Tamula järve hoiuala ja Vagula järve hoiuala kaitsekorralduskava kinnitamine

K O R R A L D U S

21. märts 2024 nr 1-3/24/100

Tamula järve hoiuala ja Vagula järve hoiuala

kaitsekorralduskava kinnitamine

1. OTSUS

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan „Tamula järve hoiuala ja Vagula järve hoiuala kaitsekorralduskava”;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel,

kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. loodukaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Kerttu Elm

spetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

„Vaade Tamula järvele“ Kerttu Elm

Keskkonnaamet 2024

Tamula järve hoiuala ja

Vagula järve hoiuala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti peadirektori

asetäitja

21.03.2024

korraldusega nr 1-3/24/100

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 5 1.1. Alade iseloomustus .................................................................................................................... 5 1.2. Maaomand ja maakasutus ........................................................................................................ 6 1.3. Huvigrupid ................................................................................................................................. 6 1.4. Uuritus ........................................................................................................................................ 7

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ....................................................................... 9

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE JA KÜLASTUSKORRALDUS 12

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE 14 4.1. Tegevuste kirjeldus .................................................................................................................. 14

4.1.1. Seired, uuringud ..................................................................................................... 14

4.1.2. Taristu .................................................................................................................... 14 4.1.3. Kavad, eeskirjad ..................................................................................................... 14

4.2. Tegevuste eelarve ..................................................................................................................... 16

5. KASUTATUD ALLIKAD ................................................................................................. 17

Lisa. Pildid .............................................................................................................................. 18

Kasutatud lühendid

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

KOV – kohalik omavalitsus

LKS – looduskaitseseadus

HA – hoiuala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti looduse infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide

alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitseala

valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi

kolmandatele isikutele. Tamula järve hoiuala ja Vagula järve hoiuala kaitsekord on kehtestatud

Looduskaitseseadusega.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaamet. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta

avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Käesoleva Tamula järve hoiuala ja Vagula järve hoiuala kaitsekorralduskava (edaspidi KKK)

eesmärk on:

• anda lühike ülevaade kaitstavatest aladest (edaspidi ala) - selle kaitsekorrast, kaitse-

eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal

läbiviidavast riiklikust seirest;

• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm

väärtuse seisundile;

• arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja

kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta

perspektiivis;

• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke

meetmeid koos oodatavate tulemustega;

• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse

kirjelduse ja orienteeruva maksumusega;

• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.

Kaitsekorralduskava koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja

kaitsekorralduskava koostamise juhendist.

Kava koostas Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kerttu Elm.

Kontakt: [email protected], 5689 3674.

1. SISSEJUHATUS

1.1. Alade iseloomustus

Tamula järve hoiuala asub Võru maakonnas Võru linnas (joonis 1). Hoiuala on moodustatud

Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrusega nr 235 „Hoiualade kaitse alla võtmine Võru

maakonnas“ ning ala kaitse-eesmärgiks on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüübi – looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) ning II lisas nimetatud liikide –

hariliku hingu (Cobitis taenia) ja hariliku vingerja (Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav

Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkti 2 alapunkti 425 alusel kuulub tervikuna

Tamula järve loodusala (Natura EE0080637) koosseisu (EELIS). Loodusala kaitse-eesmärgiks

on I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp looduslikult rohketoitelised järved (3150) ning

II lisas nimetatud liigid, kelle isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik

hink (Cobitis taenia) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis).

Joonis 1. Tamula järve hoiuala asukoha skeem (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-

rakendus, 2024).

Vagula järve hoiuala asub Võru maakonnas Võru vallas (joonis 2). Hoiuala on moodustatud

Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrusega nr 235 „Hoiualade kaitse alla võtmine Võru

maakonnas“ ning ala kaitse-eesmärgiks on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüübi – vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130) ning II lisas

nimetatud liikide – hariliku hingu (Cobitis taenia) ja hariliku vingerja (Misgurnus fossilis)

elupaikade kaitse. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k „Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkti 2 alapunkti 465

alusel kuulub tervikuna Vagula järve loodusala (Natura EE0080612) koosseisu (EELIS).

Loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp vähe- kuni

kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130) ning II lisas nimetatud liigid, kelle

isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia) ja harilik

vingerjas (Misgurnus fossilis).

Joonis 2. Vagula järve hoiuala asukoha skeem (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-

rakendus, 2024).

1.2. Maaomand ja maakasutus

Tamula järve hoiuala pindala on 210 ha ning asub 99,7 % riigimaal. Hoiuala on veealune pind.

Vagula järve hoiuala pindala on 601 ha ning asub 98 % riigimaal. Hoiuala on veealune pind.

1.3. Huvigrupid

Tamula järve ja Vagula järve hoiualadega seotud olulisemad huvigrupid ja nende huvid on

alljärgnevad:

Keskkonnaamet – hoiualade valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks

olevate väärtuste soodne seisund, järelevalve teostamine keskkonnaalaste õigusrikkumiste üle.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) – maaomanik, loodushoiutööde korraldamine.

Võru Vallavalitsus, Võru Linnavalitsus – huvitatud hoiualade heast seisundist,

loodusväärtuste säilimisest, rekreatiivsed tegevused.

Ümbruskonna elanikud, kalastajad ja kalurid, jahimehed, puhkajad – järve kasutamine

ujumiseks, kalastamiseks, jahipidamiseks, aktiivseks puhketegevuseks (matkamine ümber

järve, paadisõit järvel).

1.4. Uuritus

1.4.1. Läbiviidud inventuurid ja seired

Tamula ja Vagula järv on hõlmatud väikejärvede seiresse. Viimati seirati neid 2016. aastal ning

Tamula järve ökoloogiline seisund hinnati varasemaga võrreldes kehvaks. Vagula järve

ökoloogiline seisund hinnati väga heaks (EMÜ, 2016).

2020. aastal valmis keskkonnauuring „Kaiavere, Kaiu, Raigastvere, Tamula järvede ning

Ähijärve uurimuslik seire mittehea seisundi põhjuste täpsustamiseks, seisundi parandamiseks

vajalikud meetmed ja ökoloogilise seisundi hindamissüsteemi korrigeerimise vajadus“, mille

eesmärgiks oli kaardistada nimetatud järvede valgalal olevad koormusallikad, töötada välja

nende koormusallikate mõju vähendamise meetmed, mis võimaldaks saavutada 6-12 aasta

perspektiivis nende pinnaveekogumite hea seisundi (Kobras AS, 2020). Aruanne esitab

meetmed, mis toetavad Tamula järve seisundi paranemist või on vajalikud täiendavate

meetmete väljatöötamiseks.

2019. a toimus üle Eesti üldine hingu, vingerja ja võldase leviku täpsustamine, mille käigus

uuriti ka Vagula järve. Vingerjat katsepüügil ei tabatud, kuid tema vähearvukas ja piiratud

esinemine järves on võimalik (teada on vingerja esinemine Võhandu jões nii Vagulast alla- kui

ülesvoolu). Hingu esinemine registreeriti 2 püügilõigus, mis asusid Võhandu jõe sissevoolu

läheduses. Hingule sobivaks piirkonnaks Vagula järves ongi järve läänekallas. Võldast

katsepüükidel ei leitud, kuid järve idapoolses osas leidub paiguti võldasele sobivaid elupaiku

ning liigi esinemine järves on võimalik. Lisaargumendiks on seegi, et järvest läbi voolavas

Võhandu jões esineb võldas nii ülal- kui allpool järve (Järvekülg jt, 2018).

2021. aastal toimus Tamula järvel hingu ja vingerja inventuur, mille eesmärk oli tuvastada

kaitse-eesmärgiks olevate kaitsealuste liikide olemasolu järves. Tamula järves registreeriti

vingerja olemasolu kahe järve sissevoolu juures. Inventuuri põhjal on liik Tamula järves

levinud hajusalt ja vähearvukalt. Ohuteguriks on veemotospordi harrastamine liigi kudeajal

ning järve kaldaalade muutmine inimtegevuse käigus. Liigi kaitseseisund Tamula järves tuleb

hinnata rahuldavaks. Hink on Tamula järves inventuuri põhjal tavaliseks ja laialt levinud

liigiks. Inimtegevusega kaasnevad ohud hingu jaoks on oluliselt väiksemad kui vingerja puhul,

kuid ka hinku ohustavad veemotosport liigi kudeajal ning järve kaldaalade ümberkujundamine

inimtegevuse käigus. Liigi kaitseseisund Tamula järves hinnati heaks (Järvekülg jt, 2021).

2022. aastal valmis Võru Linnavalitsuse tellitud uuring „Võru linnas üleujutusohu riskide

maandamine“, mille eesmärgiks oli pakkuda lahendusi linna üleujutusriski maandamiseks, kus

käsitleti nii Tamula kui ka Vagula järve.

1.4.2. Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on väikejärvede seire jätkuv teostamine.

Tamula järve läänekaldal uuritud kraavide süsteemi juures oli mitmel pool näha põhjavee

avanemine allikatena, ka mujal järve valgalal on teada allikaid. Selleks, et selgitada, mil määral

võib järve jõudev fosfori koormus olla seotud põhjaveega, tuleks uurida piirkonna põhjavee

toiteainete sisaldusi ja jälgida paralleelselt ka pinnavees esinevaid sisaldusi (Kobras AS, 2020).

Järvedel on suur huvi sõita mootorpaatide ja skuutritega ning talvel rajada jääradasid, et sõita

mootor- ja maastikusõidukitega, siis on kavas tellida uuring nende tegevuste mõju hindamiseks

järvede elupaigale ning vee-elustikule. Kuna see huvi puudutab üle Eesti erinevaid järvi, siis

on see laiem uuring, kus Tamula ja Vagula järved on uuritavateks objektideks. Eelnevalt on

vaja välja töötada ühtne metoodika mootorsõidukite mõju ulatuse mõõtmiseks.

Vajalik on läbi viia järvel pesitsevate lindude inventuur, et hinnata mootorsõidukite

kasutamisest tulenevat mõju olulisust järvel pesitsevatele lindudele.

Samuti on vaja uurida ja analüüsida maaküttetorustike järve paigaldamise mõjusid vee-

elustikule ning järve elupaigale. Natura järvedesse küttekontuuride paigaldamine ei ole

soovitatav paigaldamisega ja eemaldamisega kaasneva häiringu ning võimalike lekete ja rikete

tõttu. On teada, et torude juures vee temperatuur langeb, kuid kas sellel võib olla ka suurem

mõju vee-elustikule pikemas plaanis, on vajalik eraldi hinnata.

Nõutav on kaitsekorralduse tulemuslikkuse seire, mida viiakse läbi hoiuala valitsemise raames.

Muud võimalikud läbiviidavad uuringud on soovituslikud, eeskätt need, mis käsitlevad

kaitsealuseid ja/või Natura liike.

1.6 Eelmise kaitsekorraldusperioodi tulemuslikkuse analüüs

Tamula järve ja Vagula järve hoiualade kaitsekorralduskavas (2011-2020) ettenähtud tegevuste

tulemuslikkuse hindamine saab toimuda läbi koosluste ja liikide leviku muutuste jälgimise.

Kaitse-eesmärgiks on seatud kaitsealuste liikide hariliku hingu (Cobitis taenia) ja hariliku

vingerja (Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse. Mõlemad liigid on järvedes esindatud.

Loodusaladel on lisatud eesmärgiks veel III kaitsekategooria kaitsealuse liigi saarmas (Lutra

lutra) elupaiga kaitse. Andmed saarma levikust on vanad, kuid 2019. a ohustatuse hinnangu

põhjal on saarmas soodsas seisus ning on tõenäoline, et liik on järvedega seotud.

Eelmise kaitsekorraldusperioodi oodatav tulemus oli, et elupaigatüüpide pindala ja

looduskaitseline väärtushinnang on sama või suurenenud. Tamula järve hoiuala kaitse-eesmärk

oli Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavale tuginev soodsa seisundi saavutamine ning

pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks järve loodusliku seisundi ja elupaikade säilitamine (209,81 ha)

ning selle kaudu väärtuslike liikide soodsa seisundi ja bioloogilise mitmekesisuse tagamine.

Elupaiga looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) pindala on Tamula järves 210,9 ha ning

selle esinduslikkus on B1, ökoloogiline seisund on kesine. Tamula järve ökoloogiliselt hea

seisundi saavutamiseks on seatud tähtaeg 2027. aasta (Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava

2022-2027).

Vagula järve hoiuala kaitse-eesmärgiks on Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavale tuginev

soodsa seisundi saavutamine ning pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks järve loodusliku seisundi ja

elupaikade säilitamine (597,98 ha) ning selle kaudu väärtuslike liikide soodsa seisundi ja

bioloogilise mitmekesisuse tagamine. Elupaiga vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda

veega järved (3130) pindala on 601,9 ha ning on hinnatud esinduslikkusega A, ökoloogiline

seisund hea.

1 Inventeerimisel kasutatakse H. Mäemetsa juhendit “Kaitsealuste Natura 2000 järve-elupaikade inventeerimise

juhised”

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID Tabelis 1 ja 2 võetakse kokku Tamula järve ja Vagula järve hoiualade kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi

saavutamist või hoidmist ohustavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused

kaitsekorralduskava perspektiivis.

Tabel 1. Tamula järve hoiuala väärtuste koondtabel.

Kaitseväärtus2 Seisund3

(pindala/esinduslikkus) Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused

Panus

üldpind

alasse /

SDF-i

(%) 6

2.1. Elustik

Hink

LKS – III, KE – jah,

LoD – II, LoA – jah.

2021. a katsepüügiga

saadi 22 isendit.

Elupaik hinnati liigile

sobivaks.

Elupaik on soodsas

seisundis,

katsepüügiga

saadakse vähemalt

20 isendit.

Kaldaala puhastamine ja

süvendamine, veetaseme

langus. Veekvaliteedi

halvenemine. Veeliiklusest

tulenev suurem lainetus.

Kaalutlusotsuste

tegemine, vajadusel

KMH läbiviimine

Elupaik on soodsas

seisundis.

Katsepüügiga

saadakse vähemalt

20 isendit.

Vingerjas

LKS – III, KE – jah,

LoD – II, LoA – jah.

2021. a katsepüügiga

saadi 5 isendit. Liik on

järves vähearvukas.

Elupaik on soodsas

seisundis,

katsepüügiga

saadakse vähemalt

5 isendit.

Kaldaala puhastamine ja

süvendamine, veetaseme

langus. Veekvaliteedi

halvenemine. Veeliiklusest

tulenev suurem lainetus.

Kaalutlusotsuste

tegemine, vajadusel

KMH läbiviimine.

Elupaik on soodsas

seisundis.

Katsepüügiga

saadakse vähemalt

5 isendit.

2 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel

KE – jah –hoiuala kaitse-eesmärgiks olemine

LoD – loodusdirektiivi lisa number

LoA (LiD) – loodusala (linnuala) kaitse-eesmärgiks olemine 3 Elupaiga seisund A – väga hea, B – hea, C- arvestatav, D – väheesinduslik 4 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 5 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 6 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast

Kaitseväärtus2 Seisund3

(pindala/esinduslikkus) Kaitse eesmärk4 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus5 Märkused

Panus

üldpind

alasse /

SDF-i

(%) 6

Saarmas

LKS – III, KE – ei,

LoD – II, LoA – jah.

Saarmas on hoiualal

esindatud.

Hoiualal elab

vähemalt 1 paar.

Küttimine (sh hukkumine

koprapüünistes),

elupaikade hävimine ja

veekogude õgvendamine.

Selgitada välja ja kanda

registrisse levikuandmed.

Hoiualal elab

vähemalt 1 paar.

Liigi andmed

puuduvad

registrist.

2.2. Elupaik

Looduslikult

rohketoiteliste järved

(3150)

KE – jah,

LoD – I, LoA – jah

210 ha / B

ökoloogiline seisund

kesine.

Elupaigatüübi

seisundi säilitamine

210 ha ulatuses.

Ökoloogiline

seisund on

vähemalt hea.

Järve eutrofeerumine

Kaldaalade muutmine

Aktiivne mootorsõidukite

kasutus.

Maaküttetorustiku

paigaldamine.

Hoida ära järve

väliskoormuse

suurenemist.

Uuring mootorsõidukite

mõjust järvele.

Vajadusel Natura

hindamine.

Heas seisus

elupaika on 210 ha.

Ökoloogiline

seisund on hea.

0,67 /

0,70

Tabel 2. Vagula järve hoiuala väärtuste koondtabel.

Kaitseväärtus Seisund

(pindala/esinduslikkus) Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Panus

üldpind

alasse /

SDF-i

(%)

2.1. Elustik

Hink

LKS – III, KE – jah,

LoD – II, LoA – jah.

2019. a saadi

katsepüügiga vähemalt

28 isendit.

Elupaik on soodsas

seisundis,

katsepüügil

saadakse vähemalt

30 isendit.

Kaldaala puhastamine

ja süvendamine,

veetaseme langus.

Veekvaliteedi

halvenemine.

Veeliiklusest tulenev

suurem lainetus.

Kaalutlusotsuste

tegemine, vajadusel

KMH läbiviimine

Katsepüügiga saadakse

vähemalt 30 isendit.

Elupaik on soodsas

seisundis.

Vingerjas

LKS – III, KE – jah,

LoD – II, LoA – jah.

2019. a katsepüügiga ei

tabatud, kuid liik on

hoiualal tõenäoliselt

esindatud. Teada on

vingerja esinemine

Võhandu jões nii

Vagulast alla- kui

ülesvoolu. Elupaik on

soodsas seisundis.

Elupaik on soodsas

seisundis ja liik on

veekogus esindatud.

Sobivad elupaigad

on kaardistatud 598

ha ulatuses.

Kaldaala puhastamine

ja süvendamine,

veetaseme langus.

Veekvaliteedi

halvenemine.

Veeliiklusest tulenev

suurem lainetus.

Kaalutlusotsuste

tegemine, vajadusel

KMH läbiviimine

Liik on hoiualal esindatud.

Elupaik on soodsas

seisundis.

Liigi elupaigad on

kaardistatud ja EELISes.

Liigi

levikuareaal

EELISes vajab

muutmist.

Saarmas

LKS – III, KE – ei,

LoD – II, LoA – jah.

Saarmas on kaitsealal

esindatud.

Hoiualal elab

vähemalt 2 paari.

Küttimine (sh

hukkumine

koprapüünistes),

elupaikade hävimine ja

veekogude

õgvendamine

Selgitada välja ja

kanda EELISesse

saarma

levikuandmed.

Hoiualal elab vähemalt 2

paari.

2.2. Elupaik

Looduslikult

rohketoiteliste järved

(3150)

KE – jah,

LoD – I,

LoA – jah

601 ha / A

ökoloogiline seisund

hea.

Elupaigatüübi

säilitamine 601 ha-

l.

Ökoloogiline

seisund on

vähemalt hea.

Järve eutrofeerumine

Kaldaalade muutmine

Aktiivne

mootorsõidukite

kasutus.

Maaküttetorustiku

paigaldamine

Hoida ära järve

väliskoormuse

suurenemist.

Uuring

mootorsõidukite

mõjust järvele.

Vajadusel Natura

hindamine.

Heas seisundis elupaika on

601 ha.

Ökoloogiline seisund

(hea).

1,9 /

2,0

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE JA

KÜLASTUSKORRALDUS

Ainult veekogusid hõlmavate hoiualade külastamise all saab käsitleda veekogu avalikku

kasutamist – peamiselt suplemist, kalapüüki, veel ja jääl liikumist ning veekogu kaldal

(kallasrajal) liikumist.

Tamula järve hoiuala on populaarne ajaveetmise koht. Järve kasutatakse suplemiseks,

kalapüügiks ja paadisõiduks. Võru linna äärsel kaldapromenaadil käiakse jalutamas ning

rattaga sõitmas. Tamula järve supelranna külastuskoormuse hindamisel on asulate suurusest

tulenevalt lähtutud analoogiast Verevi järvega. Ligi poole väiksema elanike arvuga Elva linna

külje all asuva järve külastuskoormuseks on hinnatud 200 inimest päevas ja suvitusperioodi

pikkuseks 100 päeva (EMÜ, 2016). Arvestades Võru linna elanike arvuga on hinnanguline

koormus kaks korda suurem (400 inimest päevas).

Tamula ja Vagula järvedel on lubatud mootoriga veesõidukitega sõitmine, mis põhjustab

põhjasetete veesambasse paiskamist ja kaldaäärset erosiooni ning mõjutab seeläbi ka

toiteainete vabanemist vette ja ohustab kaitsealuste liikide kudeaega. Lisaks kaasneb sellega

lainetus ning mürareostus. 2023. aastal on kohalik omavalitsus reguleerinud järvel

mootorsõidukitega kasutamist, määrates kindlad reeglid, kuidas järve kasutada.(foto 1).

Vältimaks arusaamatusi järve erinevate kasutajate vahel, saab lisaks märkida vette poidega

rajad, kus tohib jetiga sõita. Kui valmib uuring mootorsõidukite kasutamise mõjust järvedele,

saab vajadusel seada rohkem piiranguid järve kasutusele.

Foto 1. Tamula järvel mootorsõidukite kasutamise piirangute joonis.

Järvede äärde on vajalik püstitada hoiuala tutvustavad infotahvlid. Tamula järve äärde

Roosisaare silla kõrvale suurem tahvel ning Vagula järve äärde väiksemad tahvlid Järvere pargi

ujumiskohta ja Roosisaare uuselamute juures olevasse ujumiskohta.

Visioon

• Hoiualade väärtused on säilinud soodsas seisundis. Külastuskoormus ei kahjusta ala

kaitseväärtusi ning külastajad on teadlikud alal kehtivatest piirangutest ja järgivad neid.

Eesmärk

• Hoiualad on tähistatud, puuduvad külastuste tagajärjel tekkinud olulised kahjud elustikule ja

kooslusele.

Meetmed

• Uuring mootorsõidukite mõjust järvele

• Järelevalve tõhustamine.

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD

TEGEVUSED JA EELARVE

4.1. Tegevuste kirjeldus

4.1.1. Seired, uuringud

4.1.1.1. Järvede seire

Väikejärvede seire eesmärgiks on saada informatsiooni järve veekeskkonna hetkeseisundi

kohta. Ülesandeks on informatsiooni kogumine ja andmeridade täiendamine pikaajaliste

protsesside uurimiseks. Viimati seirati järvi 2016. aastal. Tööde teostaja on KAUR, prioriteet

on II.

4.1.1.2. Tamula valgala põhjavee uuring

Selgitamaks välja, mil määral võib Tamula järve jõudev fosfori koormus olla seotud

põhjaveega, tuleb uurida piirkonna põhjavee toiteainete sisaldusi ja jälgida paralleelselt ka

pinnavees esinevaid sisaldusi. Uuringu korraldaja Keskkonnaamet, prioriteet II.

4.1.1.3. Mootorsõidukite kasutamise mõju uuring siseveekogudele ja vee-elustikule

Üldise uuringu tellimine üle Eesti, mis analüüsib siseveekogudel kasutatavate veesõidukite

mõju veekogudele ning vee-elustikule. Valminud töö põhjal saab hinnata ka erinevate ürituste

(jäärajasõidud jne) ja intensiivse suvise kasutamise mõju Tamula ja Vagula järvedel. Uuringu

korraldaja Keskkonnaamet, prioriteet II.

4.1.1.4. Haudelinnustiku uuring

Tamula järvel on vaja läbi viia seal pesitsevate lindude uuring. Vajalik on teada, millised liigid

seal pesitsevad, milline on nende ohustatus Eestis ning kui suur on nende arvukus. Uuringu

korraldaja Keskkonnaamet, prioriteet II.

4.1.2. Taristu

4.1.2.1. Tähiste hooldamine ja infotahvlite paigaldamine.

Vajalik on hoiualade tähiste hooldamine. Hoiualal on vajalik vanade tähiste vahetamine uute

vastu, kui olemasolevad on kulunud (foto 2). Amortiseerunud tähised vahetatakse uute vastu

kaitsekorraldusperioodi alguses. Hoiualade juurde paigaldatakse infotahvlid, 1 suur Tamula

järve äärde ja 2 väiksemat Vagula järve äärde (joonis 3). Prioriteet II, korraldaja

Keskkonnaamet koostöös RMK-ga.

4.1.3. Kavad, eeskirjad

4.1.3.1. Kaitsekorralduskava uuendamine ja tulemuslikkuse hindamine

Kaitsekorralduskava on tähtajatu. Kaitsekorralduskava tegevuste täitmised ning tulemuslikkus

vaadatakse üle vähemalt kord 10 aasta jooksul. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine

toimub vastavalt tabelites 1 ja 2 esitatud eesmärkidele lähtuvalt seatud kriteeriumidest.

Prioriteet I, korraldaja Keskkonnaamet.

Foto 2. Kaitseala tähis

Joonis 3. Planeeritud tegevused Tamula ja Vagula järvede hoiualadel (aluskaart: Eesti

Põhikaart, Maa-ameti WMS-rakendus, 2024).

4.2. Tegevuste eelarve

Eelarve tabelisse 3 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks lähema 10 aasta jooksul.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele

ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele.

Tabel 3. Tegevuste eelarve ja ajakava (KA – Keskkonnaamet, RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus, KAUR – Keskkonnaagentuur).

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Periood (ühekordne või korduv tegevus)

Inventuurid, seired, uuringud

4.1.1.1. Väikejärvede seire Riiklik seire KAUR II 2027

4.1.1.2. Tamula valgala põhjavee

uuring Uuring KeA II 2028

4.1.1.3.

Mootorsõidukite

kasutamise mõju uuring

siseveekogudele ja vee-

elustikule

Uuring KeA II 2032

4.1.1.4. Linnustiku uuring Uuring KeA II 2025

Taristu, tehnika ja loomad

4.1.2.1.

Tamula ja Vagula järvede

hoiualade tähiste hooldus ja

infotahvlite paigaldamine.

Raja, infotahvlite ja maastikukaitseala

tähiste hooldamine

RMK II 2025

Kavad, eeskirjad

4.1.3.1

Tamula ja Vagula järvede

hoiualade

kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine

ja uue kava koostamine

Tegevuskava KeA I 2030

5. KASUTATUD ALLIKAD

EELIS, Eesti Looduse Infosüsteem. 27.08.2022

Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, RT III,

04.04.2017, 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv 17.06.2023

Hoiualade kaitse alla võtmine Võru maakonnas, RT I 2006, 4, 16,

https://www.riigiteataja.ee/akt/123042014013?leiaKehtiv 11.08.2023

Järvekülg, R. jt. Hingu, võldase ja vingerja leviku täpsustamine 2017-2018. Tartu

2018

Järvekülg, R. jt. Hingu ja vingerja leviku täpsustamine Tamula ja Pulli järves 2021.

Tartu 2021

Keskkonnaamet. Vingerja (Misgurnus fossilis) kaitse tegevuskava (eelnõu)

Kobras AS. „Kaiavere, Kaiu, Raigastvere, Tamula järvede ning Ähijärve uurimuslik

seire mittehea seisundi põhjuste täpsustamiseks, seisundi parandamiseks vajalikud

meetmed ja ökoloogilise seisundi hindamissüsteemi korrigeerimise vajadus“. Tartu

2020

Ott, I. Eesti Väikejärvede seire 2016. a. Tartu 2016

SIA „Procesu analīzes un izpētes centrs”, Võru linnas üleujutusohu riskide

maandamine. Riia 2022

Veeseadus, RT I, 29.06.2022, 12,

https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022012?leiaKehtiv 29.08.2023

18

LISA. PILDID

Foto 2. Tamula järve hoiuala linnulennult (pildistanud Kadri Visnap)

Foto 3. Vagula järve hoiuala linnulennult (pildistanud Kadri Visnap)