Keskkonnaameti seisukoht Laulaste kraavide livideerimise kavatsusele

Märgade metsaelupaikade taastamise kavatsus Laulaste taastamisalal

Riigimetsa Majandamise Keskus kavandab tegevusi märgade metsaelupaigatüüpide seisundi

parandamiseks Pärnumaal Laulaste looduskaitsealal Laulaste taastamisalal. Töö kavandamise

aluseks on „Märgade metsaelupaigatüüpide (*9080, *91D0, *91E0, 91F0 ning kõdusoometsad)

taastamiskava“ (19.02.2024 veel kinnitamata). Taastamistöö sisaldab kuivenduskraavide

sulgemist, paisude rajamist ja vajadusel trassiraiet.

Palume Keskkonnaameti seisukohta ja tingimusi kuivenduskraavide likvideerimise kavatsusele.

Palume ettepanekuid, millega tuleb arvestada projekteerimise lähteülesande koostamisel.

Lisa – Kuivenduskraavide likvideerimise kavatsus koos kaardikihtidega.

Lugupidamisega,

(allkirjastatud digitaalselt)

Ants Animägi

looduskaitsespetsialist

RMK looduskaitseosakond

[email protected]

511 6458

Keskkonnaameti Lääne regioon

Teie nr

Meie 19.02.2024 nr 3-6.1/2024/1021

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Ants Animägi

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 19.02.2024 nr 3-6.1/2024/1021

Meie 13.03.2024 nr 7-9/24/3136-2

Seisukoht kraavide likvideerimise kavatsuse

kohta (Laulaste looduskaitseala)

Austatud Ants Animägi

Olete esitanud Keskkonnaametile seisukoha andmiseks ning tingimuste seadmiseks märgade

metsaelupaikade taastamise kavatsuse Laulaste taastamisalal. Taastamisala pindalaga 432,2 ha

asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Massiaru külas ning hõlmab Orajõe metskond 3

katastriüksust1. Töö kavandamise aluseks on „Märgade metsaelupaigatüüpide (*9080, *91D0,

*91E0, 91F0 ning kõdusoometsad) taastamiskava“ (käesoleval hetkel veel kinnitamata).

Taastamistöö sisaldab kuivenduskraavide sulgemist, paisude rajamist ja vajadusel trassiraiet.

Laulaste märgade metsade veerežiimi taastamine jääb Laulaste looduskaitseala Laulaste

sihtkaitsevööndisse ning Teaste piiranguvööndisse. Laulaste sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

on metsakoosluse taastamine vastavalt kaitse-eesmärgile, metsaökosüsteemi arengu tagamine

loodusliku protsessina ja kaitstavate liikide elupaikade säilitamine. Teaste piiranguvööndi

kaitse-eesmärk on II kategooria kaitsealuste liikide elupaikade kaitse ning elustiku

mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine2.

Märgade metsaelupaigatüüpide tegevuskavas on Laulaste taastamisala paigutatud

prioriteetsusklassi B – taastamiseks sobiv ala, aga mõne selge probleemiga, mida on vaja

käsitleda. Ala muudab sobivaks tema suurus ning järjepidevus soo-lehtmetsa alana, kuid

täpsustamist vajab, kuivõrd vähendaks taastamise efektiivsust kohapealsest kuivendusvõrgust

ainult osa hõlmamine. Eelkõige on probleemiks taastamisalale jääva piiranguvööndi osa.

Laulaste looduskaitseala kaitsekorralduskava (2007-2016) kohaselt on suur osa Laulaste

looduskaitsealast suurema puidutoodangu ning parema teedevõrgu eesmärgil kuivendatud.

Kuivenduse tulemusel on tekkinud muutused ala veerežiimis ning puistute liigilises koosseisus

ning struktuuris. Vajalik on kaitseala loodusliku veerežiimi taastamine, mis tuleb läbi viia

sujuvalt, vältides puistute hukkumist ning üleujutuste tekkimist. Loodusliku veerežiimi

taastamisel tuleb järgida kaitse-eeskirjas sätestatud piiranguid.

Loodusliku veerežiimi taastamine on otstarbekas eelkõige sihtkaitsevööndis, kuna seal on ka

edaspidi võimalik säilitada looduslähedast veerežiimi, saab reguleerida

1 Katastritunnus 21302:003:0120 2 Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määrus nr 319 „Laulaste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-

eeskiri“ (edaspidi eeskiri) § 9 ja § 13

2 (2)

maaparandussüsteemide hoiutöid, sihtkaitsevööndimetsi saab kujundada üksnes liigi kaitsest

lähtuvalt ning pole vajadust arvestada muuhulgas metsamajandamise võimalustega. Laulaste

loodusala kaitsekorralduskavas (2023) (lühikava) tehakse ettepanek muuta Laulaste

looduskaitseala tsoneeringut, mille käigus arvatakse hetkel piiranguvööndisse jäävad

metsaelupaigad (9010*, 9050, 9080*) sihtkaitsevööndisse. Tsoneeringu muudatuse järgselt

suureneb Laulaste looduskaitsealal sihtkaitsevööndisse jääva ala pindala, mistõttu on ala

veerežiimi taastamine igati põhjendatud.

Eelnevat arvesse võttes on märgade metsade veerežiimi taastamise kavatsus kooskõlas Laulaste

looduskaitseala kaitse-eesmärkidega.

Metsaelupaigatüüpide säilitamis- ja taastamistöödel tuleb lähtuda põhimõttest, et

metsaelupaigatüüpide taastamistööde käigus tuleb võimalikult vähe mõjutada olemasolevaid

elupaigatüüpe. Kui trassiraied on vajalikud, tuleb juhinduda tegevuskavas käsitletud

põhimõtetest. Trasside raiumisel peab lähtuma põhimõttest – nii vähe kui võimalik ja nii palju

kui hädavajalik. Kindlasti tuleb trasside raiumisel jätta paisude vahelisel alal kasvama kõik need

kraavikalda puud, mis ei sega kraavi täitmist või mulde likvideerimist või masinate liikumist.

Võimalusel peab trassile jätma puudegrupid, millest ekskavaator saab lihtsalt mööda

manööverdada. See on vajalik selleks, et liigendada muidu ühetaolisi joonelemente, mis võivad

teoreetiliselt suurendada kisklust ja rikuvad loodusmaastike terviklikkust. Suuremate kraavide

puhul võib vajadusel jätta lühikesed kraavilõigud ka täitmata, kui see võimaldab puistut

säilitada ja kui need lõigud ei ole hüdroloogiliste tingimuste parandamise seisukohast määrava

tähtsusega. Kindlasti tuleb säilitada üksikud väga vanad puud ja samuti kraavide sisenõlvadele

kasvama hakanud puud.

Eelistatuim taastamisvõte peab olema kraavide täielik tagasitäitmine (välja arvatud eelnevas

lõigus mainitud juhul). Kui taastamisalal on kraavivallid, tuleb need üldjuhul likvideerida,

kasutades materjali kraavitäiteks. Kui kraavimuldele kasvanud metsakooslus on väärtuslik või

on kraavimuldest saanud kasvukoht mõnele ohustatud liigile, tuleb valli likvideerimise asemel

kaaluda võimalust rajada valli sisse piisavalt läbijookse, et vall ei toimiks veetõkkena.

Taastamistööde tegemise aeg tuleb planeerida arvestades lindude pesitsusperioodi (15.03-

31.07).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kesküla

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Liis Sinijärv 5306 4783

[email protected]

Kalev Sepp (kaitse planeerimine) 5561 7069

[email protected]