Seisukohad Maarjapeakse raba ja soometsade veerežiimi taastamise kohta

SAARDE VALLAVALITSUS

Nõmme 22 Telefon 449 0135 Reg nr 75033454 Kilingi-Nõmme [email protected] EE972200221011807958 86304 Pärnumaa www.saarde.ee Swedbank

Priit Voolaid Teie 28.02.2024 nr 3-6.1/2024/1331

Riigimetsa Majandamise Keskus Meie 26.03.2024 nr 7-7/1628-4

[email protected]

Seisukohad Maarjapeakse raba ja soometsade veerežiimi taastamise kohta

Maarjapeakse raba ja seda ümbritsevate soometsade veerežiimi taastamise projekti asuti tollase

Surju Vallavalitsusega arutama 2016. aastal ja vastav kokkulepe allkirjastati 14.09.2016.

Maarjapeakse raba taastamistööde 1. etapp (kokkuleppe kaardil tähistusega A) lõpetati 2019. aastal.

Vastavalt kokkuleppele kavatseti kaaluda projekti 2. etapi (kokkuleppe kaardil tähistusega B)

elluviimist 1. etapi valmimisest 4-5 aasta möödumisel.

Palute hinnata Maarjapeakse raba ja soometsadega seotud töid laiemalt Rail Baltica mõjude

leevendamise kontekstis ja kujundada arvamus raba taastamistööde 2. etapi kava kohta.

Metsandusekspert ja Saarde Vallavolikogu aseesimees Kadri-Aija Viik ning vallavolikogu eelarve-

ja arengukomisjoni esimees Jaanus Männik koos teiste metsatundjatega vaatasid 16.03.2024 nii

looduses kui ka virtuaalselt (Maa-ameti aerofotod, mullastikukaardid jms) Maarjapeakse raba

tähistusega A ja B alasid ning sellega piirnevaid metsaalasid.

Kahjuks leiavad kinnitust metsandusekspertide (nagu ka EMÜ metsateadlaste) prognoosid keskeas

ja vanemate kuivendatud kasvukohaga metsade taassoostamise tagajärgedes:

1. Maarjapeakse raba tähistusega A metsaaladel kasvas 2017-2019 tehtud metsainventeerimise

andmetel valdavalt üle 350 tihumeetri hektaritagavaraga liigirikas mets, sellest suur osa

kuuse ülekaaluga või kuusk teise osakaaluga puuliigina. Praeguseks on täiseas kuused

enamikus hukkunud. Hukkumise massiivne ulatus nähtub juba 2023. a maikuu aerofotodelt.

2. Pole olulist põhjust arvata, et kasvukeskkonna järsk muudatus jätaks lähiaastatel nõrgestava

kuni hukutava mõjuta ka teisi sealseid vanemas eas puuliike alates kasest.

3. Hukkunud ja hukkuvast metsast lähikümnenditel vabanev süsihappegaas on otseses

vastuolus Eesti ja ka globaalsete kliimaeesmärkidega, tekitades samaks ajaperioodiks

süsiniku hädatarviliku sidumise asemel ulatusliku süsinikuemissiooni koos kaasneva

finantskoormusega riigieelarvele.

4. Süsinikku siduv ja talletav raba on 350 tihumeetrise hektaritagavaraga metsast teatavasti

radikaalselt erineva fotosünteesiva biomassi ja liigilise koosseisuga ökosüsteem. Akadeemik

Veiko Uri, Maa Elu 29.02.2024: „Ka pole metsandusinimestele mõistetavad ulatuslikud

plaanid hävitada kuivendatud aladel kasvavaid tootlikke ja terveid metsi sookoosluste

taastamise nimel“.

5. Kuivendusjärgsete aastakümnetega on metsaalune mullastik oluliselt muutunud, sh turvas

lagunenud kuni mineraliseerunud. Väga küsitav on mõte tekitada mineraalmullale turvast.

6. Liigirikkad, tihedad ja suure tagavaraga metsad pole kindlasti mitte metsiste püsielupaigad,

rääkimata nende sobivusest metsiste mängumaadeks.

7. RB trassiplaneeringu ja metsise elupaikade (taas)tekitamise arutelul Surjus 10.01.2024 toetas

ornitoloog Agu Leivits mõtet, et metsisele sobiks kaitsealadel ka sihtkaitsevööndi arvelt

suurema ulatusega piiranguvöönd, kus saaks ja võiks aruka kaitsekorralduskava kohase

metsakujundusega liigi elu- ja mängualasid rohkendada. Seda siinkäsitletavast hoopiski

odavamalt ning parema ja säästlikuma inimese-looduse ühistegevusena.

8. Toetame rabade piirialadel ja siirdesoodes vähemlagunenud turvasmuldadel veerežiimi

taastamist (kraavide sulgemist).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Raivo Ott

vallavanem