Pajaka maastikukaitseala ja Pajaka-Vardi hoiuala kaitsekorralduskava kinnitamine

K O R R A L D U S

21. märts 2024 nr 1-3/24/97

Pajaka maastikukaitseala ja Pajaka-Vardi

hoiuala kaitsekorralduskava kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 20.10.2009 määruse nr 60 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 6 lõike 1 ja 3 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel: 1. kinnitan Pajaka-Vardi loodusala kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel isikutel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse

korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud

kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, Kliimaministeerium

Hanna Kaarin Hermlin

spetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Keskkonnaamet 2024

Pajaka-Vardi loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

21.03.2024

korraldusega nr 1-3/24/97

SISUKORD

SISUKORD .......................................................................................................................................... 2

1.1. ALA ISELOOMUSTUS .................................................................................................................... 7

1.2. MAAKASUTUS JA MAAOMAND ............................................................................................. 10

1.3. HUVIRÜHMAD ....................................................................................................................... 13

1.4. KAITSEKORD ........................................................................................................................ 14

1.5. UURITUS JA SEIRE ...................................................................................................................... 16 1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD .......................................................................................... 16 1.5.2. RIIKLIK SEIRE .................................................................................................................................. 16 1.5.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS ........................................................................................... 16

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID ........................................................................................ 18

2.1. KOOSLUSED .............................................................................................................................. 18 2.1.1. JÕED JA OJAD (3260) ..................................................................................................................... 27 2.1.2. LAMMINIIDUD (6450) .................................................................................................................... 28 2.1.3. LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230), SIIRDE JA ÕÕTSIKSOOD (7140) ..................................................... 29 2.1.2. SINIHELMIKAKOOSLUSED (6410) ..................................................................................................... 31 2.1.3. NIISKUSLEMBESED KÕRGROHUSTUD (6430) ..................................................................................... 31 2.1.6. PUISNIIDUD (6530*) ...................................................................................................................... 32 2.1.7. VANAD LOODUSMETSAD (9010*) ................................................................................................... 33 2.1.8. VANAD LAIALEHISED METSAD (9020*) ............................................................................................ 34 2.1.9. ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD (9050) ............................................................................................. 35 2.1.10. SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (9080*) ................................................................................... 36 2.1.11. SIIRDESOO- JA RABAMETSAD (91D0*) ........................................................................................... 37 2.1.12. LAMMIMETSAD (91E0* JA 91F0) ................................................................................................. 38

2.2. ELUSTIK .................................................................................................................................... 40 2.2.1. SOONTAIMED, SAMBLAD, SAMBLIKUD JA SEENED .............................................................................. 46

2.2.1.1. KAUNIS KULDKING (CYPRIPEDIUM CALCEOLUS) .......................................................... 48

2.2.1.2. EESTI SOOJUMIKAS (SAUSSUREA ALPINA SUBSP. ESTHONICA) ...................................... 49

2.2.1.3. PÜST-LINALEHIK (THESIUM EBRACTEATUM) ................................................................ 50

2.1.1.4. LÕHNAV KÄORAAMAT (GYMNADENIA ODORATISSIMA) ................................................. 51

2.2.1.5. KOLDJAS SELAGINELL (SELAGINELLA SELAGINOIDES) ................................................... 51

2.2.1.6. ROHELINE KAKSIKHAMMAS (DICRANUM VIRIDE) ........................................................... 52 2.2.2. LOOMAD ........................................................................................................................................ 53

2.2.2.1. SAARMAS (LUTRA LUTRA) .......................................................................................... 53

2.2.2.2. TÕUGJAS (ASPIUS ASPIUS) JA HARILIK VÕLDAS (COTTUS GOBIO) ..................................... 54

2.2.2.3. PAKSUKOJALINE JÕEKARP (UNIO CRASSUS) ..................................................................... 55

2.2.2.4. VASAKKEERMENE PISITIGU (VERTIGO ANGUSTIOR) ....................................................... 56

2.3. MAASTIK JA KULTUURIPÄRAND ................................................................................................... 58

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS ........................ 60

3.1. KÜLASTUSTARISTU ..................................................................................................................... 60

3.2. MAASTIKUKAITSEALA PIIRI TÄHISTUS ........................................................................................... 61

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED ..................................................................... 62

4.1. INVENTUURID, SEIRED, UURINGUD .............................................................................................. 66 4.1.1. LOODUSDIREKTIIVI ELUPAIGATÜÜPIDE INVENTUUR ............................................................................ 66 4.1.2. LOOMALIIKIDE INVENTUURID ........................................................................................................... 66 4.1.3. TAIMELIIKIDE INVENTUURID ............................................................................................................. 66

4.2. HOOLDUS-, TAASTAMIS-, OHJAMISTEGEVUS ................................................................................. 67 4.2.1. POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE TAASTAMINE JA HOOLDAMINE ............................................................. 67

4.2.1.1. LAMMI- JA SOOSTUNUD NIITUDE TAASTAMINE ................................................................. 68

4.2.1.2. LAMMI- JA SOOSTUNUD NIITUDE HOOLDAMINE ............................................................... 69

4.2.1.3. PUISNIITUDE TAASTAMINE ............................................................................................ 69

4.2.1.4. PUISNIITUDE HOOLDAMINE ........................................................................................... 69 4.2.2. METSA- JA MÄRGALAKOOSLUSTE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMINE ............................................. 70

4.3. TARISTU ................................................................................................................................... 71 4.3.1. LOODUSVÄÄRTUSI TUTVUSTAVA INFOTAHVLI UUENDAMINE ............................................................... 71 4.3.2. KAITSEALA PIIRI TÄHISTAMINE ......................................................................................................... 71

4.4. KAVAD, EESKIRJAD, TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ........................................................................ 72 4.4.1. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE JA KAVA UUENDAMINE ......................................... 72 4.4.2. KAITSEKORRA MUUTMINE................................................................................................................ 72

5. 2007-2016 PERIOODI KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ..................... 72

5.1. 2007-2016 PERIOODI KAITSEKORRA TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ............................................... 73

5.2. KAITSEKORRA TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ................................................................................. 74

LISAD............................................................................................................................................. 78 LISA 1. ETTEPANEKUD PAJAKA MAASTIKUKAITSEALA, PAJAKA-VARDI HOIUALA JA NING PAJAKA-VARDI

LOODUSALA KAITSE-EESMÄRKIDE TÄIENDAMISEKS ....................................................................................... 78 LISA 2. ULATUSLIKE LOODUSÕNNETUSTE LIKVIDEERIMINE JA METSAKAHJUSTUSTE LEVIKU

TÕKESTAMINE PIIRANGUVÖÖNDIS JA HOIUALAL ............................................................................ 81

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide

alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava

loodusobjekti valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava

kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Käesoleva Pajaka-Vardi loodusala kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK) eesmärk on:

• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) ‒ selle kaitsekorrast, kaitse-

eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal

läbiviidavast riiklikust seirest;

• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm

väärtuse seisundile;

• arvestades alale seatud eesmärke, määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja

kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta

perspektiivis;

• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke

meetmeid koos oodatavate tulemustega;

• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse

ja orienteeruva maksumusega;

• luua alusdokument kaitstava ala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.

Pajaka-Vardi loodusala kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja

uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt

tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

Teade kaitsekorralduskava tööversiooni avalikustamisest avaldati 25.01.2024 Keskkonnaameti

kodulehel, samal päeval saadeti ka huvigruppidele e-kirja teel1 teade kava avalikust väljapanekust.

Lisaks ilmus 31.01.2024 kuulutus Raplamaa sõnumites. Huvilistel oli aega ettepanekuid esitada

kuni 21.02.2024. a.

Pajaka maastikukaitseala eelmise perioodi 2007‒2016 kaitsekorralduskava oli koostatud

2006. aastal (Metsahoiu Sihtasutus, ekspert Jürgen Öövel).

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 25.01.2024 kirjana nr 7-2/24/1522.

Loodusala kaitsekorralduskava koostamist koordineeris Keskkonnaameti looduskaitse

planeerimise osakonna vanemspetsialist Elle Puurmann, alates 2024. aasta jaanuarist koordineeris

kava koostamist looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Hanna Kaarin Hermlin (tel:

553 8717; e-post: [email protected]) Töörühmas osalesid ja sisendi andsid

Keskkonnaameti spetsialistid Sander Laherand (kaitse planeerimine), Rita Miller (liigikaitse ja

kaitsekorraldus), Evelin Loel (poollooduslike koosluste hooldamine), Tõnis Ruber

(metsakoosluste kaitse ja majandamine).

Kasutatud lühendid

KKK – kaitsekorralduskava

HA – hoiuala

MKA – maastikukaitseala

skv – sihtkaitsevöönd

pv – piiranguvöönd

LKS – looduskaitseseadus

Hoiualade määrus – Vabariigi Valitsuse 27.07.2006. a määrus nr 175 „Hoiualade kaitse alla

võtmine Rapla maakonnas”

Natura korraldus – Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile

esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”

Kaitseväärtus – hoiualade määruses ja/või Natura korralduses nimetatud kaitstav loodusväärtus

(kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

KOV – kohalik omavalitsus

MO – maaomanik

KAUR – Keskkonnaagentuur

ELF – Eestimaa Looduse Fond PKÜ – Pärandkoosluste Kaitse Ühing

LoA – loodusala

LoD – loodusdirektiiv; nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50); käsitleb ohustatud

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

EPN – Eesti ohustatud liikide punane nimestik SDF – Natura standardandmebaas

PLK – poollooduslik kooslus

VEP – vääriselupaik

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

Taasloomine – kui elupaik on hävinud ja potentsiaalsete elupaikade arvelt ei ole võimalik SDF

eesmärki täita

1.1. ALA ISELOOMUSTUS

Kaitstavate alade nimed Pajaka maastikukaitseala (KLO1000382; 202 ha)

Pajaka-Vardi hoiuala (KLO2000191; 116 ha)

Loodusala nimi Pajaka-Vardi loodusala (EE0020311) (joonis 1)

Pindala 318 ha

Asukoht ja piirid Rapla maakond, Märjamaa vald, Hiietse, Napanurga, Pajaka ja

Russalu küla

Asukoht Keskkonnaportaalis ja Maaameti geoportaalis

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 29.05.2006 määrus nr 123 „Pajaka

maastikukaitseala kaitse-eeskiri”

Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr 175 „Hoiualade kaitse

alla võtmine Rapla maakonnas”

Looduskaitseseadus, § 32, 33 ja 50

Koostaja nimi Elle Puurmann

Koostamise aasta 2021‒2024

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

Keskkonnaministri 2.11.2022 määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava

koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine”

Ala peamine väärtus on looduslikus sängis voolav jõgi, selle luhad, sooalad ja kaldakõrgendikel

kasvavad metsad ning puisniidud.

Pajaka maastikukaitseala (edaspidi ka kaitseala; joon. 1). Kolmest lahustükist koosnev Pajaka

maastikukaitseala (201 ha) asub Raplamaa lääneosas Märjamaa vallas Hiietse, Napanurga, Pajaka

ja Russalu küla maadel.

Osa Pajaka maastikukaitsealast on olnud kaitse all 1958. aastast, kui võeti kohaliku kaitse alla

sealne tammik – endise Hiie talu tamme-kuuse segamets Pajakal2. 2006. aastal kaitstava ala piire

laiendati3 , sest kaitset väärivad piirkonna metsad laiemalt ning ka Kasari lammialale jäävad niidud

ja Napanurga ning Russalu soo.

Kasari jõe ülemjooks ja luhad. Kaitseala kolm lahustükki piirnevad (kaks põhjapoolsemat

idaküljest ja lõunapoolseim lääneküljest) Kasari jõega. See Väinamerre suubuvatest veerikkaim ja

suurima valgalaga jõgi on siin, oma ülemjooksul, kõigest viis kuni kaheksa meetrit lai ja kuni pool

meetrit sügav4. Keskmisel ehk Allika lahustükil suubub Kasari jõkke looduslikus sängis voolav

Napanurga oja, kus asuvad mitu paealuspõhjast välja voolavat allikat. Jõe kaldail laiuvad Hiietse–

Pajaka luht ja Hiietse–Russalu luht. Kuigi niitmine neil on viimastel aastakümnetel vähenenud ja

kohati võtavad võimust põõsad ja puud, on luhad siiani üsna hästi säilinud.

2 Märjamaa Rajooni TSN Täitevkomitee 27.05.1958. a otsus nr 48 „Looduskaitse organiseerimisest Märjamaa

rajoonis” 3 Vabariigi Valitsuse 29.05.2006 määrus nr 123 „Pajaka maastikukaitseala kaitse-eeskiri”

4 Eesti jõed. 2001. Koost.: Järvekülg, A. Tartu

Joonis 1. Pajaka-Vardi loodusala paiknemine Rapla maakonnas ning Pajakamaastikukaitseala

välispiiri tähised. (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga 2023).

Mitmekesised metsad. Metsadest valdavad soometsad, mis vahelduvad loometsadega. Siin leidub

ka Eesti oludes haruldasi laialehiste lehtpuude enamusega puistuid. Peale selle kasvavad Kasari

jõe kallastel enamjaolt lehtpuu segametsad, männipuistud ja kunagistel jõesaartel

loometsailmelised männikud ja tamme-männi puisniidud. Kokku on metsade all umbes 70%

kaitsealast, kusjuures osa puistuid on üle saja aasta vanad.

Kaitseala väärtuseks on Pajaka hiis 5 , mis vaatamata kinnikasvamisele on säilitanud oma

puisniiduilmelisuse ja liigirikkuse.6

Pajaka-Vardi hoiuala (edaspidi ka hoiuala; joon. 1) on kaitse alla võetud 2006. aastal7 . Hoiuala

paikneb Hiietse, Napanurga ja Russalu küla maadel. Hoiuala pindala on 116 ha. Hoiuala keskmes

on Kasari jõgi ja sellega piirnev Hiietse (Vardi) soo. Vanadele kaldavallidele ja kunagistele

jõesaartele on kujunenud erinevad metsakooslused. Maastikuliselt ja elupaikade poolest

moodustab hoiuala maastikukaitsealaga ühtse terviku.

Pajaka-Vardi hoiuala ja Pajaka maastikukaitseala jäävad Pajaka-Vardi loodusalale

(EE0020311) 8 , 9 (edaspidi ka loodusala). Loodusala pindala on 318 ha. Loodusala kaitse-

eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), sinihelmikakooslused

(6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), puisniidud (*6530), siirde- ja

õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised

metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). II lisas

nimetatud liigid, mille isendite elupaiku loodusalal kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik

võldas (Cottus gobio), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo

angustior), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum).

5 Pärandkultuuri objekt 503:HII:001; invent. Jürgen Kusmin 2018 (EELIS 07.09.2021). 6 Ploompuu, T. 2004. Kullerkupud, jaanililled, karikakrad, kellukad. Eesti Loodus 55 (8):19 7 Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas” 8 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri” 9 http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0020311

Joonis 2. Pajaka-Vardi loodusalal inventeeritud A‒D esinduslikkusega elupaigatüüpide

paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga detsember

2023; EELIS).

1.2. MAAKASUTUS JA MAAOMAND

Üle poole loodusalast on metsa- ja põõsastikega kaetud (169,7 ha; 53%); üle kolmandiku ala

võtavad enada alla märgalad (118,8 ha; 37%), millest valdav on madalsoo. Alla kümnendiku

pindalast on rohumaad ja muu lage ala (20 ha; 6%) ning veekogud (9 ha; 3%), millest oluline on

Kasari jõgi. Haritavat maad jääb loodusalale väikesel pindalal (0,4 ha) (Tabel 1, joonis 3).

Tabel 1. Kõlvikuline jaotus Pajaka maastikukaitsealal ja Pajaka-Vardi hoiualal (allikas:

Eesti põhikaardi vektorkaart 2020)

Kõlvik Pajaka

MKA

(ha)

Pajaka-

Vardi

HA

(ha)

Pindala

LoA-l

(ha)

Puittaimestik ‒ mets 109,6 60,0 169,6

Puittaimestik ‒ põõsastik 0,1 0 0,1

Lage ala ‒ rohumaa 18,7 0,5 19,2

Lage ala – muu lage 0 0,8 0,8

Märgala – madalsoo 66,3 52,2 118,5

Märgala – soovik 0,3 0 0,3

Seisuveekogu (tiik jm) 0,02 0,7 0,7

Vooluveekogu ‒ jõgi 6,7 1,6 8,3

Haritav maa ‒ põld 0 0,4 0,4

Joonis 3. Kõlvikuline jaotus Pajaka maastikukaitsealal ja Pajaka-Vardi hoiualal.

Pajaka-Vardi loodusalast moodustab riigimaa 198 ha (62%), eraomandis olev maa 119 ha (38%)

ning munitsipaalmaad on 0,3 ha (tabel 2, joonis 4).

Tabel 2. Maaomand Pajaka maastikukaitsealal ja Pajaka-Vardi hoiualal (allikas:

katastrikaart 2021. a aprill) Kõlvik Pindala

Pajaka

MKA-l

(ha)

Pindala

Pajaka-

Vardi

HA-l

(ha)

Pindala

Pajaka-

Vardi

LoA-l

(ha)

eramaa 19,1 100,2 119,3

riigimaa 182,1 15,7 197,8

munitsipaalmaa 0,03 0,25 0,3

Maa peamine sihtotstarve on maatulundusmaa (77%, 244 ha,), üle viiendiku on kaitsealune maa

(23%, 73 ha) ja väikeses osas transpordimaa (0,1%, 0,3 ha). Kadakamäe kinnistul

ehituskeeluvööndis asub loodusala ainuke hoone, nn „linnuvaatlusmajake” (Ehitisregistri kood

121379793, ehitisalune pind 19,7 m2) koos ebaseaduslikult ehitatud saunamaja, välikäimla ja

laudteega. Vastavalt Keskkonnaameti 06.07.2023 kirjale nr 7-9/23/9599-3 tuleb

„linnuvaatlusmajake” nihutada ehituskeeluvööndist välja, ebaseaduslikud rajatised tuleb

eemaldada ning endine looduslik olukord taastada.

Joonis 4. Maaomand Pajaka maastikukaitsealal ja Pajaka-Vardi hoiualal.

1.3. HUVIRÜHMAD

Hoiuala kaitse-eesmärkide saavutamiseks on oluline teha koostööd alaga seotud huvirühmadega.

• Keskkonnaamet (KeA) ‒ kaitseala ja hoiuala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on

tagada ala eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund. Järelevalve kaitstaval alal.

• Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) – praktiliste looduskaitsetööde teostamine

riigimaadel ja ala külastuse korraldamine ala väärtuste soodsa seisundi säilitamiseks ning

tutvustamiseks.

• Kohalikud elanikud – on huvitatud loodusväärtuste säilimisest ja kasutamisest,

elukeskkonna paranemisest ja kohaliku elu arendamisest. Kasari jõgi on kalarikas ja leiab

kasutamist kalajõena peamiselt kohalike elanike poolt. Kaitseala metsad on tuntud ka kui

head marja-, seene- ja pähklimetsad.

• Maaomanikud – on huvitatud loodusväärtuste säilimisest ja maaomandi

heaperemehelikust kasutamisest, püsimetsandusest; rohumaade ja metsade majandamine,

metsade kõrvalsaaduste kasutamine.

• Niidualade hooldajad, talunikud – on huvitatud rohumaade hooldamisest. 2021. aastal

oli alal kaks maahooldajat. Piirkonnas on huvi loomasööda varumiseks.

• Külalised ja puhkajad – ettevalmistatud puhkekohad, info kättesaadavus.

• Maavalla Koda – hiie säilitamine.

• Märjamaa Vallavalitsus – loodusväärtuste säilimine. Kohaliku omavalitsuse huvi on

piirkonnas elamiseks ja selle külastuseks vajaliku infrastruktuuri ning

kommunikatsioonide parandamine ja ettevõtluse edendamine.

• Teadlased ‒ eelkõige pakub ala huvi botaanikutele (ohustatud taimeliigid ja kooslused).

• Jahimehed – jaht ja jahikorraldus. Ala asub Vardi jahipiirkonnas. Kaitsealal toimub

jahitegevus, kuna alad on ulukirikkad (põder, metskits, metssiga).

1.4. KAITSEKORD

Pajaka maastikukaitseala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide

‒ lamminiitude (6450), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade

loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*) ning siirdesoo- ja rabametsade

(91D0*) kaitse. Kaitsealal kaitstakse loodusdirektiivi II lisas nimetatud liike tõugjas (Aspius

aspius; ühtlasi II kaitsekategooria liik) ja harilik võldas (Cottus gobio; ühtlasi III kaitsekategooria

liik).

Kaitsekord on sätestatud Vabariigi Valitsuse 29.05.2006. a määrusega nr 123 “Pajaka

maastikukaitseala kaitse-eeskiri”.

Lähtuvalt kaitsevajadusest kuulub kogu ala ühte sihtkaitsevööndisse. Seal võib vabalt liikuda,

viibida, korjata marju, seeni ja muid metsaande, pidada jahti ning püüda kala. Kaitsealal tohib

korraldada kuni 50 osalejaga rahvaüritusi. Suurema arvu osalejatega rahvaüritusteks peab olema

kaitseala valitseja nõusolek. Telkida ja lõket teha võib ainult selleks ettevalmistatud ja tähistatud

kohtades. Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine ja kaitseala vetel mootorita

ujuvvahendiga sõitmine.

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu

tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus, olemasolevate

maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine. Kaitseala valitseja nõusolekul on

lubatud metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on

õigus esitada nõudmisi raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu

koosseisu ja täiuse osas.

Üldjuhul on ehitamine kaitsealal keelatud; kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud tee,

tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise rajamine kaitsealal paikneva kinnistu või

kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste hooldustööd.

Kaitsealal on poollooduslike koosluste ja rohumaade esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu

säilimise tagamiseks vajalik niitmine.

Pajaka-Vardi hoiuala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide –

liigirikaste madalsoode (7230) ja lamminiitude (6450) kaitse.

Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi

tagamiseks, kui see ei ole tagatud muu seadusega sätestatud viisil. Hoiuala kaitsekord on sätestatud

looduskaitseseaduses.

Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks

hoiuala moodustati, ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu

elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Loodusliku elupaiga seisund

loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on

muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur

ja funktsioonid toimivad ning tõenäoliselt toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ja

elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodus. Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna

arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade

elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks

säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik.

Hoiualal kavandatava tegevuse mõju elupaikade ja liikide seisundile hinnatakse üldjuhul

keskkonnamõju hindamise käigus või hoiuala teatise menetlemisel.

Hoiualal on metsaraie keelatud, kui see võib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone

ning ohustada elupaigale tüüpiliste liikide säilimist. Kui kavandatav uuendusraie ei kahjusta

hoiuala kaitse-eesmärkide säilimist ning nende struktuuride ja funktsioonide toimimist, on hoiualal

lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi suurus

kuni viis hektarit.

Maaparandussüsteemi rajamine ja rekonstrueerimine on lubatud vaid hoiuala valitseja nõusolekul

ning selleks tuleb esitada hoiuala teatis.

Hoiualal olevad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning

nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu

kaitstavale loodusobjektile.

1.5. UURITUS JA SEIRE

1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD

Metsaelupaikade inventuuri Pajaka-Vardi hoiualal tegi 2019. aastal OÜ Kändinvent (ekspert

Indrek Hiiesalu).

Sooelupaikade andmed pärinevad Eestimaa Looduse Fondi (edaspidi ELF) soode inventuurist

(välitööd 2010 Reet Merenäkk, Talvi Jusilo; 2013 Toomas Hirse, Kaupo Kohv, Ants Animägi,

Priit Voolaid, Eerik Leibak; 2018 Thea Kull).

Poollooduslikud kooslused on inventeerinud 2015. aastal Pärandkoosluste Kaitse Ühing

(eksperdid Peedu Saar ja Ott Luuk).

Kaitstavate taimeliikide inventuuri kaitsealal tegi 2001. aastal Jaanus Paal. Ajakohased

levikuandmed pärinevad valdavalt elupaikade inventuuride käigus registreeritud vaatlustest:

2013. aastal (poollooduslike koosluste inventuur) Ott Luuk ja Peedu Saar, 2018. aastal (soode

inventuur) Thea Kull, 2019. aastal (metsaelupaikade inventuur) Indrek Hiiesalu. 2018. aastal on

alal tehtud II kaitsekategooria liigi koldja selaginelli inventuur (Thea Kull). 2021. aastal

registreeris Napanurga lammisoos kaitstavad taimeliigid Rita Miller.

1.5.2. RIIKLIK SEIRE

- ohustatud taimekoosluste (Natura 2000 kooslused) seire ‒ Pajaka-Vardi (SJA1011000),

Pajaka 1 (SJA1011001), Pajaka 2 (SJA1011002), Pajaka 3 (SJA1011003). Seiratavad

elupaigatüübid on lamminiidud (6450), puisniidud (6530*) ja laialehised metsad (9020*).

Seireaasta määratakse juhuvalimi teel;

- haudelindude punktloendused – mõõtekoht Pajaka 16 (SJB3298016);

- kahepaiksete koosluste seire ‒ seirejaam LF54 (SJB2681000);

- jõgede seisundi seire – Kasari jõgi.

1.5.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS

Jõgede seire annab andmed Kasari jõe hüdroloogilise seisundi kohta, kuid puuduvad täpsemad

hinnangud jõe kui vee-elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitselise väärtuse ja seisundi kohta.

Jõed ja ojad (3260) on loodusala kaitse-eesmärgiks.

Kaitsealal looduslikus sängis voolavas Napanurga ojas asub mitu paealuspõhjast väljavoolavat

allikat, mille kohta puuduvad täpsemad andmed. Allika seisundi ja vooluhulga ekspertiis oli

kavandatud eelmisel kaitsekorraldusperioodil (2008), kuid on tegemata. Lisaks viitab allikate

olemasolule Pajaka luhas 2015. aasta poollooduslike koosluste inventuur (Peedu Saar), kuid

täpsemad andmed puuduvad.

Poollooduslike koosluste seisundi hindamine toimub jooksvalt poollooduslike koosluste hoolduse

taastamis- ja hooldustööde kooskõlastamisel ja kontrollis. Vajadusel täpsustatakse metsakoosluste

väärtushinnanguid metsateatiste menetlusprotsessis paikvaatlusel või kordusinventuuril. Eraldi

inventuure ei kavandata.

Puuduvad täpsemad andmed kaitse-eesmärgiks oleva kala- ja limuseliikide populatsioonide

seisundile: harilik võldas, tõugjas, paksukojaline jõekarp ja vasakkeermese pisitigu.

Eraldi tegevusi loomaliikide inventuuriks kaitsekorralduskavaga ei kavandata. Liigiandmeid

korrigeeritakse üle-Eestiliste liigiinventuuride raames.

Puuduvad täpsemad andmed alal kasvavate sammaltaimede, sh LoD I lisa liigi rohelise

kaksikhamba kohta. Puuduvad täpsemad andmed LoD I lisa liigi eesti soojumika leviku ning II

kaitsekategooria liigi kärbesõie kohta.

Erast Parmasto suulistel andmetel on alalt leitud haruldasi seeneliike (valge püsipoorik, harunev

korallnarmik), kuid täpsemad andmed ala seenestiku kohta puuduvad. Eraldi seeneliikide

inventuure kaitsekorralduskavaga ei kavandata, sest need liigid ei ole ala kaitse-eesmärgiks.

Vajadusel tehakse inventuurid üle-Eestiliste liigiinventuuride raames.

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID

2.1. KOOSLUSED

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud

kooslused. Valdav osa loodusalast on kaetud erinevate poollooduslike kooslustega. Tabelis 3

võetakse kokku Pajaka-Vardi loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid,

soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende

ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad

tulemused. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade soodsa seisundi saavutamise või

hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt

elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis

märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud

andmeallikate nimekirja.

Kuigi kaitseala ei ole eriti suur, leidub seal nii erisuguseid metsakooslusi, poollooduslikke kooslusi

kui ka soiseid alasid.

Loodusalal on inventeeritud 14 loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpi. Erinevate

elupaigatüüpide levikust annab ülevaate tabel 4. Kaitsealal ja hoiualal kaitstavad elupaigatüübid

on ka loodusala kaitse-eesmärgiks

http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0020311).

Ala keskmes on looduslikus sängis voolav Kasari jõgi ja selle kallastele kujunenud luhad.

Põhjaossa jääb Hiietse-Pajaka luht, lõunaosas on Hiietse-Russalu perioodiliselt üleujutatav luht

märgade luhaniitude, liigirikaste madalsoode ja lammipajustikega. Hooldamiseta, niitmise

lakkamisel kasvab luht kinni, vohama hakkab paju, kohati tuleb kask ja mänd.

Ala keskosas looduslikus sängis Napanurga ojas asub mitu allikat, mis voolavad välja paesest

aluspõhjast on läbi ojavee nähtavad.

Üle poole (53%) alast on kaetud metsaga. Kaitseala metsad on olulised, kuna siin on Eestis piiratud

levikualaga loometsi. Lisaks sellele on kõvalehtpuu enamusega puistuid, mis on Eesti tingimustes

haruldased metsakooslused.

Levinumad metsakasvukohatüübid on sinillle ja kastiku-loo (vastavalt 35% ja 22%), siirde- ja

madalsoo (vastavalt 16% ja 13%), väiksemal pindalal tarna (8%) ja teised märgade metsade

kasvukohatüübid. Valdavad on männi enamusega puistud (60%), olulisel määral kuuse (18%) ja

kase (17%) enamusega puidtsuid, väikesel pindalal haava ja halli lepa puistuid. Eesti tingimustes

haruldasi tamme enamusega puistuid on ligi 4% takseeritud metsadest. Vanad tammikud on

nüüdseks metsatunud endised puisniidud. Ainuke võõrpuuliigiga metsakooslus on 1962. aastal

rajatud 1,3 ha suurune kuuse-lehise segakultuur, kus lehise osakaal puistus on 15%. Vähest

majandamise intensiivsust näitab keskealiste ja vanemate puistute suur osakaal (75%); üle

kolmandiku metsadest on valmivad ja raieküpsed (vastavalt 15% ja 23%).10

Endises jõepõhjas asuvad puistud erinevad selgelt mineraalmaal asuvatest puistutest. Jõekallastel

olevad puistud on enamuses heakasvulised lehtpuu-segametsad, endistel jõesaartel olevad metsad

on loometsailmelised männikud või nüüdseks kinni kasvanud endised männi-tamme puisniidud.

Endises jõesängis on peamiselt turbapinnasel kasvavad männipuistud. Metsade eriilmesus on

sobiv looduse ja metsade tundmaõppimiseks.11

Enamlevinud metsaelupaigatüübiks on vanad loodusmetsad (9010*), olulisel pindalal on

siirdesoo- ja rabametsi (91D0*) ning rohunditerikkaid kuusikuid (9050). Väikesel pindalal on

soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*), vanu laialehiseid metsi (9020*) ning lammimetsi (91E0* ja

91F0). Metsakooslused, mis elupaigatüüpide tunnustele ei vasta, on keskealised metsad või

struktuurielementidevaesed kunagised kinnikasvanud puisrohumaad.

Loodusalal on peamine elupaikade seisundit halvendav tegur puisrohumaade hülgamine, niitmise

ja karjatamise lakkamine. Alal on arvatavasti kuni 20. sajandi keskpaigani olnud tugev karjatamine

ja/või niitmine, millele viitavad metsakooslustes tihti leiduvad tugevakorbalised ja laiavõralised

kased ning paiguti leiduvad ümbritsevast metsast tunduvalt vanemad laiavõralised tammed ning

maani ulatuvate võradega kuused. Viimase poole sajandi jooksul on looduslikud protsessid taas

ülekaalus olnud ning praeguseks on kunagised puiskarjamaad kasvanud tihedalt kinni, peamiselt

männi ja kasega.

Ala põhjaosas on elupaikade seisundit tugevalt mõjutanud Nõukogude ajal rajatud kraavkuivendus,

mille tõttu on sealsed endised liigirikkad madalsood keskmiselt või tugevalt kõdusoostunud ning

varasemalt lagedad liigirikkad sookooslused, kas osaliselt või täielikult, metsastunud. Kohati on

metsaelupaikades täheldatav ka varasem metsamajandamise mõju (valik- ja sanitaarraied).

Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek lisada täiendavalt siseriiklikult kaitstava ala eesmärkide

hulka elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430), puisniidud (6530*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*) ning lammimetsad kaldavallidel (91F0). Kaitse-eesmärkide täiendamine on

oluline, et tagada Natura 2000 loodusala väärtuste soodne seisund vastavalt loodusdirektiivile ning

riiklikult võetud kohustustele. Lisaks on otstarbekas ühtlustada loodusala ja siseriikliku kaitseala

kaitse-eesmärgid.

10 Metsaregister (07.01.2021) 11 Projekt Eesti metsakaitsealade võrgustik. Taani Keskkonnakaitsealane Koostööprojekt Ida-Euroopas (DANCEE).

1999‒2001. Eesti Metsakeskus OÜ/Metsahoiu Sihtasutus.

Tabel 3. Pajaka-Vardi loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus12

Seisund13

(pindala/esindusli

kkus)

Kaitse eesmärk14 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus15 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)16

Vee-elupaigad

Jõed ja ojad

(3260)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

• 7,7 ha,

esinduslikkus

määramata

• Elupaigatüübi

säilitamine 7,7

ha

• Andmete

täpsustamine

• Ebapiisavad

andmed

• Ei ole HA ja

MKA kaitse-

eesmärk

• Inventuur

• Lisada ala

kaitse-

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

7,7 ha, andmed on

täpsustatud

• SDF 6,1 ha,

esinduslikkus

A

• Looduslikus

sängis voolav

Kasari jõe

ülemjooks

• 2019

veekogumi

koondseisund

„hea”

• 0,08/0,24

12 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number 13 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 14 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 15 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. 16 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

Kaitseväärtus12

Seisund13

(pindala/esindusli

kkus)

Kaitse eesmärk14 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus15 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)16

Poollooduslikud kooslused

Sinihelmikakoosl

used (6410)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

• 1,1 ha / C • Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 1,1

ha

• Võsastumine • Taastamine

ja seejärel

hooldamine

1,1 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

1,1 ha, sh 1,1 ha

taastatud

• SDF 16,1 ha,

tegemist on

varasema

valemäärangu

ga, määratud

6450/7230-ks

• 0,11‒

0,06/0,13

Niiskuslembesed

kõrgrohustud

(6430)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

• 0,8 ha / C • Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 0,8

ha

• Võsastumine • Hooldamine

0,4 ha

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

0,5 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

0,8 ha, sh 0,5 ha

taastatud

• SDF 0

• varasemal

inventuuril

määratud 7230

• 2022

hoolduses 0,4

ha

• 0,04/0,04

Lamminiidud

(6450)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 56,9 ha / B

• 30,0 ha / C

• Elupaigatüübi

seisundi

säilitamine 56,9

ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 30

ha

• Võsastumine • Hooldamine

41,7 ha

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

29,6 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

86,9 ha, sh 29,6 ha

taastatud

• SDF 59,4 ha

• Kaasnevaks on

6410 ja 7230

• 0,2 ha C

esinduslikkuse

ga ala osas

vajab areaal

täpsustamist

põhikaardi

alusel

• 2022. a

toetusalune

41,7 ha

• 0,58‒

0,46/0,58

Kaitseväärtus12

Seisund13

(pindala/esindusli

kkus)

Kaitse eesmärk14 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus15 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)16

• Osa alast püsib

heas seisus ka

hooldamiseta

Puisniidud

(6530*) KE – jah,

LoD – I, LoA – jah

• 4,7 ha / C

• 5,0 ha / D

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 4,7

ha

• Taastamise

potentsiaal 2,9

ha

• Kinnikasvamine • Taastamine

ja seejärel

hooldamine

4,7 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

4,7, sh 4,7 ha

taastatud

• Taastamise

potentsiaal 2,9 ha

• SDF 0,4 ha

• D väärtusega

alast 2,9 ha

omab

potentsiaali

taastamiseks

(riigi,

hooldatavate

alade keskel)

• 1,1 ha (9010

C) on

hooldatava

niiduala

keskel, mida

võiks lubada

6530*-na

taastada

• 0,24-

0,12/0,24

Kaitseväärtus12

Seisund13

(pindala/esindusli

kkus)

Kaitse eesmärk14 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus15 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)16

Liigirikkad

madalsood (7230)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 19,1 ha / A

• 9,8 ha / B

• 13,5 ha / C

• Elupaigatüübi

seisundi

säilitamine 28,9

ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

13,5 ha

• Kuivenduse

mõju

• Kinnikasvamine

• Loodusliku

veerežiimi

taastamine

• Hooldamine

13,6 ha, taas

hooldusse

võtmine 15

ha

• Taastamine

ja seejärel

hooldamine

13,5 ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

42,4 ha, sh 13,5 ha

taastatud

• SDF 43,3 ha

• Kaasnevaks on

6450

• 2022. a oli

hooldustoetuse

ga kaetud 14

ha

• 0,16/0,25

Sooelupaigatüübid

Siirde- ja

õõtsiksood (7140)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• Esineb

kaasnevana

liigirikastele

madalsoodele,

pindala

kaardistamata

• Säilitada

kaasnevana

liigirikastele

madalsoodele

• Säilinud kaasnevana

liigirikastele

madalsoodele

• SDF 7,4 ha

• Inventeeritud

kaasnevana

metsakooslust

es (0,2 ha),

pole tüüpiline

• Ajakohases

inventuuris

määratud

7230*-na,

väikeses osas

0-elupaik

(kõdusoostunu

d keskealine

• 0

Kaitseväärtus12

Seisund13

(pindala/esindusli

kkus)

Kaitse eesmärk14 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus15 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)16

männik;

teaduslik viga)

Metsaelupaigatüübid

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – MKA jah,

HA ei; LoD – I,

LoA – jah

• 1,2 ha / A

• 12,7 ha / B

• 23,2 ha / C

• 9,4 ha / p

• Elupaigatüübi

säilitamine 13,9

ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

23,2 ha

• Kuivendusmõju

• Metsaraie

• Ei ole HA

eesmärgiks

• Loodusliku

veerežiimi

taastamine

• Looduslikul

e arengule

jätmine

• Lisada HA

kaitse-

eesmärgiks

või MKA

kaitsekorra

muutmine

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

37,1 ha

• Kujunemise

potentsiaal 8,9 ha

• SDF 9,9 ha

• p väärtusega

elupaigast

8,9 ha on skv,

0,5 ha HA-l

(kavandatav

pv)

• 1,1 ha C

väärtusega

alast

niiduelupaikad

e keskel võib

taastada 6530-

na; p

väärtusega ala

taastada 9070-

na

• looduslik

veerežiim

taastatakse

kraavide

loodusliku

kinnikasvamis

• 0,05/0,06

Kaitseväärtus12

Seisund13

(pindala/esindusli

kkus)

Kaitse eesmärk14 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus15 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)16

e või

sulgemise teel

Vanad laialehised

metsad (9020*)

KE – MKA jah,

HA ei; LoD – I,

LoA – jah

• 1,7 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 1,7

ha

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

1,7 ha

• SDF 6,4 ha

• Ajakohasel

inventuuril

määratud

6530*,

varasema

määrangu

täpsustamine

• 0,02/0,02

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

• 4,6 ha / A

• 4,6 ha / B

• 3,2 ha / C

• 1,5 ha / p

• Elupaigatüübi

säilitamine 9,2

ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 3,2

ha

• Metsaraie

• Ei ole

eesmärgiks

• Lisada MKA

ja HA kaitse-

eesmärgiks

või HA

kaitsekorra

muutmine

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

12,4 ha

• Kujunemise

potentsiaal 1,5 ha

• SDF 4,9 ha;

varasemal

inventuuril

määratud

9010* või ei

olnud elupaika

inventeeritud

• 0,14/0,17

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(9080*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 3,1 ha / B • Elupaigatüübi

säilitamine 3,1

ha

• Kuivenduse

mõju

• Ei ole ala

eesmärgiks

• Loodusliku

veerežiimi

taastamine

• Lisada

kaitse-

eesmärgiks

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

3,1 ha

• Varasemal

inventuuril oli

määratud

91D0

• Suur männi

osakaal,

ebatüüpiline

• Looduslik

veerežiim

• 0,01/0,01

Kaitseväärtus12

Seisund13

(pindala/esindusli

kkus)

Kaitse eesmärk14 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus15 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)16

taastatakse

kraavide

loodusliku

kinnikasvamis

e või

sulgemise teel

Siirdesoo- ja

rabametsad

(91D0*)

KE – MKA jah,

HA ei, LoD – I,

LoA – jah

• 11,0 ha / A

• 3,9 ha / B

• 14,2 ha / C

• 1,1 ha / p

• Elupaigatüübi

säilitamine 14,9

ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

14,2 ha

• Kuivenduse

mõju

• Metsaraie

• Ei ole HA

kaitse-eesmärk

• Loodusliku

veerežiimi

taastamine

• Lisada HA

kaitse-

eesmärgiks

või HA

kaitsekorra

muutmine

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

29,1 ha

• Kujunemise

potentsiaal 1,1 ha

• SDF 22,7 ha

• Osal alal ei

olnud varem

elupaigatüüpi

inventeeritud

• 0,07‒

0,06/0,07

Laialehised

lammimetsad e

uhtvallimetsad

(91F0)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

• 0,4 ha / B

• 0,3 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 0,4

ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 0,3

ha

• Ei ole

eesmärgiks

• Valed

hooldusvõtted

(kõrvalasuva

lamminiidu

hoolduse käigus

kahjustamine)

• Lisada

kaitse-

eesmärgiks

• Skv

kaitsekord,

kus lubatud

kujundusraie

• Heas seisus

elupaiku on säilinud

0,7 ha

• Skv kaitsekord

tagab

metsakooslust

e kaitse

• Vajadusel võib

teha

kujundusraiet,

et puurinde

koosseisu ja

struktuuri

mitmekesistam

iseks

• 0,1/0,1

27

2.1.1. JÕED JA OJAD (3260) LoD I, KE (HA) ‒ ei, KE (MKA) – ei, LoA ‒ jah

Elupaigatüüp hõlmab Eestis jõgede ja ojade neid lõike, mis on püsinud looduslikus või

looduslähedases seisundis. Enamasti loovad sellised jõed mitmekesiseid elupaiku, mida asustab

liigirikas ja väärtuslik jõe-elustik. 17 Elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) on ohustatud, kuna

looduslikke ja looduslähedases seisundis siseveekogusid on nii Euroopas kui ka Eestis järjest

vähemaks jäänud, eelkõige maaparandussüsteemide rajamise ja reostumise tõttu. Looduslikus

seisundis vee-elupaikade kaitsega tagatakse mitmekesise vee-elustiku kaitse.

Maastikukaitseala põhjaosas idapiiril, keskosas kaitseala ja hoiuala läbiv ning lõunaosas kaitseala

läänepiiril voolab oma ülemjooksul Kasari jõgi. See Väinamerre suubuvatest veerikkaim ja

suurima valgalaga jõgi on kaitseala piires kõigest viis kuni kaheksa meetrit lai ja kuni pool meetrit

sügav. Jõepõhi on kivine, kohati kruusane või liivane. Jõgi voolab looduslikus sängis luhaniitude

vahel, mis kevadise suurveega üle ujutatakse. Jõgi on kaitseala maastiku oluline osa ja kujundaja.

Elupaigatüübi pindala on u 7,7 ha. Täpsemad inventuuriandmed ja seisundihinnangud jõe kohta

puuduvad. Riikliku jõgede seire komponentide põhjal oli Kasari jõe ülemjooksu (Kasari_1)

hüdromorfoloogiline seisund hea ja meetmeid ette nähtud ei ole.

Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek seada jõed ja ojad (3260) kaitseala kaitse-eesmärgiks.

• Kaitse eesmärk

andmete täpsustamine 7,7 ha

• Oodatav tulemus

heas seisus elupaiku on säilinud 7,7 ha, andmed on täpsustatud.

Puuduvad andmed (elupaigatüübi väätushinnangud) täpsema kaitse-eesmärgi seadmiseks.

• Mõjutegurid ja meetmed

+ puudub otsene reostusallikas.

Negatiivsed mõjutegurid

Potentsiaalseks ohuteguriks on Kasari jõe ja Napanurga oja seisundi muutused ning veekvaliteedi

halvenemine maaparandusest lähtuvate setete tõttu tingituna tegevustest väljaspool kaitseala.

Meede. Väljaspool kaitseala kavandatavate kuivendussüsteemide hooldamise ja ehitusega

seotud taotluste menetlemisel arvestada tegevuse mõjuga kaitseala väärtustele ja seada sellest

lähtuvalt tingimusi. Maaparandustööde tegemisel tuleb tagada minimaalne võimalik

settekoormus.

17 Paal, J. 2007. Natura elupaigatüüpide käsiraamat

28

2.1.2. LAMMINIIDUD (6450) LoD I, KE (HA) ‒ jah, KE (MKA) – jah, LoA ‒ jah

Lamminiidud ehk luhad on Eesti kõige lopsakama taimekasvuga kooslused ning paiknevad

eranditult jõgede aeg-ajalt üleujutatavatel lammidel. Oma lopsakuse võlgnevad nad väga viljakale

mullale, mida rikastavad tulvaveest kantud toitainerikkad setted. Eestis on lamminiidud

ulatuslikumalt säilinud suuremate jõgede – Emajõe, Kasari, Halliste, Raudna, Piusa, Põltsamaa,

Pedja – ääres, samuti järvede (nt Peipsi) ääres.18

Kokku on loodusalal Kasari jõe kaldaalal inventeeritud lamminiite 86,9 ha-l. Sageli on need

kooslused kompleksis liigirikaste madalsoodega (7230*).

Väga esinduslikke (A) lamminiite on inventeeritud kaasnevana liigirikastele madaslsoodele.

Esinduslikke (B) lamminiite on kogu ala piires kokku 56,9 ha. Paiguti on lamminiitudel

üksikkraavid, kuid need on kinni vajunud ning kuivendav mõju puudub. Liigniiskuse tõttu säilib

niidukooslus mitmel pool avatuna ka hooldamata.

Arvestatava esinduslikkusega (C) lamminiite on 30,0 ha. Madala esinduslikkuse tingib tugevam

võsastumine ja roostumine ning kuivenduse mõju.

Lamminiidud on elupaigaks kaitsealustele liikidele eesti soojumikale, lõhnavale käoraamatule,

harilikule porsale, lodukannikesele ning mitmetele käpaliseliikidele.

2021. aastal oli hooldustoetustega kaetud kokku 55,7 ha lammiheinamaid – lammi- ja soostunud

niite niitmise teel. Aastal 2022 oli toetusalune 41,7 ha lammiheinamaad.

Kaitse- esmärk

• Kaitse eesmärk

elupaigatüübi seisundi säilitamine 56,9 ha;

elupaigatüübi seisundi parendamine 30 ha.

• Oodatav tulemus

heas seisus elupaiku on säilinud 86,9 ha, sh 29,6 ha taastatud.

• Mõjutegurid ja meetmed

+ toimiv poollooduslike koosluste hooldamise toetuste süsteem (MAK keskkonnameetme

alameede ja loodushoiutoetused ning -tööd).

Negatiivsed mõjutegurid

18 Paal 2007

29

- maakasutuse muutumine, niiduala võsastumine, kulustumine ja liigiline vaesumine kunagi

niidetud/karjatatud aladel. Tegu on kõige olulisema ohuteguriga, sest märkimisväärne osa luhast

on hooldusest väljas.

Meede: taastada kasutusest väljalangenud niidualad, eemaldada võsa ja alustada

hooldamisega.

- varasema kuivenduse jätkuv mõju. Tegu on tagasihoidliku mõjuga ohuteguriga, kuid mõningat

mõju omaaegne kraavitamine veel omab.

Meede: taastada looduslik veerežiim, kraavid jäetakse looduslikule arengule.

Meede: võsa, puu ja põõsarinde eemaldamine, et taastuks kunagine avatud struktuuriga ja

iseloomuliku liigirikkusega märgalakooslus ning soodustada kõrgema pinnasevee taseme

püsimine.

2.1.3. LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230), SIIRDE JA ÕÕTSIKSOOD (7140) 7230 LoD I, KE (HA) ‒ jah, KE (MKA) – jah, LoA ‒ jah

7140 LoD I, KE (HA) – ei, KE (MKA) – jah, LoA ‒ jah

Elupaigatüüp liigirikkad madalsood hõlmab liigirikkamat osa madalsoodest, mis enamasti toituvad

lubjarikkast põhjaveest. Valitsevad madalakasvulised tarnad ja pruunsamblad, rohkesti leidub

lubjalembeseid liike, teiste hulgas käpalisi. Eestis laieneb see elupaigatüüp ka liigirikastele

soostuvatele niitudele. Liigirikkaid madalsoid kohtab rohkem Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis,

mujal harva. Ka liigirikkad soostuvad niidud seonduvad peamiselt Lääne- ja Loode-Eestiga, eriti

Kasari ja Pärnu jõgikonnaga.19

Madalsoode soostuvate niitude puhul on kõige suurem probleem nende liigilise koosseisu

vaesumine ja struktuuri teisenemine (sh kinnikasvamine), mille põhjuseks on ümbritsevate alade

kuivendamine ja mõningatel juhtudel ka (enamasti minevikus toimunud) toitainete sissekanne

naaberaladelt, mis tingivad puu-ja põõsarinde tihenemise ning lämmastikulembeste taimede

ohtruse suurenemise.20

ELF soode inventuuril on hinnatud väga kõrge loodusväärtusega (A) valdavalt hoiualale jääv

Kasari jõe vasakkaldal olev Hiietse lammiäärne (Vardi) madalsoo (ligi 20 ha). Ulatuslikum

madalsoomassiiv on jõe paremkaldal olev Napanurga lammiäärne madalsoo, mille loodusväärtus

on väga kõrge (A 18 ha) ja kõrge (B 12 ha). Kõrge loodusväärusega (B) on ka Russalu lammisoo

(15 ha). Kaitseala põhjaosas kujunenud väiksemate Pajaka-Hiie madalsoolaikude (kokku 4 ha)

üldhinnang on madalam (C).

Liigirikkaid madalsoid (7230) on alal inventeeritud kokku 42,4 ha, neist 19,1 ha on väga

esinduslikud, 9,8 ha esinduslikud ja 13,5 ha arvestatava esinduslikkusega. Liigirikkad madalsood

on alal kompleksis lamminiitudega.

Madalsooalad on olulised mitmete orhideeliikide kasvualana.

19 Paal 2007 20 Kaitstavate soode tegevuskava 2015

30

2022. aastal oli hoolduses soostuvaid niite koos lamminiitudega 55,7 ha. Liigirikkad madalsood ja

soostuvad niidud piirnevad valdavalt lammialadega ning nende taastamist ja edaspidist hooldamist

on mõistlik kavandada koos piirnevate lamminiitude taastamise ja hooldamisega. Tingituna

pinnase liigniisketest tingimustest säilib osa madalsoid soodsas seisundis ka ilma täiendavate

hooldustööde tegemiseta.

Siirde- ja õõtsiksood (7140) on vaheaste madalsoo arenemisel rabaks, kus taimedele on omane nii

põhja-kui ka sademeveest toitumine. Mättavahedes kasvavad madalsoole omased tarnad ja teised

rohttaimed, mätastel aga lisaks turbasammaldele puhmastaimed. Õõtsiksood on kujunenud

veekogude kinnikasvamisel.21

Kaitseala põhjaosas on inventeeritud metsakooslustes kaasnevana 0,2 ha siirde- ja õõtsiksoid

(7140). See on kunagine lagedam soostunud riba kastikuloo tammiku vahel. Ala on enamjaolt

metsastunud, vaid laiguti on puistu hõredam. Kunagine kuivenduskraav on peaaegu kinni

kasvanud.

• Kaitse eesmärk

Elupaigatüübi seisundi säilitamine 28,9 ha;

elupaigatüübi seisundi parendamine 13,5 ha

Siirde- ja õõtsiksoid kaitstakse kaasnevana liigirikastele madalsoodele.

• Oodatav tulemus

Heas seisus elupaiku on säilinud 42,4 ha, sh 13,5 ha taastatud.

• Mõjutegurid ja meetmed

+ toimiv poollooduslike koosluste hooldamise toetuste süsteem (MAK keskkonnameetme

alameede ja loodushoiutoetused ning -tööd).

Negatiivsed mõjutegurid

- soode kuivendamine, mille tulemusel koosluse veerežiim, taimestik ja ilme muutuvad;

kuivenduse kaugmõju kõrvalistelt aladelt.

Meede: taastada elupaikade looduslik veeržiim; kraavid jäetakse looduslikule arengule.

21 Paal 2007

31

2.1.2. SINIHELMIKAKOOSLUSED (6410) LoD I, KE (HA) ‒ ei, KE (MKA) – ei, LoA ‒ jah

Sinihelmikas kasvab savikatel toitainevaestel muldadel. Tähelepanu väärivad kuivendamata aladel

leiduvad rohke sinihelmikaga kooslused. 22

Kaitseala põhjaosas on inventeeritud arvestatava esinduslikkusega (C) sinihelmikakooslusi (6410)

Pajaka-Hiie madalsoo ning lamminiidu servaalal kokku 1,1 ha. Need on liigivaesed võsastunud ja

tugeva kuivenduse mõjuga soostunud niidualad. Lisaks on kooslus kujunenud lamminiitudel

kaasnevana.

Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek seada sinihelmikakooslused maastikukaitseala kaitse-

eesmärgiks.

Märgade niidukoosluste puhul on tegemist kompleksete kaasnevate kooslustega (lamminiidud,

liigirikkad madalsood) ja ka üleminekuliste kooslustega (niiskuslembesed kõrgrohustud,

sinihelmikakooslused) ning täpne piiritlemine ei ole alati üheselt korrektne.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

elupaigatüübi seisundi parendamine 1,1 ha

• Oodatav tulemus

heas seisus elupaiku on säilinud 1,1 ha, sh 1,1 ha taastatud.

Kui sinihelmikakoosluste pindala ja esinduslikkus väheneb loodusliku protsessi tõttu mõne teise

niiduelupaigatüübi arvel (tegemist on üleminekukooslusega), siis ei arvestata seda, et kaitse-

eesmärk ei ole täidetud.

• Mõjutegurid ja meetmed

Vt alapt 4.2.1.1 ja 4.2.1.2

2.1.3. NIISKUSLEMBESED KÕRGROHUSTUD (6430) LoD I, KE (HA) ‒ ei, KE (MKA) – ei, LoA ‒ jah

Elupaigatüüp hõlmab kõrgemakasvuliste soontaimedega rohustuid, mis palistavad kitsa ribana

peamiselt jõekaldaid, kuid ka metsservi. Omaette kooslustena need niiduribad kaitseväärtust ei

oma, kuid nad moodustavad sageli puhverala väärtuslikuma tuumala ümber.23

Hoiualal ja kaitseala keskosas Kasari jõe kaldaalal on arvestatava esinduslikkusega (C)

niiskuslembeseid kõrgrohustuid inventeeritud 0,8 ha,

22 Paal 2007 23 Paal 2007

32

Kuigi koosluse esinduslikkus ei ole kõrge, on need tähtsad elupaikade dünaamika ja mitmekesisuse

säilitamise seisukohalt. 2021. aastal oli hoolduses ja niidetud 0,4 ha kõrgrohustust koos piirneva

lamminiiduga, mis on eelduseks avatud koosluse säilimiseks.

• Kaitse eesmärk

elupaigatüübi seisundi parendamine 0,8 ha.

• Oodatav tulemus

heas seisus elupaiku on säilinud 0,8 ha, sh 0,5 ha taastatud

Kuna tegemist on suurema lammirohumaa osaks oleva nn servaniiduga ja dünaamilise kooslusega,

siis pindala vähenemist teise niidukoosluse arvel ei loeta, et eesmärk pole täidetud.

• Mõjutegurid ja meetmed

Vt alapt 4.2.1.1 ja 4.2.1.2

2.1.6. PUISNIIDUD (6530*) LoD I, KE (HA) ‒ ei, KE (MKA) – ei, LoA ‒ jah

Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustuga hõredat looduslikku puistut. Oluliseks

tunnuseks on niitmiskõlbuliku rohukamara olemasolu ning puude-põõsaste ruumiline paigutus ehk

tihedamate osade vaheldumine hõredamatega. Tänapäeval ligipääsmatud endised puisniidud võib

jätta ka loodusliku arengu hooleks, mille tulemuseks võib olla esmatähtis elupaigatüüp vanad

laialehised metsad (9020*).24

Kokku on alal inventeeritud puisniite 7,6 ha. Need on endised praegu võsastuvad puisniidud, mis

2020. ja 2021. aastal hoolduses ei olnud. Arvestatava esinduslikkusega (C) puisniite on 4,7 ha,

ülejäänud on niidukooslusena degradeerunud (D), kujunenud metsakooslus. Kaitseala põhjaossa

jääb 130-aastaste tammedega puisniit ja hoiualale väiksemapindalaline niiduala, mille

puisniidustruktuur on suhteliselt hästi säilinud. Taastamispotentsiaali omab veel kaitseala

põhjaosas 0,9 ha puisniiduala. Hoiualale soosaarele jääv vanade kaskedega 1,1 ha puisniidul on

niidukamar vaesunud ja eelkõige oma asukoha tõttu ei oma potentsiaali taastamisel.

Puisniidud on elupaigaks kaitsealustele liikidele kaunile kuldkingale ja laialehisele neiuvaibale.

• Kaitse eesmärk

elupaigatüübi seisundi parendamine 4,7 ha;

taastamise potentsiaal 2,9 ha.

24 Paal 2007

33

• Oodatav tulemus

heas seisus elupaiku on säilinud 4,7, sh 4,7 ha taastatud.

• Mõjutegurid ja meetmed

+ toimiv poollooduslike koosluste hooldamise toetuste süsteem (MAK keskkonnameetme

alameede ja loodushoiutoetused ning -tööd).

Negatiivsed mõjutegurid

Maakasutuse muutused, niiduala võsastumine ja liigiline vaesumine hoolduse lõppemise tõttu.

Meede: taastada veel struktuuri säilitanud puisniidualad ning alustada hooldamisega.

2.1.7. VANAD LOODUSMETSAD (9010*) LoD I, KE (HA) ‒ ei, KE (MKA) – jah, LoA ‒ jah

Elupaigatüüpi kuuluvad looduslikud vanad metsad, aga ka hiljutiste põlengualade looduslikult

uuenenud noored puistud. Eestis kuuluvad siia nii okas- ja segametsad kui ka lehtmetsad. Neis

metsades on arvestataval määral surnud ja kõdupuitu. Vanad loodusmetsad on elupaigaks

paljudele ohustatud liikidele, eriti sammaltaimedele, seentele ja selgrootutele loomadele, peamiselt

mardikatele.25

Vanu loodusmetsi on kogu alal väiksemate eraldistena kokku 37,1 ha. Suuremad metsamassiivid

jäävad kaitseala põhjaossa. Hoiualale jääb 10,8 ha vanu loodusmetsi.

Alal on väga esinduslikke (A) vanu loodusmetsi 1,2 ha. Kaitseala põhjaosas on väga esinduslik

(A) vana loodusmets väikesel pindalal 0,9 ha soo servaalal, kus mändide vanus on kuni 120 aastat.

Kaasnevaks on elupaigatüüp siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).

Esinduslikke (B) vanu loodusmetsi on alal 12,7 ha, neist 11,1 ha kaitsealal, valdavalt kaitseala

põhjaosas. Valdavalt on need endised puiskarjamaad või puiniidud. Puistus on vanu üle 100 aasta

vanuseid mände, laielahistest puudest tammesid.

Arvestatava esinduslikkusega (C) vanu loodusmetsi on alal 23,2 ha, neist kaitsealal 14,2 ha.

Madala esinduslikkuse tingib nende puistute noorus, kunagine raie või lamapuidu väike osakaal;

kohati on ka kuivenduse mõju. Need on kunagised puiskarjamaad. Samas pakuvad need juba

praegu elupaiku vanametsaliikidele.

Lisaks on kaitsealal inventeeritud 7,8 ha metsakooslusi, millel on potentsiaal kujuneda vanaks

loodusmetsaks 30 aasta perspektiivis. Valdavalt on need endistele puisniitudele ja

puiskarjamaadele kujunenud männi-, haava- ja kase segapuistud.

25 Paal 2007

34

Vanad loodusmetsad on elupaigaks kaitsealustele liikidele, milleks on kaunis kuldking, eesti

soojumikas, roheline kaksikhammas, laialehine neiuvaip, pruunikas pesajuur, harilik ungrukold,

helleri ebatähtlehik.

• Kaitse eesmärk

elupaigatüübi säilitamine 13,9 ha;

elupaigatüübi seisundi parendamine 23,2 ha.

• Oodatav tulemus

heas seisus elupaiku on säilinud 37,1 ha;

kujunemise potentsiaal 8,9 ha.

• Mõjutegurid ja meetmed

+ Natura 2000 metsatoetus;

+ kaitseala sihtkaitsevööndis on metsaraie keelatud ja elupaikade kaitse tagatud.

Negatiivsed mõjutegurid

- varasema kuivenduse jätkuv mõju märgadele metsadele. Kohati mõjutavad vanad üksikkraavid

metsade veerežiimi.

Meede: rikutud metsakoosluste seisundi parandamine, loodusliku veerežiimi taastamine.

Et vähendada metsades kraavide negatiivset mõju, jäetakse need looduslikule arengule

(kinnikasvamisele) või taastatakse veerežiim kraavide sulgemise teel.

- metsaraie. Hoiualal ei ole vanade loodusmetsade kaitse tagatud, sest vanad loodusmetsad ei ole

hoiuala kaitse-eesmärgiks.

Meede: kaitsekorra muutmine, vanade loodusmetsade (9010*) tsoneerimine

sihtkaitsevööndisse, et vältida raieid.

2.1.8. VANAD LAIALEHISED METSAD (9020*) LoD I, KE (HA) ‒ ei, KE (MKA) – jah, LoA ‒ jah

Vanad laialehised metsad on vanad salumetsad, mille puurindes valitsevad pärn, tamm, vaher,

jalakas või saar. Lopsaka alustaimestikuga laialehised metsad on meil jäänukid aastatuhandete

tagusest soojemast ja niiskemast kliimaperioodist ning need sarnanevad Kesk- ja Lõuna-Euroopas

levinud laialehiste metsadega. Rohkem leidub selliseid metsi Pandivere ja Otepää kõrgustikel,

Harju-, Rapla- ja Läänemaal, Pärnumaa loodeosas ning Saaremaal.26

Kaitseala põhjaosas on 1,7 ha esinduslikke (B) vanu laialehiseid metsi (9020*), mis on kujunenud

kinnikasvanud puisniitudest. Laialehised metsad on elupaigaks kaunile kuldkingale.

26 Paal 2007

35

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

elupaigatüübi säilitamine 1,7 ha.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

heas seisus elupaiku on säilinud 1,7 ha.

• Mõjutegurid ja meetmed

+ vanad laialehised metsad paiknevad sihtkaitsevööndis, kus majandustegevus on keelatud.

2.1.9. ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD (9050) LoD I, KE (HA) ‒ ei, KE (MKA) – ei, LoA ‒ jah

Need on hea veevarustusega ning pehme mullahuumusega alad liikuva põhjaveega orgudes,

nõgudes, nõlvade jalameil ja sooservades. Puurindes valitseb kuusk, kuid kaasneda võivad ka

laialehised liigid. Liigirikka rohurinde moodustavad eelkõige kõrgekasvulised taimed. Eestis on

see vähelevinud elupaigatüüp.27

Kaitsealal on rohunditerikkaid kuusikuid (9050) kokku 12,4 ha.

Kaitseala põhjaosas on väga esinduslikke (A) rohunditerikkaid kuusikuid (9050) 4,6 ha. Suuremas

eraldises (3,9 ha) on väga suur tamme osakaal. Tegemist on vana hiiemetsaga. Esinduslikke (B)

rohenditerikkaid kuusikuid (9050) on kaitseala põhja- ja lõunaosas kokku 4,6 ha. Hoiualal on

arvestatava esinduslikkusega (C) rohunditerikkaid kuusikuid 3,2 ha. Madala esindulikkuse tingib

varasem raiemõju. Lisaks on kaitseala põhjaosas on inventeeritud 1,5 ha nooremaid kuusikud (40‒

80 a vanused) potentsiaalsete rohunditerikaste kuusikutena (p9050). Sihtkaitsevööndis on nende

metsakoosluste looduslik areng ja elupaigatüübi kriteeriumitele vastavaks kujunemine pikemas

perspektiivis tagatud.

Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek seada rohunditerikkad kuusikud (9050)

maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks.

• Kaitse eesmärk

elupaigatüübi säilitamine 9,2 ha;

elupaigatüübi seisundi parendamine 3,2 ha.

• Oodatav tulemus

heas seisus elupaiku on säilinud 12,4 ha;

kujunemise potentsiaal 1,5 ha.

27 Paal 2007

36

• Mõjutegurid ja meetmed

+ sihtkaitsevööndis on raietegevus, välja arvatud metsakoosluste kujundamine, keelatud;

+ Natura 2000 metsa toetus

Negatiivsed mõjutegurid

- ebapiisav kaitsekord. Rohunditerikkad kuusikud ei ole hoiuala kaitse-eesmärgiks.

Meede: kaitsekorra muutmine, rohunditerikaste kuusikute (9050) tsoneerimine

sihtkaitsevööndisse.

Natura standardandmebaasi järgi kaitstakse loodusalal elupaigatüüpi rohunditerikkad kuusikud

(9050) 5 ha. 2018. a Natura hindamisaruande kohaselt ei ole elupaikade üldine seisund Eestis

soodne ning seetõttu on vajalik täiendavaid kaitsemeetmeid rakendada, sh tagada kaitse

olemasolevatel kaitstavatel aladel.

2.1.10. SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (9080*) LoD I, KE (HA) ‒ ei, KE (MKA) – ei, LoA ‒ ei

Soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüpi kuuluvad Eestis soostuvad metsad, madalsoometsad

kui ka lodumetsad. Kõik need kasvavad tasasel maal, laugetes nõgudes või nõlvade jalamil, kus

põhjavesi on maapinna lähedal. Soostuvates metsades ei küündi turbahorisondi tüsedus üle 30

cm.28

Esinduslikke (B) soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) on 3,1 ha kaitseala põhjaosas. See on

kunagise kraavitatud madalsoo taassoostuv osa. Koosluses on suur männi osakaal. Elupaiga

lõunaosa läbib kunagi rajatud kuivenduse 6 m laiune magistraalkraav.

Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek seada soostuvate ja soo-lehtmetsade kaitse kaitseala

eesmärgiks.

• Pikaajaline kaitse-eesmärk

elupaigatüübi säilitamine 3,1 ha.

• Kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk

Loodusalal on säilinud esinduslikke (B) soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) vähemalt 3 ha.

• Mõjutegurid ja meetmed

Positiivsed mõjutegurid

+ Natura 2000 metsa toetus maaelu arengukava raames.

28 Paal 2007

37

+ soostuvad ja soo-lehtmetsad on sihtkaitsevööndis, kus metsade majandamine ei ole lubatud.

Vajadusel võib teha kujundusraiet, kujundades neist mitmekesise elupaigatüübile iseloomuliku

puurinde ja struktuuriga metsad.

Negatiivsed mõjutegurid

1. Varasema kuivenduse jätkuv mõju soostuvatele ja soo-lehtmetsadele. Metsa lõunaosa läbiva

kraavi süvendamine mõjub negatiivselt metsakooslusele.

Meede: Metsakoosluse seisundi parandamine läbi loodusliku veerežiimi taastamise. Et

vähendada soostuvates metsades kraavide negatiivset mõju, jäetakse need looduslikule arengule

(kinnikasvamisele) või suletakse.

2.1.11. SIIRDESOO- JA RABAMETSAD (91D0*) LoD I, KE (HA) ‒ ei, KE (MKA) – jah, LoA ‒ jah

Elupaigatüüpi arvatakse okas- või lehtmetsad niiskel kuni märjal substraadil, mille veetase on

püsivalt kõrge. Vesi on alati väga toitevaene (rabad ja happelised madalsood). Puude võrade katvus

on vähemalt 30% ning puude keskmine kõrgus küündib üle 4 meetri.29

Kokku on loodusalal siirdesoo- ja rabametsi inventeeritud 29,1 ha. Väga esinduslikud (A)

siirdesoo- ja rabametsad on kujunenud Vardi soost lõunas hoiuala piirides kokku 11 ha. Lisaks on

siirdesoo- ja rabametsi kaitsealal 0,2 ha kaasnevana vanade loodusmetsadega; valdavalt männi-

kase enamusega puistu. Vardi soost lõunasse hoiualale jääb esinduslikke (B) siirdesoo- ja

rabametsi kokku 3,7 ha; segapuistud.

Madalama esinduslikkusega (C) siirdesoo- ja rabametsad on varasemast kuivendusest mõjutatud.

Neid on kaitseala põhjaosas ja väikesel pindalal hoiuala piires, kokku 14,2 ha. Kaitsealale jäävad

metsad on tugevalt kõdusoostunud, kuid loodusliku veerežiimi taastades oleks võimalik

soostumine taastada.

Lisaks on kaitsealal inventeeritud 1,1 ha metsakooslusi (p91D0*), mis 30 aasta perspektiivis

vastavad siirdesoo- ja rabametsade elupaigatüübi kriteeriumitele. Nende koosluste loodusliku

arengu tagab sihtkaitsevööndi kaitsekord.

Siirdeoo- ja rabametsad on elupaigaks pruunikale pesajuurele, harilikule ungrukollale ja harilikule

porsale.

• Kaitse-eesmärk

elupaigatüübi säilitamine 14,9 ha;

elupaigatüübi seisundi parendamine 14,2 ha.

• Oodatav tulemus

29 Paal 2007

38

heas seisus elupaiku on säilinud 29,1 ha.

• Mõjutegurid ja meetmed

+ kaitseal sihtkaitsevööndis on metsa majandamine keelatud;

+ Natura 2000 metsa toetus

Negatiivsed mõjutegurid

- varasema kuivenduse jätkuv mõju. Suures osas mõjutavad kraavid negatiivselt metsade

veerežiimi. Maastikukaitseala sihtkaitsevööndis paiknevat elupaika läbib kunagine

kuivenduskraavide võrgustik, mistõttu on elupaik tugevasti kõdusoostunud ning elupaiga säilimise

väljavaade (funktsioneerimine ) ei ole hea.

Meede: metsaelupaikade seisundi parandamine, loodusliku veerežiimi taastamine. Et

vähendada metsades kraavide negatiivset mõju, jäetakse need looduslikule arengule

(kinnikasvamisele). Lisaks taastatakse veerežiim kaitseala põhjaosas kraavide sulgemise teel.

- ebapiisav kaitsekord.

Meede: siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) tsoneerimine sihtkaitsevööndisse.

2.1.12. LAMMIMETSAD (91E0* JA 91F0) LoD I, KE (HA) ‒ ei, KE (MKA) – ei, LoA ‒ ei

Elupaigatüüp laialehised lammimetsad (91F0) e uhtvallimetsad on väga haruldased metsad

jõesängi lähedastel, nendega rööbiti kulgevatel kitsastel, 5‒100 m laiustel kaldavallidel, mida

tulvavesi ujutab perioodiliselt üle. Eestis on need kohati säilinud Pedja, Halliste, Raudna,

Lemmjõe, Poruni ja Jänijõe kallastel, mujal fragmentidena.30

Looduslikke veekogusid ääristavad metsakoridorid ja puuderibad on kõrge ökoloogilise

väärtusega (puhastavad ja kaitsevad veekogusid, on lindude-loomade toitumisalad ja

rändekoridorid); kaldavallidel kasvavatel laialehistel vanadel puudel on ka võtmeroll

elupaigaspetsiifiliste liikide säilitamisel.31

Kaitsealal on uhtvallimetsad (91F0) kujunenud Kasari jõe kaldaalal. Esinduslikke (B) lammimetsi

on 0,4 ha. Need on hall-lepikud ja kaasikud, kus lisanduvad üksikud kuused ja tammed.

Arvestatava esindualikkusega (C) on 0,3 ha.

Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek seada lammimetsad kaldavallidel (91F0)

maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks. 2018. aasta loodusdirektiivi rakendamise aruande kohaselt

on Eestis lammimetsi kaldavallidel 700 ha ning nende seisund on ebasoodne, eelkõige pindala

ning struktuuri ja funktsioonide säilimise „ebapiisava“ hinnangu tõttu.

30 Paal 2007 31 Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. 2018

39

Lammi-lodumetsad (91E0*) on üleujutusalade metsad, mis kasvavad kihilistel, tulvavete poolt

kohale kantud ainese setetel jõe- ja ojalammidel, samuti madalatel järveäärsetel aladel. Kaitsealal

on inventeeritud 0,4 ha metsakooslusi, mis 30 aasta perspektiivis vastavad lammi-lodumetsade

(91E0*) elupaigatüübi kriteeriumitele. Sihtkaitsevööndi kaitsekord tagab metsakoosluste

loodusliku arengu.

Lammimetsad on III kaitsekategooria liigi lodukannikese ja hariliku porsa elupaigaks.

• Kaitse eesmärk

elupaigatüübi säilitamine 0,4 ha;

elupaigatüübi seisundi parendamine 0,3 ha.

• Oodatav tulemus

heas seisus elupaiku on säilinud 0,7 ha.

• Mõjutegurid ja meetmed

+ sihtkaitsevööndis on raietegevus, välja arvatud metsakoosluste kujundamine, keelatud;

+ Natura 2000 metsa toetus

Negatiivsed mõjutegurid

- kõrvalasuva lamminiidu hoolduse käigus kahjustamine

Meede: lamminiitudega piirnevaid taastumisvõimelisi uhtvallimetsi peab hooldama viisil, et

säiliksid võimalikult kõik loodusmetsa elemendid. Vajadusel võib teha kujundusraiet, kujundades

neist hall-lepikute või kaasikutega kaetud noortest saludest mitmekesise puurinde ja struktuuriga

metsad.

40

2.2. ELUSTIK Väikesele pindalale koondunud elupaikade mitmekesisus loob eeldused ala liigirikka taimestiku

kujunemiseks. Kaitseala luhtadel ja puisniitudel kasvab arvukalt kaitsealuseid liike. Niidukoosluse

liigirikkuse püsimise eelduseks on olnud nende järjepidev hooldamine.

Loomastik on kaitsealal samuti mitmekesine: vahelduvad maastikud pakuvad sobivat elupaika

suurulukitele ja kiskjatele ning mitmetele väiksematele imetajatele. Kaitseala luhtasid ja metsi

asustavad põdrad, metssead, metskitsed, samuti rebased, ilvesed ja hundid ning koprad ja nirgid.

Kasari jõgi on keskmiselt kalarikas. Eesti Loodushoiu Keskuse andmetel elab seal üheksa liiki

kalu. Jões on elupaik haugil, särjel, viidikal, trullingul, lepamaimul, luukaritsal, ahvenal, lutsul ja

võldasel32. Tänu liigirikkusele ja kalarohkusele on Kasari hinnatud kalajõgi.

32 Eesti jõed. 2001. Koost.: A. Järvekülg. Tartu ülikooli kirjastus, Tartu.

41

Tabel 4. Pajaka-Vardi loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid)

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Natura eesmärgid

Saarmas

Lutra lutra

LKS – III; KE – ei;

LoD II, IV; LoA –

jah

Liik esineb alal33 Asustab püsivalt

ala • Täpsemad andmed

(arvukus) liigi

esinemise kohta

puuduvad

• Veekvaliteedi

halvenemine

tingituna tegevusest

väljaspool kaitseala

• Seada MKA

eesmärgiks

• Andmete

täpsustamine, seire

Asustab püsivalt ala • IUCN ohustatud liikide

punase nimestiku

andmetel ohulähedane

ja langeva arvukusega

• EPN ohuväline

• Elupaigaks Kasari jõgi

ja Napanurga oja ning

kaitse tagatakse nende

hea ökoloogilise

seisundi säilitamisega

Tõugjas

Aspius aspius

LKS –II; KE –

MKA jah; LoD II,

IV; LoA – ei

Elupaik Kasari

jõgi (EELIS

07.09.2021)

Asustab püsivalt

ala • Puuduliku

andmestikuga

• Veekvaliteedi

halvenemine

tingituna tegevusest

väljaspool kaitseala

• Kaaluda LoA

eesmärgiks

seadmist, kui

ajakohaste andmete

alusel on esinduslik

asuala

• Andmete

täpsustamine, seire

Asustab püsivalt ala • EPN 2019. a antud

hinnangu kohaselt

ohulähedane

Harilik võldas

Cottus gobio

LKS – III; KE –

MKA jah; LoD II,

V; LoA – jah

Andmed EELISes

puuduvad

Asustab püsivalt

ala • Puuduliku

andmestikuga

• Veekvaliteedi

halvenemine

tingituna tegevusest

väljaspool kaitseala

• Andmete

täpsustamine, seire

Asustab püsivalt ala • EPN 2019. a antud

hinnangu kohaselt

ohulähedane

• SDF kohaselt levib alal

• Elupaik Kasari jõgi

33 Riikliku seire andmed

42

Paksukojaline

jõekarp

Unio crassus

LKS – II; KE – ei;

LoD II, IV; LoA –

jah

1 leiukoht Kasari

jões34

Populatsioon

kaitsealal säilinud • Puuduliku

andmestikuga

• Veekvaliteedi

halvenemine

tingituna tegevusest

väljaspool kaitseala

• Seada MKA kaitse-

eesmärgiks

• Inventuur

Populatsioon kaitsealal

on säilinud • EPN ohuväline (EELIS

07.09.2021)

• Elupaigaks Kasari jõgi

Vasakkeermene

pisitigu

Vertigo angustior

LKS – III; KE – ei;

LoD II, IV; LoA –

jah

Levikuandmed

puuduvad

Liigi populatsioon

kaitsealal on

säilinud

• Puuduliku

andmestikuga

• Kuivenduse mõju

• Võsastumine

• Lisada MKA kaitse-

eesmärgiks

• Inventuur

Liigi populatsioon

kaitsealal on säilinud • EPN 2017. a antud

hinnangu kohaselt

asurkond ohulähedases

seisus (EELIS

07.09.2021)

• SDF hinnang: liik levib

alal

• Elupaikade kaitse

tagatkse märgade

niidualade

säilitamisega

Kaunis kuldking

(Cypripedium

calceolus)

LKS – II; KE – ei;

LoD II, IV; LoA –

jah

Lutra lutra saarmas III kategooria

Neli kasvuala

kogupindalaga

21,6 ha, 20

taime35

Liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 21,6 ha,

arvukusega

vähemalt 20 taime

• Kuivenduse mõju

• Võsastumine

• Seada MKA kaitse-

eesmärgiks

• Kasvukohtade

hooldamine liigi

tegevuskava alusel36

Kasvukohtade säilimine

21,6 ha arvukusega

vähemalt 20 taime

• SDF kohaselt tavaline

• EPN ohulähedased

(EELIS 07.09.2021)

34 2007. a andmed (EELIS 07.09.2021) 35 2019. a vaatlusandmed (EELIS 07.09.2021) 36 Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kaitse tegevuskava. 2015.

43

Eesti soojumikas

(Saussurea alpina

subsp. Esthonica)

LKS – II; KE – ei;

LoD II, IV; LoA –

ei

Neli kasvuala

kogupindalaga 4,6

ha

Liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 4,6 ha

• Kuivenduse mõju

• Võsastumine

• Puudulikud andmed

arvukuse kohta

• Seada MKA ja LoA

kaitse-eesmärgiks

• Võsa eemaldamine

• Elupaiku mõjutavad

kraavid jäetakse

looduslikule

kinnikavamisele või

suletakse

• Inventuur

Kasvukohtade säilimine

4,6 ha • EPN ohulähedased

(EELIS 07.09.2021)

• Kasvukohtade

hooldamine liigi

tegevuakava alusel37

Püst-linalehik

Thesium

ebracteatum

LKS – II; KE – ei;

LoD II, IV; LoA –

jah

Kaks kasvuala

kogupindalaga 3,5

ha, 550 taime38

Liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 3,5 ha,

arvukusega

vähemalt 550

taime

• Puuduvad ajakohased

andmed arvukuse ja

levikupiiride kohta

• Võsastumine ja

kulustumine

• Seada MKA kaitse-

eesmärgiks

• Poollooduslike

koosluste taastamine

ja hooldamine

Kasvukohtade säilimine

3,5 ha, arvukusega

vähemalt 550 taime

• EPN ohualtid (EELIS

07.09.2021)

• Kasvukohtade

hooldamine

poollooduslike

koosluste hooldamise

raames

Roheline

kaksikhammas

(Dicranum viride)

LKS – II; KE – ei;

LoD II; LoA – ei

1,4 ha, 2

substraadiühikut39

Liigile sobilike

kasvukohtade

säilimine 1,4 ha

vähemalt kahel

substraadiühikul

• Seada MKA ja LoA

kaitse-eesmärgiks

• Inventuur

Kasvukoha säilimine

1,4 ha, vähemalt 2

substraadiühikut

• Ohulähedased; 2018. a

antud hinnangu

kohaselt on asurkond

soodsas seisundis

• Kaitsealal on sobivat

elupaika ja levik

tõenäoliselt laiem

• Kaitse liigi

tegevuskava järgi40

• Metsamajandus on

potentsiaalne ohutegur

37 Eesti soojumika kaitse tegevuskava. Eelnõu 2011 38 Vaatlus 27.05.2021 (EELIS 13.12.2023) 39 2019. a vaatlusandmed (EELIS 07.09.2021). 40 Rohelise kaksikhamba (Dicranum viride (Sull. Lesq.) Lindb.) kaitse tegevuskava. Eelnõu 2013.

44

Siseriiklikud eesmärgid

Lõhnav

käoraamat

(Gymnadenia

odoratissima)

LKS – II; KE – ei;

LoD ei; LoA – ei

11,6 ha, 7 taime41 Liigile sobilike

kasvukohtade

pindalal on kokku

vähemalt 11,6 ha,

arvukusega

vähemalt 7 taime

• Kuivenduse mõju

• Kinnikasvamine

• Seada MKA ja HA

kaitse-eesmärgiks

• Elupaika läbivad või

piirnevad kraavid

jäetakse

looduslikule

arengule või

suletakse

• Võsa eemaldamine

• Kaitsekorra

muutmine ja

kasvukoha arvamine

skv-sse

Kasvukoha säilimine

11,6 ha arvukusega

vähemalt 7 taime

• EPN alusel ohualtid

(EELIS 07.09.2021)

• Kasvukoha säilitamine

läbi sookoosluse kaitse

Kärbesõis (Ophrys

insectifera)

LKS – II; KE – ei;

LoD ei; LoA – ei

• Inventuur

• Kontrollitud

andmete alusel

kaaluda MKA

eesmärgiks seadmist

• EPN ohulähedased

• Üksikleiud

Koldjas selaginell

(Selaginella

selaginoides)

LKS – II; KE – ei;

LoD ei; LoA – ei

6,5 ha, 55 taime42 Liigile sobilike

kasvukohtade

pindalal on kokku

vähemalt 6,5 ha

arvukusega

vähemalt 55 taime

• Kuivenduse mõju

• Kinnikasvamine

• Seada MKA ja HA

eesmärgiks

• Elupaika läbivad või

piirnevad kraavid

jäetakse

looduslikule

arengule või

suletakse

• Võsa eemaldamine

• Kaitsekorra

muutmine ja

Kasvukoha säilimine

6,5 ha arvukusega

vähemalt 55 taime

• EPN 21.10.2017 antud

ohustatuse hinnangu

kohaselt asurkond

väljasuremisohus

(EELIS 07.09.2021)

• Liigi esinduslik

kasvuala

• Kaitse läbi

kasvukohaks oleva

sookoosluse kaitse

41 2020. a vaatlusandmed (EELIS 07.09.2021). 42 2020. a vaatlusandmed; 2018. a 1 000 taime (EELIS 07.09.2021).

45

kasvukoha arvamine

skv-sse

46

2.2.1. SOONTAIMED, SAMBLAD, SAMBLIKUD JA SEENED

Kaitsealustest taimeliikidest on registreeritud loodusalal kuus II kaitsekategooria ja üheksa III

kaitsekategooria soontaimeliiki ning üks II kaitsekategooria ja kaks III kaitsekategooria

samblaliiki (tabel 5).

II kaitsekategooria liikidest on Napanurga lammiäärsest madalsoost leitud kärbesõit (1,2 ha;

2020. a 1 isend, liiki kindlasti laiemal alal; arvukuse hinnang: üksikud). Kuna liik on alal

väheesinduslik ja liigi kaitset saab tagada elupaiga kaitsega, ei seata kaitsekorralduskavaga liigile

arvulisi eesmärke. Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek kaaluda kaitse-eeskirja uuendamisel

liigi kaitse-eesmärgiks seadmist lähtudes ajakohastest andmetest.

III kaitsekategooria soontaimeliike ei ole eesmärgiks seatud. Nende kaitse tagatakse

elupaigatüüpide kaitsega.

Erast Parmasto suulistel andmetel on alalt leitud haruldasi seeneliike valge püsipoorik

(Perenniporia medulla-panis) ja harunev korallnarmik (Hericium coralloides)43, kuid täpsemad

andmed liikide leviku ja seisundi kohta puuduvad.

Metsainventuuril (Hiiesalu 2019) registreeriti vääriselupaikade tunnusliikidest sammaltaimed

kännukatik (Nowellia curvifolia), roomav soomik (Lepidozia reptans), harilik säbrik (Ulota crispa)

ja haisev maakarikas (Geogalyx graveolens) ning seentest kuusetaelik (Phellinus chrysoloma),

männitaelik (Phellinus pini) ja maatäht (Geastrum sp.). Neist haisev maakarikas on Eesti ohustatud

liikide punase nimesitiku alusel ohulähedaste liikide kategoorias (EELIS 07.09.2021).

Hinnanguliselt leidus põlismetsa tunnusliike väga vähe. Ühes elupaigas registreeriti metsistunud

võõrliik põisenelas (Physocarpus opulifolius).

Tabel 5. Pajaka-Vardi loodusalal registreeritud III kaitsekategooria ja muud ohustatud

liigid, nende kaitsestaatus ja ohustatus Liik Kaitse-

kategooria

Eesti liikide punase

nimestiku ohustatuse

kategooria

(EELIS 07.09.2021)

Selgitus

vööthuul-

sõrmkäpp

Dactylorhiza

fuchsii

III ohuväline

kahkjaspunane

sõrmkäpp

Dactylorhiza

incarnata

III ohuväline

laialehine

neiuvaip

Epipactis

helleborine

III ohuväline

43 Pajaka maastikukaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2007‒2016

47

soo-neiuvaip

Epipactis

palustris

III ohuväline

harilik

käoraamat

Gymnadenia

conopsea

III ohuväline

harilik

ungrukold

Huperzia selago

III ohulähedased

suur käopõll

Listera ovata

III ohuväline

harilik porss

Myrica gale

III ohulähedased madalsoodes ja soostunud

luhtadel on üsna tavaline

pruunikas

pesajuur Neottia

nidus-avis

III ohuväline

väike vesiroos

Nymphaea

candida

III ohulähedased

kahelehine

käokeel

Platanthera

bifolia

III ohuväline

rohekas käokeel

Platanthera

chlorantha

III ohuväline

lodukannike

Viola uliginosa

III ohulähedased

roheline

kaksikhammas

Dicranum viride

II ohulähedased; 2018. a antud

hinnangu kohaselt on

asurkond soodsas seisundis

ettepanek: seada kaitseala ja

esitada LoA kaitse-eesmärgiks

Helleri

ebatähtlehik

Anastrophyllum

hellerianum

III ohuväline kaitseala põhjaosa vanades

loodusmetsades kasvav

helviksammal

sulgjas õhik

Neckera

pennata

III ohuväline

haisev

maakarikas

Geogalyx

graveolens

ohulähedased paiguti leiduv helviksammal

harunev

korallnarmik

Hericium

coralloides

ohulähedased täpsemad leiuandmed puuduvad

valge püsipoorik

Perenniporia

medulla-panis

ohulähedased; 2017. a antud

hinnangu kohaselt asurkond

väljasuremisohus

täpsemad leiuandmed puuduvad

Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek viie taime- ja ühe loomaliigi kaitseala kaitse-eesmärgiks

lisamiseks. Kaitse-eesmärkide täiendamine on oluline, et tagada Natura 2000 loodusala väärtuste

48

soodne seisund vastavalt loodusdirektiivile ning riiklikult võetud kohustustele. Lisaks on otstarbekas

ühtlustada loodusala ja siseriikliku kaitseala kaitse-eesmärgid (vt Lisa 1).

2.2.1.1. KAUNIS KULDKING (CYPRIPEDIUM CALCEOLUS)

II kat; LoD II; KE – ei, LoA – jah

Kaunis kuldking on kogu Eestis hajusalt levinud 44 väheneva arvukusega käpaline, mis Eesti

ohustatud liikide punase nimestiku järgi kuulub ohulähedaste (NT) liikide hulka (EELIS

07.09.2021).

Kaunis kuldking on Eestis peamiselt metsataim, soodsad kasvupaigad on ka puisniidud. Liigi

elupaigaks on loometsad ja -põõsastikud, kõdusoo-, laane- ja salumetsad. Valgustingimused

osutuvad määravaks nii puhmikute kui õitsvate võsude arvu puhul. Väga varjulistes kasvupaikades

langeb õitsvate võsude osakaal, kuid taimed võivad jääda püsima. Kuldking ei talu ka täisvalgust:

Kõige soodsamates kasvupaikades jõuab taimedeni veerand täisvalgusest. Peamised ohutegurid on

kasvukohtade muutused ja hävimine metsade lageraiete, kuivendus- ja ehitustegevuse tagajärjel,

kas otseselt kasvukohtades või naabruses.45

Natura standardandmebaasi andmevormis oleva teabe kohaselt levib kaunis kuldking loodusalal

tavalise liigina.

Kaitsealal on EELISes (EELIS 07.09.2021) neli kasvuala kogupindalaga 21,6 ha. Kaunis kuldking

kasvab kaitseala põhjaosas lammiäärsel kinnikasvaval tamme-puisniidul (KLO9336154; 3,6 ha;

2013. a registreeriti 14 taime, 2019. a 2), vanades loodusmetsades (KLO9341851; 2,9 ha; 2019. a

12 taime) ja vanades laialehistes metsades (KLO9341850; 2,4 ha; 2019. a 2 taime). Kõige

ulatuslikum elupaik on kõdusoometsas ja sellega piirneval endisel puiskarjamaal ning -niidul

(KLO9341849; 12 ha; 2013. a 54 taime; 2019. a 6 taime).

• Kaitse eesmärk

Liigile sobilike kasvukohtade pindala on kokku vähemalt 21,6 ha, arvukusega vähemalt 20

taime

• Oodatav tulemus

Kasvukohtade säilimine 21,6 ha arvukusega vähemalt 20 taime.

• Mõjutegurid ja meetmed

+ kasvuala on sihtkaitsevööndis, kus metsade majandamine on keelatud. Lubatud on koosluse

kujundamine kaitse-eesmärgist lähtuvalt.

44 Eesti taimede levikuatlas.2020 45 Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kaitse tegevuskava. 2015.

49

Negatiivsed mõjutegurid

- kuivenduse mõju ja võsatumine ning elupaiga seisundi halvenemine.

Meede: loodusliku veerežiimi säilitamine.

2.2.1.2. EESTI SOOJUMIKAS (SAUSSUREA ALPINA SUBSP. ESTHONICA)

II kat; LoD II; KE – ei, LoA – ei

Eesti soojumikas on alpi soojumika neoendeemne alamliik, mis on Eesti punase nimestiku järgi

ohulähedases (NT) seisus, looduskaitseseaduse alusel arvatud II kaitsekategooria liikide hulka

ning kuulub loodusdirektiivi II ja IV lisasse. Liigi arvukuse trendi iseloomustab stabiilsus (EELIS;

07.09.2021). Liik kasvab ainult Eestis ja Põhja-Lätis. Eestis leidub soojumikat ainult mandriosas

lubjarikka aluspõhjaga aladel, rohkem Lääne-, Pärnu-, Rapla-, Harju- ja Lääne-Virumaal, saartel

liik puudub. Soojumikale sobivad kasvukohad on lubjarikkad soostunud niidud, lamminiidud,

liigirikkad madalsood, siirdesood ja allikasood ning soised hõredad metsad ja puisniidud.

Peamised ohutegurid on avatud niiskete niidukoosluste kuivendamine ja võsastumine.46

EELISes on kaitseala põhjaosas kolm ja lõunaosas üks liigi kasvuala, kokku 4,6 ha. Ulatuslikum

kasvuala on soostuval lamminiidul ja sellega piirneval kinnikasvaval puisniidul (KLO9303769;

3,3 ha; 2001. a palju). Väiksemad kasvualad on metsastunud sooalal (KLO9341871; 1,1 ha; 2019

1 taim), Pajaka – Hiie madalsoos (KLO9336401; 2013. a 4 taime) ja Napanurga lammisoos (0,2

ha, aga võib olla ka laiemal alal; 2020. a 11 is).

2007‒2016 perioodi kaitsekorralduskava seadis kaitsekorra tulemuse hindamisel eesmärgiks, et

Eesti soojumika populatsiooni suurus ei ole vähenenud. Kogu ala käsitlevad ajakohased

liigiinventuuri andmed puuduvad, et hinnata muutusi populatsiooni suuruses ja seisundis. Samas,

puuduvad ka andmed elupaikade ja populatsiooni seisundi halvenemise kohta.

• Kaitse eesmärk

Liigile sobilike kasvukohtade pindala on kokku vähemalt 4,6 ha.

• Oodatav tulemus

Kasvukohtade säilimine 4,6 ha.

• Mõjutegurid ja meetmed

+ kasvuala on sihtkaitsevööndis, kus uute maaparandussüsteemide rajamine ja metsade

majandamine on keelatud. Lubatud on koosluse kujundamine kaitse-eesmärgist lähtuvalt.

Negatiivsed mõjutegurid

- kuivenduse mõju soo- ja soometsade elupaikadele. Hiie-Vardi soos läbib liigi elupaika ja teiste

elupaikade mõjualal on vanad kuivenduskraavid.

46 Eesti soojumika kaitse tegevuskava. Eelnõu 2011

50

Meede: liigi elupaiga soodsa seisundi tagamiseks on vaja, et soode ja liigi elupaiku läbivad

ja piirnevad kraavid jäetakse looduslikule arengule või suletakse, lähiümbrusesse uusi

kuivenduskraave ei rajata.

- võsatumine ning elupaiga seisundi halvenemine.

Meede: võsa eemaldamine. Töid elupaigas tuleb teha käsitsi, väikese erisurvega tehnikaga

kuiva või läbikülmunud pinnasega. Raiejäätmeid ei tohi jätta liigi elupaika. Kasutada ei tohi

freesimismeetodit.

2.2.1.3. PÜST-LINALEHIK (THESIUM EBRACTEATUM)

II kat; LoD II; KE – ei, LoA – jah

Püst-linalehik on väheneva arvukusega taimeliik, mis on Eesti punase nimestiku järgi ohualtis

seisus (19.10.2017 antud hinnang asurkonnale; EELIS 07.09.2021). Liik on levinud Harjumaal ja

Raplamaal, vähesel määral ka Läänemaal. 47 Taime meeliskasvukohad on lubjarikkad madala

rohustuga looniidud, loometsa valgusrikkad häilud ja servad, raiesmikud, aru- ja puisniidud.

Peamine ohutegur on niitude ja karjamaade võsastumine niitmise ja/või karjatamise katkemisel.

Kaitseala põhjaosas on EELISe andmetel (EELIS 07.09.2021) kaks kasvuala kogupindalaga 3,5

ha.

Ulatuslikum kasvuala (KLO9303773; 3,3 ha) on hõredas tamme-männi puisniidul (Hiie tammik)

ja piirneval niidul. Siin on loendatud 2010. a üle 400 taime. Kuigi 2020. a liiki siin ei leitud, on

sobiv elupaik olemas; 2020. a oli niiduosa niidetav.

Läänepoolne kasvuala (KLO9336106; 0,2 ha) on lamminiidu ülemisel ajuti liigniiskel

puisniiduilmelisel servalal. Siin on loendatud u 250 taime; 2013. a oli liik vähearvukas (5 taime).

2021. a on loendatud 550 taime. Hinnanguliselt on seal potentsiaalset sobivat elupaika laiemal ala.

• Kaitse eesmärk

Liigile sobilike kasvukohtade pindala on vähemalt 3,5 ha, arvukusega vähemalt 550 taime.

• Oodatav tulemus

Kasvukohtade säilimine 3,5 ha, arvukusega vähemalt 550 taime.

• Mõjutegurid ja meetmed

+ kasvuala on sihtkaitsevööndis, kus uute maaparandussüsteemide rajamine on keelatud;

+ toimiv poollooduslike koosluste taastamise ja hoolduse toetuste süsteem.

Negatiivsed mõjutegurid

- võsastumine ja kulustumine ning elupaiga seisundi halvenemine.

Meede: poollooduslike koosluste hooldamine ja hooldusest väljas olevate alade taastamine,

vajadusel kasvuala hooldamine.

47 Eesti taimede levikuatlas. 2020

51

2.1.1.4. LÕHNAV KÄORAAMAT (GYMNADENIA ODORATISSIMA)

II kat; LoD ei; KE – ei, LoA – ei

Lõhnav käoraamat on väheneva arvukusega taimeliik, mis on Eesti punase nimestiku järgi ohualtis

seisus (EELIS 07.09.2021). Eesti taimede levikuatlase andmetel on liik haruldane ja levinud

peamiselt Lääne-Eesti lubjarikastes allikasoodes

Lõhnava käoraamatu elupaigaks loodusalal on Napanurga lammiäärne madalsoo (KLO9341426

11,6 ha; 2018. a 1 is; 2020. a 7 is).

Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek seada liik MKA ja HA kaitse-eesmärgiks.

• Kaitse eesmärk

Liigile sobilike kasvukohtade pindala on kokku vähemalt 11,6 ha, arvukusega vähmalt 7 taime.

• Oodatav tulemus

Kasvukoha säilimine 11,6 ha arvukusega vähemalt 7 taime.

• Mõjutegurid ja meetmed

+ kasvuala on osaliselt sihtkaitsevööndis, kus uute maaparandussüsteemide rajamine on keelatud

ning olemasolevate kraavide hooldusele saab kaitseala valitseja seada liigi elupaiga kaitsest

lähtuvalt vajalikke tingimusi

Negatiivsed mõjutegurid

- kuivenduse mõju sooelupaikadele. Olulisim mõjutegur kasvukohaks olevatele

madalsookooslusele on veerežiimi muutused, mis kaasnevad peamiselt kuivendamisega. Elupaika

läbib kraav ning selle piirialale jääb Napanurga oja ja peakraav.

Meede: liigi elupaiga soodsa seisundi tagamiseks on vaja, et elupaika läbivad ja piirnevad

kraavid jäetakse looduslikule arengule või suletakse, lähiümbrusesse uusi kuivenduskraave ei

rajata.

- võsastumine ning elupaiga seisundi halvenemine.

Meede: võsa eemaldamine. Töid elupaigas tuleb teha väikese erisurvega tehnikaga

läbikülmunud pinnasega. Raiejäätmeid ei tohi jätta liigi elupaika ega kasvukohas põletada.

Kasutada ei tohi freesimismeetodit.

Lõhnavat käoraamatut tuleb kaitsta läbi liigi kasvukohaks oleva sookoosluse kaitse.

Maastikukaitseala kaitse-eeskirja uuendamisel tsoneerida ala tervikuna sihtkaitsevööndisse.

Sihtkaitsevööndis on kraavide hooldustööd lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala

piiritlemisel arvestada, et tagatud oleks kasvukoha 20 m puhverala.

2.2.1.5. KOLDJAS SELAGINELL (SELAGINELLA SELAGINOIDES)

52

II kat; LoD ei; KE – ei, LoA – ei

Koldjas selaginell on väheneva arvukusega taimeliik, mis on Eesti punase nimestiku järgi ohualtis

seisundis (EELIS 07.09.2021). Liik on harva esinev ja levinud peamiselt Loode-Eestis, eelistab

kasvukohana soid ja sooniite.48 Peamised ohutegurid on soode kuivendamine, põllumajanduslik

tegevus ja tallamine. Koldja selaginelli puhul on tegemist valgusnõudliku liigiga, mistõttu ohustab

liigi kasvukohaks olevaid kooslusi nende alade võsastumine ning kinnikasvamine.

Koldja selaginelli kasvuala on loodusala keskosas osaliselt kaitsealal ja osaliselt hoiualal,

Napanurga lammiäärses madalsoos (KLO9340681; 6,5 ha), kus on loendatud 1000 taime (2018.

a; 2020. a 55 taime).

Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek seada koldjas selaginell MKA ja HA kaitse-eesmärgiks,

kuna alal on liigi esindulik populatsioon.

• Kaitse eesmärk

Liigile sobilike kasvukohtade pindala on kokku vähemalt 6,5 ha, arvukusega vähemalt 55 taime.

• Oodatav tulemus

Kasvukoha säilimine 6,5 ha arvukusega vähemalt 55 taime.

• Mõjutegurid ja meetmed

Vt alapt 2.1.1.4.

Koldjat selaginelli tuleb kaitsta läbi liigi kasvukohaks oleva sookoosluse kaitse. Maastikukaitseala

kaitse-eeskirja uuendamisel tsoneerida ala tervikuna sihtkaitsevööndisse. Sihtkaitsevööndis on

kraavide hooldustööd lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala piiritlemisel arvestada,

et tagatud oleks kasvukoha 50 m puhverala.

2.2.1.6. ROHELINE KAKSIKHAMMAS (DICRANUM VIRIDE)

II kat; LoD II; KE – ei, LoA – ei

Roheline kaksikhammas on varjukate salumetsade epifüüt, kelle asurkond on 2018. a antud

hinnangu kohaselt soodsas seisundis (EELIS 07.09.2021).

Liik on Eestis kohatise levikuga, enim leiukohti on teada Põhja- ja Lääne-Eestis, tamme- ja tamme-

segametsadest. Liigile sobiv elupaik on vanades poolavatud mosaiiksetes puistutes, sh

puiskarjamaadel ja puisniitudel. Roheline kaksikhammas eelistab kasvada peamiselt vanadel

elusatel tammedel, harvem ka teiste lehtpuude elustüvedel või tüügastel. Suurim taime ohustav

tegur on kasvukohaks olevate puude raiumine.49

48 Eesti taimede levikuatlas. 2020 49 Rohelise kaksikhamba (Dicranum viride (Sull. Lesq.) Lindb.) kaitse tegevuskava. Eelnõu 2013.

53

Kaitseala põhjaosas on registreeritud liigi elupaik vanas loodusmetsas (KLO9401461; 1,4 ha;

2019. a 2 substraadiühikut). Kuna kaitsealal leidub sobivat elupaika, on liigi levik tõenäoliselt

ulatuslikum.

Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek seada roheline kaksikhammas kaitseala ja loodusala

kaitse-eesmärgiks.

• Kaitse eesmärk

Liigile sobilike kasvukohtade säilimine 1,4 ha, vähemalt kahel substraadiühikul.

• Oodatav tulemus

Kasvukoha säilimine 1,4 ha vähemalt kahel substraadiühikul

• Mõjutegurid ja meetmed

+ kasvuala on sihtkaitsevööndis, kus metsade majandamine on keelatud. Rohelist kaksikhammast

ohustab eelkõige valgustingimuste muutmine – s.o raie, puistu harvendamine; tõenäoliselt võib

liigile ebasoodne olla metsas isegi põõsarinde vähene raiumine.

2.2.2. LOOMAD

Looduskaitseliselt olulised loomaliigid alal on seotud eelkõige ala läbiva vooluveekogu elupaigaga

– Kasari jõega. Alal registreeritud kaitstavad imetaja-, kala- ja molluskiliigid ning nende

kaitsestaatus on toodud tabelis 4.

2.2.2.1. SAARMAS (LUTRA LUTRA)

III kat; LoD II, IV; KE – ei, LoA – jah

Saarmas on IUCN ohustatud liikide punase nimestiku andmetel rahvusvahelisel tasandil

ohulähedane ja langeva arvukusega liik. Kuigi saarmas on levinud suuremas osas Lääne-Euroopast,

on tema arvukus paljudes riikides tugevasti kahanenud.

Saarmas on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku alusel ohuvälises seisus (EELIS 07.09.2021).

Eestis elab saarmas kõikjal mandril ning Saaremaal, Hiiumaal ja Vormsi vetes. Liik on Eestis laialt

levinud ja arvukust hinnatakse ligikaudu 2000 isendile.

Oluliselt piirab arvukust elupaikade kadumine, reostumine ja seisundi halvenemine, samuti

keskkonnamürgid, mis saarma kui toitumisahela ühe lõpulüli arvukust vähendavad. Ohutegurite

jätkumisel võib liik muutuda ohustatuks.50

Saarma elupaigaks on jõed, järved ja rannikualad, aga ka ojad ja suuremad kraavid. Saarmas

eelistab metsikuid alasid, kuid ei pelga ka inimasustuse lähedust. Mingil veekogul elav saarmas

50 Saarma (Lutra lutra) kaitse tegevuskava. Eelnõu 2016

54

annab tunnistust selle piirkonna üsna heast ökoloogilisest seisundist, looma kadumine aga

elukeskkonna halvenemisest.

EELISesse kaitse- ja hoiualale jäävaid saarma leiukohti kantud ei ole ja liigi arvukus alal ei ole

teada, kuid riikliku seire andmetel liik alal kindlalt esineb. Sobivaks elupaigaks on kaitseala läbiv

Kasari jõgi ja Napanurga oja. Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek seada kaitse-eeskirja

uuendamisel saarmas kaitseala kaitse-eesmärgiks. Eraldi kaitsemeetmeid liik alal ei vaja.

• Kaitse eesmärk

Saarmas asustab püsivalt kaitseala.

• Oodatav tulemus

Saarmas asustab püsivalt kaitseala.

Andmed on ebapiisavad täpsemate kaitse-eesmärkide seadmiseks.

• Mõjutegurid ja meetmed:

Negatiivsed mõjutegurid

Potentsiaalseks ohuteguriks on Kasari jõe ja Napanurga oja seisundi muutused ning veekvaliteedi

halvenemine maaparandusest lähtuvate setete tõttu ja setete mõju muule vee-elustikule tingituna

tegevustest väljaspool kaitseala.

Meede. Väljaspool kaitseala kavandatavate kuivendussüsteemide hooldamise ja ehitusega

seotud taotluste menetlemisel arvestada tegevuse mõjuga kaitseala väärtustele ja seada sellest

lähtuvalt tingimusi. Maaparandustööde tegemisel tuleb tagada minimaalne võimalik settekoormus.

2.2.2.2. TÕUGJAS (ASPIUS ASPIUS) JA HARILIK VÕLDAS (COTTUS GOBIO)

tõugjas II kat; LoD II, IV;

harilik võldas III kat; LoD II, V

KE – MKA, LoA – võldas jah, tõugjas ei

Tõugja sigiv populatsioon on Eestis 2019. aastal antud hinnangu kohaselt ohulähedases seisus

(EELIS 07.09.2021).

Keskkonnaregistrisse on kantud tõugja elupaik Kasari jõgi (KLO9100162; registriandmed 2002;

EELIS 07.09.2021).

Hariliku võldase populatsioon on Eestis 2019. aastal antud hinnangu kohaselt ohulähedases seisus

(EELIS 07.09.2021). Võldas elab Eesti selgemaveelistes jõgedes ja järvedes, harva võib teda ka

kohata riimveelistes lahtedes. Eestis on võldast leitud mandriosas 80 jõest ja ojast ning

kümmekonnast järvest, liik puudub Hiiumaa ja väiksemate saarte veekogudes. Rannikumeres on

liiki arvukamalt Väinameres. Liik vajab eluks kruusast-kivist põhja ja jahedat hapnikurikast

vett).51 Võldas eelistab kiirevoolulisi, kivise põhjaga kõrge hapnikusisaldusega, jaheda ja selge

veega jõgesid ning levikut Eestis piiravad liigile ebasobivad jõelõigud.

51 Hunt, T. 2012. Eesti kalad.

55

EELISes hariliku võldase leviku kohta kaitsealal andmed puuduvad. Natura standarandmebaasi

andmevormi kohaselt liik alal levib. Elupaigaks on Kasari jõgi.

Kuigi liikide kohta on andmeid vähe, on eeldatavalt nende seisund soodne ja praegune kaitsekord

piisav liikide kaitseks. Mõlemad liigid on loodusdirektiivi liigid. Kaitsekorralduskavaga tehakse

ettepanek esitada tõugjas loodusala kaitse-eesmärgiks.

• Kaitse eesmärk

Tõugjas ja harilik võldas asustavad püsivalt kaitseala.

• Oodatav tulemus

Tõugjas ja harilik võldas asustavad püsivalt kaitseala.,

Andmed liikide esinemise kohta on ebapiisavad täpsema kaitse-eesmärgi seadmiseks.

• Mõjutegurid ja meetmed:

Vt alapt 4.1.2

2.2.2.3. PAKSUKOJALINE JÕEKARP (UNIO CRASSUS)

II kat; LoD II, IV; KE – ei, LoA – jah

Paksukojaline jõekarp on peamiselt Euroopa liik, kes XX sajandi esimesel poolel oli sagedaim

jõekarbiliik. Paksukojalise jõekarbi arvukus on oluliselt vähenenud Saksamaal, Austrias ja Poolas.

Väga haruldane on ta Belgias, Šveitsis ja Tšehhis, välja surnud Hollandis ja Briti saartel.

Ka Eestis on viimastel aastakümnetel on liigi arvukus ja leviala oluliselt ahenenud. Olemasolevates

asurkondades täheldatakse kõrget suremust, seda esmajoones põuastel aastatel. See viitab liigi

asurkondade üldise seisundi kehvale olukorrale. 52 Eestis on teadaolevalt elusate isenditega

leiukohti kokku 88.53 2017. aastal antud hinnangu kohaselt on liigi asurkond soodsas seisundis

(EELIS 07.09.2021).

Kaitsealal on paksukojalise jõekarbi elupaigaks Kasari jõgi. Keskkonnaregistrisse on kantud liigi

üks leiukoht (KLO9200175; registreeritud 2007; EELIS 07.09.2021)

Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek seada paksukojaline jõekarp kaitseala kaitse-eesmärgiks.

• Kaitse eesmärk

Paksukojalise jõekarbi populatsioon on kaitsealal säilinud.

• Oodatav tulemus

52 Vilbaste, K. 2004. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. 53 Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava. 2017

56

Paksukojalise jõekarbi populatsioon on kaitsealal säilinud.

Andmed on ebapiisavad täpsemate kaitse-eesmärkide seadmiseks.

• Mõjutegurid ja meetmed:

Vt alapt 4.1.2

2.2.2.4. VASAKKEERMENE PISITIGU (VERTIGO ANGUSTIOR)

III kat; LoD II, IV; KE – ei, LoA – jah

Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) järgi on liigi levik puuduliku andmestikuga. 2017.

aasta hinnangu kohaselt on liigi sigiv asurkond ohulähedases seisus (EELIS 07.09.2021).

Vasakkeermene pisitigu on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva

arvukusega liigina III kategooria kaitsealuste liikide hulka.

Vasakkeermese pisiteo elupaigaks on Eestis erinevad niidud, madalsood ja lehtmetsad, üksikuid

isendeid on leitud ka lubjarikkast männikust ja puiskarjamaalt. Niitudest eelistavad

vasakkeermesed pisiteod selgelt niiskemaid elupaiku (lamminiitudel ja soostunud niitudel kokku

37% teadaolevatest leiukohtadest), kuid elavad ka kuivemates avatud elupaikades (rannaniidud,

alvarid).

Eestis on vasakkeermest pisitigu enam ohustavad tegurid elupaikade hävimine veerežiimi või

maakasutuse muutumise tõttu, elupaikade kvaliteedi langus traditsioonilise maakasutuse muutuste

tõttu, elupaikade tallamine, eutrofeerumine, nendes toimuvad suktsessioonilised muutused.

Keskkonnaregistrisse vasakkeermese pisiteo leiukohti alal kantud ei ole. Natura

standardandmebaasi andmevormi kohaselt liik alal levib. Kaitsekorralduskavaga tehakse

ettepanek lisada liik kaitseala kaitse-eesmärgiks.

• Kaitse eesmärk

Vasakkeermese pisiteo populatsioon on kaitsealal säilinud.

• Oodatav tulemus

Vasakkeermese pisiteo populatsioon on kaitsealal säilinud.

Andmed on ebapiisavad täpsemate kaitse-eesmärkide seadmiseks. Vasakkeermest pisitigu tuleb

kaitsta läbi elupaigaks olevate märgalakoolsuste (sood, lodud, lammid) kaitse.

• Mõjutegurid ja meetmed

+ liigile sobivad elupaigad on osaliselt sihtkaitsevööndis, kus uute maaparandussüsteemide

rajamine on keelatud ning olemasolevate kraavide hooldusele saab kaitseala valitseja seada liigi

elupaiga kaitsest lähtuvalt vajalikke tingimusi. Hoiualal on elupaigad kaitstud kaitstavate märgala

elupaigatüüpidena.

+ toimiv poollooduslike koosluste taastamise ja hoolduse toetuste süsteem. Vasakkeermese pisiteo

elupaigad madalsood ja lamminiidud säilivad tänu traditsioonilisele kasutusele.

57

Negatiivsed mõjutegurid

- elupaikade hävimine kuivenduse tõttu. Olulisim mõjutegur elupaigaks olevatele

märgalakooslusele on veerežiimi muutused, mis kaasnevad peamiselt kuivendamisega. Kaitseala

märgalaelupaiku läbivad mitmed kuivenduskraavid.

Meede: liigi elupaiga soodsa seisundi tagamiseks on vaja, et märgalaelupaiku läbivad ja

piirnevad kraavid jäetakse looduslikule arengule või suletakse, lähiümbrusesse uusi

kuivenduskraave ei rajata.

- võsatumine ning elupaiga seisundi halvenemine traditsioonilise maakasutuse puudumise tõttu.

Meede: poollooduslike koosluste hooldamine. Võsa eemaldamisel elupaigas tuleb töid teha

väikese erisurvega tehnikaga. Raiet teha kuiva või läbikülmunud pinnasega; sealjuures juhul, kui

raiet tahetakse teha olulisel osal kasvukohast, ainult külmunud pinnasega. Raiejäätmeid ei tohi

jätta liigi elupaika. Kasutada ei tohi freesimismeetodit.

58

2.3. MAASTIK JA KULTUURIPÄRAND

Kaitseala väärtuseks on maastikuline kompleks, mille moodustavad looduslikus sängis jõgi koos

luhtadega ja endistel kaldakõrgendikel ning kõvikutel kasvavad metsad ja puisniidud.

Maastikulises eripäras seisneb ala esteetiline väärtus.

Maastikulise mitmekesisuse ja esteetilise väärtuse säilimine tagatakse elupaigatüüpide

kaitsega.

Kaitseala põhjapiiril Kasari jõe läänekaldal asub Iije mägi. See on ligi 2 ha suurune 400 m laiune

ja 500 m pikkune laugete nõlvadega põhja-lõunasuunaline kõrgendik, mille kesk- ja lõunaosa

jäävad kaitsealale. Järsumad on mäe lõuna- ja lääneküljed. Mäe suhteline kõrgus on 9 m, kõrgus

merepinnast 49 m.

Iije mäel asub Pajaka hiis (ka Iis, Iiemets, Pajaka hiie tammik)54,55.Hiiemetsa suurema osa hõlmab

19. sajandi viimastel aastatel kasvama hakanud segamets. Puude vanus on rohkem kui 120 aastat.

Puistu valitsevaks puuliigiks on kuusk (40‒50%), palju on vanu jändrikke tammesid (paiguti

enamus; 20‒25%), lisaks kaske, haaba, mändi ja sarapuud. Hiiemetsa põhjaosas kasvab keskealine

ligi 50-aastane kuusekultuur, kuhu lisandub tamme ja kaske. Juba Rootsi ajal on tehtud siin raiet,

allesjäänud hiiemetsas karjatati Pajaka mõisa hobuseid.

Hiie lõunapoolses osas kasvav mets võeti 1958. aastal Hiietammiku nime all looduskaitse alla.

Kunagise hiiemetsa põhjaosa, mis juba Rootsi ajal põlluks hariti, kus asus pärast vabadussõda

rajatud ja praeguseks hävinud Hiie asunikutalu ning hiie loodeserv ja keskosa, kus mõne aasta eest

on tehtud raiet, jääb kaitsealast välja.

Üks mäel asuvaist kividest on Ohvri kivi.

Iije mäge ümbritseb lääne pool madalam, kohati soine metsane ala, lõunas ja idas aga Kasari jõe

puisniiduga luht. Mäe jalamilt avanevad Kasari jõe luhale kaunid vaated.

Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek seada Pajaka hiie kaitse maastikukaitseala eesmärgiks,

et väärtustada pärandkultuuriobjekti.

Sajandite- ja kohati aastatuhandete-vanune kultuuripärand on ka alaga seonduvad põlised

kohanimed. Lisaks hiiega seonduvale on rahvasuus kasutusel nimetus „heinamaamäed“.Need on

endises jõeorus asuvad kõvikud.

Pajaka hiie kaitse tagatakse elupaikade kaitsega; sihtkaitsevööndis on raietegevus, välja arvatud

metsakoosluste kujundamine, keelatud.

54 Kaasik, A. 2017. Eesti pühapaikade teejuht. 55 Pärandkultuuri objekt metsas. Kood 503:HII:001. Invent. J. Kusmin 2.01.2018 (EELIS

59

2007‒2016 kaitsekorralduskavas oli kaitsemeetmena nimetatud eksperdi juhendamisel tammiku

puhastamine võsast, vajadusel alusmetsa raie, kui alusmets hakkab tungima tammede võradesse,

ning võsast puhastatud alade ning säilinud niidutaimestikuga fragmentide niitmine.

Kaitsekorralduskavaga Pajaka hiies hooldustöid eraldi tegevusena ei kavandata. Metsakultuuri ala

on sihtkaitsevööndis looduslikus arengus. Looduslikul teel tekivad koosluses häilud; järelkasvus

on praegugi lehtpuid. Sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja kaalutlusotsuse alusel eesmärgist

lähtuvalt kujundusraie lubatud. Sihtkaitsevööndis asuvates suhteliselt noortes ja ühevanuselistes

(elupaigatüübile mittevastavates) metsakooslustes võib lubada maaomanikel kujundusraiet

erivanuseliste metsakoosluste kujundamise eesmärgil. Kujundusraie käigus võib näiteks rajada

looduslikke häile imiteerivaid erikujulisi häile ning harvendada ühevanuselist metsakooslust

eriilmelise järelkasvu soodustamiseks.

Ka ei kavandata eraldi tegevusena tammiku puhastamist võsast. Kuna kujundusraie on

sihtkaitsevööndis lubatud, saab kaalutlusotsusena kujundusraiet kaitse-eesmärgist lähtuvalt lubada,

nt hiiepuude ümbruses võsa eemaldamist.

60

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING

KÜLASTUSKORRALDUS

Peamiseks külastuskorralduslikuks väärtuseks on looduslikus sängis Kasari jõgi ja eriilmeline

loodusmaastik.

Aktiivse puhkuse võimalusi pakuvad seenemetsad, kalarikas Kasari jõgi kalastamiseks ja ulukid

jahiks.

Ala puhkemajanduslik väärtus on pigem kohaliku tähtsusega. Senisel külastusel ei ole olulist mõju

väärtuste säilimisele.

Visioon ja eesmärk

• Visioon

Pajaka-Vardi loodusala maastik on säilitanud esteetilise väärtuse ning külastuskoormuse mõju

loodusväärtustele on minimaalne.

• Eesmärk

Ala loodusväärtused on heas seisundis, Pajaka hiis säilinud, poollooduslikud kooslused

hooldatud. Külastajad on suunatud selliselt, et nad ei kahjusta kaitse-eesmärgiks olevaid

väärtusi.

3.1. KÜLASTUSTARISTU

2005. aastal on paigaldatud kaitseala läänepiirile Metsahoiu Sihtasutuse koostatud

maastikukaitseala tutvustav teabetahvel (joon. 1). Tahvli sisu ja sellel olevad kontaktid on osaliselt

vananenud ja tahvel vajab ajakohastamist.

Alal matkaradu, lõkke- ja telkimiskohti ei ole.

Meede:

- Pajaka maastikukaitseala tutvustava teabetahvli uuendamine pärast kaitse-eeskirja uuendamist.

- mootorsõidukiga liiklemise keelumärgi paigaldamine.

Loodushariduse edendamiseks ja keskkonnateadlikkuse parandamiseks Pajaka maastikukaitseala

kaitsekorralduskavaga 2007‒2016 oli kavandatud rajada kolmes etapis matkarada ja Pajaka hiie

puhkekoht. Külastustaristut rajatud ei ole. Kaitsekorralduskavaga ei kavandata õpperaja ja

puhkekoha väljaehitamist. Kui on huvilisi, siis saab seda teha kaitseala valitseja kaalutlusotsuse

alusel ja tingimustel, et ala kaitseväärtusi see ei kahjustaks.

61

3.2. MAASTIKUKAITSEALA PIIRI TÄHISTUS

Kaitsekorralduskava 2007‒2016 nägi ette kaitseala piiri tähistamist. Kaitseala läänepiiril on kaks

keskmist piiritähist (nähtavad jooniselt 1 ja virtuaalkontorist). Hoiuala piirile tähiseid paigaldatud

ei ole.

Meetmed:

Uute tähiste paigaldamise vajadus vaadatakse üle pärast maastikukaitseala uue kaitse-eeskirja

kehtestamist.

62

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 6) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste

säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik

tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele

(infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 6. Vajalikud tegevused aastaks 2033

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1

Vee-lupaigatüübi jõed ja ojad ning

allikate andmete täpsustamine

inventuur

7,7 ha Inventuur KeA I 203056

2

Vee-elustiku inventuur: harilik

võldas, tõugjas, paksukojaline

jõekarp

7,7 ha Inventuur KeA I 2030

3 Vasakkeermese pisiteo

levikuandmete täpsustamine ala Inventuur KeA I 2030

4

Kaitstavate taimeliikide inventuur:

eesti soojuminas, kärbesõis,

roheline kaksikhammas. ala Inventuur KeA I 2027

5

Riiklik seire: ohustatud

taimekooslused (Natura 2000

kooslused)

Seire KAUR I

56 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030

63

6 Riiklik seire: jõgede seisundi seire Seire KAUR III

Hooldus, taastamine ja ohjamine

7 Sinihelmikakoosluste (6410)

taastamine 1,1 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2027

8 Sinihelmikakoosluste (6410)

hooldamine 1,1 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

9 Niiskuslembeste kõrgrohustute

(6430) hooldamine

0,1 ha

+0,1 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

10 Niiskuslembeste kõrgrohustute

(6430) taastamine 0,1 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2028

11 Niiskuslembeste kõrgrohustute

(6430) hooldamine

0,3 ha

+0,4 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

12 Niiskuslembeste kõrgrohustute

(6430) taastamine 0,4 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2028

13 Lamminiitude (6450) hooldamine 37,2+9,5 ha

+ 22,0 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

14 Lamminiitude (6450) taastamine 22,0 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2027

15 Lamminiitude (6450) hooldamine 4,5+6,2 ha

+7,3 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

16 Lamminiitude (6450) taastamine 7,3 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2027

17 Puisniitude (6530*) taastamine 4,5 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2028

18 Puisniitude (6530*) hooldamine +4,5 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

19 Puisniitude (6530*) taastamine 0,3 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2028

20 Puisniitude (6530*) hooldamine +0,3 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

64

21 Liigirikaste madalsoode (7230)

hooldamine

7,9+11,3 ha

+6,2 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

22 Liigirikaste madalsoode (7230)

taastamine 6,2 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2027

23 Liigirikaste madalsoode (7230)

hooldamine

5,8+3,7 ha

+ 7,3 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

24 Liigirikaste madalsoode (7230)

taastamine 7,3 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2027

25 Vanade loodusmetsade (9010*)

seisundi parendamine 23,2 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 205057

26 Rohundirikaste kuusikute (9050)

seisundi parendamine 3,2 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

27 Siirdesoo- ja rabametsade (91D0*)

seisundi parendamine 14,2 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

28 Uhtvallimetsade (91F0) seisundi

parendamine 0,3 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

29 Metsa- ja märgalakoosluste

loodusliku veerežiimi taastamine ala Koosluse taastamistöö RMK I ja II 2027

Taristu, tehnika ja loomad

30 Maastikukaitseala piiritähiste

hooldamine 2 keskmist tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK III Igal aastal

31 Loodusväärtusi tutvustava infotahvli

uuendamine 1 tk Infotahvlite rajamine RMK, KeA III

Kaitsekorra muutmise

järel

Kavad, eeskirjad

32 Kaitsekorralduskava andmete üle

vaatamine ja vajadusel uuendamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

33 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse

hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

57 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

65

34

Pajaka MKA kaitse-eeskirja või

Rapla maakonna hoiualade määruse

muutmine

Kaitsekorra muutmine KeA I 2026

66

4.1. INVENTUURID, SEIRED, UURINGUD

4.1.1. LOODUSDIREKTIIVI ELUPAIGATÜÜPIDE INVENTUUR

Tegevus on vajalik väärtustele 2.2 seatud eesmärkide täpsustamiseks ja kaitse tulemuslikkuse

hindamiseks.

Inventuurid on vajalikud järgmistele elupaigatüüpidele:

• jõed ja ojad (3260);

• allikate inventuur ja seisundi hindamine.

Poollooduslikud kooslused: hindamine toimub jooksvalt poollooduslike koosluste hoolduse

taastamis- ja hooldustööde kooskõlastamisel ja kontrollis. Metsakoosluste väärtusandmeid

vajadusel täpsustatakse metsateatiste menetlusprotsessis paikvaatlusel või kordusinventuuril.

Inventuuride tegemise korraldaja on KeA. Elupaigatüüpide andmete korrastamine on I prioriteedi

tegevus ning andmed tuleb korrastada aastaks 2030.

4.1.2. LOOMALIIKIDE INVENTUURID

Tegevus on vajalik väärtustele 2.2.2.2, 2.2.2.3 ja 2.1.2.4 seatud eesmärkide täpsustamiseks ja

kaitse tulemuslikkuse hindamiseks.

Täpsemad andmed on vajalikud kaitse-eesmärgiks olevate kala- ja limuseliikide populatsioonide

seisundile:

• tõugjas ja harilik võldas;

• paksukojaline jõekarp;

• vasakkeermene pisitigu.

Inventuuride tegemise korraldaja on KeA. Andmete korrastamine on I prioriteedi tegevus ning

andmed tuleb korrastada aastaks 2030.

4.1.3. TAIMELIIKIDE INVENTUURID

Tegevus on vajalik väärtustele 2.2.1.2 ja 2.2.1.6 seatud eesmärkide täpsustamiseks ja kaitse

tulemuslikkuse hindamiseks.

Täpsemad andmed on vajalikud kaitse-eesmärgiks olevate või seatavate liikide populatsioonide

seisundile:

• eesti soojumikas;

67

• roheline kaksikhammas;

• kärbesõis.

Inventuuride tegemise korraldaja on KeA. Andmete korrastamine on I prioriteedi tegevus ning

andmed tuleb korrastada aastaks 2030.

4.2. HOOLDUS-, TAASTAMIS-, OHJAMISTEGEVUS

4.2.1. POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE TAASTAMINE JA HOOLDAMINE

2022. aastal oli alal poollooduslike koosluste hooldustoetustega hõlmatud 55,7 ha soostuvaid ja

lamminiite. Alal on kaks hooldajat.

Poollooduslike kooslustega seotud liigirikkuse ja kaitseala esteetilise väärtuse säilitamiseks on

vajalik poollooduslike koosluste taastamine ja jätkuvad regulaarsed hooldustööd.

Kavandatud poollooduslike koosluste taastamine ja hooldus on toodud joonisel 5. Kaitstaval alal

vajavad taastamist ja hooldamist lamminiidud, soostuvad niidud ja puisniidud.

Uute poollooduslike koosluste taastamiseks on vajalik niita kõrgrohustu ja teha võsaraiet; samal

ajal võiks toimuda ka juba karjatamine. Üldjuhul on vaja edaspidi jätkata iga-aastaselt niitmist või

karjatamist. Taastamistöid võib teha hilissuvest kevade alguseni. Kevadine ja varasuvine lindude

pesitsemisaeg taastamistöödeks ei sobi. Raiutud võsa ja puistu tuleb alalt eemaldada, peenestada

või põletada.

Poollooduslike koosluste säilimise tagamiseks on vajalik järjepidev hooldamine. Sellega

välditakse koosluste võsastumist ja tagatakse koosluse soodne seisund. Valdavalt hooldatakse

poollooduslikke kooslusi niitmise teel. Niitmisel tuleb niidetud hein hooldatavalt alalt alati

eemaldada. Niidet ei tohi alal purustada, sest siis tekib niidule tihe kulukiht, millega muudetakse

taimestikulist struktuuri ja liigilist koosseisu – niit hakkab degradeeruma.

Poollooduslike koosluste hooldamisel tuleb jälgida, et hooldatavatele aladele ei kasvaks võsa,

vajadusel tuleb see eemaldada. Võsatöid tuleb teha väljaspool lindude pesitsusaega, üldjuhul

soovitatavalt ajavahemikul 15. juuli kuni 15. aprill.

Poollooduslike koosluste hoolduskavad on allalaetavad aadressil

https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/parandniitude-hooldamine.

Alal on kavandatud 49,1 ha poollooduslike koosluste taastamine ja tulemusena kokku 135,4 ha

järjepidev hooldus

Korraldaja: eramaadel KeA ja huvilised, riigimaadel RMK koostöös maade hooldajatega.

68

Joon. 5. Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine

4.2.1.1. LAMMI- JA SOOSTUNUD NIITUDE TAASTAMINE

Tegevus on vajalik väärtustele 2.1.2, 2.1.3, 2.1.4 ja 2.1.5 seatud eesmärkide täitmiseks (joon. 5).

69

Kuna lammi- ja soostuvad niidud ning väiksemal pindalal piirnevad sinihelmikaniidud ja

kõrgrohustud moodustavad terviku, siis kavandatakse nende taastamist ja hooldust tervikuna.

Esmatähtis on võimalusel taastada praegu hoolduses olevate niitude servaalad.

Kaitsekorraldusperioodi lõpuks on kavandatud taastada 44,4 ha hooldusnõuetele vastavaid lammi-

ja soostuvaid niite.

Märgalaniitude taastamist ja hooldamist käsitlevad aru- ja soostunud niitude hoolduskava ning

luhtade hoolduskava on allalaetavad aadressil https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-

looduskaitse/looduskaitse/parandniitude-hooldamine.

4.2.1.2. LAMMI- JA SOOSTUNUD NIITUDE HOOLDAMINE

Tegevus on vajalik väärtustele 2.1.2, 2.1.3, 2.1.4 ja 2.1.5 seatud eesmärkide täitmiseks (joon. 5).

2022. aastal oli hoolduses 55,7 ha lammi ja soostuvaid niite, neist 14,1 ha Pajaka lamminiite ja

41,5 ha Vardi ja Russalu soo- ja lamminiite. Kaitsekorraldusperioodil lisanduvad taastatavad

niidualad.

Kokku on kavandatud 130,7 ha lammi- ja soostunud niitude hooldus.

4.2.1.3. PUISNIITUDE TAASTAMINE

Tegevus on vajalik väärtustele 2.1.6 seatud eesmärkide täitmiseks (joon. 5).

Alal on kavandatud 4,7 ha puisniitude taastamine.

Puisniitudena võib taastada mitmed luhaniitudega külgnevad puistud kaitseala põhjaosas ning

luhaniitudega ümbritsetud elupaigad kaitseala lõunaosas (2,9 ha). Neil aladel on säilinud

arvestatavalt kunagise puisrohumaa struktuurielemente – vanu laiavõralisi tugevakorbalisi kaski,

mände, tammesid ja maani ulatuvate võradega vanu kuuski, mis kõik tuleks taastamistööde käigus

säilitada. Taastamistööde käigus on vaja eelkõige piirata alade võsastumist paakspuu, kadaka ja

halli lepaga. Paljudel juhtudel on vaja tugevalt hõrendada ka puurinnet, eemaldades valdav enamik

alla 100 aasta vanustest mändidest ja alla 80 aastased kuused ja kased.

Loodusalal potentsiaalseteks metsaelupaigatüüpideks määratud kooslusi võib võtta kasutusele ka

puiskarjamaadena (2,4 ha), kuna neid alasid on metsakarjamaade või puisniitudena varasematel

aegadel kasutatud. Mehhaniseeritud niitmine nendel aladel pole majanduslikult mõistlik või

tehnikaga ligipääs on raskendatud.

4.2.1.4. PUISNIITUDE HOOLDAMINE

70

Tegevus on vajalik väärtustele 2.1.6 seatud eesmärkide täitmiseks (joon. 5).

Taastatud puisniidualadel järgneb hooldus 4,7 ha.

4.2.2. METSA- JA MÄRGALAKOOSLUSTE LOODUSLIKU VEEREŽIIMI TAASTAMINE

Kaitseala põhjaosas (u 23 ha suurusel alal), kus varasema kuivenduse mõjul on kasvanud tüsedale

madalsoomullale tihedad okasmetsad, saab kraavide tammitamisega metsaala looduslikku

veerežiimi taastada ja elupaigatüüpide seisundit parandada (joon. 6). Kuna aastakümnetepikkuse

kuivenduse tulemusena on mullad enamjaolt kõdusoostunud, pole endiseid lagedaid madalsoid

seal enam võimalik taastada.

Metsaelupaikades asuvad kraavid on ühendatud ka kaugemale ulatuvate kraavidega, millel on

negatiivne mõju madal- ja lammisoodele. Otstarbekas on kogu kuivendussüsteemi sulgemine.

Loodusliku veerežiimi taastamisega parandatakse ka rikutud sookoosluste seisundit.

Kogu kuivendussüsteem asub kaitsealal ja üleujutamise mõju kaitsealalt väljas paiknevatele

maadele puudub. Kuivendussüsteemi sulgemisel tuleb vältida ida-lääne-suunalise sihi

üleujutamist, mida kasutatakse hooldustehnikaga luhaniitudele ligipääsemiseks.

Metsaalast lõuna suunas jääb praeguseks tugevalt kinnikasvanud madalsoo (4,4 ha; eramaa). Selle

avatud struktuuri taastamiseks kavandatakse puu- ja põõsarinde raie, mis koos veerežiimi

taastamisega loob tingimused liigirikaste madalsookoosluse säilimiseks ja soodustab kõrgema

pinnasevee taseme püsimist.

Taastamistööd on planeeritud riigimaale, kus töid korraldab RMK. Taastamistöödeks koostatakse

detailne tööprojekt, mis sisaldab kuivendusvõrgu sulgemise ja vajadusel puistu hõrendamise

ulatust ja mahte, muid taastamiseks vajalikke töid ning otstarbekuse hinnangut. Kuivõrd

taastamine on äärmiselt keerukas ja kompleksne protseduur, peab selle võimalikkus ja põhjendatus

olema põhjalikult ja parimaid kättesaadavaid teaduslikke teadmisi arvestades analüüsitud ning

kaalutud. Samas on tegemist Natura 2000 võrgustikku kuuluva alaga, kus peamiseks eesmärgiks

on ala eesmärgiks seatud väärtuste kaitse.

Korraldaja: RMK. Tööprojekti koostamine 2025. aastal ja taastamistööd 2026. aastal. Kraavide

sulgemine on I ja II prioriteet, madalsoo taastamine III.

71

Joon. 6. Loodusliku veerežiimi taastamine.

4.3. TARISTU

4.3.1. LOODUSVÄÄRTUSI TUTVUSTAVA INFOTAHVLI UUENDAMINE

Tegevus on vajalik külastuse suunamiseks ja loodushariduse edendamiseks (pt 3; joon 4).

Pärast kaitsekorra uuendamist ajakohastatakse ja paigaldatakse uus kaitseala tutvustav infotahvel.

III prioriteet. Töö korraldaja: RMK.

4.3.2. KAITSEALA PIIRI TÄHISTAMINE

Kaitseala piiril on kaks keskmist tähist. Tähiste seisukord ja paigaldamise vajadus vaadatakse üle, täpsustatakse sihtkaitse- ja

piiranguvööndi piiritähiste asukohad ning täiendavad tähised paigaldatakse pärast kaitsekorra

muutmist. Tähiste hooldus ja vajadusel asendamine on jooksev tegevus.

72

II prioriteet, korraldaja RMK.

4.4. KAVAD, EESKIRJAD, TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

4.4.1. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE JA KAVA UUENDAMINE Kaitsekorralduse tulemuslikkust hinnatakse üldjuhul kord kümne aasta jooksul üldise metoodika

alusel ja lähtudes tehtud tegevustest ning mõjust kaitse-eesmärkidele ja teiste oluliste liikide

säilimisele (tabel 8).

Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise

eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

Kava ülevaatamisel täpsustatakse väärtusi ja kaitse-eesmärke ning vajadusel täiendatakse

tegevuskava.

Tegevus on I prioriteet, korraldaja KeA.

4.4.2. KAITSEKORRA MUUTMINE

Tegevus on vajalik ala kaitseväärtuste, eelkõige punktis 2.1.7 ja 2.1.11 kirjeldatud metsakoosluste

säilitamiseks.

Keskkonnaamet tegi 2020. aastal keskkonnaministrile ettepaneku58 Pajaka-Vardi hoiuala tüübi

muutmiseks ning kaitsta alal paiknevaid väärtusi Pajaka maastikukaitseala laiendusena. Selle

tulemusel kattuks vastavasisulise määruse kehtestamisel Pajaka Vardi loodusala terviklikult

Pajaka maastikukaitsealaga ning ala väärtused ja nende kaitse on selgemini määratletud.

Alternatiivseks lahenduseks on hoiuala kaitse eesmärkide täiendamine või looduskaitseseaduse

muudatus. Kaitse-eeskirja muutmisele eelneks väljatöötamise kavatsuse koostamine, mille käigus

suheldakse maaomanike ja teiste huvigruppidega, et leida parimad võimalused loodusväärtuste

efektiivseks kaitseks.

Kaitsekorra muutmisettepanekute koond on toodud lisas 1.

Tegevus on I prioriteet, korraldaja KeA. Kaitsekorra muutmine on kavandatud hinnanguliselt

2026.‒2027. aastal.

5. 2007-2016 PERIOODI KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE

HINDAMINE

58 Keskkonnaameti 06.10.2020 kiri nr 7 4/20/16811

73

5.1. 2007-2016 PERIOODI KAITSEKORRA TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Pajaka maastikukaitseala kaitsekorralduskavaga 2007-2016 seati kaitsekorraldusele üldised

eesmärgid. Kava kohaselt on kaitsekorraldus tulemuslik, kui on täidetud kuus peamist eesmärki

(tabel 7)

Tabel 7. Perioodi 2007-2016 kaitsekorra tulemuslikkuse hindamine.

KKK-ga 2007-2016

seatud kriteerium

Indikaator Tulemus ja selgitus

Kaitseala välispiir on

tähistatud vastavalt

seadusele

Kaitseala välispiir on tähistatud.

Eesti soojumika

populatsiooni suurus ei

ole vähenenud

Puuduvad täpsemad andmed, et

populatsiooni suuruse ja seisundi

muutust hinnata. Samas, puuduvad

andmed populatsiooni vähenemise ja

seisundi halvenemise kohta alal. (pt

2.1.1.2)

Metsakoosluste keskmine

vanus on tõusnud 10 aasta

võrra

Pajaka sihtkaitsevööndis on tagatud

metsakoosluste looduslik areng

Kaitseala niidud vastavad

kõrge loodusväärtusega

niitude tunnustele

LoA-l on nõuetel vastavalt hooldatud

55,7 ha lammi- ja soostunud niite, mille

esinduslikkus ja looduskaitseline väärtus

on kõrge. Ligi 44,4 ha luhtasid ja 4,7 ha

puisniite vajab taastamist ja täiendavalt

hooldust.

Luha- ja metsakooslustes

puuduvad tallamise

märgid

Puuduvad andmed, et luha ja

metsakoosluste tallamine oleks

probleemiks.

Hiie Tammik on

puhastatud võsast järgides

eksperdi soovitusi

?

Tabel 8. Kaitsekorralduskavaga 2007-2016 kavandatud tegevuste täitmine.

Kavandatud tegevus Prioriteet Kavandatud

aasta

Hinnang täitmisele

Kaitsealuste liikide seire 1 2008 Seire toimub vastavalt riikliku seire programmile

seirealade juhuvalimi teel.

Uue kaitsekorralduskava

koostamine

1 2012 KKK koostamine on ajaliselt hilinenud. Samas ei

ole see takistanud kaitsekorralduslike tegevuste

kavandamist ja elluviimist, eelkõige poollooduslike

koosluste taastamist ja hooldamist.

Allika seisundi ja

vooluhulga ekspertiis ja

seire

1 2008 Ei ole uuringut tehtud.

Poollooduslike koosluste

majandamine / taastamine

1 2007-2012…. 2022. a on LoA-l taastatud ja hoolduses 55,7 ha

luha- ja soostunud niite.

74

Poollooduslike koosluste

seire

1 2007, 2012 2015. a tehti alal poollooduslike koosluste

inventuur. Seire toimub vastavalt riikliku seire

programmile seirealade juhuvalimi teel. Pajaka-

Vardi (SJA1011000), Pajaka 1 (SJA1011001),

Pajaka 2 (SJA1011002), Pajaka 3 (SJA1011003).

Seiratavad elupaigatüübid on lamminiidud (6450),

puisniidud (6530*). Seisundit hinnatakse

poollooduslike koosluste taastamis- ja

hooldustööde kavandamisel ning tööde

vastuvõtmisel ja rutiinsel kontrollil.

Metsakoosluste seire 1 2012 2019. a tehtud kogu ala hõlmav

metsaelupaigatüüpide inventuur. Metsakoosluste

seire toimub vastavalt riikliku seire programmile

seirealade juhuvalimi teel. Seiratav elupaigatüüp on

laialehised metsad (9020*).

Matkaraja rajamine

etappide kaupa

2 2007-2012 Ei ole rajatud

Laagripaiga ettevalmistus 2 2007 Ei ole rajatud

Parkimistasku

korrastamine ja

laiendamine

2 2007 Ei ole rajatud

Sissesõidukeelumärgi

paigaldamine

2 2007 Ei ole rajatud

Suunaviitade paigaldamine 2 2007 Ei ole rajatud

Välikäimla rajamine 2 2007 Ei ole rajatud

Eelmise perioodi kaitsekorralduse tulemuslikkust analüüsitakse konkreetsete kaitseväärtuste

kirjelduse juures.

5.2. KAITSEKORRA TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Kaitsekorralduse tulemuslikkust hinnatakse kord 10 asta jooksul (tabel 9). Vajadusel täpsustatakse

eesmärke ja täiendatakse tegevuskava.

75

Tabel 9. Kaitsekorralduskava 2024.‒2033. perioodi tulemuslikkuse hindamine

Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus 2.1.1 Jõed ja ojad (3260) pindala,

esinduslikkus

7,7 ha heas seisus elupaiku on säilinud

7,7 ha, andmed on täpsustatud

Info: ortofoto, paikvaatlus, jõgede

seisundi riiklik seire, inventuur

2.1.2 Lamminiidud (6450) pindala,

esinduslikkus

56,9 ha / B

30,0 ha / C

heas seisus elupaiku on säilinud

86,7 ha, sh 29,3 ha taastatud

Info: ortofoto, paikvaatlus, plk-de

taastamis- ja hooldustööde

kooskõlastamine ja kontroll

2.1.3 Liigirikkad madalsood

(7230)

pindala,

esinduslikkus

19,1 ha / A

9,8 ha / B

13,5 ha / C

heas seisus elupaiku on säilinud

42,4 ha, sh 13,5 ha taastatud

Info: ortofoto, paikvaatlus, plk-de

taastamis- ja hooldustööde

kooskõlastamine ja kontroll

2.1.4 Sinihelmikakooslused

(6410)

pindala,

esinduslikkus

1,1 ha / C heas seisus elupaiku on säilinud

1,1 ha, sh 1,1 ha taastatud

Info: ortofoto, paikvaatlus, plk-de

taastamis- ja hooldustööde

kooskõlastamine ja kontroll

2.1.5 Niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430)

pindala,

esinduslikkus

0,8 ha / C heas seisus elupaiku on säilinud

0,8 ha, sh 0,5 ha taastatud

Info: ortofoto, paikvaatlus, plk-de

taastamis- ja hooldustööde

kooskõlastamine ja kontroll

2.1.6 Puisniidud (6530*) pindala,

esinduslikkus

4,7 ha / C

5,0 ha / D

heas seisus elupaiku on säilinud

4,7, sh 4,7 ha taastatud

Info: ortofoto, paikvaatlus, plk-de

taastamis- ja hooldustööde

kooskõlastamine ja kontroll

2.1.7 Vanad loodusmetsad

(9010*)

pindala,

esinduslikkus

1,2 ha / A

12,7 ha / B

23,2 ha / C

9,4 ha / p

heas seisus elupaiku on säilinud

37,1 ha

Info: ortofoto, paikvaatlus,

metsakorraldusandmed

2.1.8 Vanad laialehised

metsad (9020*)

pindala,

esinduslikkus

1,7 ha / B heas seisus elupaiku on säilinud

12,4 ha

Info: ortofoto, paikvaatlus,

metsakorraldusandmed

2.1.9 Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

pindala,

esinduslikkus

4,6 ha / A

4,6 ha / B

3,2 ha / C

1,5 ha / p

heas seisus elupaiku on säilinud

12,4 ha

Info: ortofoto, paikvaatlus,

metsakorraldusandmed

2.1.10 Soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*)

pindala,

esinduslikkus

3,1 ha / B heas seisus elupaiku on säilinud

3,1 ha

Info: ortofoto, paikvaatlus,

metsakorraldusandmed

2.1.11 Siirdesoo- ja rabametsad

(91D0)

pindala,

esinduslikkus

11,0 ha / A

3,9 ha / B

14,2 ha / C

1,1 ha / p

heas seisus elupaiku on säilinud

29,1 ha

Info: ortofoto, paikvaatlus,

metsakorraldusandmed

2.1.12 Lammimetsad e

uhtvallimetsad(91F0)

pindala,

esinduslikkus

0,4 ha / B

0,3 ha / C

heas seisus elupaiku on säilinud

0,7 ha

Info: ortofoto, paikvaatlus,

metsakorraldusandmed

76

2.2.1.1 Kaunis kuldking

(Cypripedium

calceolus)

kasvuala pindala,

isendite arv

arvukus

Neli kasvuala kogupindalaga

21,6 ha 20 taime

Kasvukohtade säilimine 21,6 ha

arvukusega vähemalt 20 taime

Info: riiklik seire; paikvaatlus

2.2.1.2 Eesti soojumikas

(Saussurea alpina

subsp. esthonica)

kasvuala pindala,

isendite arv

arvukus

Neli kasvuala kogupindalaga

4,6 ha

Kasvukohtade säilimine 4,6 ha Info: riiklik seire; paikvaatlus;

kraavide sulgemise tulemusseire;

inventuur

2.2.1.3 Püst-linalehik (Thesium

ebracteatum)

kasvuala pindala,

isendite arv

Kaks kasvuala kogupindalaga

3,5 ha, 550 taime

Kasvukohtade säilimine 3,5 ha,

arvukusega vähemalt 550 taime

Info: riiklik seire

2.2.1.4 Lõhnav käoraamat

(Gymnadenia

odoratissima)

kasvuala pindala,

isendite arv

11,6 ha, 7 taime Kasvukoha säilimine 11,6 ha

arvukusega vähemalt 7 taime

Info: riiklik seire; paikvaatlus

2.2.1.5 Koldjas selaginell

(Selaginella

selaginoides)

kasvuala pindala,

isendite arv

6,5 ha, 55 taime Kasvukoha säilimine 6,5 ha

arvukusega vähemalt 55 taime

Info: riiklik seire, paikvaatlus.

2.2.1.6 Roheline

kaksikhammas

(Dicranum viride)

kasvuala pindala,

isendite arv

1,4 ha, 2 substraadiühikut Kasvukoha säilimine 1,4 ha

vähemalt 2 substraadiühikut

Info: paikvaatlus

2.2.2.1 Saarmas (Lutra lutra) liigi olemasolu,

elupaiga seisund

Asustab püsivalt kaitseala Asustab püsivalt kaitseala Info: saarma riiklik seire, jõgede

seisundi riiklik seire

2.2.2.2 Tõugjas (Aspius aspius)

ja harilik võldas (Cottus

gobio)

liigi olemasolu,

elupaiga seisund

Tõugjas asustab kaitseala;

võldase kohta täpsemad andmed

puuduvad

Asustavad püsivalt kaitseala Info: riiklik seire, jõgede seisundi

riiklik seire, inventuur

2.2.2.3 Paksukojaline jõekarp

(Unio crassus)

liigi olemasolu,

elupaiga seisund

1 leiukoht Populatsioon on kaitsealal

säilinud

Info: riiklik seire, jõgede seisundi

riiklik seire, inventuur

2.2.2.4 Vasakkeermene pisitigu

(Vertigo angustior)

liigi olemasolu,

elupaiga seisund

Levikuandmed puuduvad Populatsioon on kaitsealal

säilinud

Info: riiklik seire, inventuur

KASUTATUD ANDMEALLIKAD

EELIS. (2010). Kasutamise kuupäev: detsember 2023. a., allikas

http://www.eelis.ee/default.aspx?state=3;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=

ala&obj_id=-1587635712

Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. 2020. Koost.: M. Mesipuu. Tartu:

Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

file://sise.envir.ee/Kasutajad$/KA/45707120307/Downloads/Aru-%20ja%20soostunu

d%20niitude%20hoolduskava%20(2).pdf

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. 2010. Juhend

loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks.

Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Luhtade hoolduskava. 2020. Koost.: J.-A- Metsoja. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse

Ühing.

file://sise.envir.ee/Kasutajad$/KA/45707120307/Downloads/Luhtade%20hoolduskav

a%20(1).pdf

Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. 2019. Koost.: E. Roosaluste. Tartu.

file://sise.envir.ee/Kasutajad$/KA/45707120307/Downloads/Puisniidu_puiskarjamaa

_hoolduskava%20(1).pdf

Pärandniitude tegevuskava. 2021. Keskkonnaamet.

file://sise.envir.ee/Kasutajad$/KA/45707120307/Downloads/parandniitude_tegevuska

va_2021-2027_1.pdf

Report on progress and implementation (Article 17, Habitats Directive)

http://cdr.eionet.europa.eu/ee/eu/art17/envxtxasa/

78

LISAD

LISA 1. ETTEPANEKUD PAJAKA MAASTIKUKAITSEALA, PAJAKA-VARDI HOIUALA JA NING PAJAKA-

VARDI LOODUSALA KAITSE-EESMÄRKIDE TÄIENDAMISEKS

Lähtuvalt loodusdirektiivi artiklist 6 on liikmesriikidel kohustus Natura 2000 aladel

kehtestada elupaigatüüpide ökoloogilistele vajadustele vastavad kaitsemeetmed.

Arvestades Euroopa Komisjoni juhendit 59 Natura alade kaitse korraldamise kohta,

tuleb selle kohustuse täitmiseks vältida olukordi, kus konkreetsel alal väheneb

elupaigatüübi või liigi elupaiga pindala või kui halvenevad elupaiga või sellega seotud

liigi kaitsestaatuse pikaajaliseks säilimiseks vajalikud funktsioonid ja struktuur

võrreldes nende esialgse või taastatud seisundiga.

Keskkonnaamet tegi 2020. aastal keskkonnaministrile ettepaneku 60 Pajaka-Vardi

hoiuala tüübi muutmiseks ning kaitsta alal paiknevaid väärtusi Pajaka

maastikukaitseala laiendusena. Selle tulemusel kattuks vastavasisulise määruse

kehtestamisel Pajaka Vardi loodusala terviklikult Pajaka maastikukaitsealaga ning ala

väärtused ja nende kaitse on selgemini määratletud. Alternatiivseks lahenduseks on

hoiuala kaitse eesmärkide täiendamine või looduskaitseseaduse muudatus.

Kehtivate kaitse-eesmärkide täiendamine või kaitsekorra muutmine on vajalik, sest

siseriiklikult ei kaitsta Pajaka-Vardi hoiualal metsaelupaigatüüpe, mistõttu

looduskaitseseadus ei võimalda nende elupaikade kaitseks kehtestada vajalikke

meetmeid. Praegune hoiualal kehtiv kaitsekord võimaldab teha loodusalal kaitse

eesmärgiks olevates metsaelupaikades uuendusraiet, mille tulemusel need hävivad.

Lisaks ohustab raie teiste kompaktselt asetsevate väärtuslike metsaelupaikade sidusust

ja funktsioneerimist.

Siseriiklik kaitsekord ei taga loodusalal eesmärgiks olevate metsaelupaigatüüpide,

vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050) ja siirdesoo ja

rabametsade (91D0*) kaitset ja säilimist. Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek

seada kaitseala eesmärgiks ka rohunditerikkad kuusikud (9050). Vanade

loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050*) ja siirdesoo- ja

rabametsade (91D0*) kaitse eeldab metsade looduslikule arengule jätmist. Seetõttu ei

ole võimalik lubada loodusalal kaitse-eesmärgiks olevates puistutes uuendusraieid.

Hoiualal kaitse-eesmärke täiendamata või kaitsekorda muutmata ei saa tagada

metsaelupaikade säilimist loodusala esitamise hetkeseisu mahus. Natura

standardandmebaasi järgi kaitstakse loodusalal elupaigatüüpi vanad loodusmetsad

(9010*) 10 ha, rohunditerikkaid kuusikuid (9050) 5 ha ning siirdesoo ja rabametsi

(91D0*) 23 ha ulatuses. Elupaikade esinduslikkus on vähemalt C. Kehtiv kaitsekord ei

taga siirdesoo ja rabametsade (91D0*) kaitset 9,3 ha ulatuses, arvestades loodusala

moodustamisel määratud kaitse eesmärke. Kuigi vanu loodusmetsi (9010*) ja

rohunditerikkaid kuusikuid (9050) kaitstakse loodusala moodustamisel määratud

59 ELT 25.01.2019 „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6

sätted”;

https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019XC0125%2807%29&from=ET 60 Keskkonnaameti 06.10.2020 kiri nr 7 4/20/16811

79

mahus ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0) pindala loodusalal on suurem kui

loodusala moodustamisel määratu, on oluline kaitsta kompaktselt paiknevate

metsaelupaikade tervikut, et tagada pikaajaline jätkusuutlik ökosüsteemi

funktsioneerimine.

2019. aastal Euroopa Komisjonile aastate 2007‒2018 kohta esitatud loodusdirektiivi

artikli 17 kohase hindamisaruande 61 kohaselt ei ole nimetatud metsaelupaigatüüpide

üldine seisund Eestis soodne. Natura hindamisaruande andmetel on Eestis vanu

loodusmetsi 70 000 ha, millest on soodsas seisundis vaid 45 100 ha, rohunditerikkaid

kuusikuid (9050) 8900 ha, millest on soodsas seisundis 5100 ha, ning siirdesoo- ja

rabametsi (91D0*) 44 000-50 000 ha, millest on soodsas seisundis 35 000 ha. Vanade

loodusmetsade seisund on hinnatud „ebasoodus – halb” ja rohunditerikaste kuusikute

(9050*) ning siirdesoo- ja rabametsade seisund „ebasoodus – ebapiisav”, eelkõige

struktuuri ja funktsioonide säilimise halva seisundi tõttu. Seetõttu vajavad need

metsaelupaigatüübid lisakaitsemeetmeid ning täiendavat kaitset, seda eelkõige juba

olemasolevatel kaitstavatel aladel.

Ettepanekud Pajaka maastikukaitseala kaitse-eesmärkide muutmiseks

Lisada Pajaka maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks järgmised liigid:

• kaunis kuldking Cypripedium calceolus,

• eesti soojumikas Saussurea alpina subsp. Esthonica,

• püst-linalehik Thesium ebracteatum,

• koldjas selaginell Selaginella selaginoides,

• roheline kaksikhammas Dicranum viride,

• paksukojaline jõekarp Unio crassus.

Kaaluda kaitse-eeskirja uuendamisel ajakohastest andmetest lähtuvalt järgmiste liikide

kaitse-eesmärgiks seadmist:

• saarmas Lutra lutra

• vasakkeermene pisitigu Vertigo angustior

Lisada Pajaka maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks järgmised LoD I lisa

elupaigatüübid:

• jõed ja ojad (3260),

• sinihelmikakooslused (6410),

• niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

• puisniidud (6530*),

• rohunditerikkad kuusikud (9050),

• soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*),

• lammimetsad kaldavallidel (91F0).

61 Habitat Report

http://cdr.eionet.europa.eu/Converters/run_conversion?file=ee/eu/art17/envxtxasa/EE_habitats_reports-

20190725-083848.xml&conv=589&source=remote#

80

Ettepanekud Pajaka-Vardi hoiuala kaitse-eesmärkide muutmiseks

Lisada Pajaka-Vardi hoiuala kaitse-eesmärkideks järgmised liigid:

• eesti soojumikas Saussurea alpina subsp. Esthonica,

• koldjas selaginell Selaginella selaginoides,

• lõhnav käoraamat Gymnadenia odoratissima.

Tulevikus kaaluda planeeritava inventuuri andmetest lähtuvalt kärbesõie (Ophrys

insectifera) kaitse-eesmärgiks seadmist.

Lisada Pajaka-Vardi hoiuala kaitse-eesmärkideks järgmised LoD I lisa elupaigatüübid:

• jõed ja ojad (3260),

• vanad loodusmetsad (9010*),

• rohunditerikkad kuusikud (9050),

• siirdesoo- ja rabametsad (91D0),

• lammimetsad kaldavallidel (91F0).

Ettepanekud Pajaka-Vardi loodusala kaitse-eesmärkide muutmiseks

Lisada Pajaka-Vardi loodusala kaitse-eesmärkideks järgmised liigid:

• eesti soojumikas Saussurea alpina subsp. Esthonica

• roheline kaksikhammas Dicranum viride

Lisada Pajaka-Vardi loodusala kaitse-eesmärkideks järgmised LoD I lisa

elupaigatüübid:

• soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*),

• lammimetsad e uhtvallimetsad (91F0).

Kaitse-eesmärkide täiendamine on oluline, et tagada Natura 2000 loodusala väärtuste

soodne seisund vastavalt loodusdirektiivile ning riiklikult võetud kohustustele. Lisaks on

otstarbekas ühtlustada loodusala ja siseriikliku kaitseala kaitse-eesmärgid.

81

LISA 2. ULATUSLIKE LOODUSÕNNETUSTE LIKVIDEERIMINE JA

METSAKAHJUSTUSTE LEVIKU TÕKESTAMINE PIIRANGUVÖÖNDIS JA HOIUALAL

Kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis ja hoiualal üldreeglina lubatakse tegevusi,

mille mõju objekti kaitse-eesmärgile on neutraalne või positiivne. Nendel aladel on

tolereeritavad ka majanduslikel eesmärkidel tegevused viisil ja mahus, mis ei ole

vastuolus kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgiga. Paratamatult võib ette tulla ka

olukordi, mida ei ole võimalik lahendada tavapäraselt selleks kasutatavate

õigusnormide järgi (nt lageraiet oleks vaja teha suuremal alal, kui kaitsekord seda

võimaldab). Tüüpilisteks sellisteks näideteks on loodusõnnetused metsamaal, nagu

torm, tuli või ulatuslik metsakahjustuse levik, invasiivse võõrliigi levik jmt.

Looduskaitse vaatevinklist vaadates on sellistel juhtudel tegemist metsa ökosüsteemile

omaste protsessidega, milledesse pole vaja tingimata sekkuda, kuid mis maaomaniku

vaatevinklist võib aga tähendada majanduslikku kahju. Lisaks esineb ka olukordi, kus

mitte sekkumisega võivad kahjustused kanduda väljapoole kaitstavaid alasid: näiteks

metsakahjurid võivad kaitsealalt levida majandusmetsadesse. Seetõttu peab kaitseala

valitseja erandolukordades kaalume erinevaid huve ja otsima kompromisslahendusi.

Metsaseadus võimaldab loodusõnnetuste likvideerimiseks või metsakahjustuste leviku

tõkestamiseks teha lageraiet või sanitaaraiet (kuni täiuseni 0,3). Kaitsealadel tuleb

sealjuures arvestada ka kaitse-eeskirjaga seatud piirangutega (langi suurusele, täiusele

vmt). Lisaks eelnevale on võimalik teha ka kujundusraiet, kui kaitsekorralduskava seda

ette näeb.

Alljärgnevalt ongi toodud piiranguvööndis ja hoiualal rakendatavad kujundusraie

põhimõtted, mida kasutatakse metsakahjustuste leviku tõkestamiseks ja ulatuslike

loodusõnnetuste likvideerimiseks, kui neid erandolukordi ei ole võimalik lahendada

kaitsekorraga ettenähtud metsamajandamise reeglite raames (lageraie või

sanitaarrraiena). Kujundusraie kooskõlastamine toimub kaitseala valitseja

kaalutlusotsuse alusel: kaitseala valitseja hindab kujundusraie teostamise vajalikkust ja

kooskõla kaitse-eesmärgiga.

Kaitstava loodusobjekti valitseja võib lubada piiranguvööndis või hoiualal teha

kujundusraiet, arvestades järgmisi põhimõtteid:

1) kahjustuste likvideerimine kiirendab kaitse-eesmärgi tagamiseks vajaliku uue

metsapõlve teket või see pole vastuolus kaitse-eesmärgiga.

2) see on vajalik võõrliigi tõrjeks või metsakahjurite leviku tõkestamiseks

kaitsealalt väljapoole.