Lendorava juhend

„Lendorava levikuvõrgustiku planeerimise ning

neis metsamajanduse suunamise juhendi“ kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus” § 15 lõike 2 punkti 9 ja § 19 lõike 1 alusel

1. K i n n i t a d a „Lendorava levikuvõrgustiku planeerimise ning neis metsamajanduse suunamise juhend“ (lisatud, Juhatuse_otsuse_lisa_lendoravate_juhend_.pdf).

2. T u n n i s t a d a k e h t e t u k s RMK juhatuse esimehe 14.10.2016 käskkiri nr 1-5/137

„Lendorava levikuvõrgustiku töökorraldusliku juhendi kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aigar Kallas

Juhatuse esimees

Jaotuskava: metsamajandusosakond, Kirde regioon, metsakorraldusosakond, looduskaitse-

osakond

Kaupo Kohv

Looduskaitseosakonna juhataja

04.02.2020

JUHATUS

OTSUS

11. veebruar 2020 nr 1-32/17

KINNITATUD

RMK juhatuse 11.02.2020

otsusega nr 1-32/17

Lendorava levikuvõrgustiku planeerimise ning neis metsamajanduse suunamise juhend

1. Üldsätted

Juhendi eesmärk on määrata kriteeriumid lendorava levikuvõrgustiku planeerimisele ja

põhimõtted metsamajandamisele levikuvõrgustikus.

2. Mõisted Juhendis kasutatakse mõisteid ja lühendeid järgmises tähenduses:

2.1. lendorava elupaik – lendorava ökoloogilisele elupaiganõudlusele vastavate tingimustega

metsakooslus, mille lihtsamini mõõdetavaks parameetriks on haava olemasolu puistu

koosseisus;

2.2. lendorava leiukoht – EELIS-s pindobjektina piiritletud maa-ala, kus on registreeritud

lendorava leidumine;

2.3. levikuvõrgustik – eraldise tasemel piiritletud metsamaa osa, mille sees rakendatakse

metsamajandamise põhimõtteid, mis võimaldavad lendorava levimist leiukohtade vahel; 2.4. levikukoridor – levikuvõrgustiku sees paiknev ja käesolevas juhendis määratud

kriteeriumitele vastav katkematu puistu, mis võimaldab lendoravate levimist leiukohtade

vahel; 2.5. peatuspaik – pikemate kui 2,5 km levikukoridoridele ettenähtud ja reeglina vahemikus 4-7

ha suurune mittemajandatav mets, kus esinevad või on välja kujunemas lendorava elupaigale

omased tingimused; 2.6. maaüksus – maa või veeala piiritletud osa; 2.7. LKO – looduskaitseosakond; 2.8. ESS – elurikkuse ja seire spetsialist.

3. Kriteeriumid levikuvõrgustiku planeerimiseks 3.1. Levikuvõrgustiku eesmärk on soodustada lendorava levikut leiukohtade vahel.

3.2. Levikuvõrgustiku planeerimisel RMK metsamaale arvestatakse levikuks soodsate puistute

paiknemist ja võimalikult lühikest distantsi ühendatavate lendorava leiukohtade vahel.

3.3. Levikuvõrgustikku planeeritakse eraldise põhiselt, eelistades kaitstavaid loodusobjekte ja

metsa vääriselupaiku.

3.4. Levikuvõrgustikku kuuluvatele eraldistele, mis paiknevad kaitseala, hoiuala või püsielupaiga

piiranguvööndis (v.a lendorava püsielupaiga), lisanduvad käesolevast juhendist tulenevalt

täiendavad nõuded ulatuses, mis pole vastuolus ala kaitsekorraga.

3.5. Levikuvõrgustiku planeerimisel eelistatakse puistuid, kus 400 meetri järel on täidetud

vähemalt üks kriteerium kolmest (olulisuse kahanevas järjekorras):

3.5.1. puistu I rindes on vähemalt 15% haaba;

3.5.2. puistu I rinne koosneb vähemalt 20% ulatuses pehmetest lehtpuudest (sh vähemalt

5% haaba);

3.5.3. kasvukohatüüp on jänesekapsa-mustika, naadi, angervaksa, mustika või karusambla-

mustika ja mille koosseisus esineb haaba.

3.6. Levikukoridoriks sobivate puistute miinimumnõuded on toodud järgnevas tabelis, mille

puhul peab olema täidetud üks kriteerium kahest: puistu kõrgus või puistu vanus lähtudes

peapuuliigist ja boniteediklassist (5 ja 5A boniteediklassis on aluseks võetud küpsusvanus):

2

Puuliik Puistu

kõrgus, m 1A 1 2 3 4 5 5A Mänd ja kõvad

lehtpuud 15 35 40 50 65 95 120 120

Kuusk 15 40 45 55 70 95 120 120

Kask ja teised pehmed

lehtpuud 12 20 25 35 45 65 70 70

3.7. Levikukoridori minimaalne puistu laius peab olema vähemalt 100 m, v.a järgmised erandid:

3.7.1. RMK maaüksuse või metsamaa laius risti levikukoridori suunaga on väiksem;

3.7.2. ESS peab erandit põhjendatuks ja laius ei ole väiksem kui 75 m.

3.8. Kehtivatesse levikukoridoridesse ei ole lubatud metsamajandamisel sobivate puistute

katkestuste tekitamine.

3.9. Pikemate levikukoridoride puhul kavandatakse 2,5 km vahemaa järel 4-7 ha suurused

peatumispaigad lendoravale potentsiaalselt sobivas puistus, kui seal pole leiukohta. Erandina

võib jätta ESS-i ettepanekul suuremaid või väiksemaid peatuspaikasid, kui elupaigaks

sobivad eraldised moodustavad katkematu terviku.

3.10. Peatuspaiga valikul eelistatakse jänesekapsa-mustika, naadi või angervaksa kasvukohatüüpe

haava enamusega või I rinne koosneb vähemalt 20% ulatuses pehmetest lehtpuudest (sh

vähemalt 5% haaba).

4. Lendorava levikuvõrgustikuga seotud planeerimistegevused 4.1. ESS hindab olemasoleva levikuvõrgustiku toimimist ja teeb ettepanekud looduslike mõjurite

tõttu hävinud levikuvõrgustiku osade asendamiseks või levikuvõrgustiku ümberpaigutamise

või kaitse alt välja arvamiseks iga-aasta 1. maiks LKO juhatajale.

4.2. ESS teeb ettepaneku LKO juhatajale uue leiukoha ühendamiseks olemasoleva lendorava

levikuvõrgustikuga 14 päeva jooksul alates uue leiukoha registreerimisest

keskkonnaregistris. Samuti määrab vajadusel sobiva peatumispaiga asukoha.

4.3. LKO juhataja saadab kavandamisel oleva levikuvõrgustiku, -koridori ja peatuspaiga info

eraldi kaardifailidena (shp formaadis) metsamajanduse peaspetsialistile.

4.4. Regioon kontrollib 7 päeva jooksul levikukoridoriks ja peatuspaigaks valitud eraldiste

valimit, et välistada lageraie nendel eraldistel.

4.5. Regioon koostöös ESS-ga ja piirkonna metsakorraldusjuhiga kontrollivad

levikuvõrgustikuks ja peatuspaikadeks valitud eraldiste valimit ning teevad vajadusel 30

päeva jooksul muudatusettepanekud.

4.6. Piirkondlik metsakorraldaja teeb levikuvõrgustiku sisse jäävate eraldiste takseerandmetesse

kaitsepõhjuse märke 14 päeva jooksul alates punkt 4.5 kohaselt kooskõlastatud eraldiste

valimi saamisest ESS-i käest.

4.7. ESS seirab igal aastal peatuspaiga alasid, et teha kindlaks, kas alasid on kasutanud

lendoravad.

4.8. ESS koostab iga aasta 10. juuniks seirearuande, mis salvestatakse DHS-i sarja 3-6.3

„Looduskaitseliste seirete aruanded“. Seirearuande kinnitab LKO juhataja.

4.9. Seirearuande DHS-i viide saadetakse e-kirjaga regiooni juhile, piirkonna

metsakorraldusjuhile, metsamajanduse peaspetsialistile ja metsaülemale.

5. Nõuded metsamajandamisele lendorava levikuvõrgustikus 5.1. Metsamajandamisele seatakse eesmärgiks, et jänesekapsa-mustika, naadi ja angervaksa

kasvukohatüübi puistus säiliks I rinde koosseisus vähemalt 20% pehmet lehtpuud (sh

vähemalt 5% haaba) eraldise kohta ajaks, millal puistu täidab levikukoridori

funktsioneerimiseks kehtestatud miinimumnõuded.

3

5.2. Tarna, osja, lodu, madalsoo, mustika, karusambla-mustika, sõnajala, jänesekapsa, sinilille,

jänesekapsa-kõdusoo, mustika-kõdusoo ja tarna-angervaksa kasvukohatüübis on eesmärgiks

pehme lehtpuu osakaal 20% eraldise kohta ajaks, millal puistu täidab levikukoridori

funktsioneerimiseks kehtestatud miinimumnõuded.

5.3. Nõudeid ei kehtestata kasvukohatüüpidele, mida pole nimetatud punktis 5.1 ja 5.2.