Vastuskiri

Riigimetsa Majandamise Keskus 04.03.2024

Haljala Vallavalitsus

Austatud Mikk Marran

Austatud Anti Puusepp

Pöördume Teie poole palvega teha enda poolt kõik, et säiliks meie kodukoha Oandu paisjärv.

On teada, et Oandu küla on kujunenud just Oandu vesiveski ning paisjärve ümber (esimest korda mainitud 1517. aasta kaardil) ning siinne kogukond on just selle tõttu olnud läbi aastasadade elujõuline. Oleme Oandu küla ja lähiümbruse külade elanikud olnud aastakümneid ning mõned meist on selle ajaloolise kohaga seotud juba mitu põlve. Paisu võimalik likvideerimine mõjutab meie kogukonda otseselt, oluliselt ning ainult negatiivselt. Sellega leppimine on kogukonnale mõeldamatu.

Ka paisu eksisteerimise pika aja jooksul Oandu järves ja selle ümber välja kujunenud looduslikud elukooslused on vaja säilitada – vee- ning kaldataimed, kalad, kahepaiksed (konnad ja vesilikud), kiilid, nahkhiired, saarmad ja teised imetajad ja linnud (sealhulgas jäälind), kelle elu- ja toitumispaigad häviksid paisu likvideerimisel. Kuna ala on oluline loodusturismi sihtkohana, mõjutab see piirkonna turismipotentsiaali ja kohalike elanike ning suvitajate elukvaliteeti. Täna on Oandu paisjärv oluliseks ka RMK Oandu külastuskeskuse külalistele - nii eestimaalastele kui ka välisturistidele. Paisjärve kadumine mõjutab kindlasti ka külastuskeskuse ning ka Haljala valla atraktiivsust, ning seab ohtu turismiteenuseid pakkuvate elanike elatise.

Nii Haljala Vallavalitsus kui ka Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) omavad osa Oandu järvele rajatud paisust. Seega, just Teie juhitavatel organisatsioonidel on võimalus teha endast olenevalt kõik, et Oandu paisjärv ja selle ökosüsteem jääks püsima. Et säiliks kohalike elanike elukeskkond ja Oandu kaunis loodus - elupaigad paisjärves ning selle ümber.

Taustaks lisame lingi 3.11.2023 M.Rauba artiklile https://virumaateataja.postimees.ee/7889628/oandu-paisjarve-ahvardab-

tuhjaks-laskmine

Lõpetuseks. Oandu paisu likvideerimisel saab kannatada kohalike ja naaberkülade turvatunne, kuna Oandu paisjärv on oluline tuletõrje veevõtukoht Päästeametile, ainuke avalik tuletõrje veevõtukoht keset sadu hektareid kuivi männimetsi ümbruskonnas. Mäletame, kui aastaid tagasi põles Sagadi mõis ja lähim toimiv veevõtukoht oli just siinne Oandu paisjärv.

RMK ja tema eelkäijad metsamehed on olnud läbi aastakümnete Oandu küla keskmeks ja positiivseks mõjutajaks – juba rohkem kui sada aastat tagasi siin tegutsenud Sagadi metskonna ajal ja nüüd külastuskeskuse rajatud turismi infrastruktuuri ja ürituste kaudu. Loodame, et te arvestate ka nüüd kohaliku kogukonna häält ja tungivat palvet.

Lugupidamisega ümbruskonna külade elanike nimel, kes on andnud paisjärve kaitseks üle 80 allkirja,

Oandu Paisjärve Seltsing

LISA

Lisame ka viited uuringutele, mis näitavad, et sajandeid tagasi loodud paisjärve likvideerimine ei ole otstarbekas ja kahju võib olla suurem kui kasu. Kõiki Eesti paisusid ei saa mõõta ühe mõõdupuu järgi, küsimusele tuleks iga juhtumi puhul läheneda eraldi.

Viited ja väljavõtted Keskkonnaagentuuri 2013. a valminud uuringust: Tõkestusrajatiste inventariseerimine vooluveekogudel kalade rändetingimuste parandamiseks.

Kuna paisu likvideerimise põhjenduseks on toodud siirdekalade rändetingimuste parandamine, siis viitame Keskkonnaagentuuri uuringule, mille järgi see ei ole Oandu paisu puhul aktuaalne.

Uuringuga saab tutvuda: https://keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid- tegevused/projektid/tokestusrajatiste-inventariseerimine-vooluveekogudel-kalade-3)

Viidatud lehelt leiab põhjalikumad andmed alalehtedelt:

Hanke II koondaruanne – tõkestusrajatiste mõju hinnang kalastikule ja ettepanekud rändetingimuste parandamiseks

Tabel KK-2 – tõkestusrajatiste mõju hinnang kalastikule ja lahendused olukorra parandamiseks

Oandu paisu puhul on läbipääsu vajalikkus siirdekaladele hinnatud väheoluliseks.

Sisuliselt on ilmne, et paisjärve tõttu kujunenud uus kooslus on rohkem väärt kui forelli edasiminekuvõimalus (isegi kui koprapaisud tammist allavoolu kõrvaldataks) kuna forelli kudekohti aga ka potentsiaalseid kudekohti ülalpool paisu ei ole.

Ka Natura kalaliikidele ja kaitsealadel kaitstavatele kalaliikidele on antud uuringu järgi Oandu paisu mõju 0.

Uuringu koondis on läbipääsu avamise tehnilise teostatavuse hinnang 4 – teostatav lahendus kalade rändetee avamiseks puudub (olukorras, kus pais ja paisjärv säilitatakse).

Koondhinnang läbipääsu avamisele on 5 - rändetingimuste parandamine pole võimalik või ei oma mõtet olukorras, kus pais ja paisjärv säilivad konkreetses kohas või ei oma rändetingimuste parandamine antud kohas mõtet.

Kuna paisu avamise vajalikkuse koondhinnang on 5 siis uuringu järgi on Oandu paisu avamine kolmandajärgulise tähtsusega.

Väljavõte koondhinnangust ütleb: „ Kuna rändetee avamisel on kolmandajärguliste objektide juures väheoluline positiivne mõju kalastikule, siis investeeringute nõudmine omanikelt või nende tegemise riiklik toetamine enne I ja II järgulise tähtsusega objektidel kalade läbipääsu tagamist ei ole otstarbekas.“

See puudutab otseselt Oandu paisu ja selle järgi on uuringu hinnangul kalatreppide jms kalade läbipääsu võimaluste avamine järve säilitades võimatu. Samas, kui on olemas avalik huvi järve säilitamiseks, ei nõuta kalatrepi ehitamist ja muid kulukaid meetmeid.

Vastuskiri

Austatud Ülle Roodvee

Pöördusite Riigimetsa Majandamise Keskuse poole seoses Oandu paisjärvega ning selgitasite, et

paisjärve säilimine on kogukonna jaoks väga oluline. Ka RMK jaoks on paisjärv tähendusrikas,

sest RMK Oandu külastuskeskus paikneb järve läheduses. Et saada selgust Oandu paisjärvele

seatud keskkonnatingimuste osas, küsis RMK Keskkonnaameti seisukohta paisjärve praegusel

kujul säilitamise kohta.

Keskkonnaamet selgitas, et Haljala vallavalitsusel on kehtiv tähtajatu luba KL-513761, mille

tingimuseks on kalade läbipääsu tagamine paisust üles- ja allavoolu hiljemalt 15.09.2024. RMK

on sel teemal suhelnud ka Haljala vallavalitsusega ning arutanud koostöövõimalusi seoses

Oandu paisjärve tulevikuga.

Tuginedes Keskkonnaameti seatud tingimusele terendab Oandu paisjärve puhul kaks

valikuvõimalust:

1) Rajada paisjärvele kalapääs, millega ekspertide esialgsel hinnangul kaasneb paisjärve

veetaseme märkimisväärne langus, ehk praegune miljöö ja olustik ei säili. Kalapääsu

rajamine on tehniliselt keerukas ja see tuleks rajada olulisel määral eramaale;

2) Paisutus likvideerida ja taastada jõe voolusäng, arutades läbi, millised on võimalused

veepeegli säilitamiseks ja maastikukujundamiseks, et lisada alale rekreatiivset väärtust. See

võib muuhulgas hõlmata näiteks külastustaristu rajamist või alale muul moel lisandväärtuse

andmist.

Esimese alternatiivi puhul ei ole RMK-l kahjuks kasutada vahendeid kalapääsu rajamiseks ning

seda ei toetata ka riiklikest toetusmeetmetest. Lisaks kaasneb kalapääsu rajamisega eeldatavasti

paisjärve veetaseme alanemine, mis praegust olukorda säilitada ei võimalda. RMK on valmis

võtma enda peale kalapääsu rajamise eskiislahenduse koostamise, et visualiseerida, kuidas

paisjärv välja näeks pärast kalapääsu rajamist.

Teise alternatiivi puhul saab RMK toetada vajalike uuringute läbiviimist, projekteerimist ja

vooluveekogu taastamist, pakkudes tuge ka maastikukujunduse kavandamisel ja elluviimisel, et

ala oleks pärast tööde lõppemist kogukonna ja külastajate jaoks ka edaspidi atraktiivne ja

panustaks kogukonna heaolusse.

Ülle Roodvee

Oandu Paisjärve Selts

[email protected]

Teie 04.03.2024

Meie 20.03.2024 nr 3-1.1/2024/1443

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

Keskkonnaameti hinnangul ei ole alternatiivi, mis võimaldaks praegusel olukorral muutumatul

kujul jätkuda pärast loas määratud kalade läbipääsu tagamise tähtaja saabumist.

Koostöös Haljala vallavalitsusega alustame peatselt selle teemaga tegelemist ja kindlasti

soovime, et kogukond oleks edasiste plaanide koostamisse kaasatud, et ettevõetavad sammud

oleksid läbi arutatud ja läbi kaalutud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Tõnisson

juhatuse liige

Koopia: Haljala vallavalitsus