| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.63/1915 |
| Registreeritud | 22.03.2024 |
| Sünkroonitud | 31.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.63 |
| Sari | Maakorraldustoimingutega seotud kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Tiit Timberg |
| Originaal | Ava uues aknas |
Keskkonnaamet 2024
Hauka loodusala (Hauka
harivesiliku püsielupaiga)
kaitsekorralduskava
KINNITATUD
Keskkonnaameti peadirektori
asetäitja
22.03.2024
korraldusega nr 1-3/24/107
SISUKORD
1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................... 4
1.4. Uuritus......................................................................................................................... 4 1.4.1. Läbiviidud seired ..................................................................................................... 4 1.4.2. Inventuuride vajadus ................................................................................................ 4
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................................... 5 3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ........... 7
KASUTATUD ALLIKAD ....................................................................................................... 8
Kasutatud lühendid
KE – kaitse-eeskiri
Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)
Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund
KeA – Keskkonnaamet
KAUR – Keskkonnaagentuur
KKK – kaitsekorralduskava
LKS - looduskaitseseadus
LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitsepõhimõtteid)
LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks
asutatud ala)
SDF – Natura standardandmebaas
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus
Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei
tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)
1. ALA ISELOOMUSTUS
Hauka loodusala on moodustatud harivesiliku ja tema elupaikade kaitseks. Tegu on
mitmekesise reljeefse maastikuga, kus põllud vahelduvad metsadega. Kaitsekorralduslikult on
oluline hoida harivesiliku kudeveekogud päikesele avatuna, vajalik on puhastada tiike setetest,
taimestikust ja tiikide mõningane laiendamine.
Kaitstava ala nimi Hauka harivesiliku püsielupaik (KLO3000730)
Loodusala nimi Hauka loodusala (EE0080214)
Pindala 50,9 ha
Asukoht ja piirid
Põlva maakond, Kanepi vald, Hauka küla
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-
nature-object/7354347
Kaitsekord „Harivesiliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-
eeskiri” https://www.riigiteataja.ee/akt/13299713?leiaKehtiv
Koostaja nimi Kadri Kasuk
Koostamise aasta 2024
Kaitsekorralduskava
koostamise kord
„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning
kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”
https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001
Kaitsekorralduskava (lühidalt KKK) annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-
eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele
isikutele. Hauka loodusala kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle
ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt
tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.
1.4. Uuritus
1.4.1. Läbiviidud seired
Alal on teostatud viimati kahepaiksete seiret aastal 2017 MTÜ Põhjakonn poolt, liigi arvukust
pole välja toodud. Elupaiku on inventeerinud 2003. aastal Meeli Mesipuu ja Kadri Tali.
1.4.2. Inventuuride vajadus
Vajalik on jätkata kahepaiksete seirega. Elupaikade andmed on vananenud ja vajavad üle
inventeerimist, ortofoto põhjal on näha, et osa niite on kaetud puittaimestikuga.
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
Tabelis 2 määratakse Hauka loodusala kaitse-eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist ohustavad tegurid ning nende
ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Harivesiliku seisund ja vajalikud meetmed
on võetud „Harivesiliku kaitse tegevuskava“ 2014. a eelnõust. Arvestada tuleks, et tegelike tööde mahu vajadus võib olla suurenenud võrreldes
2014. aastaga.
Tabel 2. Hauka loodusala kaitseväärtused
Kaitseväärtus1
Seisund
(pindala/
esinduslikkus)
Kaitse-
eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus
Panus
üldpindal
asse /
SDFi (%)
Liigid
Harivesilik
LKS – II, KE – jah,
LoD – II, LoA – jah
Asurkonna
seisund on hea,
viis kudeveekogu,
millest 4 vajavad
puhastamist /
laiendamist.
Elupaigad (5
tiiki) on heas
seisundis.
Veekogude
liigne
taimestumin
e ja sellest
tulenev
kinnikasvam
ine.
Tiikide puhastamine
taimedest/setetest ja vajadusel
nende laiendamine.
Seire
Elupaigad on säilinud
heas seisundis (5 tiiki).
Kooslused
1 1) LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel 2) Elupaiga seisund A – väga hea, B – hea, C- arvestatav, D – väheesinduslik
KE – jah –püsielupaiga kaitse-eesmärgiks olemine
LoD – loodusdirektiivi lisa number
LoA – loodusala kaitse-eesmärgiks olemine
Kaitseväärtus1
Seisund
(pindala/
esinduslikkus)
Kaitse-
eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus
Panus
üldpindal
asse /
SDFi (%)
Liigirikkad
madalsood (7230)
KE – ei, LoD – I,
LoA – jah
4,4 ha / teadmata
seisundiga
Soode kihil on
elupaigad D-
esinduslikkusega
Andmete
täpsustamine
4,4 ha.
Kuivendamin
e
Elupaigatüüp
pole
siseriikliku
ala kaitse-
eesmärk
Elupaika kahjustavate tööde
vältimine –vajadusel viia läbi
Natura hindamine.
Inventuur andmete
täpsustamiseks.
Elupaigatüüp võetakse
siseriiklikuks kaitse-
eesmärgiks, kui esinduslikkus
on vähemalt C.
Olemas on ajakohased
andmed elupaiga
seisundi kohta.
Elupaigatüüp on
siseriiklik kaitse-
eesmärk, kui
esinduslikkus on
vähemalt C.
0,02
Liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal
(6270*)
KE – ei, LoD – I,
LoA – jah
0,7 ha / teadmata
seisundiga
Osaliselt
kaardistatud 6430
kooslusena.
Andmete
täpsustamine
0,7 ha.
Inimtegevuse
(peamiselt
loomapidami
se)
lakkamise
tõttu
metsastumin
e.
Soov
kasutada
maad teisel
otstarbel.
Poollooduslike koosluste
hooldamise / taastamise
toetuste tutvustamine
maaomanikule.
Elupaika kahjustavate tööde
vältimine –vajadusel viia läbi
Natura hindamine.
Inventuur andmete
ajakohastamiseks.
Elupaigatüüp võetakse
siseriiklikuks kaitse-
eesmärgiks, kui varasem
elupaigatüübi määrang on
olnud korrektne.
Olemas on ajakohased
andmed elupaiga
seisundi kohta.
Moodustatud on
looduskaitseala.
Elupaigatüüp on
siseriiklikuks kaitse-
eesmärgiks, kui varasem
määrang on olnud
korrektne.
0,02
3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE
Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud tabelites seatud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse
tulevikus täiendada. Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele
ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite
kõrvaldamisele.
Tabel 3. Tegevuste eelarve ja ajakava Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik
Inventuurid, seired, uuringud
1. Harivesiliku seire
Riiklik seire KAUR II Vähemalt 1 kord 10 aasta jooksul.
2. Elupaikade inventuur
5,1
ha Inventuur KeA I 2025
Hooldus- ja taastamistööd
3. Harivesiliku tiikide hooldamine 4 tk Hooldustöö KeA, RMK,
huvilised I 2025; 2030; 2035
4. Niidukoosluse hooldamine / taastamine 0,7
ha Hooldustöö
KeA,
RMK,
huvilised
I Igal aastal
Kavad, eeskirjad
5. Kaitse-eeskirja muutmine Kaitse-eeskiri KeA I 2025
6. Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel
uuendamine
Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul
7. Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul
KASUTATUD ALLIKAD
EELIS, Eesti looduse infosüsteem, 13.03.2024
Keskkonnaamet. Harivesiliku (Triturus cristatus) kaitse tegevuskava (eelnõu 2014)
Riigi Teataja. Harivesiliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri
https://www.riigiteataja.ee/akt/13299713?leiaKehtiv 13.03.2024
K O R R A L D U S
22. märts 2024 nr 1-3/24/107
Kaitsekorralduskavade kinitamine
OTSUS
Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel: 1. Kinnitan järgmised kaitsekorralduskavad:
1.1. Päevakese loodusala (Päevakese soohiilaka püsielupaiga) kaitsekorralduskava; 1.2. Oodsipalo loodusala (Oodsipalo metsise püsielupaiga) kaitsekorralduskava; 1.3. Hauka loodusala (Hauka harivesiliku püsielupaiga) kaitsekorralduskava; 1.4. Karste loodusala (Karste harivesiliku püsielupaiga) kaitsekorralduskava; 1.5. Väikõ-Nedsäjä loodusala (Väikõ-Nedsäjä harivesiliku püsielupaiga)
kaitsekorralduskava. 2. Asjaomastel isikutel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavades nimetatud alade kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavadega. 3. Looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskavade
avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Leelo Kukk
peadirektori asetäitja
Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnaagentuur, Kliimaministeerium
Jaotuskava: Maris Taul
Kadri Kasuk
spetsialist
looduskaitse planeerimise osakond
Keskkonnaamet 2024
Karste loodusala (Karste
harivesiliku püsielupaiga)
kaitsekorralduskava
KINNITATUD
Keskkonnaameti peadirektori
asetäitja
22.03.2024
korraldusega nr 1-3/24/107
SISUKORD
1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................... 4
1.4. Uuritus......................................................................................................................... 4 1.4.1. Läbiviidud seired ..................................................................................................... 4 1.4.2. Inventuuride vajadus ................................................................................................ 4
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................................... 5 3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ........... 6
KASUTATUD ALLIKAD ....................................................................................................... 7
Kasutatud lühendid
KE – kaitse-eeskiri
Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)
Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund
KeA – Keskkonnaamet
KAUR – Keskkonnaagentuur
KKK – kaitsekorralduskava
LKS - looduskaitseseadus
LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitsepõhimõtteid)
LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks
asutatud ala)
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus
SDF – Natura standardandmebaas
1. ALA ISELOOMUSTUS
Karste loodusala on moodustatud harivesiliku ja tema elupaikade kaitseks.
Kaitsekorralduslikult on oluline hoida veekogud päikesele avatuna, vajadusel teostatakse
tiikidest liigse sette, taimestiku ja kalade eemaldamist.
Kaitstava ala nimi Karste harivesiliku püsielupaik (KLO3000731)
Loodusala nimi Karste loodusala (EE0080218)
Pindala 1,4 ha
Asukoht ja piirid
Põlva maakond, Kanepi vald, Karste küla
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-
object/7354298
Kaitsekord „Harivesiliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-
eeskiri” https://www.riigiteataja.ee/akt/13299713?leiaKehtiv
Koostaja nimi Kadri Kasuk
Koostamise aasta 2024
Kaitsekorralduskava
koostamise kord
„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning
kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”
https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001
Kaitsekorralduskava (lühidalt KKK) annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-
eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele
isikutele. Karste loodusala kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle
ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt
tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.
1.4. Uuritus
1.4.1. Läbiviidud seired
Alal on teostatud viimati kahepaiksete riiklikku seiret aastal 2023, kuid, liigi arvukust pole
välja toodud.
1.4.2. Inventuuride vajadus
Vajalik on jätkata kahepaiksete seirega.
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
Tabelis 2 määratakse Karste loodusala kaitse-eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist ohustavad tegurid ning nende
ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Harivesiliku seisund ja vajalikud meetmed
on võetud „Harivesiliku kaitse tegevuskava“ 2014. a eelnõust. Arvestada tuleks, et tegelike tööde mahu vajadus võib olla suurenenud võrreldes
2014. aastaga.
Tabel 2. Karste loodusala kaitseväärtused
Kaitseväärtus Seisund (pindala/
esinduslikkus) Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus
Harivesilik
LKS – II, KE – jah,
LoD – II, LoA –
jah
Asurkonna seisund
on hea, viis
kudeveekogu,
millest ühe
veekogu ümbert
võtta võsa, ühte
veekogu laiendada
Elupaigad (5 tiiki) on
heas seisundis.
• Sigimisveekogude
võsastumine ja
kinnikasvamine.
• Veekogude ümbruse
võsastumine.
• Puhastada liigsest
taimestikust ja
setetest 1 harivesiliku
sigimisveekogu
• Võsast puhastada ühe
veekogu
kaldapiirkond
• Seire
Elupaigad on säilinud heas
seisundis (5 tiiki).
3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE
Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud tabelites seatud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse
tulevikus täiendada.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele
ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite
kõrvaldamisele.
Tabel 3. Tegevuste eelarve ja ajakava
Jrk Tegevuse nimetus
Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik
Inventuurid, seired, uuringud
1. Harivesiliku seire
Riiklik seire KAUR II Vähemalt 1 kord 10 aasta jooksul.
Hooldus- ja taastamistööd
3. Harivesiliku tiikide hooldamine 2 tk Hooldustöö
KeA,
RMK,
huvilised
I 2025; 2030; 2035
Kavad, eeskirjad
4. Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja
vajadusel uuendamine
Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul
5. Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul
KASUTATUD ALLIKAD
EELIS, Eesti looduse infosüsteem, 13.03.2024
Keskkonnaamet. Harivesiliku (Triturus cristatus) kaitse tegevuskava (eelnõu 2014)
Riigi Teataja. Harivesiliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri
https://www.riigiteataja.ee/akt/13299713?leiaKehtiv 13.03.2024
Keskkonnaamet 2024
Oodsipalo loodusala (Oodsipalo
metsise püsielupaiga)
kaitsekorralduskava
KINNITATUD
Keskkonnaameti peadirektori
asetäitja
22.03.2024
korraldusega nr 1-3/24/107
SISUKORD
1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................... 4
1.2. Uuritus......................................................................................................................... 4 1.2.1. Läbiviidud inventuurid............................................................................................. 4 1.2.2. Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................................ 4
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................................... 5 3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED ..................................... 7
3.1. Külastuskorraldus ....................................................................................................... 8
KASUTATUD ALLIKAD ....................................................................................................... 9
Kasutatud lühendid
KE – kaitse-eeskiri
Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)
Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund
KeA – Keskkonnaamet
KKK – kaitsekorralduskava
LKS - looduskaitseseadus
LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitsepõhimõtteid)
LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku
kaitseks ja kasutamiseks)
LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks
asutatud ala)
EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem
SDF – Natura standardandmebaas
Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei
tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)
Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine
(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)
1. ALA ISELOOMUSTUS
Oodsipalo loodusala on moodustatud väärtuslike metsakoosluste kaitseks ning nende soodne
seisund tagatakse läbi loodusliku arengu. Mitmekesine metsamaastik sobib hästi kaitsealusele
metsisele. Kaitsekorralduslikult on vajalik selgitada, kas alal paiknevad kuivenduskraavid
omavad olulist negatiivset mõju.
Kaitstava ala nimi Oodsipalo metsise püsielupaik (KLO3000044)
Loodusala nimi Oodsipalo loodusala (EE0080274)
Pindala 335 ha
Asukoht ja piirid
Põlva maakond, Räpina vald, Nohipalo küla ning Võru
maakond, Võru vald, Kamnitsa ja Kõivsaare küla
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-
important-area/8953450
Kaitsekord „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine”
https://www.riigiteataja.ee/akt/13299602?leiaKehtiv
Koostaja nimi Kadri Kasuk
Koostamise aasta 2024
Kaitsekorralduskava
koostamise kord
„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning
kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”
https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001
Kaitsekorralduskava (lühidalt KKK) annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-
eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele
isikutele. Oodsipalo loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja
uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse
hindamise või uue inventuuri andmetest.
1.2. Uuritus
1.2.1. Läbiviidud inventuurid
Elupaiku on 2008. aastal inventeerinud Toomas Hirse. Inventuuri andmetel leiduvad alal
rahvusvahelise tähtsusega elupaigatüübid: siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning vanad
loodusmetsad (9010*).
Metsise mängude seire toimus viimati 2018. aastal, loendati 5 kukega mäng.
Tabelis 2 toodud eesmärkide seisundid on määratud siin nimetatud inventuuri andmete põhjal.
1.2.2. Inventuuride ja uuringute vajadus
Metsaelupaikade andmestik vajab uuendamist. Jätkata metsise mängude seirega.
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
Tabelis 2 määratakse Oodsipalo loodusala kaitse-eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist ohustavad tegurid ning nende
ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Metsise mõjutegurid ja vajalikud meetmed on võetud
„Metsise kaitse tegevuskava“ 2023. a eelnõust.
Tabel 2. Oodsipalo loodusala kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste koondtabel.
Kaitseväärtus1
Seisund2
(pindala/
esinduslikkus)
Kaitse-eesmärk 3
Mõjutegurid Meetmed
Oodatav
tulemus4
Märkused
Panus üld-
pindalasse
/ SDFi5 (%)
2.1. Elustik
Metsis (Tetrao
urogallus)
LKS – II, KE – jah,
LoA – ei,
LiD – II
5 kukke
(2018.a.)
Metsisele
sobilikku elupaika
on 335 ha.
Kuivendamine Kraavide mõju
uuringu tellimine,
vajadusel kraavide
likvideerimine.
Elupaika kahjustavate
tööde vältimine –
vajadusel viia läbi
Natura hindamine.
Heas seisus
elupaika on 335
ha.
Mänguala, mida linnud
kasutavad, jääb suures
osas püsielupaigast
välja.
2.2. Kooslused
1 1) LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel
KE – jah –püsielupaiga kaitse-eesmärgiks olemine
LoD – loodusdirektiivi lisa number
LoA – loodusala kaitse-eesmärgiks olemine 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/)
Kaitseväärtus1
Seisund2
(pindala/
esinduslikkus)
Kaitse-eesmärk 3
Mõjutegurid Meetmed
Oodatav
tulemus4
Märkused
Panus üld-
pindalasse
/ SDFi5 (%)
Vanad
loodusmetsad
(9010*)
KE – ei, LoD – I,
LoA – jah
13,6 ha/B
(2008.a)
2,4 ha/C ha
(2008.a)
1,2 ha
esinduslikkus
teadmata
Elupaigatüübi
säilitamine 13,6
ha.
Elupaigatüübi
seisundi
parendamine 2,4
ha ulatuses.
Andmete
värskendamine
17,2 ha.
Elupaigatüüp ei ole
siseriiklik kaitse-
eesmärk.
Elupaigatüüp võetakse
siseriiklikuks kaitse-
eesmärgiks.
Elupaikade
kordusinventuur 17,2
ha.
Heas seisus
elupaiku on
säilinud vähemalt
16 ha.
Elupaigatüüp on
siseriiklik kaitse-
eesmärk.
Elupaigatüübi andmed
vajavad uuendamist,
vähemalt 17,2 ha
ulatuses.
0,02
Siirdesoo- ja
rabametsad
(91D0*)
KE – ei, LoD – I,
LoA – jah
5,5 ha/B
(2008.a)
Mudeli järgi
kaardistamata ca
14 ha elupaika.
Elupaigatüübi
säilitamine 5,5 ha
ulatuses.
Andmete
täpsustamine 19,5
ha ulatuses.
Elupaigatüüp ei ole
siseriiklik kaitse-
eesmärk.
Kuivendamine
Elupaigatüüp määrata
siseriiklikuks kaitse-
eesmärgiks.
Kraavide mõju
uuringu tellimine,
vajadusel kraavide
likvideerimine.
Elupaika kahjustavate
tööde vältimine –
vajadusel viia läbi
Natura hindamine.
Heas seisus
elupaiku on
säilinud vähemalt
5,5 ha ulatuses.
19,5 ha ulatuses
on andmed
täpsustatud.
Kuivendamise
mõju ei ole
oluline.
Elupaigatüüp on
siseriiklik kaitse-
eesmärk.
Elupaigatüübi andmed
vajavad uuendamist,
vähemalt 19,5 ha
ulatuses.
0,01
3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED
Tabelisse 3 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks lähema 10 aasta jooksul. Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt
tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele
ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite
kõrvaldamisele.
Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2034
Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik
Inventuurid, seired, uuringud
1. Metsise seire Seire KeA /KAUR II 2025
2. Metsaelupaikade inventuur 40 ha Inventuur KeA I 2028
3. Kraavide mõju uuring Uuring KeA II 2028
Hooldus, taastamine ja ohjamine
4. Elupaigatüübi seisundi parendamine läbi
loodusliku arengu
2,4 ha Koosluse
taastamistöö
KeA I 20506
Kavad, eeskirjad
5. Kaitsekorralduskava andmete üle
vaatamine ja vajadusel uuendamine
Tegevuskava KeA I 2034
6. Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse
hindamine
Tegevuskava KeA I 2034
7. Kaitse-eeskirja muutmine Eeskiri KeA I 2026
6 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant
3.1. Külastuskorraldus
Oodsipalo metsise püsielupaigas ei toimu aktiivset külastust. Püsielupaiga sihtkaitsevööndis
on keelatud viibida 1. veebruarist kuni 30. juunini. Kuna külastuste arv on juhuslik ning alal
puuduvad matkarajad ja vaatamisväärsused, siis pole vajalik meetmeid rakendada.
KASUTATUD ALLIKAD
EELIS, Eesti looduse infosüsteem. 18.03.2024
Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-
important-area/8953450 18.03.2024
Keskkonnaamet. Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava (eelnõu 2023).
Riigi Teataja. Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine,
https://www.riigiteataja.ee/akt/118022023002?leiaKehtiv 15.03.2024
Keskkonnaamet 2024
Päevakese loodusala (Päevakese
soohiilaka püsielupaiga)
kaitsekorralduskava
KINNITATUD
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja
22.03.2024
korraldusega nr 1-3/24/107
2
Sisukord
1. Ala iseloomustus ................................................................................................................................. 4 1.1. Uuritus ja seire ................................................................................................................. 4 1.2. Inventuuride ja uuringute vajadus .................................................................................... 5
2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid .......................................................................................................... 5 2.1. Soohiilakas ....................................................................................................................... 5 2.2. Kollane kivirik ................................................................................................................. 5 2.3. Elupaigad ......................................................................................................................... 5
3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ............................................................................. 12
Kasutatud allikad ........................................................................................................................ 13
Kasutatud lühendid
KeA – Keskkonnaamet
KE – kaitse-eeskiri
KKK – kaitsekorralduskava
LKS – looduskaitseseadus
LoA – loodusala
LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitsepõhimõtteid)
LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja
kasutamiseks)
EELIS – Eesti looduse infosüsteem
ELF – Eestimaa Looduse Fond
SDF – Natura standardandmebaas
Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei
tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)
Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide
sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)
4
1. Ala iseloomustus
Päevakese loodusalal kaitstakse soid ja märgi metsi, ühtlasi leidub alal ohustatud liike: soohiilakas
ja kollane kivirik. Enne kraavide mõju uuringut aktiivseid meetmeid loodusalale ei kavandata,
elupaikade ja liikide soodne seisund tagatakse läbi loodusliku arengu.
Tabel 1. Ala iseloomustus
Kaitstav ala nimi
Päevakese soohiilaka püsielupaik (KLO3000319)
Natura ala Päevakese loodusala (EE0080210)
Pindala 62,7 ha
Asukoht ja piirid
Võru maakond, Setomaa vald, Järvepää küla; Võru vald
Pääväkese, Riihora, Rõssa küla
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-
important-area/8950277,
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse
Kaitsekord
„Laialehise nestiku, soohiilaka ja kollase kiviriku
püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”
https://www.riigiteataja.ee/akt/119072018016?leiaKehtiv ja
Looduskaitseseadus § 50
https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv
Koostaja nimi Kadri Kasuk
Koostamise aasta 2024
Kaitsekorralduskava
koostamise kord
„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning
kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”
https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001
Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise
parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele. Päevakese loodusala
(Päevakese soohiilaka püsielupaik) KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja
uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse
hindamise või uue inventuuri andmetest.
1.1. Uuritus ja seire
Soohiilaka viimane leiukohavaatlus pärineb aastast 2001, liigi arvukus on teadmata. Riikliku seiret
liigi seisundi jälgimiseks antud püsielupaigas ei teostata. Soo- ja metsaelupaikasid on alal
inventeerinud 2008. aastal Toomas Hirse ja Taavi Tattar; allikasoid on 2016. a. alal inventeerinud
Raimo Pajula ja Kairi Sepp.
5
1.2. Inventuuride ja uuringute vajadus
Vajalik on läbi viia soohiilaka inventuur seisundi ja arvukuse hindamiseks. Samuti on vaja
uuendada elupaikade andmestik, et saada selgust kogu püsielupaiga ulatuses, milliste elupaikadega
on tegu, mis seisundis nad on ja kui palju neid on (nt ELFi andmetel on levinud valdavalt 7140,
natura elupaiga kihil on sama ala 7160).
2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid
Järgnevalt on lühidalt kirjeldatud kaitseala peamisi kaitseväärtusi. Seejärel on tabelis määratletud
kaitse-eesmärgid, nende saavutamist mõjutavad tegurid ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud
tegevused.
2.1. Soohiilakas
Soohiilakas (Liparis loeselii) on Eestis oma leviku põhjapiiril, kasvades meist loode pool vaid
Ahvenamaa saartel ja nende naabruses Rootsi rannikul. Lubjalembese liigina on soohiilakas
levinud rohkem Lääne-Eestis, kuid üksikuid leiukohti on teada ka mujal Eestis. Kokku on Eestis
umbes poolsada enam-vähem elujõulist populatsiooni, kuid enamasti on neis leitud vaid üksikuid
taimi, sest taimed on raskesti märgatavad ning igal aastal maapealset osa ei moodusta. Soohiilakas
on Eestis II kaitsekategooria liik, kuuludes ühtlasi loodusdirektiivi II ja IV lisasse. Soohiilaka
kasvukohti ohustab peamiselt kuivendamine ja võsastumine. (EELIS).
Soohiilaka viimane leiukohavaatlus pärineb aastast 2001, liigi arvukus on teadmata.
2.2. Kollane kivirik
Kollane kivirik (Saxifraga hirculus) kuulub Eestis II kaitsekategooriasse ning loodusdirektiivi II
ja IV lisa liikide hulka. Kollase kiviriku populatsioonide koguarv on langenud 100-lt 40-ni.
Peamiseks ohuteguriks on põllu- ja metsamajanduse intensiivistumine ning kuivendamine. Liiki
saab kaitsta vaid tema kasvukohti muutuste eest hoides. Põhiliseks kasvukohatüübiks on kollasele
kivirikule Eestis jäänud allikasood (Kollase kiviriku kaitse tegevuskava eelnõu). Liik on kantud
Eestis punasesse nimekirja ohualti liigina. (EELIS).
EELIS andmetel tuvastati 2022. aastal viimase kasvukoha vaatluse käigus 47 taime.
2.3. Elupaigad
EELIS-es on elupaikade andmeid nii natura_elupaik kihil kui ka soode kihil. Natura_elupaik kihti
on uuendatud hiljem, mistõttu võetakse pindala arvestuses esmalt aluseks see ning seejärel soode
6
kiht. Registrikanded pärinevad 2008. ja 2016. aastast. Püsielupaigas on looduslikke kooslusi, mis
on inventeerimata.
Natura standardandmebaasi andmetel esinevad loodusalal siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja
allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-
lodumetsad (*91E0). Kaitsekorralduskavaga nähakse ette metsaelupaikade looduslikule arengule
jätmine. Sooelupaikades võib olla vajalik puu- ja põõsarinde harvendamine soohiilaka paremaks
levikuks.
Tabelis 2 võetakse kokku Päevakese loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-
eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning
nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad
tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis.
Tabel 2. Päevakese loodusala väärtuste koondtabel.
1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel
KE (jah/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk
LoD – loodusdirektiivi lisa number
LiD – linnudirektiivi lisa number
LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/)
Kaitse-väärtus1
Seisund2
(pindala/esindus-
likkus)
Kaitse-
eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed
Oodatav
tulemus4
Panus
üldpind-
alasse / SDF-
i (%)5
Natura eesmärgid
Soohiilakas
KE – jah, LoD –
II, LoA – jah
Elupaiga suuruseks
on 24 ha
Elupaik on
säilinud heas
seisundis 24 ha
suurusel alal.
Andmete
täpsustamine
24 ha ulatuses.
Võsastumine,
kuivendamine
Levikuandmete täpsustamine
24 ha-l.
Vajadusel kasvukohas puu- ja
põõsarinde harvendamine.
Olulist negatiivset mõju
avaldavate kraavide
likvideerimine.
Elupaika kahjustavate tööde
vältimine –vajadusel viia läbi
Natura hindamine.
Elupaik on
säilinud 24 ha
ulatuses. Liik on
alal esindatud
ning andmed on
täpsustunud
populatsiooni
arvukuse ja
seisundi osas.
Kraavid, mis
omavad olulist
negatiivset mõju,
on likvideeritud.
8
Siirde- ja
õõtsiksood
(7140) KE – ei, LoD – I,
LoA – jah
2,6 ha / B
Elupaigatüübi
säilitamine 2,6
ha.
Andmete
täpsustamine
62 ha ulatuses.
Kuivendamine
Elupaigatüübid ei
ole siseriiklikul
kaitstaval alal
eesmärkideks.
Olulist negatiivset mõju
avaldavate kraavide
likvideerimine.
Andmete täpsustamine 62 ha.
Elupaiga kaitse-eesmärgiks
lisamine.
Elupaika kahjustavate tööde
vältimine –vajadusel viia läbi
Natura hindamine.
Heas seisus
elupaiku on
säilinud 2,6 ha.
Andmed on
täpsustatud 62 ha
ulatuses.
Elupaigatüüp on
siseriikliku
kaitstava ala
kaitse-
eesmärgiks.
0,008
Allikad ja
allikasood
(7160) KE – ei, LoD – I,
LoA – jah
27,3 ha / A
6 ha / B
0,1 ha / C
Elupaigatüübi
säilitamine 33,4
ha.
Andmete
täpsustamine
62 ha ulatuses.
Kuivendamine
Elupaigatüübid ei
ole siseriiklikul
kaitstaval alal
eesmärkideks.
Olulist negatiivset mõju
avaldavate kraavide
likvideerimine.
Andmete täpsustamine 62 ha.
Elupaiga kaitse-eesmärgiks
lisamine.
Elupaika kahjustavate tööde
vältimine –vajadusel viia läbi
Natura hindamine.
Heas seisus
elupaiku on
säilinud 33,4 ha.
Andmed on
täpsustatud 62 ha
ulatuses.
Elupaigatüüp on
siseriikliku
kaitstava ala
kaitse-
eesmärgiks.
7,42
Liigirikkad
madalsood
(7230) KE – ei, LoD – I,
LoA – jah
Andmed puuduvad Andmete
täpsustamine
62 ha ulatuses.
Kuivendamine Olulist negatiivset mõju
avaldavate kraavide
likvideerimine.
Andmete täpsustamine 62 ha.
Elupaiga kaitse-eesmärgiks
lisamine.
Andmed on
täpsustatud 62 ha
ulatuses.
Elupaigatüüp on
olemasolu korral
lisatud
siseriikliku
kaitstava ala
-
9
Elupaika kahjustavate tööde
vältimine –vajadusel viia läbi
Natura hindamine.
kaitse-
eesmärgiks.
Siirdesoo- ja
rabametsad
(*91D0) KE – ei, LoD – I,
LoA – jah
2,4 ha / B
2,6 ha / C
Elupaigatüübi
säilitamine 2,4
ha.
Elupaigatüübi
seisundi
parendamine
2,6 ha.
Andmete
täpsustamine
62 ha ulatuses.
Kuivendamine Looduslikule arengule jätmine
5 ha ulatuses.
Olulist negatiivset mõju
avaldavate kraavide
likvideerimine.
Andmete täpsustamine 62 ha.
Elupaiga kaitse-eesmärgiks
lisamine.
Elupaika kahjustavate tööde
vältimine –vajadusel viia läbi
Natura hindamine.
Heas seisus
elupaiku on
säilinud 5 ha.
Andmed on
täpsustatud 62 ha
ulatuses.
Elupaigatüüp on
siseriikliku
kaitstava ala
kaitse-
eesmärgiks.
0,01
Lammi-
lodumetsad
(*91E0) KE – ei, LoD – I,
LoA – jah
3,4 ha / A
2,6 ha / B
0,5 ha /esinduslikkus
teadmata
Elupaigatüübi
säilitamine 6
ha.
Andmete
täpsustamine
62 ha ulatuses.
Kuivendamine Looduslikule arengule jätmine
6,5 ha ulatuses.
Olulist negatiivset mõju
avaldavate kraavide
likvideerimine.
Andmete täpsustamine 62 ha.
Elupaiga kaitse-eesmärgiks
lisamine.
Elupaika kahjustavate tööde
vältimine –vajadusel viia läbi
Natura hindamine.
Heas seisus
elupaiku on
säilinud 6 ha.
Andmed on
täpsustatud 0,5
ha ulatuses.
Andmed on
täpsustatud 62 ha
ulatuses.
Elupaigatüüp on
siseriikliku
kaitstava ala
0,2
10
kaitse-
eesmärgiks.
11
6 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel
KE (jah/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk
LoD – loodusdirektiivi lisa number
LiD – linnudirektiivi lisa number
LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk 7 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 8 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 9 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 10 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/)
Kaitse-väärtus6
Seisund7
(pindala/esindus-
likkus)
Kaitse-
eesmärk8 Mõju-tegurid Meetmed Oodatav tulemus9
Panus
üldpind-
alasse /
SDF-i
(%)10
Muud väärtused
Kollane kivirik
KE – ei, LoD –
jah, LoA – ei
2022. aastal 47 taime
/ 0,5 ha suurusel
kasvukohal
Elupaik on
säilinud heas
seisundis
vähemalt 0,5 ha
suurusel alal.
Kuivendamine Olulist negatiivset mõju
avaldavate kraavide
likvideerimine.
Andmete täpsustamine 62 ha.
Elupaiga kaitse-eesmärgiks
lisamine.
Elupaik on säilinud
heas seisundis
vähemalt 0,5 ha
suurusel alal.
Liik on lisatud
kaitse-eesmärgiks.
Vanad
loodusmetsad
(9010*)
KE – ei, LoD – I,
LoA – ei
1,2 ha / B
4,3 ha / C
Elupaigatüübi
säilitamine 1,2
ha.
Elupaigatüübi
seisundi
parendamine
2,6 ha.
Andmete
täpsustamine
62 ha ulatuses.
- Looduslikule arengule jätmine
5,5 ha ulatuses.
Andmete täpsustamine 62 ha.
Elupaiga kaitse-eesmärgiks
lisamine.
Heas seisus elupaiku
on säilinud 5,5 ha
ulatuses.
Andmed on
täpsustatud 62 ha
ulatuses.
Elupaigatüüp on
siseriikliku kaitstava
ala kaitse-
eesmärgiks.
0,01
3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused
Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide
saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse
prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas
ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele
suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks
vajalik tegevus (inventeerimine);
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete
ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste
säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).
Tabel 3. Vajalikud tegevused.
Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse
tüüp Korraldaja Prioriteet
Periood
(ühekordne või
korduv tegevus)
Inventuurid, seired, uuringud
1 Soohiilaka inventuur 24 ha Inventuur KeA I 2025
2
Soo- ja
metsaelupaikade
inventuur
62 ha Inventuur KeA I 202511
3 Kraavide mõju uuring Uuring KeA II 2028
Hooldus, taastamine ja ohjamine
4 Elupaigatüüpide
seisundi parendamine
läbi loodusliku arengu
7,7
ha
Koosluse
taastamistöö
KeA I 205012
Kavad, eeskirjad
5 Kaitse-eeskirja
muutmine
Kaitse-
eeskiri KeA I 2026
6
Kaitsekorralduskava
andmete üle vaatamine
ja vajadusel
uuendamine
Tegevuskava KeA I 2033
7
Kaitsekorralduskava
tulemuslikkuse
hindamine
Tegevuskava KeA I 2033
11 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030 12 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant
KASUTATUD ALLIKAD
EELIS. Kasutamise kuupäev: 22.02.2024, allikas:
https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=10;572247461;est;eelisand;;&co
mp=objresult=ala&obj_id=-1180378798
Keskkonnaagentuur. Kasutamise kuupäev: 22.02.2024, allikas:
https://kese.envir.ee/kese/welcome.action
Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 22.02.2024, allikas:
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8950277
Maa-ameti kaardirakendused, 2024. Kasutamise kuupäev: 22.02.2024, allikas:
https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/looduskaitse
Riigikantselei. Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 22.02.2024, allikas:
https://www.riigiteataja.ee/akt/119072018016?leiaKehtiv
https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022007?leiaKehtiv
Keskkonnaamet 2024
Väikõ-Nedsäjä loodusala (Väikõ-
Nedsäjä harivesiliku püsielupaiga)
kaitsekorralduskava
KINNITATUD
Keskkonnaameti peadirektori
asetäitja
22.03.2024
korraldusega nr 1-3/24/107
SISUKORD
1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................... 4
1.4. Uuritus......................................................................................................................... 4 1.4.1. Läbiviidud seired ..................................................................................................... 4 1.4.2. Inventuuride vajadus ................................................................................................ 4
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................................... 5 3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ........... 6
KASUTATUD ALLIKAD ....................................................................................................... 7
Kasutatud lühendid
KE – kaitse-eeskiri
Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)
Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund
KeA – Keskkonnaamet
KAUR – Keskkonnaagentuur
KKK – kaitsekorralduskava
LKS - looduskaitseseadus
LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitsepõhimõtteid)
LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks
asutatud ala)
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus
SDF – Natura standardandmebaas
1. ALA ISELOOMUSTUS
Väikõ-Nedsäjä on väike loodusala, mis on moodustatud harivesiliku kaitseks.
Kaitsekorralduslikult on oluline hoida veekogud päikesele avatuna, vajadusel teostatakse
tiikidest liigse sette, taimestiku ja kalade eemaldamist.
Kaitstava ala nimi Väikõ-Nedsäjä harivesiliku püsielupaik (KLO3000733)
Loodusala nimi Väikõ-Nedsäjä loodusala (EE0080211)
Pindala 2,5 ha
Asukoht ja piirid
Võru maakond, Setomaa vald, Nedsaja küla
https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-
object/7353737
Kaitsekord „Harivesiliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-
eeskiri” https://www.riigiteataja.ee/akt/13299713?leiaKehtiv
Koostaja nimi Kadri Kasuk
Koostamise aasta 2024
Kaitsekorralduskava
koostamise kord
„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning
kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”
https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001
Kaitsekorralduskava (lühidalt KKK) annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-
eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele
isikutele. Väikõ-Nedsäjä loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja
uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse
hindamise või uue inventuuri andmetest.
1.4. Uuritus
1.4.1. Läbiviidud seired
Alal on teostatud kahepaiksete seiret aastal 2013 MTÜ Põhjakonn poolt.
1.4.2. Inventuuride vajadus
Vajalik on jätkata kahepaiksete seirega. Viimati teostati alal vaatlusi 2013. aastal.
2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID
Tabelis 2 määratakse Väikõ-Nedsäjä loodusala kaitse-eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist ohustavad tegurid ning
nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Harivesiliku seisund ja vajalikud
meetmed on võetud „Harivesiliku kaitse tegevuskava“ 2014. a eelnõust. Arvestada tuleks, et tegelike tööde mahu vajadus võib olla suurenenud
võrreldes 2014. aastaga.
Tabel 2. Väikõ-Nedsäjä loodusala kaitseväärtused
Kaitseväärtus Seisund (pindala/
esinduslikkus) Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus
Harivesilik
LKS – II, KE – jah,
LoD – II, LoA –
jah
Asurkond on heas
seisundis, kolm
kudeveekogu, millest 2
vajavad kaladest
puhastamist ja 1
taimedest/setetest.
Elupaigad (3 tiiki) on
heas seisundis.
• Kalad tiigis
• Tiikide
kinnikasvamine
• Kalade eemaldamine
• Tiikide puhastamine
taimedest/setetest
• Seire
Elupaigad on säilinud
heas seisundis (3 tiiki).
3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE
Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud tabelites seatud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse
tulevikus täiendada.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele
ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite
kõrvaldamisele.
Tabel 3. Tegevuste eelarve ja ajakava
Jrk Tegevuse nimetus
Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik
Inventuurid, seired, uuringud
1. Harivesiliku seire
Riiklik seire KAUR II Vähemalt 1 kord 10 aasta jooksul.
Hooldus- ja taastamistööd
3. Harivesiliku tiikide hooldamine 3 tk Hooldustöö
KeA,
RMK,
huvilised
I 2025; 2030; 2035
Kavad, eeskirjad
4. Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja
vajadusel uuendamine
Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul
5. Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul
KASUTATUD ALLIKAD
EELIS, Eesti looduse infosüsteem, 05.03.2024
Keskkonnaamet. Harivesiliku (Triturus cristatus) kaitse tegevuskava (eelnõu 2014)
Riigi Teataja. Harivesiliku püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri
https://www.riigiteataja.ee/akt/13299713?leiaKehtiv 05.03.2024