Seisukoht Sindi-Lodja silla projekti kohta

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Roadplan OÜ

[email protected]

Teie 01.02.2024

Meie 22.02.2024 nr 6-2/24/3444

Seisukoht Sindi-Lodja silla projekti kohta

Esitasite Keskkonnaametile1 Sindi-Lodja silla projekti koostamise eelse stsenaariumite

nimekirja, milles on loetletud kokku kaheksa valikut. Soovisite Keskkonnaametilt saada

projekti koostamiseks esmased olulised nõuded ja lähteseisukohad. Olemasolev Sindi-Lodja

sild, mis asub Pärnu linna ja Paikuse alevi vahelisel alal ja ületab Reiu jõge, on amortiseerunud

ning vajalik on, kas olemasoleva silla rekonstrueerimine või uue silla rajamine. Tegemist on

Eestis esimese Allianss lepinguga, kus tellija (Transpordiamet), töövõtja (INF Infra OÜ) ja

projekteerija (OÜ Roadplan) töötavad ühiselt koos vajalikud etapid läbi.

Transpordiameti algatusel toimus 15.02.2024 ühine koosolek, milles osalesid Allianss lepingu,

Pärnu Linnavalitsuse, Alkranel OÜ (keskkonnaspetsialist) ja Keskkonnaameti esindajad.

Koosoleku eesmärgiks oli viia kõik osapooled kurssi olemasoleva silla seisukorraga ning

arutada läbi väljapakutud projekteerimise stsenaariumid. Koosoleku tulemusena jäi kaheksast

stsenaariumist valikusse kolm realistlikku stsenaariumi, millega edasi töötatakse:

1) olemasolev sild lammutatakse ja samasse asukohta ehitatakse uus sild;

2) ehitatakse uus sild uuel trassil ja olemasolev sild lammutatakse;

3) ehitatakse uus autosild uuel trassil ja uus jalgteesild olemasoleval trassil.

1. Arvestades olemasoleva silla tehnilist seisukorda, eeldavad kõik eelpool nimetatud

variandid olemasoleva silla lammutamist. Reiu jõgi (VEE1145400) kuulub Reiu jõe

hoiualana2 Natura 2000 võrgustiku Reiu jõe loodusala3 hulka. Keskkonna seisukohalt (sh

Natura 2000 võrgustik) tekitab see juurde täiendava teguri, millega tuleb keskkonnamõjude

hindamise (KMH) eelhinnangu koostamisel arvestada. Oluline on kirjeldada lammutamise

tehnoloogilisi võtteid ja etappe.

2. Teise ja kolmanda variandi puhul on looduskaitseseadusest4 tulenevalt kindlasti vajalik

detailplaneeringu koostamine, sest sild paikneks uues asukohas ning see tähendaks ka

maantee ümbersuunamist. Kui uus sild ehitatakse vana silla lammutamise järgselt vanale

asukohale, võiks seda käsitleda kui taastamist5. Kuid vajalik on arutada, kas uus sild on

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 01.02.2024 nr 7-9/24/2070 all. 2 Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) kood KLO2000294. 3 EELIS kood RAH0000616. 4 Looduskaitseseadus § 38 lg 5 p-d 9 ja 10. 5 Ehitusseadustik (EhS) § 4 lg 4 - Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega

olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena.

2 (3)

olemuslikult sarnane6. On kindel, et ehitise kasutusotsarve ei muutu, kuid arhitektuuriline

lahendus ja maht võivad muutuda.

3. Arvestades ehitamisaegset ümbersõidu korraldust ja ebamugavust kohalikele, võib tulla

kaalumisele ka lahendus, mille korral uue silla ehitus teostatakse olemasoleva silla kõrval

ja olemasoleva silla lammutamise järgselt liigutatakse uus valmis sild lammutatud silla

asukohta. Sellisel juhul võiks käsitleda seda kui ehitustehnoloogilist võtet ning silla ehitust

ei peaks käsitlema kui uue ehitise ehitamist ehituskeeluvööndisse, mis eeldab antud juhul

planeeringumenetlust.

4. Olenemata valitud stsenaariumist on kindlasti vajalik arvestada kallaste lihkeohtlikkusega

ja sellest lähtuvalt valida sellised ehituslikud võtted ja lahendused, mis maalihke

vallandumise riski maandavad ja väldivad.

5. Kuna Reiu jõgi on oluline talvitumis- ning koelmuala mitmetele kalaliikidele, siis tuleks

töid veekeskkonnas kavandada nii vähe kui see on tehniliselt võimalik. Töid vees saab teha

madalveeperioodil 15. juuni kuni 30. september. Tegemist on maksimaalse võimaliku

ajaga, sest tegemist on lõhilaste jõega7. Ka ehitusaegsed ajutised ehitised ei tohi olla

kaladele rändetakistuseks.

6. Ehitustegevuse ajaline kestvus erinevate stsenaariumite puhul on keskkonnaaspektist

lähtudes samuti tegur, millega tuleb arvestada. Mida vähem madalaveeperioode jääb

ehitusaja sisse, seda vähem koormav on ehitustegevus jõele ja selle elustikule. Ehk

eelistatud oleks ehitustegevuse võimalikult kiire kulg.

7. KMH eelhindamisel on väga oluline kirjeldada ehitusaegseid mõjusid, ehituslikke

võtteid/meetodeid ja tehnoloogiad (soovitavalt ka etapiti), sest vastasel juhul ei täida

mõjude hindamine vähese sisendinfo tõttu oma eesmärki.

8. Kuna toimub tee koosseisu (sh kavandatav tee) kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult

kasutataval või avalikul veekogul on vajalik taotleda vette ehitamiseks Keskkonnaametist

veekeskkonnariskiga tegevuse registreering8.

8.1. Kui ehitamine toimub viisil, et veekogus ei toimu ehitus- ega muid tegevusi, ajutiselt ega

alaliselt veekogusse materjale ei paigutata, ei ole vaja ehitamiseks veekeskkonnariskiga

tegevuse registreeringut taotleda. Sellegipoolest tuleb juhinduda veeseaduses veekasutuse

ja -kaitse üldnõuetest 6.peatüki 1 jaos (§ 116, § 117, § 118, § 119, § 121).

9. Kui tööde käigus on vajalik muuta pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu kaldajoont, on

vajalik vee erikasutuse keskkonnaluba (VeeS § 187 p 17).

10. Kuna konkreetset stsenaariumi ei ole veel valitud ning täpsem ehitamise tehnoloogia

(vajadusel ka lammutamise tehnoloogia) ei ole teada, siis tuleb arvestada, et juhul kui

lammutamiseks ja/või uue silla ehitamiseks on vajalik vette paigutada ehitusplatvorme,

silla sambaid või kaldakindlustust, siis on vajalik hinnata ära vette paigutatav tahke aine

maht (m3). Juhul, kui silla ehitustöödel on vajalik jõge süvendada, tuleb hinnata ära ka

süvendamise maht. Veekogusse tahke aine paigutamise mahuna tuleb arvestada seda osa

materjalist, mis paigutatakse allapoole tavapärast veepiiri veekogusse.

6 EhS § 4 lg 4 - Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei

muutu. 7 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistu“. 8 Veeseadus (VeeS) § 196 lg 2 p 4.

3 (3)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 17

kohaselt on tegu olulise keskkonnamõjuga, kui toimub veekogu süvendamine üle 500 m³

ja p 171 kui vooluveekogusse uputatakse aineid üle 2000 m³. Eeltoodud mahtude puhul on

kohustuslik keskkonnamõju (strateegiline) hindamine (KMH/KSH).

11. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et KMH/KSH eelhindamine on kohustuslik, kui toimub

silla rajamine ning selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala. Eelhinnangu

koostamine on nõutav aga ka sel juhul, kui veekogu süvendatakse mahus üle 100 m³ ning

kui koos sillaga rajatakse kaldakindlustus9. Samuti on eelhinnangu koostamine vajalik uue

tee rajamisel (nt silla rajamine uude asukohta nõuab uus teetrassi) ning tegevusele, mis ei

ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib

üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või

kaitstavat loodusobjekti10.

12. Ajutiste ehitised (nt ehitusplatvormid) ei tohi tekitada paisutust, avarii- ja reostusohtu ning

peavad olema vastupidavad jääoludele juhul, kui need jäetakse vette ka talveperioodiks.

Ehitustöödel ja silla ehitustehnilise lahenduse puhul tuleb arvestada piirkonna

lihkeohtlikkusega.

13. Juhul, kui tööde käigus on vajalik ka puu- ja põõsarinde raie veekaitsevööndis, siis võib

puu- ja põõsarinnet raiuda Keskkonnaameti nõusolekul (VeeS § 121 lg 1).

14. Lisaks soovitame ka tutvuda eelmisel aastal koostatud Pärnu 3. silla (Raba tn – Lai tn

vaheline sild) projektiga ning sellega seotud asjaoludega ja projekti ning eelhinnangu

koostamiseks vajaliku kirjavahetuse ja esitatud teabega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Teadmiseks: Transpordiamet ([email protected])

Karl Markus Wahlberg 5885 7049 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Liis Sinijärv 5306 4783 (looduskasutus)

[email protected]

Christina Vohla 5690 8272 (vesi)

[email protected]

9 KeHJS § 6 lg 4 ja keskkonnaministri 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus 224) § 11 p-d 2, 5 ja 7. 10 Määrus 224 § 13 p 8 ja § 15 p 8.