Ala 3b hindamine

Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298 Jaama 1, 90302 Lihula [email protected] IBAN EE341010602005099006 Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank

LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS

Lääneranna valla tuulikuparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande esitamine arvamuse

avaldamiseks (eelvaliku ala 3b)

Käesolevaga teavitab Lääneranna Vallavalitsus Teid vastavalt planeerimisseaduse (PlanS)

§ 99 lõikele 2 võimalusest avaldada arvamust Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruande ala nr 3b (asukoht Vatla, Paatsalu ja Sookalda küla) osas.

Lääneranna Vallavolikogu 14.05.2020 otsusega nr 197 algatati Lääneranna vallas

elektrienergia tootmiseks rajatavatele tuuleparkidele sobivate arendusalade leidmiseks,

tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu kavandamiseks kohaliku omavalitsuse

eriplaneering ning planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eriplaneeringu

protsessi ja vahetulemustega on võimalik tutvuda Lääneranna Vallavalitsuse kodulehel,

aadressil https://www.laanerannavald.ee/tuuleparkide-eriplaneering

26.09.2022-11.10.2022 olid Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha

eelvaliku otsuste eelnõud alade nr 2 ja 2a, 3 ning 5 ja 5a osas koos tuuleparkide

eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruandega kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringil (vastavalt PlanS § 105).

Nimetatud alade eelvaliku otsuste eelnõude ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

esimese etapi aruande avalik väljapanek ja arutelud toimusid perioodil jaanuar - aprill

2023.

Kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringil tehti mitmeid ettepanekuid tuulikuparkide

alade laiendamiseks ja lisamiseks (vt joonis 1), sh ala 3b osas. Välja pakutud alad kattusid

täielikult või osaliselt Keskkonnaameti poolt planeeringu algfaasis esitatud erinevate

loodusobjektide soovituslike puhvritega. Kattumine puhveraladega võib viidata

võimalikule olulisele keskkonnamõjule või riskikohtadele. Seetõttu otsustati, et

väljapakutud aladele, sealhulgas olemasolevate alade laiendustele, tuleb täiendavalt läbi

viia eriplaneeringu I etapi keskkonnamõju strateegiline hindamine ning alade sobivus

otsustatakse peale uuringute läbiviimist ja I etapi aruande koostamist.

Menetlusse kaasatavad

isikud

Meie 11.03.2024 nr 2024/8-11/312-1

2

Joonis 1. Ülevaade eriplaneeringu käigus väljapakutud tuuleenergeetika arendamiseks

sobivatest aladest. Tumesinisega on tähistatud alad, mille osas tehti täiendavad

ettepanekud kooskõlastamise ja avalikustamise käigus (perioodil september 2022 - aprill

2023).

13.07.2023 esitas ala 3b arendamisest huvitatud isik Sunly AS Lääneranna Vallavalitsusele

ettepaneku viia läbi ala 3b osas eriplaneeringu I etapi keskkonnamõjude strateegiline

hindamine.

Eriplaneeringu I etapi keskkonnamõju strateegiline hindamine ala 3b osas viidi läbi

perioodil november 2023 - veebruar 2024. Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ala 3b osas ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi tulemused (Lääneranna valla tuuleparkide

eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruanne „Lääneranna tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja I etapi aruanne“ Lisa

5. Ala 3b hindamine (koostaja Hendrikson & Ko OÜ, töö nr 21004000)) on esitatud

käesoleva kirjale lisana (link Lääneranna valla dokumendiregistris:

https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/6246090

3

Lähtuvalt PlanS § 105 teavitame Teid võimalusest avaldada arvamust ning edastada

see kirjalikult 30 päeva jooksul e-posti aadressil [email protected] või

postiga aadressile Jaama tn 1, Lihula linn, 90302, Lääneranna vald, Pärnu maakond.

Esitatud kooskõlastuste ja arvamuste alusel tehakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

asukoha eelvaliku vallavolikogu otsuse eelnõus ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

esimese etapi aruandes vajalikud muudatused, mille järel toimub eelnimetatud

dokumentide avalik väljapanek.

Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

esimese etapi aruande saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

esimese etapi aruanne kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et

arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti (PlanS

§ 105 lg 2).

Lisainfo:

1) Lääneranna Vallavolikogu otsus 08.05.2023 otsus nr 106 “Lääneranna valla

tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

esimese etapi aruande vastuvõtmine ala nr 3 osas”

https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/5829402

2) Eriplaneeringu kaardirakendus:

https://dge.ee/maps/Lääneranna-EP/kaardirakendus.html

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jane Mets

vallavanema asetäitja

Margus Källe

56655521

[email protected]

Lisa: Lääneranna Vallavolikogu otsuse „Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande

vastuvõtmine ala nr 3b osas” eelnõu ja selle lisad:

4

1) Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju

strateegilise hindamise I etapi aruanne:

https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/5411033

2) „Lääneranna tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise I etapi aruanne." Lisa 5 "Ala 3b hindamine“

3) Ala nr 3b asukohaskeem ja ala nr 3b piiresse tervikuna või osaliselt jäävad

katastriüksused

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

1

Lisa 5. Ala 3b hindamine

Sisukord

SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................. 2

1 MÕJU INIMESE TERVISELE, SOTSIAALSETELE VAJADUSTELE JA VARALE ......................................................... 4

1.1 ASUSTUS JA MAAKASUTUS, VISUAALNE MÕJU ........................................................................................................... 4

1.2 MÜRA JA VIBRATSIOON ........................................................................................................................................ 5

1.3 VARJUTUS ......................................................................................................................................................... 6

1.4 MÕJU PÄRANDKULTUURIOBJEKTIDELE, KULTUURIMÄLESTISTELE JA VÄÄRTUSLIKELE MAASTIKELE .......................................... 6

1.5 MÕJU VARALE .................................................................................................................................................... 8

1.6 MOBIILSIDE ....................................................................................................................................................... 8

1.7 KLIIMA .............................................................................................................................................................. 8

2 MÕJU RIIGIKAITSELISTELE OBJEKTIDELE (RADARID, RIIGIKAITSELISED EHITISED) ........................................... 8

3 MÕJU LOODUSKESKKONNALE ....................................................................................................................... 9

3.1 NATURA HINDAMINE ........................................................................................................................................... 9

3.2 LINNUSTIK ....................................................................................................................................................... 19

3.3 NAHKHIIRED..................................................................................................................................................... 22

3.4 ROHELINE VÕRGUSTIK ........................................................................................................................................ 22

3.5 MUUD LOODUSVÄÄRTUSED ................................................................................................................................ 23

4 MÕJU PINNASELE, PINNA- JA PÕHJAVEELE .................................................................................................. 24

4.1 MÕJU PINNASELE .............................................................................................................................................. 24

4.2 PINNA- JA PÕHJAVESI, MÕJU VEEREŽIIMILE JA -KVALITEEDILE ...................................................................................... 24

5 MÕJU MAAVARADELE ................................................................................................................................. 26

6 JÄÄTMETEKE JA RINGMAJANDUS ................................................................................................................ 27

7 AVARIIOLUKORDADE ESINEMINE JA VÕIMALIKUD TAGAJÄRJED ................................................................. 27

8 TÕENÄOLINE ARENG JUHUL, KUI ERIPLANEERINGUT ELLU EI VIIDA ............................................................. 27

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

2

Sissejuhatus

Käesolev dokument on koostatud 01.03.2024, lisana Lääneranna alla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvaliku ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruandele (edaspidi lühendatult

ka: I etapi aruanne või põhiaruanne või I etapi põhiaruanne).

Planeeringu käigus sobivate alade valiku protsessi on kirjeldatud I etapi aruandes, peatükis 1.1.

Vastavalt peatükis 1.1. esitatule:

Otsuse eelnõude ja KSH I etapi aruande kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringil (PlanS

§105) tehti mitmeid ettepanekuid alade laiendamiseks ja lisamiseks (vt järgnev joonis nr 1.1.2).

Kuna väljapakutud alad ei kattu elu- ja ühiskondlike hoonete 1 km puhvri ja valdavalt ka teiste

olulisemate puhvritega (mõned jäävad osaliselt veekogu ehituskeeluvööndisse või maanteede

puhvrisse), otsustati võimaldada alade edasist uurimist. Kattumine Keskkonnaameti puhvritega on

siiski indikaator teadaolevatest potentsiaalselt olulise keskkonnamõjuga riskikohtadest. Seetõttu

tuleb väljapakutud aladele (sh olemasolevate alade laiendustele) täiendavalt läbi viia ka

I etapi keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljapakutud alade sobivus otsustatakse peale

nendele aladele uuringute läbiviimist ja I etapi aruande koostamist.

Joonis 1.1.2. Tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

3

Käesolevas lisas on esitatud alale 3b täiendavalt läbi viidud I etapi keskkonnamõju strateegilise

hindamise tulemused.

Käesoleva lisa näol ei ole tegemist eraldi KSH aruandega, seda saab käsitleda vaid koos I etapi

aruandega. Kogu I etapi aruandes esitatud sisu, mis ei sõltu otseselt ala 3b paiknemisest, jääb kehtima

ka ala 3b puhul – kavandatava tegevuse kirjeldus on esitatud põhiaruande peatükis 1, mõjude

hindamise viis läbi sama töörühm, mis nimetatud põhiaruande sissejuhatuses, hindamisel on kasutatud

sama metoodikat, mis kirjeldatud põhiaruande ptk 2.1 jne.

Samuti ei korrata kõiki I etapi aruandes esitatud (ka ala 3b kohta käivaid) mõjuhinnanguid ja tulemusi,

tuuakse välja vaid vajalikud täiendavad kirjeldused ja hinnangud, mis tulenevad ala 3b konkreetsest

asukohast ja lisandumisest (juba läbi analüüsitud) ala 3 kõrvale – et tagada ala 3b käsitlus ja hindamine

samas detailsuses ja põhjalikkusega nagu I etapi käigus hinnatud alad.

Ala 3b täiendavad kirjeldused ja hinnangud on alljärgnevalt esitatud samade mõjuvaldkondade kaupa

(sama struktuuri järgi), mis I etapi aruandes.

Ala 3b edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda järgmistest arendustingimustest

ja soovitustest:

- KÕIK üldised tingimused, mis on loetletud I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises

„Üldised, kõikidele aladele rakenduvad tingimused“);

- Alapõhised tingimused, mis ala 3b jaoks on täpsustatud käesolevas lisas (iga järgneva

sisupeatüki lõpus).

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

4

1 Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale

1.1 Asustus ja maakasutus, visuaalne mõju

Analüüsitav ala nr 3b paikneb suhteliselt hõredalt asustatud piirkonnas, jäädes suurematest asulatest

kaugemale. Ala ümbruse asustuse ja maakasutuse iseloomustus (samade näitajate põhjal, mis

kasutatud I etapi põhiaruandes) on esitatud tabelis 1. Ala läheduses paiknevad valdavalt hajakülad, kus

rahvaarv ei ületa 20 inimest. Suurim asula on alast põhjapoole jääv Vatla küla. Ümbruskonna külad on

nii kahaneva, stabiilse kui kasvava rahvaarvuga (Tabel 2).

Tabel 1 Ala nr 3b ümbruse asustuse ja maakasutuse iseloomustus

Asub järgmiste asustusüksuste territooriumil - Sookalda küla

- Paatsalu küla

- Vatla küla

Lähimad külakeskused - Paadremaa ca 1,8 km idas

- Vatla minimaalselt 2 km põhjas

- Nurmsi küla minimaalselt 3,5 km põhjas

- Paatsalu minimaalselt 2 km läänes

Alast 1—3 km kaugusel asuvate majapidamiste arv1 152

Kattumine väärtusliku põllumajandusmaaga (%)2 23%

Kaugus lähimast alajaamast/kõrgepingeliinist (km) 1,9

Kaugus lähimast kõrgepingeliinist (km) 8

Maastik alal Nii metsamaa kui ka avatud maastik

Olemasolevad tuulepargid ala läheduses Tamba minimaalselt 5 km kaugusel

Tabel 2 Ala nr 3b-st kuni 3 km kaugusel paiknevate külade rahvaarvu muutus

Asustusüksused 3 km puhvris ala piirist Rahvaarv

(REL 2011)

Rahvaarv

(2021)

Muutus %

2011–20213

Hõbesalu küla 14 9 -35%

Kiska küla 8 7

Korju küla 2 2

Käru küla 9 9

Mõtsu küla 37 18 -52 %

Nehatu küla 28 33 18 %

1 Andmed: ETAK 2022 2 Andmed: Lääne maakonna planeering 2030+, Pärnu maakonnaplaneering 2030+ 3 Muutuse % näidatakse asustusüksustest, kus elas 2021. aastal rohkem kui 20 inimest

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

5

Asustusüksused 3 km puhvris ala piirist Rahvaarv

(REL 2011)

Rahvaarv

(2021)

Muutus %

2011–20213

Nurmsi küla 32 32 0 %

Paadrema küla 22 22 0 %

Paatsalu küla 65 66 2 %

Sookalda küla 9 9

Tamba küla 10 14

Vatla küla 158 163 3 %

Äila küla 19 24 26 %

Mõju hinnang

Tuulepargi asukoht on kavandatud väga hõredalt asustatud piirkonda ning paikneb tihedamalt asustatud

alast vähemalt 2 km kaugusel ja lähimatest eluhoonetest vähemalt 1 km kaugusel. Seetõttu võib

hinnata, et otsest mõju külade asustatud osade maakasutusele ei ole.

Märkimisväärne on, et ala 3b kattumine väärtusliku põllumajandusmaaga (23%) on protsentuaalselt

oluliselt suurem kui teistel I etapi valikualadel (kahel alal jäi kattumine alla 3%, ülejäänutele väärtuslikke

põllumajandusmaid ei jäänud). Tuulikute paigutamisel põllumajandusmaadele tuleks vältida

põllumassiivide asjatut killustamist, et tagada põllumajandusmaade maksimaalne kasutatavus.

Üldisemad hinnangud kaudse mõju osas (asustusele, maakasutusele, visuaalne mõju) on esitatud

I etapi põhiaruandes, siinkohal neid ei korrata.

Arendustingimused

Üldisemad arendustingimused on loetletud juba I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised,

kõikidele aladele rakenduvad tingimused“), Alljärgnevalt on mõned neist täpsustatud ala 3b kontekstis

(külanimede lisamisega):

▪ Soovitatav on säilitada kõrghaljastus kõikides külakeskustes, mis paiknevad tuuleparkidest ca 3

km raadiuses (Vatla, Paadrema, Paatsalu).

▪ Soovitatav on säilitada mets kaitsehaljastusena asulate vahetus ümbruses, tuuleparkide

poolsetes külgedes (nt Paatsalu, Paadrema).

▪ Paigutada võimalusel tuulikud korrapäraselt ja üksteist varjavalt, et külades, kust avanevad

avatud vaated tuuleparkide suunas (nt Vatla küla keskusest,) hõlmaksid nad avatud vaadetes

võimalikult väikese nurga.

▪ Lisaks tuleks ala 3b puhul tuulikute paigutamisel põllumajandusmaadele vältida põllumassiivide

asjatut killustamist, et tagada põllumajandusmaade maksimaalne kasutatavus.

1.2 Müra ja vibratsioon

Ala 3b puhul jäävad kehtima hinnangud, mis on juba antud Lääneranna valla tuuleparkide EP KSH I

etapi aruandes, siinkohal neid ei korrata. Mõjude leevendamiseks on asjakohased kõik üldised

tingimused, mis on loetletud I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele

rakenduvad tingimused“).

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

6

1.3 Varjutus

Ala 3b puhul jäävad kehtima hinnangud, mis on juba antud Lääneranna valla tuuleparkide EP KSH I

etapi aruandes, siinkohal neid ei korrata. Mõjude leevendamiseks on asjakohased kõik üldised

tingimused, mis on loetletud I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele

rakenduvad tingimused“).

1.4 Mõju pärandkultuuriobjektidele, kultuurimälestistele ja

väärtuslikele maastikele

Tuulikud on oma olemuselt maastikupilti oluliselt muutvad ehitised ja võivad avaldada mõju nii

väärtuslikele maastike kui ka kultuuripärandile, sh nii pärandkultuuriobjektidele kui ka

kultuurimälestistele.

Ala nr 3b ümbrus on rikas nii riikliku kultuuripärandi kui ka pärandkultuuriobjektide poolest (vt allolevat

tabelit 3).

Tabel 3 Ala nr 3b ümbruses paiknevad kultuuriväärtused

Ala nr 3

Pärandkultuur

Ala ei kattu ühegi pärandkultuuriobjektiga.

Alast kuni 3 km kaugusel paiknevad: Paatsalu viinaköök algne asukoht,

mälestuskivi Jaan Teemanti sünnikohas, Paatsalu vallamaja, Paadremaa

mõisaküün, Kahatu kõrts, Illusaare vana surnuaed, Ööpiku heinaküün,

Paatsalu mõisavalitseja maja, vesiveski, Paatsalu mõisa laudad, meierei,

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

7

Sadapaatra küla, Paadremaa mõisa tõllakuur, Paatsalu mõisa

tootmishooned, 3 talukohta sh Krahvisauna talukoht, Paadremaa mõis, üks

paisjärv ja üks piirikivi.

Riiklikud kultuuriväärtused

Ala ei kattu ühegi kultuurimälestisega.

Alast kuni 3 km kaugusel paiknevad järgmised kultuurimälestised:

Vatla mõisa park, Illuste mõisa kalmistu, Paatsalu mõisa kuivati, Paatsalu

mõisa jääkelder, Paatsalu mõisa sepikoda, Paatsalu mõisa viinavabrik,

Paatsalu mõisa viinakelder 1, Paatsalu mõisa viinakelder 2, Paatsalu mõisa

härjatall, Paadrema õigeusu kirik, Paadrema mõisa ait, Paadrema mõisa tall-

tõllakuur, Paadrema mõisa park, Illuste mõisa peahoone, Illuste mõisa tall-

tõllakuur, Illuste mõisa park, Vatla mõisa peahoone, Vatla mõisa pargi

piirdemüür, Vatla mõisa ait, Vatla mõisa tall-tõllakuur, Vatla mõisa

kasvuhoone, Vatla mõisa magasiait, 3 ohvriallikat, 3 kivikalmet ja üks

asulakoht

Läheduses paiknevad

väärtuslikud maastikud ja

kaunid teelõigud, ilusad

vaatekohad ja vaated

Ala vahetus läheduses väärtuslikud maastikud puuduvad. Lähim väärtuslik

maastik on Paatsalu – Varbla laidude piirkond, mis asub lähimast punktist ca

1,7 km kaugusel.

Mõju hinnang

Kuna ala ei kattu väärtuslike maastikega, siis otsene mõju väärtuslikele maastikele puudub.

Ala ei kattu ühegi pärandkultuuriobjektiga. Juhul, kui nt teede ja trasside ehitamisel ei kahjustata

olemasolevaid pärandkultuuriobjekte ja need säilivad olemasolevas seisundis, olulist ebasoodsat mõju

neile ei esine.

Ala ei kattu ka kaitsealuse kultuuripärandiga, seetõttu otsest ebasoodsat mõju tuulepargi kavandamisel

kultuuripärandile ei ole.

Kaudse mõju osas kehtivad Lääneranna valla tuuleparkide EP KSH I etapi aruandes tehtud hinnangud,

mistõttu siinkohal neid ei korrata.

Arendustingimused

Üldisemad kultuuriväärtuste kaitseks vajalikud tingimused (mis kehtivad ka ala 3b puhul) on nimetatud

juba I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele rakenduvad tingimused“),

aga järgnevalt on lisatud mõningad täpsustused ala 3b kontekstis:

▪ Kohatunnetuse säilitamiseks kaaluda koostatavasse üldplaneeringusse tingimuse lisamist, et

kultuurimälestiste vahetus läheduses tuleb säilitada kõrghaljastus ja/või metsad tuuleparkide

suunas, nt Varbla kiriku ja Kurese kiriku ümbrustes.

▪ Vaadete säilitamiseks ilusatest vaatekohtadest tuleks tuulikuid paigutada võimalusel nii, et

need hõlmaksid võimalikult väikese nurga vaatest ning oleks paigutatud üksteist varjavalt

järgmistes kohtades:

o Tuhu soo vaatetornist alale nr 3 ja 3b.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

8

1.5 Mõju varale

Ala 3b puhul jäävad kehtima hinnangud, mis on juba antud Lääneranna valla tuuleparkide EP KSH I

etapi aruandes, siinkohal neid ei korrata. Mõjude leevendamiseks on asjakohased kõik üldised

tingimused, mis on loetletud I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele

rakenduvad tingimused“).

1.6 Mobiilside

Ala 3b puhul jäävad kehtima hinnangud, mis on juba antud Lääneranna valla tuuleparkide EP KSH I

etapi aruandes, siinkohal neid ei korrata. Mõjude leevendamiseks on asjakohased kõik üldised

tingimused, mis on loetletud I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele

rakenduvad tingimused“).

1.7 Kliima

Ala 3b puhul jäävad kehtima hinnangud, mis on juba antud Lääneranna valla tuuleparkide EP KSH I

etapi aruandes, siinkohal neid ei korrata. Mõjude leevendamiseks on asjakohased kõik üldised

tingimused, mis on loetletud I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele

rakenduvad tingimused“).

2 Mõju riigikaitselistele objektidele (radarid, riigikaitselised ehitised)

Ala 3b puhul jäävad kehtima hinnangud, mis on juba antud Lääneranna valla tuuleparkide EP KSH I

etapi aruandes, siinkohal neid ei korrata. Mõjude leevendamiseks on asjakohased kõik üldised

tingimused, mis on loetletud I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele

rakenduvad tingimused“).

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

9

3 Mõju looduskeskkonnale

3.1 Natura hindamine4

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või

ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel

taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad (LoA)

ja linnualad (LiA) on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn

loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD).

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6

lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile

„Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade

direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“5 ja juhendile "Juhised Natura hindamise

läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"6.

KeHJS-e ning LKS-i alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju (strateegilise) hindamise

menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse

tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura

2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt

avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui

tegevuse elluviimise tulemusena Natura 2000 ala(de) kaitse-eesmärkides nimetatud liikide või

elupaigatüüpide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke

saavutada ja ala terviklikkust säilitada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärk on kavandatava tegevuse

tõenäoliste mõjude prognoosimine. Selle tulemusena saab otsustada, kas ja millises mahus on vajalik

liikuda asjakohase (ehk täis)hindamise etappi. Asjakohase hindamise etapis viiakse läbi Natura alale

avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju hindamine ning kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed.

Siinkohal on välja toodud olulisemad Natura hindamise põhimõtted, millest lähtuda just kõrgema tasandi

strateegiliste planeerimisdokumentide hindamisel. Strateegilise planeerimisdokumendi Natura

hindamise peamine eesmärk on vältida ja vähendada kahjulikku mõju Natura alade terviklikkusele.

Natura hindamise võimaliku ulatuse ja täpsusastme määrab ära strateegilise planeerimisdokumendi

täpsusaste, st Natura hindamise täpsusaste ja põhjalikkus peavad olema proportsionaalsed

strateegilise planeerimisdokumendi sisuga. Natura hindamise kohustus kõrgema tasandi strateegiliste

planeerimisdokumentide (ka eriplaneeringu I etapp) puhul võimaldab varakult arvesse võtta

loodusväärtuste poolest tundlike Natura alade kaitse vajadusi. Sellel tasandil aitab Natura hindamine

välja selgitada kavandatavate tegevuste arendamiseks sobivad (või ebasobivad) alad, minimeerida

võimalike konfliktide riski Natura ala ja selle kaitse-eesmärkidega üksikprojekti tasandil. Kui strateegilise

4 Kuna Natura hindamise puhul on tegemist spetsiifilise metoodikaga, mis on määratud

Euroopa Nõukogu direktiiviga ja Euroopa Komisjoni juhendiga, esitatakse ala 3b Natura hindamine käesolevas lisas tervikliku peatükina (erinevalt teistest lisas käsitletud teemadest, mille puhul on üritatud põhiaruande teksti kordamist vältida).

5 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade

direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta . Brüssel, 28.9.2021 6 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks

loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis . Tellija: Keskkonnaamet.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

10

planeerimisdokumendi täpsusaste ei võimalda Natura asjakohase hindamise tulemusena anda lõplikke

hinnanguid kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevatele mõjudele nt ehituse- ja kasutuse etapis

(mahu, koha jm spetsiifilisi), tuleb siiski ette näha meetmed ja tingimused, mille abil välistatakse

ebasoodne mõju Natura alale ja mis võimaldavad järeldada, et ebasoodne mõju puudub. Selleks tuleb

välja pakkuda meetmed ehk tingimused järgmisele planeerimise või loa tasandile iga kavandatava

tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi suunise osas, millel võib olla mõju Natura ala kaitse-

eesmärkidele ja ala terviklikkusele. Seega, eriplaneeringu I etapi tasandil toimub Natura hindamine küll

projekti tasandi Natura hindamisega samade protseduuri etappide ja sammude alusel, kuid vajadusel

määratakse vastavalt planeeringu täpsusastmele (milleks on eriplaneeringu I etapp) tingimused

eriplaneeringu II etappi e detailse lahenduse väljatöötamiseks.

Lääneranna valla tuulealade eriplaneeringus valitud potentsiaalselt sobivate tuulealade Natura eel- ja

asjakohane hindamine on läbi viidud VTK-s ja KSH I etapi aruandes. Hindamises käsitletud tuulealadele

lisaks laekus KSH I etapi aruande kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringil mitmeid ettepanekuid

alade laiendamiseks ja lisamiseks. Nende alade hulgas oli ka ala nr 3 laiendusena kavandatav ala 3b.

Alale 3b viiakse Natura hindamine läbi järgnevalt.

Järgneva Natura hindamise läbiviimisel kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku

ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura alade standard andmevormi info; EELIS andmebaas jms).

Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega

ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele.

Informatsioon kavandatava tegevuse ja kaasnevate mõjude kohta

Lääneranna valla EP eesmärgiks on leida Lääneranna vallas tuuleparkidele võimalikud sobivad

asukohad ning koostada sobivatesse asukohtadesse detailsed planeeringulahendused ehitusõiguse

määramiseks. Käesolevas Natura hindamises on kavandatava tegevusena käsitletud tuuleenergeetika

arenduseks sobiva ala nr 3 laiendust 3b. Detailne lahendus tuulikute ja maakaablite täpsete

asukohtadega koostatakse eriplaneeringu II etapis ja seda siinkohal ei hinnata. Kavandatava tegevuse

kohta on antud ülevaade KSH I etapi aruande ptk 1.3.

Tuulepargi kavandamisega kaasnevateks potentsiaalseteks mõjudeks on tuulikute ning seotud taristuga

kaasnevad otsesed mõjud nagu looduslike koosluste ja liikide elupaikade

hävimine/kahjustamine/killustamine rajatavate ehitiste tõttu. Lisaks võivad tuulepargid enam mõjutada

linnuliike (ja ka nahkhiiri). Ebasobivasse asukohta kavandatud tuulepargi puhul esinevad võimalikud

mõjud lindudele ja nahkhiirtele on: kokkupõrke- ja hukkumisoht; häirimine; barjääriefekt, elupaikade

kadu ning väärtuse vähenemine. Mõjude esinemine ja olulisus sõltub aga suuresti planeeritavate

tuulikute asukohtadest ning on strateegilisel tasandil minimeeritav eeskätt läbi sobiliku asukohavaliku.

Potentsiaalne tuuleala 3b on ca 184 ha suurune ala ja see paikneb eriplaneeringu I etapis e

asukohavalikul välja valitud tuuleala nr 3 kõrval.

Lähimad Natura linnualad on Väinamere linnuala ca 2 km kaugusel; Tuhu-Kesu linnuala ca 3,2 km

kaugusel. Ülejäänud linnualad asuvad ca 10 ja enama km kaugusel. Selliste vahemaade juures on

välistatud tuulikute rajamise otsesed mõjud Natura linnualadele, nagu elupaikade füüsiline kahjustamine

või keskkonnatingimuste halvendamine jne. Linnustiku kui tuulikute poolt potentsiaalselt enim

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

11

mõjutatava elustikurühma puhul tuleb arvestada lindude liikuvat eluviisi ja rände aspekte ning võimaliku

mõjualana tuleb käsitleda ulatuslikumat ala linnualade ümber. Eriplaneeringu I etapis loeti enam kui

3 km kaugusel asuvad linnualad mõjuala välisteks, kuna seda võib pidada üldiselt piisavaks vahemaaks,

et välistada häiriv jm mõju ka tundlikumatele liikidele (nagu kotkad, must-toonekurg,

metsakanalased jt)7. Lähtudes ettevaatusprintsiibist ning ka võimaliku kumulatiivse mõjuga arvestamise

vajadusest (ala 3 ja 3b moodustavad ühtse terviku) on antud juhul hindamisse haaratud lähimad Natura

linnualad: Väinamere ja Tuhu-Kesu linnuala.

Alale 3b lähimad Natura loodusalad on: Paadrema loodusala ca 300 m kaugusel; Väinamere loodusala

ca 2 km kaugusel ja Tuhu loodusala ca 3,2 km kaugusel. Eriplaneeringu I etapis valiti erinevate

kriteeriumite alusel välja esialgselt sobivad tuulealad, mis asusid enamikest loodusaladest vähemalt

1 km kaugusel või kaugemal. Seda 1 km puhverala tuulepargist hinnati piisavaks välistamaks nii

otseseid kui kaudseid ebasoodsaid mõjusid loodusaladele, mille eesmärkideks on seatud erinevate

elupaigatüüpide ja liikide kaitse (nt taimed, kalad, imetajad, liblikad jne). Tuulealadest kaugemale kui

1 km jäävaid alasid käsitleti kui mõjuala väliseid ning lähtudes ettevaatusprintsiibist viidi Natura

eelhindamine läbi loodusaladele, mis asusid tuulealadele lähemal kui 1 km. Sarnaselt on lähenetud ka

käesolevas hindamises ning sellest tulenevalt on ala 3b puhul võimalikus mõjualas Paadrema

loodusala.

Lisaks tuleb välja tuua, et praeguses planeerimise faasis on tehtud vaid esialgselt sobivate tuulealade

valik, kuid välja ei ole töötatud täpsemaid lahendusi (tuulikute paiknemine, teed, kaablid jne) ning

seetõttu ei ole siinses Natura eelhindamises võimalik nendega ka arvestada. Eriplaneeringu II etapis

tuleb Natura hindamine läbi viia vajalikus täpsusastmes, lähtudes siis juba kavandatava tegevuse

detailsest lahendusest.

Natura alade paiknemist tuuleala nr 3b suhtes illustreerib järgnev skeem.

7 „Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta

kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes“ (seisuga 28.06.2021)

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

12

Joonis 1 Potentsiaalse tuuleenergeetika ala nr 3b paiknemine Natura 2000 võrgustiku alade suhtes

(Andmed: EELIS, 2023)

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura 2000 alade kirjeldus

Tabelis 4 on esitatud kirjeldused tuuleala nr 3b võimalikku tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade

kohta. Tabelis on tärniga märgitud nn esmatähtsad elupaigatüübid/liigid. Need on hävimisohus olevad

looduslikud elupaigatüübid/liigid, mille kaitsmise eest kannab Euroopa Liit (EL) erilist vastutust, silmas

pidades seda, kui suur osa nende elupaikade looduslikust levilast jääb EL-i territooriumile.

Tabel 4 Tegevuse mõjupiirkonda jäävad Natura 2000 võrgustiku alad ja nende kaitse-eesmärgid

Natura ala

nimetus ja

kood

Ala kaitse-eesmärkideks olevad liigid ja elupaigad

Tuhu-Kesu

linnuala

RAH0000130

Liigid: sinikael-part (Anas platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), niidurisla e rüdi e niidurüdi

(Calidris alpina schinzii), soo-loorkull (Circus pygargus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü

(Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle

(Limosa limosa), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tutkas

(Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix),

mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

13

Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura alade kaitse-eesmärkidele

Natura eelhindamine on läbi viidud järgnevas tabelis, kus on Natura alade kaupa antud tuuleala nr 3b

arendamise võimaliku eeldatava mõju prognoos ning eelhindamise tulemused.

Tabel 5 Mõju prognoosimine Natura alade kaitse-eesmärkidele

Natura ala

nimetus ja

kood

Ala kaitse-eesmärkideks olevad liigid ja elupaigad

Väinamere

linnuala

EE0040001

Liigid: pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart

(Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas

strepera), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser

erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres),

sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya

marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis),

kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina

schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll

(Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull

(Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),

valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra),

rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas

(Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas

(Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa

lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta

nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),

suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus

pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt (Podiceps

cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra

avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia),

jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind

(Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola),

heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Paadrema

loodusala

EE0040341

Elupaigatüübid: niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood

(7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020) ning soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080).

Natura ala

nimetus Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

järeldus

Tuhu-Kesu

linnuala

RAH0000130

Ala nr 3b asub LiA-st minimaalselt 3,2 km kaugusel ja selle väljaarendamisel

puuduvad otsesed ebasoodsad mõjud, st liikide elupaigad ja tingimused (valgus,

niiskus jm) säilivad olemasolevas väärtuses ja ulatuses. Samas tuleb arvestada

lindude liikuvat eluviisi jm aspekte (nt ala 3b moodustab ühtse terviku alaga 3, mis

on LiA-st 1 km kaugusel või elupaikade vaheline sidusus), millest tulenevalt

võivad ka väljapoole Natura alasid planeeritud tuulikute (sh alade nr 3b) puhul

avalduda teatud juhtudel ebasoodsad mõjud (hukkumine ja vigastused tuulikutega

kokkupõrkel, häirimine, barjääriefekt jne). Mõjusid tuleb täpsustada Natura

asjakohases hindamises.

Mõju ei ole

välistatud,

jätkata

asjakohase

hindamisega.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

14

Natura eelhindamise tulemus ja järeldused

Natura eelhindamine viidi läbi kolmele Natura 2000 alale, mida hinnati tuuleala 3b võimalikus mõjualas

asuvaks.

Natura eelhindamine jõuab järeldusele, et tuuleala nr 3b arenduse puhul on ebasoodsa mõju

teke Paadrema loodusalale välistatud ja loodusala ei asu tegevuse mõjualas.

Natura eelhindamine jõuab järeldusele, et kavandatava tuuleala nr 3b eeldatavas mõjualas

asuvate Natura 2000 Tuhu-Kesu ja Väinamere linnualade puhul ei ole ebasoodsa mõju tekkimine

välistatud ning tuleb liikuda edasi Natura asjakohase ehk täishindamise etappi, mis viiakse

vastavalt strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmele läbi järgnevalt.

Kavandatava tegevuse mõju hindamine Natura alade kaitse-eesmärkide saavutamisele

Natura hindamine on läbi viidud järgnevas tabelis 6, kus on esitatud Natura aladele avalduva mõju

hinnang.

Natura ala

nimetus Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

järeldus

Väinamere

linnuala

EE0040001

Ala nr 3b asub LiA-st minimaalselt ca 2 km kaugusel ja selle väljaarendamisel

puuduvad otsesed ebasoodsad mõjud, st liikide elupaigad ja tingimused (valgus,

niiskus jm) säilivad olemasolevas väärtuses ja ulatuses. Samas tuleb arvestada

lindude liikuvat eluviisi jm aspekte (nt ränne, elupaikade vaheline sidusus), millest

tulenevalt võivad ka väljapoole Natura alasid planeeritud tuulikute (sh ala nr 3b)

puhul avalduda teatud juhtudel ebasoodsad mõjud (hukkumine ja vigastused

tuulikutega kokkupõrkel, häirimine, barjääriefekt jne). Mõjusid tuleb täpsustada

Natura asjakohases hindamises.

Mõju ei ole

välistatud,

jätkata

asjakohase

hindamisega.

Paadrema

loodusala

EE0040341

Ala nr 3b asub LoA-st ca 300 m kaugusel selle väljaarendamisel puuduvad

otsesed ebasoodsad mõjud, st elupaigatüübid (milleks on antud juhul metsa- ja

niiduelupaigad) säilivad olemasolevas väärtuses ja ulatuses. Kaasneva taristu

rajamise perspektiivi hinnates on antud juhul selge, et juurdepääsuteed või

kaabelühendusi 3b alani ei ole võimalik ega mõistlik tuua läbi Paadrema LoA ja

seal paiknevate soiste alade (Anepselja ja Soometsa soo jne) või nende lähedalt.

Lisaks jääb ala 3b ja Loodusala vahele eraldama ka Paardema jõgi. Eeldades, et

kaasnev taristu rajatakse olemasolevate teid ja sihte kasutades Paadrema jõest

põhjapoole ja ühendused kulgevad vähemalt mõnesaja meetri kaugusel LoA-st ei

saa eeldada ebasoodsa mõju (kuivendus vm keskkonnatingimused) ulatumist LoA

elupaikadele (tuulealale 3b lähimad elupaigad LoA-l on valdavalt soostuvad ja

soo-lehtmetsad (*9080)).

LoA kaitse-eesmärkideks on elupaigad ning häirimistundlikke kaitse-eesmärke

(loomaliigid) LoA-le seatud ei ole, mistõttu nii ehituse-, kasutuse- kui ka

lammutuse aegne võimalik müra vmt häiring ei ole loodusala seisukohalt oluline.

Tuulikute hulgast ja töötamisest aladele 3 ja 3b tulenevat häiringut ning võimalikku

barjääriefekti jms võib küll pidada võimalikuks kumuleeruvaks mõjuteguriks. Aga

Paadrema LoA-l aga ei kaitsta häiringutundlikke liike (loomaliike), kes oleksid

potentsiaalselt neist aspektidest mõjutatud. LoA kaitse-eesmärgiks olevatele

elupaikadele säilivad LoA-l olemasolevad tingimused.

Loodusalad

ei asu

tegevuse

mõjualas.

Ebasoodne

mõju on

välistatud.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

15

Tabel 6 Mõju hindamine Natura alade kaitse-eesmärkidele

8 Keskkonnaministeerium 2022. Koostanud Eesti Ornitoloogiaühing ja Kotkaklubi. Üle -eestiline maismaalinnustiku analüüs. Riigihanke nr 239156 aruanne 9 Vaata ka pikem maismaalinnustiku analüüsi tsoonide kirjeldus allpool Linnustiku peatükis 3.2.

Natura ala

nimetus Mõju hinnang Järeldus

Tuhu-Kesu

linnuala

RAH0000130

Ala nr 3b asub LiA-st minimaalselt 3,2 km kaugusel ja selle väljaarendamisel puuduvad otsesed ebasoodsad mõjud, st liikide elupaigad

ja tingimused (valgus, niiskus jm) säilivad olemasolevas väärtuses ja ulatuses.

Linnualade puhul tuleb aga arvestada ka alast väljapool asuvate arenduste võimaliku mõjuga (nt erinevate linnuala lahustükkide

vahelise sidususe häirimine läbi barjääriefekti jne).

Tuhu-Kesu linnuala koosneb viiest lahustükist, mis hõlmavad nelja suurt märgala kompleksi (sh Tuhu soo, Tuudi raba, Avaste soo,

Lihula raba), kus kaitstakse soode, niitude ja metsalinnustikku. LiA kaitse-eesmärgiks on muuhulgas kaljukotkas. Kaljukotkale

maismaalinnustiku analüüsis8 määratud tsoneeringu põhjal ei asu ala nr 3b küll kaljukotka tsoon 1 alal (liigi elupaik, kodupiirkonna

tuumala või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine põhjustab enamasti negatiivse mõju9), kuid kaljukotka kaitse tegevuskava kohaselt

moodustavad kodupiirkonna (pesitsuselupaik ja peamine toitumisala) pesast ka kuni 5 km raadiusesse jäävad looduslikud ja

poollooduslikud elupaigad. Tuuleala nr 3b asub lähimas osas vähemalt ühele LiA-l registreeritud kotkapesale lähemal kui 5 km. Lisaks

tuleb arvestada, et juhul kui välja arendatakse ala nr 3 ja 3b, siis moodustavad need ühtse tervikliku tuulepargi. KSH I etapi aruandes on

ala nr 3 kohta leitud, et vajalik on läbi linnustiku uuringu mõjude täpsustamine, mille põhjal saaks välja töötada sobiva detailse

lahenduse. Ka tuuleala nr 3b puhul on vajalik linnustiku uuringu teostamine (piisava info olemasolul võib piirduda eksperthinnanguga),

mis võimaldaks sobiva detailse lahenduse väljatöötamist ulatuses ja mahus, mille puhul on ebasoodne mõju linnuala kaljukotkale

välistatud. Viimase läbiviimisel tuleb arvestada võimalikku mõju kumuleeruvust ehk arendustegevust nii alal 3 kui ka 3b.

Linnustiku uuringu sisend on vajalik ka linnualade vahele jäävate tuulealade detailse lahenduse väljatöötamiseks, et tuulikute täpne

asukoht, paigutus ja hulk valitaks vajadusel selliselt, et säiliks linnualade vaheline sidusus ning ohutud lennukoridorid. LiA liikidest on

elu- ja mängupaikade vahelise sidususe säilitamine väga olulise tähtsusega näiteks tedre jaoks. Teder on ka Tuhu-Kesu linnuala kaitse-

eesmärgiks ning liigi esinemine on registreeritud ka ala 3b ja 3 ulatuses ning sellest lõunapool Paadrema loodusala piirkonnas. Ala 3b

on suures osas maismaalinnustiku analüüsis määratud tedre tsoon 1 alaks. Võimalik kaudne (sh tuuleparkide 3 ja 3b kumuleeruv) mõju

seoses linnuala lähedal paiknevatel tedre leiukohtadel tuulenergeetika arendamisega selgitatakse välja linnustiku uuringus.

Teiste alal kaitstavate liikide osas võib välja tuua, et enamasti on tegemist soolinnustikuga ning nende liikide puhul maismaalinnustiku

analüüsis määratud LiA-lt lähtuvad tsoon 1, 2 ega 3 puhveralad alale 3b ei ulatu.

Eriplaneeringu

põhilahenduse

osas muudatuste

vajadus puudub.

Linnuala

terviklikkus säilib,

kui rakendatakse

meetmeid

(vt Tabel 8)

detailse

lahenduse

väljatöötamisel

planeeringu

järgmises etapis.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

16

Natura ala

nimetus Mõju hinnang Järeldus

Väinamere

linnuala

EE0040001

Väinamere linnuala on suurim linnuala Eestis. See on suur mere- ja rannikuelupaikade kompleks, mis hõlmab Lääne-Eesti rannikuala,

Hiiumaa ja Muhumaa läänerannikuid ja vahepealset mereala. Tegemist on Ida-Atlandi rändetee osaga, kus peatub, pesitseb, toitub ja

sulgib tuhandeid veelinde.

Ala nr 3b asub LiA-st minimaalselt 2 km kaugusel ja selle väljaarendamisel puuduvad otsesed ebasoodsad mõjud, st liikide elupaigad ja

tingimused (valgus, niiskus jm) säilivad olemasolevas väärtuses ja ulatuses.

Linnualade puhul tuleb aga arvestada ka alast väljapool asuvate arenduste võimaliku mõjuga (nt erinevate linnuala lahustükkide

vahelise sidususe häirimine läbi barjääriefekti jne).

Ala 3b ja seal kavandatavad tuulikud ei seostu enamiku LiA liikide ega nende elupaikadega. Täpsemalt on alal kaitstavad suures osas

veelinnud, kes on seotud otseselt mere või rannikuga ning LiA-st mitme km kaugusel asuv ala 3b niidu-, soo- ja metsaelupaiku hõlmav

ala ei ole nende liikide funktsionaalse elupaiga osa. Maismaalinnustiku analüüsi põhjal ei kattu Väinamere linnuala linnustiku

elupaikadest lähtuvaid tsoon 1 puhvrid (s.o kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine põhjustab enamasti

negatiivse mõju) alaga 3b. Väikeses ulatuses hõlmab ala 3b läänenurk väikeluige tsoon 2 ala (mis on siirdekoridor ööbimispaikade ja

toitumispõldude vahel) ning kogu 3b ala hõlmab ööbimispaiku ümbritsev puhver (tsoon 3).

Suur-laukhane peatuspaigad asuvad LiA-l Lammastejärve ja Kangruaadu järve piirkonnas. Need on määratud tsoon 1 alaks ja jäävad

alast 3b üle 4,5 km kaugusele. Peatuspaikade ümber asuv siirdekoridoride tsoon 2 ala (elupaikade sidususe tagamisel oluline ala)

ulatub ala 3b lääneservani ning tsooni 3 (s.o tähelepanu vajav ala, kuhu tuulikute planeerimisel tuleb (eel-) uuringuga selgitada sihtliigi

esinemist/elupaigakasutust) määratud vähem intensiivne siirdekoridor hõlmab ala 3b lääneosa.

Lisaks hõlmavad ala 3b osaliselt tsoon 3 puhvrid, mis lähtuvad nt merikotka (Nehatu merikotka püsielupaik), sookure LiA elupaikadest

ning samuti ranniku rändekoridori tsoon 3.

Välja toodud liikide osas on vajalik linnustiku uuringu teostamine (piisava info olemasolul võib piirduda eksperthinnanguga), mis

võimaldaks sobiva detailse lahenduse väljatöötamist ulatuses ja mahus, mille puhul on ebasoodne mõju linnuala liikidele välistatud.

Arvestada tuleb võimalikku mõju kumuleeruvust ehk arendustegevust nii alal 3 kui ka 3b.

Eriplaneeringu

põhilahenduse

osas muudatuste

vajadus puudub.

Linnuala

terviklikkus säilib,

kui rakendatakse

meetmeid

(vt Tabel 8)

detailse

lahenduse

väljatöötamisel

planeeringu

järgmises etapis.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

17

Kas kavandatav tegevus võib kahjustada Natura alade terviklikkust?

Natura ala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud, kui säilivad püsivalt asjaomase

ala olemuslikud tunnused. Kui ebasoodsa mõju puudumist ei saa tõendada, tuleb kavandada

leevendavad meetmed, mis hoiaksid ebasoodsa mõju ära.

Hindamaks, kas kavandatav tegevus avaldavad ebasoodsat mõju Natura alade terviklikkusele, on

järgnevas tabelis 7 esitatud kontrollküsimustik.

Tabel 7 Kontrollküsimused Natura alade terviklikkuse säilimise kohta

Nagu tabelist nähtub, ei saa planeeringus kavandatud tuuleala nr 3b kavandamisel praeguses

täpsusastmes välistada järgmiste Natura alade (mõne ala kaitse-eesmärgi) soodsa seisundi mõjutamist:

Tuhu-Kesu linnuala ja Väinamere linnuala. Seetõttu on järgmises alapeatükis nende alade ja

asjakohaste kaitse-eesmärkide osas kavandatud leevendavad meetmed (Tabel 8).

Leevendavate meetmete kavandamine

Kavandatava tegevusega ei saa välistada ebasoodsa mõju kahe linnuala kaitse-eesmärkidele. Mõjude

välistamiseks vajalikud meetmed on esitatud järgnevas tabelis.

Tabel 8 Tuuleala nr 3b edasise arendamise tarvis leevendavate meetmete kavandamine

Kas projekt või kava võib: Tuhu-Kesu

LiA Väinamere

LiA

Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi? ei ei

Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?

ei ei

Põhjustada liikide ümberasumist ja seega vähendada nende liikide levikuala piirkonnas? ei ei

Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust? jah jah

Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga-aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?

ei ei

Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?

jah jah

Aeglustada või takistada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? jah jah

Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina.

ei ei

Natura

ala

nimetus

Mõjutatav

ad

liigid/elup

aigad

Leevendavate meetmete kavandamine Hinnang

tõhususele

Tuhu-

Kesu

linnuala

Kalju-

kotkas,

teder

Ala nr 3b puhul tuleb planeeringu järgmises etapis läbi viia linnustiku

uuring (või piisava info olemasolul võib piirduda eksperthinnanguga) ning

selle tulemustele tuginedes töötada välja tuulepargi detailne lahendus

(tuulikute arv ja paigutus), mis ei mõjutaks Tuhu-Kesu linnuala liikide

soodsat seisundit ega sidusust teiste linnualade või oluliste

elupaikadega.

Läbiviidavas linnustiku uuringus tuleb tähelepanu pöörata järgmistele

aspektidele ja liikidele:

o Kaljukotka sobivate elupaikadega ning elupaigakasutusega

arvestamine kuni 5 km kaugusel pesast;

Tõhus.

Projekt

realiseerub

lahenduses

(maht,

paigutus),

mis ei

kahjusta LiA

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

18

Natura asjakohase hindamise tulemus ja järeldused

Natura asjakohane hindamine jõuab järeldusele, et eriplaneeringu rakendumisel (ala nr 3b

väljaarendamisel) ei saa (ilma leevendavate meetmeteta) välistada ebasoodsa mõju tekkimist

Tuhu-Kesu ja Väinamere linnualale, mistõttu on seatud leevendavad meetmed rakendamiseks

eriplaneeringu detailse lahenduse etapis (Tabel 8, esitatud tulbas nimega „Leevendavate

meetmete kavandamine“). Leevendavate meetmete sisse viimisel planeeringusse on võimalik

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele välistada.

Arendustingimused

Eriplaneeringu detailse lahenduse etapis rakendada leevendavad meetmed (Tabel 8, esitatud

tulbas nimega „Leevendavate meetmete kavandamine“).

Kõigi Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimine ei tohi Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Natura aladel ja

nende mõjualasse jäävate tegevuste puhul tuleb ruumilise arengu ja kaasnevate tegevuste

rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku

aladele. Täpsemalt, juhul kui järgnevates etappides (eriplaneeringu detailse lahenduse etapp)

tegevuse täpsustumisel ning uuringute läbiviimisel täpsustuvad tegevuse detailid ja mõjuala,

siis tuleb vajadusel uuesti kaaluda ka mõju Natura aladele ning mõjualasse jäävatele alade viia

läbi vajalikus täpsusastmes Natura hindamine (sellekohane üldine tingimus sisaldub ka juba I etapi

põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele rakenduvad tingimused“).

Natura

ala

nimetus

Mõjutatav

ad

liigid/elup

aigad

Leevendavate meetmete kavandamine Hinnang

tõhususele

o Alal 3b leiduvate tedre elupaikade inventuur ning selle põhjal mõju

hindamine LiA tedre populatsioonile ja LiA-de vahelise liigi elupaikade

sidususe hindamine ning lahenduse väljatöötamisel arvestamine.

o Arvestada võimalikke kumulatiivseid mõjusid linnuala nr 3 ja 3b

arendamisel.

kaitse-

eesmärke.

Väiname

re LiA

Väikeluik,

suur-

laukhani,

sookurg,

merikotkas

Ala nr 3b puhul tuleb planeeringu järgmises etapis läbi viia linnustiku

uuring (või piisava info olemasolul võib piirduda eksperthinnanguga) ning

selle tulemustele tuginedes töötada välja tuulepargi detailne lahendus

(tuulikute arv ja paigutus), mis ei mõjutaks Väinamere LiA liikide soodsat

seisundit ega sidusust teiste linnualade või oluliste elupaikadega.

Läbiviidavas linnustiku uuringus tuleb tähelepanu pöörata järgmistele

aspektidele ja liikidele:

o Ala 3b kasutamine väikeluige ja suur-laukhane ööbimis- ja

toitumiskohtade vahelistele siirdekoridoridena ning seosed LiA kaitse-

eesmärkidega;

o Ala 3b piirkonna kasutamine Nehatu merikotka püsielupaigas

pesitsevate kotkaste elu- ja toitumisalana ning sellest tulenev

võimalik mõju LiA kaitse-eesmärkidele;

o Ala 3b piirkonna kasutamine sookurgede poolt ning sellelt tulenev

võimalik mõju LiA-kaitse-eesmärkidele;

o Arvestada võimalikke kumulatiivseid mõjusid linnuala nr 3 ja 3b

arendamisel.

Tõhus.

Projekt

realiseerub

lahenduses

(maht,

paigutus),

mis ei

kahjusta LiA

kaitse-

eesmärke.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

19

3.2 Linnustik

Mõju hinnang

Tuuleenergeetika arendamisega kaasnev peamine mõju linnustikule seisneb elupaikade hävimises või

kvaliteedi languses häiringute tõttu, kokkupõrkesuremuses või kaasnevates vigastustes, barjääriefektis,

võimalikus mõjus rändele jne. Neid on tegureid on põhjalikult käsitletud Lääneranna valla tuuleparkide

eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruandes (edaspidi

viidatud kui I etapi aruanne).

EELISe andmete kohaselt jäävad tuulealale 3b mitmete kaitsealuste linnuliikide elupaigad. Suure osa

tuulealast hõlmab ulatuslik III kaitsekategooriasse kuuluva tedre (Lyrurus tetrix) elupaik. Alale ulatub

vähesel määral samuti III kaitsekategooriasse kuuluva väike-kirjurähni (Dryobates minor) elupaik.

Lisaks jääb tuuleala kaguossa II kaitsekategooria liikidest rohunepi (Gallinago media) mängupaik, mis

registreeriti esmakordselt 2023. a mais. Nii tedre kui väike-kirjurähni elupaigaandmed pärinevad 2014.

aastast ning enne detailsema lahenduse kavandamist tuleb täpsustada liikide elupaiga ulatust, et

vajadusel arvestada lahenduse väljatöötamisel nende elupaiganõudlustega.

Lisaks lokaalsetele teguritele, mis on seotud konkreetselt tuulealal paiknevate lindude elupaikadega, on

üldteada, et tuulikute rajamine võib mõjutada potentsiaalselt tuulealast märgatavalt laiemat ala. I etapi

aruande koostamisel (2022 – 2023 esimene pool) oli linnustikule avalduva mõju hindamisel suur roll

Keskkonnaameti 2021. aastal välja töötatud soovitustel. Need sisaldasid puhveralasid, mille puhul võib

eeldada tuulepargi rajamisel liigi pesitsusalale või elupaigale negatiivse mõju avaldumist10. Nüüdseks

(2024. a. algus) on aga Kliimaministeeriumi (varem Keskkonnaministeerium) tellimusel valminud

põhjalik üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs, mis teiste teemade hulgas koondab juba tehtud

linnustiku-uuringud ja annab teaduspõhise lühiülevaate maismaatuuleparkide mõjust linnustikule,

tsoneerib tuulearenduse suhtes tundlike lindude elupaigad vastavalt nende tundlikkusele ning annab

tingimused mõjude hindamise eelse ja ehitusjärgse uuringu korraldamiseks11. Eelnevast lähtuvalt

tuginetakse alljärgnevas hinnangus peamiselt üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi tulemustel

(edaspidi viidatud kui maismaalinnustiku analüüs).

Maismaalinnustiku analüüsi raames koostati kaart, kus lindude elupaigad, sh ka modelleeritud

potentsiaalsed elupaigad, ja neid ümbritsev maastik jagati kolme tsooni:

• tsoon 1 on liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine põhjustab enamasti negatiivse mõju. Tuulikuid sinna enamasti ei kavandata;

• tsoon 2 on tsooni 1 ümbritsev ala, mis puhverdab kõige olulisemat elupaika viimasesse muidu ulatuva häiriva vm mõju eest, mille tõttu tsooni 1 kvaliteet lindude elupaigana võib langeda. Tsooni 2 on arvatud ka elupaikade sidususe tagamisel olulised alad, näiteks lennukoridorid ööbimis- ja toitumispaikade vahel;

• tsoon 3 on tähelepanu vajav ala, kuhu tuulikute planeerimisel tuleb (eel)uuringuga selgitada sihtliigi esinemist alal või sihtliigi elupaigakasutust või hinnata hukkumisriski vms.

Alljärgneval joonisel on esitatud maismaalinnustiku analüüsi kaardil tuulealale ulatuvad tsoonid. Edasi

on lähtuvalt maismaalinnustiku analüüsi tulemustest kirjeldatud liikide kaupa peamised võimalikud

kokkupuutekohad alaga 3b. Rohkem on keskendutud tsoonidele 1 ja 2, kuivõrd nendega kattumine toob

kaasa ka suuremad võimalikud konfliktid.

10 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta

kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021). Edaspidi viidatud kui Keskkonnaameti soovitused, 2021 11 Keskkonnaministeerium 2022. Koostanud Eesti Ornitoloogiaühing ja Kotkaklubi. Üle -eestiline

maismaalinnustiku analüüs. Riigihanke nr 239156 aruanne

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

20

Joonis 2. Tuulealadele 3 ja 3b ulatuvad maismaalinnustiku analüüsi tulemusena valminud tsoonid.

Aluskaart: Maa-amet, 2023; allikas: EELIS, 2023

Must-toonekurg (tsoon 1)

Eelvaliku alale ulatub vähesel määral I kaitsekategooriasse kuuluva must-toonekure (Ciconia nigra)

pesakohta ümbritsev tsoon 1. Tsoneeringu aluseks on Nehatu püsielupaigas (KLO3001550) asuv pesa.

Must-toonekurg asustas pesa viimati selle leidmise aastal – 2014.

Pesakohale rakendub Kotkaklubi ja Kliimaministeeriumi koostöös väljatöötatud erisus, mida

kohaldatakse kehtivatele pesapaikadele (st ei ole EELISest arhiveeritud12), kus pesitsemine ei ole pikka

aega toimunud, kuid pesapunkti arhiveerimine ei ole põhjendatud. Kuna sellistel ammu sihtliigi poolt

asustamata pesapunktidel baseeruvad kaitsepuhvrid võivad tekitada tuuleparkide asukohavalikus

põhjendamatult rangeid kitsendusi, analüüsiti Kotkaklubi ja Keskkonnaameti koostöös teatud linnuliikide

puhvrite ulatust ning leiti koostöös kompromisslahendus. Selle tulemusena määratleti pikka aega

asustamata pesad, mille taasasustamise võimalikkus on väiksem. Nende pesade osas on võimalik

rakendada 3 km ulatusega tsooni 1, vahemik 3-14 km pesast jääks tsooni 3.

Kompromisslahenduse väiksema ulatusega tsoon 1 on rakendatav eelkõige asukohavaliku protsessis,

detailse lahenduse või üksiktuuliku kavandamisel tuleb tsooni 3 osas siiski uuringutega selgitada sihtliigi

võimalikku esinemist alal ning vajadusel hinnata arenduse võimalikku mõju pesapaiga taasasustamise

võimalusele (näiteks lähtudes heakvaliteedilistest toitumisaladest). Antud kompromisslahendus on

koostatud 2023 aasta varakevadel olemasoleva teabe alusel. Ei saa välistada, et sihtliik võib

kompromisslahendusega seotud pesa uuesti asustada, sellisel juhul rakenduksid tavapärase ulatusega

12 St eemaldatud

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

21

tsoonid. Lisaks tuleb arvestada, et kõikide analüüsis toodud tsoonide puhul on võimalikud pädevate

ekspertide poolt põhjendatud kohapõhised erandid.

Kokkuvõtvalt: tuuleala 3b ei jää kompromisslahenduse järgi must-toonekure elupaika ümbritsevasse

tsooni 1, vaid tsooni 3, mille osas tuleb enne detailse lahenduse väljatöötamist:

1. teha kindlaks, kas must-toonekurg on vahepealsel ajal elupaiga asustanud, 2. hinnata arenduse võimalikku mõju pesapaiga taasasustamise võimalusele.

Teder (tsoon 1 ja 2)

Valdav osa eelvalikualast jääb tedre tsooni 1 ja väiksem osa alast tsooni 2. Tsoonide tekkimise aluseks

on eelnevalt mainitud ulatuslik tedre elupaik, millel siinkohal enam pikemalt ei peatuta.

Väikeluik (tsoon 2)

Tuuleala lääneserva ulatub väikeluikede tsoon 2. Sellesse tsooni on määratud siirdekoridorid

ööbimispaikade ja toitumispõldude vahel. Tuuleala detailse lahenduse väljatöötamisel tuleb

uuringutega selgeks teha, kas kavandatavad tuulikud ning nende toimimiseks vajalik taristu jääb

väikeluikede jaoks olulistele peatuspaikadele või nende vahele ning vajadusel rakendada

leevendusmeetmeid.

Tsoon 3

Lisaks juba käsitletud liikidele jäävad alale järgmiste liikide ja rühmade elupaiku ümbritsevad tsoonid 3:

kaljukotkas (Aquila chrysaetos), suur-laukhani (ka rabahani) (Anser albifrons), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), sookurg (Grus grus), rannikul rändavad linnud.

Arendustingimused

Planeeringu detailse lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada, et läbi tuleb viia linnustiku uuringud, et

arvestada lahenduse väljatöötamisel piirkonnas esinevate kaitsealuste linnuliikide elupaiganõudlustega

ning kavandada vajadusel abinõusid ebasoodsa mõju vältimiseks või leevendamiseks.

Üldisemalt on vajalikud linnustiku uuringud nimetatud ka juba I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2,

jaotises „Üldised, kõikidele aladele rakenduvad tingimused“), aga järgnevalt täpsustatakse neid ala 3b

kontekstis:

1. Kaitstavate haudelinnuliikide inventuur. Inventeerida alal esinevad kaitsealused linnuliigid, sh täpsustada eelnevalt mainitud tedre ja väike-kirjurähnide elupaigaandmeid Uuringualaks on arendusala ja 600 m puhver selle ümber. Lähtutakse Natura 2000 alade inventeerimise metoodikast (erinevuseks on üldloendus ka metsamaastikes);

2. Elupaigakasutuse uuring. Korraldada elupaigakasutuse uuring, mille raames tehakse kindlaks, kas Nehatu must-toonekure püsielupaik on taasasustatud ning hinnatakse tuuleala rajamise võimalikku mõju ala taasasustamisele. Samuti hinnatakse uuringu raames tuulikute rajamise potentsiaalset mõju meri- ja kaljukotkale;

3. Peatuskohtade ja liikumisteede uuring. Uurida eeskätt väikeluige, aga ka hanede (suur-lauk- ja rabahani) peatuskohti ja liikumisteid. Uuringutega tuleb selgeks teha, kas kavandatavad tuulikud ning nende toimimiseks vajalik taristu jääb lindude jaoks olulistele peatuspaikadele või nende vahele ning vajadusel rakendada leevendusmeetmeid. Samuti tuleb hinnata tuuleala olulisust rannikul rändavale linnustikule (värvuliste ja röövlindude ränne), vajadusel viia läbi radaruuring.

Peale eeltoodu tuleb detailse lahenduse väljatöötamisel ning ka uuringute kavandamisel ja läbiviimisel

arvestada kõrvuti asetsevate tuulealade 3b ja 3 mõjude kumuleerumisega.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

22

3.3 Nahkhiired

Tuuleparkidega kaasnev mõju nahkhiirtele seisneb üldiselt elupaikade kadumises/kahanemises ja

nahkhiirte hukkumises, sealjuures peetakse just hukkumist suurimaks tuuleparkidega kaasnevaks

probleemiks. Täpsemalt on tuulikutega kaasnevaid mõjutegureid käsitiivalistele käsitletud I etapi

aruandes.

Tuulealal 3b ei ole teada nahkhiirte elupaiku. Kuid asjakohane on I etapi aruandes toodud seisukoht, et

puudulik info ei välista, et nahkhiired ala ei asusta. Tuulepargi rajamisega kaasneda võivate mõjude

täpsemaks hindamiseks tuleb korraldada eeluuring võimalike nahkhiirte elupaikade ja rändekoridoride

väljaselgitamiseks. (Tingimus sisaldub juba ka I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised,

kõikidele aladele rakenduvad tingimused“).)

Detailsemas etapis tuleb sarnaselt linnustikule ka nahkhiirte puhul arvestada tuulealaga 3

kumuleeruvate mõjudega.

3.4 Roheline võrgustik

Mõjuhinnang

Tuuleala 3b idaosa läbib Pärnu maakonnaplaneeringus ning koostatavas Lääneranna üldplaneeringus

määratud rohekoridor (joonis 3). Täpsemalt jääb alale Paadrema ja Tuudi soostikke hõlmavaid

tugialasid ühendava rohekoridori Paadrema soo poolne ots. Sellel alal on rohevõrgustiku sidususe

tagamisel väga suur roll, mistõttu tuleb vältida tuulearendusega koridori läbilõikamist.

Arendustingimused

Vältida tuulearenduse rajamist rohekoridori (nii maakonnaplaneeringus kui ka kavandatavas ÜP-s

määratud) alale.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

23

Joonis 3. Tuulealade paiknemine maakonnaplaneeringute ja koostatavas Lääneranna üldplaneeringus

kavandatavas rohevõrgustikus. Aluskaart: Maa-amet, 2024

3.5 Muud loodusväärtused

Mõjuhinnang

Muude loodusväärtustena saab välja tuua planeeringualal asuvad II kaitsekategooria taimeliigi kaunis

kuldking (Cypripedium calceolus) kaks kasvukohalaiku (joonis 4), mis EELISe järgi inventeeriti 2023. a

suvel. Poolvarju vajavale kuldkingale on tuulealal kavandatud tegevusi arvestades peamiseks ohuks

otsene hävimine rajatiste alla jäämisel, samuti metsamaastikus toimuvad muutused, eeskätt raadamine.

LKS § 55 lg 7 järgi on II kaitsekategooria taimede kahjustamine keelatud.

Muid olulisi loodusväärtusi, nt metsaseadusega kaitstavaid vääriselupaiku13, alal hetketeadmiste põhjal

ei leidu.

Arendustingimused

Tuuleala arendamisel tuleb vältida kauni kuldkinga kasvukohtade kahjustamist (ehitustegevuse ja

metsaraiega) vältida. Soovitatav on vältida metsaraiet ka kuni 60 m raadiusel alal ümber kasvukohtade,

et vähendada servaefekti mõju14.

13 Metsaseaduse § 23 lg 2 järgi on vääriselupaik ala, kus on suur kitsalt kohastunud, ohustatud,

ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus. 14 Eestimaa Looduse Fond (K. Kohv). (2007). Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

24

Joonis 4. Kaitsealuste taimeliikide paiknemine tuuleala 3b piirkonnas. Allikas: EELIS, 2023; aluskaart:

Maa-amet, 2023

4 Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele

4.1 Mõju pinnasele

Alal 3b levivad valdavalt madalsoomullad, läänepoolses osas ka glei- ja rähkmullad. Märgaladega

kattuvust ETAK andmetel praktiliselt pole, märgala alla jääb ainult 0,24 ha ehk 0,1 % alast 3b.

Mõju osas jäävad kehtima hinnangud, mis on juba antud Lääneranna valla tuuleparkide EP KSH I etapi

aruandes, siinkohal neid ei korrata. Mõjude leevendamiseks on asjakohased kõik üldised tingimused,

mis on loetletud I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele rakenduvad

tingimused“).

4.2 Pinna- ja põhjavesi, mõju veerežiimile ja -kvaliteedile

Ala 3b jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Maaparandushoiualadega kattuvust on ca 113 ha (60%)

alast (Paadermaa, Koru II) (vt joonis 5).

Sarnaselt alaga 3 läbib ka ala 3b Paadrema jõgi (VEE1119600, valgla >25 km2, riigi poolt korrashoitav

ühiseesvool) (vt joonis 5). Paadrema jõgi kuulub keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 7315 alusel

15 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis - ja

elupaikade nimistu“

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

25

lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude hulka, kus veekogu

loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine on keelatud.

Joonis 5. Veekaitseliste piirangute paiknemine tuuleala 3b piirkonnas. Allikas: EELIS; Maa-amet, 2023

Mõju osas jäävad kehtima hinnangud, mis on juba antud Lääneranna valla tuuleparkide EP KSH I etapi

aruandes, siinkohal neid ei korrata. Mõjude leevendamiseks on asjakohased kõik üldised tingimused,

mis on loetletud I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele rakenduvad

tingimused“).

Arendustingimused

Vastavalt looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 on tuulepargi ja selle jaoks vajaliku taristu rajamisel

keelatud Paadrema jõe loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine.

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

26

5 Mõju maavaradele

Ala 3b (nagu ka ala 3) kattub Paadrema (Anepselja) turbamaardlaga (registrikaart nt 633) (vt joonis 6).

Tänase seisuga seal mäeeraldisi ei ole, hästi lagunenud turvas on arvel aktiivse või passiivse

reservvaruna.

Joonis 6. Maardlate ja mäeeraldiste paiknemine tuuleala 3b piirkonnas. Allikas: EELIS; Maa-amet, 2024

Maavarade registris oleva maardlaga kattuvale alale on võimalik tuulepargi rajamine peale maavaravaru ammendamist. Vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 14 lõikele 2 on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutav tegevus lubatud üksnes Kliimaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutuse nõusolekul, mistõttu on soovitatav planeeringu koostamisel arvestada maardlate paiknemist ning maardlatele tuulikuid ja rajatisi mitte planeerida.

Samas on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium algatanud ja esitanud ministeeriumitele kooskõlastamiseks ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse, milles on muuhulgas välja toodud ettepanek lubada aladel, kus maavarad on MaaPS alusel arvele võetud, kuid maavarade kasutusse võtmist lähemas ajaperspektiivis kavandatud ei ole, vahekasutusena ajutiste ehitiste tähtajaks kuni 50 aastat. Peale VTK-s märgitud ehitusseadustiku muudatuste kehtestamist ja MaaPS-s maapõue kaitse põhimõtete muutmist saab Maa-amet kaaluda elektrituulikute parkide ja seonduvate kommunikatsioonide rajamise lubamist kooskõlas uuendatud seaduste mõttega.

Arendustingimused

Maardla alale tuulepargi rajamiseks tuleb detailse planeeringulahenduse koostamisel,

projekteerimistingimuste või ehitusloa vm sarnase dokumendi taotlemisel küsida Maapõueseaduse

§ 14 lõike 2 alusel kooskõlastus Maa-ametilt. (Sellekohane üldine tingimus sisaldub ka juba I etapi

põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele rakenduvad tingimused“).

Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu

asukoha eelvalik ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise I etapi aruanne

Lisa 5. Ala 3b hindamine

27

6 Jäätmeteke ja ringmajandus

Ala 3b puhul jäävad kehtima hinnangud, mis on juba antud Lääneranna valla tuuleparkide EP KSH I

etapi aruandes, siinkohal neid ei korrata. Mõjude leevendamiseks on asjakohased kõik üldised

tingimused, mis on loetletud I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele

rakenduvad tingimused“).

7 Avariiolukordade esinemine ja võimalikud tagajärjed

Ala 3b puhul jäävad kehtima hinnangud, mis on juba antud Lääneranna valla tuuleparkide EP KSH I

etapi aruandes, siinkohal neid ei korrata. Mõjude leevendamiseks on asjakohased kõik üldised

tingimused, mis on loetletud I etapi põhiaruandes (peatükis 1.2, jaotises „Üldised, kõikidele aladele

rakenduvad tingimused“).

8 Tõenäoline areng juhul, kui eriplaneeringut ellu ei viida

Ala 3b puhul jäävad kehtima hinnangud, mis on juba antud Lääneranna valla tuuleparkide EP KSH I

etapi aruandes, siinkohal neid ei korrata.