| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-6.1/1657 |
| Registreeritud | 21.03.2024 |
| Sünkroonitud | 31.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-6.1 |
| Sari | Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
12.03.2024 nr 7-2/24/4902
Jalase maastikukaitseala kaitsekorralduskava
Keskkonnaamet teavitab, et koostamisel on Jalase maastikukaitseala (loodusala)
kaitsekorralduskava. Jalase maastikukaitseala paikneb Rapla maakonnas Rapla vallas Jalase,
Koikse, Lipstu ja Palamulla külas ning Märjamaa vallas Kõrvetaguse, Ohukotsu, Riidaku ja
Ülejõe külas. Kaitseala põhieesmärgiks on kaitsta soo- ja metsaökosüsteeme ning kaitsealuseid
liike. Kavaga planeeritavate tegevuste hulgas on niiskete metsa- ja sooelupaikade veerežiimi
taastamine ning poollooduslike koosuste ja kaitsealuste liikide elupaikade hooldamine.
Kaitsekorralduskavas kirjeldatakse ala kaitse-eesmärgiks olevaid loodusväärtusi, nende
mõjutegureid ja kaitsemeetmeid ning koostatakse tegevustabel. Vajalike tegevuste juurde on
tabelisse märgitud tõenäoline läbiviimise aeg. Jalase maastikukaitseala (loodusala)
kaitsekorralduskava koostatakse tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud
juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue
inventuuri andmetest.
Kirjalikud ettepanekud on oodatud e-postile [email protected] hiljemalt
27. märtsiks 2024. a.
Riigimetsa Majandamise Keskus korraldab 28. märtsil 2024. a. kell 18 Jalase seltsimajas
Jalase maastikukaitseala soode veerežiimi taastamistööde koosoleku. Keskkonnaamet osaleb
koosolekul ning huvilistel on võimalus arutada ka Jalase maastikukaitseala
kaitsekorralduskavaga seonduvat.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Kotter
juhtivspetsialist
looduskaitse planeerimise osakond
Lisa. Jalase maastikukaitseala kaitsekorralduskava
Lissel Tanni 53097987
Sõbessoo järv. Foto: Uudo Timm.
Keskkonnaamet 2024
Jalase maastikukaitseala
(loodusala)
kaitsekorralduskava
KINNITATUD
Keskkonnaameti
[Registreerimise kuupäev]
korraldusega nr [RegNr]
2
Sisukord
EESSÕNA ..................................................................................................................... 6
1. SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 7 1.1. ALA ISELOOMUSTUS .............................................................................................. 7 1.2. MAAOMAND JA MAAKASUTUS ......................................................................... 10 1.3. HUVIGRUPID............................................................................................................ 12 1.4. KAITSEKORD ........................................................................................................... 12 1.5. UURITUS JA SEIRE ................................................................................................. 14
1.5.1. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS ................................. 15
2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID .......................................... 17 2.1. ELUSTIK .................................................................................................................... 17
2.1.1. LOODUSALA EESMÄRGIKS OLEVAD LIIGID .............................. 26
2.1.1.1. EESTI SOOJUMIKAS (Saussurea alpina subsp. esthonica)......... 26
2.1.1.2. KAUNIS KULDKING (Cypripedium calceolus) ............................ 26
2.1.1.3. PALU-KARUKELL (Pulsatilla patens) .......................................... 26
2.1.1.4. SOOHIILAKAS (Liparis loeselii) .................................................... 27
2.1.1.5. PÜST-LINALEHIK (Thesium ebracteatum) .................................. 27
2.1.2. SISERIIKLIKUKS EESMÄRGIKS OLEVAD LIIGID ...................... 28
2.1.2.1. PÜSTKIVIRIK (Saxifraga adscendens) .......................................... 28
2.1.2.2. JUMALAKÄPP (Orchis mascula) ................................................... 28
2.1.2.3. KOLDJAS SELAGINELL (Selaginella selaginoides) ................... 29
2.1.2.4. KÄRBESÕIS (Ophrys insectifera) ................................................... 29
2.1.2.5. LÕHNAV KÄORAAMAT (Gymnadenia odoratissima) ................ 29
2.1.2.6. MÜÜR-RAUNJALG (Asplenium ruta-muraria) ............................ 30
2.1.2.7. PRUUN RAUNJALG (Asplenium trichomanes) ............................ 30
2.1.2.8. RUSSOWI SÕRMKÄPP (Dactylorhiza russowii) .......................... 30
2.1.2.9. SILE TONDIPEA (Dracocephalum ruyschiana) ............................ 31
2.1.2.10. TÕMMU KÄPP (Orchis ustulata) ................................................. 31
2.1.2.11. TÄPILINE SÕRMKÄPP (Dactylorhiza incarnata subsp.
cruenta) ........................................................................................................... 32
2.1.2.12. KROONLIUDIK (Sarcosphaera coronaria) ................................. 32
2.1.2.13. LAANERÄHN (Picoides tridactylus) ............................................. 32
2.1.2.14. LAULULUIK (Cygnus cygnus) ...................................................... 32
2.1.2.15. METSIS (Tetrao urogallus) ............................................................ 32
2.2. KOOSLUSED ............................................................................................................. 33 2.2.1 METSAD ................................................................................................... 40
2.2.1.1. VANAD LOODUSMETSAD (9010*) ............................................. 40
2.2.1.2. VANAD LAIALEHISED METSAD (9020*) .................................. 40
2.2.1.3. ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD (9050) ................................. 40
2.2.1.4. SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (9080*) ......................... 41
3
2.2.1.5. SIIRDESOO- JA RABAMETSAD (91D0*) ................................... 41
2.2.2. SOOD ........................................................................................................ 41
2.2.2.1. RABAD (7110*) ning RIKUTUD KUID
TAASTUMISVÕIMELISED RABAD (7120) ............................................. 42
2.2.2.2. SIIRDE- JA ÕÕTSIKSOOD (7140) ................................................ 42
2.2.2.3. NOKKHEINAKOOSLUSED (Rhynchosporion) TURVASTUNUD
NÕGUDES (7150) .......................................................................................... 43
2.2.2.4. ALLIKAD JA ALLIKASOOD (7160) ............................................ 43
2.2.2.5. NÕRGLUBJA-ALLIKAD (7220*) .................................................. 43
2.2.2.6. LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230) ........................................... 44
2.2.3. MAGEVEEKOGUD ................................................................................ 44
2.2.3.1. HUUMUSTOITELISED JÄRVED JA JÄRVIKUD (3160) ......... 44
2.2.4. PALJANDID JA KOOPAD .................................................................... 45
2.2.4.1. PLAATLOOD (8240*) ...................................................................... 45
2.2.5. NIIDUD ..................................................................................................... 45
2.2.5.1. KUIVAD NIIDUD LUBJARIKKAL MULLAL (OLULISED
ORHIDEEDE KASVUALAD; 6210*) ......................................................... 45
2.2.5.2. LIIGIRIKKAD NIIDUD LUBJAVAESEL MULLAL (6270*) .... 46
2.2.5.3. LOOD (ALVARID; 6280*) .............................................................. 46
2.2.5.4. SINIHELMIKAKOOSLUSED (6410) ............................................ 46
2.2.5.5. AAS-REBASESABA JA ÜRT-PUNANUPUGA NIIDUD (6510) 46
2.2.5.6. PUISNIIDUD (6530*) ....................................................................... 47
2.3. MAASTIK ................................................................................................................... 47 2.3.1. KÜLAMAASTIK ..................................................................................... 51
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING
KÜLASTUSKORRALDUS ...................................................................................... 52
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA
EELARVE .................................................................................................................. 54 4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS ..................................................................................... 54
4.1.1. INVENTUURID JA SEIRE .................................................................... 54 4.1.1.1. RIIKLIK SEIRE ............................................................................... 54
4.1.1.2. MAASTIKUKAITSEALA JA LOODUSALA KAITSE-
EESMÄRGIKS OLEVATE LIIKIDE INVENTUUR ................................ 54
4.1.1.3. INVENTEERIMATA ALADE POOL-LOODUSLIKE
KOOSLUSTE INVENTUUR ........................................................................ 54
4.1.1.4. ELUPAIGATÜÜPIDE INVENTEERIMINE ................................ 55
4.1.2. HOOLDUS-, TAASTAMIS- JA OHJAMISTEGEVUSED ................. 55
4.1.2.1. POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE JA LIIKIDE
ELUPAIKADE HOOLDAMINE JA TAASTAMINE ............................... 55
4.1.2.2. VEEREŽIIMI TAASTAMINE ........................................................ 56
4.1.3. LOODUSÕPPE- JA PUHKEMAJANDUSLIKUD TEGEVUSED .... 56
4.1.4. TÄHISTAMINE ....................................................................................... 58
4
4.1.5. KAVAD JA EESKIRJAD ....................................................................... 59
4.1.5.1. KAITSE-EESMÄRKIDE JA LOODUSALA PIIRIDE
MUUTMINE .................................................................................................. 59
4.1.5.2. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ............................................. 60
4.2. KAVANDATUD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED ......................... 61
Kasutatud kirjandus .................................................................................................. 65
5
Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused
KE – kaitse-eeskiri
KeA – Keskkonnaamet
LKS ‒ looduskaitseseadus
KA – kaitseala
LKA – looduskaitseala
LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja
taimestiku kaitsepõhimõtteid)
LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks
asutatud ala)
EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem
SDF – Natura standardandmebaas
Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)
Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund
Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine
ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)
6
EESSÕNA
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate
loodusobjektide alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab
soovitused kaitseala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest,
kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.
Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava
kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.
Käesoleva Jalase loodusala (maastikukaitseala) kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK)
eesmärk on:
• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) ‒ selle kaitsekorrast, kaitse-
eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning
alal läbiviidavast riiklikust seirest;
• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi,
elupaiga vm väärtuse seisundile;
• arvestades alale seatud eesmärke, määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja
kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30
aasta perspektiivis;
• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks
vajalikke meetmeid koos oodatavate tulemustega;
• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud
kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse
kirjelduse ja orienteeruva maksumusega;
• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja
rahastamiseks.
KKK koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja
kaitsekorralduskava koostamise juhendist.
KKK koostas Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Maret
Hobolainen (tel 5343 7448; e-post [email protected]).
7
1. SISSEJUHATUS
1.1. ALA ISELOOMUSTUS
Loodusala nimi ja kood Jalase loodusala (EE0020313) (Joonis 1)
Loodusalale jäävad kaitstavad
loodusobjektid
Jalase maastikukaitseala (KLO4000590),
Iietse künnapuu (KLO1000157)
Kaitseala pindala 2724,6 ha
Asukoht ja piirid Rahvusvahelise tähtsusega alad
(keskkonnaportaal.ee)
Kaitsekord Looduskaitseseadus
Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 2018. a
määrus nr 27 „Jalase maastikukaitseala
kaitse-eeskiri”
Koostaja nimi Maret Hobolainen
Koostamise aasta 2023
Kaitsekorralduskava koostamise
kord
Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a
määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava
koostamise ja kinnitamise kord ning
kaitsekorralduskava kinnitaja
määramine”
Jalase maastikukaitseala asub Rapla maakonnas Rapla vallas Jalase, Koikse, Lipstu ja
Palamulla külas ning Märjamaa vallas Kõrvetaguse, Ohukotsu, Riidaku ja Ülejõe külas.
Jalase maastikukaitseala pindala on 2724,6 ha. Kaitseala on tsoneeritud üheks
piiranguvööndiks ja viieks sihtkaitsevööndiks. Alale jääb üksikobjekt Iietse künnapuu.
Samuti jääb osaliselt Jalase MKA piiranguvööndisse projekteeritav metsaelupaikade
looduskaitseala.
Jalase maastikukaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1937. aastast, kui kaitse
alla võeti osa Lipstu nõmmest1. 1964. aastal võeti lisaks kaitse alla Sõbessoo (Jalase)
järv2 ning 1990. aastal Jalase küla ja selle ümbrus3. Jalase maastikukaitseala moodustati
2003. aastal4 ning praegune kaitsekord tuleneb Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 2018. a
määrusest nr 27 „Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskiri”5.
Jalase loodusala kaitse-eesmärgid tulenevad Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a
korraldusest nr 6156. Natura 2000 loodus- ja linnualade võrgustik on loodud selleks, et
kaitsta Euroopa väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende
elupaiku ja kasvukohti. Loodusala pindala on 2743,2 ha7. 29.03.2018 vastu võetud
Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskirja seletuskirjas tehti ettepanek muuta Jalase
loodusala piire ning viia need vastavusse kaitseala piiriga.
1 Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 1937. a otsusega nr 794 „Maa-ala looduskaitse alla võtmise kohta” 2 Rapla Rajooni RSN Täitevkomitee 18. augusti 1964. a otsusega nr 92 „Looduskaitse kohta Rapla
rajoonis” 3 Rapla Maakonnavalitsuse 18. septembri 1990. a määrusega nr 158 „Jalase küla kaitseala moodustamine
ja põhimääruse kinnitamine” 4 Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2003. a määrusega nr 180 „Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskiri” 5 Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 2018. a määrusest nr 27 „Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskiri” 6 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) 7 EELIS seisuga 05.02.2024
8
Joonis 1. Jalase maastikukaitseala ja loodusala piirid, vööndid ja Iietse künnapuu
(aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga juuni 2023).
9
Jalase MKA on osa Harju lavamaast, mida iseloomustab maapinnalähedane
paealuspõhi, karstinähtuste esinemine ning valdavalt tasane pinnamood. Kõrgemad
paelavad vahelduvad sootasandikega, niiskustingimused on varieeruvad ja see toob
kaasa mullastiku ning taimestiku mosaiiksuse. Maastikukaitseala lasub
kõrgusvahemikus 44‒59 meetrit merepinnast ning kõrgeim punkt asub Sõbessoo
põhjaosas.
Positiivsete pinnavormidena võib eristada paealasid, mida kohalikult nimetatakse
nõmmedeks (Oodava, Abrumetsa, Lipsu), ning mis kerkivad ümbruskonnast mõne
meetri võrra kõrgemale. Nõmmede alal on pinnakate õhuke (kuni 30 cm) või puudub
sootuks. Aluspõhja moodustavad Alam-Siluri ajastu Raikküla lademe tihti korallide- ja
stromatopooriderikkad lubjakivid. Kohtades, kus aluspõhjakivimid on rohkem
karstunud, esineb kuni 1,5 m sügavusi karstilõhesid ja madalaid niiskeid lohkusid
(abru). Abrumetsas leidub mitukümmend ovaalse põhiplaaniga nõgu, mida saab
niiskustingimuste alusel tüpiseerida ka kui 1) püsikuivad, 2) sesoonselt kuivad, 3)
soostunud abrud 8 . Abrumetsa ja Lipstu nõmme läänenõlvas on kohati murrutatud
rannaastangud. Ligikaudu 8000 aasta eest markeerisid need astangud (absoluutkõrgus
50‒52 m) ühtlasi Balti jääjärve rannajoont.
Kaitseala pinnavesi valgub Kasari, Ohukotsu, Kodila ja Vigala jõkke. Sõbesoo vesi
valgub põhjaosas Ohukotsu ja Vardi jõgede kaudu Kasari jõkke. Illesoo vesi läheb
Kõrvetaguse peakraavi kaudu Ohukotsu jõkke. Kõrvetaguse ja Parka rabade vesi
valgub lõuna poole Kabala oja kaudu ning Sõbesoo lõunaosa vesi valgub Jalase
peakraavi ning sealt Kodila jõkke. Lõunaosade veed suubuvad Vigala jõkke. Ala
suuremad seisuveekogud on Sõbessoo laukad, suurim neist Jalase järv (S=2,4 ha).
Mitmel pool segunevad soovesi ja paelõhedega kontaktis olnud pinnavesi, mistõttu
Jalase järv ja Sõbessoost lähtuvad kraavid ei sisalda klassikalist „pehmet” soovett.
Allikatest on suuremad Lepparu ja Lootsi allikad Abrumetsa lõunajalamil. Jalase küla
keskel, Vainupealsel, avaneb samuti allikaid, suurim neist – Suurekivi allikas – toidab
väljavoolule ehitatud kaevu. On märgitud, et varasemalt oli Vainupealne kevaditi üle
ujutatud9. Kuivendustööde järgselt on veetase pinnases alanenud, üleujutusi on vähem.
Rööpselt allikatega esineb küla maadel ka kurisuid (neeluauke), mis liigvett ära juhivad.
Kõige lubjarikkama veega allikas ongi Suurekivi allikas, siin avaneval põhjaveel on
ilmselt kõige pikem maa-alune viibeaeg. Ürglooduse raamatu andmetel asuvad
loodusalal ka Tulimurru ja Abru allikad, kuid keskkonnaregistris ei ole neid
registreeritud.
Jalase MKA koosseisu jääb kolm märgala: 767 ha suurune Sõbessoo (turbakihi paksus
kuni 6,2 ha), 330 ha suurune Kõrvetaguse raba (turbakihi paksus 2,2 m) ja 328 ha
suurune Illesoo (turbakihi paksus 7,2 m). Vana rahvapärane nimetus – Mullasoo – on
kasutuses kaitseala lõunaosas asuva kõdusoometsa puhul. Kõrvetaguse raba
nimetatakse ka Parka rabaks. ELF sooinventuuri kaardil ja ürglooduse kaardikihil
jaotatakse Kõrvetaguse soo kaheks Kõrvetaguse ja Parka rabaks.
Suurema osa Jalase maastikukaitsealast moodustavad metsakooslused. Metsamaaga on
kaetud 1741,2 ha kaitsealast. Sihtkaitsevöönditesse jääb kokku 1292 ha metsamaad.
8 Heinsalu, Ü. 1997. Jalase omas maastikus. Jalase küla aja ja looduse lood. Tallinn: 76‒98 9 Heinsalu, Ü. 1997. Jalase omas maastikus. Jalase küla aja ja looduse lood. Tallinn: 76‒98
10
Natura 2000 metsaelupaigad katavad Jalase loodusalast umbes 730 ha, kusjuures
sihtkaitsevööndisse jääb 647,6 ha Natura metsaelupaigatüüpe.
Alal on registreeritud 44 kaitsealuse liigi leiukohad (Tabel 2).
Jalase loodusala ja maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks on loodusdirektiivi I lisas
nimetatud kaitstavad elupaigatüübid huumustoitelised järved ja järvikud (3160) 10 ,
kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad
niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused
(6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad
(*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),
nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220),
liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (*8240), vanad loodusmetsad (*9010), vanad
laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-
lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).
Loodusalal kaitstavateks liikideks on II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku
kaitstakse, kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii),
palu-karukell (Pulsatilla patens), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja
püst-linalehik (Thesium ebracteatum).
Maastikukaitsealal kaitstakse lisaks kaitsealuseid linnuliike, kelleks on laululuik
(Cygnus cygnus), laanerähn (Picoides tridactylus), metsis (Tetrao urogallus), ja nende
elupaiku, kaitsealuseid taimeliike, milleks on püstkivirik (Saxifraga adscendens),
müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes),
täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta), Russowi sõrmkäpp
(Dactylorhiza russowii), sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana), lõhnav käoraamat
(Gymnadenia odoratissima), kärbesõis (Ophrys insectifera), jumalakäpp (Orchis
mascula), tõmmu käpp (Orchis ustulata), koldjas selaginell (Selaginella selaginoides),
ja nende elupaiku ning kaitsealust seeneliiki kroonliudik (Sacrosphaera coronaria) ja
tema elupaika.
1.2. MAAOMAND JA MAAKASUTUS
Jalase loodusala pindala on 2739,6 ha, sellest 8,1 ha-l on tegemist veealaga.
Omandivormi järgi jaguneb loodusala järgmiselt: riigiomand 2160,9 ha (79%), eramaa
572,7 (21%) ja munitsipaalomand 1,8 ha (Joonis 2). 4,2 ha ulatuses on maaomand
selgitamisel. Maastikukaitseala pindala on 2724,6 ha, sellest eraomandis on 567,3 ha,
riigiomandis 2151,4 ha, munitsipaalomandis 1,7 ha ning selguseta ala 4,2 ha.
Loodusala maa peamine sihtotstarve on maatulundusmaa (2693,6 ha; 98%), vähemal
määral transpordimaa (11,2 ha). Veel paikneb loodusalal 25,6 ha kaitsealust maad,
4,2 ha elamumaad ning 0,8 ha ühiskondlike ehitiste maad. Kaitsealale jääb 25 talu,
mille õuealade kogupindala on 11,5 ha.
10 Elupaigatüübi nimetuse järel sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber
vastavalt loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
11
Joonis 2. Maaomandi jaotumine Jalase loodusalal (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-
ameti WMS kaardirakendus, seisuga juuni 2023).
12
1.3. HUVIGRUPID
Jalase maastikukaitsealaga seostuvaid huvigruppe võib liigitada järgmiselt:
• Keskkonnaamet ‒ kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala
eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund.
• Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) ‒ praktiliste looduskaitsetööde
teostamine riigimaadel, piiritähiste paigaldaja ja hooldaja ning ala külastuse
korraldamine kaitseala väärtuste soodsa seisundi säilitamiseks ning tutvustamiseks.
• Maaomanikud ja kohalikud elanikud – huvitatud oma elukeskkonna
säilitamisest ja paranemisest. Jalase loodusalal paikneb 114 eraomandis olevat
kinnistut.
• Kohalikud omavalitsused ja kaitseala külastajad – huvitatud kaitseala
loodusväärtustest ja matkaraja säilimisest.
• Jahiseltsid – Kaitseala jaguneb kahe jahipiirkonna, Raikküla ja Rapla vahel.
• Muinsuskaitseamet ‒ tulenevalt Jalasel asuvatest kultuurimälestistest, peab
Muinsuskaitseametiga amet kooskõlastama mitmeid tegevusi (sh. mullatööd, puude
mahavõtmine).
1.4. KAITSEKORD
Jalase MKA kaitsekord kehtestati 29. märtsil 2018. aastal Vabariigi Valitsuse
määrusega nr 2711. Kaitse-eeskirja kohaselt jaguneb Jalase MKA vastavalt kaitsekorra
eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele viieks sihtkaitsevööndiks ja üheks
piiranguvööndiks.
Üldine kaitsekord
Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu
kaitsealalt, välja arvatud liikumiskeelu ajal, mis kehtib Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis
1. veebruarist kuni 30. juunini.
Lõkke tegemine on kaitsealal lubatud õuemaal ning kohas, mis on kaitseala valitseja
nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine on kaitsealal lubatud
piiranguvööndites ning kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette
valmistatud ja tähistatud. Muul juhul on telkimine ja lõkke tegemine lubatud kaitseala
valitseja nõusolekul.
Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel, jalgrattaga ka
radadel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud
järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud
tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostaval tegustegevusel, kaitse-eeskirjaga
lubatud töödel, sealhulgas metsa- ja põllumajandustöödel, ning liinirajatiste
hooldustöödel.
Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis
1. veebruarist kuni 31. augustini. Kaitsealal on lubatud kalapüük.
11 Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 2018. a määrus nr 27 „Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskiri”.
13
Kaitsealal on keelatud ujuvvahendiga sõitmine.
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute
piire ja kõlviku sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha
maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada
ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda
projekteerimistingimusi ja ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui
viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist,
ning jahiulukeid lisasööta.
Kaitsekord sihtkaitsevööndites
Kaitsealal on Abrumetsa, Kõrvetaguse, Lipstu nõmme, Oodava ja Sõbessoo
sihtkaitsevöönd. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujunevate
koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste
korraldamine selleks ettevalmistatud ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistatud kohas.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud rohkem kui 50 osalejaga
rahvaürituse korraldamine ning rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja
kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Samuti on valitseja nõusolekul lubatud
kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus, poollooduslike
koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus, koosluste kujundamine
vastavalt kaitse-eesmärgile, olemasolevate ehitiste hooldustööd, tee või tehnorajatiste
püstitamine kaitseala tarbeks, tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks
ning olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi
taastamine.
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades määrusega sätestatud erisustega,
majandustegevus, loodusvarade kasutamine ning inimeste viibimine Kõrvetaguse
sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni 30. juunini, välja arvatud järelevalve- ja
päästetöödeks, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning
kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
Sihtkaitsevööndis on vajalik poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja
liigikoosseisu tagamiseks niitmine või karjatamine ning puu- ja põõsarinde
harvendamine. Sookoosluste taastamiseks Kõrvetaguse ja Sõbessoo sihtkaitsevööndis
on vajalik kraavide sulgemine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.
Kaitsekord piiranguvööndis
Kaitsealal on Jalase piiranguvöönd. Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu
sihtkaitsevööndisse. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades
määrusega sätestatud erisusi ja kuni 100 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks
ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas.
Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud rohkem kui 100 osalejaga
rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul
tähistamata kohas, ehitiste püstitamine, turberaie langi pindalaga kuni kaks hektarit,
14
välja arvatud puistutes, kus laialehiste puude osakaal on vähemalt 50%, lageraie hall-
lepikutes langi pindalaga kuni üks hektar.
Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, maavara
kaevandamine, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, välja arvatud kaitseala
valitseja nõusolekul tiikidel, puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine,
biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õue- ja põllumaal,
puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kuid kaitseala valitseja võib lubada
puidu kokku- ja väljavedu kui pinnas seda võimaldab.
Piiranguvööndis on vajalik poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja
liigikoosseisu tagamiseks niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde
harvendamine.
1.5. UURITUS JA SEIRE
Suur osa vanemaid andmeid Jalase maastikukaitseala kohta pärinevad Ülle Tamla ja
Aino Valgma 1997. aastal ilmunud raamatust „Jalase küla aja ja looduse lood”, kus
kirjeldatakse täpsemalt ka Jalase küla metsi, käpalisi, botaanilisi väikekaitsealasid,
maastikku ning metsa- ja soomaastiku tsoneeringut ja kaitserežiimi aluseid. Mitmed
kaitseala loodusobjektid, näiteks väiksemad Karukella loo, Huntaukude ja Tiidu-
Tõnikse karstialad ning Tulimurru, Vainupealse, Keetallika ja Latsi allikad, on
registreeritud ja kirjeldatud Eesti ürglooduse raamatus.
Jalase maastikukaitsealal on olnud mitmeid seirepunkte nii looma-, kui taimeliikide
seireks. Hetkel jääb Jalase maastikukaitsealale 18 kasutuses olevat mõõtekohta või
seirejaama. Varasemalt on lisaks tabelis 1 toodud seireprogrammidele läbi viidud ka
kaitstavate soontaimede seiret ja metsaelupaikade seiret.
Tabel 1. Riiklik seire Jalase maastikukaitsealal.
Seireprogrammi
nimetus
Seirejaama
nimetus
Seirejaama
KR kood
Märkus
Haudelindude
kooslused (madalsood
ja rabad)
Sõbessoo
madalsoo
SJB3553000 seirejaam või seireala koos andmetega
Haudelindude
kooslused (madalsood
ja rabad)
Parka raba SJB3538000 seirejaam või seireala koos andmetega
Haudelindude
kooslused (madalsood
ja rabad)
Kõrvetaguse
madalsoo
SJB3537000 seirejaam või seireala koos andmetega
Haudelindude
kooslused (madalsood
ja rabad)
Parkasoo SJB3536000 seirejaam või seireala koos andmetega
Haudelindude
kooslused (madalsood
ja rabad)
Kõrvetaguse
raba
SJB3535000 seirejaam või seireala koos andmetega
15
Haudelindude
kooslused (madalsood
ja rabad)
Sõbessoo SJB2796000 seirejaam või seireala koos andmetega
Röövlindude koosluste
seire
Kuusiku SJB4154000 seirejaam või seireala
Kahepaiksete
koosluste seire
LF64 SJB2686000 Seirejaama geomeetria on loodud 10*10 km
UTM ruudustiku alusel.
Kahepaiksete
koosluste seire
LF53 SJB2682000 Seirejaama geomeetria on loodud 10*10 km
UTM ruudustiku alusel.
Kahepaiksete
koosluste seire
LF54 SJB2681000 Seirejaama geomeetria on loodud 10*10 km
UTM ruudustiku alusel.
Kahepaiksete
koosluste seire
LF63 SJB2661000 Seirejaama geomeetria on loodud 10*10 km
UTM ruudustiku alusel.
Ulukite jäljeloendus 1019 SJB2454000 Rapla valla (seirekoha tekstiline nimetus)
Ulukite jäljeloendus 1017 SJB2452000 Raikküla I (seirekoha tekstiline nimetus)
Metsakanaliste
koosluse seire
95 SJB0680000 seirejaam või seireala koos andmetega
Kaitstavate sammalde
liigiseire
Jalase 1.3 SJA7731003 mõõtekoht
Kaitstavate sammalde
liigiseire
Jalase 1.2 SJA7731002 mõõtekoht
Kaitstavate sammalde
liigiseire
Jalase 1.1 SJA7731001 mõõtekoht
Kaitstavate sammalde
liigiseire
Jalase SJA7731000 seirejaam või seireala
Elupaigad määrati Jalase MKA-l 2002. ja 2003. aastal Natura pilootprojekti raames.
Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel inventeeriti Jalase MKA-l 2010. aastal
sooalasid. 2023. suvel toimus Jalase MKA piiranguvööndi metsaelupaikade inventuur.
Poollooduslikke kooslusi on 2012., 2015., 2019. ja 2020 aastal inventeerinud
Pärandkoosluste Kaitse Ühing, 2016. ja 2020. aastal Aivar Hallang, 2017. aastal Sirje
Azarov ning 2019. ja 2021. aastal Marje Talvis.
2020. aastal toimus alal loometsade seente inventuur, mille viis läbi Indrek Sell, samuti
toimus 2020. aastal püstkiviriku inventuur. 2021. aastal viidi läbi tedre mängude seiret.
2023. aastal toimus kaitseala piiranguvööndis metsaelupaikade inventuur, mille viis
läbi Marje Talvis, kus inventeeriti lisaks metsaelupaikadele ka osad elupaigad 6280*,
6530*, 7110* ja 7230.
1.5.1. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS
Nii loodusala kui kaitseala kaitse-eesmärgiks olevate liikide osas on vajalik läbi viia
soohiilaka (Liparis loeselii) ja eesti soojumika (Saussurea alpina subsp. esthonica)
inventuur. Soohiilakat ei ole varasemalt Jalasel registreeritud, küll aga leidub palju liigi
kasvuks sobivaid kooslusi, mistõttu on liigi levimine alal tõenäoline. Lisaks on Jalase
16
MKA-l registreeritud 107 ha suurune eesti soojumika kasvukoht, kus 1999. aastal
hinnati taime arvukuseks üle 10 000 isendi. Hilisemad andmed alalt puuduvad.
Samuti on vajalik uuendada kaitseala kaitse-eesmärgiks määratud vanade andmetega
liikide arvukuse andmeid. Nendeks liikideks on taimeliikidest sile tondipea
(Dracocephalum ruyschiana), kärbesõis (Ophrys insectifera), lõhnav käoraamat
(Gymnadenia odoratissima), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii) ja täpiline
sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta) ning seeneliikidest kroonliudik
(Sacrosphaera coronaria). Samuti tuleb inventuur läbi viia 2010. aastal ELFi
sooinventuuri käigus leitud koldja selaginelli leiukohtades. Linnuliikidest on vaja
uuendada laanerähni (Picoides tridactylus) elukohtade andmeid.
Kuigi liik pole seatud kaitseala kaitse-eesmärgiks tuleks võimalusel Kõrvetaguse
madalsoos üle kontrollida alpi võipätaka (Pinguicula alpina) leiukohad.
Lisaks liigiinventuuridele, on oluline kaardistada ka elupaiku. Nii loodusala kui
maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks on kaks elupaigatüüpi, mida alal registreeritud
ei ole. Nendeks on elupaigatüübid: allikad ja allikasood (7160) ja nõrglubja allikad
(7220*).
17
2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID
2.1. ELUSTIK
Jalase maastikukaitseala üks eesmärkidest on kaitsta soo- ja metsaökosüsteeme,
elustiku mitmekesisust, ohustatud ja kaitsealuseid liike. Maastikukaitsealal esineb
arvukalt piirkonnale ja seal leiduvatele kooslustele omaseid kaitsealuseid taimeliike,
mille leiukohtasid on arvukalt registreeritud. Kaitsealalt on leitud umbes pool kõikidest
Eesti samblaliikidest.
Jalase loodusala kaitse-eesmärgiks on kaitsta järgmisi nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
II lisas nimetatud liike ja nende kasvukohti: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus),
soohiilakas (Liparis loeselii), palu-karukell (Pulsatilla patens), eesti soojumikas
(Saussurea alpina ssp. esthonica) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum).
Jalase maastikukaitsealal kaitstakse lisaks loodusalal kaitse-eesmärgiks olevatele
liikidele veel järgmisi liike: püstkivirik (Saxifraga adscendens), müür-raunjalg
(Asplenium ruta-muraria), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes), täpiline sõrmkäpp
(Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii),
sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana), lõhnav käoraamat (Gymnadenia
odoratissima), kärbesõis (Ophrys insectifera), jumalakäpp (Orchis mascula), tõmmu
käpp (Orchis ustulata) ja koldjas selaginell (Selaginella selaginoides) ning seeneliik
kroonliudik (Sacrosphaera coronaria). Lisaks kaitstakse maastikukaitsealal
kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on laululuik (Cygnus cygnus),
laanerähn (Picoides tridactylus) ja metsis (Tetrao urogallus).
Tabel 2. Jalase maastikukaitseala kaitseväärtuste koondtabel (liigid) Kaitseväärtus12 Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused
Loodusala eesmärgid
Eesti soojumikas
(Saussurea alpina subsp.
esthonica)
LKS – II, MKA – jah,
LoD – II ja IV, LoA – jah
4 kasvukohta,
mille pindala on
kokku 115 ha
arvukuse andmed
puudulikud
liigile sobilike
kasvukohtade
pindala on kokku
vähemalt 115 ha
arvukuse andmed
on täpsustunud
kasvukohad
osaliselt
piiranguvööndis
avatud niiskete
koosluste
kuivendamine
võsastumine
arvukus ei ole
teada
tegevuste
kooskõlastamisel
tingimuste seadmine
loodusliku
veerežiimi
säilitamine
võsa eemaldamine
liigi inventuur
kasvukohtades,
ettepanek vajalikeks
töödeks
liigile sobilikud
kasvukohad on
säilinud vähemalt
115 ha-l
arvukuse andmed
on täpsustunud
Punase nimestiku
kategooria:
ohulähedane. Ühel
kasvukohal
loendati 1999. a
üle 10 000 taime,
teised kasvukohad
leiti ELFi
sooinventuuri
käigus 2010. a.
Neil kasvukohtadel
arvukuse info
puudub.
Kaunis kuldking
(Cypripedium calceolus)
LKS – II, MKA – jah,
LoD ‒ II ja IV, MKA –
jah
3 kasvukohta,
mille pindala on
kokku 40 ha;
viimaste vaatluste
alusel arvukus
kokku 108
taime/puhmikut
liigile sobilike
kasvukohtade
pindala on kokku
vähemalt 40 ha
arvukus on
vähemalt 108
taime
üks elupaik asub
piiranguvööndis,
kus raie on lubatud
kokku- ja
väljveoteede
servades tallamine
metsaelupaikade
range kaitse
tagamine
metsatöödel
tingimuste
seadmine, mitte
lubada raiejäätmete
kuhjamist liigi
kasvukohale
liigile sobilikud
kasvukohad on
säilinud vähemalt
40 ha-l
arvukus on
vähemalt 108
taime
Punase nimestiku
kategooria:
ohulähedane.
12 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel; MKA (jah/ei) – on või ei ole looduskaitseala kaitse-eesmärk; LoD – loodusdirektiivi lisa number; LoA (jah/ei) – on või
ei ole loodusala kaitse-eesmärk
19
Palu-karukell (Pulsatilla
patens)
LKS ‒ II, MKA – jah;
LoD II ja IV; LoA – jah
5 kasvukohta,
mille pindala on
kokku 104 ha;
viimaste vaatluste
alusel arvukus
kokku 86
puhmikut; ühes
kasvukohas
ajakohased
andmed arvukuse
kohta puuduvad ja
kaks kasvukohta
on piiritletud
punktobjektina
liigile sobilike
kasvukohtade
pindala on kokku
vähemalt 104 ha
arvukus on Lipstu
nõmme
kasvukohas
suurenenud
vähemalt 100
puhmikuni ja
teistes
kasvukohtades on
kokku vähemalt
29 puhmikut
kõikides
kasvukohtades on
olemas arvukuse
andmed ja nad on
piiritletud
pindobjektina
kasvukohtade
võsastumine
puudulikud
arvukuse andmed
võsa eemaldamine
inventuur
liigile sobilikud
kasvukohad on
säilinud vähemalt
104 ha-l
arvukus on Lipstu
nõmme
kasvukohas
suurenenud
vähemalt 100
puhmikuni ja
teistes
kasvukohtades on
kokku vähemalt
29 puhmikut
kõikides
kasvukohtades on
olemas arvukuse
andmed ja nad on
piiritletud
pindobjektina
Punase nimestiku
kategooria:
ohulähedane.
Soohiilakas (Liparis
loeselii)
LKS ‒ II, MKA – jah;
LoD II ja IV; LoA – jah
liigile sobivaid
kasvukohti alal
leidub, kuid
andmed liigi
esinemise kohta
puuduvad
liigile sobivate
kasvukohtade ja
liigi esinemise
kaardistamine
kasvukohad pole
teada
kuivendamine
võsastumine
inventuur
loodusliku
veerežiimi
säilitamine
võsa eemaldamine
liigile sobivad
kasvukohad ja
liigi esinemine on
kaardistatud
Punase nimestiku
kategooria:
ohualdis.
20
Püst-linalehik (Thesium
ebracteatum)
LKS ‒ II, MKA – jah;
LoD II ja IV; LoA – jah
10 kasvukohta
pindalaga 1,7 ha;
viimaste vaatluste
alusel arvukus
kokku 245 taime
liigile sobilike
kasvukohtade
pindala on kokku
vähemalt 1,7 ha
arvukus on
vähemalt 245
taime
võsastumine võsa eemaldamine,
poollooduslike
koosluste
hooldamine
liigile sobilikud
kasvukohad on
säilinud vähemalt
1,7 ha-l
arvukus on
vähemalt 245
taime
Punase nimestiku
kategooria:
ohualdis.
Siseriiklikud eesmärgid
Püstkivirik (Saxifraga
adscendens)
LKS‒ I; MKA – jah; LoA
‒ ei
4 kasvukohta,
mille pindala on
kokku 4,5 ha;
Lipstu nõmme
kasvukohas on
aastatel 2004‒
2023 arvukus 18‒
1500 taime;
Abrumetsa
kasvukohtades on
viimaste vaatluste
alusel arvukus
kokku 72 taime
liigile sobilike
kasvukohtade
pindala on kokku
vähemalt 4,5 ha
arvukus Lipstu
nõmme
kasvukohas on
vähemalt 1000
taime, Abrumetsa
kasvukohtades on
arvukus tõusnud
vähemalt 200
taimeni
võsastumine
tahtmatu tallamine
ajutiste
ebaseaduslike
ehitiste
püstitamine Lipstu
nõmmele
võsa eemaldamine
teavitamine, mitte
suunata külastajaid
Lipstu nõmmele
järelevalve
liigile sobilikud
kasvukohad on
säilinud vähemalt
4,5 ha-l
arvukus Lipstu
nõmme
kasvukohas on
vähemalt 1000
taime, Abrumetsa
kasvukohtades on
arvukus tõusnud
vähemalt 200
taimeni
Punase nimestiku
kategooria:
väljasuremisohus.
Jumalakäpp (Orchis
mascula)
LKS ‒ II; MKA – jah;
LoA – ei
6 kasvukohta,
mille pindala on
kokku 3,2 ha;
viimaste vaatluste
alusel arvukus
kokku 21 taime
liigile sobilike
kasvukohtade
pindala on kokku
vähemalt 3,2 ha
arvukus on
vähemalt 21
taime
poollooduslike
koosluste ja
kasvukohtade
võsastumine
poollooduslike
koosluste
hooldamine:
niitmine ja
karjatamine;
kasvukohtadest võsa
eemaldamine
liigile sobilikud
kasvukohad on
säilinud vähemalt
3,2 ha-l
arvukus on
vähemalt 21
taime
Punase nimestiku
kategooria:
ohulähedane.
21
Koldjas selaginell
(Selaginella selaginoides)
LKS ‒ II; MKA – jah;
LoA – ei
4 kasvukohta,
mille pindala on
kokku 43,2 ha;
viimaste vaatluste
alusel arvukus
kokku 3000
taime; osaliselt
arvukuse andmed
puudulikud
liigile sobilike
kasvukohtade
pindala on kokku
vähemalt 43,2 ha
arvukus on
vähemalt 3000
taime
arvukuse andmed
on täpsustunud
kuivenduskraavid
elupaiga sees ja
lähedal
arvukuse andmed
on puudulikud
kuivenduskraave ei
tohi süvendada,
loodusliku
veerežiimi
taastamine
inventuur
liigile sobilikud
kasvukohad on
säilinud vähemalt
43,2 ha-l
arvukus on
vähemalt 3000
taime
arvukuse andmed
on täpsustunud
Punase nimestiku
kategooria:
väljasuremisohus.
Kärbesõis (Ophrys
insectifera)
LKS ‒ II; MKA – jah;
LoA – ei
6 kasvukohta,
mille pindala on
kokku 8,9 ha;
viimaste vaatluste
alusel arvukus
kokku 36 taime;
osaliselt arvukuse
andmed
vananenud või
puudulikud
liigile sobilike
kasvukohtade
pindala on kokku
vähemalt 8,9 ha
arvukus on
vähemalt 36
taime
arvukuse andmed
on täpsustunud
kuivenduskraavid
elupaiga sees ja
lähedal
poollooduslike
koosluste
võsastumine
arvukuse andmed
vananenud või
puudulikud
kuivenduskraave ei
tohi süvendada,
loodusliku
veerežiimi
taastamine
poollooduslike
koosluste
hooldamine:
niitmine ja
karjatamine; võsa
eemaldamine
kasvukohtades
inventuur
liigile sobilikud
kasvukohad on
säilinud vähemalt
8,9 ha-l
arvukus on
vähemalt 36
taime
arvukuse andmed
on täpsustunud
Punase nimestiku
kategooria:
ohulähedane.
Lõhnav käoraamat
(Gymnadenia
odoratissima)
3 kasvukohta,
mille pindala on
kokku 24,2 ha;
viimaste vaatluste
liigile sobilike
kasvukohtade
pindala on kokku
vähemalt 24,2 ha
kuivenduskraavid
elupaiga sees ja
lähedal
kuivenduskraave ei
tohi süvendada,
loodusliku
liigile sobilikud
kasvukohad on
säilinud vähemalt
24,2 ha-l
Punase nimestiku
kategooria:
ohualdis.
22
LKS ‒ II; MKA – jah;
LoA – ei
alusel arvukus
kokku 320 taime;
osaliselt arvukuse
andmed
vananenud või
puudulikud
arvukus on
vähemalt 320
taime
arvukuse andmed
on täpsustunud
võsastumine
arvukuse andmed
vananenud või
puuduvad
veerežiimi
taastamine
võsa/mändide
eemaldamine
kasvukohtades
inventuur
arvukus on
vähemalt 320
taime
arvukuse andmed
on täpsustunud
Müür-raunjalg
(Asplenium ruta-
muraria)
LKS ‒ II; MKA – jah;
LoA – ei
5 kasvukohta,
mille pindala on
kokku 1,8 ha;
viimaste vaatluste
alusel arvukus
kokku 220
puhmikut;
arvukuse andmed
vananenud või
puudulikud
liigile sobilike
kasvukohtade
pindala on kokku
vähemalt 1,8 ha
arvukus on
vähemalt 220
puhmikut
arvukuse andmed
on täpsustunud
võsastumine
puurinde
tihenemine Jalase
piiranguvööndi
kasvukohas
arvukuse andmed
vananenud või
puuduvad
võsa eemaldamine
kasvukohtades,
poollooduslike
koosluste
hooldamine
puurinde
harvendamine
karstilõhe kohalt
inventuur
liigile sobilikud
kasvukohad on
säilinud vähemalt
1,8 ha-l
arvukus on
vähemalt 220
puhmikut
arvukuse andmed
on täpsustunud
Punase nimestiku
kategooria:
ohualdis.
Pruun raunjalg
(Asplenium trichomanes)
LKS ‒ II; MKA – jah;
LoA – ei
2 kasvukohta,
mille pindala on
kokku 0,7 ha;
viimaste vaatluste
alusel arvukus
kokku 5 puhmikut
liigile sobilike
kasvukohtade
pindala on kokku
vähemalt 0,7 ha
arvukus on
vähemalt 5
puhmikut
võsastumine
puurinde
tihenemine Jalase
piiranguvööndi
kasvukohas
võsa eemaldamine
kasvukohtades
puurinde
harvendamine
karstilõhe kohalt
liigile sobilikud
kasvukohad on
säilinud vähemalt
0,7 ha-l
arvukus on
vähemalt 5
puhmikut
Punase nimestiku
kategooria:
ohualdis.
23
Russowi sõrmkäpp
(Dactylorhiza russowii)
LKS ‒ II; MKA – jah;
LoA – ei
neli kasvukohta,
mille pindala on
kokku 25,3 ha;
viimaste vaatluste
alusel arvukus
kokku 76 taime;
arvukuse andmed
vananenud või
puuduvad
liigile sobilike
kasvukohtade
pindala on kokku
vähemalt 25,3 ha
arvukus on
vähemalt 76
taime
arvukuse andmed
on täpsustunud
kuivenduskraavid
Jalase
piiranguvööndis
võsastumine
arvukuse andmed
vananenud või
puuduvad
kuivenduskraave ei
tohi süvendada,
loodusliku
veerežiimi
taastamine
võsa eemaldamine
inventuur
liigile sobilikud
kasvukohad on
säilinud vähemalt
25,3 ha-l
arvukus on
vähemalt 76
taime
arvukuse andmed
on täpsustunud
Punase nimestiku
kategooria:
ohualdis.
Sile tondipea
(Dracocephalum
ruyschiana)
LKS ‒ II; MKA – jah;
LoA – ei
kümme
kasvukohta, mille
pindala on kokku
6,9 ha; viimaste
vaatluste alusel
arvukus kokku u
5000 puhmikut;
arvukuse andmed
osades
kasvukohtades
vananenud või
puuduvad
liigile sobilike
kasvukohtade
pindala on kokku
vähemalt 6,9 ha
arvukus on
vähemalt 5000
puhmikut
arvukuse andmed
on täpsustunud
osad kasvukohad
on väikesed ja
killustatud.
arvukuse andmed
vananenud või
puuduvad
noorema puistu
harvendamine
inventuur
liigile sobilikud
kasvukohad on
säilinud vähemalt
6,9 ha-l
arvukus on
vähemalt 5000
puhmikut
arvukuse andmed
on täpsustunud
Punase nimestiku
kategooria:
ohualdis.
Tõmmu käpp (Orchis
ustulata)
LKS ‒ II kat;MKA – jah;
LoA – ei
kolm kasvukohta,
mille pindala on
kokku 6,9 ha;
viimaste vaatluste
alusel arvukus
kokku 17 taime;
arvukuse andmed
liigile sobilike
kasvukohtade
pindala on kokku
vähemalt 6,9 ha
võsastumine
arvukuse andmed
vananenud või
puuduvad
võsa eemaldamine
inventuur
liigile sobilikud
kasvukohad on
säilinud vähemalt
6,9 ha-l
Punase nimestiku
kategooria:
väljasuremisohus.
24
osades kohtades
vananenud või
puuduvad
arvukus on
vähemalt 17
taime
arvukuse andmed
on täpsustunud
arvukus on
vähemalt 17
taime
arvukuse andmed
on täpsustunud
Täpiline sõrmkäpp
(Dactylorhiza
incarnata subsp. cruenta)
LKS ‒ II kat; MKA – jah;
LoA – ei
üks kasvukoht,
mille pindala on
0,1 ha; viimase
vaatluse alusel
arvukus kokku 2
taime
liigile sobiliku
kasvukoha
pindala on
vähemalt 0,1 ha
arvukus on
vähemalt 2 taime
olemasolev
kuivenduskraav
võsastumine
mitte süvendada
kuivenduskraavi,
taastada looduslik
veerežiim
puude eemaldamine
kasvukohast
liigile sobilik
kasvukoht on
säilinud vähemalt
0,1 ha-l
arvukus on
vähemalt 2 taime
Punase nimestiku
kategooria:
ohulähedane.
Kroonliudik
(Sarcosphaera coronaria)
LKS ‒ II; MKA – jah;
LoA – ei
kaks kasvukohta,
kus liik esineb;
andmed on
vananenud
liigi esinemine
vähemalt kahes
kasvukohas
andmed on
täpsustunud
korjamine
vananenud
andmed liigi
olemasolust ja
leiukohtadest
teavitamine
inventuur
liik esineb
vähemalt kahes
kasvukohas
Punase nimestiku
kategooria:
ohualdis.
Laanerähn (Picoides
tridactylus)
LKS ‒ II; MKA – jah
kolm elupaika,
mille pindala on
kokku 51,3 ha;
viimaste vaatluste
alusel arvukus 3
isendit
liigile sobilike
elupaikade
pindala on kokku
vähemalt 51,3 ha
arvukus on
vähemalt 3
isendit
puuduvad ei planeerita liigile sobilikud
elupaigad on
säilinud vähemalt
51,3 ha-l
arvukus on
vähemalt 3
isendit
Punase nimestiku
kategooria:
ohualdis.
Laululuik (Cygnus
cygnus)
LKS ‒ II; MKA – jah
üks pesitsuskoht liik pesitseb
vähemalt ühes
kohas
häirimine
pesitsusajal
teavitamine liik pesitseb
vähemalt ühes
kohas
Punase nimestiku
kategooria:
ohualdis.
25
Metsis (Tetrao urogallus)
LKS ‒ II; MKA ‒ jah
üks kolme
mänguga elupaik,
mille pindala on
677 ha, viimase
vaatluse alusel oli
ühes mängus 1
kukk
liigile sobiliku
elupaiga pindala
on vähemalt
677 ha
alal on kolm
mängupaika, igas
mängupaigas
mängib vähemalt
üks kukk
looduslikud
vaenlased
(väikekiskjad,
röövlinnud,
metssead)
häirimine
pesitsusajal
väikekiskjate
arvukuse
reguleerimine,
vajadusel
metssigade
arvukuse
reguleerimine
liikumispiirangust
teavitamine,
liikumispiirangutega
ala tähistamine
liigile sobilik
elupaik on
säilinud vähemalt
677 ha-l
alal on kolm
mängupaika, igas
mängupaigas
mängib vähemalt
üks kukk
Punase nimestiku
kategooria:
ohualdis.
2.1.1. LOODUSALA EESMÄRGIKS OLEVAD LIIGID
2.1.1.1. EESTI SOOJUMIKAS (Saussurea alpina subsp. esthonica)
LKS ‒ II; MKA – jah; LoD II ja IV; LoA – jah
Jalase MKA-l on registreeritud neli eesti soojumika kasvukohta, mille pindala on kokku
115 ha. Üks 107,4 ha suurune kasvukoht registreeriti juba 1994. aastal ning siis hinnati
liigi arvukuseks alal üle 10 000 taime. Hilisemad andmed liigi arvukuse kohta selles
kasvukohas puuduvad. Teised kasvukohad kaardistati ELFi sooinventuuri käigus
2010. aastal (4,5 ha, 2,4 ha ja 0,9 ha), arvukuse andmed nende kohta aga puuduvad.
Kasvukohad kattuvad suures osas elupaigatüübi liigirikkad madalsood (7230)
esinemisalaga, kuid neid jääb samuti elupaigatüübile siirde- ja õõtsiksood (7140) ning
vähesel määral ka elupaigatüübile siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).
2.1.1.2. KAUNIS KULDKING (Cypripedium calceolus)
LKS ‒ II; MKA – jah; LoD II ja IV; LoA – jah
Jalase MKA-l on kaardistatud kolm kauni kuldkinga kasvukohta, millest suurem, 30 ha
suurune ala jääb Abrumetsa sihtkaitsevööndisse. Esmakordselt leiti liik sealt
1994. aastal. 2008. aastal loendati seal 119 taime. 2013. aastal läbi viidud soontaimede
liigiseire käigus hinnati antud populatsioon stabiilseks ning 2 ha suuruselt alalt leiti 200
taime. 2021. aastal leiti kasvukoha kahest punktist kokku vaid 7 taime. Kogu
Abrumetsa ulatuses leidus kaunist kuldkinga hajusalt veelgi. Tegemist on hõreda
metsaga, mis on määratud elupaigaks vanad loodusmetsad (9010*). 1995. aastal
kaardistati Jalase piiranguvööndis 7 ha suurune ala, kuid liigi arvukust seal ei hinnatud.
2022. aastal ei leitud varem teadaolnud leiukohast taimi ning varasem leiukoht asendati
uue, 9 ha suuruse leiukohaga, kust leiti üle 100 taime. Kasvukoht kattub osaliselt
metsaelupaikadega, seega on nendel aladel edaspidi kasvukoha kaitse tagatud.
2023. aastal kaardistati Sõbessoo sihtkaitsevööndis lisaks üks 0,03 ha suurune
kasvukoht, kust leiti üks puhmik. Kasvukoht jääb elupaigatüübile vanad loodusmetsad
(9010*).
2.1.1.3. PALU-KARUKELL (Pulsatilla patens)
LKS ‒ II; MKA – jah; LoD II ja IV; LoA – jah
Jalase MKA-l on kaardistatud viis palu-karukella kasvukohta, millest suurim (98,8 ha)
hõlmab kogu Lipstu nõmme sihtkaitsevööndit. Kasvukoht registreeriti esmakordselt
2001. aastal. 2019. aastal kaardistati alal üle 40 kogumiku ning 2022. aastal
57 kogumikku. Elupaiga avatum osa jääb suures osas elupaigatüübile plaatlood
(8240*), mida ümbritsevad erinevad metsaelupaigad. 2022. aastal tehti Lipstu nõmmel
liikide elupaiga taastamistöö raames raiet ja võsa eemaldamist.
Ülejäänud neli kasvukohta asuvad Abrumetsa sihtkaitsevööndis, kus elupaigatüübil
lood (6280*) paikneb ka kõige vanem elupaik (3,1 ha). Liik kaardistati seal
esmakordselt 1994. aastal, seejuures märgiti, et alal on sajad taimed. 2008. aastal
määrati arvukuseks 500 taime. Viimaste andmete kohaselt 2013. aastal on alal liik alles,
kuid täpsem info arvukuse kohta puudub. Teistelt Abrumetsa kasvukohtadelt leiti
aastatel 2008–2019 kokku 29 taime. Üks 2 ha suurune kasvukoht jääb elupaigatüübile
lood (8240*) ja teised valgusküllasesse loometsa elupaigatüübile vanad loodusmetsad
(9010*).
27
2.1.1.4. SOOHIILAKAS (Liparis loeselii)
LKS ‒ II; MKA – jah; LoD II ja IV; LoA – jah
Soohiilakas on Eestis oma leviku põhjapiiril, kasvades meist loode pool vaid
Ahvenamaa saartel ja nende naabruses Rootsi rannikul. Lubjalembese liigina on
soohiilakas levinud rohkem Lääne-Eestis, kuid üksikuid leiukohti on teada ka mujal
Eestis. Kokku on Eestis umbes poolsada enam-vähem elujõulist populatsiooni, kuid
enamasti on neis leitud vaid üksikuid taimi, sest taimed on raskesti märgatavad ning
igal aastal maapealset osa ei moodusta. Soohiilakas on II kaitsekategooria liik, mille
seisundit on Eesti punase nimestiku järgi hinnatud ohualtiks. Soohiilaka kasvukohti
ohustab liigi kaitse tegevuskava järgi peamiselt kuivendamine ja võsastumine.
Soohiilaka kasvukohad Jalase loodusalal vajavad täpsustamist. Esinduslikke ja
sobivaid kooslusi on liigile piisavalt ja liigi kasvamine alal on tõenäoline.
2.1.1.5. PÜST-LINALEHIK (Thesium ebracteatum)
LKS ‒ II; MKA – jah; LoD II ja IV; LoA – jah
Kokku on Jalase maastikukaitsealal registreeritud kümme püst-linalehiku kasvukohta,
millest kahel ei leitud viimase vaatluse käigus ühtegi isendit. Ajalooliselt kõige suurem
püst-linalehiku kasvukoht Jalase maastikukaitsealal asub Jalase piiranguvööndis.
Esmakordselt registreeriti kasvukoht 1997. aastal ning leiti u 40 000 taime. Aja jooksul
on liigi arvukus alal vähenenud ning 2013. aastal registreeriti alalt 20 taime. Kasvukoht
jääb poollooduslikule kooslusele, seetõttu on piiranguvööndi kaitsekord liigi kaitseks
sobiv. Ilmselt on liigi arvukuse vähenemise põhjuseks asjaolu, et kasvukohti pole
niidetud.
Kõigil kasvukohtadel on liigi arvukus ajas vähenenud. Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis
leiti kahelt kasvukohalt esmakordselt liiki 2013. aastal. Ühelt kasvukohalt leiti 130
taime, teisest 100. Teises kasvukohas tehti vaatlus ka 2021. aastal ning siis leiti vaid 5
taime. Kasvukohad jäävad metsaalale.
Abrumetsa sihtkaitsevööndisse jääb neli püst-linalehiku kasvukohta. Esmakordselt
registreeriti liigi kasvukoht alal 1999. aastal, kuid 2013. aastal antud kohas liiki ei
leitud. Teistel kasvukohtadel on 2021. aastal registreeritud 2 ja 6 taime ja 2019. aastal
registreeritud 7 taime. Kasvukohad jäävad elupaigatüüpidesse lood (6280*) ja plaatlood
(8240*), üks kasvukoht jääb vanadesse loodusmetsadesse (9010*).
Oodava sihtkaitsevööndis on registreeritud kaks püst-linalehiku kasvukohta. Esimeses,
2005. aastal registreeritud kasvukohas viimaste andmete (2013. aasta) kohaselt liiki ei
leitud. Teisest 2013. aastal 150 taimega registreeritud kasvukohast leiti 2020. aastal 60
taime. Kasvukoht jääb osaliselt tee serva ja osaliselt elupaigatüübile plaatlood (8240*).
Sõbessoo sihtkaitsevööndis registreeriti 2013. aastal üks kasvukoht 15 taimega,
kasvukoht jääb elupaigatüübile siirde- ja õõtsiksood (7140).
28
2.1.2. SISERIIKLIKUKS EESMÄRGIKS OLEVAD LIIGID
2.1.2.1. PÜSTKIVIRIK (Saxifraga adscendens)
LKS‒ I; MKA – jah; LoA ‒ ei
Jalase MKA-l on registreeritud neli püstkiviriku kasvukohta. Kuna kõik kasvukohad
jäävad riikliku seire aladele, on kõikide kasvukohtade kohta olemas erinevate aastate
arvukuse andmed, arvukus kõigub lähtuvalt aastast. Seirel on loendatud peamiselt
generatiivseid (õitsevaid) isendeid, kuid aladel leidub rohkesti ka vegetatiivseid
isendeid. Eraldi liigi inventuure kavaga planeerida pole vaja, kuna andmed tulevad
riiklikust seirest.
Kõige esinduslikum kasvukohta on Lipstu nõmme sihtkaitsevööndi kasvukoht, mis jääb
paljanduva peaga lagedale leesikaloole, taimi kasvab kasvab ka karstilõhede ümbruses.
Kasvukoha pindala on praegu 1,8 ha. 2004. aastal loendati 0,5 hektarilt 150 taime.
2008. aastal loendati 214 taime, 2016. aastal erinevatel aegadel 245 ja 500 taime ning
2019. aastal 211 ja 480 taime. 2019. aasta seirearuandes toodi välja, et alale oli
paigaldatud püstkoda ning osa taimi olid selle all. 2020. aastal leiti alalt aga koguni
1500 taime, kuid märgiti, et metsaäärsel alal on tihenemas kasepuistu. 2022. aastal viidi
Lipstu nõmmel liikide elupaiga taastamistöö raames läbi raiet ja võsa eemaldamist ning
2023. aastal uuesti lehtpuuvõsa eemaldamist. Värskelt tehtud hooldustööd võisid olla
põhjuseks, miks 2023. aastal loendati alalt vaid 18 taime ning märgiti, et taimed on
kidurad. Samas on tehtud hooldustöödest tulenevalt tulevikus oodata kasvukoha
seisundi paranemist.
Ülejäänud kolm kasvukohta (kokku 2,7 ha) asuvad Abrumetsa sihtkaitsevööndis ning
paiknevad alal viie lahustükina. Neist suurimas kasvukohas (2 ha) loendati 1999. aastal
500 taime, kuid nii suurt arvukust pole hiljem täheldatud. Samas kohas on aastatel
2008‒2020 arvukus kõikunud 2‒109 taime vahel, viimasel vaatlusel 2020. aastal
loendati seal 54 taime. Teised kaks kasvukohta on pindalalt väikesed, ühelt loendati
2008. aastal 3 taime ja 2020. aastal 6 taime ning teiselt 2008. aastal 3 taime, 2019. aastal
74 taime ja 2020. aastal 12 taime. Viimasel vaatlusel 2020. aastal loendati seega
kõikidelt Abrumetsa kasvukohtadelt kokku 72 taime.
2.1.2.2. JUMALAKÄPP (Orchis mascula)
LKS ‒ II; MKA – jah; LoA – ei
Jalase MKA-l on registreeritud kuus jumalakäpa kasvukohta, millest kolm jäävad
Lipstu nõmme sihtkaitsevööndisse, kaks Oodava sihtkitsevööndisse ning üks
Abrumetsa sihtkaitsevööndisse. Kasvukohtadeks on poollooduslikud kooslused ja
hõredamad metsad.
Lipstu nõmme sihtkaitsevööndisse jääb 3 ha suurune kasvukoht, kust esmakordselt leiti
jumalakäppa 2016. aastal, kuid arvukust ei hinnatud. 2019. aastal leiti samalt alalt
12 taime. Teised kasvukohad kaardistati 1987. aastal kuid 2019. aastal neilt aladelt liiki
ei leitud. 2022. ja 2023. aastal tehti Lipstu nõmmel liikide elupaiga taastamistöö raames
raiet ja võsa eemaldamist.
Oodava sihtkaitsevööndi 0,1 ha suuruselt kasvukohalt leiti liiki esmakordselt
2015. aastal, kui registreeriti 4 taime, ning 0,05 ha suurusel kasvukohal 5 taime.
29
Arbumetsa sihtkaitsevööndis registreeriti liik esmakordselt 2008. aastal, kui alalt leiti
9 taime. 2020. aastal taimi ei leitud.
2.1.2.3. KOLDJAS SELAGINELL (Selaginella selaginoides)
LKS ‒ II; MKA – jah; LoA – ei
Jalase MKA-l on kaardistatud neli liigi kasvukohta. Esinduslikeim neist (16,5 ha) asub
Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis Kõrvetaguse rabas. Tegemist on liigirikka madalsooga,
kus kasvab paakspuu, kadakas ja kask, osa kasvukohast jääb ka loometsa. Peamiselt
soo servadesse jääv kasvukoht on valgusrikas ja liigniiske. Tegemist on 16,5 ha suuruse
alaga, kus 1999. aastal registreeriti 321 taime, 2004. aastal aga üle 10 000 taime.
Edaspidi on taime arvukus alal langenud, 2017. aastal leiti alalt vaid 100 taime, 2018.
aastal aga soontaimede liigiseire käigus 3000 taime ning kasvukoht hinnati
esinduslikuks.
Teised kolm kasvukohta (4,7 ha, 19,6 ha, 2,4 ha) asuvad samuti Kõrvetaguse
sihtkaitsevööndis ning kattuvad liigirikaste madalsoode ja metsaelupaikadega,
kasvukohad kaardistati ELFi sooinventuuri käigus. Üks elupaik ulatub ka Jalase
piiranguvööndisse jäävasse madalsoosse, kus kehtiva kaitsekorra alusel pole kaitse
täielikult tagatud, kuna kraavide hooldustööd on lubatud. Kuna ta kattub seal
elupaigatüübi Ühe kasvukoha kohta on 2010. aastal öeldud, et liiki leidub alal
laialdaselt, kuid arvukuse andmed puuduvad kõigi kolme kasvukoha kohta.
2.1.2.4. KÄRBESÕIS (Ophrys insectifera)
LKS ‒ II; MKA – jah; LoA – ei
Jalase MKA-l asub kuus kärbesõie kasvukohta. Kõige suurem, 6,3 ha suurune
kasvukoht jääb madalsoosse nii Kõrvetaguse sihtkaitsevööndisse kui ka Jalase
piiranguvööndisse. Kärbesõit leiti seal alalt nii 1994. kui ka 2005. aastal, kuid täpsemad
andmed liigi arvukuse kohta sellest ajast puuduvad. 2016. aastal soontaimede liigiseire
raames kaardistati alal 3 taime ning märgiti, et arvukus on väike ning taimed on
äbarikud, vajalik on raiuda välja kuuski ja mände, kuid lehtpuid ei tohi puutuda.
Piiranguvööndisse jääv ala pole täielikult kaitstud, kuna alal ja selle kõrval paiknevad
kuivenduskraavid, mida piiranguvööndis võib hooldada.
Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis on lisaks veel kaks kasvukohta. 2,4 ha suuruses
madalsoosse jäävas kasvukohas 2010. aastal ELFi sooinventuuri käigus arvukust ei
kaardistatud, teises 0,2 ha suuruses kasvukohas leiti 2018. aastal 7 taime. Kaks
kärbesõie kasvukohta on registreeritud Oodava sihtkaitsevööndis. Ühel loometsa
lagendikul leiti 2013. aastal 10 taime ning Oodava nõmmel 2005. aastal 15 taime.
Abrumetsa sihtkaitsevöönditesse jääb üks kärbesõie kasvukoht. Sealt leiti loometsa
häilust 2013. aastal 1 taim.
2.1.2.5. LÕHNAV KÄORAAMAT (Gymnadenia odoratissima)
LKS ‒ II; MKA – jah; LoA – ei
Lõhnava käoraamatu kasvukohti on Jalase MKA-l kolm, need on kaardistatud
soontaimede liigiseire ja ELFi sooinventuuri raames. Suurim neist (24,2 ha) asub
madalsoos Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis ja Jalase piiranguvööndis. 2005. aastal
loendati seal 230 taime, 2010. aastal märgiti, et taimi on ohtralt ning 2015. aastal
30
märgiti arvukuseks 320 taime. Piiranguvööndisse jääval alal pole kaitse täielikult
tagatud, kuna seal on lubatud kuivenduskraavide hooldamine. Kasvukohas on mändide
tihedus liiga suur ja neid tuleks hõrendada.
Kaks kasvukohta jääb Kõrvetaguse sihtkaitsevööndisse. Parika soos kraavi kallastel
olev kasvukoht registreeriti soontaimede liigiseire käigus juba 1999. aastal, kuid
arvukust seal pole määratud ning tegemist on punktobjektiga. Teine 19,6 ha suurune
madalsoosse jääv kasvukoht registreeriti 2010. aastal ELFi sooinventuuri käigus,
arvukust ei määratud.
2.1.2.6. MÜÜR-RAUNJALG (Asplenium ruta-muraria)
LKS ‒ II; MKA – jah; LoA – ei
Müür-raunjala kasvukohti on Jalase MKA-l registreeritud viis, nende pindala on kokku
1,8 ha ja puhkmikuid on viimaste vaatluste alusel kokku 220. Liik kasvab alal peamiselt
looaladele jäävates karstilõhedes ja nende servades ning paljanduvatel paeplaatidel.
Kasvukohti ohustab nende võsastumine. Kõige ulatuslikum kasvukoht (1,7 ha) jääb
Lipstu nõmme ja Sõbessoo sihtkaitsevööndisse, kus liiki kasvab ohtralt. Esimest korda
kaardistati taimi seal juba 1987. ja 1996. aastal. 2002. aastal loeti alal kokku 400
puhmikut ja 2008. aastal 500 puhmikut. Hilisem arvukus on aga madalam, 2022. aastal
loeti kokku 100 puhmikut. 2022. ja 2023. aastal tehti Lipstu nõmmel liikide elupaiga
taastamistöö raames raiet ja võsa eemaldamist.
Kolm kasvukohta jäävad Arbumetsa sihtkaitsevööndisse. Esmakordselt leiti sealt liiki
1999. aastal. Viimati registreeriti samas kasvukohas 100 taime 2008. aastal. Kasvukoht
jääb elupaigatüübile lood (6280*). 2019. aastal registreeriti üks uus kasvukoht, kus
karstilõhest leiti viis väikest taimepuhmast, ning 2021. aastal veel üks 15 puhmaga
väike kasvukoht. Üks kasvukoht jääb Jalase piiranguvööndisse loometsa serva,
2019. aastal liiki sealt aga ei leitud, märgiti, et puurinnet tuleb harvendada.
2.1.2.7. PRUUN RAUNJALG (Asplenium trichomanes)
LKS ‒ II; MKA – jah; LoA – ei
Pruuni raunjalga on Jalase maastikukaitsealal registreeritud soontaimede liigiseire
käigus kahes kasvukohas. Jalase piiranguvööndist loometsast karstilõhe servast leiti
2003. aastal üks puhmik, sama arvukus kaardistati ka 2008. ja 2013. aastal. Lisaks
märgiti, et populatsioon on hääbumas ning karstilõhe kohal on vajalik harvendada
puurinnet. 2019. aastal kasvukohast liiki ei leitud. Lipstu nõmme ja Sõbessoo
sihtkaitsevööndisse Lehmlõuke karstialale jääb aga esinduslikum kasvukoht.
2008. aastal kaardistati seal 13 puhmikut ning märgiti, et tegemist on hea asustuva
populatsiooniga. 2013. aastal leiti seal koguni 20 puhmikut, populatsioon oli kasvamas
ja laienemas. 2016. aastal märgiti, et liiki leidub hajusalt ning 2022. aastal leiti viis
puhmikut. 2022. ja 2023. aastal tehti Lipstu nõmmel liikide elupaiga taastamistöö
raames raiet ja võsa eemaldamist.
2.1.2.8. RUSSOWI SÕRMKÄPP (Dactylorhiza russowii)
LKS ‒ II; MKA – jah; LoA – ei
Russowi sõrmkäppa on kaitsealal registreeritud neljas kohas kokku 25,3 ha-l, viimaste
vaatluste alusel on arvukus kokku 76 taime. Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis on kolm
31
kasvukohta. Vanim neist (0,1 ha) on registreeritud juba 1999. aastal Parika rabas
allikalises madalsoos. 2018. aastal loeti seal 11 taime. 2010. aastal kaardistati uus
19,6 ha suurune kasvukoht, kuid arvukust seal pole määratud. Alale jäävad madalsood
ja metsaelupaigad. Kolmas kasvukoht (4,7 ha) jääb aga osaliselt Jalase
piiranguvööndisse, tegemist on mitte väga heas seisus, kuid püsiva kasvukohaga, metsa
servas on liigi seisund parem kui lagesoos. Kasvukohta mõjutavad tugevalt
olemasolevad kuivenduskraavid. 2005. aastal loeti seal kokku 60 taime, 2010. aastal
märgiti, et alal on üksikud taimed, 2016. aastal loeti aga kokku 65 taime. Lisaks on üks
kasvukoht (0,9 ha) Sõbessoo sihtkaitsevööndis liigirikkas madalsoos. See kaardistati
2010. aastal, kuid arvukus on määramata.
2.1.2.9. SILE TONDIPEA (Dracocephalum ruyschiana)
LKS ‒ II; MKA – jah; LoA – ei
Sileda tondipea kasvukohti on registreeritud Oodava, Abrumetsa ja Lipstu nõmme
sihtkaitsevööndites. Kokku on kaitsealal 10 leiukohta.
Lipstu nõmme sihtkaitsevööndis on registreeritud kolm liigi leiukohta. Ühes
kasvukohas (2,0 ha) registreeriti 1987. aastal 13 puhmikut, 2022. aastal loendati samast
kasvukohast aga koguni 3000 puhmikut. Teist kasvukohta hinnati 1987. aastal
elujõuliseks, kuid arvukust ei määratud, hilisemad andmed puuduvad. Kolmandat
kasvukohta hinnati 1987. aastal ka elujõuliseks, kuid arvukuse andmed puuduvad.
2022. ja 2023. aastal teostati Lipstu nõmmel liikide elupaiga taastamistöö raames raiet
ja võsa eemaldamist.
Sõbessoo sihtkaitsevööndis registreeritud kasvukohast leiti 2013. aastal 41 puhmikut,
teisest 200 puhmikut ning kolmandast 60 puhmikut.
Oodava sihtkaitsevööndi ühest kasvukohast (0,4 ha) leiti 2013. aastal 20 puhmikut,
samas kohas loeti 2020. aastal kokku 260 puhmikut. Teisest kasvukohast leiti
2020. aastal üle 100 puhmiku.
Kõige suuremas kasvukohas (3,1 ha) Abrumetsa sihtkaitsevööndis leiti esmakordselt
liiki 2004. aastal, kui registreeriti 100 puhmikut, sama kasvukoha kohta on 2014. aastal
märgitud, et liiki leidus kasvukohal ohtralt, 2021. aastal on märgitud, et liigi arvukus
püsib sadade taimede juures ning kogu alal on liiki hajusalt eri suuruses puhmikutes.
2022. aastal loendati seal aga 750 puhmikut. Teisest Abrumetsa sihtkaitsevööndi
kasvukohast leiti 2005. aastal 600 puhmikut ning kasvukoha elujõulisust peeti heaks.
Edasised andmed puuduvad.
2.1.2.10. TÕMMU KÄPP (Orchis ustulata)
LKS ‒ II;MKA – jah; LoA – ei
Jalase MKA-l asub kolm tõmmu käpa kasvukohta. Lipstu nõmme sihtkaitsevööndis
olevalt kasvukohalt leiti 2020. aastal 6 taime. 2022. ja 2023. aastal teostati Lipstu
nõmmel liikide elupaiga taastamistöö raames raiet ja võsa eemaldamist. Oodava
sihtkaitsevööndi kasvukohast, mis koosneb kolmest eraldatud lahustükist, leiti
2020. aastal kokku 11 taime. Vanim ning kõige suurem (6,7 ha) tõmmu käpa kasvukoht
on 6,6 ha suurune ala Abrumetsa sihtkaitsevööndis. Liik on seal kaardistatud 1994.
aastal, kuid arvukuse kohta info puudub. 2021. aastal alalt liiki ei leitud, kui põhjuseks
32
peeti seda, et põuane suvi pärssis liigi arengut. Liigi kasvukoht asub poollooduslikul
kooslusel, mida ei hooldata.
2.1.2.11. TÄPILINE SÕRMKÄPP (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta)
LKS ‒ II; MKA – jah; LoA – ei
Täpilist sõrmkäppa leidub Jalase MKA-l vaid Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis,
Kõrvetaguse raba servas asuvast metsas. Kasvukoht kaardistati 1999. aastal,
2018. aastal leiti alalt kaks taime.
2.1.2.12. KROONLIUDIK (Sarcosphaera coronaria)
LKS ‒ II; MKA – jah; LoA – ei
Jalase MKA-l on kroonliudikut leitud kahest kohast: Abrumetsa sihtkaitsevööndist ja
Oodava sihtkaitsevööndist Oodava nõmmelt. Mõlemal leiukohal on liik määratud Erast
Parmasto kaasabil 2004. aastal. Kasvukohtadeks sobivad metsad, õued, teeservad ja
prahipaigad. Peamiseks ohuteguriks kaitsealal on korjamine (uudishimust,
kollektsioneerimise eesmärgil).
2.1.2.13. LAANERÄHN (Picoides tridactylus)
LKS ‒ II; MKA – jah
Laanerähni on Jalase MKA-l registreeritud kolmes elupaigas. Üks neist jääb Abrumetsa
sihtkaitsevööndisse ning kaks Kõrvetaguse sihtkaitsevööndisse. Elupaigad kattuvad
metsaelupaikadega. 2008. aastal leiti Abrumetsa sihtkaitsevööndist laanerähni paari
territoorium, mida kasutati ka 2009. aastal. 2015. aastal on alal registreeritud üks isane
laanerähn. Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis registreeriti 2011. aastal mõlemas elupaigas
üks lind. Ühe elupaiga seisundit on hinnatud väga heaks. Kaitseala piirilt väljaspool on
2011. aastal registreeritud laanerähni territoorium, mis on heas seisus. Seega, võib
oletada, et laanerähnile sobilikke territooriume on alal veelgi ja liigi seisund alal on
soodne.
2.1.2.14. LAULULUIK (Cygnus cygnus)
LKS ‒ II; MKA – jah
Laululuike on leitud Sõbessoo sihtkaitsevööndis, kus 2008. aastal registreeriti üks
pesa ehitav paar. 2019. aastal nähti alal ühte laululuike 13.
2.1.2.15. METSIS (Tetrao urogallus)
LKS ‒ II; MKA – jah
Metsis on vanade metsade liik. Nii elupaik kui ka mängupaigad asuvad Jalase MKA-l
kooslustes, mis on määratud loodusdirektiivi elupaikadeks (7110*; 91D0*; 9050;
9010*; 7230 jm). Kaitsealale jääv metsise elupaik on 677 ha suurune. Sellest alast kolm
on sobilikud metsise mängupaigaks, mis moodustavad kokku 232 ha. 2017. aastal antud
hinnangu kohaselt on metsise arvukus alal stabiilne. Kõrvetaguse 3 mängupaik jääb
tervenisti Abrumetsa sihtkaitsevööndisse, Kõrvetaguse 2 jääb tervenisti Kõrvetaguse
13 Madalsoode ja rabade haudelinnustiku seire 2019. aasta aruanne.
33
sihtkaitsevööndisse ning Kõrvetaguse 1 jääb osaliselt Kõrvetaguse sihtkaitsevööndisse
ja osaliselt Jalase piiranguvööndisse.
Kõrvetaguse 1 – 1998‒1999. a. 4‒7 kukke, 2011. aastal loendati 1 kukk, kuid
hinnanguliselt osaleb mängus 2 kukke. 2016. aastal loendati 2 kukke, 2021. aastal 1
kukk.
Kõrvetaguse 2 – 1998‒1999. a. 4‒7 kukke, 2011. aastal loendati 1 kukk, kuid
hinnanguliselt osaleb mängus 3 kukke. 2016. aastal loendati 2 kukke, 2021. aastal 0‒1
kukke.
Kõrvetaguse 3 – 1998‒1999. a. 1‒3 kukke, 2011. aastal loendati 0 kukke ning
hinnanguliselt ei osalegi mängus ühtegi kukke. 2017. aastal loendati 1 kukk,
2021. aastal 0‒1 kukke.
2.2. KOOSLUSED
Jalase loodusala kaitse-eesmärkideks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad
elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal
mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
(*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid
taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused
(7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood
(7230), plaatlood (*8240), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad
(*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning
siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Jalase maastikukaitsealal paiknevaid elupaiku ja
nende seisundit kirjeldab tabel 3.
Jalase maastikukaitsealal kaitstakse lisaks elupaigatüüpi kuivad niidud lubjarikkal
mullal (6210).
Jalase maastikukaitsealal korraldab RMK hooldus- ja taastamistöid nii sooaladel,
poollooduslikel kooslustel kui ka liikide elupaikades. 2022. ja 2023. aastal teostati
Lipstu nõmme ja Sõbessoo sihtkaitsevööndis Lipstu nõmmel noorte lehtpuude ja
okaspuude ning peenvõsa ja uuenduse eemaldamine, et tagada nõmme avatus päikesele
ning sobivus kaitsealuste taimeliikide elupaigana. 2024. aastal jätkatakse kännu- ja
juurevõsude ning loodusliku uuenduse eemaldamisega. Tööala suurus Lipstu nõmmel
on 3,2 ha. Samuti planeeritakse töid Abrumetsa sihtkaitsevööndis Jalase loopealsel
kaitsealuste taimeliikide elupaikade ja looniidu koosluste säilitamiseks. Loopealselt
eemaldatakse noored okas- ja lehtpuud, madalad järelkasvupuud, peenvõsa ja uuendus.
Lisaks nähakse ette kiduramate ja nooremate põõsaste, sh ka nooremate
kadakapõõsaste eemaldamine. Tööala suurus on 7,95 ha.
Lisaks planeerib RMK soode veerežiimi taastamistöid Jalase maastikukaitseala
Sõbessoo ja Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis ning Jalase piiranguvööndis.
Taastamistööde eesmärgiks on luua läbi kuivenduskraavide sulgemise eeldused ja
aidata kaasa rabadele (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikastele madalsoode
(7230), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning soostuvatele ja soo-lehtmetsade
(9080*) iseloomuliku taimestiku liigilise koosseisu ja struktuuri kujunemisele ning
taastumisele, arvestades võimalusel kaitsealuste liikide elupaikade eelistustega. Lisaks
34
aidata kaasa huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) säilimisele ning rikutud, kuid
taastumisvõimeliste rabade taastumisele (7120).
Jalase maastikukaitsealal asub neli vääriselupaika, mille pindala kokku on 2,5 ha. Kolm
vääriselupaika on loometsa tüüpi ning jäävad Lipstu nõmme sihtkaitsevööndisse. Üks
on männikute ja männisegametsade tüüpi ning jääb Abrumetsa sihtkaitsevööndisse.
Tabel 3. Jalase maastikukaitseala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)
Kaitseväärtus14
Seisund15
(pindala/esindus
likkus)
Kaitse eesmärk16 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus17 Märkused
Panus
üldpindalass
e / SDF-i
(%)18
Huumustoitelised
järved ja järvikud
(3160) KE – jah, LoA –
jah, LoD – I
2,5 ha / A
(Jalase järv)
elupaigatüübi
säilitamine 2,5 ha (A)
looduslikule
arengule jätmine
heas seisus elupaika
on säilinud 2,5 ha
SDF-is 2,4 ha
järv võeti kaitse
alla juba
1964. Aastal, asub
skv-s
0,086/0,091
Kuivad niidud
lubjarikkal mullal
(6210*) KE – ei, LoA –
jah, LoD – I
0,3 / C elupaigatüübi seisundi
parendamine 0,3 ha (C
→B)
niitmise
puudumine
taastamine ja
seejärel
hooldamine 0,3 ha
heas seisus elupaika
on säilinud 0,3 ha
SDF-is 1,1 ha;
parandada:
valemäärang,
tegemist on
elupaigatüübiga
7230
0,01‒
0,006/0,0097
Liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal
(6270*) KE – jah, LoA
– jah, LoD – I
kokku 4,8 ha:
• 4,4 ha / B
• 0,4 ha / C
elupaigatüübi
säilitamine 4,4 ha (B)
elupaigatüübi seisundi
parendamine 0,4 ha
(C→B)
niitmise
puudumine
hooldamine 1,2
ha19
taastamine ja
seejärel
hooldamine 3,6 ha
heas seisus elupaika
on säilinud 4,8 ha, sh
3,6 ha taastatud
SDF-is 2,7 ha,
parandada
0,16‒
0,096/0,1778
14 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;
KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;
LoD – loodusdirektiivi lisa number;
LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 15 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 16 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 17 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. 18 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala
elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast. 19 PLK-de hooldus ja taastamiste mahud on võetud 2023. a hooldustoetuste kihi järgi.
36
Lood (alvarid) (6280*)
LoA – jah, KE – jah,
LoD – I
5,9 ha / B elupaigatüübi
säilitamine 5,9 ha (B)
karjatamise
puudumine
taastamine ja
seejärel
hooldamine 5,9 ha
heas seisus elupaika
on säilinud 5,9 ha
asub skv-s SDF-is 3,7
ha, parandada
0,059/0,062
Sinihelmikakooslused
(6410) LoA – jah, KE –
jah, LoD – I
kokku 3,8 ha:
• 0,6 ha / C
• 3,2 ha /
määramata
elupaigatüübi seisundi
parendamine 0,6 (C→B)
andmete täpsustamine
3,2 ha
niitmise
puudumine
puudulikud
andmed
taastamine ja
seejärel
hooldamine 3,8 ha
inventuur
heas seisus elupaika
on säilinud 3,8 ha
andmed on täpsustatud
3,2 ha
SDF-is 8,9 ha;
parandada:
varasem
valemäärang
3,2 ha on inventuur
toimunud, aga
esinduslikkust pole
märgitud (Sirje
Azarov)
0,38‒
0,19/0,444
Aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud
(6510) LoA – jah, KE –
jah, LoD – I
kokku 7 ha:
• 2,9 ha / B
• 4,1 ha / C
elupaigatüübi
säilitamine 2,9 ha (B)
elupaigatüübi seisundi
parendamine 4,1 ha
(C→B)
niitmise
puudumine
taastamine ja
seejärel
hooldamine 7 ha
heas seisus elupaika
on säilinud 7 ha
SDF-is 1 ha;
parandada
0,4 ha asub skv-s
0,175/0,318
Puisniidud (6530*)
LoA – jah, KE – jah,
LoD – I
kokku 5,7 ha:
• 3,7 ha B
• 2 ha / C
elupaigatüübi
säilitamine 3,7 ha (B)
seisundi parendamine
2 ha (C→B)
niitmise
puudumine
hooldamine 2,3 ha
taastamine ja
seejärel
hooldamine 3,4 ha
heas seisus elupaika
on säilinud 5,7 ha, sh
3,4 ha taastatud
SDF-is 10,1 ha;
parandada:
varasem
valemäärang
2 ha asub skv-s
0,285‒
0,1425/0,285
Rabad (7110*) LoA –
jah, KE – jah, LoD – I
kokku 316,1 ha:
• 278,2 ha / A
• 37,9 ha / C
elupaigatüübi
säilitamine 278,2 ha (A)
seisundi parendamine
37,9 ha (C→B)
veetaseme
alandamine;
vanad
kraavid, mis
endiselt
töötavad
sooelupaikade
taastamine
looduslikule
arengule jätmine
heas seisus elupaika
on säilinud 316,1 ha
SDF-is 248,5 ha;
parandada
316,1 ha asub skv-
s
0,2359/0,289
2
37
Rikutud, kuid
taastumisvõimelised
rabad (7120) LoA –
jah, KE – jah, LoD – I
51 ha / C 51 ha elupaigatüübi
teisenemine looduslikus
seisundis rabadeks
(7110*) või siirdesoo- ja
rabametsadeks (91D0*)
veetaseme
alandamine;
vanad
kraavid, mis
endiselt
töötavad
sooelupaikade
taastamine
looduslikule
arengule jätmine
elupaigatüüpi ei esine
sõltuvalt asukohast on
51 ha kujunemas
elupaigatüübiks 7110*
või 91D0*
SDF-is 169 ha;
parandada
51 ha asub skv-s
0,2982‒
0,19245/2,31
8
Siirde- ja õõtsiksood
(7140) LoA – jah, KE –
jah, LoD – I
kokku 22,7 ha:
• 13 ha / A
• 6,7 ha / B
• 3 ha / C
elupaigatüübi
säilitamine 19,7 ha
(A+B)
seisundi parendamine
3 ha (C→B)
veetaseme
alandamine;
vanad
kraavid, mis
endiselt
töötavad
sooelupaikade
taastamine
looduslikule
arengule jätmine
heas seisus elupaika
on säilinud 22,7 ha
SDF-is 69,7 ha;
parandada:
varasem
valemäärang
22,7 ha asub skv-s
0,05675/0,07
028
Nokkheinakooslused
(7150) LoA – jah, KE –
jah, LoD – I
ei kaardistata
eraldi
- - looduslikule
arengule jätmine
- SDF-is 0 ha
kuulub rabade
(7110*) koosseisu,
eraldi ei käsitleta
-
Allikad ja allikasood
(7160) LoA – jah, KE –
jah, LoD – I
ei ole alal
kaardistatud
ekspertiis elupaigatüübi
esinemise
väljaselgitamiseks
andmed
puuduvad
ekspertiis elupaigatüübi
esinemine/mitteesine
mine on välja
selgitatud
SDF-is 0,001 ha -
Nõrglubja-allikad
(7220*) LoA – jah, KE
– jah, LoD – I
ei ole alal
kaardistatud
ekspertiis elupaigatüübi
esinemise
väljaselgitamiseks
andmed
puuduvad
ekspertiis elupaigatüübi
esinemine/mitteesine
mine on välja
selgitatud
SDF-is 0 ha -
Liigirikkad madalsood
(7230) LoA – jah, KE –
jah, LoD – I
kokku 156,2 ha:
• 5,9 ha / A
• 79,1 ha / B
• 71,2 ha / C
elupaigatüübi
säilitamine 85 ha (A+B)
elupaigatüübi seisundi
parendamine 71,2
(C→B)
veetaseme
alandamine;
vanad
kraavid, mis
endiselt
töötavad
sooelupaikade
taastamine
looduslikule
arengule jätmine
heas seisus elupaika
on 156,2 ha
SDF-is 138,3 ha;
parandada
147 ha asub skv-s
0,589/0,9081
Plaatlood (8240*) LoA
– jah, KE – jah, LoD – I
kokku 29,4 ha:
• 22,3 ha / B
• 7,1 ha /
määramata
elupaigatüübi
säilitamine 22,3 ha (B)
andmete täpsustamine
7,1 ha (skv)
puudulikud
andmed
looduslikule
arengule jätmine
andmete
täpsustamine
heas seisus elupaika
on säilinud 29,4 ha
elupaigatüübi seisund
on määratud 7,1 ha
29,3 ha asub skv-s 49/49
38
Siirdesoo- ja
rabametsad (91D0)
LoA – jah, KE – jah,
LoD – I
kokku 234,2 ha:
• 49,5 ha / A
• 46,1 ha / B
• 1,1 ha / C
• 134,2 ha /
määramata
elupaigatüübi
säilitamine 95,6 (A+B)
elupaigatüübi seisundi
parendamine 1,1 ha
(C→B)
seisundi määramine
134,2 ha (skv)
looduslikule
arengule jätmine
elupaigatüübi
seisundi
määramine
heas seisus elupaika
on säilinud 234,2 ha
elupaigatüübi seisund
on määratud 134,2 ha
225 ha asub skv-s 0,5323‒
0,4684/0,596
778
Vanad loodusmetsad
(9010*) LoA – jah, KE
– jah, LoD – I
kokku 293,7 ha:
• 41,4 ha / B
• 72,1 ha / C
• 180,2 ha /
määramata
elupaigatüübi seisundi
säilitamine 41,4 ha (B)
elupaigatüübi seisundi
parendamine 72,1 ha
(C→B)
andmete täpsutamine
180,2 ha (skv)
puudulikud
andmed
looduslikule
arengule jätmine
elupaigatüübi
seisundi
määramine
heas seisus elupaika
on säilinud 293,7 ha
andmed on täpsustatud
180,2 ha
240,4 ha asub skv-
s
0,41957/0,50
725
Vanad laialehised
metsad (9020*) LoA –
jah, KE – jah, LoD – I
0,6 ha / C elupaigatüübi seisundi
parendamine 0,6 (C→B)
looduslikule
arengule jätmine
heas seisus elupaika
on säilinud 0,6 ha
0,0084/0,008
6
Rohunditerikkad
kuusikud (9050) LoA –
jah, KE – jah, LoD – I
kokku 152,5 ha:
• 25,4 ha / B
• 9,6 ha / C
• 117,5 ha /
määramata
elupaigatüübi seisundi
säilitamine 25,4 ha (B)
elupaigatüübi seisundi
parendamine 9,6 ha
(C→B)
andmete täpsustamine
117,5 ha (skv)
puudulikud
andmed
looduslikule
arengule jätmine
andmete
täpsustamine
heas seisus elupaika
on säilinud 152,5 ha
andmed on täpsustatud
117,5 ha
127 ha asub skv-s 1,7135/2,075
1
Soostuvad ja soo-
lehtmetsad (9080*)
LoA – jah, KE – jah,
LoD – I
kokku 98,8 ha:
• 28,3 ha / B
• 28,9 ha / C
• 41,6 ha /
määramata
elupaigatüübi
säilitamine 28,3 ha (B)
puudulikud
andmed
looduslikule
arengule jätmine
andmete
täpsustamine
heas seisus elupaika
on säilinud 98,8 ha
andmed on täpsustatud
41,6 ha
55,2 ha asub skv-s 0,2823‒
0,247/0,2707
39
elupaigatüübi seisundi
parendamine 28,9 ha
(C→B)
andmete täpsustamine
41,6 ha (skv)
2.2.1 METSAD
2.2.1.1. VANAD LOODUSMETSAD (9010*)
LoD I – jah; KE; jah; LoA – jah
Vanade loodusmetsade elupaigatüüp esindab vähese inimmõjuga või üldse ilma
inimmõjuta metsakooslusi. Neis metsades on arvestataval määral surnud ja kõdupuitu.
Samuti on vanad loodusmetsad elupaigaks paljudele ohustatud liikidele20.
Jalase loodusalal on kokku 293,7 ha vanu loodusmetsi, millest 81,9% paiknevad
sihtkaitsevööndis ning on range kaitse all. Piiranguvööndis olevate elupaikade osas on
esitatud ettepanek range kaitse tagamiseks. 14,1% metsadest (41,4 ha) on
B-esinduslikkusega ning 24,5% metsadest (72,1 ha) C-esinduslikkusega, ülejäänud
metsades pole esinduslikkust hinnatud. Tegemist on peamiselt kuuse ja männi
enamusega puistutega.
2.2.1.2. VANAD LAIALEHISED METSAD (9020*)
LoD I – jah; KE; jah; LoA ‒ jah
Vanad laialehised metsad on Eestis haruldased – tegemist on jäänukitega
aastatuhandete tagusest soojemast ja niiskemast kliimaperioodist. Sellistes metsades on
alati rohkesti surnud ning õõnsustega puid, lama- ja kõdupuitu, kus leiab eluvõimaluse
palju eri liike, sealhulgas haruldasi ja ohustatud samblikke, seeni, putukaid ja linde. Ka
mullaelustik on sellistes kasvukohtades väga mitmekesine.
Jalase loodusalal on vanu laialehised metsi kokku 0,6 ha, mille esinduslikkus on
hinnatud C-ks (arvestatav).
2023. aasta suvel toimus Jalase MKA piiranguvööndis metsaelupaikade inventuur.
Varasemad valemäärangud 9020* kohta muudeti ära. Piiranguvööndis olevate
elupaikade osas on esitatud ettepanek range kaitse tagamiseks.
2.2.1.3. ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD (9050)
LoD I – jah; KE; jah; LoA ‒ jah
Elupaigatüüp rohunditerikkad kuusikud hõlmab hea veevarustusega ja toitainerikka
pehme mullahuumusega alasid maapinnalähedase liikuva põhjaveega orgudes,
nõgudes, nõlvade jalameil ja soo servades. Selliseid metsi on ajalooliselt väga palju
majandatud, seetõttu on neid puutumatutena, st loodusliku struktuuri ja liigilise
koosseisuga, säilinud vähe. Puurindes valitseb kuusk, kuid kaasneda võivad laialehised
liigid (saar, pärn, jalakas, vaher), mille osatähtsus on paiguti üsna suur. Liigirikka
rohurinde moodustavad eelkõige kõrgekasvulised taimed21.
Jalase loodusalal levib elupaigatüüp rohunditerikkad kuusikud 152,5 hektaril.
Elupaigalaigud jagunevad kaitsealal 1‒10 ha suuruste lahustükkidena suhteliselt
ühtlaselt. Keskmine vanus on puistutel 99 aastat, kusjuures 3% puistute vanus on
20 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn. 21 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn.
41
rohkem kui 150 aastat. Piiranguvööndis olevate elupaikade osas on esitatud ettepanek
range kaitse tagamiseks.
2.2.1.4. SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (9080*)
LoD I – jah; KE; jah; LoA ‒ jah
Tegemist on laiamahulise elupaigatüübiga, millesse kuuluvad nii meie soostuvad
metsad, (päris)madalsoometsad kui ka lodumetsad. Kõik need kasvavad tasasel maal,
laugetes nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Põhjavee
tase on muutlik: kevadeti on see kõrge, ulatudes tihti maapinnale, suvel langeb
sügavamale. Soostuvates metsades ei küüni turbahorisondi tüsedus 30 sentimeetrini,
madalsoo- ja lodumetsades on keskmiselt või hästi lagunenud turvas sügavam.
Madalsoometsade väheliikuv põhjavesi on mineraalainete poolest üsna vaene, rohkem
mineraalaineid sisaldab lodumetsade liikuvam põhjavesi. Soostumise algstaadiumis
valitsevad puurindes paiguti kuusk ja arukask, madalsoometsades sookask ning
lodumetsades sanglepp koos sookasega22.
Jalase loodusalal on soostuvaid ja soo-lehtmetsi 98,8 hektaril, kusjuures
sihtkaitsevööndisse on tsoneeritud neist 55% (55,2 ha). Piiranguvööndis olevate
elupaikade osas on esitatud ettepanek range kaitse tagamiseks. 28,3 ha elupaikade
esinduslikkus on hinnatud heaks (B), 28,9 ha esinduslikkus on märgitud arvestatavaks
(C) ning ülejäänud 41,6 ha-l pole esinduslikkust hinnatud. Keskmine I rinde vanus
elupaikades on 101 aastat, kusjuures leidub ka mitu rohkem kui 150-aastast puistut.
2.2.1.5. SIIRDESOO- JA RABAMETSAD (91D0*)
LoD I – jah; KE; jah; LoA – jah
See elupaigatüüp erineb siirdesoo ja õõtsiksoode tüübist (7140) ning rabadest (7110*)
märgatavalt tihedama ja kõrgema puurindega (puude võrad katavad vähemalt 30%
taevast – liituvus 0,3 – ning puude keskmine kõrgus küündib üle nelja meetri) 23 .
Tegemist on soo servaaladel paikneva elupaigaga, mis moodustab soo ümber kaitsva
puhvri. Tänapäeval on elupaigatüüp suuremal või vähemal määral kuivendusest
mõjutatud ja seetõttu oma looduslikul kujul jäänud üpris haruldaseks.
Jalase loodusalal on 234,2 ha siirdesoo- ja rabametsi, millest 96% (225 ha) jääb
sihtkaitsevööndisse. Piiranguvööndis olevate elupaikade osas on esitatud ettepanek
range kaitse tagamiseks. 21% (49,5 ha) elupaikade esinduslikkus on hinnatud väga
heaks (A), 19% (46,1 ha) heaks (B), ning 1,1 ha puhul arvestatavaks (C). 134,2 ha pole
elupaiga esinduslikkust hinnatud. Siirdesoo- ja rabametsad paiknevad Sõbessoo ja
Kõrvetaguse sihtkaitsevööndites ning väiksemal osal Jalase piiranguvööndis
ümbritsedes Kõrvetaguse raba ning Sõbessood.
2.2.2. SOOD
Jalase maastikukaitsealal teostatakse soode kraavide likvideerimist, mis tõstab sooalade
esinduslikkust. 2021. aastal esitati taastamisala, kogupindalaga u 259,71 ha, et luua läbi
veerežiimi taastamise eeldused rabade (loodusdirektiivi elupaigakood 7110*), siirde- ja
22 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn. 23 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn.
42
õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), siirdesoo- ja rabametsade 91D0*)
ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) struktuuri ja iseloomuliku taimestiku
säilimiseks ning taastumiseks. Lisaks aidata kaasa huumustoiteliste järvede ja järvikute
(3160) säilimisele ning rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade taastumisele (7120).
Jalase maastikukaitseala soode veerežiimi taastamisala koosneb viiest lahustükist,
millest kolm asuvad Sõbessoos, üks Illesoos ja üks Kõrvetaguse rabas.
2.2.2.1. RABAD (7110*) ning RIKUTUD KUID TAASTUMISVÕIMELISED
RABAD (7120)
LoD I – jah; KE; jah; LoA – jah
Rabad ehk kõrgsood on soode arengu viimane aste, kus taimede surnud osadest
ladestunud turvas on juba nii tüse, et taimede juured ei ulatu enam toiteainerikka veeni:
toitaineid toovad rabasse peamiselt sademed. Rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade
elupaika kuuluvad haruldase ja kaitstava lääne-mõõkrohu kasvukohad24.
Jalase loodusalal asuvad Sõbessoo ja Kõrvetaguse raba, millest Sõbessoo on
kaardistatud tervenisti elupaigatüübiks rabad (7110*). Kohati on elupaik kuivenduse
tagajärjel rikutud ning see osa klassifitseerub rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade
(7120) hulka.
Rabasid on kaitsealal kokku kokku 316,1 ha, 278,2 ha-l on esinduslikkus hinnatud väga
heaks (A) ja 37,9 ha-l arvestatavaks (C). Rikutud, kuid taastumisvõimelisi rabasid on
kaitsealal 51 ha. Rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad muutuvad taastamise
tulemusena kas rabadeks võis siirdesoo- ja rabametsadeks. Kaitstavate soode
tegevuskavas on välja toodud, et Sõbessoole on taastamiskava projekt koostamisel ning
planeeritakse 33 ha rabade taastamist. Kõrvetaguse Illesoo on II prioriteedi taastamist
vajav ala, kus planeeritakse taastada 162 ha rabasid25.
2.2.2.2. SIIRDE- JA ÕÕTSIKSOOD (7140)
LoD I – jah; KE; jah; LoA – jah
Siirdesoo on vaheaste madalsoo arengus kõrgsooks ehk rabaks. Kui mätta- ja
peenravahede taimed ammutavad siin enamiku toitaineid veel põhjaveest, siis mätastel
ja peenardel kasvavad taimed oma juurtega enam põhjaveeni ei ulatu ning toituvad
peamiselt sademeveest. Seetõttu kasvavad mättavahedes madalsoole omased tarnad ja
teised rohttaimed, mätastel aga lisaks turbasammaldele puitunud varrega
puhmastaimed nagu rabaski. Õõtsiksood on kujunenud veekogude kinnikasvamisel.
Taimede juurte ja vartega läbipõimunud ning osaliselt turvastunud õõtskamara alla jääb
muda või veekiht. Õõtskamaral kasvavad valdavalt madalsootaimed26.
Jalase loodusalal asub siirde- ja õõtsiksoid kokku kokku 22,7 ha, millest 13 ha on väga
hea (A) esinduslikkusega, 6,7 ha hea (B) esinduslikkusega ja 3 ha arvestatava (C)
esinduslikkusega.
24 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn. 25 Kaitstavate soode tegevuskava. https://envir.ee/media/1755/download 26 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn.
43
2.2.2.3. NOKKHEINAKOOSLUSED (Rhynchosporion) TURVASTUNUD
NÕGUDES (7150)
LoD I – jah; KE; jah; LoA – jah
Kuigi nokkheinakooslusi kaitsealal kaardistatud ei ole, on see seatud loodusala
eesmärgiks. Nokkheinakooslused esinevad Eestis rabaälvestes, kujutades endist ühte
osa rabale (7110*) iseloomulikust taimkattekompleksist. Kuna väljaspool rabasid võib
meil nokkheinakooslusi leida vaid väga väikeste fragmentidena, ei ole seda
loodusdirektiivi elupaigatüüpi Eestis vajadust iseseisva tüübina käsitleda. Seega
kaitstakse nokkheinakooslusi läbi rabade kaitse ning selle elupaiga puhul eraldi kaitse-
eesmärki ja oodatavaid tulemusi kaitsekorraldusperioodi lõpuks välja ei tooda.
2.2.2.4. ALLIKAD JA ALLIKASOOD (7160)
LoD I – jah; KE; jah; LoA – jah
See elupaigatüüp hõlmab eelkõige allikasoid, kuid ka ümbritseva soota allikaid, mis on
olulised elupaigad mitmetele haruldastele liikidele. Allikad ja allikasood paiknevad
seal, kus põhjavesi voolab või immitseb maapinnale – nõlvade ning veerude jalamil või
veekogude kalda-alal27.
Elupaik on loodusala ja maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks, kuid kaitsealal ei ole
elupaika kaardistatud, kuna levikukaardi koostamiseks ei ole piisavalt andmeid. Osad
allikad (Tulimurru, Vainupealse, Keetaallikas, Latsi) on kantud ürglooduse raamatusse.
Vajalik on tellida inventuur/ekspertiis, mis hindaks allikate ja allikasoode võimalikkust
kaitsealal. Eestis on loendatud umbes 3000 allikat, neist 95% on väikesed. Suurest
arvust hoolimata on allikad üheks kõige enam ohustatud elupaigaks. Neid võib kergesti
rikkuda reostamisega ja sootuks hävitada maakuivendusega, mis ei pruugi üldsegi
toimuda allika lähinaabruses.
2.2.2.5. NÕRGLUBJA-ALLIKAD (7220*)
LoD I – jah; KE; jah; LoA – jah
See elupaigatüüp hõlmab allikaid, kus moodustub nõrglubi – poorne, peamiselt
kaltsiumkarbonaadist koosnev sete. Nõrglubi ladestub, kui kaltsiumirikas põhjavesi
immitseb maapinnale ja aurustub. Aurumata jäänud vesi valgub taimede vahele ja mulla
ülakihtidesse, nii kujunevad nendegi allikate ümber allikasood: nõrglubjalasundit katab
hästi lagunenud turvasmuld. Oru veerudel on turvast tavaliselt alla meetri, lammil või
selle jalamil võib aga turbalasund küündida mitme meetrini. Taimkate sarnaneb
üldjoontes lubjarikaste madalsoode (7210), kohati ka allikasoode omale (7160)28.
Elupaik on loodusala ja maastikukaitseala eesmärgiks, kuid täpsemad leiuandmed
puuduvad. Andmebaasi EELIS andmetel allikaid kaitsealal pole ning varasemates
inventuurides pole allikaid kaardistatud. Vajalik on tellida inventuur/ekspertiis, mis
hindaks nõrglubja-allikate võimalikkust kaitsealal.
27 EELIS 28 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn.
44
2.2.2.6. LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230)
LoD I – jah; KE; jah; LoA – jah
Madalsoo on soode esimene arenguaste, kus rohkem kui 30 cm tüsedusest turbakihist
hoolimata saavad taimed suurema osa toitaineid põhjaveest. See elupaigatüüp hõlmab
liigirikkamat osa madalsoodest, mis enamasti toituvad lubjarikkast põhjaveest29.
Jalase maastikukaitsealal on elupaigatüüpi liigirikkad madalsood (7230) kokku
156,2 hektaril. Valdavalt paiknevad liigirikkad madalsood Kõrvetaguse raba vahetus
läheduses, vähem leidub neid Sõbessoo ümbruses. Lisaks on elupaigatüüp määratud
kaasnevaks elupaigaks 0,3 ha suurusel 6270* elupaigal. Väga hea (A) esinduslikkusega
elupaiku on Jalase MKA-l kokku 5,9 ha, hea (B) esinduslikkusega 79,1 ha ning
arvestatava (C) esinduslikkusega elupaiku 71,2 ha. 18,6 hektaril ei ole esinduslikkust
hinnatud.
Kõrvetaguse Parka soos on planeeritud II prioriteedi vajadusena taastada 91 ha
elupaigatüüpi 723030.
2.2.3. MAGEVEEKOGUD
2.2.3.1. HUUMUSTOITELISED JÄRVED JA JÄRVIKUD (3160)
LoD I ‒ jah; KE ‒ jah; LoA – jah
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad eelkõige huumustoitelised (düstroofsed)
rabaveekogud – pruuniveelised järved ja rabalaukad, mille vesi on happeline (pH 4‒6)
ning rohke humiinaine tõttu üsna tume. Eestis arvatakse sellesse elupaigatüüpi ka eriti
happelise veega (atsidotroofsed) mineraalmaajärved, millel on tugev sissevool metsa-
või sooaladelt, ning pehme pruuni veega segatoitelised veekogud. Kõige rohkem leidub
meil rabajärvi ja –laukaid, kus kõrgem kaldaveetaimestik kas puudub või on liiga hõre,
veesiseseid soontaimi ei kasva ning ka ujulehtedega taimi on vähe, kuid nii kaldal kui
ka kaldavees kasvab rohkesti turbasamblaid31.
Jalase loodusalal asub Jalase järv, mis on määratud loodusdirektiivi elupaigaks
huumustoitelised järved ja järvikud (3160). Huumustoitelised järved ja järvikud on
esitatud nii loodusala kui kaitseala eesmärgiks. Jalase järv asub Sõbessoos ning selle
pindala on u 2,5 ha. Sõbessoo järv võeti kaitse alla juba 1964. aastal. Elupaiga
esinduslikkus on hinnatud A-ga (väga hea). Järvel tuleb lasta areneda loodusliku
protsessi raames ning vältida tema kahjustamist.
29 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn. 30 Kaitstavate soode tegevuskava. https://envir.ee/media/1755/download 31 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn.
45
2.2.4. PALJANDID JA KOOPAD
2.2.4.1. PLAATLOOD (8240*)
LoD I – jah; KE; jah; LoA – jah
Plaatloodusid eristatakse lubjakivide avamusaladel, kus väga õhuke mullakiht katab
paekivi vaid osaliselt. Sellest tulenevalt pole ka taimestik täielikult välja kujunenud
ning loopealsetele omased taimed kasvavad laiguti. Tegemist on äärmiselt kuiva
kasvukohaga, kuid ajuti, eelkõige kevaditi, võivad lohud siiski täituda veega. Lohkudes
ning paepragudes võib ka mullakiht olla tüsedam32.
Plaatloodusid on kaitsealal kokku kaardistatud 29,4 hektarit, millest 22,3 ha on väga
heas seisundis (A) ning 7,1 hektaril on esinduslikkus hindamata. Suurim 22,3 ha
suurune elupaik jääb Lipstu nõmme sihtkaitsevööndisse. 0,6 ha plaatloosid jääb Oodava
sihtkaitsevööndisse ning 6,5 ha Abrumetsa sihtkaitsevööndisse. Üks Abrumetsa
sihtkaitsevööndisse jääv 7,5 ha suurune plaatloo elupaigatüüp kattub loode (6280*)
elupaigatüübiga, kuid eelmise kaitsekorralduskavaga tehti ettepanek eemaldada loode
kasvukohatüüp ning asendada see plaatloo kasvukohatüübiga. Alale jäävad plaatlood
on väga liigirikkad:
2.2.5. NIIDUD
2.2.5.1. KUIVAD NIIDUD LUBJARIKKAL MULLAL (OLULISED
ORHIDEEDE KASVUALAD; 6210*)
LoD I – jah; KE ‒ jah; LoA – jah
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud liigirohked aruniidud kuivadel ja
poolkuivadel lubjarikastel muldadel, samuti sürjaniidud – mõlemad on olulised
käpaliste kasvukohtadena. Peamiselt Lääne-Eesti madalikul ja läänesaartel, aga ka
Põhja-Eesti lavamaal levinud kuivad aruniidud on tasase või nõrga lainja pinnamoega.
Sürjaniidud seevastu kasvavad eelkõige küngastel ja seljandikel põuakartlikel korese-
ja lubjarikastel muldadel. Nii taimestikult (madalakasvulised kuivust taluvad liigid) kui
ka ökoloogiliselt tingimustelt sarnanevad sürjaniidud looniitudele33.
Jalase loodusalal paikneb elupaik ühe laiguna Jalase piiranguvööndi lõunaosas. 0,3 ha
suurune elupaik asub eramaal ning selle esinduslikkust on hinnatud arvestatavaks (C),
kuid nüüdseks on esinduslikkus ilmselt veelgi langenud. Varasemalt alale registreeritud
1,1 ha suurune elupaik inventeeriti 2016. aastal ümber elupaigatüübiks 7230.
Elupaiga säilimiseks tuleks kinnikasvanud alad taastada ning ülejäänud niitu karjatada
või niita.
32 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn. 33 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn.
46
2.2.5.2. LIIGIRIKKAD NIIDUD LUBJAVAESEL MULLAL (6270*)
LoD I – jah; KE ‒ jah; LoA – jah
Elupaigatüüpi on arvatud nii liigirohked aruniidud lubjavaestel kuivadel või
parasniisketel muldadel kui ka liigirikkamad paluniidud. Elupaigatüübiga (6210)
võrreldes kasvavad selles koosluses toitainete suhtes vähem nõudlikud taimeliigid.
Taimkate on, nagu niitudel üldse, kujunenud pikaaegse karjatamise või niitmise mõjul.
Et see püsiks, tuleb jätkata majandamist tavapärasel viisil, seejuures mitte väetades.
Niisugused niidud on levinud üle Eesti lubjavaeste liiv- ja liivsavimuldadega aladel34.
Jalase loodusalal on elupaigatüüpi liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) kokku
4,8 hektaril. Piiranguvööndisse jääb 4,4 ha hea (B) esinduslikkusega elupaiku ning
sihtkaitsevööndisse üks, 0,4 ha elupaik, mille esinduslikkus on arvestatav (C).
Kaasnevaks elupaigatüübiks on liigirikkad niidud lubjavaesel mullal määratud kahel
6410 elupaigal, kokku 0,4 hektaril. Elupaigatüübile liigirikkad niidud lubjavaesel
mullal on 0,3 hektaril määratud kaasnevaks elupaigatüübiks liigirikkad madalsood
(7230) ning 1,8 hektaril aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510).
2.2.5.3. LOOD (ALVARID; 6280*)
LoD I – jah; KE ‒ jah; LoA – jah
Lood ehk alvarid katavad väga õhukese mullakihiga (mõnes kuni paarikümne
sentimeetrini) ja tasase pinnamoega paepealseid alasid. Need on enamasti kuivad või
väga kuivad kasvukohad: muldkate kuivab suve jooksul sageli läbi. Kevadeti seevastu
võivad alvarid olla üsna märjad ning sealsed lohud ajuti täituda veega35.
Lood on kaitsealal kaardistatud 5,9 hektaril Abrumetsa sihtkaitsevööndis, elupaik jääb
riigimaale ning on esinduslikkusega hea (B).
2.2.5.4. SINIHELMIKAKOOSLUSED (6410)
LoD I – jah; KE ‒ jah; LoA – jah
Sinihelmikakooslused on kooslused, millest enamik on kujunenud tugeva inimmõju
(kuivendamise) tagajärjel, mistõttu pole neil looduskaitselist väärtust. Tähelepanu
vajavad siiski kuivendamata aladel leiduvad rohke sinihelmikaga kooslused.
Jalase loodusalal jäävad sinihelmikakooslused Jalase piiranguvööndi lõunaossa, kokku
3,8 hektarile. 0,6 ha esinduslikkus on hinnatud arvestatavaks (C) ja 3,2 ha osas on
seisund määramata.
2.2.5.5. AAS-REBASESABA JA ÜRT-PUNANUPUGA NIIDUD (6510)
LoD I – jah; KE; jah; LoA – jah
Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad vähesel määral kuni mõõdukalt väetatud rohumaad. Et
väetamine vähendab oluliselt liigirikkust, siis pole niisugustel niitudel Eestis
kaitseväärtust, kuid kohati võivad need olla olulised puhveraladena muude
väärtuslikumate elupaikade vahel ja ümber. Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad ka rohkem
34 EELIS 35 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn.
47
kui kümne aasta eest sööti jäetud põllumaad, millel looduslik taimkate on enam-vähem
taastunud. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupu kasvamist niidul pole selle elupaiga
määratlemisel Eestis ainumääravamaks peetud36.
Jalase loodusalal on elupaika 7 ha, millest 2,9 ha esinduslikkus on hinnatud heaks (B),
ning 4,1 ha esinduslikkus arvestatavaks (C). Lisaks on elupaik kaasnevaks
elupaigatüübiks 1,8 ha suurusel liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) elupaigal.
2.2.5.6. PUISNIIDUD (6530*)
LoD I – jah; KE; jah; LoA – jah
Tegemist on pärandkooslustega, mis on liigirikka taimestikuga, kus avatud niidulapid
vahelduvad väikeste puudetukkade ja põõsastega. Sel moel loodud mitmekesised
valgus- ja niiskustingimused võimaldavad kõrvuti kasvada nii niidu- kui ka
metsataimedel. Puudest kasvab elupaigas sageli laialehiseid liike (tamme, saart, pärna,
vahtrat), rohurindes leidub palju haruldasi ja ohustatud niiduliike, sealhulgas käpalisi.
Eesti puisniidud on väga liigrikkad: ühelt ruutmeetrilt võib leida rohkem kui 70 liiki
soontaimi (Laelatu puisniidul on loendatud isegi 76 liiki). Väga liigirohke on ka
loomastik (putukad, linnud jt). Puisniidud on kujunenud võsa ja puude osalise raiumise,
niitmise ning karjatamise koosmõjul. Põhiline oht puisniitudele on võsa ja metsa
pealetung tavapärase majandustegevuse lakkamisel: puisniitude ilme ja taimkate
püsivad vaid siis, kui neid järjepidevalt niidetakse37.
Jalase loodusalal on puisniite kokku 5,7 ha, millest 3,7 ha on esinduslikkus hinnatud
heaks (B) ning 2 hektaril arvestatavaks (C).
2.3. MAASTIK
Jalase on põlisküla mainiti juba 13. sajandil kirjapandud Taani hindamisraamatus
(Iales), kus pandi kirja 14 adramaad (leibkonda). Seoses matmispaikade (kivikalmete)
ja muinaspõldude leidmisega on alust arvata, et küla oli olemas juba muinasajal, kaks
tuhat aastat tagasi, mis muudab Jalase ajaloolise külamaastikuna eriti väärtuslikuks.
Jalase maastikukaitsealale jääb mitmeid muinsuskaitseobjekte (Tabel 4), millest osa
kultuurimälestisi on 1997. aastal võetud riikliku kaitse alla. Need mälestised paiknevad
kõik looduskaitseala piiranguvööndis, lisaks on suurem osa neist piiritletud
muinsuskaitseobjektide ühise piiranguvööndiga. Kultuurimälestiste kaitsetsoonis
kehtivad ka muinsuskaitseseaduses sätestatud kitsendused. Muinsuskaitseametiga
peaks seega kooskõlastama paljusid tegevusi (sh. mullatööd, puude mahavõtmine).
Teadaolevalt ei ole kultuurimälestiste säilitamisega probleeme esinenud.
Tabel 4. Kultuurimälestised Jalase maastikukaitsealal
Reg. Nr Nimi Liik
12140 Ohvriallikas Suurkivi allikakaev arheoloogiamälestis, ajalooline
looduslik pühapaik
36 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn. 37 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn.
48
12139 Liukivi arheoloogiamälestis, ajalooline
looduslik pühapaik
12138 Kultusekivi "Linnupesadega kivi" arheoloogiamälestis
12137 Kultusekivi arheoloogiamälestis
12136 Kultusekivi arheoloogiamälestis
12135 Kultusekivi arheoloogiamälestis
12134 Kultusekivi Arheoloogiamälestis
12133 Kultusekivi Arheoloogiamälestis
12132 Kultusekivi Arheoloogiamälestis
12131 Kivikalme Arheoloogiamälestis
12130 Kivikalme Arheoloogiamälestis
12129 Kivikalme Arheoloogiamälestis
12128 Kivikalme Arheoloogiamälestis
12127 Ohvrikoht hiiemägi arheoloogiamälestis, ajalooline
looduslik pühapaik
12126 Asulakoht ja muistsed põllud Arheoloogiamälestis
12125 Asulakoht ja muistsed põllud Arheoloogiamälestis
12124 Asulakoht ja muistsed põllud Arheoloogiamälestis
12123 Asulakoht ja muistsed põllud Arheoloogiamälestis
12122 Asulakoht ja muistsed põllud Arheoloogiamälestis
12120 Asulakoht ja muistsed põllud Arheoloogiamälestis
12119 Asulakoht Arheoloogiamälestis
8393 Jalase külakooli hoone Ajaloomälestis
Ametlikele mälestistele lisaks on Jalase MKA-l 2006. aastal inventeeritud nn
pärandkultuuri objektid (Tabel 5). Pärandkultuuri objektid on valitud lisaks
kultuurimälestisetele. Nende objektide kaitse sõltub maaomaniku heast tahtest, otsest
kohustust pärandkultuuriobjekti hooldada ja säilitada ei ole. Maaomanikul on võimalik
SA Erametsakeskus kaudu taotleda pärandkultuuriobjektide hooldustoetust. Jalase
pärandkultuuriobjektid on lisatud Maa-ameti vastavasse kaardirakendusse.
Tabel 5. Pärandkultuuri objektid Jalase maastikukaitsealal
Reg. Nr Nimi Tüüp Märkused
654:TAK:014 Lepparu talukoht Põlised talukohad Vana talukoht Parka raba servas.
654:VKK:004 Abru vahtkonna
kordon
Vahtkondade kordonid Endine Abru vahtkonna kordon. Praegu kasutusel elamuna. Vana maja asemele ehitati
1936. a uus. Vanast kohast säilinud vundament ja sepikoja vare. Lähedal asub lehisepuistu,
mis rajati omal ajal võõrliikide propageerimiseks.
668:TAK:001 Talukoht Põlised talukohad
654:AED:015 Ijemetsa kiviaed Kiviaiad, tarad
654:AED:014 Hiiemetsa kiviaed Kiviaiad, tarad Aed Mäe talu ja riigimetsa vahel, mis moodustab nurga. Hiiemets jäi 1967. ja 1969. a
tormidest puutumata. Külaelanike andmetel olevat hiies olnud kiik ja kooskäimise koht.
654:MUP:005 Muinaspõllud Muinaspõllud Säilinud põllukivihunnikud.
654:KIV:001 Rebasekivi Pärimustega kivid,
ohvri- ja kultusekivid Suur rändrahn. Kivi all ammusest ajast rebase urud.
654:MUP:004 Loigu
muinaspõllud
Muinaspõllud Säilinud mitmed põllukivi nn põllekivi hunnikud. Talukohast säilinud majaase, õunapuud,
kreegid, ilupõõsad.
668:TAK:003 Loigu talukoht Põlised talukohad
654:KON:010 Mättasauna Vanad kohanimed Vana talukoht. Säilinud elumaja ja kõrvalhoone vundament. Kaevu raske kuuskede alt leida.
Õues veel kreegid, mõned õunapuud, ilupõõsad.
654:TAK:015 Tänavotsa
talukoht
Põlised talukohad Tänavotsa talukoht. Heinaküün suhteliselt hästi säilinud, sest 1990ndatel prooviti küüni
taastada ja vahetati osa katusekive. Rehielamust on jäänud ainult vundament ja mõni palk.
Eemal on vanem majaosa ja keldri koht.
654:MVP:002 Metsavennapunker Metsavendade punkrid Asub endise Andrekse metsatee ääres.
654:KON:011 Huntaugu Vanad kohanimed Vana ürgilmeline karstilehtritega mets. Idapool (u 100 m) muinaspõllud.
668:TVK:005 Turbavõtukoht Turbavõtukohad
50
.
668:TVK:004 Turbavõtukoht Turbavõtukohad
669:TAK:002 Aaviku talukoht Põlised talukohad
654:MEK:001 Maaraja siht Vanemate
metsakorralduste jäljed
Siht kahe mõisa metsamaa vahel. Aastaid Kuusiku metskonnas piir Abru ja Ohukotsu
vahtkonna vahel.
2.3.1. KÜLAMAASTIK
Jalase maastikukaitseala moodustamise peamine põhjus oli mure traditsioonilise
külamaastiku ja elulaadi kadumise pärast. Sõjaeelsest 50-st majapidamisest on säilinud
pooled. Viimastel aastatel on elanikkond püsinud stabiilsena, loomapidamine on aga
hääbumas. Külas on säilinud 1920.‒30. aastate maastikumuster. Külaelanikud on
teadlikud Jalase erilisest staatusest ning ühiselt tegutsev kogukond on küla välisilmet
ka jõudumööda korras hoidnud. Jalase MKA kaitse-eesmärk on kaitsta
loodusmaastikke, kaitselauseid liike ja traditsioonilisi külamaastikke.
KKK-s nähakse ette vaid esmaseid tegevusi, mis seonduvad maastiku üldise
väljanägemisega (Vainupealse niitmine või karjatamine, viidad). Kui soovitakse
terviklikku alust külamaastiku korrashoiule, on kogukonnal võimalik koostada
maastikuhoolduskava. Viimaste osas on Eestis mõningane praktika (Hellamaa, Kassari,
Kahala järve ümbrus, Rasina, Võhandu ürgorg jt.), ilmunud on mitmeid käsiraamatuid
ja juhendeid. Kava peaks näitama ära kohad, kus: on vaja hoida avatud maastikku ja
vaateid; võiks istutada hekke või alleesid; võiks taastada kiviaia; võiks püstitada
väikevorme (milliseid) jne.
Kaitse eesmärk: Külamaastik on säilinud avatuna, poollooduslikud kooslused on
hooldatud.
52
3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING
KÜLASTUSKORRALDUS
Jalase loodusalal on üks matkarada – Jalase loodusrada. Jalase loodusrada algab Jalase-
Ohukotsu teel asuvast puhkekohast. Esialgu kulgeb pinnasrada 1 km ulatuses läbi
Arbumetsa sihtkaitsevööndi mitmekesise metsaosa, siis 300 meetrit mööda põlluäärt,
kust algab 0,7 km pikkune laudtee, mis viib läbi Sõbessoo sihtkaitsevööndi Jalase järve
äärde (Joonis 3).
Rada on heas korras, osa raja laudteest on kaetud traadist libisemisvastase kaitsega.
Ehitatud on uued sillad ja purded. Jalase järve äärde on paigaldatud infotahvlid ja
päästerõngad. Kaitsealal asub kaks suuremat infotahvlit. Raja alguses on laud ning
välikäimla.
Joonis 3. Jalase MKA matkarada, infotahvlite ja teeviitade asukohad (aluskaart:Maa-
ameti WMS kaardirakendus, seisuga juuni 2023).
53
Rada läbib ligi 100 meetri ulatuses eramaad. 2019. aastal saatis RMK
Keskkonnaametile kooskõlastamiseks matkaraja rekonstrueerimise plaani. Töötati
välja uus rajatrass, et matkarada ei läbiks eramaad. Loodusraja kavandatav osa paiknes
tervenisti riigimaal, Jalase maastikukaitseala Arbumetsa sihtkaitsevööndis ja Sõbesoo
sihtkaitsevööndis, kus kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud olemasolevate ehitiste
hooldustööd ja tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks. Kavandatud
rajalõik läbib kaitstavaid elupaigatüüpe rabad (7110*), vanad loodusmetsad (9010*),
rohunditerikkad kuusikud (9050) ja siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning II
kaitsekategooria liigi sinisammal leiukohta. 2023. aastal koostöös RMK-ga läbi viidud
välitöödel selgus, et rajatrassi muutus ei ole võimalik, sest see kahjustaks oluliselt
kaitse-eesmärke. Seetõttu rajatrassi ei muudeta. Vajalik on teha maaomanikuga
kokkulepe matkaraja selle lõigu osas, mis läbib eramaad. Eramaale ei planeerita
tähiseid ega infostende.
Jalase maastikukaitsealal on üks tähis, mis tähistab Jalase maastikukaitseala ning kaks
tähist, mis tähistavad Sõbessoo sihtkaitsevööndit. Jalase MKA on halvasti tähistatud.
Eelmises kaitsekorralduskavas toodi planeeritavate tegevuste all välja, et kaitseala
tähistamine muutub vajalikuks pärast uue kaitse-eeskirja jõustumist. Uus kaitse-eeskiri
jõustus 2018. aastal, mistõttu on tähiste paigaldamine vajalik.
Visioon: Rajatud taristu on kogu ulatuses heas seisus, külastuskorraldus püsib
optimaalsel tasemel (puuduvad külastusest tingitud kahjud kaitsealustele liikidele ja
kooslustele) ja külastajate arvu olulist kasvu ei kavandata.
54
4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD
TEGEVUSED JA EELARVE
4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS
4.1.1. INVENTUURID JA SEIRE
4.1.1.1. RIIKLIK SEIRE
Kaitsealal jätkatakse riikliku seire läbiviimist järgmiste programmide raames:
1) haudelindude kooslused (madalsood ja rabad)
2) röövlindude koosluste seire
3) kahepaiksete koosluste seire
4) ulukite jäljeloendus
5) metsakanaliste koosluste seire
6) kaitstavate sammalde liigiseire
Riikliku seiret korraldab Keskkonnaagentuur, teostaja sõltub programmist (teostatakse
hanke korras). Riikliku seire läbiviimine on I prioriteedi tegevus.
4.1.1.2. MAASTIKUKAITSEALA JA LOODUSALA KAITSE-EESMÄRGIKS
OLEVATE LIIKIDE INVENTUUR
Jalase loodusalal leiduvatest kaitsealustest liikidest on hea ülevaade, kuid mitmete
liikide puhul puuduvad andmed arvukuse kohta või on andmed vanad ning neid on vaja
uuendada. Vajalik on nendes kaardistatud elupaikades hinnata liigi arvukust ja
seisundit, kus andmed on vananenud või puuduvad. Soohiilaka puhul arvatakse, et
esinduslikke ja sobivaid kooslusi on liigile piisavalt ja liigi kasvamine alal on
tõenäoline, samas ei ole liiki alal kunagi registreeritud. Liikide andmete uuendamine
on oluline, et hinnata kaitse edukust ning vajadust kaitsemeetmeid rakendada või
muuta.
Liigid, mille andmed vajavad täpsustamist: eesti soojumikas, palu-karukell,
soohiilakas, koldjas selaginell, kärbessõis, lõhnav käoraamat, müür-raunjalg,
Russowi sõrmkäpp, sile tondipea, tõmmu käpp, kroonliudik.
Tegevus on vajalik tabelis 2 kirjeldatud väärtustele seatud eesmärkideni jõudmiseks.
Tegevus kuulub I prioriteeti ning seda korraldab Keskkonnaamet hiljemalt
2030. aastaks.
4.1.1.3. INVENTEERIMATA ALADE POOL-LOODUSLIKE KOOSLUSTE
INVENTUUR
Mitmed Jalase loodusalal põhikaardil põllumaana tähistatud alad on kinnikasvanud.
Tegemist on valdavalt rähksete, koresekikaste õhukeste või keskmise tüsedusega
muldadega, mis asuvad põuakartlikul alal, mistõttu ei ole neil suurt tavapõllunduslikku
ega metsanduslikku väärtust. Sellistel aladel on suur potentsiaal niitude ja
karjamaadena, mistõttu tuleks antud alad üle inventeerida ning sobivusel
poollooduslikeks kooslusteks määrata, et neid hooldataks poollooduslike koosluste
55
hoolduskavade järgi. Ortofoto järgi tuvastati selliseid alasid, mis vajavad üle
inventeerimist, kolmel katastriüksusel: 65401:002:0640; 65401:002:0030 ja
65401:002:0067, kokku 17,2 hektaril.
Tegevus kuulub II prioriteeti ning seda korraldab Keskkonnaamet hiljemalt
2030. aastaks.
4.1.1.4. ELUPAIGATÜÜPIDE INVENTEERIMINE
Kaardistada nii Jalase loodusala kui kaitseala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigad:
allikad ja allikasood (7160) ja nõrglubja-allikad (7220*). Varasemalt pole neid elupaiku
alal kaardistatud. Allikaid võib kergesti rikkuda reostamisega ning maakuivendusega,
mis ei pruugi toimuda allika vahetus läheduses. Seetõttu on allikate ja allikasoode
kaitseks oluline nende asukohad kaardistada.
Kuna kaitseala elupaigaandmestik kohati vananenud ja ebatäpne, on lisaks on vajalik
esmalt kameraalselt üle vaadata ja korrastada soo- ja metsaelupaikade andmestik ning
seejärel otsustada, millised alad tuleb täiendava inventuuri raames üle hinnata. Juba
praegu on teada, et andmestik on puudulik (seisund määramata) 134,2 ha siirdesoo- ja
rabametsade (91D0*), 180,2 ha vanade loodusmetsade (9010*) ja 117,5 ha
rohundirikaste kuusikute (9050) ja 41,6 ha soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) osas.
Lisaks on seisund määramata 3,2 ha sinihelmikakoosluste (6410) osas, need tuleb
täiendavalt inventeerida.
Tegevus kuulub I prioriteeti ning seda korraldab Keskkonnaamet hiljemalt 2030.
aastaks.
4.1.2. HOOLDUS-, TAASTAMIS- JA OHJAMISTEGEVUSED
4.1.2.1. POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE JA LIIKIDE ELUPAIKADE
HOOLDAMINE JA TAASTAMINE
Liikide elutingimuste parandamiseks tuleks:
1. Hoida kinni kasvamast Lipstu nõmme looala. Selleks tuleb 2022. ja 2023. aastal
võsast puhastatud ala veel vähemalt ühel aastal üle niita, et lehtpuude võsud
eemaldada.
2. Eemaldada noored okaspuud ja noor lehtpuuvõsa Abrumetsa nõmmedelt
(Karukellaloo ja Koralliloo), et säilitada soodsad tingimused sealsetele
taimeliikidele.
3. Taastada niitmine või karjatamine Vainupealse allikatega niidul.
4. Taastada niitmine või karjatamine püst-linalehiku kõige suuremas kasvukohas
Jalase külas.
5. Hiljemalt 2026. aastal kontrollida üle lagedamad alad Oodava ja Lipstu
nõmmel, hinnata seal kaitsealuste taimeliikide seisundit ning vajadusel
kavandada töid alade avatuna säilimiseks (noor puistu eemaldada).
6. Sinisambla kasvukohas teha väikeses mahus kraavi kaldal pinnase avamist ja
raiel tekkinud puitmaterjali eemaldamist.
Lisaks on Jalase loodusalal vajalik jätkata poollooduslike koosluste taastamist ja
hooldamist.
56
Taastamine ja seejärel hooldamine:
• 0,3 ha elupaigatüüpi 6210* ‒ kuivad niidud lubjarikkal mullal
• 3,6 ha elupaigatüüpi 6270* ‒ liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
• 5,9 ha elupaigatüüpi 6280* ‒ lood (alvarid)
• 3,8 ha elupaigatüüpi 6410 ‒ sinihelmikakooslused
• 7 ha elupaigatüüpi 6510 ‒ aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud
• 3,4 ha elupaigatüüpi 6530* ‒ puisniidud
Hooldamine:
• 1,2 ha elupaigatüüpi 6270* ‒ liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
• 2,3 ha elupaigatüüpi 6530* ‒ puisniidud
Tegevus kuulub I prioriteeti ning seda korraldab riigimaal Riigimetsa Majandamise
Keskus ja eramaal Keskkonnaamet igal aastal, taastamistööd planeeritakse aastaks
2025.
4.1.2.2. VEEREŽIIMI TAASTAMINE
Jalase maastikukaitsealal on vajalik sooelupaikade seisundi parendamine
elupaigatüüpides rabad (37,9 ha), siirde- ja õõtsiksood (3 ha) ja liigirikkad madalsood
(71,2 ha). Lisaks on vaja parandada märgade metsade seisundit.
Riigimetsa Majandamise Keskus planeerib soode taastamist, mille eesmärgiks on luua
läbi kuivenduskraavide sulgemise eeldused ja aidata kaasa rabadele (7110*), siirde- ja
õõtsiksoodele (7140), liigirikastele madalsoodele (7230), siirdesoo- ja rabametsadele
(91D0*) ning soostuvatele ja soo-lehtmetsadele (9080*) iseloomuliku taimestiku
liigilise koosseisu ja struktuuri kujunemisele ning taastumisele, arvestades võimalusel
kaitsealuste liikide elupaikade eelistustega. Lisaks on eesmärk aidata kaasa
huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) säilimisele ning elupaigatüübi rikutud,
kuid taastumisvõimelised rabad (7120) taastumisele rabadeks. Töid planeeritakse
Jalase maastikukaitseala Sõbessoo ja Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis ning Jalase
piiranguvööndis.
Taastamisala kogupindala on u 259,7 ha, millest Sõbessoo loodenurga taastamisala
pindala on 17,2 ha, Sõbessoo kagunurga taastamisala pindala on 119,5 ha, Kõrvetaguse
taastamisala pindala on 50,5 ha ja Illesoo taastamisala pindala on 72,5 ha. Riigimetsa
Majandamise Keskus on 2021. aastal ette valmistanud Jalase maastikukaitseala
kraavide likvideerimise kavatsuse.
Tegevus kuulub I prioriteeti ning seda korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus
aastaks 2030.
4.1.3. LOODUSÕPPE- JA PUHKEMAJANDUSLIKUD TEGEVUSED
Jalase loodusala loodusraja järjepidevaks hooldajaks on Riigimetsa Majandamise
Keskus. Lisaks raja regulaarsele korrashoiule on Jalase loodusrajale vaja lisada
infotahvleid, et tutvustada loodusalal olevaid liike ja elupaiku. Kaitsekorralduskavaga
plaanitakse uuendada kolme olemasolevat ala üldiselt kirjeldavat infotahvlit (suurt
infotahvlit). Raja alguses olevale infotahvlil tutvustatakse kaitseala üldiselt, sealhulgas
Iietse künnapuud. Juurde lisatakse kokku 6 infotahvlit, üks suur järve tutvustav
57
infotahvel Jalase järve loodusraja poolsesse külge ning 5, täpsemalt liike ja elupaiku
kirjeldavat infotahvlit loodusraja erinevatele lõikudele (väikest infotahvlit; Joonis 4).
Joonis 4. Planeeritavad infotahvlid jalase loodusalale (aluskaart: Eesti Põhikaart,
Maa-ameti WMS kaardirakendus, seisuga juuni 2023).
Tegevus kuulub II prioriteeti ning seda korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus
2026. aastal.
58
4.1.4. TÄHISTAMINE
Jalase maastikukaitsealale on vaja lisada tähised:
• 1 tähis Kõrvetaguse sihtkaitsevööndi tähistamiseks. Tähisele on vaja lisada
viibimiskeelu piirangu aeg 1. veebruarist 30. juunini.
• 1 tähis Abrumetsa sihtkaitsevööndi tähistamiseks
• 1 tähis Sõbessoo sihtkaitsevööndi tähistamiseks
• 2 tähist Oodava sihtkaitsevööndi tähistamiseks
• 7 tähist Jalase MKA tähistamiseks
Tähised vajavad regulaarselt üle vaatamist, vajadusel asendatakse rikutud või
amortiseerunud tähis uuega.
Joonis 5. Jalase MKA tähised ja nende planeeritavad asukohad. (aluskaart: Eesti
Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, seisuga juuni 2023).
59
Tegevus kuulub II prioriteeti ning seda korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus igal
aastal.
4.1.5. KAVAD JA EESKIRJAD
4.1.5.1. KAITSE-EESMÄRKIDE JA LOODUSALA PIIRIDE MUUTMINE
Käesoleva kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek lisada Jalase maastikukaitseala
kaitse-eesmärgiks liigid must hundiseenik ja sinisammal. Lisaks on vajalik viia
loodusala piirid maastikukaitseala piiridega vastavusse.
Sinisammal on riikliku punase nimestiku kategooria järgi kriitilises seisundis olev liik.
Eestis on registreeritud liiki kolmes kasvukohas, millest Jalase maastikukaitsealale jääb
üks. Seetõttu on oluline liigi elupaika Jalase maastikukaitsealal kaitsta. 2016. aastal
koostatud sinisambla seirearuande kohaselt kasvab sammal Sõbessoo seireala kraavi
paremkaldal (lõunanõlval). 2022. aastal laiendati sinisambla kasvukohta sissevoolava
kraavi otsa, kus olevat probleemiks võsastumine ja kraavis asuv puidurägastik. Kuna
liigi kasvukohaks on kiirevoolulise kruusapõhjalise kraaviosa varjulisema nõlva avatud
pinnas võib ohuks olla veetaseme tõstmine kraavis.
Pildil sinisambla kasvukoht.
Must hundiseenik on riikliku punase nimestiku kategooria järgi väljasuremisohus.
Eestis on kokku seitse leiukohta, nendest kaks jäävad Jalase maastikukaitsealale.
2019. aastal registreeriti Jalase maastikukaitseala leiukohtadest kokku viis viljakeha
ning tegemist on ühe esinduslikuma kasvukohaga Eestis. Seetõttu on ka selle liigi
elupaikade kaitse ja liigi Jalase maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks seadmine oluline.
Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek muuta Jalase maastikukaitseala kaitse
eesmärgiks olev elupaigatüüp 6210 (kuivad niidud lubjarikkal mullal), elupaigatüübiks
60
6210*(kuivad niidud lubjarikkal mullal – olulised orhideede kasvualad). Antud niitudel
on suur potentsiaal mitmete erinevate orhideede kasvuks. Vajalik on järjepidev
hooldamine.
Tegevus kuulub I prioriteeti ning seda korraldavad Keskkonnaamet ja
Keskkonnaministeerium aastaks 2030.
4.1.5.2. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Kaitsekorralduskava uuendamine ja tulemuslikkuse hindamine on kava kohustuslik
osa, mistõttu on tegemist I prioriteedi tegevusega.
Tegevus kuulub I prioriteeti ning seda korraldab Keskkonnaamet üks kord kümne aasta
jooksul.
4.2. KAVANDATUD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED
Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 6) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste
säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine), kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik
tegevus (inventeerimine);
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite
kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).
Tabel 6. Vajalikud tegevused
Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet
Periood
(ühekordne
või korduv
tegevus)
Inventuurid, seired, uuringud
1 Riiklik seire Seire KAUR I Igal aastal
2 Maastikukaitseala ja loodusala kaitse-eesmärgiks olevate
liikide inventuur Inventuur KeA I 203038
3 Inventeerimata alade poollooduslike koosluste inventuur 17,2 ha Inventuur KeA II 203039
4 Elupaigatüüpide inventeerimine 476,7 ha Inventuur KeA I 2030
38 Kaitse-eesmärgiks olevate liikide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030. 39 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030.
62
Hooldus, taastamine ja ohjamine
5 Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) koosluse
hooldamine 0,3 ha Hooldamine RMK I Kord aastas
6 Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) koosluse taastamine 0,3 ha Taastamine RMK I 2025
7 Liigirikkad nidud lubjavaesel mullal (6270*) koosluse
hooldamine
1,2 ha Hooldamine RMK I Kord aastas
+ 3,6 ha
8 Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) koosluse
taastamine 3,6 ha Taastamine RMK I 2025
9 Lood (alvarid) (6280*) koosluse hooldamine 5,9 ha Hooldamine RMK I Kord aastas
10 Lood (alvarid) (6280*) koosluse taastamine 5,9 ha Taastamine RMK I 2025
11 Sinihelmikakooslused (6410) koosluse hooldamine 3,8 ha Hooldamine RMK I Kord aastas
12 Sinihelmikakooslused (6410) koosluse taastamine 3,8 ha Taastamine RMK I 2025
13 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) koosluse
hooldamine 7 ha Hooldamine RMK I Kord aastas
14 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga (6510) koosluse taastamine 7 ha Taastamine RMK I 2025
15 Puisniidud (6530*) koosluse hooldamine 2,3 ha
Hooldamine RMK I Kord aastas + 3,4 ha
16 Puisniidud (6530*) koosluse taastamine 3,4 ha Taastamine RMK I 2025
17 Veerežiimi taastamine 259,7 ha Taastamine RMK I 2030
18
Elupaigatüüpide rabad (7110*), siirdesoo- ja rabametsad
(91D0*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), liigirikkad
madalsood (7230), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad
(7120) ning siirde- ja õõtsiksood (7140) seisundi parendamine
pärast veerežiimi taastamistöid
193,1 ha
Koosluse seisundi
parendamine läbi
loodusliku arengu
KeA I 2050
63
19 Elupaigatüübi vanad loodusmetsad (9010*) seisundi
parendamine 72,1 ha
Koosluse seisundi
parendamine läbi
loodusliku arengu
KeA I 205040
20 Elupaigatüübi vanad laialehised metsad (9020*) seisundi
parendamine 0,6 ha
Koosluste
seisundi
parendamine läbi
loodusliku arengu
KeA I 2050
21 Elupaigatüübi rohunditerikkad kuusikud (9050) seisundi
parendamine 9,6 ha
Koosluse seisundi
parendamine läbi
loodusliku arengu
KeA I 2050
Taristu, tehnika ja loomad
22 Jalase loodusraja infotahvlite uuendamine 3 tk Infotahvlite
rajamine RMK/KeA II 2026
23 Infotahvlite lisamine Jalase loodusrajale 6 tk Infotahvlite
rajamine RMK/KeA II 2026
24 Loodusraja hooldamine 1 tk
Radade,
külastuskeskuste
ja puhkekohtade
rajamine
RMK II Igal aastal
40 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant.
64
29 Jalase loodusala tähiste lisamine 12 tk
Kaitsealuste
objektide
tähistamine,
tähiste
hooldamine
RMK II 2025
Kavad, eeskirjad
30 Kaitse-eesmärkide ja loodusala piiri muutmine Kaitsekorra
muutmine KeA/KliM I 2030
33 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I 1 kord kümne
aasta jooksul
Kasutatud kirjandus
EELIS. (2010). Kasutamise aeg: 2023. a., allikas:
https://eelis.ee/default.aspx?state=2;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult
=rahvala&obj_id=48218001
Heinsalu, Ü. (1997). Jalase omas maastikus. Jalase küla aja ja looduse lood. Tallinn:
76-98.
Helm, A. (2019). Eesti pärandkooslused: loopealsed ja kadastikud. Ülevaade
elurikkusest ja väärtustest ning juhend hooldamiseks ja taastamiseks.
Keskkonnaameti tellimusel koostatud juhendmaterjal. Tartu: Nordic Botanical
OÜ.
Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend
loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks.
Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.
Keskkonnaamet. (2012). Jalase maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021.
Keskkonnaamet. (2015). Kaitstavate soode tegevuskava.
Keskkonnaamet. (2015). Kauni kuldkinga kaitse tegevuskava.
Keskkonnaamet. (2015). Metsise(Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava.
Keskkonnaamet. (2015). Tedre (Tetrao tetrix) kaitse tegevuskava.
Keskkonnaamet. (2018). Must-toonekure(Ciconia nigra) kaitse tegevuskava.
Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.
Keskkonnaamet. (2021). Püstkiviriku (Saxifraga adscendens) kaitse tegevuskava.
Keskkonnaamet. (2022). Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava.
Keskkonnaagentuur. (2019). Madalsoode ja rabade haudelinnustiku seire 2019. aasta
aruanne. Tartu.
Mesipuu, M. (2011). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste
Kaitse Ühing.
Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.
Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu.
Jalase maastikukaitseala kaitsekorralduskavast
Teavitasite meid Jalase maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostamisest.
Oleme materjalidega tutvunud.
RMK täpsustused ja ettepanekud on järgmised:
Lk 52, joonis 3. Joonisel märgitud kolm infotahvlit – raja alguses, laudraja alguses ja järve ääres.
Järve ääres infotahvlit ei ole. Lk 56-57. „Kaitsekorralduskavaga plaanitakse uuendada kolme
olemasolevat ala üldiselt kirjeldavat infotahvlit (suurt infotahvlit). Raja alguses olevale infotahvlil
tutvustatakse kaitseala üldiselt, sealhulgas Iietse künnapuud. Juurde lisatakse kokku 6 infotahvlit,
üks suur järve tutvustav infotahvel Jalase järve loodusraja poolsesse külge ning 5, täpsemalt liike ja
elupaiku kirjeldavat infotahvlit loodusraja erinevatele lõikudele (väikest infotahvlit; Joonis 4).“
Olemas on kaks infotahvlit, mitte kolm. Kui on vajalik ka kolmas infotahvel, siis see tuleb välja tuua
eraldi uue infotahvlina, samuti võiks kirjas olla lühidalt ka see, mis infot või milliseid liike
infotahvlid tutvustavad, et vähendada edasisi vaidlusi ja pidevaid muudatuste tegemisi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Emberg
RMK Raplamaa metsaülem
Keskkonnaamet
Teie 12.03.2024 nr 7-2/24/4902
Meie 21.03.2024 nr 3-6.1/1657
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX
2