Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti ja RMK vastus Keskkonnaühenduste Koja avalikule kirjale

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Kliimaminister Kristen Michal

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra

Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Mikk Marran

Meie: 18.03.2024 nr 1-5/24/6146

Avalik kiri Rail Balticu hüvitusmeetmeteks kavandatud metsade raiete teemal

Rail Baltic on üks Eesti läbi aegade suurimaid taristuprojekte. Läbi Eesti kulgev raudtee trassikoridor kahjustab paljusid väärtuslikke elupaiku ning lõikab üksteisest ära mitmete liikide populatsioonid. Eriti suur keskkonnamõju on Pärnumaal, kus trass kulgeb peamiselt loodusmaastikus. Keskkonnakahjude hüvitamiseks oli kokku lepitud, et hävinevate elupaikade asemel võetakse kaitse alla mujal asuvad elupaigad. 6. märtsil sai avalikuks, et hüvitusmeetmeteks kavandatud metsad on RMK suures osas maha raiunud.

Mõjusid metsisele on Eesti Ornitoloogiaühingu eestvedamisel hinnatud juba 2018. aastal alanud töös "Rail Baltica metsise asurkonna kaitsemeetmete, seire ja elupaikade taastamise programmi strateegia ja rakendusplaan". Suures osas sellel tööl põhinev metsise hüvitismeetmete paketi väljatöötamine algas augustis 2023. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi juhitud protsessi olid kaasatud nii keskkonnaeksperdid kui ka RMK, Keskkonnaamet, Kliimaministeerium ja Keskkonnaagentuur. 25. oktoobril 2023 saadeti hüvitusmeetmete kava eelnõu kõigile osapooltele tutvumiseks ja kommenteerimiseks. 24. novembril 2023 toimus koosolek, kus osalesid mitmed RMK töötajad, nende hulgas peametsaülem Andres Sepp ja Pärnumaa metskonna metsaülem Heiki Ärm. Pärast seda koosolekut toimus arutletu põhjal veel korduvalt materjalide täiendamine ning tagasisidestamine kõigi kaasatud osapooltega, kuni 18. detsembril 2023 saatis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium hüvitusmeetmete kava RMK-le ja Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.

Seega ei ole usutavad RMK ja Keskkonnaameti esitatud väited, et nad ei olnud hüvitismeetmeteks ettenähtud aladega kursis. Jaanuari jooksul jõudis RMK esitada planeeritavatele kaitsealadele ja nende puhvritele sadu raieteatisi kokku 1107 hektarile ning sellest 283 hektarit juba ka ära raiuda. Nendele aladele esitatud metsateatiste hulk ning raiete tegemise kiirus osutab RMK töötajate teadlikule otsusele sealt võimalikult palju metsa enne ära raiuda, kui alad kaitse alla lähevad. Sarnaseid juhtumeid on RMK poolt olnud ka varem, näiteks Kaitseväe keskpolügooni Natura hüvitusmeetmete puhul.

Sellise tegutsemisega mindi otseselt vastuollu riigi tasandil kokkulepituga ning tekitati oluline kahju loodusväärtustele, Rail Balticu projektile kui ka RMK-le ja teistele seotud osapooltele. Kuna raietega hävitati olulised metsise hüvitusalad tuleb alade valiku protsessi taaskord

alustada, mõjutab see Rail Balticu valmimise tähtaegu. Kuna hüvitusaladeks olid määratud kõige kvaliteetsemad elupaigad siis uusi, vähem kvaliteetseid hüvitusalasid, tuleb sama hüvitusmõju saavutamiseks kaitse alla võtta suuremal pindalal.

Riigiasutused on juhtumist olnud teadlikud alates 2024. aasta jaanuari lõpust. Arvestades, et tekitatud on oluline rahaline ja keskkonnakahju, ootab Eesti Keskkonnaühenduste Koda vastuseid järgmistele küsimustele:

1. Kas raieteatised esitanud RMK töötajate suhtes on algatatud teenistuslik järelevalve? 2. Kas raieteatised kinnitanud Keskkonnaameti ametnike suhtes on algatatud

teenistuslik järelevalve? 3. Kui suur on teie hinnangul põhjustatud keskkonnakahju ning kes ning kuidas selle

hüvitab? 4. Kui suur on teie hinnangul põhjustatud majanduslik kahju seoses Rail Balticu

rajamise protsessi pikenemisega ning kes selle eest vastutab? 5. Kas RMK ja Keskkonnaameti käitumine oli teie hinnagul õiguspärane? Kui teie

hinnangul taotleti ja teostati raied õiguspäraselt, on õigusnormides ilmselgelt lüngad. Mida tuleb teie hinnangul õigusnormides muuta, et selliseid olukordi edaspidi vältida?

6. Millised on teie hinnangul õiguslikud tagajärjed Rail Balticu otsustusprotsessidele – kuidas hüvitusalade äralangemine mõjutab võimaliku Natura erandi otsuse tegemist ja kas sellist erandi otsust on teie hinnangul praeguses olukorras võimalik teha?

7. Kui kokkulepitud hüvitusmeetmeid ignoreeritakse, sest puuduvat õiguslik alus nende täitmist nõuda, siis millist tähendust otsustusprotsesside käigus tehtavad kokkulepped teie hinnangul üldse omavad?

Kui neile küsimustele ei ole vastuseid veel välja selgitatud, teeme Kliimaministeeriumile ja RMK-le ja Keskkonnaametileettepaneku algatada kiiremas korras põhjalik uurimine. Uurimise sõltumatuse ja läbipaistvuse tagamiseks peaks uurimiskomisjoni kuuluma ka Rail Balticu, Riigikontrolli ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja esindaja.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Maia-Liisa Anton

Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

[email protected]

Teie 18.03.2024

Meie 28.03.2024 nr 8-2/24/1455-2

Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti ja RMK

vastus Keskkonnaühenduste Koja avalikule kirjale

Täname tähelepanu juhtimast taristuprojektide keskkonnamõjule ja kompensatsioonimeetmete

toimivusele.

Rail Balticu keskkonnamõju leevendamiseks planeeritud hüvitusaladel toimunud raie oli

kahetsusväärne eksimus. Asutuste koostöös kavandati hüvitusmeetmeid, kuid kuna tänane õiguslik

raamistik ei näe täpselt ette, mis hetkel ja kes esitab kaitse alla võtmise ettepaneku, siis

majandustegevust kompensatsioonialade kavandamise ajal õigeaegselt ei lõpetatud. Oleme teiega

sama meelt, et sellist olukorda ei oleks tohtinud tekkida ja selle õppetunni valguses on praeguseks

kõik seotud asutused vaadanud üle ja ka omavahel koordineerinud edasise töökorralduse.

Kliimaministeerium, Keskkonnaamet ja RMK on kokku leppinud, et edaspidi jõuab hüvitusalade

informatsioon piiranguid sisaldavale asjakohasele andmekihile viivitamatult pärast sobilike

hüvitamisalade väljavalimist. Alad kannab Keskkonnaameti ettepanekute põhjal vajalikule

kaardikihile Keskkonnaagentuur. Keskkonnaamet osaleb hüvitusalade väljavalimise protsessis ja

omab vahetut infot tehtud valikute ja nende sobivuse kohta. Praegu kehtivas õiguskeskkonnas

esitakse taotlus alade kaitse alla võtmiseks pärast nende ametlikku kinnitamist ja see on ilmselgelt

liiga hilja. Töökorralduse muudatus tagab, et info hüvitusalade kohta jõuab tulevikus kiiresti

kõigisse vajalikesse andekogudesse sh metsaregistrisse. Kuna ametliku kooskõlastusprotsessi

tulemusel võivad alade piirid teatud määral muutuda, siis tehakse hiljem kaartidel vajadusel

vastavad korrektuurid.

Konkreetsete Rail Baltica hüvitusalade puhul tekkis RMK teostatud raietega kahju

potentsiaalsetele uutele püsielupaikadele ning osaliselt on nende asemel nüüd vaja leida uued

hüvitusalad. Kohe pärast vastuolu avastamist raietööd peatati, projekteeritavatel kaitsealadele

välja antud, kuid realiseerimata metsateatised tühistati ning Keskkonnaamet asus analüüsima

tekkinud kahju ja selle kompenseerimise võimalusi.

Hüvitusmeetmete kava kogupindala oli jaanuari seisuga enam kui 21 000 hektarit. Sellest

moodustatavaid püsielupaiku (PEP) 4371 ha ja nende ümber moodustatavaid puhveralasid

pindalaga 17 000 hektarit. RMK esitas jaanuaris 132 metsateatist, millest kattuvus

hüvitusmeetmetega planeeritud aladel oli 164 hektarit. Erinevat liiki raieid tehti nendel aladel

kokku 48,5 hektaril, ehk kordades vähem, kui teie saadetud kirjas on välja toodud.

Keskkonnaameti analüüs kompensatsioonialadel teostatud raiete kohta on andnud järgmised

tulemused:

• ühel alal tehtud raied on metsise püsielupaika olulisel määral ebasoodsalt mõjutanud,

• ühe kompensatsiooniala hüvitamise potentsiaal on kahjustatud osaliselt,

• ülejäänud üheksal alal toimunud raiete mõju alade metsise elupaikade mahutavusele ja

hüvitusalade arvukusele seatud eesmärke oluliselt ei mõjuta.

Praeguseks on leitud uus asendusala, mis on juba kantud ka vajalikule kaardikihile. Selle piisavust

analüüsib praegu Rail Baltica hüvitusmeetmete kava koostav konsultant. Juba põhimõtteliselt

kokku lepitud hüvitusaladel teostatud raied ja uute asendusalade leidmine pikendab uue Rail

Balticu planeeringu kehtestamist, kuna on vaja läbi viia uus kooskõlastusprotsess ja alade

avalikustamine ning muudab Rail Baltica valmimise niigi ambitsioonika ajakava veelgi

pingelisemaks, kuid praeguse hinnangu kohaselt on siiski võimalik Rail Balticu trass 2030. aastaks

valmis ehitada.

Hüvitusmeetmete kasutamine looduskahjude leevendamiseks on Eestis järjest levinum,

hüvitusalasid kavandatakse Kaitseväe Nursipalu harjutusväljaku laiendamiseks ning tulevikus ka

taastuvenergia taristu rajamisel. Hüvitusalade planeerimise protsessi selgemaks muutmiseks ning

looduskaitsealase ja hüvitusalade loomiseks vajaliku menetlusprotsessi selgeks eristamiseks lisab

Kliimaministeerium vajaliku regulatsiooni hetkel ette valmistatava Looduskaitseseaduse

muutmise ettepanekute hulka.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Kliimaministeeriumi kantsler

(allkirjastatud digitaalselt)

Rainer Vakra

Keskkonnaameti peadirektor

(allkirjastatud digitaalselt)

Mikk Marran

RMK juhatuse esimees