Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti ja RMK vastus Keskkonnaühenduste Koja avalikule kirjale

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

[email protected]

Teie 18.03.2024

Meie 28.03.2024 nr 8-2/24/1455-2

Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti ja RMK

vastus Keskkonnaühenduste Koja avalikule kirjale

Täname tähelepanu juhtimast taristuprojektide keskkonnamõjule ja kompensatsioonimeetmete

toimivusele.

Rail Balticu keskkonnamõju leevendamiseks planeeritud hüvitusaladel toimunud raie oli

kahetsusväärne eksimus. Asutuste koostöös kavandati hüvitusmeetmeid, kuid kuna tänane õiguslik

raamistik ei näe täpselt ette, mis hetkel ja kes esitab kaitse alla võtmise ettepaneku, siis

majandustegevust kompensatsioonialade kavandamise ajal õigeaegselt ei lõpetatud. Oleme teiega

sama meelt, et sellist olukorda ei oleks tohtinud tekkida ja selle õppetunni valguses on praeguseks

kõik seotud asutused vaadanud üle ja ka omavahel koordineerinud edasise töökorralduse.

Kliimaministeerium, Keskkonnaamet ja RMK on kokku leppinud, et edaspidi jõuab hüvitusalade

informatsioon piiranguid sisaldavale asjakohasele andmekihile viivitamatult pärast sobilike

hüvitamisalade väljavalimist. Alad kannab Keskkonnaameti ettepanekute põhjal vajalikule

kaardikihile Keskkonnaagentuur. Keskkonnaamet osaleb hüvitusalade väljavalimise protsessis ja

omab vahetut infot tehtud valikute ja nende sobivuse kohta. Praegu kehtivas õiguskeskkonnas

esitakse taotlus alade kaitse alla võtmiseks pärast nende ametlikku kinnitamist ja see on ilmselgelt

liiga hilja. Töökorralduse muudatus tagab, et info hüvitusalade kohta jõuab tulevikus kiiresti

kõigisse vajalikesse andekogudesse sh metsaregistrisse. Kuna ametliku kooskõlastusprotsessi

tulemusel võivad alade piirid teatud määral muutuda, siis tehakse hiljem kaartidel vajadusel

vastavad korrektuurid.

Konkreetsete Rail Baltica hüvitusalade puhul tekkis RMK teostatud raietega kahju

potentsiaalsetele uutele püsielupaikadele ning osaliselt on nende asemel nüüd vaja leida uued

hüvitusalad. Kohe pärast vastuolu avastamist raietööd peatati, projekteeritavatel kaitsealadele

välja antud, kuid realiseerimata metsateatised tühistati ning Keskkonnaamet asus analüüsima

tekkinud kahju ja selle kompenseerimise võimalusi.

Hüvitusmeetmete kava kogupindala oli jaanuari seisuga enam kui 21 000 hektarit. Sellest

moodustatavaid püsielupaiku (PEP) 4371 ha ja nende ümber moodustatavaid puhveralasid

pindalaga 17 000 hektarit. RMK esitas jaanuaris 132 metsateatist, millest kattuvus

hüvitusmeetmetega planeeritud aladel oli 164 hektarit. Erinevat liiki raieid tehti nendel aladel

kokku 48,5 hektaril, ehk kordades vähem, kui teie saadetud kirjas on välja toodud.

Keskkonnaameti analüüs kompensatsioonialadel teostatud raiete kohta on andnud järgmised

tulemused:

• ühel alal tehtud raied on metsise püsielupaika olulisel määral ebasoodsalt mõjutanud,

• ühe kompensatsiooniala hüvitamise potentsiaal on kahjustatud osaliselt,

• ülejäänud üheksal alal toimunud raiete mõju alade metsise elupaikade mahutavusele ja

hüvitusalade arvukusele seatud eesmärke oluliselt ei mõjuta.

Praeguseks on leitud uus asendusala, mis on juba kantud ka vajalikule kaardikihile. Selle piisavust

analüüsib praegu Rail Baltica hüvitusmeetmete kava koostav konsultant. Juba põhimõtteliselt

kokku lepitud hüvitusaladel teostatud raied ja uute asendusalade leidmine pikendab uue Rail

Balticu planeeringu kehtestamist, kuna on vaja läbi viia uus kooskõlastusprotsess ja alade

avalikustamine ning muudab Rail Baltica valmimise niigi ambitsioonika ajakava veelgi

pingelisemaks, kuid praeguse hinnangu kohaselt on siiski võimalik Rail Balticu trass 2030. aastaks

valmis ehitada.

Hüvitusmeetmete kasutamine looduskahjude leevendamiseks on Eestis järjest levinum,

hüvitusalasid kavandatakse Kaitseväe Nursipalu harjutusväljaku laiendamiseks ning tulevikus ka

taastuvenergia taristu rajamisel. Hüvitusalade planeerimise protsessi selgemaks muutmiseks ning

looduskaitsealase ja hüvitusalade loomiseks vajaliku menetlusprotsessi selgeks eristamiseks lisab

Kliimaministeerium vajaliku regulatsiooni hetkel ette valmistatava Looduskaitseseaduse

muutmise ettepanekute hulka.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Kliimaministeeriumi kantsler

(allkirjastatud digitaalselt)

Rainer Vakra

Keskkonnaameti peadirektor

(allkirjastatud digitaalselt)

Mikk Marran

RMK juhatuse esimees