Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 52

Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42

asuva Mustla–Kaubi lõigu

rekonstrueerimiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/24/199

Tee ehitusloa andmise kuupäev 25.03.2024

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused:

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 Mustla–Kaubi lõigu rekonstrueerimiseks

ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“.

2. Veeseaduse § 196 lg 2 p 4 kohaselt tuleb tee koosseisu kuuluva silla ehitamisel (ka ehitusloa

alusel lammutamisel) avalikul või avalikult kastutataval veekogul tegevus registreerida

Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena olenemata mahtudest. Käesoleval

juhul on tegemist avalikult kasutatavate veekogudega, seega on registreeringu taotlemine

vajalik.

3. Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemi Anni oja (maaparandussüst. kood

3020838000072, ehitise kood 002) toimimist.

4. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks

ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni

hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaevudest ning

vooluveekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide

paiknemine kaevude ja vooluveekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla

tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist

2

pinnasesse ja vette.

5. Ehitusaegset ülevalgustamise mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, eriti

pimedal ajal nahkhiire leiukohas (vt eelhinnang ptk 4.3) ning elumajade vahetus läheduses.

6. Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega nii mälestistel, kaitsevööndites kui ka väljaspool mälestiste ja

kaitsevööndite ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sel juhul

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

7. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate

ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste

lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

8. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

9. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

10. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate

nõuetega. Samuti tuleb arvestada Viljandi valla jäätmehoolduskirja nõuetega.

11. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda

tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed

tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida

omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada

ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks

ettenähtud kohti on keelatud.

12. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

13. Nahkhiirte olemasolu korral tuleb silla rekonstrueerimistööd peatada. Nahkhiirte leidmisel

ehitamise käigus teavitada Keskkonnaametit telefonil nr 1247.

14. Teeääres Teisepitsu katastriüksusel 79704:004:0340 on registreeritud III kategooria

valgetoonekure (Ciconia ciconia) KLO9105626 pesakoht. Liikide puhul arvestada, et

looduskaitseseaduse § 48 lõike 4 alusel rakendub piiritlemata III kategooria kaitsealuste

liikide elupaikades isendi kaitse.

15. Raadamise vajadusel saata enne tööde teostamist avaldus koos raadamist vajava ala

plaaniga RMK-le.

1. Andmed tee kohta Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuv

Mustla–Kaubi lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 79701:004:1390)

Viljandi maakonnas Viljandi vallas Mustla asula piiril, Soe ja Suislepa keskuses ning Porsa,

Tinnikuru, Jakobimõisa, Tarvastu, Soe, Unametsa, Järveküla, Suislepa, Marjamäe, Maltsa ja Kaubi

külas. Käsitlevale lõigule jäävad ka kaks silda – Suislepa ja Tarvastu sillad.

3

2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Roadplan OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12432118

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Tiigi tn 78, 50410 Tartu

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 503 7979

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 52 Viljandi-Rõngu km 25,093 –

41,42 Mustla – Kaubi lõik

2.7 Tee ehitusprojekti number 23009

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud

kooskõlastaja

Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud

kooskõlastuse osas

1 Keskkonnaamet

Kiri 18.12.2023 nr 6-

2/23/13797-4

Esitasite Keskkonnaametile seisukoha saamiseks

keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lg

2² alusel ja kooskõlastamiseks vastavalt KeHJS § 11

lg 10 riigitee 52 Viljandi–Rõngu km 25,093-41,42

Mustla–Kaubi lõigu rekonstrueerimise ehitusloa

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse

eelnõu koos eelhinnanguga.

Keskkonnaamet on varasemalt 14.07.2023 kirjaga nr

6-3/23/13797-2 esitanud arvamuse „Riigitee 52

Viljandi-Rõngu km 25,093 –41,42 Mustla –Kaubi

lõik rekonstrueerimise projekt“.

Projektiga kavandatakse tee katendi ning muldkeha

remonti (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud

ja mahasõidud, teeületuskohad, vete

äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite

asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset,

sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet

ning määrata tehniliselt vajalik teemaa.

Rekonstrueeritav tee ületab Suislepa silda, mida

samuti plaanitakse rekonstrueerida. Eesti looduse

infosüsteemi andmetel on asukohas Õhne jõgi

(EELIS kood VEE1013700) II kategooria

veelendlasele (Myotis daubentonii) KLO9114112 ja

põhja-nahkhiirele (Eptesicus nilssonii)

KLO9114113 toitumisalaks.

Otsus:

1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

2. Täiendada ehitusluba järgnevate Keskkonnaameti

tingimustega:

2.1.Nahkhiirte olemasolu korral tuleb silla

rekonstrueerimistööd peatada. Nahkhiirte leidmisel

ehitamise käigus teavitada Keskkonnaametit telefonil

nr 1247.

2.2.Teeääres Teisepitsu katastriüksusel 79704:004:0340

on registreeritud III kategooria valgetoonekure

(Ciconia ciconia) KLO9105626 pesakoht. Liikide

puhul arvestada, et looduskaitseseaduse § 48 lõike 4

alusel rakendub piiritlemata III kategooria kaitsealuste

liikide elupaikades isendi kaitse.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

Selguse huvides palume kajastada ehitusloas meie

varasemas 14.07.2023 kirjas viidatud asjaolud:

1. Kaitsealuse loomaliigi tahtlik häirimine

paljunemise ja poegade kasvatamise ajal on keelatud

(LKS § 55 lg 6). Palume seada tingimus, et

nahkhiirte olemasolu korral tuleb silla

rekonstrueerimistööd peatada. Nahkhiirte leidmisel

ehitamise käigus palume teavitada Keskkonnaametit

telefonil nr 1247.

2. Teeääres Teisepitsu katastriüksusel

79704:004:0340 on registreeritud III kategooria

valgetoonekure (Ciconia ciconia) KLO9105626

pesakoht. Liikide puhul palume arvestada, et

looduskaitseseaduse § 48 lõike 4 alusel rakendub

piiritlemata III kategooria kaitsealuste liikide

elupaikades isendi kaitse.

Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast

ning teadaolevast informatsioonist, on

Keskkonnaamet seisukohal, et kavandatava

tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju ning KMH algatamine ehitusloa

taotluse menetluses ei ole eeldatavalt vajalik. Sellest

tulenevalt kooskõlastab Keskkonnaamet KeHJS § 11

lg 10 alusel KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu

ning palume ehitusloas arvestada nimetatud

tingimustega.

2 Põllumajandus- ja

Toiduamet

Kiri 19.12.2023 nr

6.2-1/10961-1

Transpordiamet on esitanud Põllumajandus- ja

Toiduametile seisukoha saamiseks riigitee 52

Viljandi–Rõngu km 25,093-41,42 Mustla–Kaubi

lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti (töö nr 23009)

ehitusloa menetlusele ja KMH algatamata jätmisele.

Otsus:

1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

Projektiga kavandatud tööd paiknevad või piirnevad

osaliselt maaparandussüsteemi maa-aladel.

Põllumajandus- ja Toiduamet on 18.08.2023

otsusega 6.2-2/36215 kooskõlastanud Roaplan OÜ

koostatud riigitee 52 Viljandi-Rõngu km 25,093 -

41,42 Mustla-Kaubi lõik põhiprojekti (töö nr 23009

köide 5).

Tulenevalt eeltoodust ja võttes asuseks

maaparandusseaduse (MaaParS) §5, §44, §47, § 48,

§49 lg 1 p1, §52 ja §53 ning ehitusseadusliku (EhS)

§72 lg 1p5 nõustub Põllumajandus- ja Toiduamet

riigitee 52 Viljandi-Rõngu m 25,093-41,42 Mustla-

Kaubi lõigu rekonstrueerimise ehitusloa

menetlusega ja KMH algatamata jätmisega

tingimusel, et ehitustööde käigus jälgitakse

Põllumajandus- ja Toiduameti poolt esitatud

nõuetega projektis ja tagatakse

maaparandussüsteemide toimimine.

2. Ehitustööde käigus arvestada Põllumajandus- ja

Toiduameti poolt esitatud nõuetega projektis ning

tagada maaparandussüsteemide toimimine.

3 Maa-amet

Kiri 13.12.2023 nr 6-

3/23/17796-2

Teavitasite Maa-ametit 11.12.2023 kirjaga nr 8-

1/21-112/25407-1, et Transpordiamet algatas

ehitusloa andmise menetluse riigitee 52 Viljandi–

Rõngu km 25,093-41,42 Mustla–Kaubi lõigu

rekonstrueerimiseks. Tee ehitustööd toimuvad

orienteeruvalt aastatel 2025–2026 vastavalt

projektile „Riigitee 52 Viljandi-Rõngu km 25,093 –

41,42 Mustla – Kaubi lõik“ (töö n 23009, koostaja

Roadplan OÜ). Maa-amet on nõustunud

projekteerimistingimuste väljastamisega 29.09.2020

kirjaga nr 6-3/20/13113-2 ja krundijaotuskavadega

05.09.2022 kirjaga nr 6-3/22/14025-6. Projektiga on

hõlmatud pos 187 Singa (katastritunnus

Otsus:

1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks.

2. Singa kinnisasjal mitte alustada ehitustegevusega enne

kui vajalik äralõige on Kliimaministeeriumile üle antud.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

4

79701:001:0551) kinnisasi. Vajaliku äralõike suurus

on 981 m2 . Transpordiamet on 17.11.2023 nr 8-

4/23/23977-1 edastanud Maa-ametile taotluse Singa

katastriüksuse jagamiseks vastavalt

krundijaotuskava joonisele ning riigivara

üleandmiseks Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemiselt

Kliimaministeeriumi valitsemisele riigivaraseaduses

sätestatud korras. Maa-amet nõustub ehitusloa

väljastamisega tingimusel, et ehitamisega Singa

kinnisasjal ei alustata enne kui vajalik äralõige on

Kliimaministeeriumile üle antud.

4 Muinsuskaitseamet

Kiri 29.12.2023 nr

5.1-17.6/1254-5

Muinsuskaitseamet kooskõlastas projekti „Riigitee

52 Viljandi–Rõngu km 25,093-41,42 Mustla–Kaubi

lõik. Viljandi vald, Tõrva vald, Viljandimaa,

Valgamaa“ 07.08.2023, kultuurimälestiste registris

kk nr 46803.

Otsus:

Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt

kooskõlastatuks

5 Viljandi Vallavalitsus - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et kooskõlastaja

ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada ning seega

loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi

kooskõlastatuks.

6 Tõrva Vallavalitsus - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus: Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et kooskõlastaja

ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada ning seega

loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi

kooskõlastatuks.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

5

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse

osas

1 Eesti Lairiba

Arenduse Sihtasutus

(edaspidi ELASA) e-

kiri 19.12.2024

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA)

sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab

ehitusloa eelnõu.

Põhjendus:

ELASA on projekti kooskõlastanud ilma märkusteta.

Otsus:

Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.

2 Telia Eesti AS

Kiri 15.12.2023 nr

EC.1-5.1/1331-1

Telia vastus: Telia on väljastanud antud projektile

kooskõlastuse nr 38131001 kehtivusega 02.08.2024. Põhjendus:

Telia Eesti AS on projekti kooskõlastanud ilma

märkusteta.

Otsus:

Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.

3 Riigimetsa

Majandamise Keskus

(RMK)

Kiri 27.12.2023 nr 3-

1.1/2023/7654

Olete esitanud Riigimetsa Majandamise Keskusele

(edaspidi RMK) arvamuse avaldamiseks riigitee 52

Viljandi-Rõngu km 25,093-41,42 Mustla-Kaubi

lõigu rekonstrueerimise ehitusloa.

Ehitusluba puudutab RMK katastriüksust Õisu

metskond 39 (katastritunnus 79704:004:0028) kus

on ette nähtud teostada maaeraldus pindalas 352 m2

ja raadamine.

Eesmärgiks on ohutuse tagamiseks vaja mineva vaba

ruumi ja teemulde lisamine teemaa koosseisu.

RMK on tutvunud esitatud materjalidega ning

kooskõlastab ehitusloa eelpool nimetatud

katastriüksuse osas.

Raadamise vajadusel projekti raames tuleb saata

avaldus koos raadamist vajava ala plaaniga dwg.

Põhjendus:

Riigimetsa Majandamise Keskus on projekti

kooskõlastanud ilma märkusteta.

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus ehitusloa

eelnõuga.

2. Raadamise vajadusel saata enne tööde teostamist

avaldus koos raadamist vajava ala plaaniga RMK-le.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

6

formaadis failina (koordinaatide süsteem L-EST97)

RMK Edela regioonile [email protected] raieks

vajaliku dokumentatsiooni vormistamiseks ja

raadamise lepingu sõlmimiseks. Raieala piirid

peavad olema looduses tähistatud taotleja poolt

4 Elektrilevi OÜ - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust

avaldada.

5 MTÜ Viljandimaa

Ühistranspordikeskus

- Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust

avaldada.

6 OÜ Ramsi VK - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust

avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus

esitatud arvamuse osas

1 Lepiku 79703:002:0400 seose tee remondiga saatsime mulle digidokumendi

mida allkirjastada aga ma pole saanud eelnevaid e- Põhjendus:

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

7

maile kus on näidatud kinnistu uut piiri ja Teie poolset

kompensatsiooni.

Projekteerimistööde ajal on puudutatud

isikutele saadetud infot kinnistu vahetus

läheduses plaanitavate tööde osas.

Kinnistu piirid Lepiku on ebaselged ning

Transpordiamet tellib lähiajal

maamõõtjalt lähtetingimused piiride

asukoha kindlaks tegemiseks maastikul.

Maaomanikule saadetud selgitav e-kiri

(21.02.2024) väljaspool ehitusloa

menetlust. Kuna maade menetlust

puudutavad teemad ei kuulu ehitusloa

menetluse juurde ning arvamuse avaldaja

ei ole esitanud arvamust projektlahenduse

osas, siis lugeda et puuduvad vastuväited

projektlahenduse ja ehitusloa eelnõu osas.

Otsus:

Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus

ehitusloa eelnõuga.

2 Liiva 79703:002:0431 Sain Teie kirja kätte, pretentsioone pole?

Tahan teada:

1.Kas Liiva bussipetusesse tuleb paviljon?

2.Kas Liiva tee mahasõit uue teega teakse korda siiani

on see ainukesena tegemata siinkandis

Põhjendus:

1. Arvestades antud piirkonda ja

ühistranspordi kasutatavust, ei ole

ootepaviljoni ette nähtud. Liiva

bussipeatusesse on ettenähtud

istepingi paigaldus.

2. Antud projektiga on ettenähtud

kõikide olemasolevate ristmike

rekonstrueerimine seal hulgas ka

Liiva-Kaariku tee, mis

rekonstrueeritakse ca 25 m ulatuses.

Otsus:

Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus

ehitusloa eelnõuga

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

8

Aia-8 79704:002:0850 Saatsite kirja,et avaldaks oma arvamuse.

Palun,taastage või projekteerige mahasõit Aia-8-

sald riigiteele nr.52.

Praegune olemasolev mahasõit riigiteele nr.52 on seal

olnud aastast 1981 ja sellega on arvestatud .

Aia tänavald ei pääse transportima kinnistule

küttepuid ja harima aiamaad traktoriga.

Soovin Teile Head vana-aasta lõppu ja mõistvat

suhdumist ,sellesse mahasõitu.

Antud mahasõit on meile vajalik.

Põhjendus:

Majandus- ja Kommunikatsiooni-

ministeerium on oma kirjades vastanud

(24.01.2023 nr 1.15-5/2023/238-2,

03.novembri 2022, nr 1.15-5/2022/6523-

2 ja 06.detsembri 2022.a. nr 1.15-

5/2022/7157-2) ja Tranpordiamet e-

kirjana, et mahasõitu Aia tn 8 kinnistule

riigitee 52 Viljandi– Rõngu km 25,093-

41,42 Mustla–Kaubi lõigu

rekonstrueerimise ehitusprojekti raames

ei rajata. Seisukoht mahasõidu osas ei ole

muutunud.

Otsus:

Arvamusega mitte arvestada, mahasõitu

Aia tn 8 kinnistule mitte ehitada.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

9

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas tee ehitusloa eelnõu menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva

jooksul eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu

kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

79704:004:0028 Õisu metskond 39

79704:004:0132 Madise

89901:001:1811 Saare

89901:001:1812 Saaremetsa

89901:001:1814 Saare-Silgi tee

89901:001:1813 Kiili

79704:004:0322 Saare

79701:001:0466 Männisalu

79701:001:0465 Suurevälja

79704:004:0211 Pitsu

79704:004:0055 Lohu-Pitsu

79704:004:0370 Pitsupõllu

79704:004:0074 Väike-Purika

79704:004:0430 Purika

79704:004:0054 Mäeotsa

79704:004:0079 Solli

79704:004:0521 Mägiste

79704:004:0380 Tangu

79704:004:0081 Marjamäe

79704:004:0641 Maasikmäe

89901:001:0719 Randa tee

79704:004:0030 Rulli

89901:001:0076 Kooli tee

79704:004:0016 Nurga

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

79704:004:0032 Lohu

79701:001:0581 Jõeääre

79704:002:0109 Aia tn 14

79704:002:0064 Aia tn 12

79704:002:0780 Aia tn 10

79704:002:0910 Aia tn 6

79704:002:0002 Aia tn 4

79704:002:0800 Aia tn 2

79701:001:0572 Veski tänav

79704:002:0048 Veski tn 1a

79701:001:0499 Veski tn 1

79701:001:0498 Hellenurme

79704:002:0731 Lillemäe

79704:002:0470 Peetripõllu

79704:002:0713 Oja

79704:002:0662 Kamsi

79704:002:0403 Kamsipõllu

89901:001:0730 Kamsi-Retsniku

tee

79704:002:0402 Kamsipõllu

89901:001:0209 Jüripõllu

89901:001:0208 Jürimetsa

89901:001:0860 Paabo-Anni tee

89901:001:0857 Mitimetsa

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

89901:001:0856 Käärdi

79701:001:0397 Annilaane

79704:002:0122 Annimetsa

79703:003:1761 Soo

89901:001:1023 Paabo-Anni tee

79703:003:0380 Varese

79703:003:0161 Varese

79701:001:0368 Sillu

79703:003:0930 Uue-Solo

79703:003:1331 Tilsi

79703:003:1371 Tilsi-Tamme

79703:003:0035 Matkuri

79703:003:0950 Retsniku

79703:003:0156 Tilsipõllu

79703:003:1820 Pedastiku

79703:003:0155 Kalmetu

79703:003:0702 Villatüki

89901:001:1336 Villaniidu

89901:001:1116 Villa-Anni tee

79703:003:1470 Villalauda

79703:003:0940 Laoplatsi

79703:003:0711 Vana-Villa

79703:003:0703 Ritsoni

79703:003:1724 Kivistiku

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

10

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

79703:003:0712 Villapõllu

79703:003:0983 Ronni

79703:003:1381 Soe-Kõrtsi

79703:003:1383 Soe-Kõrtsi

79703:003:0087 Tankla

79701:001:0574 Järveääre

79703:003:0057 Soe kauplus

79703:003:0086 Kikka

79703:003:0460 Karoliina

89901:001:1230 Soe tn 2a

79703:003:1610 Soe tn 2

79703:003:0115 Soe tn 1a

89901:001:0026 Pargi

89901:001:0824 Pargipõllu

79703:003:0752 Suur-Aarandi

79703:003:0210 Piiri

79701:001:0302 Lille

79703:002:0115 Poldri tee

79703:002:0682 Tündre

79703:002:0169 Kipiku

79703:003:0930 Uue-Solo

79703:003:1381 Soe-Kõrtsi

79701:001:0465 Suurevälja

79701:001:0498 Hellenurme

79704:002:0402 Kamsipõllu

79703:003:0930 Uue-Solo

79701:001:0498 Hellenurme

79703:003:0950 Retsniku

79704:004:0017 Imbi

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

79704:004:0312 Suurkivi

79703:003:0930 Uue-Solo

79704:004:0023 Härma

79704:004:0230 Kasemetsa

79701:003:0061 Tarvastu kirik

79701:003:0044 Kase

79704:004:0641 Maasikmäe

79701:003:0099 Partsi

79703:003:0210 Piiri

89901:001:0532 Peedu

79704:002:0055 Saeveski

79704:004:0089 Õunapuu

79704:002:0800 Aia tn 2

79704:004:0074 Väike-Purika

79703:002:0160 Aru

79704:004:0015 Nurga

79704:004:0211 Pitsu

79703:003:0155 Kalmetu

79704:004:0055 Lohu-Pitsu

79703:003:1820 Pedastiku

79704:004:0270 Sillaotsa

79703:002:0158 Risti

79704:004:0340 Teisepitsu

79704:004:0521 Mägiste

79704:002:0611 Peetri

79703:003:0930 Uue-Solo

89901:001:0217 Varepõllu

79703:002:0630 Tasuja

79703:003:0017 Taimeaia

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

79704:003:0420 Roti

79701:001:0499 Veski tn 1

79704:004:0340 Teisepitsu

79703:003:1820 Pedastiku

79703:003:1724 Kivistiku

79701:001:0249 Paabo

79704:002:1140 Mardi

79703:003:0161 Varese

79703:003:0711 Vana-Villa

79703:003:0034 Matkuri

79704:004:0010 Metsa

79703:003:1820 Pedastiku

79704:004:0032 Lohu

79704:004:0211 Pitsu

79704:004:0081 Marjamäe

89901:001:0532 Peedu

79703:003:0146 Võidu

79703:003:0148 Aarandi

79704:003:0071 Lohu

79704:002:0064 Aia tn 12

79703:003:0150 Aarandi silohoidla

79703:003:0984 Ronni

89901:001:0572 Vana-Kamsi

61301:004:0281 Ligimõtsa

79704:004:0260 Saare

79704:002:0661 Kamsi

79704:002:0280 Saadrepõllu

79704:004:0054 Mäeotsa

79704:003:0071 Lohu

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

11

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

89901:001:0573 Kamsimetsa

79704:004:0032 Lohu

79704:004:0055 Lohu-Pitsu

79703:003:0146 Võidu

79704:002:0910 Aia tn 6

79703:003:0703 Ritsoni

79704:004:0030 Rulli

79703:003:1331 Tilsi

79703:003:1734 Kivi

79704:004:0211 Pitsu

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

89901:001:0209 Jüripõllu

79703:003:0930 Uue-Solo

79704:003:0003 Roosu

79703:003:1761 Soo

79703:003:0002 Lennu

79704:004:0028 Õisu metskond 39

79704:004:0470 Kulli

79704:003:0653 Lillemäe

79704:004:0211 Pitsu

89901:001:0641 Rähni

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

79704:004:0530 Kõrge

79704:004:0211 Pitsu

79703:003:0930 Uue-Solo

79704:004:0430 Purika

89901:001:2186 Suure-Kamsi

79701:001:0302 Lille

79704:003:0032 Suislepa

teenindusmaja

79704:004:0270 Sillaotsa

89901:001:0856 Käärdi

79704:002:0109 Aia tn 14

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada

(EhS § 42 lg 9).

Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 25,093 –

41,42 Mustla – Kaubi lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekt

Keskkonnamõjude eelhinnang

Avalikuks kasutamiseks

Transpordiamet, 15.12.2023

Töö nr 20003799 Tartu-Tallinn 2022

V e rs

io o n 2

- 2 2 .0

3 .2

0 2

2 /// T

Ö Ö

N R

2 0 0

0 3 7

9 9

Ethel Simmul

Keskkonnaspetsialist

Jaak Järvekülg

Keskkonnaekspert, projektijuht

Juhan Ruut

Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)

T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA

KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU .......................................... 13

Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega,

mõju maakasutusele ............................................................................................................... 13

Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 16

Kaitstavad loodusobjektid............................................................................................ 18

Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 19

Müra, vibratsioon ja õhukvalteet ................................................................................. 20

Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine.................................... 22

Avariiolukorrad ............................................................................................................ 22

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 23

T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

3

1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu

km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojektile, mis hõlmab

endas ka (riigiteel 52 Viljandi – Rõngu) km 25,315 ja 37,098 asuvate Tarvastu ja Suislepa

sildade remondi või ümberehituse põhiprojekti koostam ist. Projekteeritav 16,327 km

pikkune teelõik paikneb Viljandi maakonnas, Viljandi vallas (joonis 1.1).

Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg

juhtimisel. Projektiga hõlmatava ala kohtvaatluse viis läbi Jaak Järvekülg

(Hendrikson & Ko OÜ) 09.10.2021.

Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju

omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või algatamata

jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal

võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise

vajalikkuse hindamisel.

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud projekti

tehniline kirjeldus, sildade tehniline kirjeldus ja projekteerijalt saadud rekonstrueeritava

teelõigu joonis seisuga 01.12.2021 ning sildade joonised seisuga 10.01.2022.

Joonis 1.1 Kavandatava tegevuse asukoht. Allikas: Projekti tehnilise kirjelduse Lisa 2

Projekteeritava teelõigu asukoha skeem

T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

4

2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt

seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:

§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju;

2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et

sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole

otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

§ 21 Keskkonnamõju

Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või

kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või

varale.

§ 22 Oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu

inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus

(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:

13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle

kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe

sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;

(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,

peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade

tegevusel on oluline keskkonnamõju:

10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;

18) vee erikasutus;

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010

T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

5

Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse

määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “2.

Vastavalt VV määrusele:

§ 11. Vee erikasutus

Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse

valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

5) silla rajamine, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala;

7) veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust

100 kuupmeetrit, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punk tides 17 ja 171 nimetatud

juhtudel;

§ 13. Infrastruktuuri ehitamine

Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri

ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:

8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,

ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,

ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja

jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1

punktis 13 nimetatud juhul;

§ 15. Muud tegevusvaldkonnad

8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole

selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega

eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti .

Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste

hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.

Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2,

p 10). Lisaks on tegu VV määruse nr 224 §13 p 8 tegevusega (kavandatava tegevusega

toimub uue teelõigu rajamine (uute sildade ehitamise kujul)). Täiendavalt paikneb

projektiala osaliselt kaitstavate loodusobjektide alal ning kavandatav tegevus liigitub ülal

nimetatud määruse § 15 lg 8 alla.

Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline

keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus

eelhinnangu tulemusest

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003

T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

6

Vastavalt KeHJS:

§ 61. Eelhinnang

(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise

teabe:

1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike

lammutustööde kirjeldus;

2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;

3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;

4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju

kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see

on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee

kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;

5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud

nõuetest;

6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate

keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu

ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja

arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.

(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu

arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast

tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.3

§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine

(22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes

21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab

otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile

seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel.

Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ .

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

7

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS

Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks olemasoleva riigitee nr 52

Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla - Kaubi lõigu rekonstrueerimine, mis sisaldab

tee katendi ning muldkeha remonti (sh bussipeatused, olemasolevad ristmikud ja

mahasõidud, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite

asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi

kandevõimet ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Lisaks kuulub projekti koosseisu riigiteel 52 Viljandi - Rõngu km 25,315 ja 37,098 asuvate

Tarvastu ja Suislepa sildade remondi või ümberehituse põhiprojekti koostamine

(vt joonis 3.1).

Vastavalt projektlahendusele tee trass ei muutu, telg ja pikiprofiil jäävad samaks, mis

praegu, muldkeha ei laiene ja uus katend jääb olemasolevasse laiusesse.

Tarvastu sild vajab ümberehitust (vt joonis 3.2 ja 3.3), Suislepa silla puhul säilib

olemasolev sild, talastik on heas seisukorras ning laialdast betoonikahjustuste remonti

vaja ei ole, va. üksikud kohad (vt joonis 3.4 ja 3.5).

Sildade rekonstrueerimisega ei paigaldata veekogusse uusi konstruktsioone ega tahkeid

aineid. Tarvastu silla rekonstrueerimise puhul eemaldatakse jõest ainult olemasolev silla

keskmine sammas mahuga 3 m3 (vaia pikkus arvestatuna jõe põhjast, vt joonis 3.2). Uue

Tarvastu silla sambad ehitatakse kaldale, väljapoole normaalveepinda (vt joonis 3.3). Uue

sillaga muudetakse maantee pikiprofiil jõe oru ületamisel sujuvamaks, ülemiste nõgusate

vertikaalkõverate suurendamise teel. Selle tulemusel uue Tarvastu silla sõidutee kerkib

praegusest 30-40 cm võrra kõrgemale.

Sildade betoneerimine toimub vee kohal, nii et midagi ei kukuks jõkke (uus Tarvastu

avaehitus ja Suislepa silla uued servaprussid).

Tarvastu silla ümberehituse ajal suunatakse lõigul olev liiklus ajutisele ümbersõidule

(ajutisele rajatisele või ajutisele sillale) vahetult olemasoleva silla kõrval, st liiklust ei tohi

suunata teistele riigi- ega kohalike omavalitsuste teedele. Suislepa silla puhul tehakse

dekiplaadi pealispinna remont ja servaprusside ehitus liikluse all ½ silla laiuse kaupa.

Alternatiivse võimalusena võib ehitaja kasutada võimalust rajada vahetult olemasoleva

silla kõrvale ajutise rajatise (ajutise silla).

Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).

Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja

kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade

täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju

puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu

ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja

vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega

müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse

tekkimist ette näha ei ole.

T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

8

Joonis 3.1 Projektiga kavandatav tegevus. Aluskaart: Maa-amet 2022

T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

9

Joonis 3.2 Vaade olemasolevale Tarvastu sillale. Allikas: Hendrikson & Ko, 09.10.2021

T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

10

Joonis 3.3 Rajatava Tarvastu silla lõige. Allikas: Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt

T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

11

Joonis 3.4 Vaade olemasolevale Suislepa sillale. Allikas: Hendrikson & Ko, 09.10.2021

T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

12

Joonis 3.5 Rajatava Suislepa silla lõige. Allikas: Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt

T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

13

4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU

Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse ( riigitee nr 52

Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla - Kaubi lõigu rekonstrueerimine põhiprojekti

ning lõigul paiknevate Tarvastu ja Suislepa sildade remondi või ümberehituse

põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata sõiduteel juba olemasoleva

liikluse kogumõju. Kuna on tegemist olemasoleva sõiduteega, toimuks liiklus antud alal

ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse antud lõigul

liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendam ise,

looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka soodne mõju.

Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on

kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise

oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju

leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.

Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele

nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,

mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,

pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate

tegevustega ei kaasne.

KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE

Kavandatav tegevus asub Viljandi maakonnas Viljandi vallas.

Viljandi maakonnaplaneeringu4 seletuskirjas on antud üldised tingimused maanteevõrgu

arendamisele: liikuvuse suurenemise ja ohutuse tagamise nõude tõttu on vaja

rekonstrueerida olemasolevaid teelõike; Keskenduda tuleb maanteevõrgu kvaliteedi

parandamisele ja liikluse turvalisuse tagamisele. Haldusterritoriaalse korralduse

muutmise tulemusena moodustunud Viljandi valla üldplaneeringu kehtestamiseni

kehtivad ühinenud valla territooriumil Viiratsi, Pärsti, Saarepeedi, Paistu, Tarvastu ja

Kolga-Jaani valdade üldplaneeringud nendel territooriumidel, kus need enne ühinemist

kehtestati. Haldusreformi eelselt asus projektiala Tarvastu vallas, mille üldp laneering

kehtestati 2008. aastal. Tarvastu valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on vallas

olemasolev teedevõrk piisava tihedusega, kuid siiski tuleb pidada tähtsaks kohalike teede

seisukorra ja sõidetavuse parandamist.

Tulenevalt projekti eesmärgist võib öelda, et kavandatav tegevus on

maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus määratud üldiste eesmärkide ja suunistega

4 Kehtestatud riigihalduse ministri 06.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/75

T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

14

kooskõlas, kuna projektiga parandatakse maanteevõrgu kvaliteeti ja tõstetakse liikluse

turvalisust.

Maakonnaplaneeringu „Ruumilised väärtused“ kaardi alusel jääb kavandatav tegevus

osaliselt maakondliku tähtsusega väärtuslikule maastikule (Mustla lähistel) ning osaliselt

väärtusliku maastiku reservalale (Suislepa lähistel) . Samuti jääb kavandatav tegevus

osaliselt (Suislepa lähistel) rohevõrgustiku alale (vt joonis 4.1). (10 aastat vanema)

üldplaneeringu alusel jääb kavandatav tegevus samuti osaliselt rohevõrgustiku alale,

Mustla lähistel I klassi väärtuslikule maastikule ning osaliselt väärtusliku põllumaa

vahetusse lähedusse.

Arvestades projektiga kavandatavat tegevust (olemasoleva teelõigu ja sildade

rekonstrueerimine teemaa piirides), võib öelda, et projektiga ei ole ette näha ebasoodsa

mõju kaasnemist väärtusliku maastiku terviklikkusele , olulisi visuaalseid mõjusid

maastikulistele väärtustele ei kaasne.

Rohekoridori (Suislepa silla piirkonnas, vt joonis 3.4 ja 4.2) toimivusele samuti olulist

ebasoodsat mõju pole, kuna olemasolev Suislepa sild ja selle alused kallasrajad säilivad ,

eluslooduse jaoks barjääri oluliselt ei suurendata ega laiendata. Tarvastu silla puhul pole

tegemist rohekoridori ega loomade jaoks olulise liikumiskoridoriga, silla ümbruse maastik

on tugevalt inimese poolt kujundatud/mõjutatud, vt joonised 3.2 ja 4.3. (Lisaks ei

halvendata projektiga oluliselt ka Tarvastu silla all mööda jõge liikumise võimalusi

võrreldes praegusega.)

Kuna tegevus toimub olemasoleval teel ning sildadel, ei kaasne sellega ka olulist mõju

ala maakasutusele.

Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine maakonnaplaneeringus kehtestatud rohevõrgustiku ning väärtusliku maastiku suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2022

T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

15

Joonis 4.2 Vaade olemasolevale Suislepa sillale ning rohevõrgustiku koridorile. Allikas:

Hendrikson & Ko, 09.10.2021

Joonis 4.3 Vaade olemasolevale Tarvastu silla ümbrusele, mis on tugevalt inimese poolt

kujundatud. Allikas: Hendrikson & Ko, 09.10.2021

T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

16

MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE

Rekonstrueeritav teelõik ristub Tarvastu jõe (VEE1016500), Soe ojaga (VEE1016400),

Anni ojaga (VEE1016200) ja Õhne jõega (VEE1013700, vt joonis 4.4). Kavandatava

tegevuse koosseisu kuulub ka teelõigul olevate Tarvastu (Tarvastu jõge ületav sild) ja

Suislepa (Õhne jõge ületav sild) sildade rekonstrueerimine. Mõlemad vooluveekogud

kuuluvad ka avalikult kasutatavate veekogude nimistusse. Samuti kehtib mõlemal

vooluveekogul veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m.

Anni ning Soe ojal kehtib veekaitsevöönd 10 m ulatuses, ehituskeeluvöönd 25 m ning

piiranguvöönd 50 m.

Ehituskeeld ei laiene vastavalt looduskaitseseaduse §38 (5) üldplaneeringuga

kavandatud 9) sillale ja 10) avalikult kasutatavale teele. Antud juhul on tegemist

olemasoleva tee ning sildadega (mis kajastuvad ka üldplaneeringus), seega konflikti

ehituskeeluvööndiga antud juhul ei teki.

Sildade rekonstrueerimisega ei paigaldata veekogusse uusi konstruktsioone ega tahkeid

aineid. Suislepa silla talastik on heas seisukorras ning laialdast betoonikahjustuste

remonti vaja ei ole, va. üksikud kohad . Tarvastu silla rekonstrueerimise puhul

eemaldatakse jõest ainult olemasolev silla keskmine sammas mahuga 3 m 3 (vaia pikkus

arvestatuna jõe põhjast). Uue Tarvastu silla sambad ehitatakse kaldale, väljapoole

normaalveepinda. Sildade betoneerimine toimub vee kohal, nii et m idagi ei kukuks jõkke

(uus Tarvastu avaehitus ja Suislepa silla uued servaprussid).

Vastavalt KeHJS § 6 lg (1) p 17) ja 171) on vaja algatata keskkonnamõju hindamine, kui

toimub veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või

vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit.

Käesoleva projektiga ei nähta ette vooluveekogudes süvendustöid ega ka tahkete ainete

uputamist. Seega ei ole kavandatava tegevuse korral vajalik keskkonnamõju

hindamise algatamine.

Veeseaduse (§ 196 lg (2) p 4)) kohaselt tuleb tee koosseisu kuuluva silla ehitamisel (ka

ehitusloa alusel lammutamisel) avalikul või avalikult kastutataval veekogul tegevus

registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena olenemata

mahtudest. Käesoleva l juhul on tegemist avalikult kasutatavate veekogudega, seega on

registreeringu taotlemine vajalik.

Anni oja (maaparandussüst. kood 3020838000072, ehitise kood 002) kuulub

maaparandussüsteemi registri andmetel maaparandusehitise eesvoolude hulka.

Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemi toimimist ning projekt tuleb

kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Sademeveed juhitakse teelt ja rajatistelt ära põik- ja pikikalletega. Teedelt ja tänavatelt

ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt

raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks

sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest

15 000 autot ööpäevas5. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on väike (vastavalt

Inseneribüroo STRATUM poolt koostatud liiklusuuringu 6 andmetele oli antud lõigu

5 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas 6 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 25,093-41,42 Mustla-Kaubi lõigu liiklusuuring. Töö nr T148-2020

T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

17

liiklussagedus vahemikus 596-1248 sõidukit päevas), pole põhjust eeldada olulist

reostuskoormust rekonstrueeritavalt teelt ja sildadelt ära juhitava sajuvee tulemusena.

Kavandatav tegevus paikneb suuremas osas keskmiselt kaitstud põhjaveega alal .

Tarvastu silla lähistel on põhjavesi kaitsmata ning nõrgalt kaitstud, Roosilla küla lähistel

nõrgalt kaitstud ning lõigu lõpp asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Kavandatavale

tegevusele lähim puurkaev PRK0006267 jääb ca 60 m kaugusele ning selle on

moodustatud 30 m ulatuse sanitaarkaitseala (vt joonis 4.4). Teised piirkonda jäävad

puurkaevud jäävad kavandatavast tegevusest kaugemale. Puurkaevude

sanitaarkaitsealadel projektiga töid ette ei nähta.

Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2022

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma

selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud

selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja

bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

kaevudest ning vooluveekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja

objektide paiknemine kaevude ja vooluveekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde

teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud

reostuse sattumist pinnasesse ja vette.

Kirjeldatud põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse mahtu ja mastaapi

arvestades alust eeldada olulist mõju piirkonna pinna - ja põhjaveele.

T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

18

KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID

Andmebaasi EELIS andmetel asub rekonstrueeritav lõik osaliselt ning Suislepa sild

tervenisti II kategooria kaitsealuste liikide /avalikust versioonist välja jäetud AvTS § 35 lg

1 p 8 alusel/ leiualal. Samuti jääb EELIS andmetel rekonstrueeritavast teelõigust ca 10 m

kaugusele III kategooria kaitsealuse liigi valge-toonekure (KLO9105626) leiukoht.

Keskkonnaportaali andmetel jääb rekonstrueeritava teelõigu vahetusse lähedusse

projekteeritav kaitsealune ala, milleks on Tarvastu mõisa park (PLO1000098,

vt joonis 4.5).

Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala, Kullamäe loodusala (RAH0000261) jääb

rekonstrueeritavast teelõigust enam kui 900 m kaugusele. Piirkonda jäävad ka Võrtsjärve

linnuala (RAH0000104) ja Võrtsjärve loodusala (RAH0000595), mis jäävad

rekonstrueeritavast teelõigust enam kui 1,4 km kaugusele.

Keskkonnaportaali andmetel jääb rekonstrueeritavast teelõigust ning Suislepa sillast ca

15 m kaugusele metsaseadusega kaitstav vääriselupaik (ala, kus kitsalt kohastunud,

ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur) VEP nr.L00908.

Teised piirkonnas paiknevad vääriselupaigad jäävad rekonstrueeritavast teelõigust

kaugemale.

/Avalikust versioonist välja jäetud AvTS § 35 lg 1 p 8 alusel /

Joonis 4.5 Kavandatava tegevuse paiknemine looduskaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2022

Ainukesteks kaitstavateks loodusobjektideks, mida kavandatav tegevus võib

potentsiaalselt mõjutada, on lõigu piirkonnas paiknev nahkhiirte leiukoht ning sellega

seotud nahkhiire liigid.

Vastavalt „Nahkhiirlaste kaitse tegevuskavas“ loetletud ohuteguritele on nahkhiirte üheks

hukkumise põhjuseks liiklus. Nahkhiirte liikluses hukkumise mõju täpset ulatust on

vähestest uuringutest tulenevalt raske hinnata. Küll aga on tõenäoliselt tegemist aina

suureneva ohuga, sest teedevõrgustik tiheneb ja sõidukite kiirus suureneb. Arvestades

aga, et projektiga ette nähtud tegevus asub juba olemasoleval sõiduteel , liiklussagedus

teel pole suur ning projektiga ei kavandata ka tegevusi, mis otseselt tooks kaasa

liiklustiheduse kasvu, ei ole projekti elluviimise järgselt liiklussagedusega seotud olulise

ebasooda mõju kaasnemine tõenäoline.

Teiseks nahkhiirte ohuteguriks on „Nahkhiirlaste kaitse tegevuskavas“ nimetatud

valgusreostust. Öine liiga intensiivne valgustus (parkides, kõnniteedel ja mujal, eriti

talvitumispaikade sissepääsude ja varjepaikade juures) on nahkhiirtele häiriv ja nad

väldivad liigvalgustatud piirkondi. Kui tugev valgustus tekitatakse nahkhiirte kolooniate

sissepääsuavade lähedale, võib see ligi meelitada röövlinde, kes nii lihtsa vaeva ga

nahkhiiri püüda saavad.

Kavandatava tegevusega ei nähta ette täiendava valgustuse lisamist. Seega ehituse

järgselt valgustuse mõju nahkhiirtele puudub. Ehitusaegset ülevalgustamise mõju tuleb

vältida sobivate töömeetodite valikuga, eriti pimedal ajal nahkhiire leiukohas ning

elumajade vahetus läheduses.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (olemasoleva tee lokaalne ümberehitus ning

kahe olemasoleva silla rekonstrueerimine) ning loetletud loodusobjektide paiknemist

T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

19

projektiala suhtes (sh kaugust teest) ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju

kaasnemist ka teistele looduskaitseseaduse alusel kaitstavatele loodusobjektidele (sh

Natura 2000 võrgustiku alale) ega vääriselupaikadele.

MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE

Kultuurimälestiste riikliku andmebaasi andmete alusel jääb lähim ehitismälestis Uue-

Suislepa mõisa park, 19. saj. (registri kood 14682, vt joonis 4.6) projektiga kavandatavast

tegevusest ca 10 m kaugusele. Samuti jääb projekti piirkonda arheoloogiamälestis

Kalmistu (registri kood 13348) - kavandatavast tegevusest ca 50 m kaugusele, antud

kultuurimälestisele on kehtestatud kinnismälestise kaitsevöönd, mis ulatub sõidutee

servani.

Kuna tegevus leiab osaliselt aset Kalmistule kehtestatud kinnismälestise kaitsevööndis

tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse § 58 projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega nii mälestis te kaitsevööndites kui ka väljaspool mälestiste ja

kaitsevööndite ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sel juhul

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

Keskkonnaportaali andmetel ristub kavandatav tegevus pärandkultuuri joonobjektiga -

Tee (Nevski prospekt). Samuti jääb mõjupiirkonda Alatare vallamaja, mis jääb

rekonstrueeritavast teelõigust ligikaudu 5 m kaugusele (vt joonis 4.6). Teised

pärandkultuuri objektid jäävad enam kui 10 m kaugusele. Riigimetsa Majandamise

Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina

nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid

kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud,

objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba

voli ja väärikuse küsimus7. Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida

pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on

religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav

võimalusel vältida pärandkultuuri objektide kahjustamist.

7 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur

T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

20

Joonis 4.6 Kavandatava tegevuse paiknemine kultuurimälestiste ning pärandkultuuriliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 20221

MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALTEET

Maantee lähiümbruse mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Olemasolevate teede äärsete

alade mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse müra piirväärtuse nõuetest, mis

müratundlike eluhoonete (II kategooria alad) puhul on järgmised: II kategooria alade

liiklusmüra piirväärtus8 on 60 dB päeval ja 55 dB öösel, sh on hoonete teepoolsel küljel

lubatud 65 dB päeval ja 60 dB öösel. Vaadeldavas teelõigus ei nihku tee

rekonstrueerimisprojekti järgselt müratundlikele objektidele märkimisväärselt

lähedamale.

Lähtudes teeprojekti raames koostatud liiklusprognoosist9 võib teele lähimate eluhoonete

teepoolsel küljel perspektiivses olukorras (hinnanguliselt aasta 2042) esineda

arvutuslikult10 järgmine müra hinnatud tase:

8 Müra hinnatud tase päeval (Ld, 7.00-23.00) ja öösel (Ln, 23.00-7.00) 9 Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 25,093-41,42 Mustla-Kaubi lõigu liiklusuuring, Inseneribüroo Stratum, 2021 10 Liiklusmüra levik arvutati käesoleva eelhinnangu käigus spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.2, kasutades Euroopa

Liidus ja Eestis laialdaselt kasutatavat arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96“.

T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

21

• Km 25,04 Partsi kinnistu (Porsa küla) eluhoone ca 3 m kaugusel äärmise sõiduraja

servast (liiklusprognoos 1482 autot ööpäevas, 10,7% raskeliiklust, kiiruspiirang

50 km/h) – arvutuslik müra hinnatud tase päeval ca 64 dB;

• Km 25,1 Kase kinnistu (Porsa küla) eluhoone ca 5-6 m kaugusel äärmise sõiduraja

servast (liiklusprognoos 1482 autot ööpäevas, 10,7% raskeliiklust, kiiruspiirang

50 km/h) – müra hinnatud tase päeval ca 62…63 dB;

• Km 35,45 Kamsi kinnistu (Suislepa küla) eluhoone ca 10-12 m kaugusel äärmise

sõiduraja servast (liiklusprognoos 866 autot ööpäevas, 11,4% raskeliiklust,

kiiruspiirang 90 km/h) – müra hinnatud tase päeval ca 61…62 dB;

• Km 39,4 Teisepitsu kinnistu (Marjamäe küla) eluhoone ca 6-8 m kaugusel äärmise

sõiduraja servast (liiklusprognoos 700 autot ööpäevas, 8% raskeliiklust,

kiiruspiirang 90 km/h) – müra hinnatud tase päeval ca 62 dB;

• Km 39,57 Pitsu kinnistu (Maltsa küla) eluhoone ca 12 m kaugusel äärmise

sõiduraja servast (liiklusprognoos 700 autot ööpäevas, 8% raskeliiklust,

kiiruspiirang 90 km/h) – müra hinnatud tase päeval ca 60 dB.

Seega vastab perspektiivse olukorra (ehitusjärgse olukorra liiklusprognoos ca 20 a

perspektiivis) müratase teele lähimate hoonete teepoolsel küljel liiklusmüra piirväärtuse

nõuetele, kuigi kohati võib prognoositav müratase küündida ka suhteliselt piirväärtuse

lähedale. Projektiala teistes piirkondades jäävad eluhooned juba teest mõnevõrra

(valdavalt 20 m ja enam) kaugemale ning müratase päeval/öösel jääb selgemalt

piirväärtusest väiksemaks. Samuti on müratase 1-2 dB väiksem olemasolevas ja

ehitusjärgses olukorras. Öise piirväärtuse (60 dB) lähedast mürataset hoonete teepoolsel

küljel ei esine, öise piirväärtuse ületamise ala jääb vaadeldavate liikluskoormuste korral

sisuliselt tee-alale.

Hoonete teepoolse külje liiklusmüra piirväärtuse ületamise korral tuleb müraalase

seadusandluse kohaselt11 rakendada müra vähendamise abinõusid (nt müratõkked või

täiendavad kiiruspiirangud) vähendamaks müra vähemalt pii rväärtusest madalamale

tasemele, kuid antud juhul (olemasolevad ja perspektiivsed liikluskoormused ei ole

kriitiliselt suured) ei ole nõuete täitmiseks täiendavate meetmete rakendamine otseselt

vajalik.

Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamisel ümbritsevatele

aladele tuleb lähtuda eelkõige õigete töömeetodite ja tööaja valikuga. Müra- ja

vibratsioonirikkaid ehitustöid on soovitatav teostada päevasel ajal ning tööpäevadel.

Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda

majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on

kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja

sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdu b reeglina tee-

ala ning selle vahetu ümbrusega. Ka suure liikluskoormusega (nt suurusjärgus ca 10 000

sõidukit ööpäevas) teede ääres küündib õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise ala harva

kümmekonnast meetrist kaugemale. Teest kaugenedes toimub üldjuhul saasteainete

11 Atmosfääriõhu kaitse seadus kohaselt on müra piirväärtus suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid

T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

22

efektiivne hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine nii horisontaal - kui ka

vertikaalsuunas) välisõhus.

Antud liikluskoormuste tingimustes (põhi- ja tugimaanteede kontekstis on tegemist

keskmisest selgelt väiksema liikluskoormusega teega) ei ole põhjust eeldada

õhukvaliteedi piirväärtuste lähedasi saasteainete kontsnetratsioone teele lähimate

eluhoonete alal.

Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töötingimuste valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE

Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju

vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid

taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Viljandi valla jäätmehoolduskirja 12

nõuetega.

Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

Energia- ja ressursimahukuse osas on tegemist tavapärase ehitustegevusega, mille puhul

ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju avaldumist .

AVARIIOLUKORRAD

Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

12 https://www.riigiteataja.ee/akt/408112019026

T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

23

5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED

Käesolevas aruandes on esitatud riigitee nr 52 Viljandi -Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla

–Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille

koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti

tulemusele, et käesoleva projekti puhul ei ole keskkonnamõju hindamine (KMH) vajalik,

kuna vastavalt KeHJS-s ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole

alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Samuti puudub kavandataval tegevusel

piiriülene mõju ning vajadus täiendavate keskkonnauuringute järele. Olulise

keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega .

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning

rakendada all kirjeldatud meetmeid:

◼ Veeseaduse (§ 196 lg (2) p 4)) kohaselt tuleb tee koosseisu kuuluva silla ehitamisel (ka ehitusloa alusel lammutamisel) avalikul või avalikult kastutataval veekogul tegevus registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena olenemata mahtudest. Käesoleval juhul on tegemist avalikult kasutatavate veekogudega, seega on registreeringu taotlemine vajalik.

◼ Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemi Anni oja (maaparandussüst. kood 3020838000072, ehitise kood 002) toimimist ning projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

◼ Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna - ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee - ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaevudest ning vooluveekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaevude ja vooluveekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vette.

◼ Ehitusaegset ülevalgustamise mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, eriti pimedal ajal nahkhiire leiukohas (vt ptk 4.3) ning elumajade vahetus läheduses.

◼ Kuna tegevus leiab osaliselt aset Kalmistule kehtestatud kultuurimälestise kaitsevööndis, tuleb vastavalt muinsuskaitseseaduse § 58 projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

◼ Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestistel, kaitsevööndites kui ka väljaspool mälestiste ja kaitsevööndite ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele

tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse

T52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti

keskkonnamõjude eelhinnang

24

tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada

(selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.

◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, m ille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Viljandi valla jäätmehoolduskirja13 nõuetega.

◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik l adustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it.

13 https://www.riigiteataja.ee/akt/408112019026

KORRALDUS

25.03.2024 nr 1.1-3/24/199

Tee ehitusloa andmine riigitee 52 Viljandi–Rõngu

tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu

rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 27.11.2023 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 52 Viljandi–Rõngu

tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi

EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuv

Mustla–Kaubi lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 79701:004:1390)

Viljandi maakonnas Viljandi vallas Mustla asula piiril, Soe ja Suislepa keskuses ning Porsa,

Tinnikuru, Jakobimõisa, Tarvastu, Soe, Unametsa, Järveküla, Suislepa, Marjamäe, Maltsa ja Kaubi

külas.

Maanteeameti (Transpordiameti õiguseellane)1 26.10.2020 korraldusega nr 1-3/20/197 on antud

projekteerimistingimused riigitee 52 Viljandi–Rõngu km 25,093-41,42 Mustla–Kaubi lõigu

rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad orienteeruvalt aastatel 2024–2026 vastavalt projektile nr 23009 „Riigitee

52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõik“. Projekti asendiplaani joonised ja

seletuskiri on kuni 01.12.2025 nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/qc9Ihpb3Q3aDw57.

Projekti eesmärk on riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu

rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti (sh bussipeatused,

olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, teeületuskohad, vete äravoolusüsteemid,

liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja

1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet Vabariigi

Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja Veeteede Ameti

ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1.

2

parandada katendi kandevõimet ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Projektiga muutub

sõidutee laius, rekonstrueeritakse Suislepa sild ja lammutatakse olemasolev Tarvastu sild ning

ehitatakse uus sild asemele.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga muutub sõidutee

laius. Rajatakse sild ning selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093–41,42 asuva lõigu

rekonstrueerimise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele

alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei

ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju

suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust

ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet,

Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Viljandi Vallavalitsus ja Tõrva Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

3

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse

§ 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti

põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11

lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva

osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093–41,42 asuva Mustla–Kaubi

lõigu rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata „Riigitee 52 Viljandi-Rõngu km 25,093 – 41,42 Mustla – Kaubi lõik (töö

nr 23009)“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine, sest

KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel kavandatava tegevuse

elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel

järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud kõrvaltingimusi ning üldiseid

keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning

inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse lääne osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Riigitee 52 Viljandi–Rõngu tee km 25,093-41,42 asuva Mustla–Kaubi lõigu

rekonstrueerimiseks tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõju eelhinnang.

4

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus