Dokument nr 6-2/23/2336-6

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Põllumajandus- ja Toiduamet

[email protected]

Teie 12.02.2024 nr 6.1-3/34204-3

Meie 01.03.2024 nr 6-2/23/2336-6

Maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu

ja kavandatava tegevuse keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu

kooskõlastamata jätmine (Vihula

maaparandusehitiste REK2021)

Esitasite1 Keskkonnaametile kooskõlastamiseks2 maaparanduse ehitusloa3 andmise ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu koos rekonstrueerimise projekti4

ja keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnanguga (sh Natura eelhindamine)5.

Kavandatavaks tegevuseks on rekonstrueerida Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Kiva,

Andi ja Tidriku külades maaparandusehitised Kopliotsa/PÜ-122 Vihula6, Lepiku/PÜ-122

Vihula7, Ongnõmme/PÜ-122 Vihula8, Kiva I/PÜ-122 Vihula9, Kiva-Sepa/PÜ-122 Vihula10,

Liivoja/PÜ-137 Vihula11, Raja/ PÜ-137 Vihula12, Rutja/PÜ-137 Vihula13 ning Naistemetsa,

Muna, Karula, Kiva-Pajuveski ja Veskirahva tee. Uuendatakse Muna tee, Kiva-Pajuveski tee ja

Liivametsa tee rajatisi ning maaparandusehitisel Kandle I-114 teostatakse vaid hooldustöid.

Projektala mõjupiirkonda jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Lahemaa linnu- ja loodusala,

Järveoja loodusala ja Selja jõe loodusala, samuti Andi metsise püsielupaik ja Eisma merikotka

püsielupaik. Rekonstrueeritavate maaparandusehitise veed suubuvad lõheliste kudemis- ja

elupaikade nimistusse15 kantud veekogudesse Vainupea jõgi (Karula oja suudmest suubumiseni

merre), Selja jõgi (kogu ulatuses) ja Järvoja (kogu ulatuses).

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.02.2024 kirjana nr 6-2/23/2336-4. 2 Maaparandusseaduse § 22 lg 4 p-i 1, looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 8 ning keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lg 10 alusel. 3 Toimuku nimi: Vihula maaparandusehitiste REK2021. 4 Osaühing Laanekraav (registrikood 10010206) koostatud projekt „Vihula maaparandusehitiste rekonstrueerimise

projekt“ (versioon V03, töö nr 22-17). 5 Maves OÜ (registrikood 10097377) koostatud keskkonnamõju eelhinnang „Vihula maaparandusehitise

rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnang“ (töö nr 23096). 6 MPS kood/ehitise kood 1107580010040/ 001 7 MPS kood/ehitise kood 1107580010050/ 001 8 MPS kood/ehitise kood 1107580010010/001 9 MPS kood/ehitise kood 1107580010030/ 001 10 MPS kood/ehitise kood 1107590010010/ 001 11 MPS kood/ehitise kood 1107460010050/ 001 12 MPS kood/ehitise kood 1130000110010/ 001 13 MPS kood/ehitise kood 1107460010040/ 001 14 MPS kood/ehitise kood 1107460010050/002 15 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistu“.

2 (7)

Keskkonnaamet on eelnevalt edastanud oma seisukohad projekti lähteülesandele,

kooskõlastanud projekteerimistingimuste eelnõu ning esitanud seisukoha rekonstrueerimise

projekti kohta16.

Keskkonnaamet tutvus esitatud eelnõudega. Koostatud KMH eelhinnangus esineb

puudusi, mis ei võimalda Keskkonnaametil lõplikku seisukohta ja kooskõlastust anda.

Keskkonnaametil puudub veendumus, et kavandatav tegevus ei avalda negatiivset

keskkonnamõju (KeHJS § 22 alusel) kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000

võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. Lähtuvalt eelnevast jätab Keskkonnaamet KeHJS

§ 11 lg 10 alusel kooskõlastamata KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu. Palume KMH

eelhinnangut ja otsuse eelnõud täiendada järgnevalt välja toodud märkuste alusel ning

esitada uuesti Keskkonnaametile seisukoha andmiseks ja kooskõlastamiseks.

1. Projekti kohaselt planeeritakse rekonstrueerida maaparandusehitised Kopliotsa/PÜ-122

Vihula , Lepiku/PÜ-122 Vihula , Ongnõmme/PÜ-122 Vihula , Kiva I/PÜ-122 Vihula , Kiva-

Sepa/PÜ-122 Vihula , Liivoja/PÜ-137 Vihula , Raja/ PÜ-137 Vihula , Rutja/PÜ-137 Vihula

ning Naistemetsa, Muna, Karula, Kiva-Pajuveski ja Veskirahva tee. Uuendatakse Muna tee,

Kiva-Pajuveski tee ja Liivametsa tee rajatised ning maaparandusehitisel Kandle I-1

teostatakse vaid hooldustöid (projekti tabel 4 lk 41; eelhinnangu tabel 1). Märgime, et

planeeritavad teede uuendustööd ning planeeritud hooldustöö maaparandusehitisel Kandle

I-1 (EH9), ei kajastu otsuse punktis 1. Samuti ei ole mainitud projekti seletuskirja esilehel

maaparandusehitist Kandle I-1 ning see ei ole leitav ka Mapinfo kaardikihilt.

Kandle I-1 maaparandusehitist on mainitud mh projekti ptk 5.1, kus on kirjutatud

„Pikettidevahemikus 13-16 on tegemist maaparandusehitise EH9 Kandle I-1

1107460010050/002 eesvooluga, mis hooldatakse (voolutakistuste eemaldamine + raie

ilma juurimata).“ Kaardil asuvad aga piketid 14-16 EH4-s, kus ei ole teistmoodi töid

näidatud. Ilmselt algab kõnealune kraavilõik hoopis piketist 10?

Palume korrastada dokumente, et nad oleks kooskõlas.

2. Maaparandusehitisel Rutja/PÜ-137Vihula (EH3) eesvoolul 3-01 on tööks voolutakistuste

eemaldamine ilma raieta 124 m pikkusel lõigul (projekti lk 89 tabel 8, jrk 34). Kui

maaparandusobjekti piiril olev kraavilõik on 580 m ning eesvool jätkub süsteemist

väljaspool veel vähemalt 700 m, siis jääb arusaamatuks, kus kirjeldatud töid tehakse?

3. Liivametsa teega ristuva väiksema tee ääres asuvad limatünniku leiukohad KLO9600326,

KLO9600321, KLO9600322. Seened kasvavad vahetult teepeenral. Seda väikest teed ei

tohi kasutada masinate parkimiseks, ümberkeeramiseks, materjali ladustamiseks vmt. Teele

on plaanitud teha mahasõidukoht M3 pikkusega 10 m. Leiukoha piir asub teest 45 m

kaugusel, mistõttu palume võimalusel teha lühem mahasõit.

4. Keskkonnaamet palub eelhinnangu jooniseid täiendada, lisades joonistele

maaparandusjuhtmete voolamise suunad, mis võimaldaks kiiresti ja lihtsalt aru saada, kust

toimub maaparandusobjektide sissevool näiteks Selja või Vainupea jõkke. Samuti palume

lisada nõue, et tööde elluviimist alustatakse setteekraani paigaldamisest, tiikide rajamisest

ning edasi liigutakse ülesvoolu. Vastasel juhul kanduvad valingvihmade korral setted

kaitsealustesse veekogudesse, kus matavad enda alla kalade koelmud ning muu vee-

elustiku.

16 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 04.03.2021 nr 7-9/21/2275-2, 31.03.2021 nr 6-2/21/6033-

2 ja 20.03.2023 nr 6-2/23/2336-3.

3 (7)

5. Eelhinnangu peatükis 5.1 lk 29 on välja toodud projektis ette nähtud meetmed veekogudele

ebasoodsa mõjude vältimiseks. Punktis 6 on toodud välja järgmine meede: „Ehitusaegse

heljumi püüdmiseks paigaldatakse enne suublasse jõudmist kraavidele geotekstiilist

setteekraanid, mis likvideeritakse pärast ehitustööde lõppu.“ Eelhinnangust ei selgu, kas

setteekraanide eemaldamisel sete ei lähe liikvele, kuidas tagatakse, et seda ei juhtuks (vt ka

p 6)? Kui kaua setteekraanid paigal on?

6. Eelhinnangu peatükis 3.1 on kirjutatud „Metsakuivenduskraavid on rajatud peamiselt

pinnavee ärajuhtimiseks metsast ning nende mõju põhjavee tasemele vaadeldaval alal

levivates liivades piirdub valdavalt mõnekümne meetriga, ega ulatu kaugemale sajast

meetrist ega järgmisest lähimast kraavist.“

Eelhinnangust puuduvad viited, millele see väide tugineb. Puudub selge analüüs ja

selgitused, kuidas selle tulemuseni on jõutud.

Kuivendamise mõju ei piirdu vaid kraavitatud või dreenitud alaga. Keskkonnaameti

tellimusel koostamisel olevas maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus-ja

kompensatsioonimeetmete rakendamise juhises (edaspidi juhis) on toodud, et kaudse mõju

ulatus võib hinnanguliselt moodustada 20–150% kuivendusobjekti pindalast (Paal 2007)

sõltuvalt kuivendusobjekti asukohast, ala suurusest ja selle algsest tüübist. Nii on näiteks

kuivenduse mõju suurem väikeses soos või madalsoos võrreldes ulatusliku soomassiivi või

rabaga (Kaisel ja Kohv 2009). Kuivendussüsteemide korrastamise mõju on paljuski

esmakordse kuivenduse mõjuga sarnane.

Lisaks on kirjutatud peatükis 3.1 „Ehitustööde ajal ja pärast seda kandub rohkem setteid ja

heljumit allavoolu. Tavaliselt kaob väiksemgi mõju ühe või paari suurveega.“

Ka siin ei segu, millele toodud väide tugineb ja kuidas on jõutud selle tulemuseni.

Eelpool viidatud juhise kohaselt kuivendamine mõjutab ökosüsteemi võtmekomponente –

veerežiimi ja domineerivaid organisme – ning nende kaudu kogu ökosüsteemi toimimist,

olles pikaajaline ja suuresti pöördumatu. Kraavide korrashoiutöödest tulenev settekoormuse

tõus on valgala omadustest olenevalt hinnanguliselt 13–93% looduslikust foonist kõrgem

(Finér jt 2010), olles samaväärne esmakordse kuivendamise mõjuga (Manninen 1998).

Mõningatel juhtudel võib kraavide puhastamine tõsta heljumi kontsentratsioone

kümnekordselt (4–5 mg/l enne ning 45,8 mg/l pärast; Joensuu jt 1999). Suurem osa setetest

tekib puhastamisel kraavide nõlvaerosiooni tagajärjel, millest arvestatav osa jääb

kuivendussüsteemi pidama (Stenberg jt 2015). Heljumi suurenenud kandumine suublasse

pärast kraavide kaevamist või puhastamist on enamasti suurim paari aasta vältel pärast

kuivendustöid, misjärel toimub järkjärguline vähenemine. See aga ei tähenda, et juba

allavoolu kandunud setete mõju veeökosüsteemidele kaoks. Nieminen jt (2010) näitasid, et

heljumi kontsentratsioon äravoolus jäi kõrgeks kogu 4-aastase uuringuperioodi vältel.

Kraavide puhastamise mõju heljumi kontsentratsioonidele on varieeruv ning sõltub nii

kraavitatud ala suurusest kui mullatüübist (Joensuu jt 1999, Nieminen jt 2018a, Stenberg jt

2015).

Peatükis 3.1 välja toodud mõjualad on võetud aluseks ka mõjualasse jäävate kaitsealuste

linnu- ja veeliikide elupaikade ning taime, sambliku ja sambla kasvukohtade määramisel17.

7. Eelhinnangu peatükis 3.3.10 lk 14 ei ole välja toodud paksukojalise jõekarbi elutegevusele

peamiseid ohtusid. Palume täiendada.

17 Eelhinnangu peatükk 3.3.10 „Loetelus on esitatud kavandatava tegevuse piirist kuni 500 m (kaugused on esitatud

kavandatava tegevuse välispiirist mõõdetuna elupaiga välispiirini) kaugusele jäävad kaitsealuste linnu- ja

veeliikide elupaigad ning kuni 100 m kaugusele jäävad taime, sambliku ja sambla kasvukohad.“

4 (7)

8. Seoses Andi metsise püsielupaigaga on lk 14 kirjutatud „Metsise püsielupaigas on tehtud

viimane ametlik vaatlus 2019. aastal. Vaatleja hinnang Andi 1 kohta: Alal on üsna ulatuslik

kraavivõrk, ala naabruses on palju raiet tehtud. Lisamärkused: Alal on mets kraavituse tõttu

üsna tihe, st metsistele võrdlemisi ebasobiv. Ala ümbruses on väga palju metsa maha võetud

- elupaikade vähenemine. Vaatleja hinnang Andi 2 kohta: Alal oleval sihil olid värsked ATV

jäljed 1.04.2019. Arvatavasti tegemist jahimeestega. Lisamärkused: Alal oleva kraavituse

tõttu on mets liiga tihedaks kasvanud ja muutunud metsistele üsna ebasobivaks. Ümbruses

on ka palju metsa maha raiutud. 2010. a märgitud, et elupaigad on kuivenduse ja kunagi

tehtud ulatuslike lageraietega tugevalt rikutud. Sisuliselt hävinud.“

Keskkonnaamet märgib, et elupaikade vaatluste alt ei olegi võimalik kõike näha, kuna

vaadeldakse mängu, mitte elupaika, see ei ole primaarne.

Lisaks täpsustame, et alal ei ole tehtud lageraiet, vaid seal oli mitmed aastad tagasi

tuulispask, mis läks laia ribana elupaiga keskelt läbi ning jättis endast järgi laia koridori.

Puud hävisid tuulispasa tõttu ning veeti alalt ära korrastustööde käigus.

Oluline on siinkohal vaatleja märkus, et kraavituse tõttu on alal mets tihedaks kasvanud

ning elupaigad kuivenduse tõttu tugevalt rikutud. Seega on leidnud ka vaatleja, et metsisele

kraavide rekonstrueerimine mõjub negatiivselt.

Elupaik hävinud ei ole.

9. Eelhinnangu peatükis 4.3 on kirjutatud „Kuivenduskraavide mõju põhjavee tasemele ulatub

mõnekümne, maksimaalselt 100 meetrini. Antud juhul on kavandatava tegevuse piirkonnas

juba kuivenduse mõju ulatus välja kujunenud ning kavandatava tegevusega ei kaasne olulist

täiendavat kuivendavat mõju.“ Lause on ebaselge ning tekib küsimus, et kui täiendavat

kuivendavat mõju enam ei avaldu, siis milleks seda tegevust üldse tehakse.

10. Eelhinnangu peatükis 4.5.2 kirjeldatakse kavandatava tegevuse mõju Järveoja loodusalale.

Peatükis on kirjutatud, et Järvoja on eesvooluks rekonstrueeritavale maaparandusehitisele

EH5. Eelhinnangus on käsitletud mõjusid ainult veekvaliteedile sette ja heljumi ärakande

tõttu. Pole hinnatud, kas EH5 piirkonna rekonstrueerimine (sh raied) mõjutab ka vee hulka

ja selle keemilist koostist Järveojas. Kirja punktis 6 viidatud juhises on kirjutatud, et vee

kiirenev liikumine valgalal, mida põhjustab vee kraavidesse koondumine, taimestiku

puudumine kraavides ja suuremad voolukiirused, suurendab ka vee erosiooni potentsiaali

ning lahustunud ainete ja setete kandumist allavoolu (nt Marttila ja Kløve 2010b).

11. Eelhinnangu peatükis 3.3.8 on kirjeldatud projekteeritavat looduskaitseala nr 106.

Eelhinnangus ei ole analüüsitud aga kavandatava tegevuse mõju projekteeritavale

looduskaitsealale nr 106.

12. Eelhinnangu peatükis 4.5.3 on toodud, et Selja jõe kaitse-eesmärke võib negatiivselt

mõjutada maaparandusehitise EH3 aset leidvate tööde ja eesvoolu 3-01 hooldamise tõttu

eesvooluga jõkke jõudvad setted ja heljum. Kaitse-eesmärgiks toodud jõesilmu (Lampetra

fluviatilis), lõhe (Salmo salar), hariliku võldase (Cottus gobio) ja paksukojalise jõekarb

(Unio crassus) elupaikade ohuteguriteks on vooluhulga ja veetaseme muutused,

hüdromorfoloogiline kvaliteet ja vee kvaliteet. Eelhinnangus ei ole hinnatud

kraavisüsteemide rekonstrueerimisega kaasnevat mõju vee hulgale ja keemilisele

koostisele.

13. Eelhinnangu peatükis 5.1 lk 28 on jõutud järeldusele „Kavandatud tegevusel ei ole olulist

negatiivset mõju kaitstavate elupaikade veerežiimile.“ Palume peatükki täiendada

5 (7)

käesolevas kirjas esitatud märkustest lähtuvalt, sh lisades viited, mille põhjal on jõutud

vastavale järeldusele.

14. Eelhinnangu peatükis 5.1 lk 30 antakse hinnang mõjust metsisele, kuid asjaolud, mis metsist

mõjutavad, on jäetud täpsemalt kirjeldamata.

Märgime, arvestades metsise paiksust, sõltub tema edasine käekäik otseselt Eesti metsade

majandamise viisist ning kisklussurvest18. Metsise kaitse tegevuskavas hinnatakse metsisele

suurteks ohuteguriteks elupaikade killustumist, kisklust, kuivenduse mõjul toimuvat

elupaiga kvaliteedi langust ning nende tegurite omavahelist koosmõju, aga samuti ka

pikaajalisi maastikumuutusi, mille tõttu ohustab mänge isolatsiooni jäämine ja eelistatud

elupaikade killustumine. Metsisele on väga oluline puhmarinne, kuna tema elutegevus ja

toidulaud on põhiliselt puhmarindes. Veerežiimi olulised ja suuremamahulised muutused

mõjutavad puhmarindest sõltuvat elustikku ainult negatiivselt vähendades toidubaasi ja

elupaikasid. Ka eelpool viidatud juhises on välja toodud, et puhmarindeliikide/igihaljaste

puhmaste katvus (liigid, mis on iseloomulikud rabadele nagu näiteks küüvits, kanarbik,

sookail jt) on suurem kuivendamata kooslustes.

Täiendavalt märgime, et Keskkonnaamet on koostamas uut metsise kaitse tegevuskava. Uue

metsise liigi kaitse tegevuskava (LTK) eelnõu järgi on Eesti tingimustest "VEEREŽIIMI

MUUTMINE METSANDUSLIKUL EESMÄRGIL (PB23)" suure mõjuga ohutegur (LTK-

des surveteguri tähenduses) tulenevalt turbamaadel kasvavate metsade olulisusest Eestis

metsise elupaigana.

Meetmetena on ettenähtud kaitstavatel aladel (metsise elupaikades ja nende mõjupiirkonnas

- vähemalt 50 m elupaiga piirist sõltuvalt mullatüübist) maaparandussüsteemide jm

kuivenduskraavide rekonstrueerimise vältimine metsise elupaikades kaitstavatel aladel,

Natura 2000 võrgustiku alade mõjupiirkonnas (et välistada negatiivset mõju Natura alale ja

metsise elupaigale) ja muude kaitstavate alade korral mõjupiirkonna riigimaadel.

Kuivenduskraavide hooldamisel metsise elupaikades ja nende mõjupiirkonnas kaitstavatel

aladel teha hooldustöid minimaalses vajalikus mahus (nt eemaldada taimestik,

voolutakistused) tagamaks veevool.

Peatükis on esitatud väide „Pojad kooruvad juunis ning on võimelised juba nädala

vanustena lendu tõusma.“ Keskkonnaamet kahtleb esitatud väites, kuna nädalased tibud on

udusulis ning neil ei ole veel hoosulgesid. Palume lisada viide, kust andmed pärinevad või

korrigeerida teksti.

Lisaks on peatükis toodud ajaline piirang „Metsise mängualal (sihtkaitsevööndis) ei ole

lubatud inimeste liikumine 01.02–30.06, kuid poegade kasvatamise alal (piiranguvööndis)

ei ole lubatud liikumine perioodil 15.04–30.06.“ Märgime, et tegemist on vananenud

andmetega. Palume seada EELISes19 piiritletud metsise mängualal ajaline piirang 1.

märtsist 15. juulini ja väljaspool mänguala asuvas elupaigaosas 1. aprillist 15. juulini20.

Palume vastav parandus teha ka eelhinnangu lk 12 ja 38.

15. Eelhinnangu peatükis 5.1 lk 31 on merikohtka kohta kirjutatud „Pesa hakkavad nad sättima

juba kesktalvel, kuid munad on pesas enamasti märtsi teisel poolel ning haudumine kestab

kuni 42 päeva. Pojad lennuvõimestuvad enamasti kuni 75 päeva pärast, kuid viibivad pesa

läheduses kuni septembrikuuni (Kotkaklubi MTÜ; kotkas/liigid/merikotkas). Liivametsa tee

on projekteeritud uuendatava teena, rajatakse ka mahasõidukohad. Püsielupaigas raieid ei

18 eeskätt väikekiskjad rebane ja metsnugis ning lisaks metssiga. 19 Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur. 20 Looduskaitseseadus § 55 lg 6.

6 (7)

teostata. Tee uuendamise käigus läbiviidavad trassiraied ja ehitustööd on keelatud liigi

pesitsusperioodil 15.02–31.06 (looduskaitseseadus § 50 lg 5), mis eeldatavalt ei tekita

liigile pesitsusperioodi aegset häiringut.“

Merikotka kaitse tegevuskavas on kirjutatud:

„Pesitsevad paarid teevad mängulendu juba alates jaanuarist ja see kestab kuni märtsini

(Banzhaf 1937, Fischer 1959; ref. Cramp, Simmons 1987). Munemise alustamine sõltub

kevadiste soojade ilmade saabumisest ja külmadel varakevadetel alustatakse pesitsemist

kuni paar nädalat hiljem. Merikotka veebikaamera pessa muneti aastatel 2009, 2010, 2013

ja 2016 esimene muna vahemikus 8. – 21. märtsil (veebikaamera). Kurnas on 1-3 muna

(Randla 1976a) ja need munetakse 2-3 päevaste vahedega (veebikaamera). Merikotkal on

haudumisajaks 34-42 päeva, keskmiselt 38 päeva. Pojad lennuvõimestuvad umbes 70-75

päeva vanuselt ja 35-40 päevaks jäävad nad pesa lähikonda (Cramp, Simmons 1987). Eestis

lennuvõimestuvad pojad alates juuni keskpaigast kuni juuli alguseni, üksikud ka juuli lõpus.

Kirjanduse andmetel püsivad pojad pärast lennuvõimestumist pesa läheduses natuke üle kuu

aja (Cramp, Simmons 1987), kuid Eesti merikotka veebikaameras fikseeritu alusel püsivad

pojad pesa läheduses vähemalt kuni septembri keskpaigani, pärast lennuvõimestumist veel

2,5 kuud. Lähtudes munemisele eelnevast häirimistundlikust ajast ja

lennuvõimestunud poegade pikaajalisest püsimisest pesade läheduses, on merikotka

kaitsetsoonides põhjendatud liikumispiirang perioodil 15. veebruarist kuni 31.

juulini.“ Palume sellega arvestada.

16. Projekti joonise 4: Projektplaan 3 kohaselt jäävad rekonstrueeritavad kuivenduskraavid 8-

05 ja 8-06 Altpere liivakarjääri (katastritunnus 19101:001:0696) alale, kuhu on väljastatud

AS-ile Tariston keskkonnaluba nr L.MK/333549 ehitusliiva kaevandamiseks. Eelhinnangus

ei ole karjääri üldse mainitud ega mõjusid karjäärile hinnatud. Lisaks on piirkonda

väljastatud ka teine keskkonnaluba nr L.MK.LV-205561 OÜ-le MERKO KAEVANDUSED

Altpere II liivakarjääris (katastritunnus 88703:002:0105) ehitus ja täiteliiva

kaevandamiseks. Selle karjääri lähedusse jäävad rekonstrueeritavad kuivenduskraavid 8-04.

Palume kajastada eelhinnangus andmed Altja-Rutja liivamaardla kohta ning hinnata kas

kavandatav tegevus võib maardlale mõju avaldada või mitte. Samuti, kas võib mõju olla

karjääride hilisemale korrastamisele21.

Lisaks esitame mõned üldised märkused:

1. Palume tööde tegijatel tutvuda liikide kaitse tegevuskavade22 ning maaparandusmõjude

leevendusmeetmete juhisega 23.

2. Settebasseinide rajamisel palume arvestada maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude

leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhises toodud settebasseinide ja -

süvendite rajamiseks toodud soovitusi.

3. Projekti kohaselt on maaparandusehitistele ja teedele projekteeritud 82 truubi

rekonstrueerimine, sh 43 uue truubi ehitamine. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et tee

koosseisu kuuluva truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul

veekogul nõuab veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut (veeseadus § 196 lg 2 p

4). Vainupea jõega ristuvatel teedel (Karula tee ja Kiva-Pajuveski tee) planeeritakse

rekonstrueerida kaks truupi (T/32 ja T/79). Vainupea jõgi on avalikult kasutatav veekogu,

21 Altpere liivakarjääris ei ole veealune kaevandamine lubatud ja peavad korrastama metsamaaks, Altpere II

liivakarjääris on veealune kaevandamine lubatud ja peavad korrastama maatulundusmaaks ning veekoguks. 22 Leitav Keskkonnaameti veebilehelt. Metsise kaitse tegevuskava kättesaadav Keskkonnaametist. 23 Leitav Keskkonnaameti veebilehelt.

7 (7)

seega tuleb keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS24 kaudu esitada veekeskkonnariskiga

tegevuse registreerimise taotlus.

Üks rekonstrueeritav truup (T/13) Kiva-Pajuveski teel asub Karula ojal. Karula oja ei ole

avalik ega avalikult kasutatav veekogu. Kui rajatav/vahetatav truup ei asu avalikul või

avalikult kasutataval veekogul, tuleb seda käsitleda tahke aine paigutamisena veekogusse,

mis vastavalt mahule vajab kas registreeringut või veeluba (veeseadus § 187 p 10, § 196 lg

2 p 5). Ühtlasi juhime tähelepanu, et juhul kui truubi rajamisel/rekonstrueerimisel

muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu kaldajoont, siis on selleks tegevuseks

vajalik samuti taotleda veeluba (veeseadus § 187 p 17). Veeloa taotlemine käib samuti

infosüsteemi KOTKAS kaudu.

4. Keskkonnaamet märgib, et on kahetsusväärne, et ei ole õnnestunud saavutada kokkulepet

Lepiku (88702-002:0027) kinnistu omanikuga tema maal asuva 186 m pikkuse

teelõigu hooldamiseks/kasutamiseks, mistõttu on vaja ehitada uus tee ja kraav ümber

eramaa ning suunata ümber mitu kuivenduskraavi. See on selgelt kulukam tegevus kui

olemasoleva taristu hooldamine, seda ka keskkonnale avalduva mõju osas. Lisaks kohapeal

tee ehituse käigus hävivatele metsakooslustele on suurem vajadus kruusa järele ehk

olemasolevad karjäärid ammenduvad kiiremini ning kuna töid rahastatakse riigimetsa

majandamisest saadavatest tuludest, suureneb surve metsa majandamisele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Merike Pärtma 59065684 (keskkonnakorraldus), [email protected]

Katrin Jürgens 523 8548 (loodushoiutööd, taimed), [email protected]

Krista Pukk 5699 5021 (looduskasutus), [email protected]

Reelika Lumi 5646 3909 (loodushoiutööd, loomad), [email protected]

Lissel Tanni 5309 7987 (looduskaitse planeerimine), [email protected]

Geidi Rõõm 5372 2704 (vesi), [email protected]

Jarko Jaadla 5366 2619 (vee-elustik), [email protected]

24 https://kotkas.envir.ee.

Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/ [email protected] / www.pta.agri.ee

Registrikood 77001458

Madi Nõmm

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie: 02.08.2023 Meie: 08.03.2024 nr 6.1-3/34204-12

Vihula maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju eelhinnangu

eelnõu ja maaparandusehitiste projekti täiendamiseks esitamine

Austatud Madi Nõmm

Riigimetsa Majandamise Keskus esitas Põllumajandus- ja Toiduametile (edaspidi PTA)

ehitusloa taotluse Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Kiva, Andi ja Tidriku külas

maaparandusehitiste rekonstrueerimiseks Osaühing Laanekraav (registrikood 10010206)

koostatud projekti „Vihula maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt“ versioon

Ehitusprojekt V03, töö nr: 22-17) (toimiku nimi: Vihula maaparandusehitiste REK2021) alusel.

Täiendatud digitaalselt allkirjastatud Vihula maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekt

esitati PTA-le 23.01.2024.

PTA on 24.01.2024 võtnud RMK esitatud ehitusloa taotluse menetlusse ning on koostanud

ehitusloa andmise eelnõu, millele oleme asunud menetlusosalistelt kooskõlastusi/seisukohti

küsima. Lisaks ehitusloa eelnõule on koostatud keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnangu sh Natura eelhinnangu eelnõu, mis on ehitusloa lahutamatu osa ning millele tuleb

KeHJS § 11 lõike 10 kohaselt saada kooskõlastus kaitstava loodusobjekti valitsejalt.

Käesolevaga anname teada, et ehitusloa andmise eelnõu ja keskkonnamõju eelhinnangu eelnõu

on saadetud Keskkonnaametile kooskõlastuse andmiseks, mis on omakorda PTA-le tagastatud

01.03.2024 kirjaga nr 6-2/23/2336-6.

Keskkonnaameti hinnangul tuleb eelhinnangut täiendada ja esitada uuesti kooskõlastamiseks,

kuna ei saa kooskõlastada tegevust, mille ebasoodne mõju Natura 2000 alale ei ole välistatud

ja kui see võib kahjustada loodusobjekti kaitse saavutamist või kaitstava loodusobjekti

seisundit, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)

§ 22 alusel. Keskkonnaameti poolt esitatud puudused keskkonnamõju eelhinnangu eelnõu kohta

on esitatud 01.03.2024 kirjaga nr 6-2/23/2336-6 (lisa 1).

Elektrilevi OÜ kooskõlastas Vihula maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekti

asendiplaani 2022. aastal, mis on aegunud (KK nr.1104339212/14.12.2022). Täiendatud

maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekti esitada uuesti Elektrilevi OÜ-le

kooskõlastamiseks.

2 (2)

Samuti juhime tähelepanu, et projektist tuleb võtta välja maaparandussüsteemi ehitis (projektis

EH9, Kandle I-1 MS 1107460010050/ehitis 002), millele ei ole väljastatud

projekteerimistingimusi.

Täiendatud Vihula maaparandusehitiste rekonstrueerimise projekti keskkonnamõju

eelhinnangu eelnõu ja maaparandusehitiste projekt esitada hiljemalt 08.04.2024. Juhime

tähelepanu, et ühtlasi vajab koostatud projektlahend kooskõlla viimist vajadusel eksperdi poolt

antud hinnangute ja soovituste osas. Etteantud tähtaja pikendamise vajadusest teavitada PTA-d

kirjalikult.

Tähtajaks puuduse kõrvaldamata jätmisel teeb PTA keelduva otsuse ehitusloa väljastamise

kohta MaaParS § 23 lõike 3 punkti 5 ja 9 alusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Kivi

Peaspetsialist-koordinaator

Põllumajandus- ja Toiduameti Ida regioon

Lisa:

1. Maaparanduse_ehitusloa_andmise_otsuse_eelnou_ja_kavandatava_tegevuse_keskkonnamo

ju_hindamise_algatamata_jatmise_otsuse_eelnou_kooskolastamata_jatmine_Vihula_maapara

ndusehitiste_REK2021_asice.

Janek Kivi

+372 5326 9051

[email protected]