Lisa 5 Lepingu muudatus

Lisa 5 RMK ja Andruse mahe -ja turismitalu OÜ vahelise maarendilepingu nr 3-6.9/14 juurde

KOKKULEPE RENDILEPINGU MUUTMISEKS

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood: 70004459, edaspidi RMK), keda, esindab RMK juhatuse liikme 25.04.2018. a käskkirja nr 1-5/43 „Saima Uusma´le volituste andmine maarendilepingute sõlmimiseks“ alusel RMK looduskaitseosakonna maarendilepingute spetsialist Saima Uusma, edaspidi nimetatud Rendileandja, ühelt poolt,

ja Andruse mahe -ja turismitalu OÜ (registrikood 11525355), keda esindab juhatuse liige Madis Tiik, edaspidi nimetatud Rentnik, teiselt poolt,

keda nimetatakse edaspidi käesolevas kokkuleppes koos Pooled, sõlmivad käesoleva kokkuleppe tulenevalt Rentniku avaldusest loobuda maatükkide Kihelkonna metskond 387 (katastritunnus 30101:001:0634) ja Kihelkonna metskond 419 (katastritunnus 30101:002:0564) kasutamisest alljärgnevas:

1. Pooled muudavad Lepingu punkte 2.1 ja 3.1 ning loevad need kehtivaks järgmises sõnastuses:

2.1. Lepinguga annab rendileandja rentnikule tähtajaliseks kasutamiseks lepinguga sätestatud kasutusotstarbel – poollooduslike koosluste hooldamine –

2.1.1. Saare maakonnas Saaremaa vallas Kiirassaare külas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Kihelkonna metskond 408 (katastritunnus 30101:005:0469, pindala 14,15 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV55024) 4,67 ha suuruse maatüki, edaspidi maatükk. Maatükk asub Vilsandi rahvuspargi Kiirassaare piiranguvööndis, mille kohta on kehtestatud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri;

2.1.2. Saare maakonnas Saaremaa vallas Kiirassaare külas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Vilsandi rahvuspark 32 (katastritunnus 30101:005:0461, pindala 3,65 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV54737) 3,65 ha suuruse maatüki, edaspidi maatükk. Maatükk asub Vilsandi rahvuspargi Antsulaiu sihtkaitsevööndis, mille kohta on kehtestatud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri;

2.1.3. Saare maakonnas Saaremaa vallas Kiirassaare külas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Vilsandi rahvuspark 33 (katastritunnus 30101:005:0462, pindala 1,79 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV54736) 1,79 ha suuruse maatüki, edaspidi maatükk. Maatükk asub Vilsandi rahvuspargi Antsulaiu sihtkaitsevööndis, mille kohta on kehtestatud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri;

2.1.4. Saare maakonnas Saaremaa vallas Kiirassaare külas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Kihelkonna metskond 438 (katastritunnus 30101:001:0690, pindala 2,36 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV58033) 1,1 ha suuruse maatüki, edaspidi maatükk. Maatükk asub Vilsandi rahvuspargi Kiirassaare piiranguvööndis, mille kohta on kehtestatud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri;

2.1.5. Saare maakonnas Saaremaa vallas Kiirassaare külas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Kihelkonna metskond 439 (katastritunnus 30101:001:0691, pindala 1,26 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV58034) 0,83 ha suuruse maatüki, edaspidi maatükk. Maatükk asub Vilsandi rahvuspargi Kiirassaare piiranguvööndis, mille kohta on kehtestatud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri;

2.1.6. Saare maakonnas Saaremaa vallas Kiirassaare külas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Kihelkonna metskond 432 (katastritunnus 30101:001:0629, pindala 5,93 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV56227) 0,74 ha suuruse maatüki, edaspidi maatükk. Maatükk asub Vilsandi rahvuspargi Kiirassaare piiranguvööndis, mille kohta on kehtestatud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri;

2.1.7. Saare maakonnas Saaremaa vallas Rahtla külas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Kihelkonna metskond 23 (katastritunnus 48301:001:0112, pindala 741,26 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV3017) 0,48 ha suuruse maatüki, edaspidi maatükk. Maatükk asub Koorunõmme looduskaitseala Merise-Abula sihtkaitsevööndis, mille kohta on kehtestatud Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri;

2.1.8. Saare maakonnas Saaremaa vallas Rootsikülas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Kihelkonna metskond 801 (katastritunnus 71401:001:0585, pindala 0,77 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV79811) 0,77 ha suuruse maatüki, edaspidi maatükk. Maatükk asub Vilsandi rahvuspargi Kiirassaare piiranguvööndis, mille kohta on kehtestatud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri;

2.1.9. Saare maakonnas Saaremaa vallas Rootsikülas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Vilsandi rahvuspark 36 (katastritunnus 30101:001:0708, pindala 1,48 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV60380) 1,48 ha suuruse maatüki, edaspidi maatükk. Maatükk asub Vilsandi rahvuspargi Pihlalaiu sihtkaitsevööndis, mille kohta on kehtestatud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri;

3.1. Rentnik on kohustatud tasuma rendileandjale tasu maatüki kasutamise eest alljärgnevalt:

3.1.1. lepingu punktis 2.1.1. nimetatud maatüki eest 193,00 (ükssada üheksakümmend kolm) eurot aastas, millest renditasu on 173,00 (ükssada seitsekümmend kolm) eurot;

3.1.2. lepingu punktides 2.1.2. ja 2.1.3. nimetatud maatükkide eest 91,00 (üheksakümmend üks) eurot aastas, millest renditasu on 90,00 (üheksakümmend) eurot;

3.1.3. lepingu punktis 2.1.4. nimetatud maatüki eest 62,00 (kuuskümmend kaks) eurot aastas, millest renditasu on 40,00 (nelikümmend) eurot;

3.1.4. lepingu punktis 2.1.5. nimetatud maatüki eest 70,00 (seitsekümmend) eurot aastas, millest renditasu on 40,00 (nelikümmend) eurot;

3.1.5. lepingu punktis 2.1.6. nimetatud maatüki eest 41,00 (nelikümmend üks) eurot aastas, millest renditasu on 34,00 (kolmkümmend neli) eurot;

3.1.6. lepingu punktis 2.1.8. nimetatud maatüki eest 11,00 (üksteist) eurot aastas, millest renditasu on 10,00 (kümme) eurot;

3.1.7. lepingu punktis 2.1.9. nimetatud maatüki eest 45,00 (nelikümmend viis) eurot aastas, millest renditasu on 10,00 (kümme) eurot;

3.1.8. lepingu punktis 2.1.10. nimetatud maatüki eest 11,00 (üksteist) eurot aastas, millest renditasu on 31,00 (kümme) eurot;

3.1.9. kokku 525,00 (viissada kakskümmend viis) eurot aastas, edaspidi kasutustasu, üks kord aastas. Esimese aasta kasutustasu tuleb maksta hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul arvates vastava arve saamisest ja järgnevad ettemaksuna 31. detsembriks. Kasutustasu koosneb renditasust ja kõrvalkuludest (maamaks jm maksud ja koormised) ning sellele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud määras. Tasumise kohustus tekib lepingu jõustumisest.

2. Käesolev kokkulepe on allkirjastatud digitaalselt.

Rendileandja Rentnik (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Saima Uusma Madis Tiik

3

3

3

3

3

Lisa 2 RMK ja Andruse mahe -ja turismitalu OÜ maarendilepingu nr 3-6.9/2021/3 juurde

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)

Maatüki üleandmine-vastuvõtmine 1. Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab juhatuse liikme

25.04.2018. a käskkirja nr 1-5/43 „Saima Uusma´le volituste andmine maarendilepingute sõlmimiseks“ alusel RMK looduskaitseosakonna maarendilepingute spetsialist Saima Uusma, andis üle,

ja Andruse mahe -ja turismitalu OÜ, edaspidi rentnik, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Madis Tiik, võttis vastu, 1.1. Saare maakonnas Saaremaa vallas Kiirassaare külas asuvast maaüksusest

lähiaadressiga Kihelkonna metskond 408 (katastritunnus 30101:005:0469, pindala 14,15 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV55024, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) 4,67 ha suuruse maatüki,

1.2. Saare maakonnas Saaremaa vallas Kiirassaare külas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Vilsandi rahvuspark 32 (katastritunnus 30101:005:0461, pindala 3,65 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV54737, sihtotstarve kaitsealune maa 100%) 3,65 ha suuruse maatüki,

1.3. Saare maakonnas Saaremaa vallas Kiirassaare külas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Vilsandi rahvuspark 33 (katastritunnus 30101:005:0462, pindala 1,79 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV54736, sihtotstarve kaitsealune maa 100%) 1,79 ha suuruse maatüki,

1.4. Saare maakonnas Saaremaa vallas Kiirassaare külas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Kihelkonna metskond 438 (katastritunnus 30101:001:0690, pindala 2,36 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV58033, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) 1,1 ha suuruse maatüki,

1.5. Saare maakonnas Saaremaa vallas Kiirassaare külas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Kihelkonna metskond 439 (katastritunnus 30101:001:0691, pindala 1,26 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV58034, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) 0,83 ha suuruse maatüki,

1.6. Saare maakonnas Saaremaa vallas Kiirassaare külas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Kihelkonna metskond 432 (katastritunnus 30101:001:0629, pindala 5,93 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV56227, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) 0,74 ha suuruse maatüki,

1.7. Saare maakonnas Saaremaa vallas Kurevere külas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Kihelkonna metskond 387 (katastritunnus 30101:001:0634, pindala 18,22 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV56366, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) 3,46 ha suuruse maatüki,

AKT

2

1.8. Saare maakonnas Saaremaa vallas Rahtla külas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Kihelkonna metskond 23 (katastritunnus 48301:001:0112, pindala 741,26 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV3017, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) 0,48 ha suuruse maatüki,

1.9. Saare maakonnas Saaremaa vallas Rootsikülas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Kihelkonna metskond 801 (katastritunnus 71401:001:0585, pindala 0,77 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV79811, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) 0,77 ha suuruse maatüki,

1.10. Saare maakonnas Saaremaa vallas Rootsikülas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Vilsandi rahvuspark 36 (katastritunnus 30101:001:0708, pindala 1,48 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV60380, sihtotstarve kaitsealune maa 100%) 1,48 ha suuruse maatüki,

1.11. Saare maakonnas Saaremaa vallas Sepise külas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Kihelkonna metskond 419 (katastritunnus 30101:002:0564, pindala 120,29 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV55026, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) 5,51 ha suuruse maatüki.

2. Maatükk on seisundis, mis võimaldab lepingus seatud kasutamise eesmärki täita. Rendileandja Rentnik (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Saima Uusma Madis Tiik Maarendilepingute spetsialist Juhatuse liige

LISA 3

Poolloodusliku koosluse taastamiseks ja hooldustingimuste parandamiseks tehtava

puittaimestiku raie üldised kvaliteedinõuded

1. puittaimestik diameetriga üle 5 cm mõõdetuna 10 cm kõrgusel maapinnast on raiutud,

väljaarvatud puud, mille säilitamine on ette nähtud lähteülesandes;

2. kännud peavad on lõigatud nii madalalt kui võimalik, kännu kõrgus ei ole kõrgem kui 10 cm

maapinnast;

3. raidmed läbimõõduga üle 5 cm ja pikemad kui 50 cm on maatükilt ära veetud, põletatud või

purustatud;

4. raietöödel välditakse pinnasekahjustusi.

MAARENDILEPING nr 3-6.9/2021/3

(hiliseima digitaalallkirja kuupäev) Riigimetsa Majandamise Keskus, edaspidi rendileandja, keda esindab juhatuse liikme 25.04.2018. a käskkirja nr 1-5/43 „Saima Uusma´le volituste andmine maarendilepingute sõlmimiseks“ alusel RMK looduskaitseosakonna maarendilepingute spetsialist Saima Uusma, ühelt poolt, ja Andruse mahe -ja turismitalu OÜ, edaspidi rentnik, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Madis Tiik, teiselt poolt, keda nimetatakse edaspidi pool või ühiselt pooled, sõlmisid käesoleva lepingu, edaspidi leping, RMK looduskaitseosakonna juhataja 29.03.2021.a käskkirja nr 3-6.8/2 alusel ning kooskõlas metsaseaduse, riigivaraseaduse, looduskaitseseaduse, võlaõigusseaduse ja Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2007 määrusega nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskus põhimäärus“ alljärgnevas: 1. Lepingu lisad

Lepingule lisatakse järgmised lisad: 1.1. lisa 1 – Maatüki plaan koos renditava pinna suuruse äranäitamisega; 1.2. lisa 2 – Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt, milles on fikseeritud maatüki seisund lepingu

jõustumisel; 1.3. lisa 3 – poolloodusliku koosluse taastamiseks ja hooldustingimuste parandamiseks tehtava raie

üldised kvaliteedinõuded; 1.4. lisa 4 – taotluse vorm poolloodusliku koosluse hooldamistingimuste parandamiseks vajaliku

raie teostamiseks.

2. Lepingu objekt ja tähtaeg 2.1. Lepinguga annab rendileandja kui renditavat riigivara valitsema volitatud asutus rentnikule

tähtajaliseks kasutamiseks lepinguga sätestatud kasutusotstarbel – poollooduslike koosluste hooldamine –

2.1.1. Saare maakonnas Saaremaa vallas Kiirassaare külas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Kihelkonna metskond 408 (katastritunnus 30101:005:0469, pindala 14,15 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV55024) 4,67 ha suuruse maatüki, edaspidi maatükk. Maatükk asub Vilsandi rahvuspargi Kiirassaare piiranguvööndis, mille kohta on kehtestatud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri;

2.1.2. Saare maakonnas Saaremaa vallas Kiirassaare külas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Vilsandi rahvuspark 32 (katastritunnus 30101:005:0461, pindala 3,65 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV54737) 3,65 ha suuruse maatüki, edaspidi maatükk. Maatükk asub Vilsandi rahvuspargi Antsulaiu sihtkaitsevööndis, mille kohta on kehtestatud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri;

2.1.3. Saare maakonnas Saaremaa vallas Kiirassaare külas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Vilsandi rahvuspark 33 (katastritunnus 30101:005:0462, pindala 1,79 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV54736) 1,79 ha suuruse maatüki, edaspidi maatükk. Maatükk asub Vilsandi rahvuspargi Antsulaiu sihtkaitsevööndis, mille kohta on kehtestatud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri;

2.1.4. Saare maakonnas Saaremaa vallas Kiirassaare külas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Kihelkonna metskond 438 (katastritunnus 30101:001:0690, pindala 2,36 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV58033) 1,1 ha suuruse maatüki, edaspidi maatükk. Maatükk asub Vilsandi rahvuspargi Kiirassaare piiranguvööndis, mille kohta on kehtestatud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri;

2

2.1.5. Saare maakonnas Saaremaa vallas Kiirassaare külas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Kihelkonna metskond 439 (katastritunnus 30101:001:0691, pindala 1,26 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV58034) 0,83 ha suuruse maatüki, edaspidi maatükk. Maatükk asub Vilsandi rahvuspargi Kiirassaare piiranguvööndis, mille kohta on kehtestatud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri;

2.1.6. Saare maakonnas Saaremaa vallas Kiirassaare külas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Kihelkonna metskond 432 (katastritunnus 30101:001:0629, pindala 5,93 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV56227) 0,74 ha suuruse maatüki, edaspidi maatükk. Maatükk asub Vilsandi rahvuspargi Kiirassaare piiranguvööndis, mille kohta on kehtestatud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri;

2.1.7. Saare maakonnas Saaremaa vallas Kurevere külas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Kihelkonna metskond 387 (katastritunnus 30101:001:0634, pindala 18,22 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV56366) 3,46 ha suuruse maatüki, edaspidi maatükk. Maatükk asub Vilsandi rahvuspargi Kõruse piiranguvööndis, mille kohta on kehtestatud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri;

2.1.8. Saare maakonnas Saaremaa vallas Rahtla külas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Kihelkonna metskond 23 (katastritunnus 48301:001:0112, pindala 741,26 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV3017) 0,48 ha suuruse maatüki, edaspidi maatükk. Maatükk asub Koorunõmme looduskaitseala Merise-Abula sihtkaitsevööndis, mille kohta on kehtestatud Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri;

2.1.9. Saare maakonnas Saaremaa vallas Rootsikülas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Kihelkonna metskond 801 (katastritunnus 71401:001:0585, pindala 0,77 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV79811) 0,77 ha suuruse maatüki, edaspidi maatükk. Maatükk asub Vilsandi rahvuspargi Kiirassaare piiranguvööndis, mille kohta on kehtestatud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri;

2.1.10. Saare maakonnas Saaremaa vallas Rootsikülas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Vilsandi rahvuspark 36 (katastritunnus 30101:001:0708, pindala 1,48 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV60380) 1,48 ha suuruse maatüki, edaspidi maatükk. Maatükk asub Vilsandi rahvuspargi Pihlalaiu sihtkaitsevööndis, mille kohta on kehtestatud Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskiri;

2.1.11. Saare maakonnas Saaremaa vallas Sepise külas asuvast maaüksusest lähiaadressiga Kihelkonna metskond 419 (katastritunnus 30101:002:0564, pindala 120,29 ha, riigi kinnisvararegistri objekti kood KV55026) 5,51 ha suuruse maatüki, edaspidi maatükk. Maatükk asub Tagamõisa looduskaitseala Tagamõisa sihtkaitsevööndis, mille kohta on kehtestatud Tagamõisa looduskaitseala kaitse-eeskiri.

2.2. Maatüki üleandmine rentnikule vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad. Üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisega loetakse maatüki otsene valdus rentnikule üleläinuks.

2.3. Leping on sõlmitud 10 (kümneks) aastaks. Leping kehtib kuni 31.10.2031. a. 2.4. Lepingu punktis 2.1 märgitud maatüki kaitseala valitsejaks on kooskõlas looduskaitseseaduse §

21 lõikega 1 Keskkonnaamet, registrikood 70008658, aadress Roheline tn 64, Pärnu linn, Pärnu linn, 80010 Pärnu maakond, e-posti aadress [email protected], edaspidi kaitseala valitseja.

2.5. Poolloodusliku koosluse taastamise ja/või hooldamise käigus raiutud puit kuulub riigile. 2.6. Lepingu allakirjutamisega rentnik kinnitab, et on üle vaadanud kasutusse antava maatüki,

tutvunud lepingu lisadega ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik kasutusse antava maatüki paiknemisest, ligipääsuvõimalustest, suurusest ja piiridest.

3. Kasutustasu maksmise tingimused 3.1. Rentnik on kohustatud tasuma rendileandjale tasu maatüki kasutamise eest alljärgnevalt:

3

3.1.1. lepingu punktis 2.1.1. nimetatud maatüki eest 193,00 (ükssada üheksakümmend kolm) eurot aastas, millest renditasu on 173,00 (ükssada seitsekümmend kolm) eurot;

3.1.2. lepingu punktides 2.1.2. ja 2.1.3. nimetatud maatükkide eest 91,00 (üheksakümmend üks) eurot aastas, millest renditasu on 90,00 (üheksakümmend) eurot;

3.1.3. lepingu punktis 2.1.4. nimetatud maatüki eest 62,00 (kuuskümmend kaks) eurot aastas, millest renditasu on 40,00 (nelikümmend) eurot;

3.1.4. lepingu punktis 2.1.5. nimetatud maatüki eest 70,00 (seitsekümmend) eurot aastas, millest renditasu on 40,00 (nelikümmend) eurot;

3.1.5. lepingu punktis 2.1.6. nimetatud maatüki eest 41,00 (nelikümmend üks) eurot aastas, millest renditasu on 34,00 (kolmkümmend neli) eurot;

3.1.6. lepingu punktis 2.1.7. nimetatud maatüki eest 96,00 (üheksakümmend kuus) eurot aastas, millest renditasu on 90,00 (üheksakümmend) eurot;

3.1.7. lepingu punktis 2.1.8. nimetatud maatüki eest 11,00 (üksteist) eurot aastas, millest renditasu on 10,00 (kümme) eurot;

3.1.8. lepingu punktis 2.1.9. nimetatud maatüki eest 45,00 (nelikümmend viis) eurot aastas, millest renditasu on 10,00 (kümme) eurot;

3.1.9. lepingu punktis 2.1.10. nimetatud maatüki eest 11,00 (üksteist) eurot aastas, millest renditasu on 31,00 (kümme) eurot;

3.1.10. lepingu punktis 2.1.11. nimetatud maatüki eest 451,00 (nelisada viiskümmend üks) eurot aastas, millest renditasu on 450,00 (nelisada viiskümmend) eurot;

3.1.11. kokku 1071,00 (üks tuhat seitsekümmend üks) eurot aastas, edaspidi kasutustasu, üks kord aastas. Esimese aasta kasutustasu tuleb maksta hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul arvates vastava arve saamisest ja järgnevad ettemaksuna 31. detsembriks. Kasutustasu koosneb renditasust ja kõrvalkuludest (maamaks jm maksud ja koormised) ning sellele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud määras. Tasumise kohustus tekib lepingu jõustumisest.

3.2. Rendileandjal on õigus taotleda kasutustasu suurendamist renditasu osas rendilepingu sõlmimisest kolme aasta möödumisel ja vastavalt iga järgmise kolme aasta möödumisel, kuid mitte rohkem kui 3 (kolm) protsenti korraga või seoses kõrvalkulude, maksude ja koormiste muutumise või lisandumisega alates lepingu sõlmimisest;

3.3. kasutustasu arve tähtajaks tasumata jätmisel saadetakse rentnikule sellekohane meeldetuletus. Arve tasumata jätmisel ka peale meeldetuletuses oleva tähtaja möödumist algatatakse kasutuslepingu lõpetamine;

3.4. rentnikul tekib õigus maaüksuse kasutamiseks punktis 2 nimetatud viisil pärast maarendilepingu sõlmimist ja kasutustasu maksmist;

3.5. Juhul, kui maatükiga kaasnevad muud seadusega ettenähtud kulutused, mida käesolevas punktis pole nimetatud, lähtuvad pooled tasumise korra kindlaksmääramisel käesolevas punktis sätestatust.

3.6. Kasutustasu tasumisega viivitamisel on Rentnik kohustatud tasuma rendileandjale viivist 0,15% tasumisega viivitatud summast iga kalendripäeva eest.

3.7. Pooled nõustuvad, et juhul, kui toimub võlgnevuse, viiviste, leppetrahvi või kahju hüvitiste tasumine, siis loeb rendileandja kõigepealt tasutuks viivised, leppetrahvi ning kahju hüvitised ja alles seejärel võlgnevuse põhiosa.

4. Rentniku kohustused ja eritingimused maatüki kasutamiseks 4.1. Rentnik kohustub: 4.1.1. kasutama maatükki lepingu p. 2.1 nimetatud kasutusotstarbel pidades kinni maatükil esinevate

poollooduslike koosluste hooldamise eritingimustest iga-aastaselt alljärgnevalt: 4.1.1.1. hooldama - lubatud nii niitmine kui karjatamine maatükkidel Kihelkonna metskond 408

(katastritunnus 30101:005:0469), Vilsandi rahvuspark 32 (katastritunnus 30101:005:0461), Vilsandi rahvuspark 33 (katastritunnus 30101:005:0462), Kihelkonna metskond 438 (katastritunnus 30101:001:0690), Kihelkonna metskond 439 (katastritunnus

4

30101:001:0691), Kihelkonna metskond 432 (katastritunnus 30101:001:0629), Kihelkonna metskond 387 (katastritunnus 30101:001:0634), Kihelkonna metskond 23 (katastritunnus 48301:001:0112), Kihelkonna metskond 801 (katastritunnus 71401:001:0585), Vilsandi rahvuspark 36 (katastritunnus 30101:001:0708);

4.1.1.2. hooldama niitmise teel - lubatud ainult niitmine maatükil Kihelkonna metskond 419 (katastritunnus 30101:002:0564):

4.1.1.2.1 niita võib alates 10. juulist ja töö peab olema teostatud hiljemalt 30. septembriks; 4.1.1.2.2 niide tuleb maatükilt eemaldada; 4.1.2. likvideerima maatükilt kokku kogutud niite (sh heinapallid, -pakid jne) niitmisele järgneva

aasta 1. aprilliks; 4.1.3. mitte ladustama maatüki hooldamisel tekkinud saadusi (niide, hein, võsa, roog jms) väljapoole

lepingu objektiks olevat maatükki RMK teisele maatükile. Sellekohase soovi olemasolul tuleb rentnikul sõlmida RMK-ga kirjalik kasutusleping;

4.1.4. arvestama oma tegevuses lepingu punktis 2.1 nimetatud kaitseala kaitse-eeskirja nõudeid; 4.1.5. tagastama maatüki rendileandjale lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel

(erakorralisel ülesütlemisel) vastavalt lepingu tingimustele; 4.1.6. tasuma tähtaegselt tähtaegselt kasutustasu ja muid lepingu järgselt tasumisele kuuluvaid

summasid; 4.1.7. lubama rendileandja ja kaitseala valitseja esindajaid koos rentniku esindajaga takistamatult

maatükile lepingutingimuste (sealhulgas eritingimused poolloodusliku koosluse hooldamiseks) täitmise kontrollimiseks ja ülevaatuseks. Kaitseala valitseja ametnikel on õigus peatada tehtavad hooldustööd kohapeal, juhul kui kontrollimisel ilmneb, et töödega tekitatakse kahju poollooduslikule kooslusele. Selle kohta koostatakse kirjalik akt, milles põhjendatakse tööde peatamist. Rentnikupoolsete rikkumiste avastamisel teeb rendileandja vastavad ettekirjutused, mis on rentnikule kohustuslikud ning vajaduse korral võtab tarvitusele abinõud rikkumiste kõrvaldamiseks ja riigile kahju tekkimise vältimiseks;

4.1.8. mitte tegema takistusi rendileandjale metsamajanduslike tööde teostamiseks, samuti mitte nõudma rendileandjalt igakordset kooskõlastust tööde teostamiseks;

4.1.9. teatama viivitamatult rendileandjale looduskahjudest jm õnnetustest, mis toimusid seoses maatükiga või mis mõjutavad lepingu kohast täitmist;

4.1.10. hüvitama rendileandja nõudel kahjud, mis on tekkinud rentniku või temaga seotud isikute tegevuse või tegevusetuse tagajärjel maatükile või sellel asuvale poollooduslikule kooslusele;

4.1.11. pidama kinni õigusaktidega või rendileandja poolt kehtestatud või kaitseala valitseja avalikustatud asjakohastest eeskirjadest maatüki ja seal asuva poolloodusliku koosluse osas;

4.1.12. tagama maatükil ja selle lähimas ümbruses korrashoiu, heakorra ning vajadusel jäätmekäitluse; 4.1.13. mitte kahjustama oma tegevusega maatükil asuvaid ja sellega piirnevaid

maaparandussüsteeme ja juurdepääsuteid; 4.1.14. teatama rendileandjale poolloodusliku koosluse hooldamiseks raie teostamise vajadusest; 4.1.15. arvestama oma tegevuses võimalike kahjulike keskkonnamõjudega; tagama säästliku

ressursikasutuse ja vältima kahjulikke keskkonnamõjusid; 4.1.16. mitte andma maatükki allrendile või muul viisil kasutusse; 4.1.17. teavitama viivitamatult rendileandjat rentniku õiguste ja kohustuste õigusjärgluse korras

üleminekust, kusjuures õigusjärglane on kohustatud esitama oma andmed ning kinnituse, et õigusjärglane kohustub täitma kõiki lepingust tulenevaid kohustusi;

4.1.18. korraldama maatükil lepingu punktis 5.1. nimetatud tegevusi kooskõlas kehtivate õigusaktidega;

4.1.19. mitte kinnitama karjaaeda kasvavate puude, hoonete ja rajatiste külge; 4.1.20. tegema karjaaias karjatamisvälisel ajal metsloomadele läbipääsud; 4.1.21. maatüki sellele osale, kus RMK on võtnud kohustuse teha raiet poollooduslike koosluste

taastamiseks, mitte taotlema pindalalisi toetusi enne, kui RMK on kirjalikult teatanud raietööde lõpetamisest;

5

4.1.22. peale RMK poolt taastatud ala vastuvõtmist hoidma poolloodusliku koosluse seisundit ja teostama vajadusel alla 8 cm läbimõõduga puittaimestiku tõrjumist.

5. Rentniku õigused 5.1. Rentnikul on õigus: 5.1.1. iseseisvale tegevusele maatükil tulenevalt maatüki kasutusse andmise otstarbest; 5.1.2. saada rendileandjalt teavet otsustest, mis mõjutavad lepingu täitmist, samuti saada rendi-

leandja kaudu kaitseala valitsejalt selgitusi ja nõustamist poollooduslike koosluste hooldamiseks;

5.1.3. poolloodusliku koosluse taastamiseks purustada taimestikku, sh kännuvõsusid ja freesida mättaid, kui see on kooskõlas kaitse-eeskirjaga;

5.1.4. teha taastamistöid alates 10. juulist; 5.1.5. teha taastamistöid samas kohas kuni 3 (kolmel) järjestikusel aastal; 5.1.6. teha rendileandjale kirjalik taotlus RMK poolt ettevalmistatud vormil (lisa 4) raie tegemiseks

maatükil asuvate poollooduslike koosluste hooldustingimuste parandamiseks; 5.1.7. kasutada renditud maatükil väljapoole poollooduslike koosluste piire jäävaid alasid

karjatamise või niitmise otstarbel.

6. Rendileandja kohustused 6.1. Rendileandjal on kohustus: 6.1.1. anda maatükk rentniku kasutusse ja valdusse üle lepingu jõustumisel; 6.1.2. rentniku taotlusel esimesel võimalusel korraldada selgituste andmine ja nõustamine kaitseala

valitseja poolt poollooduslike koosluste hooldamise kohta; 6.1.3. hinnata, kas rentniku taotlus vastavalt lepingu punktile 5.1.6 - teha poolloodusliku koosluse

hooldamistingimuste parandamiseks raiet - on põhjendatud; 6.1.4. teavitada rentnikku kirjalikult mõistliku aja jooksul oma otsusest raietööde põhjendatuse

kohta.

7. Rendileandjal on õigus nõuda lepingu objekti muutmist, jättes sellest välja maatüki, mida rentnik ei ole lepingukohaselt hooldanud rikkumise kõrvaldamiseks täiendavalt antud tähtaja jooksul. Lepingu objekti muutmine vormistatakse lepingu muutmisena ja vormistatakse lepingu lisana.

8. Lepingu lõppemine ja erakorraline ülesütlemine 8.1. Leping lõpeb lepingu tähtaja lõppemisel. 8.2. Poolte kirjalikul kokkuleppel võib lepingu lõpetada igal ajal enne lepingu tähtaja möödumist.

Lepingu võib erakorraliselt üles öelda ühe poole nõudmisel õigusaktides ja lepingus ettenähtud alustel, kusjuures ülesütlemist nõudev pool on kohustatud teatama sellest teisele poolele kirjalikult 1 (üks) kuu ette.

8.3. Rendileandja võib lepingu erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata võlaõigusseaduse § 196 toodud nõudeid järgides üles öelda juhul, kui:

8.3.1. rentnik kasutab maatükki vastuolus lepingus nimetatud otstarbega; 8.3.2. rentnik takistab lepingu punktis 4.1.7. nimetatud ülevaatuse teostamist; 8.3.3. rentnik jätab tähtaegselt maksmata kasutustasu või viivise; 8.3.4. rentnik annab maatüki allrendile või muul viisil kasutusse; 8.3.5. rentnik jätab hooldamata maatükil olevad poollooduslikud kooslused; 8.3.6. rentnik pankrotistub või lõpetab tegevuse. Rentniku või tema õigusjärglase lõpetamisel või

pankroti väljakuulutamisel loetakse leping lõpetatuks alates rentniku lõpetamise või pankroti väljakuulutamise päevast;

8.3.7. rendileantud vara on riigile vajalik avalikuks otstarbeks. Sel juhul hüvitab riik rentnikule erakorralise ülesütlemise tõttu tekkinud kahju seaduses sätestatud korras.

6

8.4. Kui ilmneb, et õigusjärgluse korras lepingu pooleks astunud isik ei ole võimeline lepingu objekti korrapäraselt majandama või kui rentnikult ei saa lepingu jätkamist muul põhjusel oodata, võib rendileandja 1 (ühe) kuu jooksul lepingusse astumise teate kättesaamisest lepingu üles öelda.

8.5. Rentnik võib lepingu erakorraliselt üles ütelda juhul, kui: 8.5.1. tema poolt lepingujärgsete õiguste teostamine või kohustuste täitmine on vääramatu jõu või

rendileandja süü tõttu muutunud võimatuks või oluliselt raskendatuks; 8.5.2. kaitseala valitseja muudab eritingimusi poollooduslike koosluste hooldamise kohta viisil, mis

oluliselt suurendavad rentnikupoolseid kulutusi lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Juhul, kui rentnik soovib käesolevale alusele tugineda lepingu erakorralisel ülesütlemisel, peab ta tõendama rendile andjale vastavate kulutuste suurenemist tulenevalt eritingimuste muutmisest.

8.6. Lepingus määratud etteteatamistähtaja jooksul kehtivad lepinguga kokku lepitud tingimused.

9. Lepingu lõppemise ja erakorralise ülesütlemise tagajärjed 9.1. Lepingu lõppemisel või erakorraliselt ülesütlemisel on rentnik kohustatud tagastama maatüki

rendileandjale seisukorras, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele. Maatüki kahjustamise korral rentniku süül on rentnik kohustatud hüvitama rendileandjale maatükile tekitatud kahju ja taastama maatüki kasutamiseelse olukorra.

9.2. Maatüki tagastamine rendileandjale vormistatakse kirjaliku üleandmise-vastuvõtmise aktiga, millele kirjutavad alla mõlema poole esindajad. Maatüki üleandmise-vastuvõtmise akt lisatakse lepingule lepingu lisana. Üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisega loetakse maatükk rentniku poolt tagasi antuks. Kui rentnik hoidub kõrvale maatüki üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest, on rendileandjal õigus akt alla kirjutada ühepoolselt.

9.3. Lepingu lõppemisel või erakorraliselt ülesütlemisel esitab rendileandja rentnikule lõpparve. Lõpparve esitatakse hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul arvates maatüki rendileandjale tagastamisest. Lõpparves fikseeritakse pooltel teineteiselt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused.

9.4. Riigi omandiõiguse lõppemisega maatükile jääb leping jõusse ka uue omaniku suhtes, kui seadustes ei nähta ette teisiti.

10. Poolte vastutus 10.1. Maatüki rendileandjale tagastamisega viivitamisel lepingu lõppemisel või erakorralisel

ülesütlemisel kohustub rentnik maksma leppetrahvi alljärgnevalt: 10.1.1. vabastamisega viivitamise korral kuni 1 (ühe) kuu üle määratud tähtaja - 1 (üks) % kuue kuu

kasutustasust iga viivitatud päeva eest; 10.1.2. vabastamisega viivitamise korral üle 1 (ühe) kuu - 3 (kolm) % kuue kuu kasutustasust iga

viivitatud päeva eest. 10.2. Lisaks lepingus ettenähtud viivise ja leppetrahvi tasumisele, on pooled kohustatud täielikult

hüvitama teineteisele lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju. 10.3. Kasutustasu tasumisega viivitamisel on rentnik kohustatud tasuma rendileandjale viivist

lepinguga ettenähud suuruses ja korras.

11. Poolte esindajad ja kontaktandmed 11.1. Rendileandja esindaja on RMK looduskaitseosakonna maarendilepingute spetsialist Saima

Uusma, tel 509 9538, e-post [email protected] 11.2. Rentniku esindaja on juhatuse liige Madis Tiik, tel 510 9143, e-post [email protected]

12. Teadete edastamine 12.1. Lepinguga seotud teated edastatakse telefoni teel või e-kirja teel poole lepingus märgitud e-posti

aadressile. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. 12.2. E-kirja teel edastatud teated peetakse kättesaaduks alates teate edastamisele järgnevast

tööpäevast.

7

12.3. Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel teisele poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument. Viimane vorminõue on täidetud ka juhul, kui teade edastatakse e-kirja teel.

13. Vääramatu jõud 13.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu

rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist pooled lepingu sõlmimisel ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud).

13.2. Lepingus mõistetakse vääramatu jõuna: 13.2.1. massilisi rahutusi poolte asukoha haldusüksuses; 13.2.2. sõjalist konflikti; 13.2.3. riigikogu või valitsuse õigusakti, mis oluliselt takistab lepingu täitmist; 13.2.4. muu lepingus loetlemata asjaolu, mida mõlemad pooled aktsepteerivad vääramatu jõuna. 13.3. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude

tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele. 13.4. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 90 (üheksakümne) päeva, loetakse, et leping on lõppe-

nud täitmise võimatusega. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigus nõuda teiselt poolelt lepingu mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist.

14. Lõppsätted 14.1. Lepingu tingimusi võib muuta või täiendada poolte kirjalikul kokkuleppel, välja arvatud

juhtudel, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest või lepingu punkti 7 alusel. Juhul, kui lepingu muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutumisest, teatab rendileandja sellest rentnikule kirjalikult 1 (üks) kuu ette.

14.2. Lepingu või juba jõustunud lepingu lisade muutmine ja täiendamine vormistatakse lepingu lisana.

14.3. Poolte vahel lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel kuuluvad vaidlused läbivaatamisele õigusaktidega kehtestatud korras.

14.4. Lepingus reguleerimata küsimuste lahendamisel juhinduvad pooled metsaseadusest, riigivara- seadusest, võlaõigusseadusest ja teistest õigusaktidest, mis vastavat küsimust reguleerivad.

14.5. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Poolte andmed ja allkirjad

Rendileandja Rentnik Riigimetsa Majandamise Keskus Andruse mahe -ja turismitalu OÜ Registrikood 70004459 Registrikood 11525355 Sagadi küla, Haljala vald, Madise, Rahtla küla, Saaremaa vald 45403 Lääne-Viru maakond 93614 Saare maakond Tel 509 9538 Tel 510 9143 E-post [email protected] E-post [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Saima Uusma Madis Tiik Maarendilepingute spetsialist Juhatuse liige