Vastus taotlusele - Vändra

Vastus taotlusele

Olete pöördunud Enefit Green AS nimel Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK)

poole seoses rohevesiniku tootmisüksuse rajamisega Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa

vallas Metsakülas olevale Vändra metskond 32 kinnisasjale (kinnistu reg nr 4338950,

katastritunnus 63801:001:0037), mille valitsejaks on Kliimaministeerium ja volitatud asutus

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK).

Tutvudes RMK-le esitatud dokumentidega oleme seisukohal, et Teie poolt kavandatava

tegevuse eesmärgiks on ehitiste püstitame, mitte maa kasutamine. Sellest tulenevalt oleme

põhimõtteliselt nõus riigile kuuluva kinnistu koormama hoonestusõigusega.

Selgitame, et hoonestusõiguse seadmise esmaseks eelduseks on eraldi kinnistu

moodustamine. Lisaks informeerime, et hoonestusõiguse seadmine saab toimuda ainult läbi

enampakkumise.

Kuna Vändra metskond 32 kinnisasi on juba koormatud mitmete kasutusõigustega (kolme

isikliku kasutusõigusega Elering AS ja kahe isikliku kasutusõigusega Tootsi Windpark OÜ

kasuks), tuleb hoonestusõigusega koormatav ala määrata selliselt, et ei oleks takistatud Vändra

metskond 32 kinnisasja koormavate servituutide teostamist.

Teie poolt esitatud asukohas on RMK seadnud isikliku kasutuseõiguse Tootsi Windpark OÜ

kasuks. Millest lähtuvalt palume teil esitada Tootsi Windpark OÜ kinnituskiri, et ala on

võimalik kasutada teie poolt soovitud tegevusteks.

Selleks, et saaksime Teie poolt soovitud riigimaa kasutusse andmise toimingutega edasi

minna, palume esitada võimalikult täpne kasutusala asukoht ja suurus (koos orienteeruvate

rajatiste paiknemisega) ning põhistatud avaldus, järgides Keskkonnaministeeriumi

28.04.2010 määruses nr 14 „Kliimaministeeriumi valitsemisel oleva kinnisasja kasutamiseks

andmise ja võõrandamise kord“ nimetatud nõudeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sepp

Peametsaülem

Metsaosakond

Andres Maasing

Juhatuse liige

Enefit Green AS

e-post: [email protected]

Teie 20.02.2024

Meie (digitaalallkirja kuupäev)

nr 3-1.1/2024/1096

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

Aliis Kevvai

5303 1010 [email protected]

Urve Jõgi

5663 3867 [email protected]

Tootsi vesiniku tootmisüksuse (0,5 MW) ja

mobiilsete mahutite täitmispunkti rajamine

Keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tellija: Enefit Green AS

Lelle 22

11318, Tallinn

Koostaja: Consultare OÜ (Kristo Kiiker, Mari Raidla)

Vabaduse pst 174b

10917 Tallinn

Versioon: 2

Kuupäev: 15.02.2024

2

Sisukord

1. Sissejuhatus....................................................................................................................................3

2. Seadusandlikud aspektid ................................................................................................................4

3. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ...................................................................................6

3.1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ......................................................................................6

3.2. Tegevusega kaasnevad tegurid ............................................................................................8

3.2.1. Energia ja ressursside kasutamine ................................................................................8

3.2.2. Heide välisõhku, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ......................................... 10

3.2.3. Heide vette ja pinnasesse........................................................................................... 11

3.2.4. Jäätmed ..................................................................................................................... 11

4. Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ................................................................... 12

5. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ........................................................... 14

5.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ... 14

5.2. Looduslik mitmekesisus, sh kaitstavad loodusobjektid ....................................................... 15

5.2.1. Natura 2000 võrgustiku alad ...................................................................................... 15

5.2.2. Kaitstavad loodusobjektid .......................................................................................... 15

5.2.3. Rohevõrgustik, kõrghaljastus, vääriselupaigad ........................................................... 17

5.3. Põhjavesi ja pinnavesi ........................................................................................................ 17

5.4. Märgalad ja üleujutusohuga alad ....................................................................................... 19

5.5. Pinnavormid ja pinnas ....................................................................................................... 20

5.6. Maavarad .......................................................................................................................... 20

5.7. Kultuuri-, maastiku- ja põllumajanduslikud väärtused ........................................................ 20

5.8. Keskkonnaohtlikud objektid, suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted .......................... 21

6. Hinnang keskkonnamõjude olulisusele .................................................................................... 22

6.1. Mõju looduskeskkonnale, sh kaitstavatele loodusobjektidele ............................................ 22

6.1.1. Natura eelhindamine ................................................................................................. 22

6.1.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................ 23

6.2. Mõju põhja- ja pinnaveele ning pinnasele .......................................................................... 25

6.3. Mõju maavarade kättesaadavusele, kvaliteedile ja taastumisvõimele ................................ 28

6.4. Jäätmekäitluse ja energiakasutusega kaasnev mõju ........................................................... 28

6.5. Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................... 28

6.6. Mõju taristule, inimese tervisele, heaolule ning varale....................................................... 29

6.7. Avariiolukordade ja suurõnnetuste esinemise võimalikkus ................................................ 33

6.8. Kliimamõjudega arvestamine ............................................................................................. 34

6.9. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate

tegevustega .................................................................................................................................. 34

6.10. Keskkonnameetmed ...................................................................................................... 35

7. Eelhinnangu järeldus ................................................................................................................ 36

8. Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 40

Lisad ................................................................................................................................................. 42

Lisa 1. Fotod .................................................................................................................................. 42

3

1. Sissejuhatus

Käesolevaks tööks on keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmine vesiniku tootmisüksuse

rajamisele. Vesiniku tootmisüksust kavandatakse Pärnu maakonda Põhja-Pärnumaa valda Metsaküla

külla. Töö eesmärk on anda piisav alusinfo vesiniku tootmisüksuse rajamiseks vajalike lubade

väljastajatele.

Käesoleva töö koostamisel on aluseks võetud Tellija (Enefit Green AS) poolt esitatud informatsioon

kavandatava tegevuse kohta.

Käesoleva töö koostasid Consultare OÜ keskkonnaeksperdid Mari Raidla ja Kristo Kiiker. Töös

käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt negatiivset ja positiivset mõju omavaid

keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või

mittealgatamise ja negatiivsete mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik

kasutada KMH algatamise vajalikkuse üle hindamisel.

4

2. Seadusandlikud aspektid

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS)1.

KeHJS § 3 lg 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist

ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa

olulise keskkonnamõju. Samuti kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne

mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega

või ei ole selleks otseselt vajalik.

KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Olulise keskkonnamõjuga tegevus on

punkt 11 järgi aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud

ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-

, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid

keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid. Võttes arvesse, et...:

a) elektrolüüs on keemiline protsess;

b) anorgaanilised põhikemikaalid on loetletud Euroopa Komisjoni juhendis2, sh on gaasiline vesinik

loetelus nimetatud;

c) "tööstuslik maht" on KeHJS-es ja Euroopa Komisjoni juhendis defineerimata;

d) "mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud" on defineeritud Euroopa

Komisjoni juhendis3 , kuid jätab tõlgendamisruumi. Antud projektiga rajatavas tootmisüksuses

toimub keemiline protsess ühes seadmes ehk puudub keemilisi protsesse teostavate seadmete

järjestatus ja omavaheline seotus anorgaanilise põhikemikaali tootmisel, mistõttu võib

tõlgendada, et KeHJS § 6 lõige 1 punkt 11 täielikult ei kohaldu.

...ei ole KMH algatamise vajadus üheselt selge ning keskkonnamõju eelhinnangu koostaja hinnangul

on võimalik Keskkonnaametil kaalutleda KMH algatamise vajadust. Kui vesiniku tootmisüksuse rajamist

defineeritakse ülalkirjeldatud tegevusena, siis on vajalik läbi viia KMH.

Juhul, kui tegevus ei kuulu lõikes 1 nimetatute hulka, siis on lõikes 2 antud valdkonnad, mille puhul

otsustaja peab andma eelhinnangu kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta.

KeHJS § 6 lg 4 kohaselt kehtestatakse § 6 lg 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu

Vabariigi Valitsuse määrusega4. Vesiniku tootmisüksus on kemikaaliseaduse tähenduses C kategooria

ohtlik käitis, mida ei ole nimetatud tegevusvaldkondade all, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv 2 European Commission, 2015. Interpretation of definitions of project categories of annex I and II of the EIA Directive. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/1361/download 3 European Commission, 2015. Interpretation of definitions of project categories of annex I and II of the EIA Directive. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/1361/download 4 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

5

hindamise vajalikkuse eelhinnang. Samas tuleb määruse § 16 punkt 1 alusel KMH vajalikkuse

eelhinnang anda ka muu määruses nimetamata tegevuse puhul, mis võib kaasa tuua olulise

keskkonnamõju.

Käesolev keskkonnaanalüüs lähtub eelhinnangus kajastatava teabe sisust, mis on sätestatud KeHJS §

61 alusel ning mille nõudeid on täpsustatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ 5 . Käesolevas keskkonnaanalüüsis on lisaks lähtutud Eesti

Vabariigis kehtivast seadusandlusest, väljakujunenud praktikast ning eelhindamise

juhendmaterjalidest6.

5 Vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 6 Keskkonnaministeerium. 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend

6

3. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus

3.1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Enefit Green AS soovib rajada vesiniku tootmisüksuse tootmisvõimsusega 0,5 MW. Vesiniku tootmise

käitises soovitakse toota elektrolüüseri abil vesinikku ja sellega transporditavaid mahuteid (ingl k tube

trailer) täita.

Kavandatav tootmisüksus asub Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas Vändra metskond 32

kinnistul (katastritunnus: 63801:001:0037), mis on 95% maatulundusmaa ning 5% transpordimaa

(joonis 1). Vesiniku tootmisüksus paigaldatakse Enefit Green-i Sopi-Tootsi hübriidpargi alajaama

lähedusse (kõrvuti asuvad Eleringi 330kV alajaam ja Sopi-Tootsi hübriidpargi alajaam), mis paikneb

Tootsi tuulepargi alal, sest rohevesiniku tootmiseks on vajalik otseliin 7 taastuvenergia

tootmisüksusega.

Joonis 1. Kavandatava Tootsi vesiniku tootmisüksuse asukoht8

7 Elektrituruseaduse järgi on otseliin võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, välja arvatud suletud jaotusvõrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses turuosalise elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või teisele turuosalisele kas oma tarbeks kasutamiseks, edasimüügiks või edastamiseks. 8 Aluskaart: Maa-amet, 2024

7

Tootmisüksusesse luuakse valmidus tankida vesinikul töötavaid transpordisõidukeid, kuid käesoleva

hinnangu raames ei analüüsitud tankimislahendust ega tankla rajamise või kasutamisega kaasnevaid

mõjusid. Hinnang koostati olukorrale, kus toodetud vesinik transporditakse vesinikutanklatesse.

Esialgne pilootprojekt on kavandatud 0,5 MW elektrolüüseriga, kus vesiniku maksimaalne

tootmismaht oleks 100 Nm3/h (Nm3 on Normal Cubic meter) ehk 9 kg/h.

Vesiniku tootmisprotsess

Vesinik (H2) on laialdaselt leiduv element ja enim leidub vesinikku vees (H2O).

Elektrolüüs on protsess, kus vesi lagundatakse alalisvoolu toimel vesinikuks ja hapnikuks (joonis 2).

Elektrivool juhitakse läbi kahe elektroodi, mida eraldab elektrit juhtiv elektrolüüt või „ioonide

transpordikeskkond“. Selle käigus tekib negatiivsel elektroodil (katoodil) vesinik ja positiivsel

elektroodil (anoodil) hapnik. Leeliseline elektrolüüs on käesoleval ajal maailmas kõige laialdasemalt

kasutusel olev ja soodsaim elektrolüüsitehnoloogia. Elektrolüüsiga toodetud vesinik kogutakse kokku

ja hapnik juhitakse atmosfääri.

Joonis 2. Elektrolüüsi protsess

Vesiniku tootmiseks peab vesi olema demineraliseeritud (DM). Selleks saab rakendada näiteks

ioonvahetuse või pöördosmoosi meetodit. Antud tehnoloogiatega tekkiv heitvesi9 on tehnoloogiate

erinevuste tõttu erineva koostise ja kogusega, mis pole Tellijale teada. Heitvee koostis oleneb ka

algsest toorveest.

Pärast elektrolüüserit vesinik komprimeeritakse ehk surutakse kokku. Maksimaalne komprimeeritud

vesiniku kogus üksuses on alla 1 tonni (vahelao ja mobiilse mahutiga). Ööpäevas toodetakse

maksimaalselt 216 kg vesinikku. Äraveo maksimum on 440 kg, mis tähendab, et mobiilse mahuti

minimaalseks täitmise ajaks on kaks ööpäeva. Pilootprojektis on planeeritud vesiniku äravedu iga kahe

9 Heitvesi on kasutusel olnud vesi, mis juhitakse suublasse. Heitveeks ei peeta sademevett, kaevandusvett, karjäärivett, jahutusvett, maaparandussüsteemis voolavat vett ega vesiviljeluses ja hüdroenergia tootmises kasutatavat vett.

8

päeva järel. Maksimaalne töörõhk on kuni 520 bar. Tootmisüksuses kasutatakse nii statsionaarseid kui

ka mobiilseid vesinikumahuteid.

3.2. Tegevusega kaasnevad tegurid

Majandus- ja taristuministri määruse nr 10 järgi on vesinik teatud koguses määratletud ohtliku

kemikaalina10. Ettevõte klassifitseerub C kategooria ohtlikuks ettevõtteks, kuna ettevõttes käideldakse

vähemalt ühte ohtlikku kemikaali, mille kogus on suurem kui 0,5 tonni ja väiksem kui 5 tonni (Qa).

Tegevuse jaoks tuleb taotleda keskkonna kompleksluba, kui tegemist on keemiatööstuse

alltegevusvaldkonnaga, kus toimub gaasiliste ainete – vesiniku – tootmine 11 . Vabariigi Valitsuse

määruse nr 89 alusel ei ole vesiniku tootmise valdkonnas künnisvõimsust määratud. Kompleksluba

tuleb taotleda vesiniku tootmise korral, mis on tööstuslikus ulatuses. Kompleksluba asendab

keskkonnaluba (välisõhu saasteluba, jäätmeluba ja vee erikasutusluba).

Keskkonna kompleksloa menetlusele kohaldatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 5. peatükki,

arvestades tööstusheidete seaduses 12 sätestatud erisusi. Kompleksloa kohustusega seotud käitise

kasutamise üldpõhimõtted on sätestatud Tööstusheidete seaduse §-s 26.

3.2.1. Energia ja ressursside kasutamine

Ülevaade elektrolüüseri tehnilistest näitajatest ja vajaminevatest ressurssidest 0,5 MW võimsuse

juures, on tabelis 1.

Tabel 1. Elektrolüüseri tehnilised näitajad.

Elektro- lüüseri võimsus

Elektri kasutus, GWh/a (70 KWh/kg H2 kohta)

H2 kogus, Nm3/h

H2 kogus, kg/h

H2 kogus, kg/öö- päevas

DM vee vajadus l/h

DM vee vajadus, m3/kuus

Heit- vesi, l/h (1/3 toor- veest)

Heitvesi m3/öö- päevas

Ligi- kaudne toorvee vajadus m3/ööp

0,5 MW 6 100 9 216 82 59 41 1 3

10 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018?leiaKehtiv 11 Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004?leiaKehtiv 12 Tööstusheidete seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121092023004?leiaKehtiv

9

Joonis 3. Sisendid ja väljundid leeliselise elektrolüüseri protsessis13.

Energia kasutamine

Vesiniku kokkusurumine ja transport on väga energiamahukad protsessid, sellepärast toodetakse ja

tarbitakse valdav osa maailma vesinikust lokaalselt14.

Vesiniku tootmisel arvestatakse üldjuhul maksimaalseks energiakuluks 5,2 kWh/Nm3. Abiseadmete

kasutusega koos, on ühe normaalkuupmeetri vesiniku tootmisel elektrikulu 6 kWh/Nm3 H2 kohta, mis

teeb igakuiseks elektrikasutuseks kuni 500 MWh. 0,5 MW tootmisvõimsuse juures on elektrikasutus 6

GWh/aastas.

Ressursside kasutamine

Leeliselise elektrolüüseri süsteemis ei kasutata enamasti haruldasi ega väärismetalle.

Tootmistegevuses kasutatakse vett. Tootmises elektrolüüseri jaoks vajamineva demineraliseeritud vee

näitajad on tabelis 2.

Tabel 2. Näide elektrolüüseri jaoks vajaliku demineraliseeritud vee näitajatest

Omadused Tehniline näitaja

Happelisus (pH) 7-8

Juhtivus ≤ 12 µS/cm

Kloriidioon ≤ 2 ppm

Hägusus ≤ 1 ppm

Ehitustegevus

Vesiniku tootmisseadmed vajavad spetsiaalset tugevdatud aluspinda. Olemasolev ajutine

ladustusplats on ehitatud piisava kandevõimega ning puudub vajadus täiendavate tööde teostamiseks.

Vajadusel lisatakse platsi tasandamiseks täiendav killustikukiht.

Ehitustegevuse jaoks tuleb taotleda vastavad load kohalikust omavalitsusest.

13 Fermi Energia, 2020. Vesiniku, ammoniaagi ja sünteetiliste kütuste tootmine tuumaenergia abil. Kättesaadav: https://fermi.ee/wp-content/uploads/2021/03/h2-raport-fermi-energiale-pdf.pdf 14 Air Products, 2019. Hydrogen - frequently asked questions. Kättesaadav: http://www.airproducts.com/Industries/Energy/Power/Power-Generation/faqs.aspx

10

3.2.2. Heide välisõhku, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus

Euroopa Komisjoni määratluses 15 tähendab saastevaba vesinik vesinikku, mis on toodetud vee

elektrolüüsil taastuvatest energiaallikatest toodetud elektriga. Antud projekti puhul pärineb

tootmiseks kasutatav elektrienergia Sopi-Tootsi taastuvenergeetikaalalt (toodetakse tuule- ja

päikeseenergiat) ja käitises toodetavat vesinikku saab käsitleda saastevaba vesinikuna.

Heide välisõhku

Vesiniku tootmisüksuse tegevusega ei kaasne ebameeldiva või ärritava lõhnaga ainete heiteid

välisõhku, kasvuhooneefekti tekitavate ainete heiteid ega muid saasteainete heiteid.

Elektrolüüseri seiskamisel (avariiolukord) kasutatakse lämmastikku (N2), et juhtida vesinik süsteemist

välja (süsteemi tühjendada). N2 kasutamine vesinikutootmise seadmetes torustiku tühjendamisel on

seotud ohutusega. Kuna vesinik on väga kergesti süttiv ja plahvatusohtlik gaas, on oluline tagada, et

torustikku ei oleks jäänud vesinikku enne hooldus- või remonditöid ning elektrolüüseri seiskamisel. N2

kasutamine torustiku tühjendamisel on oluline ja levinud ohutus- ja hooldusmeetod vesinikutootmise

seadmetes.

Vajaminev lämmastiku kogus oleneb elektrolüüseri seiskamise kordadest. Lämmastik suunatakse

süsteemi üldjuhul 15-20 minutit pärast elektrolüüseri seiskumist. 0,5 MW võimsusega elektrolüüseritel

jääb aastane lämmastiku maksimaalne kogus eeldatavasti 600 l juurde. Lämmastikku hoiustatakse

balloonis.

Lõhn

Vesiniku tootmistegevusega ei kaasne lõhnahäiringuid.

Müra

Peamised välismüra allikad vesiniku tootmiskohas on kompressorid. Müra võib tekitada paakide või

haagiste õhutamine. Müra tekib ventilatsiooni ja jahutamise kaudu elektrolüüsi ajal kuni 90,6 dB(A)

tootmiskohas16. Kompressor tekitab müra ligikaudu 100 dB(A).

Müra tekitavad ka veokid, kes transpordivad mobiilseid mahuteid. Veoautode sõitmise sagedus 0,5

MW tootmisvõimsuse juures on üks veok iga kahe päeva tagant.

Vibratsioon

Tootmistegevusega seoses võib vibratsiooni tekitada kompressor. Kompressori võimsusvajadus on

seotud vesinikumahutiga – kompressor peab vesiniku mahutisse suutma toota 520 barise rõhu.

Kompressor tellitakse valmislahendusena, täpne mudel ei ole Tellijale veel teada.

Teatud vibratsiooni võivad tekitada veokid, mis vesinikumahuteid transpordivad.

Valgustus

Valgustust vajavad valvesüsteem ja mobiilsete mahutite täitmise korraldus, kuid käitis ise

tootmisprotsessis valgusallikat ei vaja.

Soojus

15 Euroopa vesinikustrateegia 16 Blohm, M., Dettner, F., 2023. Green hydrogen production: Integrating environmental and social criteria to ensure sustainability. Smart Energy, Volume 11, August 2023, 100112

11

Käitise töötemperatuur elektrolüüseris on ligikaudu 100 °C.

Kiirgus

Kavandatav tegevus ei ole ioniseeriva kiirguse allikas.

3.2.3. Heide vette ja pinnasesse

Elektrolüüseris kasutatakse ainult demineraliseeri vett (DM), mistõttu on vaja puurkaevust saadud vett

eeltöödelda. Vee puhastamisel tekib kõrgema mineraalide kontsentratsioonidega heitvett, mida

soovitakse antud projektis tagasi keskkonda suunata. Heitvee täpne koostis ei ole teada, kuna see

sõltub vee puhastuse tehnoloogiast ja algse vee koostisest. Heitvee eeldatav kogus 0,5 MW

tootmisvõimsuse juures on 1 m3/ööpäevas (ligikaudu 41 l/h). Pärast vesiniku tootmist ja puhastamist

tekib lisaks maksimaalselt 1 l/h vett, mis suunatakse tagasi tootmissüsteemi või keskkonda.

3.2.4. Jäätmed

Vesiniku tootmisprotsessis olulisel määral jäätmeid ei teki. Käitises kasutatakse 0,5 MW võimsuse

kohta ligikaudu 6,5 kg vanaadiumoksiidi (V205) ja 1000 kg kaaliumhüdroksiidi (KOH), millest

valmistatakse elektrolüüt. Normaaltöötingimustes elektrolüüti ei kulu ja täiendavat leelist tuleb

vajadusel lisada ainult üks kord aastas. Umbes 10 aasta möödudes elektrolüüseri virn (ingl k stack)

degradeerub ja tuleb paigaldada uus virn. Käitises tekkivad jäätmed antakse üle jäätmekäitlejatele või

hooldust pakkuvale ettevõttele.

12

4. Kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Pärnu maakonna planeering

Maakonnaplaneeringu kohaselt on taastuvenergeetika valdkonnas perspektiivne edasi arendada

kohalikele ressurssidele baseeruvat energiatootmist, mis põhineb puidul, biomassil, tuule- ja

päikseenergial.

Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering

Tuulikuparkide arenduspiirkonnad Pärnumaal on kehtestatud tuuleenergeetika teemaplaneeringuga.

Arenduspiirkondade sees on näidatud arendusalad ning tuuleenergeetika ruumilise arendamise

põhimõtted ja teemaplaneeringu elluviimise tingimused.

Projektiala jääb tuuleenergeetika teemaplaneeringuga kehtestatud arendusalale P8 (joonis 4).

Joonis 4. Tuuleenergeetika teemaplaneeringuga kehtestatud arendusala P8 Vändra vallas (end.)

13

Vändra valla üldplaneering endise Kaisma valla osas

Kehtivas üldplaneeringus ei ole antud maakasutuse juhtotstarvet projektialale.

Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering

Teemaplaneering koostati elektrituulikute ja neid teenindava infrastruktuuri (st tervikuna tuulepark)

osas sisuliselt detailplaneeringu täpsusastmes ning planeering annab ehitiste projekteerimise aluseks

olevad detailsed maakasutus- ja ehitustingimused. Teemaplaneeringus on kavandatud asukohad 52-le

elektrituulikule ja 2-le tuulemõõdutornile.

Arengudokumendid

Euroopa vesinikustrateegia

Euroopa Komisjon kinnitas 2020. aastal uue strateegia vesiniku kohta Euroopa Liidus. Selles

rõhutatakse, et lisaks taastuvallikatest toodetud elektrienergia kasutamisele ning ressursside

tõhusamale ja ringluspõhisemale kasutamisele, on tähtis osa ka vesinikul. Saastevaba vesiniku kiire

laialdane kasutuselevõtt on ELi jaoks otsustava tähtsusega, et kulutõhusalt saavutada kõrgem

kliimaeesmärk – s.o vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 50%.

Käesolev projekt on kooskõlas Euroopa vesinikustrateegia eesmärkidega.

Riiklik energia- ja kliimakava

Riiklikus energia- ja kliimakavas (REKK 2030) tuuakse välja, et vesiniku rakendamisega eri

majandussektorites on võimalik kõige efektiivsemalt liikuda vähese süsinikuga majanduse poole. Lisaks

mainitakse REKK 2030-s, et vesinikku ja vesinikukütuseid on võimalik kasutada ka energiasalvestuses.

Pärnumaa kliimakava 203017

Kavandatud tegevus vastab kliimakavas seatud eesmärgile: „Pärnumaa toodab taastuvenergiat kaks

korda rohkem kui ise tarbib“ ning järgmistele kliimakava tegevussuundadele:

1. Vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 30%, aidates avalikul ja erasektoril ning

kodumajapidamistel minna üle puhtale energiale ja vähese süsinikusisaldusega kütuste

kasutamisele.

2. Toetada taastuvenergia arendamist omavalitsuse korraldustes ja menetlustes.

Kavandatud tegevus on kooskõlas kliimakavas kirjeldatud energeetikavaldkonna tegevusega

„Suurendada omatarbelise taastuvelektri kasutamist, arendada salvestusvõimekust ning toetada

suurtest energiatootmisüksustest otseliinide ja lähivõrkude rajamist (6 km reegel)“.

17 Pärnumaa kliimakava 2030. Kättesaadav: https://pol.parnumaa.ee/content/editor/files/P%C3%A4rnumaa%20kliimakava%20(20.12.22).pdf

14

5. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

5.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

Projektialaks on Vändra metskond 32 kinnistu (katastritunnus: 63801:001:0037). Katastriüksuse

kogupindala on 2742,70 ha, millest 1690,34 ha on muu maa (valdavas osas mahajäetud turbaväli),

1051,74 on metsamaa ning 0,62 ha on looduslik rohumaa. Katastriüksus on riigi omandis.

Kavandatava vesiniku tootmisüksuse asukohast 1,4 km raadiusesse jääb Vändra metskond 32 kinnistu,

elektrituulikute kinnistud (4 ha suurused tootmismaad tuulikute alal) ning Eleringi 330 kV alajaam ja

Enefit Green-i Sopi-Tootsi hübriidpargi alajaam.

Projektiala piirkonnas on mahajäetud turbaväljad, metsad, veekogud ning rajatavad elektrituulikud.

Joonis 5. Illustratsioon kavandatava Sopi-Tootsi tuulepargi alast (kavandatava vesiniku tootmisüksuse

asukoht on märgitud sinise täpiga)18.

Sopi-Tootsi tuulepargi teemaplaneeringus ei ole katastriüksusele Vändra metskond 32 ette nähtud

ehitiste rajamist. Katastriüksuse sihtotstarve on 95% maatulundusmaa ja 5% transpordimaa.

Asustus

Põhja-Pärnumaa vallas on 01.02.2024 seisuga 7866 elanikku. Suurimad asulad on Vändra alev, Pärnu-

Jaagupi alev ja Tootsi alev. Projektialale lähim neist on Tootsi alev, mis jääb projektialast ligikaudu 2,2

km kaugusele kagusse. Tootsi alevis ja Metsaküla külas paiknevad ka projektialale lähimad

hoonestatud elamumaad (vastavalt 2,4 ja 2,2 km kaugusel). Alale ligipääs lõunasuunast läbib Tootsi

alevit.

18 Enefit Green AS, 2023. Sopi-Tootsi taastuvenergeetika ala koduleht. Kättesaadav: https://sopitootsipargid.ee/avaleht

15

5.2. Looduslik mitmekesisus, sh kaitstavad loodusobjektid

5.2.1. Natura 2000 võrgustiku alad

Kavandatava vesiniku tootmisüksuse alal ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Projektialale

lähim Natura 2000 ala on Ämmamäe loodusala, mis paikneb kavandatavast tootmisüksusest umbes

1,5 km kaugusel loodes. Ämmamäe loodusala kaitse-eesmärk on I lisas nimetatud kaitstava

elupaigatüübi – vanad laialehised metsad (*9020) kaitse19.

5.2.2. Kaitstavad loodusobjektid

Kavandatava vesiniku tootmisüksuse alal ei asu kaitstavaid loodusobjekte (joonis 6).

Projektialale lähim kaitstav ala on Ämmamäe hoiuala (EELIS-e kood: KLO2000292), mis jääb

projektialast ligikaudu 1,5 km kaugusele. Ämmamäe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – vanade laialehiste metsade (9020*) kaitse20. Ämmamäe

hoiuala kuulub Natura 2000 võrgustikku Ämmamäe loodusalana.

EELIS-e andmete põhjal on projektialale lähim kaitstav loodusobjekt sookure (Grus grus)

rändepeatuspaik (EELIS-e kood: KLO9132183), mis on kaardistatud 190 ha suurusel alal projektialast

lõunas (umbes 500 m kaugusel). Liik kuulub Eestis III kaitsekategooriasse ning Linnudirektiivi I lisasse.

Joonis 6. Kaitstavad loodusobjektid (projektiala asukoht on tähistatud oranži täpiga)21

19 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv 20 Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122032023030?leiaKehtiv 21 Maa-ameti looduskaitse kaardirakendus, vaadatud 05.02.2024

16

Lisaks EELIS-sse kantud andmetele, on alal teada ka muid kaitsealuseid linnuliike ning käsitiivalisi.

Haudelinnustiku kohta on andmeid juhuvaatlustest, lisaks koostati Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi

teemaplaneeringu ja selle KSH protsessis linnustiku-uuring22.

Varasemate vaatlustega on registreeritud mitmete II kaitsekategooria linnuliikide (laululuik, metsis,

hüüp) ja III kaitsekategooria linnuliikide (teder, hallpõsk-pütt, hiireviu, raudkull, roo-loorkull,

suurkoovitaja, heletilder, hallpea-rähn ning hallõgija) pesitsemine. Alal on elupaikade kättesaadavuse

põhiselt võimalik veel järgmiste kaitsealuste linnuliikide pesitsemine: II kaitsekategooria: mustsaba-

vigle, luha-sinirind ning III kaitsekategooria liigid: rüüt, punajalg-tilder, mudatilder, jõgitiir, väike-

kirjurähn, nõmmelõoke, punaselg-õgija. Nende liikide täpsemaid elupaiku ei ole kaardistatud (2017.

uuringuaruanne23 käsitleb kogu tuulepargi planeeringuala). Teadaolevalt I kaitsekategooria liike alal ei

pesitse.

EELIS-sse ei ole kantud käsitiivaliste elupaiku projektialal. Potentsiaalselt olulised elupaigad kirjeldati

Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu KSH-s (joonis 7, sh viidi läbi ehitustegevusele eelnev

nahkhiirte uuring Tootsi Suursoo tuulepargi alal24). Selle põhjal on nahkhiirte arvukus Tootsi uurimisalal

madal. Nahkhiirte lennuaktiivsus erineb biotoopide lõikes suurel määral, olles kõige kõrgem puistu

serva (eriti tiikide) ümbruses ning kõige madalam lagealadel. Olulise toitumis- ja võimaliku

poegimisalana on märgitud Ämmamäe hoiuala piirkonda. Eestis enamlevinud nahkhiireliigid kuuluvad

II kaitsekategooriasse.

22 Pehlak, H., Leito, A. 2017. Tootsi Suursoo tuulepargi rajamisega kaasnev mõju linnustikule. 23 Pehlak, H., Leito, A. 2017. Tootsi Suursoo tuulepargi rajamisega kaasnev mõju linnustikule. 24 Kalda, O, Kalda, R. 2018. Tootsi Suursoo tuulepargi arenduse ehituseelne nahkhiirte uuring

17

Joonis 7. Nahkhiirtele potentsiaalselt olulised elupaigad Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi

teemaplaneeringu alal (roheline – potentsiaalne toitumisala; punane – puisjooned, potentsiaalne

liikumistee ja toitumisala)25.

5.2.3. Rohevõrgustik, kõrghaljastus, vääriselupaigad

Pärnu maakonna planeeringu järgi ei asu projektiala rohevõrgustikus. Projektiala on lage ning

tootmisüksuse rajamiseks ei eemaldata kõrghaljastust.

Projektialal ei ole vääriselupaiku (VEP). Lähimad VEP-id (VEP160080 ja VEP160079) on kraardistatud ca

1,7 km kaugusel Ämmamäe hoiualal.

5.3. Põhjavesi ja pinnavesi

Põhjavesi

Projektialal on põhjavesi keskmiselt kaitstud. Veekompleksi iseloomustavad lõheliste ja karstunud

kivimite põhjaveekihid (joonis 8). Pinnasevesi ehk vabapinnaline põhjavesi registreeriti REIB OÜ

välitööde ajal (18.04.2012) 0,05-1,1 m sügavusel maapinnast. Mõõdetud tase on iseloomulik

25 Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne

18

pinnasevee keskmisest tasemest kõrgemale tasemele. Veetaseme paiknemine on otseses sõltuvuses

sademetehulgast ja äravoolutingimustest26.

Joonis 8. Põhjavee kaitstus (projektiala asukoht on tähistatud oranži täpiga)27

Vesiniku tootmisprotsessis kasutatakse põhjavett ning soovitakse rajada puurkaev.

Projektialal levivad järgmised põhjaveekihid (lisatud seisundihinnangud 2020. aasta seisuga28):

1) Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum, mis on 2020. aasta hinnangute järgi heas seisundis.

2) Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas, mis on 2020. aasta

hinnangute järgi heas seisundis.

Projektialal ei ole põhjaveevarusid kehtestatud29.

Piirkonnas kasutatavad puurkaevud on valdavalt puuritud Siluri põhjaveekihti30. Projektialale lähim

olemasolev puurkaev (PRK0070960) on Sopi alajaama katastriüksusel 31 ning jääb kavandatavast

vesiniku tootmisüksusest ligikaudu 200 m kaugusele. Puurkaevuga on avatud Siluri põhjaveekiht

(puurkaevu sügavus on 31 m). Puurkaev on rajatud olmevee saamiseks, planeeritav veevõtt on 4

m3/ööpäevas32.

26 Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 27 Maa-ameti geoloogilised kaardid, vaadatud 05.02.2024 28 Keskkonnaagentuur, 2020. Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart. Kättesaadav: https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c41 29 EELIS, vaadatud 06.02.2024 30 Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 31 EELIS, vaadatud 06.02.2024 32 EELIS, vaadatud 06.02.2024

19

Pinnavesi, sh maaparandussüsteemid

Projektiala piirkonnas on endine turbatootmisala. Projektialast läänes ja edelas on turba

kaevandamisest tekkinud tehisjärved (Suursoo turbakarjäär). Järved on kantud EELIS-sse. Tegemist ei

ole avalike ega avalikult kasutatavate järvedega. Osa tehisjärvi on kasutatud (või kasutatakse)

turbakaevandamisaegsete settetiikidena 33 . Järvedel on kehtestatud looduskaitseseaduse kohased

kaitsevööndid, mis ei ulatu projektialani.

Projektialale jääb maaparandusehitise reguleeriv võrk SUURSOO(MK; joonis 9). Projektipiirkond on

kaetud kuivenduskraavide võrgustikuga. Kraavitus on rajatud turba kaevandamise võimaldamiseks,

kuid ala on sellegipoolest liigniiske34.

Ajutine ladustusplats on servadest piiratud kuivenduskraavidega.

Joonis 9. Maaparandussüsteemid (projektiala asukoht on tähistatud oranži täpiga)35

5.4. Märgalad ja üleujutusohuga alad

Projektiala ei paikne üleujutusalal ega üleujutusala riskipiirkonnas36.

Tootsi Suursoos on ulatuslik kuivendussüsteemide võrgustik ning tegemist on looduslikult liigniiske

alaga. Teadaolevalt on piirkonnas toimunud üleujutusi suurvee perioodil (eelkõige kevadine

lumesulamine või tugevad vihmaperioodid) maapinna madalamatel aladel, eeskätt jõgede äärsed

madalamad kohad ja madalamal asuvad põllumajandusmaad, sest vesi Are jõe väiksema

läbilaskevõimega lõikude kaudu ei jõua piisavalt kiiresti ära voolata. Seda põhjustavad piiratud

33 Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 34 Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 35 Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus, vaadatud 05.02.2024 36 Maa-ameti üleujutusalade kaardirakendus, vaadatud 05.02.2024

20

ristlõikega kohad, kus läbilaskevõime ei ole piisav ülevalt poolt peale valguva vee piisavalt kiireks

ärajuhtimiseks37.

5.5. Pinnavormid ja pinnas

Projektialal on maapind tasase reljeefiga. Piirkonnas on pinnakatteks turvas (soosetted), mis on

valdavalt kaevandatud. Soosetete all on moreen. Projektialale on rajatud ajutine ladustusplats, kus

täiendavaid pinnasetöid ei planeerita.

5.6. Maavarad

Projektialal ei ole maardlana arvel olevaid alasid ega mäeeraldisi. Lääne- ja loodesuunal on Pööravere

maardla (joonis 10). Projektiala piirkond on maardlate hulgast välja arvatud, kuna maavara on antud

alal ammendatud (suurel osal alast on turvas ära kaevandatud).

Joonis 10. Maavarad (projektiala asukoht on tähistatud oranži täpiga)38

5.7. Kultuuri-, maastiku- ja põllumajanduslikud väärtused

Projektialal ei ole kultuurimälestisi, miljööväärtuslikke alasid ega väärtuslikke maastikke. Projektiala ei

paikne väärtuslikul põllumajandusmaal.

Projektialast ligikaudu 500 m kaugusel kagus on pärandkultuuriobjektina kaardistatud Tootsi raba

haruraudtee. Projektialale lõunapoolne juurdepääs (pinnastee) ületab kunagist raudteetrassi.

37 Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 38 Maa-ameti maardlate rakendus, vaadatud 06.02.2024

21

5.8. Keskkonnaohtlikud objektid, suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted

Ohtlik ettevõte on käitis, kus kemikaali käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas ja

künniskogusest väiksemas koguses. Ohtlik ettevõte on C-kategooria ettevõte.

Vesinik on tule- ja plahvatusohtlik gaas. Seetõttu kehtivad vesinikuhoidlatele (nagu ka teistele

tuleohtlike ainete, nt vedelgaasi- ja bensiinihoidlatele) ohutusnõuded. Kavandatav vesiniku

tootmisüksus on ohtlik ettevõte ehk C-kategooria ettevõte, sest vesiniku kogus ühel ajahetkel käitises

on vähem kui 5 tonni, kuid rohkem kui alammäär ehk 0,5 tonni39. Arendaja hinnangul on tavapäraselt

tootmisüksuses kuni 0,9 tonni vesinikku.

Projektiala läheduses ei ole ohtlikke käitisi40. Projektialale lähimad ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga

ettevõtted jäävad enam kui 15 km kaugusele, seega ei jää käitis muude naabruses asuvate ohtlike ja

suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohualasse (ohualad ei liitu).

Projektialal ei ole jääkreostusobjekte41.

39 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018?leiaKehtiv 40 Maa-ameti kaardirakendus „Ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus“, vaadatud 06.02.2024 41 EELIS, vaadatud 06.02.2024

22

6. Hinnang keskkonnamõjude olulisusele

6.1. Mõju looduskeskkonnale, sh kaitstavatele loodusobjektidele

6.1.1. Natura eelhindamine

Natura eelhindamine aitab otsustada, kas kavandatava tegevuse elluviimine võib Natura ala kaitse-

eesmärkidele ja ala terviklikkuse säilimisele mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse

projekti tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel

koosmõjus teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et

tegemist on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud.

Hindamise läbiviimisel lähtutakse Natura hindamise juhisest42.

 Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus

Kavandatava vesiniku tootmisüksuse alal ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Projektialale

lähim Natura 2000 ala on Ämmamäe loodusala, mis paikneb kavandatavast tootmisüksusest umbes

1,5 km kaugusel loodes. Ämmamäe loodusala kaitse-eesmärk on I lisas nimetatud kaitstava

elupaigatüübi – vanad laialehised metsad (*9020), kaitse.

 Kas projekt on Natura-ala kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik?

Projekt ei ole seotud Ämmamäe loodusala kaitsekorraga ega ole kaitsekorra elluviimiseks vajalik.

 Projekti kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude tuvastamine

Enefit Green AS soovib rajada vesiniku tootmisüksuse tootmisvõimsusega 0,5 MW. Vesiniku

tootmisüksus paigaldatakse Sopi-Tootsi hübriidpargi alajaama lähedusse, mis paikneb Tootsi

tuulepargi alal, sest rohevesiniku tootmiseks on vajalik otseliin taastuvenergia tootmisüksusega.

Tootmisüksusesse luuakse valmidus tankida vesinikul töötavaid transpordisõidukeid, kuid käesoleva

hinnangu raames ei analüüsitud tankimislahendust ega tankla rajamise või kasutamisega kaasnevaid

mõjusid. Hinnang koostati olukorrale, kus toodetud vesinik transporditakse vesinikutanklatesse.

Tootmisüksus rajatakse olemasolevale ajutisele ladustusplatsile. Veevõtuks rajatakse puurkaev.

Taotletav veevõtt 0,5 MW tootmise korral on ligikaudu 3 m3/ööpäevas (umbes 88 m3/kuus). Tootmise

käigus tekib heitvett umbes 1 m3/ööpäevas, mis on võrreldes algse veega kõrgema mineraalide

kontsentratsiooniga.

Ligipääs alale toimub mööda olemasolevaid teid. Maaparandustöid ei kavandata.

Tegevuste täpsem kirjeldus on ptk-s 3.

 Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine

Ämmamäe loodusalal kaitstakse metsaelupaika 9020*. Loodusalale ning kaitstavale elupaigale

otseseid mõjusid ei avaldu, kuna kaitstavad väärtused on vesiniku tootmisüksusest piisavas kauguses.

Kaudsed mõjud võiksid avalduda vaid läbi veerežiimi muutuste. Vesiniku tootmisüksuse rajamisega

seoses ei kavandata muutusi veerežiimis – ei rajata uusi kraave, ei puhastata ega süvendata

olemasolevaid maaparandussüsteeme. Seega on täiendavad kuivenduse mõjud välistatud. Ärajuhitava

42 Kutsar, R., Aunapuu, A., Eschbaum, K. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Mittetulundusühing Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing.

23

heitvee kogus on niivõrd väike (heitvett tekib 0,5 MW tootmisvõimsuse juures 1 m3/ööpäevas), millel

puudub mõju piirkonna veerežiimile.

Kokkuvõttes, vesiniku tootmisüksuse rajamisega seoses ei muutu olemasolev maaparanduslik

situatsioon ning ebasoodsad mõjud Ämmamäe loodusala terviklikkusele ning kaitse-eesmärgile on

välistatud.

6.1.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Linnustik, sh sookurg

Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu KSH aruande põhjal on tõenäoliselt suurima

linnukaitselise väärtusega tiigid ja üleujutatavad alad tuulepargi planeeringuala kagu- ja keskosas,

metsamaastikud ala piiridel ning salumetsaga kaetud Ämmamägi. Projektiala ei kattu nimetatud

aladega.

Kavandatav vesiniku tootmisüksus ei kattu ka EELIS-sse kantud sookure elupaigaga (tegemist on

rändepeatuspaigaga). Toitumisaladelt ööbimiskohta saabuvate sookurgede lennuteele ei teki takistust

vesiniku tootmisüksuse rajamise läbi, kuna vesiniku tootmisüksus on väikesemahuline ning madalate

ehitiste kompleks, mis ei sea takistusi sookure liikumisteele.

Vesiniku tootmisüksuse rajamisel võib potentsiaalne mõju sookurele avalduda läbi mürahäiringu.

Müra tekitavad tootmisseadmed oma tavapärasel töötamisel. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi

teemaplaneeringu KSH-s on välja toodud, et sookurg võib olla müra suhtes tundlik liik ning müra võib

häirida lindude omavahelist kommunikatsiooni43 või kahandada nende toitumisedukust44. Hollandis

läbi viidud uuringus 45 , milles jälgiti raudteemüra mõju linnuasurkondadele, määrati elupaiga

vältimiseni viivaks müratasemeks erinevate linnuliikide ja –rühmade puhul 42-49 dB(A), keskmiselt 45

dB(A). Ideaalis võiks tuulikute tekitatava müra võimalikku mõju lindudele hinnata ja võimalusel

leevendada aladel, kus see ületaks 40dB(A). Vastavalt müra leviku mudelitele Tootsi Suursoo ala ja

tuulepargi teemaplaneeringu KSH-s, võib tuulepargist põhjustatud müra 40 dB(A) taset ületada suurel

osal planeeringualast. Sellele lisanduks vesiniku tootmisseadmete põhjustatav müra, mis võib ulatuda

100 dB-ni vahetult seadme kõrval. Käesoleva töö raames müra modelleerimist ei tehtud. Müra

hajumine maastikul sõltub paljudest teguritest, sealhulgas maastiku topograafiast, taimestikust, müra

allikast endast jms. Ligikaudne hajumine on kujutatud joonisel 11, mille põhjal on 500 m kaugusel

mürafoon oluliselt vähenenud, kuid mitte täielikult hajunud.

43 Zwart, M.C. 2014. Disturbance effects of wind farms on birds. PhD thesis. Newcastle University, 139pp. 44 Quinn, J.L., Whittingham, M.J., Butler, S.J. & Cresswell, W. 2006. Noise, predation risk compensation and vigilance in the chaffinch Fringilla coelebs. Journal of Avian Biology 37: 601–608. 45 Waterman, E.H., Tulp, I., Reijnen, R., Krijgsveld, K. & Ter Braak, C. 2004. Noise disturbance of meadow birds by railway noise. Internoise2004, Prague, 22-25 august 2004.

24

Joonis 11. Ligikaudne graafik müra hajumise kohta46.

Kui tuulepargi poolt põhjustatavat müra oluliselt vähendada ei ole võimalik, siis tootmisseadmete, kui

täiendava müraallika lisandumisel võib olla asjakohane müra summutavate meetmete rakendamine.

Näiteks olulist müra tekitavad seadmed paigaldatakse kinnisesse ruumi, mis isoleeritakse

helisummutava materjaliga. Meetmete rakendamise vajadust hinnatakse konkreetse tehnoloogilise

lahenduse ja seadmete väljavalimise järgselt.

Vesiniku tootmisüksuse ehitamisega seotud müra ei saa pidada oluliseks, kuna ehitusperiood on lühike

ning täiendav liikluskoormus ei ole eeldatavalt suur.

Vesiniku tootmisüksuse rajamine ei too kaasa muutusi piirkonna veerežiimis ning ei mõjutata otseselt

ega kaudselt liikidele sobilike elupaikade pindala, kuna vesiniku tootmisüksuse alal on tegemist ajutise

ladustusplatsi mitte loodusliku alaga.

Nahkhiired

Teemaplaneeringu ja KSH osana koostatud nahkhiirte uuringus47 leiti, et nahkhiirte arvukus Tootsi

uurimisalal on madal. Nahkhiirte lennuaktiivsus on kõige kõrgem puistu serva (eriti tiikide) ümbruses

ning kõige madalam lagealadel. Olulise toitumis- ja võimaliku poegimisalana on märgitud Ämmamäe

hoiuala piirkonda, mis jääb kavandatavast vesiniku tootmisüksusest ligikaudu 1,5 km kaugusele ning

tootmisüksuse rajamine seda elupaika mingil viisil ei mõjuta. Kõige kõrgem on nahkhiirte

lennuaktiivsus metsa ning puisjoonte servas.

Kavandatava tegevuse käigus nahkhiirtele sobivate elupaikade pindala ei vähene, kuna projektialaks

on olemasolev kõvakattega plats, mitte looduslik ala. Tegevuse elluviimisel raieid ning

maaparandustöid ei tehta, seega ei vähene ka puisjoonte pindala ning ei muutu veerežiim. Vesiniku

46 Kinsler, Lawrence E., et al. 2000. Fundamentals of Acoustics. 4th Edition, John Wiley & Sons. 47 Kalda, O, Kalda, R. 2018. Tootsi Suursoo tuulepargi arenduse ehituseelne nahkhiirte uuring

25

tootmisüksusega seotud ehitised on madalad ja väikeste mõõtmetega ning ei ole takistuseks nahkhiirte

lennuteel.

Vesiniku tootmisüksuse rajamisel ei avaldu olulisi mõjusid nahkhiirte elupaikadele.

Ämmamäe hoiuala

Ämmamäe hoiuala kaitse-eesmärk on vanade laialehiste metsade (9020*) kaitse. Vesiniku

tootmisüksuse rajamisel kaitstavale elupaigale otseseid mõjusid ei avaldu, kuna kaitstavad väärtused

on vesiniku tootmisüksusest piisavas kauguses (1,5 km).

Kaudsed mõjud võiksid avalduda vaid läbi veerežiimi muutuste. Vesiniku tootmisüksuse rajamisega

seoses ei kavandata muutusi veerežiimis – ei rajata uusi kraave, ei puhastata ega süvendata

olemasolevaid maaparandussüsteeme. Seega on täiendavad kuivenduse mõjud välistatud. Ärajuhitava

heitvee kogus on niivõrd väike (heitvett tekib 0,5 MW tootmisvõimsuse juures 1 m3/ööpäevas), millel

puudub mõju piirkonna veerežiimile.

Kokkuvõttes, vesiniku tootmisüksuse rajamisega seoses ei muutu olemasolev maaparanduslik

situatsioon ning olulised mõjud Ämmamäe hoiualale puuduvad.

Mõju rohevõrgustikule

Oluline mõju rohevõrgustikule puudub, kuna projektiala ei asu rohevõrgustikus.

Mõju vääriselupaikadele

Vesiniku tootmisüksuse rajamisel puuduvad otsesed mõjud 1,7 km kaugusel paiknevatele

vääriselupaikadele (VEP160080 ja VEP160079). Samuti puuduvad kaudsed mõjud, kuna veerežiimi ei

muudeta.

Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale

Projekti elluviimine ei avalda olulist mõju väärtusliku põllumajandusmaa sihipärasele kasutamisele ega

pindalale, kuna projektialal ei ole väärtuslik põllumajandusmaa.

6.2. Mõju põhja- ja pinnaveele ning pinnasele

Mõju põhjaveele

Ühe kilogrammi vesiniku tootmiseks läheb vaja vähemalt 9 liitrit demineraliseeritud vett. Taotletav

veevõtt 0,5 MW tootmise korral on ligikaudu 3 m3/ööpäevas (umbes 88 m3/kuus).

Vesiniku tootmiseks on vajalik kompleksluba, kui tegevus on nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses

nr 8948 (vt ka ptk 3.2). Kompleksluba tuleb taotleda vesiniku tootmise korral, mis on tööstuslikus

ulatuses. Kuna mõiste „tööstuslik ulatus“ on täpsemalt defineerimata, siis on võimalik loa andjal

kaaluda kompleksloa taotlemise vajadust. Kui kompleksluba ei pea taotlema, siis 0,5 MW

tootmisvõimsuse puhul ei ole vaja eraldi taotleda ka veeluba, kuna põhjavett võetakse vähem kui 150

m3 kuus ja vähem kui 10 m3 ööpäevas.

Projektialal ei ole põhjaveevaru kehtestatud, seega puuduvad andmed vaba põhjavee hulga kohta. Alal

levivad põhjaveekogumid on heas seisundis (Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum ning

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas). Kavandatud veevõtt on väga väike

48 Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004?leiaKehtiv

26

- ligikaudu 3 m3/ööpäevas (umbes 88 m3/kuus). Keskkonnaamet ei väljasta veeluba, kui põhjaveevaru

ei ole kinnitatud. Käesoleval ajal kavandatud veevõtu maht ei eelda veeloa taotlemist.

Puurkaevude ning puuraukude rajamist, ümberehitust, konserveerimist ning lammutamist reguleerib

ehitusseadustik49 ning keskkonnaministri määrus nr 4350. Puurkaevu või puuraugu ehitamiseks tuleb

taotleda kohalikult omavalitsuselt ehitusluba. Ehituse valmimise järel tuleb taotleda kasutusluba või

esitada kasutusteatis.

Kavandatud veevõttu ning põhjaveekogumi seisundit arvesse võttes, ei avaldu olulist mõju põhjaveele,

kui puurkaev rajatakse vastavalt seadusandlikele nõuetele, lähtutakse vajadusel keskkonnaloas seatud

täiendavatest nõuetest ning selle käitamisel järgitakse hooldusalal51 seatud nõudeid.

Mõju pinnaveele

Mõju pinnaveele võiks avalduda läbi veerežiimi muutmise või saasteainete sattumise pinnasesse või

pinnavette.

Kavandatava tootmisvõimsuse juures tekib vesiniku tootmisüksuses heitvett 1 m3/ööpäevas (tabel 1).

Võrdluseks, Sopi-Tootsi tuulepargist vabaneb kogu kuivendatava ala kohta vett keskmiselt 1132

m3/ööp (0,013 m3/s), mis tuleb juhtida eesvoolu. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu

KSH-s leiti, et tuulepargi ehituse käigus ärajuhitava kuivendusvee kogus on väga väike võrreldes Are

jõe vooluhulgaga (Are jõe äravool suureneb suurvee ajal kümneid kordi)52. Vesiniku tootmisel tekkiv

heitvesi sisuliselt niriseb pinnasesse või kraavi ning ärajuhitava vee kogus jääb ebaolulisele tasemele.

Veeseadus ja selle alusel kehtestatud määrused ei käsitle vesiniku tootmiseks kasutatud vett. Vesiniku

tootmisel, sarnaselt jahutusveele, ei lisandu kasutamise käigus saasteaineid, kuid määruse53 sõnastuse

kohaselt, ei saa seda liigitada jahutusvee alla (kuna vett ei kasutata jahutamise otstarbel). Vesiniku

tootmisel tekkiv kasutatud vesi on heitvesi, kuna seda ei ole nimetatud Veeseaduse § 18 loetelus.

Tootmisel tekkiva vee omadused sõltuvad algvee koostisest. Võrreldes algse veega, on kasutatud vesi

kõrgema mineraalide kontsentratsiooniga. Tootmisel tekkiv heitvesi ei ole reovesi, kuna see ei ületa

heite piirväärtusi54.

49 Ehitusseadustik, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023002?leiaKehtiv 50 Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013?leiaKehtiv 51 Põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse hooldusala, mille ulatus on 10 m. Hooldusalal ei ole lubatud muuhulgas rajada maaparandussüsteemi, ehitada selliseid ehitisi, millega kaasneb keskkonnaoht, juhtida pinnasesse heitvett või saasteaineid. 52 Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 53 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002?leiaKehtiv 54 Nii pinnasesse kui veekogusse (suublasse) juhitav heitvesi peab vastama Veeseaduse paragrahvi 128 lõike 7 alusel kehtestatud või veeloaga/kompleksloaga määratud heitvee saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga või kompleksloaga määratud saasteainete heitkogustele. Saasteainete piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri määruse lisas 1.

27

Vesiniku tootmiseks on vajalik kompleksluba, kui tegevus on nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses

nr 8955, kompleksluba käsitleb ka vee erikasutusega seotud tegevusi. Kui Keskkonnaamet hindab, et

tegemist ei ole tööstuslikus mahus tootmisega ning kompleksluba ei ole vajalik, siis tuleb taotleda

veeluba kui veekogusse juhitakse rohkem kui üks kuupmeetrit heitvett ööpäevas või pinnasesse

juhitakse rohkem kui viis kuupmeetrit heitvett ööpäevas ning see tegevus vastab heitvee suublasse

juhtimise nõuetele. Tootsi vesiniku tootmisüksuses ei ole vaja taotleda veeluba, kui heitvett juhitakse

veekogusse vähem kui 1 m3/ööpäevas.

Arendaja peab hindama ning loa andjatega vajadusel konsulteerima, kas juhtida vett pinnasesse või

veekogusse. Kasutatud vee pinnasesse juhtimise all mõeldakse vee hajutatult pinnasesse immutamist

(VeeS § 2). Määruse alusel on kehtestatud nõuded heitvee immutussügavusele, mis peab olema 1,2 m

ülalpool põhjavee kõrgeimat taset. Teadaolevalt on piirkonnas vabapinnalise põhjaveetase kõrge ning

võivad esineda ajutised üleujutused. Seetõttu tuleks eelistada heitvee juhtimist

maaparandussüsteemi. Ajutine ladustusplats on piiratud kraavidega, kuhu heitvett saab juhtida.

Maaparandusseaduse alusel on tegemist lisavee juhtimisega maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS §

53). Kavandatud 0,5 MW tootmisvõimsuse juures tekkiv heitvee kogus (1 m3) on sedavõrd väike, et ei

mõjuta veetaset ega vooluhulkasid kraavis. Käitise töötemperatuur elektrolüüseris on ligikaudu 100 °C,

kuid veetemperatuur on oluliselt madalam (arendajalt saadud info kohaselt 20+ °C), seega puudub

vajadus heitvee temperatuuri alandamiseks enne maaparandussüsteemi juhtimist56. Kooskõlastuse

andja on Põllumajandus-ja Toiduamet.

Ala planeerimisel tuleb arvesse võtta, et heitvett ei ole lubatud pinnasesse juhtida puurkaevu

hooldusalal (10 m) ning lähemal kui 50 m hooldusala välispiirist, heitvee veekogusse juhtimine ei ole

lubatud veehaarde hooldusalal (Veeseaduse § 127).

Olemasolevate teadmiste põhja vastab heitvesi Keskkonnaministri määruses57 toodud nõuetele. Kui

heitvee pinnasesse või veekogusse juhtimisel järgitakse Veeseaduses ning selle alusel kehtestatud

määrustes seatud nõudeid, sh Põllumajandus- ja Toiduameti seatud tehnilisi tingimusi, vajadusel

täiendavalt keskkonnaloaga seatud nõudeid, siis olulist keskkonnamõju heitvee keskkonda juhtimise

kaudu ei avaldu – puudub oluline mõju pinna- ja põhjavee seisundile.

Mõju pinnasele

Projekti elluviimisel ei avaldu mõju pinnasele, kuna tootmisseadmed paigaldatakse olemasolevale

ladustusplatsile ning täiendavaid pinnasetöid ei kavandata. Sarnaste tavapäraste ehitustööde käigus

keskkonda lekkivate saasteainete potentsiaalsed kogused on väga väikesed ning mõju jääb ebaolulisele

tasemele. Ehitusaegne õnnetuste mõju pinnasele saab tekkida ehitusmehhanismide või veokite

õnnetuse korral, kui keskkonda lekib kütust. Ehitus- ning hooldustööde käigus tuleb kasutada

mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise pinnasesse. Eeltoodud

meetmete rakendamisel ei kaasne projekti elluviimisega olulisi mõjusid pinnavormidele ja pinnasele.

Projektiga ei rajata kõrgeid muldeid ega nõlvasid, kus võiks tulevikus tekkida oht tuule- või

mullaerosiooni tekkeks.

55 Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004?leiaKehtiv 56 Tööstusettevõtete heitvee suublasse juhtimise korral on loa andjal õigus määrata suublasse juhitavale heitveele temperatuurivahemik, et vältida temperatuurist põhjustatud negatiivset mõju vee ökosüsteemile. 57 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002?leiaKehtiv

28

Kasutusetapis võib mõju avalduda eelkõige seoses võimalike avariidega. Kui ettevõttes järgitakse nii

õnnetuse ennetamiseks kui ka õnnetuste korral riskianalüüsis ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise

plaanis kajastatud abinõusid, siis olulist mõju ei avaldu.

6.3. Mõju maavarade kättesaadavusele, kvaliteedile ja taastumisvõimele

Maapõue ja maavara kaitse põhimõtted on sätestatud maapõueseaduse §-s 14. Projektialast läänes ja

loodes on Pööravere maardla (sh aktiivsed mäeeraldised).

Võttes arvesse, et projektiala ei kattu maardlatega ning projektialale ligipääsuks kasutatakse

olemasolevaid teid, siis vesiniku tootmisüksuse rajamine ei halvenda maavaravaru seisundit ega sellele

juurdepääsu olemasolevat olukorda ning oluline mõju puudub.

6.4. Jäätmekäitluse ja energiakasutusega kaasnev mõju

Energia

0,5 MW tootmisvõimsuse juures on elektrikasutus 6 GWh/aastas. Vesiniku tootmisel arvestatakse

üldjuhul maksimaalseks energiakuluks 5,2 kWh/Nm3. Abiseadmete kasutusega koos, on ühe

normaalkuupmeetri vesiniku tootmisel elektrikulu 6 kWh/Nm3 H2 kohta, mis teeb igakuiseks

elektrikasutuseks kuni 500 MWh. Tegemist on energiakuluka tootmisega, mis on pigem arendaja risk.

Energia kasutamisega seoses olulist negatiivset keskkonnamõju ei avaldu, kuna tootmiseks kasutatav

elektrienergia pärineb tuule- ja päikesepargist. Energia salvestamisvõimekuse loomise kaudu avaldub

positiivne mõju, kuna toodetakse saastevaba vesinikku.

Jäätmekäitlus

Ainukesed jäätmed, mis tekivad vesiniku tootmisprotsessis on seotud elektrolüüseri virna (ingl k stack)

degradeerumisega. Asenduse vajadus on kord 10 aasta jooksul. Vastav hooldus tellitakse teenusena

ning teenusepakkuja annab tekkivad jäätmed üle jäätmekäitlejatele.

Kui jäätmeid käideldakse vastavalt nõuetele, siis olulisi keskkonnamõjusid ei avaldu.

6.5. Mõju kultuuriväärtustele

Projektialast ligikaudu 500 m kaugusel kagus on pärandkultuuriobjektina kaardistatud Tootsi raba

haruraudtee. Projektialale lõunapoolne juurdepääs (pinnastee) ületab kunagist raudteetrassi.

Olemasoleva pinnastee kasutamine vesiniku tootmisüksuse rajamisel ja käitamisel ei halvenda

pärandkultuuriobjekti seisundit (säilinud on raudteetamm, kuid raudtee ise on suures osas üles

võetud).

Projektialal ei ole kultuurimälestisi, miljööväärtuslikke alasid, väärtuslikke maastikke,

arheoloogiatundlikke alasid ega muid kohalikul tasandil olulisi kultuuriväärtuslikke objekte, seega

projekti elluviimisega seoses puudub oluline mõju kultuuriväärtustele.

29

6.6. Mõju taristule, inimese tervisele, heaolule ning varale

Mõju taristule

Mobiilse mahuti maksimaalseks kaaluks on 20 tonni koos vesinikuga, veokite täismass on seega

ligikaudu 40 tonni. Kavandatav vesiniku tootmisüksus vajab igapäevast raskeveokite ligipääsu

aastaringselt.

Piirkonnas on sooala, mis on looduslikult raskesti juurdepääsetav ning seetõttu juba ajalooliselt nõrgalt

arenenud teevõrguga. Ligipääsutee alternatiive kaaluti Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi

teemaplaneeringu ja selle KSH koostamise käigus. Käesoleval ajal on alale kaks juurdepääsu – lõunast

Tootsi alevist mööda Tööstuse tänavat ning põhjast uus avalik tee (rajati koos tuulepargi ehitusega),

mis saab alguse Mõisaküla-Metsavere kõrvalmaanteelt ning kulgeb läbi sooala kuni Tootsi alevini.

Vesiniku tootmisüksuse ehitamise ning selle kasutamisega seoses olulist liikluskoormust teedele ei

lisandu – seega mõju taristule ei avaldu.

Visuaalsed mõjud ja valgusreostus

Vesinikutehase tootmisüksus on väikesemahuline ehitiste kompleks, mis ei ole maastikus silmatorkav.

Vesinikutehast valgustatakse minimaalses vajalikus mahus (platsi valgustus ning valvesüsteemi

rajamiseks vajaminev valgustus). Tegemist on maatulundus- ja tootmismaadega ning projektiala

vahetus läheduses ei ole elamuid.

Nendel põhjustel ei avaldu olulisi visuaalseid mõjusid ega valgusreostust, mis kaasneb vesiniku

tootmisüksuse rajamisega.

Mõju välisõhu seisundile

Välisõhu kvaliteeti reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (AÕKS)58, mille alusel piiratakse kolme liiki

välisõhu mõjutusi: saasteainete heiteid, inimtegevuse poolt tekitatavat müra ning ebameeldiva või

ärritava lõhnaga ainete heiteid. Inimeste tundlikkus nende häiringute suhtes on erinev, seejuures võib

häirivaks osutuda ka müra, vibratsioon ja õhusaaste, mis vastab kehtestatud normidele.

Saasteainete heited ning ebameeldiv lõhn

Välisõhku paisatavad saasteained ning ebameeldiv lõhn on üldjuhul seotud tootmistegevuse ja

transpordiga. Saasteainete õhukvaliteedi piirväärtused on kehtestatud AÕKS alusel 59 . Piirväärtuse

ületamisel eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist.

 Lämmastik

N2 kasutamine torustiku tühjendamisel võimaldab vesiniku asendamist inertse gaasiga, mis hoiab ära

põlemise või plahvatuse (H2 ja O2 reageerimine toimub tavaliselt plahvatuslikult ja moodustub vesi

(H2O)). H2 ja 02 omavahelist kokkusaamist hoiakse ära väljajuhtimisavade üksteisest võimalikult

kaugel hoidmisega.

Antud vesiniku tootmisprotsessi omadusi arvesse võttes ei toimu lämmastiku ja vesiniku reageerimist,

kuna vesinik reageerib lämmastikuga väga kõrge temperatuuri ja rõhu ning katalüsaatori juures

58 AÕKS, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125062021004?leiaKehtiv 59 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044?leiaKehtiv

30

(nimetatakse Haberi protsessiks). Haberi protsess on ammoniaagi tootmise protsess, mis nõuab

järgmisi tingimusi:

1. Kõrge rõhk: Haberi protsessi jaoks on vajalik kõrge rõhk, tavaliselt vahemikus 150-200

atmosfääri. Kõrge rõhk soodustab reaktsiooni, kuna see surub gaasid kokku ja suurendab

nende tihedust.

2. Kõrge temperatuur: Haberi protsessi jaoks on vajalik ka kõrge temperatuur, tavaliselt

vahemikus 400-500 kraadi Celsiuse järgi. Kõrge temperatuur soodustab reaktsiooni, kuna see

annab molekulidele piisavalt energiat, et nad saaksid reageerida.

3. Katalüsaator: Haberi protsessi jaoks on vajalik ka katalüsaator, mis kiirendab reaktsiooni

kiirust. Tavaliselt kasutatakse raud-katalüsaatorit, mis aitab kaasa ammoniaagi tootmisele.

4. Õige suhe: Haberi protsessi jaoks on vajalik ka õige suhe lähteainete vahel. Reaktsiooni jaoks

on vaja lämmastikku ja vesinikku suhtes 1:3.

Käitise töötemperatuur elektrolüüseris on ligikaudu 100 °C. Puudub katalüsaator. Seega ei ole

tootmisprotsessis selliseid tingimusi, mille korral lämmastik reageeriks vesinikuga ning tekiks

ammoniaak, millele on kehtestatud kriitiline tase60.

Lämmastiku paiskamine atmosfääri avarii- või hoolduse olukorras ei avalda olulist mõju välisõhu

seisundile, kuna põhiosa lämmastikust esineb lihtainena atmosfääris (moodustab atmosfääriõhust

ligikaudu 78%). Atmosfääriõhu kaitse seadus ei reguleeri lämmastiku (N2) õhku paiskamist. Vesiniku

tootmisüksuse tegevuse käigus ei heideta välisõhku saasteainete või ebameeldiva või ärritava lõhnaga

aineid, mis oleks piiratud atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel.

 Lõhn

Lõhnaaine esinemine loetakse oluliseks keskkonnahäiringuks, kui see ületab aasta lõhnatundide

osakaalu kogu aasta tundidest (lõhnaaine häiringutase vastuvõtja juures on 15% ja enam aasta

lõhnatundidest) 61 . Seejuures on maakasutuse seisukohalt kõige tundlikumad elamualad, teatud

otstarbega ühiskondlike ehitiste alad (lasteasutused, koolid, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekandeasutused) ning puhke- ja virgestusalad.

Vesiniku tootmistegevusega ei kaasne ebameeldiva või ärritava lõhnaga ainete heiteid, seega selliseid

olulisi mõjusid ei avaldu.

 Liiklusest lähtuvad saasteaineid

Liiklusest lähtuva saaste puhul on heitgaaside seisukohalt olulised suure liiklussagedusega teed, mida

projekti piirkonnas ei ole. Lisaks, kõvakatteta teed (kruusateed), mis võivad kuival perioodil osutuda

oluliseks tolmuallikaks. Teede tolmamine võib olla probleemiks Tootsi alevit läbivas lõigus (Tööstuse

tänaval, eelkõige põhjapoolses lõigus).

Tuulepargi ehitamise ja käitamisaegseid liiklusvoogusid ja võimalikke mõjusid hinnati Tootsi Suursoo

ala ja tuulepargi teemaplaneeringu ja selle KSH koostamise käigus. Liikluskoormus, mis lisandub

vesiniku tootmisüksuse ehitamise ja kasutamisega, jääb ebaolulisele tasemele. Siiski, võimalike

60 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv 61 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016051

31

häiringute minimeerimiseks, tuleb võimalusel transpordivood suunata põhja suunas, et suured veokid

ei läbiks Tootsi alevit.

 Müra

Välisõhus leviva müra mõju hindamisel eristatakse tööstusmüra ning liiklusmüra. Välisõhus levivat

müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ning selle seaduse alusel on kehtestatud müra

normtasemed62. Normtasemed jagunevad:

1) müra piirväärtuseks (suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid),

2) müra sihtväärtuseks (suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel). Uue

planeeringuga ala on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda

kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala.

Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00)

ajavahemikust ja mürakategooriast. Alal lubatud välisõhu müratase sõltub mürakategooriast, mis

määratakse vastavalt ÜP maakasutuse juhtotstarbele (tabel 3).

Tabel 3. Müra normtasemed63

Müra kategooria Müra piirväärtus, dB Müra sihtväärtus, dB

Liiklusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra Tööstusmüra

I kategooria – virgestusrajatiste

maa-alad ehk vaiksed alad

55 päeval

50 öösel

55 päeval

40 öösel

50 päeval

40 öösel

45 päeval

35 öösel

II kategooria – haridusasutuste,

tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-

asutuste ning elamu maa-alad,

rohealad

60 ja 651

päeval

55 ja 601 öösel

60 päeval

45 öösel

55 päeval

50 öösel

50 päeval

40 öösel

III kategooria – keskuse maa-alad

IV kategooria – ühiskondlike

hoonete maa-alad

65 ja 701

päeval

55 ja 601 öösel

65 päeval

50 öösel

60 päeval

50 öösel

55 päeval

45 öösel

1 müratundliku hoone teepoolsel küljel

Nii liiklus- kui tööstusmüra mõju hindamisel tuleb arvesse võtta müra piirväärtuseid lähtudes kehtiva

üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvetest. Seejuures kohalduvaid väärtusi ei tule

tagada õues ühtlaselt vaid norme tuleb vaadata eesmärgipäraselt, kuna kaitstakse tervist inimeste

viibimiskohas. Hoone teepoolsel küljel on lubatud kuni 5 db võrra kõrgem norm.

62 Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv 63 Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, vt eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv

32

Tööstusmüra

Peamised välismüra allikad vesiniku tootmiskohas on kompressorid. Müra võib tekitada ka paakide või

haagiste õhutamine. Müra tekib ventilatsiooni ja jahutamise kaudu elektrolüüsi ajal kuni 90,6 dB(A)

tootmiskohas64. Kompressor tekitab müra ligikaudu 100 dB(A).

Kavandatava vesiniku tootmisüksuse läheduses ei ole eluhooneid ega muid müratundlikke hooneid ja

alasid. Lähimad müratundlikud alad on Tootsi alevis ja Metsaküla külas vastavalt 2,4 ja 2,2 km kaugusel.

Kavandatava vesiniku tootmisüksuse puhul tuleb arvesse võtta kumulatiivset müra. Tuulepargi

tekitatavat müra modelleeriti ning vajalikud meetmed rakendati tuulepargi arendamise protsessis.

Vesiniku tootmisüksuse rajamisega lisandub teatav müra. Arvesse tuleb võtta, et helilained neelduvad

looduslikus pinnases (alal domineerib akustiliselt „pehme“ ehk helilaineid neelav looduslik pinnas65)

ning müra levikut tõkestavad ka kõrgemad puud ja metsaalad.

Olemasolevate andmete põhjal võib väita, et vesiniku tootmisüksuse rajamisega ei lisandu sellist

mürafooni, et oleks oht müra piir- või sihtväärtuste ületamiseks müratundlike hoonete või alade juures

2,2-2,4 km kaugusel.

Liiklusmüra

Tuulepargi arendusalale on juurdepääs lõunast Tootsi alevist Tööstuse tänava kaudu. Põhjast on

juurdepääs kruuskattega tee kaudu, mis suundub Mõisaküla-Metsavere kõrvalmaanteele.

Liiklusmüra tekitavad veokid, kes transpordivad mobiilseid mahuteid. Veoautode sõitmise sagedus

kavandatava tootmisvõimsuse (0,5 MW) juures on üks veok iga kahe päeva tagant, seega on lisanduv

liikluskoormus väga väike. 2023. aasta alguses alustati Sopi-Tootsi tuulepargi ehitustöödega. Eelkõige

suurenes liikluskoormus Tootsi asula lähistele jäävatel teedel ja Tootsi alevis Tööstuse tänaval.

Vesiniku tootmisüksuse ehitamisega olulist liikluskoormust ei lisandu, kuna ehitusperiood on lühike -

tootmiseks vajalikud seadeldised on mobiilsed ning neid ei ehitata valmis kohapeal vaid tuuakse

valmislahendusena platsile ning ühendatakse tootmisse.

Kuigi vesiniku tootmisüksuse rajamisega lisanduv liikluskoormus (üks veok 2 päeva tagant) jääb

ebaolulisele tasemele, on soovitav eelistada põhja poolt suunduvat ligipääsu (mitte läbida Tootsi

alevit). Kui see ei ole võimalik, siis veokite liikumine läbi müratundlike alade (Tootsi alevi) planeerida

päevasele ajale. Päevaseks ajaks loetakse vahemikku 7.00–19.00.

 Vibratsioon

Eestis on vibratsiooni normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17. mai 2002. a määrusega

nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“66. Projektialale lähimad eramajapidamised on ligikaudu 2,2-2,4 km kaugusel Tootsi alevis ja

Metsaküla külas. Ehitustegevuses ei kasutata selliseid tehnoloogiaid, mis võiks põhjustada olulist

vibratsioonitaset nende elamute juures.

Tootmistegevusega seoses võib vibratsiooni tekitada kompressor. Kompressori võimsusvajadus on

seotud vesinikumahutiga – kompressor peab vesiniku mahutisse suutma toota 350 barise rõhu.

Kompressor tellitakse valmislahendusena, täpne mudel ei ole Tellijale teada. Võttes arvesse sellise

64 Blohm, M., Dettner, F., 2023. Green hydrogen production: Integrating environmental and social criteria to ensure sustainability. Smart Energy, Volume 11, August 2023, 100112 65 Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 66 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020045?leiaKehtiv

33

tootmisvõimsusega kompressorite tehnilisi näitajaid, ei ole tekkiv vibratsioon selline, mis võiks ulatuda

lähimate hooneteni, seega ei avaldu tootmistegevusega olulist mõju vibratsiooni näol.

Liiklusega kaasnev vibratsioon on üldjuhul vähem aktuaalne teema kui samast teest lähtuv müra. Heas

seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsioonitasemeid, mis küündiks

eluhoonete piirväärtuste lähedale või põhjustaks kahjustusi olemasolevatele hoonetele. Halvas seisus

(auklik või vajunud teepind) teede läheduses võib raskeveokite möödasõidu korral maapinna kaudu

leviv vibratsioon olla tajutav ka juhul, kui vibratsioonitasemed on madalamad kui vastav piirväärtus.

Vesiniku tootmisüksusega seotud transpordivood jäävad ebaolulisele tasemele (eriti võrreldes

tuulepargi ehitusega seotud transpordivoogudega). Liiklusmüra vähendamiseks ette nähtud meetmed

on asjakohased ka vibratsioonihäiringute vähendamiseks.

6.7. Avariiolukordade ja suurõnnetuste esinemise võimalikkus

Tegemist on C-kategooria ehk ohtliku ettevõttega. Ettevõtte koostab C-kategooria puhul vajalikud

ohutusalased dokumendid ning dokumendid kooskõlastatakse asjakohaste ametitega. Ohtlikule

ettevõttele seatud alammäärad ja künniskogused on kehtestatud majandus- ja taristuministri

02.02.2016 määrusega nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning

ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“67.

Käitises võib käidelda ohtlikku kemikaali ohtlikkuse alamäärast või künniskogusest suuremas koguses

üksnes käitamisloa alusel ja antud projektis vesiniku kogus ületab alammäära, aga jääb C-kategooriaga

lubatud tasemele (alla 5 tonni). C-kategooria ohtliku ettevõtte käitaja koostab teabelehe, riskianalüüsi

ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani ning rakendab neid õnnetuste ennetamiseks ning

õnnetuste korral. Käitise ohuala ulatus määratakse riskianalüüsis. Läheduses ei ole liiklusmagistraale,

rahvarohkeid paiku ega elamurajoone, mille paigutus võib suurendada suurõnnetuste riski või selle

tagajärgede raskust. C-kategooria ohtliku ettevõtte ohuala ei ulatu eeldatavalt tuulikuteni.

Potentsiaalsed riskid on:

- Elektriseadmete käitamine (transformaatori purunemine)

- Demineraliseeritud vee ettevalmistus

o Leke peatakse ja lekke allikas parandatakse

- Tootmisüksuse käitamine (avarii)

o Vesiniku tootmisüksuse rikke korral suunatakse vesinik üksusest ja torudest

lämmastikuga välja.

- Vesiniku komprimeerimine (kompressori rike)

o Vesinikku ei saa mahutitesse toota ja seetõttu elektrolüüseri töö tuleb seisata.

- Vesiniku hoidmisehitised (mahuti rike)

o Vesinik lastakse mahutitest atmosfääri

Täpsemad riskid kirjeldatakse ja hinnatakse riskianalüüsis, sh tuleb käsitleda tuleohuga seotud riske

ning võimaliku vandaalitsemisega seotud riske.

Kui ettevõte rakendab Kemikaaliseaduses ja selle alamaktides sätestatud meetmeid, surveseadme

kaitseks vajalikke meetmeid68 ning riskianalüüsis välja töötatud meetmeid ning tegutseb vastavalt

67 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018?leiaKehtiv 68 Seadme ohutuse seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110022023032?leiaKehtiv

34

ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanile, siis on avariiolukordade toimumise tõenäosus viidud

miinimumini ning olulisi keskkonnamõjusid ei avaldu.

6.8. Kliimamõjudega arvestamine

Kliimamuutustega seotud asjakohased riskid on veenappus, tormid, üleujutused ning tugevad

sademed. Projektiala ei paikne üleujutusalal ega üleujutusala riskipiirkonnas, kuid teadaolevalt on

piirkonnas esinenud suurveeaegseid ajutisi üleujutusi (seoses Are jõe veetaseme tõusuga). Riske on

hinnatud Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu KSH-s. Vesiniku tootmisüksusega seoses

täiendavaid riske ei kaasne.

Antud alal ei ole põhjaveevarud kehtestatud, kuid alal levivad põhjaveekihid on heas seisundis69 ja

kavandatav veevõtt on väga väike (3 m3/ööpäevas). Kavandatav veevõtt ei mõjuta eeldatavalt

põhjaveekihi seisundit.

Tugevad sademed ei põhjusta eeldatavalt olulist riski, kuna objekt paikneb hajaasustuses,

ammendatud turbatootmisalal. Piirkonna veerežiimiga on arvestatud planeerimis- ja ehitusprotsessis.

Tormid võivad põhjustada elektrikatkestusi ning seega ohtlikke olukordi tootmises. Ettevõte koostab

riskianalüüsi ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani, kus vajadusel nähakse ette meetmed

elektritoite katkemise puhuks (näiteks katkematu elektritoite allika paigaldamine, et ohutult süsteem

peatada).

Võimalikest kliimamuutustest põhjustatud riskid ei realiseeru, kui võetakse kasutusele vastavad

meetmed.

6.9. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega

Kavandatava käitise piirkonnas on elektri alajaam ning elektrituulikud. Võimalikke tuulikutega seotud

riske analüüsiti Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneeringu KSH koostamise käigus.

Elektrituulikute puhul ei ole tegemist keskkonnaohtlike objektidega. Nende rajamise/olemasoluga

tuleb eelkõige arvestada seoses müraga, mis võib seada piiranguid (nt elamute või muude

müratundlike objektide/alade rajamisele). Vesiniku tootmisüksus ei ole müratundlik objekt.

Projektialale lähimad tuulikud paiknevad minimaalselt 500 m kaugusel. Õnnetusjuhtumite statistika

põhjal võivad tuuliku küljest kõige kaugemale lennata tiiviku tükid ja tiiviku labad. Tiiviku tükk on

teadaolevalt lennanud kuni 500 m kaugusele tuulikust. Tiiviku laba on lennanud kuni 150 m kaugusele.

Tuuliku ümberkukkumise korral on ohustatud ala ulatus võrdne torni ja laba kogupikkusega. Gondli ja

sealt pärit osakeste õnnetuste korral jäävad osakesed aga suhteliselt torni lähedale (pool tiiviku

läbimõõdust). Seega võib väita, et tõenäosus on väga väike, et tuulikutega seotud õnnetused võivad

põhjustada avariiolukorra vesiniku tootmisüksuses.

Tuulepargi rajamise osana tehakse täiendavaid kuivendustöid piirkonnas. Projektiala ümbritsevad

ammendatud turbaväljad, mis kuivade ilmadega võivad osutuda tuleohtlikuks. Seega tuleb arvesse

võtta ka piirkonna tuleohtlikkuse temaatikat. Eelkõige tähendab see tulekustutusvahendite ja

võimekuse olemasolu tagamist. Vastavasisulisi meetmeid rakendatakse ka tuulepargis. Vesiniku

tootmisüksusega seotud riske analüüsitakse riskianalüüsis.

69 Keskkonnaagentuur, 2020. Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart. Kättesaadav: https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c41

35

Vesiniku tootmisüksus seab piiranguid ümbritsevate alade maakasutusele käitise ohuala ulatuses.

6.10. Keskkonnameetmed

 Vesiniku tootmisüksusele ligipääsuks kasutada eelistatavalt põhjasuunast lähtuvat avalikku

teed. Kui see ei ole võimalik, siis veokite liikumine läbi Tootsi alevi planeerida päevasele ajale.

Päevaseks ajaks loetakse vahemikku 7.00–19.00.

 Vajadusel rakendada meetmeid müra vähendamiseks eelkõige häirimistundlike lindude

kaitseks. Näiteks olulist müra tekitavad seadmed paigaldada kinnisesse ruumi, mis isoleerida

helisummutava materjaliga. Vajadust mürasummutavate meetmete rakendamiseks

hinnatakse konkreetse tehnoloogilise lahenduse ja seadmete välja valimise järgselt.

 Ettevõte koostab riskianalüüsi ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani, kus selgitatakse

välja riskid ning töötatakse välja meetmed ohuolukordade ära hoidmiseks ning käitumiseks

ohuolukorras.

 Ala planeerimisel arvestada, et heitvett ei ole lubatud pinnasesse juhtida puurkaevu

hooldusalal (10 m) ning lähemal kui 50 m hooldusala välispiirist, heitvee veekogusse juhtimine

ei ole lubatud veehaarde hooldusalal (Veeseaduse § 127).

 Ehitustegevusel kui ka käitamisel rakendada tõhusaid meetmeid pinnase, pinna- ja põhjavee

reostamise vältimiseks, eriti kuna pinnasevesi asub maapinna lähedal, on see aldis reostusele

pinnapealsetest allikatest). Tagada tuleb valmisolek avariiliste olukordadega tegelemiseks,

kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise

pinnasesse (kasutada tehniliselt korrasolevaid masinaid ja seadmeid), tekkinud reostus

koheselt eemaldada.

36

7. Eelhinnangu järeldus

KMH eelhindamise eesmärgiks oli anda otsustajatele informatsiooni projektiga kaasnevatest

keskkonnamõjudest ja nende leevendamise võimalustest ning keskkonnamõju hindamise vajadusest.

Aruandes esitatud teave peab olema piisav otsuste tegemiseks ning võimalike keskkonnamõjude

mõistmiseks. Iga sellise aruandega võib kaasneda teatud määramatus olemasolevate andmete

piiratuse, nende interpreteerimise jms tõttu.

Kavandatav tootmisüksus asub Pärnumaal Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas Vändra metskond 32

kinnistul (katastritunnus: 63801:001:0037), mis on 95% maatulundusmaa ning 5% transpordimaa.

Kavandatav vesiniku tootmisüksus paikneb Tootsi tuulepargi alal.

Kavandatava vesiniku tootmisüksuse alal ei asu Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid alasid. Projektialale

lähim Natura 2000 ala on Ämmamäe loodusala, mis paikneb kavandatavast tootmisüksusest umbes

1,5 km kaugusel loodes. Vesiniku tootmisüksuse rajamisel puuduvad otsesed mõjud Ämmamäe

loodusalale ja seal kaitstavale vanade laialehiste metsade elupaigale (*9020). Samuti ei avaldu

kaudseid ebasoodsaid mõjusid, kuna tootmisüksuse rajamisega seoses ei muutu olemasolev

maaparanduslik situatsioon. Objektiivsete asjaolude põhjal on välistatud, et vesiniku tootmisüksuse

rajamine üksi või koosmõjus teiste tegevustega võiks avaldada ebasoodsat mõju Ämmamäe

loodusala terviklikkusele või selle kaitse-eesmärgile.

Projektialal ei ole kaitstavaid loodusobjekte. Lähimad neist on sookure (Grus grus) elupaik umbes 500

m kaugusel ning Ämmamäe hoiuala ligikaudu 1,5 km kaugusel (ühtlasi Natura 2000 võrgustikku kuuluv

Ämmamäe loodusala). Sookurele võib mõju avaldada lisanduv müra, mis tekib vesiniku tootmisüksuse

tavapärase tööprotsessi käigus. Käesoleva töö koostamisel mürauuringuid ning modelleerimist ei

tehtud. Lähtuti piirkonna kohta koostatud teemaplaneeringu KSH aruandest 70 , mille põhjal võiks

tuulikute tekitatava müra võimalikku mõju lindudele võimalusel leevendada aladel, kus see ületab

40dB(A). Tuulepargist põhjustatud müra võib 40 dB(A) taset ületada suurel osal Tootsi tuulepargi

planeeringualast. Seoses täiendava müraallika lisandumisega, tuleb analüüsida vajadust

mürasummutavate meetmete rakendamiseks konkreetse tehnoloogilise lahenduse ja seadmete välja

valimise järgselt, et ära hoida mõju avaldumist sookure elupaikades.

Vesiniku tootmisüksuse rajamisel ei avaldu olulisi mõjusid Ämmamäe hoiualale, kus kaitstakse vanu

laialehiseid metsi (9020*), kuna kaitstavad väärtused on vesiniku tootmisüksusest piisavas kauguses

(1,5 km) ning vesiniku tootmisüksuse rajamisega seoses ei avaldu hoiualale kaudseid mõjusid (näiteks

ei muutu olemasolev maaparanduslik situatsioon).

Projektiala piirkonnas ei ole käsitiivaliste elupaiku kaardistatud, kuid teadaolevalt neid alal leidub71.

Kavandatava tegevuse käigus nahkhiirtele sobivate elupaikade, sh puisjoonte pindala ei vähene ning ei

muutu veerežiim. Vesiniku tootmisüksusega seotud ehitised on madalad ja väikeste mõõtmetega ning

ei ole takistuseks nahkhiirte lennuteel. Vesiniku tootmisüksuse rajamisel ei avaldu olulisi mõjusid

nahkhiirte elupaikadele.

Oluline mõju rohevõrgustikule puudub, kuna projektiala ei asu rohevõrgustikus. Vesiniku

tootmisüksuse rajamisel puuduvad otsesed mõjud 1,7 km kaugusel paiknevatele vääriselupaikadele

(VEP160080 ja VEP160079). Samuti puuduvad kaudsed mõjud, kuna veerežiimi ei muudeta.

70 Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 71 Kalda, O, Kalda, R. 2018. Tootsi Suursoo tuulepargi arenduse ehituseelne nahkhiirte uuring

37

Projekti elluviimine ei avalda olulist mõju väärtusliku põllumajandusmaa sihipärasele kasutamisele

ega pindalale, kuna projektialal ei ole väärtuslik põllumajandusmaa.

Projektialal ei ole kultuurimälestisi, miljööväärtuslikke alasid, väärtuslikke maastikke,

arheoloogiatundlikke alasid ega muid kohalikul tasandil olulisi kultuuriväärtuslikke objekte, seega

projekti elluviimisega seoses puudub oluline mõju kultuuriväärtustele.

Taotletav veevõtt 0,5 MW tootmise korral on ligikaudu 3 m3/ööpäevas (umbes 88 m3/kuus).

Projektialal ei ole põhjaveevaru kehtestatud, kuid alal levivad põhjaveekogumid on heas seisundis

(Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum ning Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti

vesikonnas). Kavandatud veevõttu ning põhjaveekogumi seisundit arvesse võttes, ei avaldu olulist

mõju põhjaveele, kui puurkaev rajatakse vastavalt seadusandlikele nõuetele, lähtutakse vajadusel

keskkonnaloas seatud täiendavatest nõuetest ning selle käitamisel järgitakse hooldusalal 72 seatud

nõudeid.

Kavandatud tootmisvõimsuse juures tekib vesiniku tootmisüksuses heitvett 1 m3/ööpäevas. Tekkinud

heitvesi juhitakse pinnasesse või veekogusse. Võrreldes algse veega, on kasutatud vees looduslike

mineraalainete kontsentratsioon kõrgem. Olemasolevate teadmiste põhjal vastab heitvesi

Keskkonnaministri määruses 73 toodud nõuetele. Teadaolevalt on alal vabapinnalise põhjaveetase

kõrge, võivad esineda ajutised üleujutused. Seetõttu tuleks eelistada heitvee juhtimist

maaparandussüsteemi. Kavandatud 0,5 MW tootmisvõimsuse juures tekkiv heitvee kogus (1 m3) on

sedavõrd väike, et ei mõjuta veetaset ega vooluhulkasid kraavis. Ajutine ladustusplats on piiratud

kraavidega, kuhu heitvett saab juhtida. Kui heitvee pinnasesse või veekogusse juhtimisel järgitakse

Veeseaduses ning selle alusel kehtestatud määrustes seatud nõudeid, sh Põllumajandus- ja Toiduameti

seatud tehnilisi tingimusi, vajadusel täiendavalt keskkonnaloaga seatud nõudeid, siis olulist

keskkonnamõju heitvee keskkonda juhtimise kaudu ei avaldu, sh ei avaldu olulisi mõjusid pinna- ega

põhjavee seisundile.

Olulist mõju pinnasele ei avaldu, kui kasutatakse tehniliselt korrasolevaid masinaid ja seadmeid ning

võimalik reostus (avariiolukorras) likvideeritakse operatiivselt.

Projektiala ei kattu maardlatega ning projektialale ligipääsuks kasutatakse olemasolevaid teid, seega

oluline mõju maavarade kättesaadavusele, kvaliteedile ja taastumisvõimele puudub.

Vesiniku tootmisüksuse igakuine elektrikasutus on maksimaalselt 500 MWh. Seega on tegemist

energiakuluka tootmisega, mis on pigem arendaja risk. Energia kasutamisega seoses olulist negatiivset

keskkonnamõju ei avaldu, kuna tootmiseks kasutatav elektrienergia pärineb tuule- ja päikesepargist.

Energia salvestamisvõimekuse loomise kaudu avaldub positiivne mõju, kuna toodetakse saastevaba

vesinikku.

Vesiniku tootmisprotsessis tekkivad jäätmed on seotud elektrolüüseri virna (ingl k stack)

degradeerumisega. Asenduse vajadus on kord 10 aasta jooksul. Vastav hooldus tellitakse teenusena

ning teenusepakkuja annab tekkivad jäätmed üle jäätmekäitlejatele. Kui jäätmeid käideldakse

vastavalt nõuetele, siis olulisi keskkonnamõjusid ei avaldu.

72 Põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse hooldusala, mille ulatus on 10 m. Hooldusalal ei ole lubatud muuhulgas rajada maaparandussüsteemi, ehitada selliseid ehitisi, millega kaasneb keskkonnaoht, juhtida pinnasesse heitvett või saasteaineid. 73 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002?leiaKehtiv

38

Käesoleval ajal on alale kaks juurdepääsu – lõunast Tootsi alevist mööda Tööstuse tänavat ning põhjast

uus avalik tee (rajati koos tuulepargi ehitusega), mis saab alguse Mõisaküla-Metsavere

kõrvalmaanteelt ning kulgeb läbi sooala kuni Tootsi alevini. Vesiniku tootmisüksuse ehitamise ning

selle kasutamisega seoses olulist liikluskoormust teedele ei lisandu – seega mõju taristule ei avaldu.

Vesiniku tootmisprotsessis ei paisata välisõhku saasteaineid ega ebameeldivat lõhna, ei avaldu olulisi

visuaalseid mõjusid ega valgusreostust.

Vesiniku tootmisel kasutatavad tootmisseadmed on üldjuhul vaiksed. Peamised välismüra allikad

vesiniku tootmiskohas on kompressorid ja muud protsessiseadmed, paakide või haagiste õhutamine.

Olemasolevate andmete põhjal võib väita, et vesiniku tootmisüksuse rajamisega ei lisandu sellist

mürafooni, et oleks oht müra piir- või sihtväärtuste ületamiseks lähimate müratundlike hoonete või

alade juures (2,2-2,4 km kaugusel) ning olulist keskkonnamõju tootmismüra tõttu ei avaldu.

Tootmistegevusega seoses võib vibratsiooni tekitada kompressor. Kompressori võimsusvajadus on

seotud vesinikumahutiga – kompressor peab vesiniku mahutisse suutma toota 350 barise rõhu. Võttes

arvesse sellise tootmisvõimsusega kompressorite tehnilisi näitajaid, ei ole tekkiv vibratsioon selline,

mis võiks ulatuda lähimate hooneteni, seega ei avaldu tootmistegevusega olulist mõju vibratsiooni

näol.

Liiklusmüra tekitavad veokid, kes transpordivad mobiilseid mahuteid. Tuulepargi arendusalale on

juurdepääs lõunast Tootsi alevist Tööstuse tänava kaudu. Põhjast on juurdepääs kruuskattega tee

kaudu, mis suundub Mõisaküla-Metsavere kõrvalmaanteele. Vesiniku tootmisüksuse ehitamisega

olulist liikluskoormust ei lisandu, kuna ehitusperiood on lühike - tootmiseks vajalikud seadeldised on

mobiilsed ning neid ei ehitata valmis kohapeal vaid tuuakse valmislahendusena platsile ning

ühendatakse tootmisse. Vesiniku tootmisüksuse rajamisega lisanduv liikluskoormus (üks veok 4 päeva

tagant) jääb ebaolulisele tasemele, siiski on häiringute vähendamiseks soovitav eelistada põhja poolt

suunduvat ligipääsu (mitte läbida Tootsi alevit). Kui see ei ole võimalik, siis veokite liikumine läbi

müratundlike alade (Tootsi alevi) planeerida päevasele ajale. Päevaseks ajaks loetakse vahemikku

7.00–19.00.

Tegemist on C-kategooria ehk ohtliku ettevõttega. Kui ettevõte rakendab Kemikaaliseaduses ja selle

alamaktides sätestatud meetmeid ning surveseadme kaitseks vajalikke meetmeid, siis on

avariiolukordade toimumise tõenäosus viidud miinimumini ning olulisi keskkonnamõjusid ei avaldu.

Tõenäosus, et tuulikutega seotud õnnetused võivad põhjustada avariiolukorra vesiniku

tootmisüksuses, on väga väike. Projektialal tuleb arvestada võimalik suurveeaegsete üleujutustega

ning suurenenud tuleohuga ammendatud turbaväljadel.

Tegevuse jaoks tuleb taotleda keskkonna kompleksluba, kui tegemist on keemiatööstuse

alltegevusvaldkonnaga, kus toimub gaasiliste ainete – vesiniku – tootmine 74 . Vabariigi Valitsuse

määruse nr 89 alusel ei ole vesiniku tootmise valdkonnas künnisvõimsust määratud, seega tuleb

kompleksluba taotleda igasuguse vesiniku tootmise korral, mis on tööstuslikus ulatuses. Ettevõte

taotleb ka kõik täiendavad load ja kooskõlastused, mis on vajalikud vesiniku tootmisüksuse rajamiseks

ning käitamiseks, sel juhul olulist keskkonnamõju ei avaldu.

Kavandatav tegevus aitab kaasa Euroopa vesinikustrateegia ning Eesti riiklike eesmärkide

saavutamisele, mis on seotud CO2 heite vähendamisega – energia salvestamisvõimekuse loomise

kaudu avaldub positiivne mõju, kuna toodetakse saastevaba vesinikku.

74 Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004?leiaKehtiv

39

KeHJS § 6 lõige 1 määratleb olulise keskkonnamõjuga tegevused. Olulise keskkonnamõjuga tegevus on

punkt 11 järgi aine tootmine tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on

järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi

põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena, taimekaitsevahendeid või

biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus või lõhkeaineid. Eelhinnangu koostajate

hinnangul ei ole KMH algatamise vajadus antud projekti puhul üheselt selge, kuna mõiste "tööstuslik

maht" on KeHJS-s ja Euroopa Komisjoni juhendis defineerimata ning sõnastus "mitu seadet on

järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud" on küll defineeritud Euroopa Komisjoni juhendis75,

kuid jätab tõlgendamisruumi. Antud projektiga rajatavas tootmisüksuses toimub keemiline protsess

ühes seadmes ehk puudub keemilisi protsesse teostavate seadmete järjestatus ja omavaheline seotus

anorgaanilise põhikemikaali tootmisel, mistõttu võib tõlgendada, et KeHJS § 6 lõige 1 punkt 11

täielikult ei kohaldu. Eeltoodu põhjal on KMeH koostajate hinnangul võimalik Keskkonnaametil

kaalutleda KMH algatamise vajadust.

Käesoleva eelhindamise käigus jõuti järeldusele, et leevendavate meetmete rakendamisel ei avaldu

KeHJS mõistes olulist keskkonnamõju.

75 European Commission, 2015. Interpretation of definitions of project categories of annex I and II of the EIA Directive. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/1361/download

40

8. Kasutatud allikad

Air Products, 2019. Hydrogen - frequently asked questions. Kättesaadav:

http://www.airproducts.com/Industries/Energy/Power/Power-Generation/faqs.aspx

Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav

kompleksluba, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125092018004?leiaKehtiv

Atmosfääriõhu kaitse seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125062021004?leiaKehtiv

Blohm, M., Dettner, F., 2023. Green hydrogen production: Integrating environmental and social criteria

to ensure sustainability. Smart Energy, Volume 11, August 2023, 100112

EELIS, Eesti Looduse Infosüsteem

Ehitusseadustik, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023002?leiaKehtiv

Elektrituruseadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023006?leiaKehtiv

Enefit Green AS, 2023. Sopi-Tootsi taastuvenergeetika ala koduleht. Kättesaadav:

https://sopitootsipargid.ee/avaleht

Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv

Euroopa vesinikustrateegia

European Commission, 2015. Interpretation of definitions of project categories of annex I and II of the

EIA Directive. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/media/1361/download

Fermi Energia, 2020. Vesiniku, ammoniaagi ja sünteetiliste kütuste tootmine tuumaenergia abil.

Kättesaadav: https://fermi.ee/wp-content/uploads/2021/03/h2-raport-fermi-energiale-pdf.pdf

Hendrikson & Ko OÜ, 2016. Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi teemaplaneering. Olemasoleva olukorra

analüüs ja planeeringu protsess. Planeerimisdokumendi keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruanne

Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/122032023030?leiaKehtiv

Kalda, O, Kalda, R. 2018. Tootsi Suursoo tuulepargi arenduse ehituseelne nahkhiirte uuring

Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria

määramise kord, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018?leiaKehtiv

Keskkonnaagentuur, 2020. Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart. Kättesaadav:

https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873

c41

Keskkonnaministeerium. 2017. Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria

määramise kord, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104062021018?leiaKehtiv

41

Kinsler, Lawrence E., et al. 2000. Fundamentals of Acoustics. 4th Edition, John Wiley & Sons.

Kutsar, R., Aunapuu, A., Eschbaum, K. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Mittetulundusühing Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing.

Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise

häiringutasemed, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016051

Maa-ameti kaardirakendused

Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002?leiaKehtiv

Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning

lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise,

kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu

asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise,

puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete

keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise

teatise vormid, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013?leiaKehtiv

Pehlak, H., Leito, A. 2017. Tootsi Suursoo tuulepargi rajamisega kaasnev mõju linnustikule.

Pärnumaa kliimakava 2030. Kättesaadav:

https://pol.parnumaa.ee/content/editor/files/P%C3%A4rnumaa%20kliimakava%20(20.12.22).pdf

Quinn, J.L., Whittingham, M.J., Butler, S.J. & Cresswell, W. 2006. Noise, predation risk compensation

and vigilance in the chaffinch Fringilla coelebs. Journal of Avian Biology 37: 601–608.

Seadme ohutuse seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/110022023032?leiaKehtiv

Zwart, M.C. 2014. Disturbance effects of wind farms on birds. PhD thesis. Newcastle University, 139pp.

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Tööstusheidete seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121092023004?leiaKehtiv

Veeseadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023102?leiaKehtiv

Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid,

eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv

Waterman, E.H., Tulp, I., Reijnen, R., Krijgsveld, K. & Ter Braak, C. 2004. Noise disturbance of meadow

birds by railway noise. Internoise2004, Prague, 22-25 august 2004.

Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid,

eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/106032019012?leiaKehtiv

42

Lisad

Lisa 1. Fotod

Foto 1. Vaade kavandatava vesiniku tootmisüksuse asukohast põhja suunas.

Foto 2. Vaade kavandatava vesiniku tootmisüksuse asukohast Sopi alajaama suunas.

43

Foto 3. Tootsi tuulepargi ala läbiv tee (vaade lõuna suunas).

Fotode autor: Kristo Kiiker

VESINIKU

TOOTMISKOMPLEKSI

ÕNNETUSJUHTUMITE

RISKIANALÜÜS

Vändra Metskond 32, Metsaküla,

Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond

Tallinn

2024

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 2

Sisukord Üldosa .................................................................................................................... 3

1. Analüüsi lähteandmed ....................................................................................... 4

1.1 Riskianalüüsi metoodika ......................................................................................................................... 4 1.2 Kasutatud mõisted ..................................................................................................................................... 8 1.3 Kavandatava käitise kirjeldus ............................................................................................................... 9 1.3.1. Asukoht ....................................................................................................................................................... 9 1.3.2. Lähiümbrus ............................................................................................................................................... 9 1.3.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus ...................................................................................................... 9

2. Võimalike õnnetusjuhtumite kirjeldus .............................................................. 12

2.1. Varasemalt toimunud õnnetusjuhtumid ....................................................................................... 12 2.2. Käitise võimalikud õnnetusjuhtumid ............................................................................................. 12

3. Vesiniku paiksetest seadmetest gaasi leke ja süttimine .................................... 13

4. Õnnetuste ennetamine ja reageerimine ........................................................... 15

5. Kokkuvõte ........................................................................................................ 16

5.1. „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide kooskõlastamise

otsuse tegemine“ .............................................................................................................................................. 16

Lisa 1. Mahutist lekkinud vesiniku ohualade arvutuskäik ..................................... 17

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 3

Üldosa Käesoleva riskianalüüsi koostamise eesmärk oli välja selgitada ja hinnata kavandatava

vesiniku tootmiskompleksi, aadressiga Vändra Metskond 32, Metsaküla, Põhja-

Pärnumaa vald esineda võivaid õnnetusi ja nende tekkimise tõenäosust, saamaks

ülevaate sellest, mis ohustab inimeste elu ja tervist, tekitab ulatuslikku majanduslikku

kahju ja kahjustab märkimisväärselt keskkonda.

Riskianalüüsi sisendiks on tellija poolne informatsioon kavandatava tootmisüksuse

kohta. Riskianalüüsi väljundiks on võimalike stsenaariumite ja õnnetusjuhtumite

kirjeldused, nende ennetamiseks olemasolevate ja vajalike meetmete kaardistamine

ning võimalike sündmuste tagajärgede kirjeldamine ümbritsevale keskkonnale,

ehitistele ja inimelule.

Tuvastatud riskide analüüsimisel:

• toodi välja peamised algpõhjused • määratleti õnnetusjuhtumite erinevate algpõhjuste tõenäosused, • arvutati tarkvara abil ohualad, • hinnati ohuala ulatuse järgi tagajärgede suurust ja raskusastet, • määratleti õnnetusjuhtumile riskiklass, • kirjeldati algsündmuste ärahoidmiseks vajalikud ennetusmeetmed, • hinnati ohutuse taset võrreldes tuvastatud ohte ning rakendatavaid õnnetust

ennetavaid ja tagajärgi leevendavaid meetmeid.

Riskianalüüsi esimeses peatükis on kirjeldatud töö aluseks olevat metoodikat. Teises

peatükis kirjeldatakse võimalikke stsenaariume. Kolmandas peatükis analüüsitakse

tuvastatud juhtumite toimumisi (sh määratakse toimumise tõenäosus, arvutatakse

ohuala, kirjeldatakse tagajärgi). Neljandas peatükis on kaardistatud ennetavad ja

võimalikke tagajärgi leevendavad meetmed. Viiendas peatükis on koostatud

kokkuvõte, kus tuvastatud ohuolukordade ja kasutusel olevate ennetus- ja

leevendusmeetmete taustal hinnatakse ohutuse taset. Lisaks on kokkuvõttes välja

toodud käitise riskide prioriteetsus. Lisades on kajastatud ohualade arvutused.

Riskianalüüsi koostaja: Rain Kurg: Storkson OÜ konsultant.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 4

1. Analüüsi lähteandmed

1.1 Riskianalüüsi metoodika

Riskianalüüsi koostamisel on lähtutud Kemikaaliseaduse §23 lg 8 alusel kehtestatud

Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määrusest nr 18 „Nõuded ohtliku ja

suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning

avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele” ja planeeritava objekti

ehitistest, selles toimuvatest protsessidest ja tegevustest ning lähiümbrusest.

Riskianalüüsi alusmaterjaliks on tellija poolne informatsioon kavandatava

tootmisüksuse kohta.

Riskianalüüs on koostatud järgnevate etappide käigus:

• teabe kogumine, • võimalike õnnetuste väljaselgitamine • võimalike õnnetuste tõenäosuste väljaselgitamine • võimalike õnnetuste tagajärgede hindamine • riskiklasside määramine ja riskide järjestamine • ennetusmeetmete kaardistamine • riskianalüüsi vormistamine

Käesoleva riskianalüüsi metoodika on kombineeritud lähtuvalt analüüsi tulemi

sobivust, konkreetsust ja asjakohasust silmas pidades.

Vesiniku põhised õnnetusjuhtumid ja nende algsündmused on saadud erialasest

kirjandusest (viited tekstis).

Ohualad on arvutatud ALOHA programmiga, mis on USA Keskkonnakaitse agentuuri

poolt koostatud vabatarkvara ohualade hindamiseks.

Ohualasid ei saa tõlgendada lõpliku tõena. Tulemused on illustratiivse tähendusega,

andes üldise ülevaate võimaliku õnnetuse toimumisel tekkiva ohuala ulatusest.

Arvutustulemuste puhul tuleb arvestada vähemalt järgmiste mööndustega:

• tugeva tuule mõjul ohualade suurused oluliselt ei muutu, mistõttu ei ole ohualade kalkuleerimisel arvestatud ettevõtte geograafilises asukohas valitseva tuulte roosiga ja muude klimaatiliste tingimustega (nt: niiskus, rõhk, inversiooni väärtus jne),

• arvutustes, olenemata tinglikult „põleva“ objekti tegelikust paiknemisest kiiritavate objekti suhtes lähtutakse eeldusest, et mõlemad objektid paiknevad üksteise suhtes ühel ja samal kõrgusel.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 5

Õnnetuse tagajärgede ulatuse hindamisel lähtuti Majandus- ja taristuministri

01.03.2016 määrus nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte

kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale

teabele ja õnnetusest teavitamisele” lisas avaldatud parameetritest.

Tabel 1. Tõenäosuste hindamise kriteeriumid. Tõe- näosus -aste

Tõe- näosus

Toimumis- sagedus

Tõenäosus 1 a. jooksul

Selgitus

1 Väga väike

Harvemini kui kord 50 aasta jooksul

<0,05% 1 võimalus 100 000 kuni 1 võimalus 10 000, et hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul; <0,0005

2 Väike Kord 25 - 50 aasta jooksul

0,05% kuni 0,5%

1 võimalus 10000-st kuni 1 võimalus 1000-st, et hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul; 0,0005- 0,005

3 Kesk- mine

Kord 10 - 25 aasta jooksul

0,5% kuni 5%

1 võimalus 1000-st kuni 1 võimalus 100-st, et hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul; 0,005- 0,05

4 Suur Kord 1 kuni 10 aasta jooksul

5% kuni 50%

1 võimalus 100-st kuni 1 võimalus 10-st, et hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul 0,05- 0,5

5 Väga suur

Sagedamini kui kord aastas

>50% suurem kui 1 võimalus 10-st, et hädaolukord leiab aset 1 aasta jooksul >0,5

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 6

Tabel 2. Tagajärgede hindamise kriteeriumid. RASKUS -ASTE

TAGA- JÄRG

TAGAJÄRJE VALDKOND

KRITEERIUM

A Vähe- tähtis

Inimeste elu ja tervis

Töötajatel tervisekahjustusi ei esine.

Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel < 5 000 €.

Loodus- keskkond

Puudub või on tähtsusetu.

B Kerge Inimeste elu ja tervis

1-3 töötajal kerged tervisehäired ja vigastused, mis ei vaja haiglaravi ning millega ei kaasne jäädavaid kahjustusi. Võib vaja minna esmaabi.

Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel 5000- 50 000 €.

Loodus- keskkond

Lühiajalised kahjustused, mille mõju kaob kohe peale päästetööde lõpetamist. Sündmuskoha piirang ainult päästetööde ajaks.

C Raske Inimeste elu ja tervis

1-3 töötajat vajavad haiglaravi (alla 5 päeva) või esinevad jäädavad tervisekahjustused. Kahjulik mõju nii kinnistul kui võimalik levik väljapoole territooriumi.

Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel 50 000-500 000 €.

Loodus- keskkond

Täielikult taastuvad lühiajalised kahjustused, millel on väheohtlik mõju ka päästetööde järgselt. Sündmuskoha piiramine kuni mõju täieliku kadumiseni.

D Väga raske

Inimeste elu ja tervis

Oluline õnnetus, mille tagajärjel vajavad enam kui kolm inimest haiglaravi kestusega üle 5 päeva või olukord, mis lõpeb töötaja surmaga või kus kannatanute arv ületab piirkonda teenindava tervishoiuasutuse võimalused. Vajalik ettevõtte (sh kõrvalasuvate) töötajate evakueerimine päästeameti kaasamisel.

Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel 500 000-2 mln. €.

Loodus- keskkond

Keskkonna pikaajaline või tõsine kahjustus, kuid on taastuv või taastatav. Sündmuskoha pikaajalised kasutamise piirangud.

E Katas- troofi- line

Inimeste elu ja tervis

Mitme töötaja surm ja/või ettevõttega mitte seotud inimeste surm. Vajalik asustatud piirkonna evakueerimine.

Vara Majanduslik kahju vara hävimise tulemusel > 2 mln. €.

Loodus- keskkond

Taastumatu ja taastamatu või lokaalset elukeskkonna hävingut põhjustav kahju.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 7

Riskimaatriks (tabel 3) võimaldab järjestada riskiobjekte ja liigitada neid

riskiklassidesse, sõltuvalt sündmuse toimumise tõenäosusest ja tagajärgedest.

Riskimaatriks lubab ka tinglikult võrrelda nende sündmuste riske, mille tõenäosus on

väike, aga tagajärjed rasked, teistega, mille puhul on vastupidi. Eelnevalt kirjeldatud

õnnetuste tõenäosuse ja tagajärje tähe ning numbri kombinatsiooni alusel määratakse

konkreetse õnnetuse riskiklass.

Tabel 3. Riskimaatriks

TÕ EN

Ä O

SU S

5 5A 5B 5C 5D 5E

4 4A 4B 4C 4D 4E

3 3A 3B 3C 3D 3E

2 2A 2B 2C 2D 2E

1 1A 1B 1C 1D 1E

A B C D E

TAGAJÄRG

Rohelisse tsooni jäävad õnnetused, mis ei kuulu prioriteetsete õnnetuste nimekirja ning

mis on kas tõhusate ennetusmeetmetega välditavad või nende tagajärgede

likvideerimiseks piisab ettevõtte enda ressurssidest. Rohelise tsooni õnnetustel on väga

väike (minimaalne) tõenäosus väga raske tagajärjega õnnetuse tekkimiseks. Tagajärjed

pigem puuduvad või on tähtsusetud.

Kollasesse tsooni kuuluvad õnnetused, mis on valdavalt kergete või raskete

tagajärgedega, kuid millel võivad väga väikese tõenäosuse korral olla katastroofilised

tagajärjed, mille likvideerimiseks on vaja lisaks täiendavat abijõudu. Kollase tsooni

õnnetuste tagajärgede likvideerimise või leevendamise meetmed ja selleks vajalik

ressurss planeeritakse ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis.

Punane tsoon on valdavalt väga raskete või katastroofiliste tagajärgedega

suurõnnetused, mille toimumissagedus on kas väike, keskmine, suur või väga suur.

Tagajärgede likvideerimiseks on lisaks kohalikele ressurssidele vaja kaasata pääste,

kiirabi ja politsei ressursse (edaspidi abijõude). Tagajärgede likvideerimise või

leevendamise meetmed ja selleks vajalik ressurss planeeritakse ettevõtte hädaolukorra

lahendamise plaanis.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 8

1.2 Kasutatud mõisted

Tabel 4. Mõisted Algsündmus Olukord, kus kõrvalekalle normaalsest toimivusest põhjustab õnnetuse või

algatab õnnetust põhjustavate sündmuste ahela. BLEVE Boiling Liquid Expanding Vapor Explosion; keeva vedeliku aurupilve

plahvatus Doominoefekt Õnnetusjuhtumi kandumine ahelreaktsioonina selle mõjualas (ohualas) asuvate

objektideni, põhjustades nendes järgneva õnnetuse. Hädaolukord Sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või

põhjustab suure varalise või keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidavuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kooskõlastatud tegevus.

Katastroof Hävingulise toimega sündmus, mis seab ohtu inimeste elu, tervise, loodus- või tootmiskeskkonna ja mis seisneb paikkonna keemilises, radioaktiivses või muus saastumises; tööstuslikus suurõnnetuses, sealhulgas elektrijaamade ja kaevanduste, samuti gaasijuhtmete, side-, kommunaal- või elektrivõrkude avariis; ulatuslikus tulekahjus või plahvatuses; ulatuslikus transpordiõnnetuses; muus ulatuslikus õnnetuses või avariis.

Oht Nähtus või sündmus, mis teatud juhtudel võib põhjustada hädaolukorra. Ohuala Ala, mille piires tekib käitises toimunud õnnetuse korral oht inimeste elule ja

tervisele või varale. Ro: Ohtliku ala välispiiri kauguse tähistus ohtlikust objektist. Rv: Väga ohtliku ala välispiiri kauguse tähistus ohtlikust objektist Re: Eriti ohtliku ala välispiiri kauguse tähistus ohtlikust objektist.

Ohuallikas Riskiobjekti nähtus, mis võib teatud tingimustel põhjustada õnnetuse (inimene, vahend, infrastruktuuri element, protsess jms). Ohuallikad võivad olla paiksed, liikuvad, asukohata või sotsiaalsed.

Risk Võimalus, et oht põhjustab realiseerumisel mingi aja jooksul hädaolukorra (hädaolukorra toimumise tõenäosuse ja võimalike tagajärgede tulemus).

Riskiklass Hädaolukorra toimumise tõenäosuse ja tagajärgede raskusastmete põhjal igale analüüsitud hädaolukorrale antud numbri ja tähe kombinatsioon.

Riskimaatriks Ristkülikukujuline tabel, millesse on riskide võrdlemiseks kantud õnnetused, mis võivad põhjustada hädaolukordi.

Suurõnnetus Õnnetus, mis teatud tasandil võib areneda hädaolukorraks. Sündmus Olukord, mille lahendamiseks kaasatakse operatiivjõude (sh pääste, politsei ja

kiirabi). Tagajärg Õnnetusest tingitud kahju elule ja tervisele, keskkonnale, elutähtsate teenuste

toimimisele, keskkonnale või varale. Tagajärgede raskusaste

Tunnus, mille järgi rühmitatakse õnnetuste tagajärgi nende poolt tekitatud kahju suuruse järgi.

Tõenäosus Mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav õnnetuste esinemissagedus teatud ajaperioodi vältel.

Õnnetus Ootamatu ja ette kavatsemata sündmus, mis kahjustab elu ja tervist, elutähtsat teenust, keskkonda või vara ning võib üle minna hädaolukorraks.

Õnnetuse tõenäosus

Õnnetuse toimumise võimalikkuse kvantitatiivne hinnang.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 9

1.3 Kavandatava käitise kirjeldus

1.3.1. Asukoht

Kavandatav käitis on planeeritud Pärnu maakonda, Põhja-Pärnumaa valda,

Metsakülasse, Vändra Metskond 32 kinnistul selleks eraldatud alale (vt. joonis 1).

Kavandatud rohevesiniku tootmiskompleks paikneb kinnistut läbiva tee servas (Sopi

alajaama kinnistust ca 160 m läänes). Kinnistule pääseb Tootsi asula (lõunast) või

Metsavere küla kaudu (põhjast).

Joonis 1. Vesiniku tootmiskompleksi kavandatav asukoht.

1.3.2. Lähiümbrus

Kavandatava tootmisüksuse lähiümbruse moodustab ammendunud turbamaardla.

Lähedusse rajatakse ka tuulepark ja tuulepargi alajaama.

1.3.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Rohevesinik toodetakse aluselise elektrolüüsiga. Selles protsessis vee molekul

lõhustatakse vesinikuks ja hapnikuks. Maksimaalsel töövõimsusel eraldub protsessist

hapnikku 71,5 kg/h, mis suunatakse atmosfääri. Õhus on keskmiselt 273,6 g/m3

hapniku. Täisvõimsusel elektrolüüsi käigus lisandub ca 6 ... 7 % hapnikku ühe

kuupmeetri kohta, mis olenevalt tuule tugevusest hajub ega tekita olulist õhu koostise

muutust.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 10

Vesiniku tootmisüksus (skeemi vt joonis 2) paigaldatakse merekonteinerisse, kus on

elektrolüüser koos vesiniku puhastusseadmega, alaldi, automaatika (PLC),

jahutusseadmed, lämmastikuballoonid, vee mahuti, vesiniku kvaliteeti hindamise

seadmed ja suruõhukompressorid. Elektrolüüs toimub elektrolüüseris, mille

põhikomponendiks on elektrolüüsivirn (ingl. k. electrolysis stack). Elektrolüüseris

kasutatakse alalisvoolu ja 30% KOH vesilahust elektrolüüdina.

Joonis 2. Rohevesiniku tootmise skeem.

Tehnoloogias kasutatakse järgmisi seadmeid-sõlmi (sh hinnanguline vesiniku hulk

seadmes):

• elektrolüüser (1 kg) ja vesiniku puhastusplokk (1 kg), teiste seadmetega ühendamiseks kasutatakse torustikku siseläbimõõduga 5 mm, rõhk süsteemi selles osas kuni 32 bar;

• jahutusseadmed ja puhvermahuti (kokku 2 kg; torustik siseläbimõõduga 5 mm, rõhk kuni 32 bar), veepuhasti, lämmastiku ja õhu kompressorsüsteem (vesinikku nendes süsteemi osades ei ole), juht- ja kontrollpaneel;

• vesiniku kontrollplokk torustike ja juhtklappidega elektrolüüseri ja vesinikukompressori vahel; torustik siseläbimõõduga 9,1 mm, rõhk süsteemi selles osas kuni 32 bar (vesinik ainult torustikus);

• vesiniku kompressor (ligikaudne vesiniku kogus 2,5 kg), torustik siseläbimõõduga 9,1 mm, ühendus erinevate hoidlatega, rõhk süsteemi selles osas 520 bar;

• vesiniku kõrgrõhuhoidla (mahutab kuni 87 kg vesinikku), koosneb 3 x 18 x 50 L anumatest, kogumaht 2,7 m3, torustik siseläbimõõduga 9,1 mm, ühendus kompressori ja vesinikutankuriga, rõhk süsteemi selles osas kuni 520 bar;

• vesinikutankur (vesinik ainult torudes), torustik siseläbimõõduga 9,1 mm, ühendus kõrgrõhuanumaga, rõhk kuni 520 bar;

• vesiniku madalrõhu transpordikonteiner (mahutab kuni 450 kg vesinikku), koosneb 9 toruballoonist, mis on jagatud kolmeks survepangaks; torustik siseläbimõõduga 9,1 mm, maksimaalne rõhk 450 bar.

Elektrolüüsi käigus jääb alles alla 1% esialgsest veest (tegemist on protsessis tekkiva

heitveega), mis on puhas ja suunatakse käitise eelvoolu.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 11

Saadud vesinik surutakse kompressoris kokku ning salvestatakse mahutitesse.

Toodetud vesinik kogutakse kõrgrõhuhoidlasse ning sealt edasi transpordimahutisse (2

mobiilset konteinerit, a’ 450 kg vesinikku) ja tankurisse. Vesiniku üheaegne

maksimaalne hoiustamise kogus on 87 + 2 × 450 = 987 kg.

Vesiniku olulisemad omadused on kajastatud tabelis 5. Tabel 5. Vesiniku olulisemad omadused.

Kemikaal Vesinik CAS nr 1333-74-0 Keemiline valem H2 Tihedus 0,084 Keemispunkt -253°C Sulamispunkt -259°C Isesüttimistemperatuur 560°C Plahvatuspiirkond 4,7 ... 77%

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 12

2. Võimalike õnnetusjuhtumite kirjeldus

2.1. Varasemalt toimunud õnnetusjuhtumid

Õnnetuste üle peetakse arvestust H2Tools-i kodulehel, kus on registreeritud alates 2006.

aastast 11 vesiniku tanklaga seotud õnnetust ning 4 vesiniku tootmise ja 4

hoiustamisega seotud juhtumit. Viimane registreeritud juhtum toimus 2019. aastal.

Lisaks kogub Rootsi Gaasiliit (Energigas Sverige) statistilisi andmeid erinevate

energiagaasidega seotud õnnetuste ja vahejuhtumite kohta Rootsis. Kogutud info

põhineb Rootsi Gaasiliidu liikmesettevõtete aruannetel ja ajakirjanduses ilmunud

artiklitel. Statistika kajastab maagaasi, biogaasi, LPG, sõidukigaasi, vesiniku ja vedela

metaaniga seotud õnnetusi ja vahejuhtumeid. 2022. aastal oli Rootsis 111

energiagaasidega seotud vahejuhtumit, millest kaks juhtumit oli seotud vesinikuga.

2021. aastal oli Rootsis 143 energiagaasidega seotud vahejuhtumit, nendest kaks seotud

vesiniku tootmise ja käitlemisega.

2.2. Käitise võimalikud õnnetusjuhtumid

Võimalike õnnetusjuhtumite määratlemisel on kasutatud J. Veres, T. Ochodek ja J.

Kolonic raportit „Safety Aspects of Hydrogen Fuelling Stations,“1.

Raporti kohaselt on võimalikud peamiselt vesiniku lekked torustikust ja seadmetest

(kompressor, elektrolüüser), millede korral tekib sündmuskohta õhu ja vesiniku segune

süttimisohtlik keskkond.

0,5 MW elektrilise võimsusega elektrolüüsiseade võimaldab toota u 9 kg vesinikku

tunnis. Antud koguse lekkimisel (N: membraani väsimine) võib eralduda väheses

koguses vesinikku, mis hajub kiirelt atmosfääri.

Kompressori ja tankuri seadmete riknemise korral on lekke maht piiratud (automaatika

sulgeb pealevoolu, sh kompressori), mille tõttu on ka nende sündmuste puhul

süttimisohtliku gaasipilve tekkimine minimaalne.

Olulisemat mõju võib tekitada suuremahuline vesiniku leke. Suuremas koguses

hoitakse vesinikku kõrgrõhuhoidlas, kus vesinikku hoitakse

1 Energy and Environmental Technology Centre, Energy Research Centre, VSB-TU Ostrava, 708 00 Ostrava Poruba, Czech Republic; kd. 91, pp. 49-54, 2022

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 13

3. Vesiniku paiksetest seadmetest gaasi leke ja süttimine Vesinik toodetakse elektrolüüseriga, mille elektriline tarbimisvõimsus on 0,5 MWe.

Elektrolüüsiplokk on konteinerlahendusega. Lisaks elektrolüüsiplokile on ette nähtud

piisava võimsusega alajaam, toorvee puhastusseade, vesiniku puhastusplokk,

jahutusseadmed, puhvermahuti, kompressorsüsteem ning juht- ja kontrollpaneel.

Vesiniku tootmisel elektrolüüsiprotsessiga puuduvad saasteainete heited õhku –

ainukeseks jäägiks on elektrolüüsil tekkiv hapnik, mis hajub atmosfääri. Toodetud

vesinik kogutakse kõrgrõhuhoidlasse.

Algsündmused

Kompressorsüsteemi võimalikud rikked tulenevad peamiselt mehaaniliste osiste

väsimistest ja riknemistest. Võimaliku tulekahju korral, kus soojuskiirgus võib

kuumutama hakata surveballoone (teadaolevatel andmetel terasest survemahutid),

avanevad ballooni gruppide avariiklapid, ning gaas paiskub atmosfääri, kus see välise

tulekahju tõttu süttib.

Arvestatud on, et gaas paikneb erinevates balloonigruppides ja maksimaalne leke

pärineb ühest mahutist, mis võib aktiveerida analoogse sündmuse teiste mahutitega.

Selle tõttu on antud kontekstis kõrgsurvehoidlas toimuva tulekahju korral järeldada 50

liitri mahuti lekkest tingitud ohu ulatust ja mõjuala.

Tõenäosus

Kompressori purunemise tõenäosus:

- Täielik purunemine (tihendiga): 1 x 10-4 aastas (0,0001; 1; väga väike) - Täielik purunemine (tihendita): 1 x 10-5 aastas (0,00001; 1; väga väike) - Leke 10% diameetrist (tihendiga): 4,4 x 10-3 aastas (0,0044; 2; väike)

Ohuala määramisel on arvestatud ühe survemahuti maksimaalse vesiniku kogusega.

Tabelis on kajastatud antud sündmuse ohualad. Tabel 6. Vesiniku lekke ohualad.

Ohuala liigitus ja definitsioon

Süttimis- ohu ala

Plahvatuse ülerõhk

Keskpikk (kuni 100 s)

soojuskiirgus

Pikaajaline (üle 15 min) soojuskiirgus

Inimesi ohustav tase Ehitisi ohustav tase

Eriti ohtlik ala

21 m

19 m <10 m

<10 m Väga ohtlik ala 21 m <10 m

Ohtlik ala 40 m <10 m

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 14

Vesiniku kõrgsurvehoidla asukohaks on XY: 6496355.50, 543738.21. Olulisimat ohtu

võib kõrgsurvemahutist vesiniku lekke korral kujutada lekkinud gaasi plahvatuse

ülerõhk. Eriti ohtlikus alas võib esineda ülerõhk 24 kPa, väga ohtlikus alas 16 kPa ja

ohtlikus alas 5 kPa.

Ohualad on kajastatud joonisel 3.

Joonis 3. Lekkinud vesiniku gaasipilve plahvatuse ülerõhu ohualad (Re: 19 m, Rv: 21 m, Ro: 40 m). Allikas: maa-ameti kaardirakendus.

Tagajärgedeks vahemahutist lekkinud vesiniku korral on ohustatud kogu tootmisüksus.

Kõrvalisi objekte ohualas ei ole. Ohustatud võivad olla käitist teenindavad inimesed

(kuni 2 inimest). Varaline kahju võib ületada 500 000.- EUR piiri. Keskkond ei

kahjustu. Riskiklass 2D.

Võimaliku põlengu korral võivad kahjustuda teiste mahutite kaitsemehhanismid ning

sündmus võib korduda, st sündmuse toimumise aeg pikeneb, aga ohuala ei suurene.

Ennetusmeetmed: vt ptk 4.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 15

4. Õnnetuste ennetamine ja reageerimine Rohevesiniku tootmise projektiga kavandatakse paigaldada kõige kaasaegsem

tootmistehnoloogia, mille tootjad on tõestanud võimekust tarnida madala riskitasemega

seadmeid ning ala ja seadmed varustatakse täiendavate järelevalve ja tuvastuse

seadmetega (termokaamerad ja H2 lekkeandurid).

Käitaja koostab ning rakendab vesiniku tootmisele ja tankimisele ohutusjuhendid,

hädaolukorra lahendamise plaani ning tagab personali koolitamise ohutute töövõtete

kasutamiseks ja ohu korral käitumiseks.

Käitamisel tagatakse nõuetekohane hooldus ja ettenähtud sagedusega nn kriitiliste

osade väljavahetamine. Hooldust teeb vastav personal.

Tootmisseadmed on rahvusvaheliste standardite kohaselt varustatud spetsiaalse anduri

ja ventiiliga, mis vabastab kontrollitud kiirusel ja koguses vesiniku niipea, kui

temperatuur on tõusnud üle 110°C. See vähendab plahvatuse ohtu ja piirab tulekahju

korral selle levikut. Samuti koostatakse tehnoloogiline protsess, kuidas turvaliselt

sulgeda tootmine vesiniku lekke avastamisel.

Ala on ümbritsetud aiaga ning varustatud videovalvega.

Korrapärane seadmete hooldus, koolitatud personal ja tankuri kasutajatele ette nähtud

selgete juhiste korral on tootmiskompleksist tulenevad ohud minimeeritud.

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 16

5. Kokkuvõte Vesiniku tootmiskompleks on planeeritud Vändra Metskond 32 kinnistule, Metsakülas,

Põhja-Pärnumaa vallas. Vesiniku tootmisüksus paigaldatakse merekonteinerisse, kus

on elektrolüüser koos vesiniku puhastusseadmega, alaldi, automaatika (PLC),

jahutusseadmed, lämmastikuballoonid, vee mahuti, vesiniku kvaliteeti hindamise

seadmed ja suruõhukompressorid.

Toodetud vesinik kogutakse kõrgrõhuhoidlasse (mahutab kuni 87 kg vesinikku) ning

sealt edasi transpordimahutisse (2 mobiilset konteinerit, a’ 450 kg vesinikku).

Paiksetest seadmetest on olulisim ohuallikas kõrgrõhuhoidla, millest võimaliku

vesiniku lekke korral tekib sündmuskohta plahvatusohtlik gaasipilv. Gaasipilve

plahvatuslikul süttimisel tekib ülerõhk, mille ohualad on: Re: 19 m, Rv: 21 m, Ro: 40

m. Antud sündmuse korral on ohustatud peamiselt käitise enda seadmed ja ehitised.

Ette on nähtud parim teadaolev tehnoloogia, töötajate pädevuse tagamine, korrapärased

hooldused ja selged juhendid.

Õnnetusjuhtumitele reageerimine ja tehnoloogilised lahendused kajastatakse käitise

„Hädaolukorra lahendamise plaanis“.

5.1. „Kemikaaliseaduse kohase planeeringute ja ehitusprojektide

kooskõlastamise otsuse tegemine“

Paiksetest seadmetest tulenevad ohud, mis võivad naabruses paiknevaid

(planeeritavaid) ehitisi (sh nendes paiknevaid inimesi) ohustada: puuduvad.

Päästeameti juhendi kohaselt on käitise rajamine: lubatud.

Lisa 1. Mahutist lekkinud vesiniku ohualade arvutuskäik SITE DATA: Location: ESTONIA CHEMICAL DATA: Chemical Name: HYDROGEN CAS Number: 1333-74-0 Molecular Weight: 2.02 g/mol PAC-1: 65000 ppm PAC-2: 230000 ppm PAC-3: 400000 ppm LEL: 40000 ppm UEL: 750000 ppm Ambient Boiling Point: -252.8° C Vapor Pressure at Ambient Temperature: greater than 1 atm Ambient Saturation Concentration: 1,000,000 ppm or 100.0% ATMOSPHERIC DATA: (MANUAL INPUT OF DATA) Wind: 3.5 meters/second from SW at 10 meters Ground Roughness: open country Cloud Cover: 5 tenths Air Temperature: 6.4° C Stability Class: C No Inversion Height Relative Humidity: 82% SOURCE STRENGTH: Leak from short pipe or valve in horizontal cylindrical tank Flammable chemical escaping from tank (not burning) Tank Diameter: 0.25 meters Tank Length: 1.02 meters Tank Volume: 50 liters Tank contains gas only Internal Temperature: 6.4° C Chemical Mass in Tank: 2.28 kilograms Internal Press: 520 atmospheres Circular Opening Diameter: 0.9 centimeters Release Duration: 1 minute Max Average Sustained Release Rate: 37.8 grams/sec (averaged over a minute or more) Total Amount Released: 2.27 kilograms THREAT ZONE (SÜTTIMISOHU ALA): Threat Modeled: Flammable Area of Vapor Cloud Model Run: Gaussian Red : 21 meters --- (24000 ppm = 60% LEL = Flame Pockets) THREAT ZONE (GAASIPILVE PLAHVATUSE ÜLERÕHK): Threat Modeled: Overpressure (blast force) from vapor cloud explosion Type of Ignition: ignited by spark or flame Level of Congestion: congested Model Run: Gaussian Red : 19 meters --- (24000 pascals) Orange: 21 meters --- (16000 pascals) Yellow: 40 meters --- (5000 pascals) SOURCE STRENGTH: Leak from short pipe or valve in horizontal cylindrical tank Flammable chemical is burning as it escapes from tank Tank Diameter: 0.25 meters Tank Length: 1.02 meters Tank Volume: 50 liters Tank contains gas only Internal Temperature: 6.4° C

Vesiniku tootmiskompleksi riskianalüüs

14.02.2024 18

Chemical Mass in Tank: 2.28 kilograms Internal Press: 520 atmospheres Circular Opening Diameter: 0.9 centimeters Flame Length: 1 meter Burn Duration: 20 seconds Burn Rate: 1.31 kilograms/sec Total Amount Burned: 2.27 kilograms THREAT ZONE (JUGALEEGI SOOJUSKIIRGUS): Threat Modeled: Thermal radiation from jet fire Red : less than 10 meters(10.9 yards) --- (25 kW/(sq m)) Orange: less than 10 meters(10.9 yards) --- (10 kW/(sq m)) Yellow: less than 10 meters(10.9 yards) --- (8 kW/(sq m))