Pildid

From: "Farištamo Eller" <[email protected]> Sent: 08/03/2024 16:02:43 To: "undisclosed-recipients:;" Cc: Subject: Pöördumine kliimaminister Kristen Michalile ja kantsler Keit Kasemetsale

You don't often get email from [email protected]. Learn why this is important

Pöördumine kliimaminister Kristen Michalile ja kantsler Keit Kasemetsale

Päästame Eesti Metsad MTÜ palub algatada sõltumatu uurimine märkimisväärse kahju tekitajate väljaselgitamiseks ning võtta kahju tekitamise põhjustajad vastutusele.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) määras Rail Balticu keskkonnamõju hüvitamiseks valitud uued Natura 2000 kaitsealad (metsise elupaigad) raiesse, keskkonnaameti metsaosakond kinnitas metsateatised ja RMK jõudis osa aladest ka raietega ära hävitada. RMK tegevus avastati juhuslikult, metsaregistri avaliku teenuse kaudu olid nähtavad uutele kaitsealadele võetud 117 raieteatist. Kahel kaitsealal võttis RMK raieteatised praktiliselt kõigele, mis võimalik – 143,5 hektarile, sh 72 ha lageraiet ja kokku sooviti kaitsealadelt raiuda 26 841 tihumeetrit puitu ehk ligikaudu 866 rekkakoormat.

RMK sai ametlikult info 2023. aasta detsembris, aga oktoobris oli juba esimene kooskõlastusring selle kohta, kus saavad asuma metsise uued püsielupaigad Rail Balticu trassi alla jäävate metsade asemel. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas 18.12.2023 Rail Balticu planeeringu materjalid, sh hüvitusmeetmete kava Keskkonnaametile ja RMKle kooskõlastamiseks. RMK kooskõlastas materjalid, sh hüvitusmeetmete kava 09.01.2024.

Dokumentide kohaselt laekus jaanuaris 2024 planeeritavatele kaitsealadele koguni 167 raieteatist 221 hektari metsa kohta. Tegutseti välgukiirusel, sest alla ühe kuuga jõudis RMK püsielupaikades raiuda juba 63,02 hektaril.

Nii RMK kui keskkonnaameti “selgitus” on, et alad ei olnud EELIS-esse kantud. Sellistest eelvaliku aladest antaksegi asjaosalistele, nii maaomanikele, haldajatele kui valitsejatele võimalikult varakult teada just sellepärast, et sinna mitte mingil juhul raiet peale ei planeeritaks ja neid käsitletaks kui kokkulepitud kaitsealasid. Mõlemad asutused (RMK ja keskkonnaameti metsaosakond) osalesid alade valiku pikaaegses protsessis ning olid aladest teadlikud vähemalt eelmise aasta lõpus.

Tegemist oli piirkonna kõige esinduslikuma ja metsise jaoks olulisemate elupaikadega, mis nüüd raiega hävitati. Metsisele tegelikult vajalikest elupaikadest hõlmavad hüvitusalad vaid kolmandiku ja selleks, et välja selgitada, milline on metsisele kõige tähtsam ala, tehti pikalt uurimistööd. See kolmandik sai kaitsealaks ja sellele asendust leida ja seda kahju korvata on nüüd ääretult keeruline.

Hämmastav, et kuigi kogu protsessis on osalenud palju inimesi ja ametkondi, on juhtunut suudetud nii pikalt avalikkuse eest varjata. On oluline, et kui inimesed tekitavad teadlikult keskkonnakahju, siis nad selle ka omast taskust kinni maksavad, sest tegemist on kas kuritegeliku hooletusega või korruptsiooniga. Lisaks kogu tekitatud kahju suuruse kaardistamisele soovimegi, et see välja selgitataks. Otsene rahaline kulu riigile on ka uue hüvituskava koostamine ja täiendavate kaitsealade moodustamise protsess ise.

Fotod: 8.08.2024

Lugupidamisega Farištamo Eller Päästame Eesti Metsad MTÜ juhatuse liige