Rail Balticu hüvitusmeetme aladel asuvate kavandatud raiete registrikannete kehtetuks tunnistamine

K O R R A L D U S

19. märts 2024 nr 1-3/24/90

Rail Balticu hüvitusmeetme aladel asuvate

kavandatud raiete registrikannete kehtetuks

tunnistamine

1. OTSUS

Tulenevalt alljärgnevast ning tuginedes haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 64 lg-le 2 ja

3, HMS § 66 lg 2 p-le 2, HMS § 68 lg-le 2 ja 3, looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 50 lg 2

p-le 1, LKS § 50 lg-le 4, LKS § 30 lg 2 p-le 1 ja 2, otsustan:

1.1 Tunnistada kehtetuks Rail Balticu hüvitusmeetme aladel asuvate Riigimetsa

Majandamise Keskuse poolt kavandatud raiete registrikanded (lisatud korraldusele

tabelina).

1.2 Viia käesoleva korraldusega tehtud muudatused sisse metsaressursi arvestuse

riiklikusse registrisse (edaspidi metsaregister).

1.3 Teha korraldus teatavaks Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK).

2. ASJAOLUD

Metsaregistris on Pärnu maakonnas registreeritud korralduse lisas toodud raied.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel ei olnud eespool nimetatud metsateatise

menetlemise ja raie registreerimise ajal kavandataval raiealal registreeritud kaitstavaid

loodusobjekte ning raie registreeriti vastavalt metsaseaduse (edaspidi MS) § 41 lg-le 8¹.

Keskkonnaamet on 30.01.2024 kirjaga nr 7-4/24/1855 „Metsise püsielupaikade kaitse alla

võtmise ettepanek“ ja 09.02.2024 kirjaga nr 7-4/24/1855-2 „Metsise püsielupaikade kaitse alla

võtmise ettepaneku täiendamine“ Kliimaministeeriumile ettepaneku metsise püsielupaikade

kaitse alla võtmiseks seoses Rail Baltic raudtee Pärnu maakonnaplaneeringus kavandatud

trassilõikude (3A, 4A, 4H) ehitamisega kaasneva negatiivse keskkonnamõju

kompenseerimiseks.

Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmise eesmärgiks on tagada ohustatud liigi soodne seisund

ja riiklikult tähtsa taristuobjekti negatiivse keskkonnamõju kompenseerimine.

2 (3)

RMK esindaja Einart Kase kinnitusel on korralduse lisas toodud metsateatistega kavandatud

raied 15.03.2024 seisuga tegemata.

3. KAALUTLUSED

MS § 41 lg 13 sätestab, et metsaomanik võib teha raiet 12 kuu jooksul pärast raie või

metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. HMS § 61 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et

haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest kuni kehtetuks

tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või

kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti.

Kuivõrd korralduse lisas nimetatud raiete registreerimise kuupäevast on möödunud vähem kui

12 kuud ning planeeritavad raied on teostamata, on korralduse lisas toodud registrikanded

käesoleva seisuga kehtivad.

HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise

hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele.

HMS § 64 lg 2 kohaselt otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse

kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks

tunnistama. MS ei välista ega keela metsaregistri kannete kehtetuks tunnistamist või muutmist.

HMS § 64 lg 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti

kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti

kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise

menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust

omavaid asjaolusid.

HMS § 66 lg 2 p 2 alusel võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, isiku kahjuks

edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt hiljem muutunud

faktiliste asjaolude tõttu või hiljem muudetud õigusnormi alusel välja andmata ja avalik huvi

haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaalub üles isiku usalduse, et haldusakt jääb kehtima.

HMS § 68 lg 2 kohaselt otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise haldusorgan, kelle pädevuses

oleks haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal ning lg 3 alusel loetakse haldusakt

kehtetuks tunnistamise jõustumise hetkest, kui haldusorgan ei kehtesta teist ajamomenti. MS §

41 lg-st 1 lähtuvalt on metsateatise menetlejaks Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet

pädev kehtivate raiet lubavate registrikannete kehtetuks tunnistamist otsustama.

RB raudtee trassi koridori Pärnu maakonnaplaneering koos KSH protsessiga algatati Vabariigi

Valitsuse 12.04.2012. a korraldusega nr 173 „Maakonnaplaneeringu koostamise algatamine Rail

Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks”. Sama korraldusega algatas Vabariigi

Valitsus maakonnaplaneeringute koostamise ja KSH protsessid ka Harju ja Rapla maakonnas.

Riigihalduse minister kehtestas koostatud maakonnaplaneeringud, sh Pärnu maakonnas,

13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine.“

Nimetatud kehtestamise otsus tühistati osaliselt aga Riigikohtu 19.05.2020 otsusega kohtuasjas

nr 3-18-529. Otsusega tühistati Pärnu maakonnaplaneering trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas, s.o

ligikaudu 45 kilomeetril Pärnu linna ja Ikla vahelisel maa-alal, kuna kohtu hinnangul tulnuks

Luitemaa linnualale läbi viia Natura asjakohane hindamine ning arvestada selle tulemustega RB

raudtee trassi asukoha valimisel. Tühistatud trassilõikude piirkonnas otsustati uuendada

planeeringu menetlust.

3 (3)

Maakonnaplaneeringu uuendamise protsessi alustati võimalike realistlike trassialternatiivide

visandamisest ning KSH protsessi raames viidi mh läbi ka Natura eel- ja asjakohane hindamine

vastavatele trassialternatiividele. Kokku hinnati kuut realistlikku trassialternatiivi (või

alternatiivide kombinatsiooni). Välja on valitud keskkonnale vähimat mõju avalduv

trassialternatiiv ning ülekaalukas avaliku huviga seotud põhjus on õigustatud, tuleb järgmise

sammuna tarvitusele võtta kõik vajalikud hüvitusmeetmed kaasnevate mõjude

kompenseerimiseks.

Hüvitusmeetmete eesmärk on kompenseerida kahju, mida kavandatav raudtee projekt tekitab

Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele. Natura asjakohane hindamine jõudis järeldusele, et Rail

Baltic raudtee projekti elluviimisega kaasneb (leevendamatu) mõju ühele Luitemaa linnuala

liigile ehk metsisele, mis on ala kaitse-eesmärgiks.

Metsis kuulub looduskaitsealuste liikide II kategooriasse, rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi

on soodsas seisundis, kuid langeva arvukusega. Peamisteks ohtudeks peetakse elupaikade

hävimist ja nende kvaliteedi langust. Elupaigas on vastunäidustatud lageraied, pinnase

lõhkumine ja kuivendustööd.

LKS § 48 lg 2 kohaselt tuleb II kaitsekategooria liikide vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja

Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagada kaitsealade

või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade

esinduslikkusest.

Raudtee rajamisega hävib osa Luitemaa metsiseasurkonna elupaikadest ja püsiva häiringu

tekkimise tõttu ei ole osa elupaikadest metsiste jaoks enam kasutatavad.

Kokku on tehtud ettepanek moodustada 11 uut metsise püsielupaika kogupindalaga 4371 ha.

Uute kavandatud püsielupaikade piires leidub metsisele sobivat elupaika kokku ca 3050 ha.s

Euroopa Komisjoni juhendmaterjalidest ning asjaolust, et hüvitusmeetmete eesmärgiks on

kompenseerida Natura ala kahjustamist, tuleb kõik moodustatavad metsise püsielupaigad arvata

ka Natura 2000 võrgustiku osaks.

Lisaks uutele kaitstavatele PEP aladele on metsise olemasolevates püsielupaikades vajalik

kaitsekorra ülevaatamine, et tagada piisav kaitse liigi elupaikadele ning seeläbi suurendada

elupaikade mahutavust ja sidusust elupaikade vahel. Kokku on käesolevas töös tehtud ettepanek

muuta kaitsekorda kahes metsise olemasolevas püsielupaigas. Täpsemalt tehakse ettepanekud

metsise Lodja ja Jaamaküla praegustes püsielupaikades hõlmata sihtkaitsevöödi kaitsekorraga

kõik metsise olulised ja sobivaid elupaigad neis PEP-des (kokku 945 ha). Ettepaneku

rakendumisel on mõlemad PEP-id valdavas ulatuses sihtkaitsevöödisse tsoneeritud ja metsise

elupaigad saavad tõhusama kaitse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanus Nilp

juhtivspetsialist

metsaosakond

Teadmiseks: [email protected]

Andres Hendrikson

metsahoiu vanemspetsialist

metsaosakond