Metsakaitseekspertiisi akt nr. 10000014930

Nimi või nimetus Riigimetsa Majandamise Keskus

Isikukood / registrikood 70004459

Allikas: Metsaressursi Arvestuse Riiklik Register

Metsakaitseekspertiisi akt nr. 10000014930

Otsuse kuupäev 27.03.2024

Kontaktaadress

Aadress Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond

Postiindeks 45403

Telefon 5132727

e-posti aadress [email protected]

Maaüksuse asukoht

Maakond Pärnu maakond

Vald / linn Pärnu linn

Metskond Vändra

Kinnistu number Kinnistu nimetus

Teatatud/avastatud metsakahjustuse asukoht

Välitöö

Eraldise andmed Kahjustatud ala Kahjustajad Kahjustuse % Soovitatavad raied

Katastriüksuse tunnus Kv. Er. Pea PL

H A KKT Täius (terved)

%

Tervete puude

arv tk/ha PL 1 2 3 4 kokku

sellest v ul kahj %

Pind (ha)

Liik Maht m3

82603:002:0210 AU167 20 KU 19.0 62 MS 20 KU 22 40 3 70 0.35 LR 68

82603:002:0210 AU172 14 KU 21.0 59 AN 37 KU 22 40 15 3 50 1.00 LR 260

82603:002:0210 AU167 21 KU 21.0 64 SL 26 KU 22 40 3 60 0.42 LR 100

82603:002:0210 AU172 15 KU 20.0 68 AN 14 KU 22 40 15 3 80 0.24 LR 53

Kahjustajad: 1 - Tuli; 2 - Üleujutus; 3 - Torm; 4 - Tormimurd; 5 - Vaalimine; 6 - Külm; 7 - Lumi; 8 - Põud; 10 - Ulukid; 11 - Metskits; 12 - Metssiga; 13 - Hirv; 14 - Kobras; 15 - Põder; 20 - Latipihklane; 21 - Säsiürask; 22 - Kooreürask; 23 - Hiidürask; 24 - Juureürask; 25 - Männikärsakas; 26 - Koorelutikas; 27 - Mai- või juunipõrnikas; 28 - Külmavaksik; 29 - Tammemähkur; 30 - Männivaablane; 31 - Männivaksik; 32 - Võrgendivaablane; 33 - Okkalainelane; 34 - Niineürask; 35 - Tähnikpihklane; 38 - tüve putukkahjurid; 39 - võra putukkahjurid; 40 - Juurepess; 41 - Männitaelik; 42 - Külmaseen; 43 - Männi koorepõletik; 44 - Haavataelik; 45 - Lehisevähk; 46 - Saarevähk; 47 - Võrsevähk; 49 - teised tüvemädanikud (seened); 50 - Muul põhjusel tekkinud kahjustused; 52 - Langala; 53 - Mehaanilised vigastused; 54 - Saastekahjustus; 55 - Roosteseen; 56 - Kadaka pudetõbi; 60 - Kadaka ala ülekoormusega karjatamine; 61 - Kadaka alal metsakultuuri rajamine; 63 - metsaõigus- normide rikkumine; 64 - teised seenhaigused, patogeenid ; 65 - Saaresurm; 66 - Männi pudetõbi; 67 - Diplodia liigid; 68 - Phytophtora liigid

Lühendid: AR - aegjärkne raie; HL - häilraie; HR - harvendusraie; KR - kujundusraie; LR - lageraie; RD - raadamine; SR - sanitaarraie; TR - trassiraie; VE - veerraie; VR - valikraie

Metsa seisundi hinnang:

Eelnevatel aastatel piirkonnas korduvalt teostatud raieid seoses kuuse kooreüraskite kahjustustega. Kuuse enamusega eraldistel varasemalt teostatud hooldusraiet. Hooldusraiega peamiselt raiutud üraskikahjustusega puid ja väiksemaid puude gruppe. Esineb kahjustatud puude väljaraiel tekkinud häile, täius ebaühtlane. Puistud tugevalt kahjustatud kooreüraskite poolt. Hooldusraiega eemaldatud kuuskede ja tormiheite puude kändudel selgelt näha juurepessi kahjustus. Paljudel kuuskedel näha põdrakahjustusi. Valdavalt vanem põdrakahjustus. Väga tugevalt kahjustatuks loetakse kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust. Esmaste kahjustajate poolt nõrgestatud puistud sattunud tugeva kuuse kooreüraskite ründe alla. Eraldistel reeglina mitu jalalseisvate surnud puudega häilu. Kuuskedel võrad tugevalt hõrenenud, tüvedel näha vaigujooks, okkad värvuselt kollakas-rohelised. Kooreüraskite poolt kahjustatud puid esineb üksikpuudena ülepinnaliselt. Esineb tormiheite puid. Eraldised hooajati liigniisked. Aktil käsitletud eraldistel esinev üraskikahjustus ohustab laienedes piirnevaid metsaosi ning puistute seisund on kiirelt halvenev. Kuuse kooreüraskite kahjustuskollete laienemise vältimiseks ja seoses tervete puude madala täiusega on eraldisel vajalik teostada lageraie.

Tingimused ja soovitused:

Üraskikahjustuste likvideerimiseks tehtavaid raietöid on soovitatav teostada aprillist mai lõpuni ning värske okaspuu metsamaterjal viia metsast välja hiljemalt 15. juuniks. Püünispuid langetada märtsist kuni 15. aprillini. Langetatud puud tuleb metsast välja vedada paar nädalat pärast puu asustamist üraskite poolt, hiljemalt 15. juuniks. Metsa majandamisel on keelatud vigastada neid puid, mis raiumisele ei kuulu, tüve, võra või latva ulatuses, mis annaks alust nende puude sanitaarraieks vastavalt metsa majandamise eeskirja §-le 7.

Üldised metsakaitse abinõud:

Lageraie teostamisel jätta raiesmikule metsaseaduse § 29 lg 1 p 3 nõutud kogus sälikpuid ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta, üle viie hektari suurusel raielangil vähemalt kümme tihumeetrit ühe hektari kohta. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Raielangi mulla ning ümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks on keelatud ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veerežiimi, metsamulda sügavamalt kui 30 cm (MME § 19 lg 1 p 2). Raietööde käigus kahjustatud teed, sihid, kraavid, sillad ja truubid tuleb korrastada vähemalt raieeelsele tasemele ühe aasta jooksul metsateatise kehtivuse lõppemisest arvates (MME § 19 lg 3). Kraavide ja truupide kahjustamise tagajärjel ei ole lubatud tekitada kestvaid veekahjustusi, millel on puistu tervislikule seisundile negatiivne mõju (MME § 19 lg 4).

Märkused:

Metsakaitseekspertiisi akt on aluseks raietööde teostamisel. Raiemaht on ligikaudne ja võetud RMK esitatud metsateatistelt või kehtivateslt metsa inventeerimisandmetelt.

Tulenevalt metsaseaduse § 25 lg 1 on metsaomanik kohustatud rakendama metsa uuendamise võtteid vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Vastavalt metsaseaduse § 24 lg 3 on metsaomanik kohustatud rakendama sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis hiljemalt viis aastat ning loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat pärast raiet või metsa hukkumist tagab uuenenud metsa.

Metskaitseekspertiisi akt vastab keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ § 22 lg 11 nõuetele. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates, esitades vaide Keskkonnaametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kavandatud raie paikneb 07.03.2008 kehtestatud Tõstamaa valla üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku alal. Planeeringuga ei ole täpsustatud rohevõrgustiku eesmärki ning seatud täiendavaid piiranguid, seetõttu lähtub Keskkonnaamet oma hinnangu andmisel eeldusest, et rohevõrgustiku eesmärk on tagada olemasoleva maakasutusviisi säilimine. Keskkonnaamet on teinud viimase 5 aasta jooksul väljastatud metsateatiste osas analüüsi Tõstamaa üldplaneeringuga kavandatud rohevõrgustiku aladel. Rohevõrgustiku pindala on 16 660 hektarit ja viimase 5 aasta jooksul on väljastatud lubava otsusega metsateatiseid 3879 hektarile. Sellest kavandatud lageraieid on keskmiselt aastas olnud 2,3 % rohevõrgustiku pindalast. Metsateatised kajastavad kavandatud raiete infot, kuid ei anna ülevaadet tegelikult teostatud raietest. Keskkonnaameti varasema praktika baasil jääb realiseerimata ca 25% kinnitatud metsateatistest. Keskkonnaameti hinnangul ei mõjuta kavandatud raie koos varasemate lageraietega negatiivselt Tõstamaa valla üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku säilimist, toimimist, terviklikkust ja sidusust

Ekspertiisi tegija:

asutus: Keskkonnaamet

nimi ja allkiri: Mihkel Luige

ametinimetus: spetsialist

Kvartal AU167

1:5000

Kvartal AU167

Legend Kaardikiht

Põhikaart: Maa-amet 27.03.2024

Metsaregister: Eraldised 27.03.2024

Metsaregister: Metsakaitseekspertiisid 27.03.2024

Kvartal AU172

1:5000

Kvartal AU172

Legend Kaardikiht

Põhikaart: Maa-amet 27.03.2024

Metsaregister: Eraldised 27.03.2024

Metsaregister: Metsakaitseekspertiisid 27.03.2024