Kohatu loodusala (Kohatu hoiuala, Kohatu must-toonekure ja Leevre metsise püsielupaiga) kaitsekorralduskava

Vaade Kasari jõele ja lamminiitudele Kohatu sillalt

Keskkonnaamet 2024

Kohatu loodusala (Kohatu hoiuala, Kohatu

must-toonekure ja Leevre metsise

püsielupaiga) kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

13.03.2024

korraldusega nr 1-3/24/78

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ........................................................................................................................ 4 1.1 Uuritus ja seire ...................................................................................................................... 6

2. Kaitseväärtused ja kaitse-eesmärgid....................................................................................... 7

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ................................................................... 16 3.1. Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine ............................................. 19 3.2. Külastuskorraldus.................................................................................................... 19 3.3. Hoiuala piiritähiste uuendamine ja täiendavate tähiste paigaldamine ............... 19

Kasutatud andmeallikad ............................................................................................................ 20

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

KOV – kohalik omavalitsus

LKS ‒ looduskaitseseadus

HA – hoiuala

PEP – püsielupaik

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja

kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

PV – piiranguvöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

VMK – Veemajanduskava

Kujunemise potentsiaal – SKV-s potentsaal tulevikus elupaikade kujunemiseks potentsiaalsete

elupaikade arvelt.

4

1. ALA ISELOOMUSTUS

Kaitstavate alade nimed Kohatu hoiuala (KLO2000177), Leevre metsise püsielupaik (KLO3000226), Kohatu

must-toonekure püsielupaik (KLO3000505)

Loodusala nimi Kohatu loodusala (EE0020302)

Pindala 975 ha

Asukoht ja piirid

Rapla maakond, Märjamaa vald, Kohatu, Leevre, Lümandu, Purga, Russalu, Sipa ja

Soosalu küla

Asukoht Keskkonnaportaalis

Kaitsekord

Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla

maakonnas”, Keskkonnaministri 03.07.2006 määrus nr 43 „Must-toonekure ja suur-

konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”, Keskkonnaministri

13.01.2005 määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” ja

Looduskaitseseadus, § 32 ja 33

Koostaja nimi Hanna Kaarin Hermlin

Koostamise aasta 2024

Kaitsekorralduskava koostamise kord Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise

ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Loodusala väärtusteks on Kasari jõgi ja seda ümbritsevad poollooduslikud kooslused, mida tuleb kavas sätestatud eesmärkide

saavutamiseks taastada ja iga-aastaselt hooldada. Lisaks moodustab poole loodusalast Leevre metsise PEP ning väiksem Kohatu must-

toonekure PEP, mille koosseisus on looduslikule arengule jäävad metsa- ja sookooslused.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele.

Kaitsekorralduskava koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja kaitsekorralduskava koostamise juhendist.

Kohatu loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise

eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Kohatu loodusala, Kohatu hoiuala, Kohatu must-toonekure PEP ja Leevre metsise PEP

(aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga august 2023).

6

1.1. Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Esmane elupaikade inventuur toimus alal Natura pilootprojekti raames aastal 2000, ala

inventeerisid Toomas Kukk ja Bert Holm. Aastatel 2001-2002 inventeerisid elupaiku Vivika

Meltsov, Katrin Jürgens, Thea Kull ja Eerik Leibak. Seejärel on ala aastal 2012 inventeerinud Sirje

Azarov, aastal 2015 Peedu Saar, aastal 2016 Marje Talvis, aastal 2017 Sirje Azarov ja Sander

Laherand. Viimane suurem elupaikade inventuur toimus 2018. aastal, mille viis läbi Clanga OÜ

ekspert Renno Nellis. Lisaks on aastatel 2022-2023 üksikuid alasi inventeerinud Joosep Suitso.

Inventuuri andmetel leiduvad alal elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal

mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niidud (6510), puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (7220*),

liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*),

rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)

ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).

Liikidest on aastal 2018 Eesti Maaülikooli ja MTÜ Eesti Loodushoiukeskus Keskkonnaameti

tellimusel uurinud hariliku võldase ja hariliku hingu esinemist. Kuigi hinku alal ei leitud, on kaitse-

eesmärgiks olev võldas Kasari jões arvukas ja laialt levinud. Olulised ohutegurid puuduvad.

Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud siin loetletud inventuuride andmete põhjal.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire

Kohatu loodusalal asub saarma seirejaam LF44 (kr kood SJA6817000), kus on saarmast seiratud

aastatel 2007, 2012 ja 2018. Kõigil aastatel on saarmas seirejaamas esinenud. Loodusala

territooriumil elupaika kaardistatud ei ole, kuid liik elab seal suure tõenäosusega. Näiteks leiti

aastal 2018 Russalu kivisilla alt saarma väljaheited. Russalu sild asub Kasari jõel, loodusala piirist

500m ülesvoolu.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Kohatu loodusalal on vajalik 20 ha-l poollooduslike koosluste inventuur vananenud infoga või

inventeerimata aladel. Inventuur on tellitud, eeldatav valmimistähtaeg on sügis 2024. Lisaks on

esimese prioriteedi tööna vajalik inventeerida teadmata seisundiga elupaiku liigirikkad madalsood

(2 ha), vanad loodusmetsad (21,6 ha), rohunditerikkad kuusikud (3,5) ha, soostuvad- ja soo-

7

lehtmetsad (19,4 ha) ning nõrglubja-allikad. Lisaks on 33 ha-l vajalik inventuur seni

inventeerimata Natura elupaigas jõed ja ojad (3260).

Liikidest on Kohatu loodusalal vajalik inventeerida kauni kuldkinga kasvukoht umbes 450 ha-l,

rohelise kaksikhamba kasvukoht 5,6 ha-l ning paksukojalise jõekarbi elupaik 33 ha-l.

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

Kohatu loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisasse kantud

kooslused ning II ja IV lisas nimetatud liigid. Kohatu loodusala kaitse-eesmärkideks olevad

väärtused (kaitseväärtused) on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2004. aasta korraldusega1, hoiuala

omad Vabariigi Valitsuse 2006. aasta määrusega2 , Kohatu must-toonekure püsielupaiga oma

keskkonnaministri 2009. aasta määrusega3 ja Leevre metsise püsielupaiga oma keskkonnaministri

2005. aasta määrusega4.

Kohatu loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud elupaigatüübid jõed ja ojad (3260),

kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad ‒ 6210), niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510),

puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood

(7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud

(9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad

(91D0*) ning II lisas nimetatud liikide saarma (Lutra lutra), hariliku lendorava (Pteromys

volans*), hariliku võldase (Cottus gobio), paksukojalise jõekarbi (Unio crassus), kauni kuldkinga

(Cypripedium calceolus) ja rohelise kaksikhamba (Dicranum viride) elupaigad või kasvukohad.

Kohatu hoiuala kaitse-eesmärk on kaitsta elupaigatüüpe jõed ja ojad (3260), kuivad niidud

lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*),

liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*),

rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*)

ja II lisas nimetatud liikide saarma (Lutra lutra), hariliku lendorava (Pteromys volans*), hariliku

võldase (Cottus gobio), paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) ja kauni kuldkinga (Cypripedium

calceolus) elupaigad või kasvukohad.

Hoiuala kaitse-eesmärkideks tuleb lisada loodusala kaitse-eesmärk allikad ja allikasood (7160) ja

roheline kaksikhammas (Dicranum viride). Nii hoiuala kui ka loodusala kaitse-eesmärkideks tuleb

lisada elupaik liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*). Kuigi elupaigatüüpi asub alal vaid

0,9 ha, on selle seisund hea ning elupaik on pooles mahus juba hooldatav.

1 Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiriˮ 2 Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas” 3 Keskkonnaministri 03.07.2006 määrus nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla

võtmine ja kaitse-eeskiri“ 4 Keskkonnaministri 13.01.2005 määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine”

8

Kohatu must-toonekure ja Leevre metsise püsielupaikade kaitse-eesmärkideks on vastavalt must-

toonekurg ja metsis. Püsielupaikades leidub ka soo- ja metsaelupaiku, mille kaitse ei ole seatud

siseriiklikuks kaitse-eesmärgiks. Kohatu must-toonekure PEP kuulub kogu ulatuses

sihtkaitsevööndisse, kuid Leevre metsise PEP-i piiranguvööndi kaitsekord pole koosluste kaitseks

sobiv. Kava koostamise hetkel on Leevre metsise PEP-i piiranguvööndisse jäävad metsaelupaigad

ajutiselt kaitstud projekteeritava metsaelupaikade looduskaitsealaga, kuid vajalik on kaitsekorra

muutmine. Seal asuvad elupaigad liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*),

vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad

(9080*) ja rabametsad (91D0*) tuleb seada siseriiklikuks eesmärgiks.

Tabelis 1 on elupaigatüüpide seisund ja eesmärk määratud looduses reaalselt olemasoleva, st

inventeeritud ja EELISesse kantud elupaigatüüpide alusel. Vastavalt sellele tuleb korrigeerida ka

standardandmebaasi andmeid. Standardandmebaasi muudatuse põhjenduseks on andmete

täpsustamine (tüübimuutused ning piiri korrigeerimine). Tabelis 1 võetakse kokku Kohatu

loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi

saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks

ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Koosluste ja liikide soodsa

seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud

vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole

tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud kasutatud

andmeallikate nimekirja.

9

Tabel 1. Kohatu loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus5

Seisund6

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk7 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus8 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)9

Jõed ja ojad

(3260)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

33 ha / teadmata

seisundiga

Elupaigatüübi

säilitamine 33 ha

Andmete täpsustamine

33 ha

Info puudumine

Paisutamine

Inventuur ja

ekspertiis, 33 ha

Andmeid on

täpsustatud 33 ha

Elupaiga

seisundiandmed

puuduvad EELISes

VMK 2019 seisuga

seisund hea

0,35 / 1,01

Poollooduslikud kooslused

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(6210*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

11,2 ha / A

1,4 ha / B

0,5 ha / C

Elupaigatüübi

säilitamine 12,6 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 0,5 ha

Võsastumine Hooldamine 12,6

ha

Taastamine ja

seejärel

hooldamine

0,5 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 13,1 ha,

sh 0,5 ha taastatud

0,7 ha elupaiku

13,1 ha-st on 6210

ilma tärnita (A ja C

esinduslikkusega)

2017 SDF-is 0 ha,

viia sisse parandus

0,4‒0,3 / 0,4

Liigirikkad

niidud lubjavaesel

mullal (6270*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

0,5 ha / A

0,4 ha / B

Elupaigatüübi

säilitamine 0,9 ha

Mittesobiv

kaitsekord

Võsastumine

Kaitsekorra

muutmine

Hooldamine

0,4 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 0,9 ha, sh

0,5 ha taastatud

Lisada loodusala ja

hoiuala kaitse-

eesmärkide sekka

0,03‒0,2 /

0,03

5 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number 6 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 7 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 8 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. 9 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

10

Kaitseväärtus5

Seisund6

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk7 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus8 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)9

Taastamine ja

seejärel

hooldamine

0,5 ha

Niiskuslembesed

kõrgrohustud

(6430)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

0,02 ha /

teadmata

seisundiga

Elupaigatüübi

säilitamine 0,02 ha

Andmete täpsustamine

0,02 ha

Info puudumine

Võsastumine

Poollooduslike

koosluste

inventuur

Andmeid on

täpsustatud 0,02 ha

2017 SDF-is 0,01 ha

Osa suuremast

elupaigapolügoonist,

mis jääb kaitsealalt

välja

0,001 / 0,001

Lamminiidud

(6450)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

3,5 ha / A

7,5 ha / B

53,2 ha /C

18,7 ha /

teadmata

seisundiga

Elupaigatüübi

säilitamine 11 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 53,2 ha

Andmete täpsustamine

18,7 ha

Võsastumine

Info puudumine

Hooldamine

5,5 ha

Taastamine ja

seejärel

hooldamine

58,7 ha

Inventuur 18,7 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 82,9 ha, sh

58,7 ha taastatud ja

andmed on täpsustatud

18,7 ha

2017 SDF-is

99,5 ha, puudujääk

tingitud andmete

hilisemast

täpsustamisest

(tüübimuutus)

0,64‒0,51 /

0,64

Aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga

niidud (6510)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

2,4 ha / A

2 ha / B

4,7 ha / C

Elupaigatüübi

säilitamine 4,4 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 4,7 ha

Võsastumine Hooldamine 4,6

ha

Taastamine ja

seejärel

hooldamine 4,5

ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 9,1 ha, sh

4,5 ha taastatud

2017 SDF-is 12,4

ha, puudujääk

tingitud andmete

hilisemast

täpsustamisest (piiri

korregeerimine)

0,23 / 0,41

Puisniidud

(6530*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

3,9 ha / B

0,4 ha / C

Elupaigatüübi

säilitamine 3,9 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 0,4 ha

Võsastumine

Metsastamine

Hooldamine

3,9 ha

Taastamine ja

seejärel

hooldamine

0,4 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 4,3 ha, sh

0,4 ha taastatud

2017 SDF-is 4,9 ha,

puudujääk tingitud

andmete hilisemast

täpsustamisest

(tüübimuutus)

0,22‒0,11 /

0,22

11

Kaitseväärtus5

Seisund6

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk7 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus8 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)9

Puiskarjamaad

(9070)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

1 ha / teadmata

seisundiga

Elupaigatüübi

säilitamine 1 ha

Andmete täpsustamine

1 ha

Info puudumine

Võsastumine

Inventuur 1 ha Andmed on

täpsustatud 1 ha

2017 SDF-is 3,1 ha,

puudujääk tingitud

andmete hilisemast

täpsustamisest

(tüübimuutus)

0,03 / 0,05

Sooelupaigatüübid

Allikad ja

allikasood (7160)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

0,2 ha / B Elupaigatüübi

säilitamine 0,2 ha

Heas seisus elupaika

on säilinud 0,2 ha

0,03 / 0,04

Nõrglubja-allikad

(7220*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

Teadmata

seisundiga

Andmete täpsustamine Ekspertiis10 Andmed on

täpsustatud

Liigirikkad

madalsood (7230)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

50,6 ha / B

2 ha / teadmata

seisundiga

Elupaigatüübi

säilitamine 50,6 ha

Andmete täpsustamine

2 ha

Info puudumine

Kuivendus

Inventuur 2 ha Heas seisus elupaika

on säilinud 50,6 ha

Andmed on

täpsustatud 2 ha

2017 SDF-is 62,3

ha, puudujääk

tingitud andmete

hilisemast

täpsustamisest

(tüübimuutus)

0,20 / 0,29

10 Täiendavad meetmed (nt hoiuala kaitsekorra muutmine) selguvad ekspertiisi tulemuste järgselt.

12

Metsaelupaigatüübid

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

4,4 ha / A

48,5 ha / B

29,4 ha / C

21,6 ha /

teadmata

seisundiga

7 ha / p

Elupaigatüübi

säilitamine 63,9 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 29,4 ha

Andmete täpsustamine

21,6 ha

Kuivendus

Info puudumine

Looduslikule

arengule jätmine

82,3 ha

Inventuur 21,6 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 103,9 ha,

sh andmed on

täpsustatud 21,6 ha

Kujunemise

potentsiaal 7 ha

2017 SDF-is 36,7

ha, viia parandus

sisse

0,12 / 0,14

Vanad laialehised

metsad (9020*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

1 ha / p Elupaigatüübi

kujunemine 1 ha

Metsaraie Looduslikule

arengule jätmine

1 ha

Kujunemise

potentsiaal 1 ha

2022 inv kohaselt

tehtud aegjärkne raie

üle 10 a tagasi

2017 SDF-is 1 ha

0,01 / 0,01

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

9,7 ha / B

1,3 ha / C

3,5 ha / teadmata

seisundiga

Elupaigatüübi

säilitamine 11 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 1,3 ha

Andmete täpsustamine

3,5 ha

Info puudumine

Metsaraie

Inventuur 3,5 ha

Looduslikule

arengule jätmine

1,3 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 14,5 ha, sh

1,3 ha on taastunud ja

andmed on täpsustatud

3,5 ha

2017 SDF-is 30,8

ha, puudujääk

tingitud andmete

hilisemast

täpsustamisest

(tüübimuutus)

0,12 / 0,15

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(9080*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

100,2 ha / B

12,9 ha / C

19,4 ha /

teadmata

seisundiga

21,9 ha / p

Elupaigatüübi

säilitamine 100,2 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 12,9 ha

Andmete täpsustamine

19,4 ha

Kuivendamine

Info puudumine

Looduslikule

arengule jätmine

12,9 ha

Inventuur 19,4 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 132,5 ha,

sh taastunud 12,9 ha ja

andmed on täpsustatud

19,4 ha

Kujunemise

potentsiaal 21,9 ha

2017 SDF-is

95,9 ha, viia

parandus sisse

0,32‒0,28 /

0,31

Siirdesoo- ja

rabametsad

(*91D0)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

42,7 ha / B Elupaigatüübi

säilitamine 42,7 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 42,7 ha

2017 SDF-is

39,6 ha, via

parandus sisse

0,09‒0,08 /

0,10

13

Tabel 2. Kohatu loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid)

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Natura eesmärgid

Saarmas (Lutra

lutra)

LKS – III, KE –

jah, LoD – II ja IV,

LoA ‒ jah

Esineb alal11 Sobiliku elupaiga

jõed ja ojad

säilitamine 33 ha

Liigile sobiv elupaik

(jõed ja ojad) on

säilinud

heas seisundis 33 ha-l

Loodusala jääb saarma

seirealasse. Seirealalt on

saarma tegevusjälgi leitud

aastatel 2007, 2012, 2018.

Loodusala territooriumil

elupaika kaardistatud ei ole,

kuid liik elab seal suure

tõenäosusega.

Harilik lendorav

(Pteromys volans*)

LKS – I, KE – jah,

LoD – II ja IV,

LoA ‒ jah

Puudub alal Ettepanek emaldada

loodusala ja hoiuala

kaitse-eesmärkide

hulgast12

Viimased andmed liigi

esinemisest alal pärinevad

aastast 2002. Hiljem on

otsitud, kuid pole leitud.

Lendorava esinemine alal

äärmiselt vähetõenäoline ja

taasasustamine

ebatõenäoline, kuna

olemasolevad elupaigad on

kaugel

Harilik võldas

(Cottus gobio)

LKS – III, KE –

jah, LoD – II, LoA

‒ jah

Esineb alal13 Sobiliku elupaiga

jõed ja ojad

säilitamine 33 ha

Liigile sobiv elupaik

(jõed ja ojad) on

säilinud heas seisundis

33 ha-l

2018. a. inventuuri kohaselt

seisund loodusalal

keskmine ja elupaik on

oluline.

11 2018. seireandmed 12 Ettepanek lähtuvalt Liisa Renneli 2014. a „Lendorava elupaikade ja olemasolevate ning kavandatavate püsielupaikade ekspertiis” 13 2018. seireandmed

14

Paksukojaline

jõekarp (Unio

crassus)

LKS – II, KE – jah,

LoD – II ja IV,

LoA ‒ jah

Esineb alal14 Sobiliku elupaiga

jõed ja ojad

säilitamine 33 ha

Info puudumine Inventuur Liigile sobiv elupaik

(jõed ja ojad) on

säilinud heas seisundis

33 ha-l

Liigi esinemisandmed

on täpsustatud

EELISe andmetel liik

esineb, aga pole teada

arvukust ega elupaiga

pindala

Kaunis kuldking

(Cypripedium

calceolus)

LKS – II, KE – jah,

LoD – II ja IV,

LoA ‒ jah

Esinemise kohta

puudub info

Sobiliku kasvukoha

säilitamine (salu-,

loo- ja laane-metsad,

puisniidud)

Info puudumine Inventuur Liigile sobiv kasvukoht

on säilinud heas

seisundis

Liigi esinemisandmed

on täpsustatud

EELISe andmetel liiki alal

ei esine.

Loodusala lähiümbruses on

alates 2017. aastast

kuldkinga leide

registreeritud, loodusalal

potentsiaalselt sobilikud

kasvukohad olemas.

Roheline

kaksikhammas

(Dicranum viride)

LKS – II, KE – ei,

LoD – II, LoA ‒

jah

Esineb 4,7 ha

suurusel alal15

Liigile sobiliku

kasvukoha (9010* ja

9080*) säilitamine

5,6 ha

Kuivendus

Info vähesus

Inventuur

Kuivenduskraavidega

seotud töödel tingimuste

seadmine kooskõlastuste

andmisel

Liigile sobilik

kasvukoht on säilinud

heas seisundis 5,6 ha-l

EELISe andmetel liik

esineb, aga pole teada

arvukust

Elupaik piirneb eesvooluga

14 2008. a. andmed 15 2002. a. andmed

15

Tabel 3. Siseriiklikud kaitseväärtused

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Must-toonekurg

(Ciconia nigra)

LKS – I, KE – jah

(Kohatu must-

toonekure PEP),

LiD – I, LoA ‒ ei

Pesa varisenud16 Sobiliku

sigimisterritooriumi

säilimine 24,2 ha

Sigimispaiga

looduslikule arengule

jätmine

Sobilikku

sigimisterritooriumi on

säilinud 24,2 ha

Viimati nähti alal 2002,

2012. a. vaatlusel oli pesa

varisenud.

EELISesse kantud

sigimisterritoorium (88,2 ha)

on suurem kui liigi jaoks

moodustatud PEP (24,2 ha).

PEP täies ulatuses SKV-s.

Metsis (Tetrao

urogallus)

LKS – II, KE – jah

(Leevre metsise

PEP), LiD – I, IIB

ja IIIB, LoA ‒ ei

0 kukke17 Mängupaiga

säilimine 173,9 ha

Sobilik mängupaik on

säilinud 173,9 ha

Viimati nähti alal aastal

2010 kahte kukke

Isoleeritud paik, läheduses

teised mängud puuduvad.

Alusmets tihe.

16 2018. a. seireandmed 17 2020. a. seireandmed

16

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 4) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus

täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 4. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Kauni kuldkinga inventuur 450 ha Inventuur KeA I 2027

2 Rohelise kaksikhamba

inventuur 5,6 ha Inventuur KeA I 2027

3 Paksukojalise jõekarbi

inventuur 33 ha Inventuur KeA I 2027

4

Elupaigatüüpide andmete

täpsustamine

(poollooduslikud kooslused)

6,9 Inventuur KeA I 2024

5

Elupaigatüüpide andmete

täpsustamine (soo- ja

metsakooslused)

46,5 ha Inventuur KeA I 203018

Hooldus, taastamine ja ohjamine

6 Kuivad niidud lubjarikkal

mullal hooldamine

12,6 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 0,5 ha

18 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030.

17

7 Kuivad niidud lubjarikkal

mullal taastamine 0,5 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

8 Liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal hooldamine

0,4 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 0,5 ha

9 Liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal taastamine 0,5 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

10 Lamminiidud hooldamine 0,1 ha

Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal + 16,6

11 Lamminiidud taastamine 16,6 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2025

12 Lamminiidud hooldamine 10,9 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal + 50,3 ha

13 Lamminiidud taastamine 50,3 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

14

Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud

hooldamine

0,1 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

+ 0,9 ha

15 Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud taastamine 0,9 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2025

16

Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud

hooldamine

5 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 3,1

17 Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud taastamine 3,1 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

18 Puisniidud hooldamine 3,9 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal + 0,4 ha

19 Puisniidud taastamine 0,4 Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

20 Puiskarjamaad hooldamine 0 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal + 1 ha

21 Puiskarjamaad taastamine 1 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

Taristu, tehnika ja loomad

22 Tähiste hooldamine 8 keskmist

tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK II Igal aastal

18

Kavad, eeskirjad

23

Kaitsekorralduskava andmete

üle vaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

24 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

25 Hoiuala ja loodusala kaitse-

eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA / KLIM I 2025

19

3.1. Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine

2022. a seisuga on Kohatu loodusalal hoolduses olevaid (makstakse hooldustoetust)

poollooduslikke kooslusi 24,8 ha, millest karjatatakse 18,7 ha ja niidetakse 6,1 ha. Esimese

prioriteedi töödena on vajalik hetkel majandamisest välja jäävate koosluste hooldusesse võtmine.

Aastaks 2025 peab RMK taastama 16,6 ha elupaika lamminiidud ja 0,9 ha elupaika aas-rebasesaba

ja ürt-punanupuga niidud. Maaomanikud koostöös KeA-ga peavad taastama järgmiseid elupaiku:

0,5 ha kuivad niidud lubjarikkal mullal, 0,5 ha liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, 50,3 ha

lamminiidud, 3,1 ha aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud, 0,4 ha puisniidud ja 1 ha

puiskarjamaad. Lisaks on esimese prioriteedi töö igal aastal hooldada kõiki loodusalale jäävaid

poollooduslikke kooslusi. Riigimaadel on hooldajaks RMK, eramaadel toimub hooldus

maaomaniku ja KeA koostöös.

3.2. Külastuskorraldus

Kohatu loodusala (hoiuala) külastavad peamiselt kohalikud elanikud. Alal ei asu ühtegi tähistatud

matkarada ega külastustaristut ning ei ole tarvidust neid sinna ka rajada.

3.3. Hoiuala piiritähiste uuendamine ja täiendavate tähiste paigaldamine

Kohatu hoiualale on paigaldatud kokku kaheksa keskmise suurusega tähist. Tähiste hooldus -

lõhutud/rikud piiritähiste asendamine toimub jooksvalt vastavalt vajadusele.

Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldab RMK.

KASUTATUD ANDMEALLIKAD

EELIS. (2010). Kasutamise kuupäev: 1. detsember 2023. a., allikas EELIS Infoleht

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend

loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu:

Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaamet. (2018) Hingu, võldase ja vingerja leviku täpsustamine 2017-2018.

Eesti Maaülikool, Eesti loodushoiu Keskus MTÜ

Keskkonnaamet. (2018) Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava.

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava,

https://kliimaministeerium.ee/media/1752/download

Keskkonnaamet. (2023). Lendorava (Pteromys volans) kaitse tegevuskava 2023-2027.

Keskkonnaministri 13.01.2005 määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla

võtmine”.

Keskkonnaministeerium. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027.

https://kliimaministeerium.ee/media/7664/download

Kull, T., Sarv, A. (2015) Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kaitse tegevuskava.

Keskkonnaamet.

Meel, R., Meel, S. (2015). Saarma (Lutra lutra) kaitse tegevuskava eelnõu.

Keskkonnaamet.

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Pärandkoosluste Kaitse

Ühing, https://keskkonnaamet.ee/media/1263/download

Metsoja, J. A. (2020). Luhtade hoolduskava. Pärandkoosluste Kaitse Ühing,

https://keskkonnaamet.ee/media/1265/download

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Pajula, R., & Ilomets, M. (2012). Juhend loodusdirektiivi I lisa soo-elupaigatüüpide

seisundi hindamiseks. Tallinn: MTÜ Eesti Märgalade Ühing.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Randla, T., Ojaste, I., Viht, E., Tammekänd, I., Leivits, M., Leivits, A., Nellis, R.

(2015). Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava.

Riigikantselei. (2006). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 6. november 2023. a., Riigi

Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/1053937?leiaKehtiv

21

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava,

https://keskkonnaamet.ee/media/1266/download

Timm, H. (2017). Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava 2018-2022.

Keskkonnaamet.

Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura

2000 võrgustiku alade nimekiri".

Vellak, K. (2013). Rohelise kaksikhamba (Dicranum viride (Sull. & Lesq.) Lindb.)

kaitse tegevuskava 2013-2017. Keskkonnaamet.

K O R R A L D U S

13. märts 2024 nr 1-3/24/78

Kohatu loodusala (Kohatu hoiuala, Kohatu must-

toonekure ja Leevre metsise püsielupaiga)

kaitsekorralduskava

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Kohatu loodusala (Kohatu hoiuala, Kohatu must-toonekure PEP-i ja Leevre metsise

PEP-i) kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel,

kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Hanna Kaarin Hermlin

spetsialist

looduskaitse planeerimise osakond