| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/1840 |
| Registreeritud | 20.03.2024 |
| Sünkroonitud | 31.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Juminda Poolsaare Selts MTÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Juminda Poolsaare Selts MTÜ |
| Vastutaja | Andrus Kevvai |
| Originaal | Ava uues aknas |
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Enno Tammemäe
Kuusalu Vallavalitsus
Teie 11.03.2024 nr 415972
Meie 19.03.2024 nr 7-9/24/4658-3
Nõusolek ehitusloa väljastamiseks (Tapurla
küla, Loksa metskond 9 tuletõrje kuivhüdrant,
slipp, ujuvkai)
Austatud Enno Tammemäe
Ehitisregistri kaudu saabus Keskkonnaametile teade kooskõlastada menetluses nr 415972
ehitusloa taotlus nr 2411271/01492 v02 ujuvkai, tuletõrje kuivhüdrandi ja slipi rajamiseks
Kuusalu valla Tapurla küla Loksa metskond 91 maaüksusele ning piirnevale merealale.
Menetlusele on lisatud eelprojekt „MTÜ Juminda Poolsaare Seltsi merepääste ujuvkai, slipp ja
kuivhüdrant Kuusalu vallas Tapurla külas Harjumaal“2.
Otsus
Lähtudes kirjas toodust annab Keskkonnaamet nõusoleku ehitusloa väljastamiseks ujuvkai,
slipi ja kuivhüdrandi rajamiseks Loksa metskond 9 maaüksusele esitatud eelprojekti alusel
eeldusel, et sadamaregistris märgitud sadamaala on laiendatud planeeritud ehitiste ulatuses.
Ehitustööd ega mootorsõidukitega liikumine ei tohi ulatuda joonisel 1 toodud loodusdirektiivi
elupaigatüübile. Õiguslikud alused Projektala jääb Lahemaa rahvuspargi Lahemaa ja Mere piiranguvööndisse, kus kehtib
looduskaitseseadusega (edaspidi LKS) ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjaga3 (edaspidi
kaitse-eeskiri) sätestatud kaitsekord. Ehitustegevus toimub Läänemere ranna ehituskeelu- ja
veekaitsevööndis ning meres.
Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas
pärandmaastiku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise
väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende
elupaikade kaitse4.
Mere piiranguvööndi kaitse-eesmärk on mere ökosüsteemi, loodusdirektiivi elupaigatüüpide,
kaitsealuste liikide ja nende elupaikade ning lindude pesitsemis- ja koondumispaikade kaitse5.
1 Katastritunnus 2 ASE OÜ töö nr M-01-24/EP 3 Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määrus nr 18 „Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri“ 4 Kaitse-eeskirja § 18 lg 2 5 Kaitse-eeskirja § 18 lg 4
2 (4)
Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 alapunktide 24 ja 167 alusel on Lahemaa rahvuspark Natura
2000 võrgustiku ala – Lahemaa linnuala ja Lahemaa loodusala. Natura 2000 võrgustiku aladel
tuleb tagada linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidena loetletud liikide ja elupaikade kaitse ja
säilimine ning liikide soodne seisund nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades LKS
sätestatud kitsendusi6. Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud
ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine7.
Lahemaa piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud ehitiste püstitamine8. Mere
piiranguvööndis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul sadamarajatise, lautri, paadisilla ja
veeliiklusrajatise püstitamine9. Piiranguvööndis on keelatud ehitiste püstitamine ranna või
kalda ehituskeeluvööndis, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul kaitse-eeskirja lõigetes 4
ja 5 sätestatud juhtudel10. Ranna ehituskeeluvööndi ehituskeeld ei laiene tehnovõrgurajatisele
ning kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja
veeliiklusrajatisele11. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt
vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi
saavutamist või kaitseala seisundit12. Veekaitsevööndis on keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse
§ 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse
eesmärkidega13. Projektalal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid. Tapurla sadam on registreeritud sadamaregistris
kuid projektala ei jää registris märgitud sadamaalale. Kehtiva Loksa valla üldplaneeringu14
kaardil on tähistatud Tapurla väikesadama ligikaudne asukoht vaid väikesadama leppemärgina
(ankur). ÜP kaardil ei ole tähistatud sadamaala pindalalise objektina ja kaardi väikese mõõtkava
tõttu ei ole ÜP kaardil näidatud ka sadamaehitisi. Ka ÜP seletuskirjas ei ole sadamaehitistest
kirjutatud.
Kuusalu Vallavalitsus täpsustas oma 11.03.2024 e-kirjas, et kuna üldplaneeringu täpsusaste ei
võimalda kavandada slippe jne väikseid rajatisi, siis on piisav kui alal on üldisemalt märgitud
sadam. Samuti ei ole üldplaneeringus märgitud, millise kinnistuga on sadam seotud. Osad
sadamarajatised võivad asuda ka erinevatel kinnistutel.
Keskkonnaamet märgib, et ehituskeeluvööndisse ehitamise erisust saab rakendada vaid siis, kui
ÜP-s on näidatud piiritletud sadama-ala, sadama-ala peab olema kantud sadamaregistrisse (et
seal kehtiks sadamaseadus) ning ÜP-s näidatud sadama territooriumil peavad olema
kavandatud sadamaehitised ja veeliiklusrajatised. Kui kavandatud ehitised on kaardil
kajastamiseks liiga väikesed (nt meremärgid, navigatsioonimärgid), siis nende asukoht on
võimalik täpsustada planeeringu seletuskirjas.
Sadamaseaduses (edaspidi SadS) § 2 lg 1 kohaselt on sadam SadS tähenduses veesõidukite
sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal
6 LKS § 31 lg 1 7 LKS § 31 lg 2 p 8 8 Kaitse-eeskirja § 23 lg 2 p 2 9 Kaitse-eeskirja § 23 lg 2 p 5 10 Kaitse-eeskirja § 23 lg 1 p 2 11 Kaitse-eeskirja § 23 lg 4 p 6 ja lg 5 p 2 12 Kaitse-eeskirja § 8 lg 1 13 LKS § 55 lg 6 14 Kehtestatud Loksa Vallavolikogu poolt 27.01.2000 a
3 (4)
asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. Sadamaehitisteks on üksnes
need ehitised, mille abil pakutakse sadamaregistris registreeritud sadamates sadamateenuseid.
Eelprojekti eesmärgiks on rajada Tapurla külas monoliitbetoonist ujuvkai, slipp ning maapealne
tuletõrje kuivhüdrant. Riigiomandis oleva ning Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt
hallatava kinnistu Loksa metskond 9 kasutamiseks on eelkokkulepe olemas. Juminda Poolsaare
Seltsi nimetuse all tegutseb Juminda poolsaare vabatahtlik merepääste. Seltsil on leping
Politsei- ja Piirivalveametiga riiklike merepäästega seotud kohustuste täitmiseks. Samuti
tegeleb Juminda poolsaare vabatahtlik merepääste abi andmisega tehnilise rikke korral merel
hätta sattunud alustele Trossi süsteemi raames.
Planeeritavad ehitised
Monoliitbetoonist ujuvkai (mõõtmetega 19,75 x 3,0 x 1,0 m) ankurdatakse nelja 2000-3000 kg
teisaldatava betoonist ankruga 22 mm kettide abil. Kaks ankrut on kaldal ning kaks merepõhjas.
Ujuvkaile pääsemine on tagatud terasest käigusilla abil (8,0 x 1,5 m). Käigusild kinnitatakse
liigenditega kaldapealsele betoonalusele (3,0 x 2,8 x 0,6 m). Käigusilla teine ots toetub
kinnitusvabalt ujuvakaile. Projekti seletuskirja kohaselt kaldajoone muutmise järele vajadus
puudub.Ujuvkai kasutamiseks ei ole vajalik rajada täiendav parkimis- või manööverdusala
rasketehnikale ning puudub vajadus rekonstrueerida olemasolevaid juurdepääsuteid.
Päästepaatide veeskamiseks on alale kavandatud monoliitbetoonist vajadusel teisaldatav slipp.
Slipp (mõõtudega 8,0 x 4,0 x 0,2 m) valmistatakse r/v terasest kiududega fiiberbetoonist, mille
alumises vöös on armatuurvõrk (6 x 6 x 150 x 15 m). Slipi orienteeruv kaal on ca 15,0 tonni
ning see varustatakse tõsteaasadega. Peale betooni kivistumist paigaldatakse slipp kaldavette
Tapurla külas puudub slipp paatide vette laskmiseks, puudub võimalus vette lasta ja välja
tõmmata ka merepääste kaatreid. Päästepaatide veeskamiseks on alale kavandatud
monoliitbetoonist vajadusel teisaldatav slipp.
Tuletõrje kuivhüdrant on kavandatud eesmärgiga sadama territooriumil võimalike
tulekahjude kustutamiseks. Tapurla külas puudub ametlik aastaringselt kasutatav tuletõrje
veevõtukoht. Rajatis on 20 m pikk (toru vees) ja kuni 0,7 m maapinnal väljaulatuv osa kaldal.
Seletuskirjas on toodud, et kaevetööd on seotud ujuvkai käigutee betoonaluse ja slipi rajamisega
ning maapealse tuletõrjekuivhüdrandi täitetorustiku rajamiseks. Ehitustööde käigus on vajalik
ka mõningases ulatuses teostada süvendustöid ning kõrkjate juurestiku eemaldamist. Ülejääv
pinnas (kaasa arvatud süvendamisel tekkiv) veetakse ära vastavuses Kuusalu valla
jäätmehoolduseeskirjale. Väljakaevatav pinnas viiakse lähimale ehitusjäätmete käitlejale.
Hetkel lähim käitleja on PTT Recycling OÜ Väo karjääris. Keskkonnaluba nr L.JÄ/331495,
jäätme kood 170504.
Kaalutlusotsus
Tapurla teelt on olemasolev mahasõit maaüksusele ning vajaliku juurdepääsutee ja rajatise
eeldatav asukoht jääb loodusliku rohumaa kõlvikule. Projektalast põhjapoole jääv Tapurla
sadamakai juurde viiv tee on kruusaga tihendatud ning hea kandevõimega. Ujuvkai ja slipi
planeeritud asukohas on lage rannaala, mida kasutatakse paatide hoiustamiseks.
Piiranguvööndis on keelatud ehitiste püstitamine ranna ehituskeeluvööndis, ehituskeeluvööndi
ehituskeeld ei laiene tehnovõrgurajatisele ja kehtestatud detailplaneeringuga või
üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele.
Eesti looduse infosüsteemi andmetel ei jää projektalale kaitsealuste liikide leiukohti ega
loodusdirektiivi elupaigatüüpe. Projektalalast (~ 90 m kaugusele) lääne suunda jääval rannaalal
4 (4)
on EELIS-s inventeeritud loodusdirektiivi elupaigatüüp (joonis 1) püsitaimestuga kivirannad
(122015). Nimetatud elupaigatüüp on nii Lahemaa kaitseala kui ka loodusala kaitse-eesmärgiks.
Joonis 1. Projektalale lähim loodusdirektiivi elupaigatüüp.
See elupaigatüüp hõlmab jämedast kruusast ja veeristikust rannavalle ning kiviseid
moreenrandu, kuhu tormilained tavaliselt ei ulatu ning kus on kujunemas või kujunenud
püsitaimestu. Kaitsekorralduskava kohaselt on elupaigatüübi mõjutegurid seotud otsese
inimmõjuga: nafta- ja õlireostus, suuremahulised süvendustööd, kaevandamine väljaspool
kaitseala, ehitamine, sõidukiga sõitmine. Planeeritud ehitustegevus ei ulatu elupaigatüübile
ning süvendamisel tekkivat pinnast ei kasutata projektalal. Kirjeldatud elupaigatüübi
kahjustamise vältimiseks on tehnikaga liikumine objektile lubatud ainult Tapurla sadamakai
juurde viivalt teelt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Vildak
juhtivspetsialist
looduskasutuse osakond
Krista Pukk 5699 5021
15 Sulgudes on kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale
Nõusoleku andmine
Pöördusite Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) poole sooviga saada nõusolek
RMK haldusalasse kuuluvale kinnisasjale Loksa metskond 9 (katastritunnus 42301:001:0310)
monoliitbetoonist ujuvkai, slipp ning maapealne tuletõrje kuivhüdrandi rajamiseks ja edaspidiseks
kasutamiseks. Pöördumisele oli lisatud Keskkonnaameti 19.03.2024 nõusoleku kiri nr 7-
9/24/4658-3 nimetatud ehitiste püstitamiseks Lahemaa rahvuspargi Lahemaa ja Mere
piiranguvööndisse ja veekaitsevööndisse.
RMK on omalt poolt kooskõlastanud kinnisasjale Loksa metskond 9 ujuvkai, slipi ning maapealne
tuletõrje kuivhüdrandi rajamiseks ehitusloa väljastamise 22.01.2024 kirjaga nr 3-1.1/2024/907.
Käesolevaga anname Teile nõusoleku Harju maakonnas Kuusalu vallas Tapurla külas
kinnisasjale Loksa metskond 9 (katastritunnus 42301:001:0310, riigi kinnisvararegistri objekti
kood KV5576) eelprojektiga „MTÜ Juminda Poolsaare Seltsi merepääste ujuvkai, slipp ja
kuivhüdrant Kuusalu vallas Tapurla külas Harjumaal“ töö nr M-01-24/EP planeeritud asukohta
monoliitbetoonist ujuvkai, slipp ning maapealne tuletõrje kuivhüdrandi rajamiseks,
edaspidiseks kasutamiseks, hooldamiseks ja korrashoiuks tähtajaga kuni 20.03.2034.
Kinni tuleb pidada Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja nõuetest ja kaitseala valitseja poolt
esitatud tingimustest. Lisaks tuleb tagada rajatiste püstitamiseks kasutatava ala avalik kasutus ja
kallasrada ning rajatiste vahetu ümbruse pidev heakord.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andrus Kevvai
Ida-Harjumaa metsaülem
506 6931 [email protected]
Artur Talvik
Juminda Poolsaare Selts MTÜ
Teie 20.03.2024
Meie 20.03.2024 nr 3-1.1/2024/1840
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX