Metsaseire_määrus

From: "Vivi Older" <[email protected]> Sent: 08/03/2024 09:37:17

To: "Mikk Marran" <[email protected]>, "Jaanus Aun" <[email protected]>, "Henrik Välja - EMPL" <[email protected]>, "EKO koordinaator" <[email protected]>

Cc: "RMK" <[email protected]>, <[email protected]>, "Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit" <[email protected]>, <[email protected]>

Subject: Kutse keskkonnakomisjoni arutelule

Lugupeetud koostööpartner! Riigikogu keskkonnakomisjon arutab 18. märtsil kell 11.10 Eesti seisukohti Euroopa Liidu määruse kohta, millega luuakse metsaseireraamistik - COM(2023) 728. Keskkonnakomisjon soovib oma komisjoni arutelule kaasata ka huvigruppe. Palun teil osaleda keskkonnakomisjoni istungil, et annaksite oma arvamuse määruse eelnõule ja Eesti seisukohtadele. Palun andke hiljemalt 14. märtsil kella 15ks teada, kas saate osaleda ja kes teie poolt osaleb. Lugupidamisega Vivi Older keskkonnakomisjoni nõunik T: +372 631 6510 Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn. www.riigikogu.ee/keskkonnakomisjon

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 22.11.2023

COM(2023) 728 final

2023/0413 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2023) 384 final} - {SWD(2023) 372 final} - {SWD(2023) 373 final} -

{SWD(2023) 374 final}

ET 1 ET

Seletuskiri

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

ELi metsi ja muud puittaimestikuga maad survestavad üha enam kliimamuutused ning

mittekestlik otsene või kaudne inimkasutus ja -tegevus ning sellega seotud maakasutuse

muutused. Sellised ohud nagu metsa- või maastikupõlengud, kahjuripuhangud, põuad ja

kuumalained, mis sageli üksteist tugevdavad, toovad tõenäoliselt kaasa sagedasemad ja

intensiivsemad katastroofid, mis sageli ületavad riigipiire. Need survetegurid kahjustavad

metsa vastupanuvõimet ja ohustavad metsade suutlikkust täita oma erinevaid keskkonna-,

sotsiaalseid ja majanduslikke funktsioone. Mõned ohud, näiteks metsa- või

maastikupõlengud, kujutavad endast samuti otsest ohtu inimeste tervisele ja ohutusele. Peale

selle suurendavad need metsade majandamise kulusid, sealhulgas metsa- või

maastikupõlengute tõrjumise kulusid.

Terviklik ja kvaliteetne seiresüsteem, mis hõlmab kõiki metsi ja muud puittaimestikuga maad

ELis, võib aidata paremini võidelda kõigi nende survetegurite ja ohtudega. Näiteks võrastiku

liituse ja selle häiringute sage seire Maa seire (EO) tehnoloogia abil, mida täiendavad

kohapealsed vaatlused, võib esile tuua metsade haavatavuse mustreid ja võimaldada

otsusetegijatel võtta kohanemismeetmeid. Kui need teadmised puuduvad, mõjutab see ka

liikmesriikide metsaplaneerimise õigeaegsust ja kvaliteeti. Pikaajaline integreeritud

planeerimine on väga oluline, et hoida metsateenuste ja -ressursside nõudlus tasakaalus ning

tagada vastupanuvõime katastroofide suhtes vastavalt ELi poliitikaeesmärkidele ja sihtidele

metsateenuste, -kasutuse ja -kaitse valdkonnas.

Praegused seirevahendid ei täida täielikult oma eesmärki. Sellised teenused nagu Copernicuse

juhitud Euroopa metsatulekahjude teabesüsteem ja Copernicuse maismaaseire teenuse

metsade kõrgresolutsiooniga kiht on toonud ELis kaasa teataval määral standarditud

kaugseirel põhinevat seiret ja andmeid. Töö peamiselt riiklike metsainventuuride kaudu

kogutavate maapealsete andmete ühtlustamiseks on aga keskendunud mõnele

puiduressurssidega seotud põhimuutujale, nagu maapealne biomass, kasvava metsa tagavara

ja juurdekasv. Isegi sellistel juhtudel esineb lünki andmete õigeaegsuses ja laiemas

kättesaadavuses, mis põhjustab ebakindlust andmete usaldusväärsuse suhtes ja piirab nende

kasutust. Ei ole tehtud tööd muutujaid käsitlevate muude maapealsete andmete ühtlustamiseks

(eelkõige seoses elurikkusega), mis muudab kogu ELi hõlmava metsaökosüsteemi seisundi

hindamise keeruliseks. Peale selle on metsade kohta kättesaadavates andmetes

märkimisväärseid lünki, näiteks põua või kooreüraskiga seotud metsakahjustuste osas. Need

lüngad takistavad maahaldajatel ja asjaomastel ametiasutustel metsakatastroofe tõhusalt

ennetada, nendeks valmistuda ja neile reageerida. Peale selle saab mitmeid

metsaparameetreid, nagu metsa biomass ja struktuur, usaldusväärselt kaardistada ja jälgida

kogu ELis üksnes kohapealsete vaatluste, kaugseire ja modelleerimise kombineerimise teel.

Selline kombinatsioon on keeruline ja nõudlik, sageli andmete jagamise ja

juurdepääsetavusega seotud probleemide tõttu.

Et puudub teave metsade seisundi ja arengu kohta seoses häiringute või ökosüsteemi

dünaamikaga, on poliitikakujundajatel ja metsamajandajatel raske näha suundumusi,

tuvastada kahjusid või degradeerumist varases etapis ning nende suhtes tõhusalt tegutseda.

See takistab metsade suutlikkust tagada ühiskonnale pidevalt ökosüsteemiteenused, tooted ja

funktsioonid, sealhulgas kliimamuutuste leevendamist, milles metsadel on oluline osa.

Üldiselt on teave metsade seisundi, nende ökoloogilise, sotsiaalse ja majandusliku väärtuse,

neile mõjuvate survetegurite ja nende osutatavate ökosüsteemiteenuste kohta ELis killustatud

ET 2 ET

ja katkendlik, suurel määral ebaühtlane ja ebajärjekindel, andmelünkade ja kattuvustega ning

andmeid esitatakse märkimisväärse viivitusega ja sageli ainult vabatahtlikkuse alusel. Kuigi

on olemas aruandlusprotsessid, millega kogutakse andmeid ja teavet metsade ja nende arengu

kohta, nagu EUROSTATi Euroopa metsade arvepidamine, Euroopa metsade kaitset käsitleva

ministrite konverentsi aruanded Euroopa metsade seisundi kohta või ÜRO Toidu- ja

Põllumajandusorganisatsiooni ülemaailmsed metsaressursside hindamised, puudub ELil ühtne

süsteem täpsete ja võrreldavate metsaandmete järjepidevaks kogumiseks ja jagamiseks.

Maa seireks satelliitidelt või õhust (sealhulgas mehitamata õhusõidukitega) kasutatavate

seirevahendite ja -tehnoloogiate ning ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi teenuste,

nagu Galileo programmi kiire areng annab ainulaadse võimaluse ajakohastada, digitaliseerida

ja standardida metsade seiret kui teenust kõigile metsakasutajatele ja ametiasutustele. See

võib olla kasulik liikmesriikide vabatahtlikule integreeritud pikaajalisele planeerimisele ning

stimuleerida nende tehnoloogiate ja nendega seotud uute oskuste turu kasvu, sealhulgas

VKEde jaoks ELis. Järgida tuleb andmekaitset ja omandiõigust.

Seda arvesse võttes on käesoleva ettepaneku eesmärk: i) tagada sidus ja kvaliteetne seire, mis

võimaldab jälgida edusamme metsadega seotud ELi eesmärkide, poliitikaeesmärkide ja

sihtide saavutamisel, sealhulgas elurikkuse, kliima ja kriisile reageerimise valdkonnas; ii)

parandada riskihindamist ja valmisolekut; ning iii) toetada maahaldajate ja avaliku sektori

asutuste tõenduspõhist otsuste tegemist, edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni.

Viimastel aastatel on ELi institutsioonid ja liikmesriikide eksperdid – asjaomastes

eksperdirühmades, sealhulgas alalise metsakomitee alltöörühmas – korduvalt ja selgelt

viidanud vajadusele tõhustada ELi metsaseiret. Sellest tulenevalt kuulutati ELi uues

metsastrateegias aastani 2030 välja spetsiaalne seadusandlik ettepanek ELi metsade jälgimise

ning nendega seotud aruandluse ja andmekogumise kohta, mis hõlmaks ka metsade ja

metsandussektori strateegilisi kavasid, mille on koostanud vastutavad riigi ametiasutused.

Mõned liikmesriikide praegused vahendid ei hõlma integreerivat lähenemisviisi metsadele kui

multifunktsionaalsetele ökosüsteemidele, sest sageli käsitletakse metsi ainult konkreetsetest

poliitilistest vaatenurkadest: näiteks hõlmavad riiklikud energia- ja kliimakavad ning

pikaajalised strateegiad süsiniku sidumist, taastuvenergiat ja energiatõhusust ning riiklikud ja

piirkondlikud kliimamuutustega kohanemise strateegiad hõlmavad kliimamuutustega

kohanemise vajadusi, kuid neis ei võeta tingimata arvesse muid aspekte, nagu elurikkus või

vastupanuvõime.

Enamik riiklikke planeerimisvahendeid ei vaata kaugemale kümneaastasest

metsaplaneerimistsüklist. Seega ei võeta neis arvesse kliimamuutuste pikaajalist mõju näiteks

liikide levikule ega äärmuslike sündmuste sagedusele ja intensiivsusele. Tihti ei järgi need ka

kohandatavat lähenemisviisi, mis tähendab, et need ei suuda kajastada metsade ja

metsamajanduse poliitika arengut ELi ja liikmesriigi tasandil, mis nõuaks struktureeritud

reageerimist strateegilisel ja tulevikku suunatud tasandil.

Metsaga seotud ELi poliitika on pikaajaline ja nõuab tulevikusuundade strateegilist analüüsi,

mis põhineb õigeaegsel ja täpsel teabel. Näiteks tuleb 2050. aastaks saavutada eesmärgid

muuta EL kliimaneutraalseks (ELi kliimamäärus ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja

metsanduse määrus – LULUCFi määrus) ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks (ELi

kliimamuutustega kohanemise strateegia) ning tagada Euroopa ökosüsteemide säilimine ja

taastamine (kavandatav ELi looduse taastamise määrus). Paljud kliimamuutuste prognoosid

hõlmavad ajavahemikku kuni käesoleva sajandi lõpuni, sealhulgas uuringud selle kohta,

kuidas metsad reageerivad kliimamuutuste kiirenemisele ja on nendest mõjutatud.

ET 3 ET

Peale selle takistab riiklike planeerimismeetodite suur mitmekesisus või planeerimise

puudumine kiiret, sidusat ja tõhusat reageerimist katastroofiohule, eelkõige piiriülese

mõõtmega ohtudele, nagu taimekahjurid või metsa- või maastikupõlengud.

Seda arvesse võttes on ettepaneku täiendav eesmärk toetada liikmesriike vabatahtlikus

integreeritud pikaajalises planeerimises, et tõhustada erinevate sektoripõhiste

poliitikaeesmärkide ja sihtide järjepidevat rakendamist ja tagada metsa vastupanuvõime

muutuvas kliimas.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepaneku eesmärk on toetada selliste olemasolevate ELi poliitikameetmete sidusat ja

tulemuslikku rakendamist, mis mõjutavad metsi otseselt või kaudselt sellistes valdkondades

nagu keskkond ja elurikkus, kliima, katastroofiohu vähendamine, energeetika ja biomajandus.

Täpsemalt toetatakse ettepanekuga järgmisi poliitikavahendeid.

• ELi uus metsastrateegia aastani 2030, luues teadmusbaasi integreeriva lähenemisviisi

jaoks metsadele kui multifunktsionaalsetele ökosüsteemidele ning jälgides selle sihtide ja

eesmärkide saavutamist.

• ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, määrates kindlaks näitajad, mille abil jälgida

järgmiste eesmärkide saavutamist: i) suurendada metsade kvantiteeti ja kvaliteeti ning nende

vastupanuvõimet selliste katastroofide suhtes nagu põlengud, põuad, kahjuri- ja

haiguspuhangud, mis kliimamuutuste tõttu tõenäoliselt suurenevad; ii) kaitsta rangelt

allesjäänud põlismetsi ja vanu metsi ning iii) arendada edasi Euroopa metsateabesüsteemi.

• Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrus, parandades näitajate seiret,

mis hõlbustab metsamaa kohta geograafiliselt täpsete andmete esitamist.

• Raadamist käsitlev määrus, määrates kindlaks raadamise ja metsa degradeerumise

seisukohast olulised näitajad, mis võimaldab jälgida edusamme degradeerumise vältimise

eesmärgi saavutamisel.

• Biomajanduse strateegia, parandades selliste näitajate katvust ja seiret, millega

jälgitakse ELis ja selle liikmesriikides kestlikkuse suunas tehtud edusamme ning mida

kasutatakse Teadusuuringute Ühiskeskuse biomajanduse teadmuskeskuse seiresüsteemis.

• Taastuvenergia direktiiv, suurendades tõendusbaasi seoses kestlikkuse kriteeriumidega

biomassi hankimiseks energia tootmiseks ning eelkõige nõudes, et liikmesriikidel oleks teave

põlismetsade ja vanade metsade asukoha kohta.

• Liidu elanikkonnakaitse mehhanism ja hiljuti vastu võetud ELi katastroofidele

vastupanuvõimega seotud eesmärgid, parandades metsaandmete kättesaadavust. See aitab

täiustada metsa- või maastikupõlengute ja muude katastroofide varajase hoiatamise

vahendeid, töötada välja täpsemad riskihinnangud ja suurendada üldist valmisolekut tulevaste

katastroofidega toimetulekuks.

• Euroopa digitaalarengu tegevuskava ja droonistrateegia 2.0, edendades

kaugseiretehnoloogia kasutamist metsaseires.

• Määrus, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, tugevdades kahjurite

dünaamika tõendusbaasi.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Euroopa rohelises kokkuleppes kutsuti üles võtma meetmeid, et parandada metsaala

kvantiteeti ja kvaliteeti ELis ning suurendada veelgi metsa vastupanuvõimet. Kokkuleppe

eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus, seada kõrgemad elurikkuse eesmärgid, tagada

ET 4 ET

tervislik keskkond, parandada inimeste tervist ja heaolu ning edendada kestlikku ja

ringbiomajandust. Selle tulemuslikkuse tagamiseks on väga oluline metsade ja ökosüsteemide

seisundi ja suundumuste ning multifunktsionaalsuse seire, mis toetab liikmesriikide

vabatahtlikku integreeritud pikaajalist planeerimist.

Ettepaneku eesmärk on tagada koostoime muude poliitikameetmetega, sealhulgas metsade

seisukohast oluliste andmekogumist, seiret ja planeerimist käsitlevate eeskirjadega. See

hõlmab õhu-, vee- ja loodusdirektiive ning komisjoni ettepanekuid looduse taastamise

määruse ja Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise muutmise kohta. Ettepanekuga

toetatakse ka kliimapoliitikat, võimaldades jälgida edusamme kliimamuutustega kohanemisel

ja nende leevendamisel ning süsinikku siduva majandamise kavade kasutuselevõttu

kavandatud süsiniku sidumise sertifitseerimise raamistiku alusel. Ettepanek on täielikult

kooskõlas ka Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuandega, eelkõige ettepanekuga 2, milles

selgesõnaliselt toetatakse jõupingutusi, mille eesmärk on „taasmetsastamine ja metsastamine

(sh tules hävinud metsade) ning vastutustundliku metsamajandamise tagamine“.

Samuti võib ettepanek aidata ELil näidata maailmale eeskuju ja innustada rahvusvahelist

üldsust võtma tõenduspõhiseid sihipäraseid meetmeid, et tugevdada metsade vastupanuvõimet

muutuvas kliimas ja parandada metsade kui multifunktsionaalsete ökosüsteemide kestlikku

majandamist. Kunming-Montreali üleilmne elurikkuse raamistik sisaldab sihtotstarbelist

eesmärki, mis käsitleb kättesaadavaid kvaliteetseid andmeid, teavet ja teadmisi elurikkuse

integreeritud ja kaasavaks haldamiseks.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõikel 1, millega antakse

ELile õigus tegutseda oma keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamiseks. Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 191 lõikes 1 sätestatud ELi keskkonnapoliitika eesmärgid on

keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine; inimese tervise kaitsmine;

loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine; meetmete edendamine rahvusvahelisel

tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige

võidelda kliimamuutuste vastu. ELi keskkonnapoliitika peab seadma eesmärgiks

kõrgetasemelise kaitse, võttes arvesse ELi eri piirkondade olukorra mitmekesisust. See peab

põhinema ettevaatuspõhimõttel ja põhimõtetel, mille kohaselt tuleb võtta ennetusmeetmeid,

keskkonnakahju heastada eeskätt tekkekohas ja saastaja peab maksma.

Samal õiguslikul alusel põhinevad ELi meetmed, mille eesmärk on kaitsta

metsaökosüsteemide looduspärandit. Metsaseire raamistik tagab andmed, mis võimaldavad

jälgida Euroopa rohelise kokkuleppe metsadega seotud eesmärke ja töötada välja

metsaökosüsteemide säilitamise poliitika. Keskkond on valdkond, kus ELil ja liikmesriikidel

on jagatud pädevus, mistõttu peab ELi tegevus olema kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

ELi tasandi meetmed on põhjendatud metsast sõltuvate turgude ulatuse ja piiriülese laadiga

ning kliimamuutustega seotud kasvavate ohtude ja ebakindlusega, mis nõuavad ELi poliitika

ja õigusaktide mõju jälgimist ning poliitikaeesmärkide saavutamiseks vajalike muudatuste

vajaduse täpsemat ja õigeaegsemat hindamist.

See puudutab eelkõige selliseid häiringuid nagu kooreüraskirüüsted, metsa- või

maastikupõlengud või tormid, millel kõigil on märkimisväärne piiriülene mõõde.

ET 5 ET

Kliimamuutustega nende häiringute sagedus ja intensiivsus suureneb, mille tulemuseks on

suuremad ennetamis- ja tõkestamiskulud, suurem kasvuhoonegaaside heide, elurikkuse

vähenemine ja turumoonutused. Mis puutub näiteks kooreüraskisse, siis on kooreüraski

levikukollete varajane avastamine väga oluline, et vähendada sanitaarraie ulatust ning sellega

seotud kulusid ja sissetuleku vähenemist. Suuremahuline sanitaarraie võib puiduturgu häirida,

avaldades eriti negatiivset mõju VKEdele, kes sõltuvad suurel määral puidu hinnast.

Feromoonlõksud ja muu kohapealne seire koos Maa seirega, mis pakub kvaliteetseid

andmeid, hõlbustavad õigeaegset poliitilist sekkumist ning võivad seega mängida

tulemuslikku ja tõhusat osa kulude vähendamisel. Teise näitena on konkreetsetes piirkondades

esineva metsatüübi ja põlevmaterjali tundmine oluline metsapõlengute ennetamise meetmete

jaoks ja liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames toimuva tegevuse tõhustamiseks, sest

täiustatakse Euroopa metsa- ja maastikupõlengute varajase hoiatamise süsteeme.

Metsaseire on praegu katkendlik ja killustatud, mis takistab ELil õigel ajal tegutseda

(piiriülese mõõtmega) stressitegurite ja ohtude vastu, nagu on soovitatud ELi uues

metsastrateegias, ning kasutada maksimaalselt ära kulutõhusat tehnoloogia arengut ja

digitaalset innovatsiooni, eelkõige seoses Maa seirega. Selline olukord on tingitud asjaolust,

et liikmesriigid on paljude aastate jooksul tegutsenud üksi ja kooskõlastamata viisil. Kuigi

metsaökosüsteemid ulatuvad sageli üle piiride, peetakse metsi sageli suveräänseteks üksusteks

ning seni ei ole täielikult välja töötatud järjepidevat ja riikideülest andmekogumist käsitlevat

lähenemisviisi. Heas seisundis ja vastupanuvõimelised metsad pakuvad ühist huvi ning

liikmesriigid tõenäoliselt ei lahenda seda killustatud olukorda ilma ELi sekkumiseta.

Planeerimiseks on mitmes liikmesriigis olemas vastavad vahendid, kuid valdkondlik poliitika

ei ole piisavalt kaetud, mis võib mõjutada poliitikakujundamise sidusust nii liikmesriikide kui

ka ELi tasandil. Liikmesriigid saaksid kasutada koordineeritud juhtimissüsteemi, et tagada

sektoripõhiste metsapoliitika eesmärkide järjepidev ajakava ja tagada ühise teabe lisamine.

• Proportsionaalsus

Ettepanekus valitud aspektide kombinatsioon on proportsionaalne, sest see piirdub nende

aspektidega, mida liikmesriigid peavad kavandatava määruse eesmärkide rahuldavaks

saavutamiseks rakendama. Selleks peavad liikmesriigid koguma üksnes selliseid

metsaandmeid, mis on seotud ELi õigusaktide ja poliitikaeesmärkidega. Peale selle põhineb

kavandatav määrus olemasolevatest riiklikest andmekogumissüsteemidest (peamiselt

riiklikest metsainventuuridest) pärit ühtlustatud andmete jagamisel. See vähendab seda, mil

määral peavad liikmesriigid kohandama oma andmekogumismeetodeid. Selleks et tagada

väikesed kohandamiskulud, on metsaandmete kirjeldused valitud riiklike metsainventuuride

käigus tehtud olemasoleva ühtlustamise põhjal. Ettepaneku eesmärk on kasutada ka

olemasolevaid esitatud andmeid, kui need vastavad nõuetele, vältides aruandekohustuste

dubleerimist. Liikmesriike julgustatakse tegema vabatahtlikku pikaajalist integreeritud

planeerimist, mis põhineb vastavalt olemasolevatel jõupingutustel.

Kõnealuse küsimuse ulatuse ja piiriülese mõõtme tõttu on EL ainus organ, kes saab tagada

järjepideva seireraamistiku ja julgustada liikmesriike ühendavat vabatahtlikku pikaajalist

integreeritud planeerimist. Liikmesriigi tasandil ei ole võimalik välja töötada andmekogumise

ja seire ühiseid standardeid ega planeerimise minimaalseid ühiseid elemente.

Ükski variant ei tähendaks liikmesriikidelt ELile suuremate volituste üleandmist kui seire

ühtlustamiseks ja standardimiseks vajalik (ei toimu volituste üleandmist metsamajandamisega

seotud tegevusvalikute tegemiseks).

ET 6 ET

• Vahendi valik

Käesoleva algatuse sisu ja täpsusastmega sobib pigem seadusandlik kui muu lähenemisviis.

Käesoleva ettepaneku eesmärke on kõige parem saavutada määrusega. See tagab samal ajal

sätete otsese ja ühetaolise kohaldatavuse ELis ning aitab seega kaasa ühtlustamisele ja

õigeaegsete andmete esitamisele. Määrus võimaldab kehtestada ühised standardid, mis on

siduvad ja vahetult kohaldatavad kõikides liikmesriikides, ilma et tekiks halduskoormust ja

viivitust, mis tulenevad vajadusest võtta õigusakt üle siseriiklikku õigusesse.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata, sest tegemist on uue seadusandliku algatusega.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Kooskõlas parema õigusloome suunistega tugineb käesolev määrus ja sellele lisatud

mõjuhinnang ulatuslikule konsultatsiooniprotsessile. Komisjon kogus arvamusi paljudelt

sidusrühmadelt, eelkõige liikmesriikide esindajatelt, keskkonnaorganisatsioonidelt,

teadusasutustelt, metsandusliitudelt ning ettevõtjate esindajatelt. Konsultatsioone peeti avaliku

konsultatsiooni raames, kolmel ekspertide seminaril ning kohtumistel sidusrühmade ja

liikmesriikidega. Alalise metsakomitee spetsiaalne alltöörühm kohtus neli korda ning

eesistujariikide Tšehhi ja Rootsi korraldatud kaks seminari andsid täiendavat teavet. Erinevad

seisukohad andsid väärtuslikku teavet ja teadmisi, mis aitasid koostada mõjuhinnangut ja

ettepanekut.

Tagasisidekorje

Tagasisidekorje kestis 8. aprillist kuni 6. maini 2022. Saadi 116 vastust 21 riigist, peamiselt

(loetelu on kahanevas järjekorras) üldsuselt, valitsusvälistelt organisatsioonidelt, avaliku

sektori asutustelt, ettevõtjate ühendustelt, kutseorganisatsioonidelt ja

keskkonnaorganisatsioonidelt.

ELi metsaseire ja strateegiakavade raamistiku loomise algatust toetati enamikus eri

sidusrühmade antud vastustes, kuid laiemast üldsusest toetasid seda vähem kui pooled.

Peamine väljendatud mure oli, et selle algatusega kaasnev suurem tsentraliseerimine ei tohiks

muuta olemasolevat riiklikku metsaseiret põhjendamatult koormavaks ning et uued õigusaktid

ei tohiks häirida metsaomanike praeguseid majandamistavasid. Komisjon võttis seda

arvamust arvesse mõjuhinnangus ja ettepaneku koostamisel.

Avalik konsultatsioon

Komisjon korraldas 25. augustist kuni 17. novembrini 2022 avaliku konsultatsiooni ja sai 314

rakendatavat arvamust.

Konsultatsiooni käigus koguti arvamusi metsaseire vajaduse, sellega seotud

tehnoloogiavalikute ning eelistatud poliitika- ja rahastamisvariantide ning metsade

strateegiakavade lisaväärtuse kohta. Tulemused kinnitasid selgelt, et on vaja kogu ELi

hõlmavat ühtlustatud ja õigeaegset teavet mitmesuguste metsaga seotud aspektide kohta, nagu

seisund, häiringud ja kliimamuutused. Seiresüsteemid peaksid tuginema väliandmetele koos

kaugseiretehnoloogiaga. Enamik vastajaid pidas parimaks poliitikavariandiks liikmesriikide

seiresüsteemide andmete integreerimist, samal ajal kui ühtset ELi seiresüsteemi toetati sama

palju kui lükati tagasi. Sellise süsteemi rahastamiseks tuleks kombineerida liikmesriikide,

erasektori ja ELi vahendeid. Ligikaudu pooled vastajatest leidsid, et terviklik ülevaade, üldine

ET 7 ET

koordineerimine ja võrreldavus ning teabevahetus teiste liikmesriikidega annavad

pikaajalisele planeerimisele lisaväärtust. Vaid väga väike arv vastajaid ei näinud mingit

lisaväärtust.

Ekspertide seminarid

2022. aasta oktoobris-novembris korraldas komisjon koos tehniliste ekspertidega kolm

seminari järgmistel teemadel: 1) „Metsade strateegiakavad“; 2) „Maa seire praegused ja

tulevased võimalused metsade operatiivseireks“; ning 3) „Metsaseire tulud ja kulud“.

Seminarid andsid mõjuhinnangu jaoks väärtuslikku teavet.

Alalise metsakomitee alltöörühm

2022. aasta novembrist 2023. aasta maini toimus neli kohtumist liikmesriikide esindajatega, et

pidada tehnilisi arutelusid poliitikavariantide üle. Eelkõige koguti arvamusi näitajate katvuse,

Maa seire kasutamise ja integreeritud pikaajalise planeerimise võimalike põhiaspektide kohta.

Aruteludes lähtuti avaliku konsultatsiooni tulemustest ja mõjuhinnangu kavandist ning need

tuginesid rühma liikmetele enne koosolekuid esitatud eelnevalt kindlaksmääratud

küsimustele. Seejärel võttis alltöörühm vastu aruande eelseisva algatuse kohta.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ettepanek põhineb uusimatel teaduslikel tõenditel. Käesolevale ettepanekule lisatud

mõjuhinnangu aluseks on välisekspertide rühma koostatud toetav uuring, mis on avaldatud

[…]. Ekspertide rühm konsulteeris uuringu eri etappides tihedalt komisjoniga. Alltöörühma

koosolekud andsid liikmesriikidele võimaluse vahetada arvamusi algatuse põhiaspektide,

sealhulgas metsanäitajate esialgse loetelu, avaliku konsultatsiooni tulemuste ja pikaajalise

integreeritud planeerimise üle. Neid seisukohti võeti arvesse mõjuhinnangu ja kavandatava

määruse koostamisel.

Komisjon kasutas käesoleva ettepaneku koostamiseks ka paljusid muid teabeallikaid, eelkõige

ELi teadus- ja innovatsiooniprojektide tulemusi ning tunnustatud rahvusvahelisi aruandeid.

Euroopa Keskkonnaamet jagas erialaseid teadmisi ning oli tihedalt kaasatud käesoleva

ettepaneku ja selle mõjuhinnangu väljatöötamisse.

• Mõjuhinnang

Ettepaneku aluseks on mõjuhinnang. Õiguskontrollikomitee esitas 17. veebruaril 2023

mõjuhinnangu kohta reservatsioonidega positiivse arvamuse1. Õiguskontrollikomitee

põhipunktid hõlmasid algatuse lisaväärtuse küsimust, eelkõige seoses pikaajalise

metsaplaneerimisega, ja ELi sekkumise taseme eri variantide esitust (ELi metsad – metsade

seire ja strateegiakavade uus ELi raamistik (europa.eu)). Vastuseks arvamusele selgitati

ettepaneku lisaväärtust ning mõjuhinnangus töötati välja kombineeritud variant, mis ühendab

kohustusliku seire ja andmekogumise vabatahtliku planeerimisega.

Mõjuhinnangus kaaluti viit poliitikavarianti, millest kaks jäeti varakult kõrvale, sest on väga

ebatõenäoline, et nende abil saavutataks soovitud tulemused. Allpool esitatud poliitikavariante

hinnati täielikult.

1) Täielikult vabatahtlik variant: selle variandi eesmärk oleks saavutada ühine vabatahtlik

lähenemisviis metsaseirele ja integreeritud planeerimisele, et tagada metsadega seotud ELi

eesmärkide ja prioriteetide sidus saavutamine, jättes samal ajal liikmesriikidele maksimaalse

paindlikkuse nende konkreetse riigi olukorda ülekandmisel.

1 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13396-EU-forests-new-EU-

Framework-for-Forest-Monitoring-and-Strategic-Plans_et

ET 8 ET

Komisjon annaks välja vabatahtlikud suunised, et tugevdada andmekogumise järjepidevust ja

võrreldavust, edendada Maa seiret ja hõlbustada tõenduspõhise integreeritud

metsaplaneerimise väljatöötamist, näiteks pakkudes liikmesriikidele kaalumiseks ühiseid

põhinõudeid ja põhielemente.

Eksperdirühm toetaks komisjoni vabatahtlike suuniste ettevalmistamisel ning hõlbustaks

koordineerimist ja heade tavade vahetamist, et edendada ühtlustatud riiklikku andmekogumist

ning tõhustada metsaplaneerimise raamistikke ja mehhanisme.

Komisjon jätkaks Copernicuse maismaaseire teenuse kaudu olemasolevate Maa seire teenuste

osutamist valitud metsaandmete kohta, nagu fenoloogilised andmed ja primaarne

netoproduktsioon.

2) Seadusandlik variant: selle variandi eesmärk oleks luua kohustuslik ELi raamistik, mis

hõlmaks järgmist: i) metsaseiresüsteemi loomine metsaalade asukohatuvastuseks; ii) andmete

kogumine ja jagamine, sealhulgas Maa seire täiustatud kasutamine ning iii) integreeritud

metsaplaneerimine. Sellel variandil on kaks allvarianti, mis on seotud ELi sekkumise

tasemega metsaandmete katvuse, Maa seire süsteemide kasutamise ning strateegilise

planeerimise kavandamise ja arendamise suhtes liikmesriigi tasandil.

Mõlema allvariandi puhul jagatakse kohustuslikud metsaandmed kahte rühma, nagu on

kirjeldatud allpool.

– Standarditud andmed, mille puhul komisjon võtab juhtrolli ja tagab andmete ühtse

jagamise kogu ELis. Neid andmeid kogutaks peamiselt Maa seire (näiteks Copernicuse

programmi) kaudu ning nende suhtes kohaldatakse tehnilisi protokolle, näiteks neid, mida

kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraat ning Teadusuuringute Ühiskeskus juba kontrollivad.

– Ühtlustatud andmed, millesse liikmesriigid panustaksid oma kogutud andmetega,

kasutades oma uuringuid, näiteks maapealsetel vaatlustel põhinevaid riiklikke

metsainventuure, kuid kasutades võimaluse ja vajaduse korral Maa seire vahendeid. Kuigi

liikmesriigid peaksid esitama komisjonile ühtlustatud andmed vastavalt ühistele

standardkirjeldustele, ei oleks nad kohustatud oma andmekogumismeetodeid (näiteks

proovivõtumeetodid ja mõõtmismeetodid) standardima, vaid üksnes tegema andmed

kättesaadavaks ühtlustatud viisil, kui andmete täpsuse nõuded on täidetud. See tähendab, et

liikmesriigid võiksid jätkata oma olemasolevate andmekogumissüsteemide kasutamist, kui

need on kättesaadavad, ilma et praegu kasutatavaid vahendeid oluliselt muudetaks.

Kohustuslike metsaandmete puhul ühtlustataks kirjeldused ja meetodid kas olemasolevate

kirjelduste ja meetodite või eksperdirühma abiga välja töötatud meetodite alusel (vt allpool).

Kui ühtlustatud hinnangute ebakindlus on liiga suur, siis soovitatakse metsaandmeid

standardida.

Teise allvariandiga nähakse ette selliste täiendavate metsaandmete lisamine

metsaseiresüsteemi, mis ulatuvad olemasolevatest ELi ja rahvusvahelistest seire- ja

aruandlussüsteemidest kaugemale. See hõlmaks komisjoni soovituste esitamist liikmesriikide

väljatöötatud integreeritud pikaajaliste kavade kohta.

3) Kombineeritud variant: see variant ühendaks eespool kirjeldatud vabatahtlike ja

seadusandlike variantide põhiaspektid. Seireaspektid oleksid kohustuslikud, et lahendada

probleem, mis on seotud andmete katvuse erineva tasemega ja erinevate lähenemisviisidega

andmekogumisele liikmesriikides (nagu ka seadusandliku variandi teise allvariandi puhul).

Integreeritud metsaplaneerimine oleks liikmesriikidele vabatahtlik (nagu täielikult

vabatahtlikus variandis).

ET 9 ET

Kõige tulemuslikumaks, tõhusamaks ja sidusamaks poliitikavariandiks hinnati täielikult

seadusandlikku lähenemisviisi. Ühise raamistiku loomine lihtsa ja ühtse vahendi abil vastaks

vajadusele edendada terviklikku ja integreerivat lähenemisviisi metsadele, järgides

põhimõtteid, mis on esitatud ELi uues metsastrateegias aastani 2030.

Eelistatud poliitikavariant hõlmab mõlema allvariandi aspektide kombinatsiooni, mis on

seotud ELi sekkumise tasemega. Metsaandmete seire ja jagamine oleks kohustuslik, tuginedes

ühistele ühtlustatud või standarditud kirjeldustele ja meetoditele metsaandmete jaoks, mis

hõlmavad kõiki prioriteetseid poliitikavaldkondi, sealhulgas metsade seisundit ja

vastupanuvõimet ning elurikkust. See on väga oluline andmete võrreldavuse, kvaliteedi ja

kättesaadavuse strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.

Metsaandmete kogumisel ja jagamisel järgitaks etapiviisilist lähenemisviisi, võttes arvesse

toimivust seoses ühiste kirjelduste ja meetodite kättesaadavusega, Maa seirel põhinevate

vahendite ja meetodite olemasoluga ning seire ja andmete jagamisega liikmesriikides.

Euroopa metsateabesüsteemi kui olemasolevat ühtset kontaktpunkti tugevdataks. See

suurendaks läbipaistvust ja lihtsustaks sidusrühmade juurdepääsu metsateabele. See toetaks

integreeritud arusaama kujundamist metsadest, nende seisundist ja mitmekesistest

ökosüsteemiteenustest.

Tunnistades, et Maa seire kasutamine on liikmesriigiti erinev, toimuks metsaseiresüsteemi

esimeste metsaandmete kogumine ELi tasandil, kasutades tugevdatud Copernicuse programmi

võimalusi, jättes liikmesriikidele võimaluse sellest loobuda ja panustada süsteemi toimimisse

oma andmetega. See looks tasakaalu avalikus konsultatsioonis väljendatud sidusrühmade

seisukohtade ning vajaduse vahel tagada kvaliteetsed andmed ja võimaldada kulude

kokkuhoidu.

Kohustuslikud pikaajalised kavad, mis hõlmavad ühiseid põhiaspekte koos komisjoni

soovitustega nende väljatöötamise kohta, aitaksid liikmesriikidel kehtestada täiendavaid

kontekstipõhiseid prioriteete, eesmärke ja meetmeid viisil, mida on lihtne ELi tasandil jagada,

tagades samal ajal integreeritud kooskõla metsakaitset ja -kasutust käsitleva ELi poliitikaga.

Eksperdirühm, mis luuakse metsastrateegia kohaselt loodud uue ELi metsahalduse raames

[ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus XX, millega muudetakse nõukogu otsust

89/367/EMÜ, millega luuakse alaline metsakomitee], loob muu hulgas komisjoni ja

liikmesriikide vahelise koostöö ja koordineerimise raamistiku ning toetab komisjoni

metsaandmete ja andmekogumise ühiste kirjelduste ja protokollide väljatöötamisel. Selles

eksperdirühmas peaksid saama osaleda ka läbirääkijariikide eksperdid.

Metsaandmete suurema standardimise ja parema ühtlustamise kavandatud kombinatsioon

võimaldaks selles sektoris tegutsevate VKEde jaoks luua kogu ELi hõlmava väga tugeva

ühtse turu. Samuti tugineb see otseselt operatiivtoodetele, mida praegu haldab kaitsetööstuse

ja kosmose peadirektoraat. Need tooted annavad tugeva aluse käesolevas ettepanekus

sisalduvate konkreetsete metsaseirekihtide väljatöötamiseks. Peale selle tagaks kavandatav

kombinatsioon selge reguleeriva konteksti ja tugineks juba komisjoni (Teadusuuringute

Ühiskeskus) ja Euroopa Keskkonnaameti kogemustele selliste olemasolevate kaardikihtide

täiustamisel ja ühtlustamisel, nagu on juba loodud Copernicuse programmi raames.

Digitaalsete geograafiliste andmete turg on dünaamiline, kuid metsade puhul killustatud ja

väga tehniline turg. Eelistatud poliitikavariant annaks kaugseireettevõtetele, uuringute

teostajatele ja andmetöötlusspetsialistidele võimaluse standardida ja normida tooteid peaaegu

poole ELi maismaa-ala puhul. Seejuures soodustaks see ka sektoris innovatsiooni täiustatud

digitaalsete vahendite valdkonnas, näiteks selliste digitaalsete vahendite, mis võimaldavad

paremini kindlaks teha kogu ELi hõlmavad näitajad, mida on vaja kliima ja elurikkusega

ET 10 ET

seotud poliitikameetmete jaoks (näiteks süsiniku sidumine ja metsaga seotud meetmete

sertifitseerimine).

Eelistatud poliitikavariandil põhinev ettepanek on tihedalt seotud peamiste kehtivate

õigusaktidega, nagu LULUCFi määrus, raadamist käsitlev määrus ja taastuvenergia direktiiv,

samuti ettepanekutega, mida praegu arutatakse (süsiniku sidumise sertifitseerimine, looduse

taastamise määrus, uued keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulid). Seega kasutatakse

selles ära ühise seiresüsteemi koostoimet, mis tagab eri õigusraamistike kohaste seirenõuete

koostalitlusvõime, suurendamata seejuures liikmesriikide regulatiivset koormust.

Ettepanekuga kehtestatav metsaseire tooks kaasa mastaabisäästul põhineva kulutõhusa

süsteemi, kus kogu ELi hõlmavaid metsaandmetooteid saab toota vastavalt standarditud

määratlustele ja tehnilistele kirjeldustele, ilma et oleks vaja neid riiklikul tasandil eraldi välja

töötada. See võimaldab seega eespool nimetatud õigusakte tulemuslikumalt rakendada.

Näiteks ühe näitaja (lageraie maapealse kaardistamise) asendamist Copernicuse programmi

satelliidiandmetega käsitleva juhtumiuuringu ekstrapoleeritud tulemused näitavad, et 2035.

aastaks võib kõigis liikmesriikides saada kumulatiivset kasu 28–38 miljonit eurot.

Kui riiklikud seiresüsteemid on juba olemas, ei nõuaks ettepanek olulisi muudatusi nende

toimimises seoses andmekogumismeetoditega, vaid jätaks pigem suure paindlikkuse, nõudes

üksnes seda, et liikmesriigid ühtlustaksid hinnangulised koondväärtused kooskõlas ühtsete

määratlustega. See parandab süsteemi kulutõhusust ja vähendab riiklike haldusasutuste

halduskoormust.

Sellel tulemuslikul ja kulutõhusal metsaseiresüsteemil oleks mitu eesmärki:

– täiustada poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas

pakkudes ajakohasemat teavet looduslike häiringute ja metsakatastroofide kohta

liikmesriikides, ja

– võimaldada üksikutel metsamajandajatel turustada oma ökosüsteemiteenuseid, näiteks

süsiniku sidumist, tuginedes võrreldavatele ja usaldusväärsetele andmetele.

Suurem osa algatusest saadavast kasust on kaudne, sealhulgas ettevõtjate, metsamajandajate,

haldusasutuste ja üldsuse väiksem halduskoormus metsaga seotud teabe otsimisel, mis on

kooskõlas Euroopa digitaalarengu tegevuskavaga. Üldsuse juurdepääs kindlatele ja

usaldusväärsetele andmetele võib teha metsaandmete kasutamise hõlpsamaks

teadusringkondadele, poliitikakujundajatele ja metsatööstusele ning viia uute andmepõhiste

teenuste väljatöötamiseni uuenduslike VKEde poolt.

Õigeaegne ja täpne teave oma metsa süsinikuvarude ja -voogude kohta võib anda

metsamajandajatele võimaluse teha sertifitseerimise eesmärgil paremini kindlaks, kus on

süsiniku täiendava sidumise potentsiaal, ning kavandada kõige tõhusamal viisil asjakohaseid

kestlikke majandamistavasid. ELi metsaala süsiniku netosidumise majanduslik väärtus on

hinnanguliselt 32,8 miljardit eurot. ELi metsad ja puittooted seovad praegu ligikaudu 380

miljonit CO2 ekvivalenttonni aastas. Kogu ELi hõlmava raamistiku olemasolu Maa seire

õigeaegseks ja pikaajaliseks planeerimiseks parandaks metsahäiringute varajast ja kiiret

avastamist ning metsade ja metsandussektori kohanemist muutuva kliimaga. Eeldatakse, et

temperatuuri tõusu mõju 32 puuliigile Euroopas vähendab 2100. aastaks Euroopa metsamaa

väärtust 27 %, sest prognoositakse majanduslikult väärtuslike liikide arvu vähenemist. Praegu

võetavad strateegilised ja teadlikud meetmed piiraksid seda vähenemist tulevikus, aidates ELil

saavutada 2050. aastaks Euroopa kliimamääruses sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi.

Eelistatud poliitikavariandiga seotud kulud kannavad eeldatavasti liikmesriigid ja Euroopa

Liit, kuid see ei mõjuta suurel määral VKEsid. Suurem osa liikmesriikide kuludest on seotud

vajadusega koguda korrapäraselt ja süstemaatiliselt kohapealseid andmeid seirekohtade

ET 11 ET

võrgustikus. Seda tööd tehakse praegu enamikus liikmesriikides riiklike metsainventuuride

raames. Kui liikmesriik peab tegema riikliku metsainventuuri, on sellega seotud kulud

hinnanguliselt 42 eurot/km² metsaala kohta (võttes aluseks kulud, mida kolm liikmesriiki on

kandnud riiklike metsainventuuride koostamisel – sealhulgas 5-aastane intervall ja Maa seire

kasutamine). Metsaandmete ühtlustamise kulud on hinnanguliselt 10 000 eurot näitaja kohta.

Uue näitaja lisamine juba välja töötatud metsainventuurile ei too tõenäoliselt kaasa

märkimisväärseid lisakulusid. Eelistatud poliitikavariandi raames valitud mõne näitaja puhul,

nagu põlismetsade ja vanade metsade või metsaelupaikade kaardistamine elupaikade direktiivi

alusel, võib osutuda vajalikuks teha lisaks metsainventuurile täiendavaid väliuuringuid,

millega kaasnevad suurte metsaaladega liikmesriikidele lisakulud.

Integreeritud pikaajalise kava koostamise ja edastamise kulud on hinnanguliselt 600 000 eurot

(tuginedes Saksamaa kuludele seoses 2050. aasta metsastrateegiaga).

Võttes arvesse, et paremad teadmised ja parem planeerimine toovad kaasa paremad

metsamajandamisotsused ja poliitikakujundamise, aitab ettepanek kaudselt kaasa mitme

kestliku arengu eesmärgi saavutamisele, sealhulgas eesmärgid, mis on seotud tervisega

(kestliku arengu eesmärk nr 3), veega (kestliku arengu eesmärk nr 6), vastutustundliku

tarbimise ja tootmisega (kestliku arengu eesmärk nr 12), kliimameetmetega (kestliku arengu

eesmärk nr 13) ning elurikkuse ja maismaa-ökosüsteemidega (kestliku arengu eesmärk nr 15).

Seoses taskukohase ja puhta energiaga (kestliku arengu eesmärk nr 7) võib oodata positiivset

mõju ja võimalikke kompromisse. Paremad teadmised ja planeerimine, mis hõlbustavad

kestlikumat majandamist, võivad kaasa tuua suurema või pikaajalisema puitbiomassi

tarnimise taastuvenergia tootmiseks, kuid võivad põhjustada üleraie riski. Sarnast mõju

eeldatakse ka inimväärse töö ja majanduskasvu (kestliku arengu eesmärk nr 8) puhul, sest

paremad teadmised ja planeerimine toetavad uusi biomajanduslikke tegevusi ja

tööhõivevõimalusi, kuid põhjustavad languse traditsioonilistes sektorites.

Poliitikakujundajate ja otsustajate, sealhulgas metsamajandajate sihipärasemate ja

tõenduspõhisemate meetmete toetamisega tugevdaks eelistatud poliitikavariant majanduslike,

sotsiaalsete ja kultuuriliste metsaressursside ja teenuste kestlikku pakkumist. Näiteks tarniti

2021. aastal puitu hinnanguliselt ligikaudu 16 miljardi euro eest ning reguleerivate ja

kultuuriliste ökosüsteemiteenuste (st üleujutustõrje, vee puhastamine ja puhkemajandus –

metsad moodustasid looduses puhkamise koguväärtusest suurima osa) väärtuseks hinnati

ligikaudu 57 miljardit eurot.

Järeldused

Ettepanek vastab mõjuhinnangus eelistatud poliitikavariandile kõigis eespool nimetatud

aspektides, välja arvatud integreeritud pikaajaline planeerimine. Liikmesriikidega peetud

konsultatsioonide põhjal otsustas komisjon piirata sekkumise taset ja piirduda vabatahtliku

integreeritud planeerimisega. See mõjutab nii ettepanekuga seotud kulusid kui ka kasu

võrreldes eelistatud poliitikavariandiga. Kui puudub kohustus integreeritud pikaajaliste

kavade väljatöötamiseks või ajakohastamiseks, ei teki liikmesriikidele tingimata

halduskulusid. Liikmesriigid, kes otsustavad kasutada integreeritud pikaajalisi metsakavasid,

saavad aga kasu metsade kliimamuutustega kohanemise tõhustamisest, poliitika suuremast

sidususest ja tõhususest ning kompromisside ja konfliktide vältimisest.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Arvestades komisjoni kohustust tagada parem õigusloome, koostati ettepanek kaasavalt,

järgides läbipaistvuse ja sidusrühmade pideva osaluse põhimõtteid. Haldusmõju analüüsimisel

lähtuti põhimõttest „üks sisse, üks välja“. Halduskulud jäävad eelkõige ELi ja liikmesriikide

haldusasutuste kanda. Ettevõtjate, sealhulgas metsaomanike ja inimeste halduskulud on

ET 12 ET

hinnanguliselt ebaolulised, sest algatusega ei kehtestata uusi nende suhtes kohaldatavaid

otseseid haldusnõudeid.

Liikmesriikide avaliku sektori asutustel tekivad halduskulud selle tagamisel, et nende

seiresüsteemid vastaksid käesolevas ettepanekus esitatud andmekogumise sageduse ja

näitajate katvuse miinimumnõuetele. Kui nad otsustavad vabatahtliku planeerimise kasuks,

kannavad nad ka halduskulusid pikaajaliste integreeritud metsakavade koostamisel või

ajakohastamisel, nende läbivaatamisel ja kavas kindlaks määratud eesmärkide saavutamisel

tehtud edusammude jälgimisel. Halduskulud sõltuvad liikmesriikide konkreetsetest

lähtepunktidest.

Täiustatud metsaseiretehnoloogia laialdasem kasutamine koos metsaandmete parema

kättesaadavuse ja juurdepääsetavusega Euroopa metsateabesüsteemi ühtse digiplatvormi

kaudu vähendab ettevõtjate, üldsuse ja haldusasutuste halduskoormust metsaga seotud teabe

otsimisel.

• Põhiõigused

Ettepanekus arvestatakse põhiõigusi ja eelkõige järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas

tunnustatud põhimõtteid. Kooskõlas harta artiklis 37 sätestatud kestliku arengu põhimõttega

aitab ettepanek tagada õigust kõrgetasemelisele keskkonnakaitsele ja keskkonna kvaliteedi

parandamisele.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepaneku rakendamiseks on vaja komisjoni personaliressursse, nagu on täpsustatud

ettepanekule lisatud finantsselgituses. Komisjoni personalivajadused täidetakse eeldatavasti

lisaassigneeringutega, nagu on märgitud finantsselgituses.

Rakendamine eeldab ka Euroopa Keskkonnaameti toetust, milleks on vaja lisavahendeid,

nagu on märgitud finantsselgituses.

Kulud, mis komisjonil tekivad seoses kaugseire põhiandmete ja -toodete väljatöötamise ja

pakkumisega, kaetakse Copernicuse programmist. Selliste konkreetsete toodetega seotud

kulud, mis ei ole veel kättesaadavad, kaetakse käesoleva määrusega Euroopa

Keskkonnaametile ette nähtud lisavahenditest.

Käesolev ettepanek hõlmab artikleid, milles kirjeldatakse üksikasjalikult määruse

rakendamiseks vajalikku edasist tööd, sealhulgas õiguste andmist delegeeritud õigusaktide või

rakendusaktide vastuvõtmiseks (näiteks tehniliste kirjelduste ja andmekogumisnõuete

väljatöötamine täiendavate näitajate jaoks, sealhulgas need, mis eeldavad kaugseire ja

maapealsete andmete integreerimist).

Käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituses on esitatud üksikasjalik mõju eelarvele ning

vajalikud personali- ja haldusressursid. Lisaülesannetega seotud kulud, mille komisjon peab

kandma, kaetakse programmist LIFE. Euroopa Keskkonnaametile antud ülesandeid

rahastatakse ümberjaotamise kaudu programmi LIFE raames. ELi teadusuuringute ja

innovatsiooni raamprogrammi raames pakutavad võimalused, nagu tulevane partnerlus

„Metsad ja metsamajandus kestliku tuleviku nimel“, peaksid aitama veelgi kaasa paremate,

järjepidevate ja ajakohaste metsaandmete väljatöötamisele liikmesriikides.

ET 13 ET

5. MUUD ASPEKTID

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Hiljemalt käesoleva määruse jõustumiseks töötab komisjon välja vahe-eesmärkidel põhineva

kava, et jälgida konkreetsete eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete rakendamist

(näiteks andmete ühtlustamist ja standardimist ning juhtimisraamistikku käsitlevate tehniliste

rakendusmeetmete vastuvõtmine) konkreetse ajakava alusel.

Peale selle jälgib komisjon koostöös liikmesriikidega korrapäraselt (iga kahe aasta tagant)

meetmete rakendamist ja mõju, tuginedes järgmistele aspektidele:

• ühtse määratlusega metsaandmete arv;

• ühtlustatud või standarditud andmekogumismeetoditega metsaandmete arv;

• andmete esitamine liikmesriikide poolt Euroopa metsateabesüsteemile;

• juurdepääs andmetele Euroopa metsateabesüsteemi kaudu (keskmine klõpsude arv

ühes kuus);

• riiklikud kohanemisstrateegiad ning riskihindamis- ja riskijuhtimisstrateegiad, mis

põhinevad ühistel näitajatel;

• metsaga seotud digiteenuste turu areng (eelkõige VKEde arv);

• liikmesriikide vastuvõetud vabatahtlike integreeritud pikaajaliste kavade arv;

• vabatahtlike integreeritud pikaajaliste kavade vastavusse viimine kaalutavate ühiste

põhiaspektidega ja

• ELi rahaliste vahendite kasutamine seiretegevuse toetamiseks.

Komisjon algatab ka eespool nimetatud aspektidel põhineva hindamise ning esitab nõukogule

ja Euroopa Parlamendile viis aastat pärast määruse jõustumist aruande määruse rakendamise

kohta.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Kavandatava määruse põhisätted on esitatud allpool.

Artiklis 1 sätestatakse käesoleva määruse reguleerimisese metsaseire raamistiku loomiseks.

Selles määratakse kindlaks määruse juhtpõhimõtted ja üldeesmärgid, sealhulgas seoses

vabatahtliku integreeritud pikaajalise planeerimisega liikmesriigi tasandil ning tugevdatud

juhtimisega komisjoni ja liikmesriikide vahel.

Artiklis 3 kirjeldatakse metsaseiresüsteemi, mille loob ja mida haldab komisjon koostöös

liikmesriikidega, ning määratakse kindlaks selle elemendid. Selles sätestatakse komisjoni

eeskirjad ja kohustused ning volitatakse Euroopa Keskkonnaametit abistama komisjoni

seiresüsteemi, sealhulgas Euroopa metsateabesüsteemi rakendamisel.

Artiklis 4 määratakse kindlaks nõuded, mida kohaldatakse metsaseiresüsteemi esimese

elemendi suhtes, nimelt metsaüksuste kaardistamise ja lokaliseerimise geograafiliselt täpse

tuvastussüsteemi suhtes.

Artiklis 5 määratakse kindlaks nõuded metsaandmete kogumise seireraamistiku kohta

(metsaseiresüsteemi teine element), täpsustades komisjonile esitatavaid ajastuse ja

andmekogumise nõudeid seoses standarditud metsaandmetega ning liikmesriikidele

esitatavaid sagedusnõudeid seoses ühtlustatud metsaandmetega. Peale selle antakse sellega

komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisas esitatud standarditud

metsaandmete tehnilisi kirjeldusi.

ET 14 ET

Artikkel 6 võimaldab liikmesriikidel loobuda komisjoni hallatavast metsaandmete

standarditud kogumisest, esitades riiklikke andmeid kooskõlas standarditud tehniliste

kirjeldustega ja tagades kvaliteedi hindamise.

Artiklis 7 määratakse kindlaks nõuded, mida kohaldatakse metsaseiresüsteemi kolmanda

elemendi suhtes, nimelt metsaandmete jagamise raamistiku suhtes, ajastamise ja ühtlustamise

nõuded liikmesriikide jaoks ning antakse komisjonile asjakohane õigus täiendavate tehniliste

eeskirjade väljatöötamiseks. Selles täpsustatakse liikmesriikidele ja komisjonile esitatavaid

nõudeid andmete üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, sealhulgas Euroopa

metsateabesüsteemis. Peale selle antakse sellega komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud

õigusakte, et muuta II lisas esitatud ühtlustatud andmete tehnilisi kirjeldusi.

Artiklis 8 nõutakse, et komisjon ja liikmesriigid koguksid asjakohase metoodika alusel

täiendavaid metsaandmeid ning volitatakse komisjoni sellist metoodikat kehtestama.

Artiklis 9 täpsustatakse komisjoni ja liikmesriikide kohustust töötada välja ühilduvad

andmevahetussüsteemid, antakse komisjonile õigus võtta vastu eeskirju, et tagada

andmetalletus- ja andmevahetussüssteemide ühilduvus, ning kehtestada kaitsemeetmed seoses

seirekohtade geograafiliselt täpse asukohaga.

Artiklis 10 sätestatakse komisjoni ja liikmesriikide ülesanded ja kohustused andmekvaliteedi

kontrolli tagamisel, andes komisjonile õiguse kehtestada delegeeritud õigusaktidega

täpsusnõuded ja kvaliteedi hindamise eeskirjad ning rakendusaktidega erieeskirjad

hindamisaruannete ja parandusmeetmete kohta.

Artiklitega 11 ja 12 kehtestatakse juhtimisraamistik, milles sätestatakse komisjoni,

liikmesriikide ja asjaomaste piirkondlike sidusrühmade vahelise koordineerimise ja koostöö

eeskirjad ja põhimõtted ning riiklike kontaktisikute roll.

Artikliga 13 nähakse liikmesriikidele ette võimalus töötada välja või kohandada

olemasolevaid integreeritud pikaajalisi metsakavasid, täpsustades täiendavalt aspekte, mida

kavades tuleb arvesse võtta, ja kohustust teha need avalikult kättesaadavaks.

Artiklis 16 on sätestatud, et määrus vaadatakse korrapäraselt läbi ja komisjon esitab selle

rakendamise kohta aruande viie aasta jooksul pärast selle jõustumist.

ET 15 ET

2023/0413 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust2,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust3,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Metsad ja muu puittaimestikuga maa katavad peaaegu poole liidu maismaast ning neil

on oluline roll kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel, elurikkuse

säilitamisel ja taastamisel, tugeva metsapõhise biomajanduse ja jõukate

maapiirkondade tagamisel, kultuuripärandi säilitamisel ning liidu kodanike heaoluks

vaba aja veetmise ja haridusvõimaluste pakkumisel. Metsad pakuvad elutähtsaid

ökosüsteemiteenuseid, nagu kliima reguleerimine, õhu puhastamine, veevarustus ja

veerežiimi reguleerimine, üleujutus- ja erosioonitõrje, elupaigad elurikkuse

edendamiseks ja geneetilised ressursid. Heas seisundis metsaökosüsteemid toetavad

märkimisväärset osa liidu biomajandusest, pakkudes toorainet (puitu ja muud kui

puittoorainet, näiteks toitu ja ravimtaimi) mitmesugustele sektoritele, kusjuures

laiendatud metsapõhised väärtusahelad annavad praegu liidus 4,5 miljonit töökohta.

Metsamaa on liidus peamine süsiniku siduja ning sellel peaks olema oluline roll

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (Euroopa kliimamäärus)4

esitatud kohustuste, sealhulgas liidu eesmärgi saavutada 2050. aastaks

kliimaneutraalsus täitmisel, ja õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ kohustuste, eelkõige

Euroopa Parlamendi ja nõukogu muudetud määrusega (EL) 2018/19995 kehtestatud

2 ELT C ..., ..., lk … . 3 ELT C ..., ..., lk … . 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse

kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL)

2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1119/oj). 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse

energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ,

ET 16 ET

uute seirekohustuste täitmisel seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)

2018/841 (edaspidi „LULUCFi määrus“)6. Metsamaa suhtes kohaldatakse ka muid

kohustusi, näiteks kohustusi, mis on seotud liikide ja elupaikade kaitsega tulenevalt

nõukogu direktiivist 92/43/EMÜ,7 raadamisega tulenevalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusest (EL) 2023/1115 (edaspidi „raadamist käsitlev määrus“),8 [looduse

taastamisega tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) [X/X]9 ning

taastuvenergiaga tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL)

2018/2001 (taastuvenergia direktiiv)10. Metsad ja metsamajandus on keskse tähtsusega

ka selliste prioriteetide saavutamisel nagu uus Euroopa Bauhaus11 või ELi

biomajanduse strateegia12.

(2) Siiski on enneolematud põuad, kooreüraskirüüsted ja kliimamuutustest tingitud metsa-

või maastikupõlengud paljudes liikmesriikides viimastel aastatel juba põhjustanud

märkimisväärse puude suremise ja ajutise metsade hävimise. Prognoosi kohaselt

suureneb äärmuslike kliima- ja ilmastikunähtuste sagedus ja intensiivsus veelgi. Suur

osa liidu metsadest on haavatav nende mõju suhtes, millel on kahjulikud tagajärjed

metsaomanikele, metsatööstusele ja väärtusahelatele, maapiirkondade

elatusvahenditele ja metsade elurikkusele, mis mõjutab negatiivselt metsade

suutlikkust pakkuda elutähtsaid ökosüsteemiteenuseid, millest sõltub liidu kodanike

heaolu ja biomajandus liidus. Sellised riskid nagu metsa- või maastikupõlengud ja

kahjuripuhangud on piiriülesed ja suurenevad kliimamuutuste tõttu. See toob kaasa

suuremad kulud nende tõkestamisel ja suurendab puiduturu volatiilsust.

Metsapõlengute majanduslik mõju ulatub Euroopas juba praegu umbes 1,5 miljardi

euroni aastas, samal ajal kui prognoositakse, et temperatuuri tõus vähendab sajandi

lõpuks metsamaa väärtust mitmesaja miljardi euro võrra liigilise koosseisu muutumise

tõttu.

(3) Nende negatiivsete suundumuste ja ohtudega tegelemine, selle tagamine, et liidu

metsad saavad jätkuvalt täita mitmesuguseid funktsioone kliimamuutuste tingimustes,

ning metsaökosüsteemide kui looduspärandi säilitamine eeldab tõhusamat

98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu

direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj). 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse

maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest

tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega

muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2018/841/oj). 7 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/43/oj). 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1115, milles käsitletakse

teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks

tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L

150, 9.6.2023, lk 2, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1115/oj). 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../... X/XX (ELT...). 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2018/2001/oj). 11 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Uus Euroopa Bauhaus: kaunis, kestlik, kaasav“ (COM(2021) 573 final). 12 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus“

(COM/2012/060 final).

ET 17 ET

metsakatastroofide ennetamist, nendeks valmisolekut, neile reageerimist ja

katastroofijärgset taastumist, elurikkuse suurendamist, et parandada metsa

vastupanuvõimet kliimast tingitud mõjudele, suuremat suutlikkust juhtida riske, ja

kohanduvaid metsamajandamismeetodeid.

(4) Liikmesriigid, metsaomanikud ja liit saavad võtta asjakohaseid meetmeid üksnes

juhul, kui neil on sidusad, usaldusväärsed, õigeaegsed ja võrreldavad andmed,

kasutades parimal viisil ära digiülemineku võimalusi, sealhulgas Maa seire

tehnoloogiat. Selleks tuleks luua üleeuroopaline metsaseiresüsteem, et koguda ja

jagada metsaandmeid, mis toetavad teadlike otsuste tegemist, näiteks võimaldavad

õigel ajal kindlaks teha, hinnata ja käsitleda metsaga seotud ohte, riske ja kahjusid.

Seda arvesse võttes kuulutati ELi uues metsastrateegias aastani 2030 välja

seadusandlik ettepanek ELi metsade jälgimise ning nendega seotud aruandluse ja

andmekogumise kohta, sealhulgas metsade ja metsandussektori strateegiliste kavade

kohta.

(5) Tänu Copernicuse satelliitide ja muude kosmosevarade kogumile, mida täiendavad

perioodilised aeropildistamise kampaaniad, on liit varustatud töökindla, kulutõhusa ja

hõlpsasti toimiva Maa seire tehnoloogiaga. See võimaldab avastada ja jälgida

kliimamuutustest tingitud metsahäiringuid, nagu metsa- või maastikupõlengud, põuad,

tormid ja kahjuripuhangud.

(6) Peale selle on vaja saada täpne ja täielik ülevaade liidus asuvatest Euroopa metsadest,

et hinnata nende haavatavust ja vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes ning nende

meetmete tõhusust, mis aitavad metsadel kliimamuutustega kohaneda. Selleks on vaja

koguda asjakohaseid andmeid metsade seisundi, elurikkuse ja metsastruktuuride kohta.

(7) Enamik andmeid metsade kohta liikmesriigi tasandil on kogutud riiklike

metsainventuuride kaudu. Põhirõhk on puiduressursside seirel, isegi kui osa kogutud

andmetest hõlmab ka muid metsafunktsioone. Peale selle puudub praegu liidu tasandil

terviklik süsteem, mis tagaks võrreldavate kvaliteetsete andmete kättesaadavuse kõigis

asjakohastes poliitikavaldkondades, sealhulgas metsa vastupanuvõime ja elurikkus.

Lisaks on veel probleeme, mis on seotud kaugseireandmete ja maapealsete andmete

integreerimisega ja tingitud maapealsete andmete vähesest koostalitlusvõimest ja

kättesaadavusest, mis on sageli seotud murega andmete konfidentsiaalsuse pärast.

Kokkuvõttes peab praegune metsaseire liidus arendama edasi süstemaatilist

andmekogumist ja andmete jagamist kooskõlas ühiste kirjeldustega ning pikkade ja

võrreldavate kõrgresolutsiooniga aegridadega.

(8) Seirevahendite ja -tehnoloogia, eelkõige Maa seireks kosmosest või õhust kasutatavate

vahendite ning ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide kiire areng annab

ainulaadse võimaluse ajakohastada, digitaliseerida ja standardida metsade seiret ning

pakkuda metsakasutajatele ja ametiasutustele teenust, toetada vabatahtlikku

integreeritud pikaajalist planeerimist ning samal ajal stimuleerida liidu turu kasvu

kõnealuse tehnoloogia ja sellega seotud uute oskuste valdkonnas, sealhulgas väikeste

ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks. Praeguseks saab Maa seire abil

tuvastada metsasuse kiireid muutusi, mis on näiteks põhjustatud metsahäiringutest,

ning see võib parandada metsaseire tõhusust. Maa seire andmetoodete

väljatöötamiseks, kontrollimiseks ja kalibreerimiseks on siiski vaja kohapealseid

mõõtmisi. Samuti on suurtel aladel raske prognoosida paljusid metsa häiringute või

elurikkusega seotud tunnuseid (näiteks metsahäiringute põhjuste määramine,

lagupuidu kogus, metsa looduslikkus või vanade metsade olemasolu), kasutades ainult

Maa seiret.

ET 18 ET

(9) On mitu liidu poliitikavahendit, mis mõjutavad metsi otseselt või kaudselt keskkonna

ja elurikkuse, kliima, energeetika, biomajanduse ja elanikkonnakaitse valdkonnas.

Kvaliteetne metsaseiresüsteem, mis ühendab maapealsed vaatlused Maa seire andmete

ja toodetega, võimaldab liidu poliitikaeesmärkide ja sihtide suunas liikumist jälgida

ning neid edukat saavutada ja hinnata. Näiteks on muudetud taastuvenergia direktiivi

rakendamiseks vaja, et liikmesriikidel oleks teave põlismetsade ja vanade metsade

asukoha kohta. Peale selle võib juurdepääs iga-aastastele täielikele andmetele

võrastiku liituse muutuste ja metsahäiringute ulatuse kohta toetada liikmesriikide

süsinikuvaru muutuste seiret ja aruandlust LULUCFi määruse kohaldamisel. See

lähenemisviis on kooskõlas muude liidu vahenditega, nagu 2019. aasta teatise

„Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“,13 alusel

loodud ELi raadamise, metsade seisundi halvenemise, maailma metsasuse ja

seonduvate mõjurite jälgimiskeskus, mille eesmärk on jälgida maailma metsade ja

nendega seotud mõjurite muutusi, pakkudes ülemaailmseid metsakaarte, teavet

tarneahelate kohta ja Maa seire vahendeid piirkondlikuks ja ülemaailmseks analüüsiks.

(10) Peale selle peaks kvaliteetsete metsaandmete kättesaadavus toetama kestlike

ärimudelite, näiteks süsiniku sidumise tehnoloogiate ja süsinikku siduva majandamise

lahenduste kasutuselevõttu liidu süsiniku sidumise sertifitseerimise raamistiku alusel

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega [X/X],14 stimuleerides kestlike

süsinikku siduva majandamise ja süsiniku talletamise tavade omaksvõtmist ja laialdast

kasutuselevõtmist kogu liidus, kuna vähendatakse selliste metsamajandajate kulusid,

kes otsustavad sellistes kavades osaleda.

(11) Seda arvesse võttes peaks komisjon koostöös liikmesriikidega looma

metsaseiresüsteemi, mis põhineb kolmel elemendil, mis tuleks järk-järgult kasutusele

võtta: metsaüksuste geograafiliselt täpne tuvastussüsteem, metsaandmete kogumise

raamistik ja andmete jagamise raamistik. Metsaseiresüsteem peaks võimaldama

koguda Maa seirel ja geoviidatud kohapealsetel vaatlustel põhinevaid andmeid ning

tagama koostalitlusvõime muude olemasolevate elektrooniliste andmebaaside ja

geoinfosüsteemidega, sealhulgas nendega, mis on olulised LULUCFi tegevuste seireks

ja raadamisvabade kaupade jälgimiseks kooskõlas raadamist käsitleva määrusega.

Metsaseiresüsteem peaks järgima viimases Euroopa koostalitlusvõime raamistikus

sätestatud põhimõtteid15.

(12) Selleks et tagada metsaandmete sidus seire, on kõigepealt vaja kindlaks teha ja

lokaliseerida metsaüksused, millel on sarnased põhitunnused, nagu minimaalne

pindala, võrastiku liitus ja peamised metsatüübid. Selleks peaks geograafiliselt täpne

tuvastussüsteem võimaldama metsa sisaldavate alade õiget kaardistamist ja

lokaliseerimist, võimaldades jälgida metsasuse ja tunnuste muutumist aja jooksul.

Piisava täpsuse tagamiseks peaks süsteem vastama mõõtkavaga seotud

miinimumnõuetele ja olema välja töötatud standardmeetodi alusel.

13 Komisjoni 23. juuli 2019. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks

ja taastamiseks“ (COM(2019) 352 final). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) X/XX, millega kehtestatakse liidu raamistik süsiniku

sidumise sertifitseerimiseks (ELT...). 15 Komisjoni 23. märtsi 2017. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa koostalitlusvõime raamistik.

Rakendusstrateegia“ (COM(2017) 134 final).

ET 19 ET

(13) Käesoleva määruse alusel kogutavad metsaandmed kajastavad andmevajadusi, mis on

vajalikud liidu poliitika toetamiseks kliimamuutuste leevendamise ja nendega

kohanemise, katastroofiriski ennetamise ja juhtimise, elurikkuse ja biomajanduse

valdkonnas. Metsaandmete kogumise süsteem peaks põhinema erinevatel

andmekogumitel: standarditud andmed, mida haldab komisjon ja mida kogutakse

peamiselt Maa seire kaudu Copernicuse satelliitide abil ja vastavalt tehnilistele

protokollidele, ning ühtlustatud andmed, mille koostamisele peaksid liikmesriigid

kaasa aitama andmete süstemaatilise kogumisega, kasutades oma uuringuid, mis

põhinevad proovitükkide võrgul, nagu riiklikud metsainventuurid või muud

seirekohtade võrgustikud, ning täiendades neid võimaluse ja vajaduse korral Maa seire

vahenditega.

(14) Selleks et anda kõige terviklikum ülevaade metsade olukorrast ja seisundist liidus,

peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada mitte kasutada komisjoni pakutavat

teenust ja aidata oma allikatega kaasa komisjoni hallatavale standarditud

andmekogumisele. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega peaks see võimaldama

liikmesriikidel, kellel on olemas seiresüsteemid, anda täiendavat ressursikulu

põhjustamata oma panuse selliste riiklikult kasutatavate andmekogumitega nagu in

situ andmed või õhust kogutud andmed, mis ei ole täielikult kogu liidus kättesaadavad.

Peale selle peaks õhust kasutatavate seiresüsteemide täiendav kasutamine aitama

kvantifitseerida metsapõlengute mõju, et kavandada põlenud ala taastamist, ning selle

tulemusena vähendama liikmesriikide ja metsaomanike kulusid tõhusama

põlengujärgse majandamise kaudu. Kui liikmesriigid otsustavad komisjoni pakutavaid

teenuseid mitte kasutada, peaksid nad koguma andmeid kooskõlas käesolevas

määruses sisalduvate tehniliste kirjeldustega ja hindama igal aastal nende andmete

kvaliteeti.

(15) Selleks et vähendada kulusid ja hõlbustada juurdepääsu metsaandmetele, tuleks

metsaandmete jagamise raamistikuga tagada, et liikmesriigid ja komisjon teevad

sellised andmed avalikult kättesaadavaks, sealhulgas Euroopa metsateabesüsteemis.

Liikmesriikidel peaks olema võimalik jätkata oma olemasolevate

andmekogumissüsteemide kasutamist. Ühtlustamise eesmärgil peaksid nad jagama

andmeid vastavalt määruses sisalduvatele tehnilistele kirjeldustele, mis põhinevad

olemasolevatel standardkirjeldustel ja -meetoditel. Seirekohtade asukohta käsitlevate

andmete puhul, mida enamikus riiklikes metsainventuurides käsitletakse praegu

konfidentsiaalsena, tuleks nende jagamiseks töötada välja asjakohaste ELi nõuete

kohased kaitsemeetmed, millega tagatakse, et selliste andmete konfidentsiaalsust ei

kahjustata. Metsaandmete jagamise raamistik peaks hõlbustama liikmesriikide jagatud

andmete geograafilise lokaliseerimise kaudu selle teabe omistamist igale

metsaüksusele.

(16) Andmekogumissüsteemide ja ühtlustatud metoodika puudumise tõttu ei jälgita ega

esitata praegu olemasolevate liidu ja rahvusvaheliste raamistike alusel kõiki metsaga

seotud andmeid, näiteks andmeid, mis on olulised kliimamuutustega kohanemisel

tehtud edusammude jälgimiseks, nagu on ette nähtud Euroopa kliimamääruse artiklites

5 ja 6. Seepärast tuleks käesoleva määrusega ette näha selliste täiendavate

metsaandmete lisamine metsaseiresüsteemi, tingimusel et komisjon töötab

Teadusuuringute Ühiskeskuse arendatava Euroopa metsateaduse partnerluse abiga

välja asjakohased meetodid. Nende täiendavate metsaandmete tehnilised kirjeldused

tuleks välja töötada järk-järgult rakendusaktide abil ja tihedas koostöös

liikmesriikidega, tuginedes tähtsaimale poliitilisele prioriteedile ning võttes arvesse

rahalist ja tehnilist teostatavust ning liikmesriikide võimalikku halduskoormust.

ET 20 ET

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/102416 avaandmete ja avaliku

sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta on ette nähtud avaliku sektori

andmete avaldamine tasuta ja avatud vormingus. Kõnealuse direktiivi üldeesmärk on

jätkata liidu andmemajanduse tugevdamist taaskasutamiseks kättesaadava avaliku

sektori teabe hulga suurendamisega, ausa konkurentsi ja avaliku sektori teabele lihtsa

juurdepääsu tagamisega ning piiriülese andmepõhise innovatsiooni edendamisega.

Kõnealuse direktiivi peamine põhimõte on, et avaliku sektori valduses olevad andmed

peaksid olema kavandatult ja vaikimisi avaandmed. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2003/4/EÜ17 eesmärk on tagada liikmesriikides keskkonnateabele

juurdepääsu õigus kooskõlas 1998. aasta Århusi konventsiooniga keskkonnainfo

kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus

kohtu poole pöördumise kohta (edaspidi „Århusi konventsioon“). Århusi konventsioon

hõlmab ulatuslikke kohustusi, mis on seotud nii keskkonnateabe taotluspõhise

kättesaadavaks tegemisega kui ka sellise teabe aktiivse levitamisega. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ18 hõlmab ka ruumiandmete, sealhulgas

erinevaid keskkonnateemasid käsitlevate andmekogumite jagamist. Käesoleva

määruse sätted, mis on seotud teabele juurdepääsu ja andmejagamiskorraga, peaksid

neid direktiive täiendama, et mitte luua eraldi õiguslikku korda, ning seetõttu ei tohiks

need piirata direktiivide (EL) 2019/1024, 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ kohaldamist.

Kooskõlas nimetatud direktiividega ei tohiks metsaandmete jagamine käesoleva

määruse alusel kahjustada riigi julgeolekut ja riigikaitset.

(18) Selleks et tagada metsaseiresüsteemi raames metsaandmete kogumiseks ja jagamiseks

kasutatavate andmetalletus- ja andmevahetussüssteemide ühilduvus, peaksid komisjon

ja liikmesriigid tegema koostööd, kaasates ka spetsialiseeritud asutusi.

(19) Metsaseiresüsteem peaks tagama, et jagatud andmed on usaldusväärsed ja

kontrollitavad. Seepärast peaksid komisjon ja liikmesriigid kontrollima

metsaseiresüsteemi raames kogutud metsaandmete kvaliteeti ja täielikkust. Kui

kvaliteedihindamise käigus selgub, et süsteemis on puudusi, peaksid liikmesriigid

need kõrvaldama ning esitama komisjonile hinnangu ja parandusmeetmed. Seda

silmas pidades tuleks komisjonile anda õigus töötada välja nõuded ja tegevuskord

metsaseiresüsteemi kvaliteedi tagamiseks, võttes arvesse vajadust hoida VKEde

täiendav halduskoormus võimalikult väikesena.

(20) Selleks et toetada liikmesriike metsaseires ja vabatahtlikus integreeritud pikaajalises

planeerimises, tuleks käesoleva määrusega kehtestada juhtimisraamistik komisjoni ja

liikmesriikide vaheliseks ning liikmesriikidevaheliseks koordineerimiseks ja

koostööks, et parandada metsaandmete kvaliteeti, õigeaegsust ja katvust.

Juhtimisraamistik peaks olema kaasav ja teaduspõhine ning selle eesmärk peaks olema

veelgi parandada teaduslike nõuannete usaldusväärsust ja integreeritud pikaajaliste

kavade kvaliteeti, hõlbustades seeläbi teadmiste ja heade tavade vahetamist. See

juhtimisraamistik peaks tagama metsade multifunktsionaalsust kajastavate erinevate

16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku

sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1024/oj) 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku

juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk

26, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/4/oj). 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa

Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2007/2/oj).

ET 21 ET

poliitikaeesmärkide eest vastutavate pädevate asutuste ning sõltumatute ekspertide

osalemise kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega [X/X]19. Selle

juhtimisraamistiku rakendamiseks peaks iga liikmesriik määrama riikliku kontaktisiku

ja teatama sellest komisjonile; riiklik kontaktisik peaks olema peamine kontaktpunkt

metsaseiresüsteemiga seotud tegevustes ja vabatahtlikus integreeritud pikaajalises

planeerimises. Liikmesriigid ja komisjon peaksid kasutama ka olemasolevaid

piirkondliku institutsioonilise koostöö struktuure, sealhulgas piirkondlike

konventsioonide ning muude metsaga seotud foorumite ja protsesside raames loodud

struktuure.

(21) Selleks et toetada integreerivat lähenemisviisi kõigis asjakohastes

poliitikavaldkondades ja tagada liidu metsade vastupanuvõime, tuleks käesoleva

määrusega anda liikmesriikidele võimalus töötada välja vabatahtlikud integreeritud

pikaajalised metsanduse kavad või vajaduse korral kohandada oma olemasolevaid

pikaajalisi metsastrateegiaid või -kavasid lähtuvalt käesolevas määruses täpsustatud

aspektidest ning võttes arvesse ka sotsiaal-majanduslikke kaalutlusi. Sellise

integreeriva lähenemisviisi väljatöötamine suurendaks sidusust liidu eesmärkide

saavutamisel, kuna kavadesse lisataks ühised aspektid, mis hõlmaksid ka selliseid

toetavaid elemente nagu vajalikud investeeringud ja koolitus ning suutlikkuse

suurendamine, et toetada metsamajandajate oskuste täiendamist. Kavad tuleks teha

avalikult kättesaadavaks ning need peaksid kajastama keskpikka või pikka

ajavahemikku, sealhulgas, kuid mitte ainult aastateni 2040 ja 2050.

(22) Selleks et tagada metsaseiresüsteemi hea toimimine, tuleks komisjonile anda õigus

võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud

õigusakte käesoleva määruse muutmiseks ja täiendamiseks, et kohandada

metsaandmete tehnilisi kirjeldusi tehnika ja teaduse arenguga ning võtta vastu andmete

täpsuse nõuded ja kvaliteedi hindamise eeskirjad. Eriti oluline on, et komisjon

korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas

ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli

2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes20 kindlaks

määratud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud

õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik

dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev

juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud

õigusaktide ettevalmistamist.

(23) Selleks, et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks

komisjonile anda rakendamisvolitused seoses metsaandmete jagamise ja ühtlustamise

tehniliste eeskirjade ja korraga; teatavate metsaandmete kogumise metoodika ja nende

kirjelduste täpsustamisega; menetluste ja vormingutega, mida kasutatakse

andmetalletus- ja andmevahetussüsteemide ühilduvuse tagamiseks, ning

konfidentsiaalsust kaitsvate meetmete kehtestamisega, et lisada seirekohtade

geograafiliselt täpse asukohaga seotud teave kõnealustesse andmetalletus- ja

andmevahetussüsteemidesse; andmekvaliteedi hindamise aruannete sisu ja nende

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... otsus (EL) X/X, millega muudetakse nõukogu otsust 89/367/EMÜ,

millega luuakse alaline metsakomitee (ELT...). 20 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud

institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj).

ET 22 ET

komisjonile esitamise korra ning parandusmeetmete kirjeldusega. Nende volituste

kasutamisel tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr

182/201121.

(24) Komisjon peaks käesoleva määruse korrapäraselt läbi vaatama, võttes arvesse liidu

õigusaktide, rahvusvaheliste raamistike ning tehnika ja teaduse arengut ning

täiendavaid seirevajadusi. Läbivaatamise käigus tuleks hinnata ka andmete

ühtlustamise kvaliteeti, eelkõige seda, kas ühtlustamine põhjustab hinnangutes liigset

ebakindlust, mis õigustaks vajadust kehtestada standarditud andmete kogumine. Viis

aastat pärast käesoleva määruse jõustumist peaks komisjon esitama aruande selle

rakendamise kohta.

(25) Liidu metsad ja kestlik metsamajandamine on Euroopa rohelise kokkuleppe ja selle

eesmärkide seisukohast eriti olulised. Liidul on pädevus eri valdkondades, mis võivad

olla seotud ka metsadega, nagu kliima, keskkond, maaelu areng ja katastroofide

ennetamine. Nendes liidu jagatud pädevusega valdkondades ei kuulu metsad ja

metsamajandus liikmesriikide ainupädevusse. Käesoleva määruse eesmärke, nimelt

tagada liidus kogutavate metsaandmete hea kvaliteet ja võrreldavus ning edendada

liidu metsade vastupanuvõimet toetava integreeritud pikaajalise planeerimise

vabatahtlikku väljatöötamist liikmesriikide tasandil, ei suuda liikmesriigid üksi

piisaval määral saavutada ning kavandatava meetme ulatuse ja toime tõttu saab neid

eesmärke paremini saavutada liidu tasandil. Seega võib liit võtta vastu meetmeid

kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev

määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse liidu metsaseireraamistik ja sätestatakse

eeskirjad, millega

a) tagatakse liidus metsaandmete õigeaegsus, täpsus, järjepidevus, läbipaistvus,

võrreldavus ja täielikkus ning üldsuse juurdepääs nendele andmetele;

b) toetatakse liikmesriikide pikaajaliste integreeritud kavade vabatahtlikku

väljatöötamist tõenditel põhineva, kaasava, valdkondadeülese ja kohanduva

lähenemisviisi kaudu;

c) luuakse tugevam juhtimine komisjoni ja liikmesriikide vahel.

2. Käesoleva määrusega kehtestatakse teabe kogumise ja sellele juurdepääsu andmise

eeskirjad, et toetada

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega

kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli

mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,

28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

ET 23 ET

d) metsaökosüsteemide ja nende teenuste kaitset, taastamist ja kestlikku kasutamist

käsitlevate liidu õigusaktide ja poliitikameetmete rakendamist, pöörates erilist

tähelepanu eesmärgile suurendada metsade vastupanuvõimet ja võimaldada kaitsta

metsade multifunktsionaalsust, muu hulgas seoses järgmisega:

a) kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine;

b) elurikkus;

c) katastroofiriski ennetamine ja juhtimine;

d) metsade tervis;

e) metsa biomassi kasutamine mitmesugustel sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel;

f) invasiivsed võõrliigid;

e) riiklik metsamajandamine ja liikmesriikide pikaajaline integreeritud planeerimine, et

muu hulgas suurendada metsade vastupanuvõimet metsa- ja maastikupõlengute,

kahjurite, põudade ja muude häiringute suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „geograafiliselt täpsed andmed“ – andmed, mis on viidetega varustatud ja mida

talletatakse viisil, mis võimaldab neid kindla kordustäpsuse ja täpsusega kaardistada

ja lokaliseerida;

(2) „geoinfosüsteem“ – arvutisüsteem, mis on võimeline koguma, talletama, analüüsima

ja kuvama geograafiliselt täpseid andmeid;

(3) „metsaüksus“ – geograafiliselt täpselt piiritletud piisavalt ühetaoline metsaala, mis

on kindlaks tehtud Maa seire ja mis tahes muu sobiva geograafiliselt täpsete andmete

lisakihiga, nagu võrastiku liitus, haldusüksuse piir või topograafiline piir riiklikus

kaardistussüsteemis;

(4) „metsaandmed“ – teave metsaökosüsteemide olukorra ja seisundi ning nende

kasutamise kohta, sealhulgas esmased andmed ja sellisest teabest saadud

koondandmed;

(5) „Maa seire“ – andmete kogumine Maa füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste

süsteemide kohta sellise kaugseiretehnoloogia abil nagu pildi- või muid sensoreid

kandvad satelliidid või õhusõidukitel olevad platvormid, mida vajaduse korral

kombineeritakse in situ andmetega;

(6) „mets“ – enam kui 0,5 hektari suurune maa-ala, millel kasvavad üle 5 meetri

kõrgused puud võrade liitusega üle 10 % või puud, mis suudavad kohapeal need

näitajad saavutada, välja arvatud peamiselt põllumajandus- või linnamaana kasutatav

maa. See hõlmab puude, sealhulgas noorte looduslikult kasvavate puude rühmadega

alasid ja istutatud metsa, mis ei ole veel saavutanud puuvõrade liituse või vastava

täiuse minimaalseid väärtusi või puude minimaalset kõrgust, sealhulgas alasid, mis

on tavaliselt osa metsast, kuid ajutiselt puudest lagedad inimtegevuse, näiteks raie

tõttu või looduslikel põhjustel, kuid mille puhul võib eeldada metsa taastumist;

(7) „muu puittaimestikuga maa“ – enam kui 0,5 hektari suurune maa-ala, mis ei ole mets

ja millel kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud võrade liitusega 5–10 % või puud, mis

suudavad kohapeal nimetatud näitajad saavutada, või mille põõsastaimede, põõsaste

ET 24 ET

ja puude katvus kokku on üle 10 %. See ei hõlma peamiselt põllumajandus- või

linnamaana kasutatavat maad;

(8) „andmete ühtlustamine“ – protsess, mille käigus kasutatakse eri seiresüsteemide

kaudu kogutud kättesaadavaid andmeid, et saada võrreldavaid hinnanguid, mis

vastavad kokkulepitud standardkirjeldusele;

(9) „standardimine“ – ühiste andmestandardite kehtestamise ja rakendamise protsessi

tulemus, mille eesmärk on tagada, et kogu liidus kogutakse, talletatakse ja

kasutatakse andmeid järjepidevalt ja täpselt;

(10) „in situ andmed“ – seirekohtade võrgustiku kaudu standardkorra kohaselt kohapeal

kogutud andmed. Need andmed hõlmavad mõõtmise täpset geograafilist asukohta,

mis on muu hulgas seotud globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi teenustega.

2. PEATÜKK

METSASEIRE

Artikkel 3

Metsaseiresüsteem

1. Komisjon loob artikli 11 kohases koostöös liikmesriikidega järgmistest elementidest

koosneva metsaseiresüsteemi ja haldab seda:

a) artikli 4 kohane geograafiliselt täpne tuvastussüsteem metsaüksuste

kaardistamiseks ja lokaliseerimiseks;

b) artiklite 5 ja 8 kohane metsaandmete kogumise raamistik;

c) artikli 7 kohane metsaandmete jagamise raamistik.

2. Metsaseiresüsteem koosneb elektroonilistest andmebaasidest ja geoinfosüsteemidest

ning võimaldab metsaandmete vahetamist ja integreerimist muude elektrooniliste

andmebaaside ja geoinfosüsteemidega, sealhulgas nendega, mis on välja töötatud

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/199922 V lisa 3. osaga

ja määruse (EL) 2023/1115 artikliga 33.

Metsaseiresüsteemiga tagatakse järgmiste andmete korrapärane ja süstemaatiline

kogumine:

a) metsaandmed, mis põhinevad Copernicuse Sentineli satelliitide või

muude samaväärsete süsteemide abil tehtud õhu- või kosmosefotodest

saadud ortokujutistel;

b) in situ andmed seirekohtade võrgustiku kaudu.

3. Komisjon võib paluda spetsialiseeritud asutuste abi, et hõlbustada

metsaseiresüsteemi loomist ja töös hoidmist ning anda liikmesriikide pädevatele

asutustele tehnilist nõu metsaseire valdkonnas.

22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse

energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ,

98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive

2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj).

ET 25 ET

4. Euroopa Keskkonnaamet abistab komisjoni metsaseiresüsteemi rakendamisel,

sealhulgas Euroopa metsateabesüsteemi (FISE) arendamisel ja töös hoidmisel.

5. Komisjon jagab enda koostatavaid Maa seire andmeid tasuta liikmesriikide

metsaseiresüsteemi eest vastutavate pädevate asutustega või teenuseosutajatega, keda

need asutused on volitanud end esindama.

Artikkel 4

Metsaüksuste geograafiliselt täpne tuvastussüsteem

1. Komisjon loob metsaeraldiste kaardistamiseks ja lokaliseerimiseks geograafiliselt

täpse tuvastussüsteemi (edaspidi „tuvastussüsteem“), mis hakkab toimima hiljemalt

[väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse

jõustumise kuupäeva].

2. Tuvastussüsteem on geoinfosüsteem. Komisjon loob õhu- või kosmosefotodest

saadud ortokujutiste põhjal tuvastussüsteemi, mida ta ajakohastab korrapäraselt ja

mille ühtne standard tagab vähemalt mõõtkavas 1 : 100 000 oleva kaardiga

samaväärse täpsuse.

3. Tuvastussüsteem

a) võimaldab kogu liidus täpselt kaardistada ja lokaliseerida metsaalad ning kui

on kehtestatud artikli 8 lõike 3 kohane metoodika, siis ka muu puittaimestikuga

maa;

b) tuvastab üheselt metsaüksused artikli 5 lõikes 2 ja artikli 8 lõikes 1 osutatud

metsaandmete kombinatsiooni alusel;

c) võimaldab lihtsamini avastada ja lokaliseerida muutusi metsaga ja metsata maa

vahel.

Artikkel 5

Metsaandmete kogumise raamistik

1. Metsaandmete kogumise raamistik hakkab toimima hiljemalt [väljaannete talitus,

palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]

lõikes 2 osutatud metsaandmete kogumise puhul ja hiljemalt [väljaannete talitus,

palun lisada kuupäev: 30 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]

lõikes 3 osutatud metsaandmete kogumise puhul.

2. Komisjon kogub kooskõlas I lisas sätestatud tehniliste kirjeldustega järgmisi

metsaandmeid ja tagab seeläbi andmete standardimise:

a) metsaala;

a) võrastiku liitus;

b) metsatüüp;

c) metsade ühendatus;

d) lehtede/okaste varisemine;

e) metsapõlengud;

f) metsa- ja maastikupõlengute riski hindamine;

g) võrastiku liituse häiringud.

ET 26 ET

3. Liikmesriigid koguvad II lisas kindlaksmääratud sagedusega järgmisi metsaandmeid:

a) puidu varumiseks kasutatav mets ja puidu varumiseks mittekasutatav mets;

b) kasvava metsa tagavara;

c) aastane netojuurdekasv;

d) puistu struktuur;

e) puude liigiline koosseis ja liigirikkus;

f) Euroopa metsatüüp;

g) eemaldatud puit;

h) lagupuit;

i) metsaelupaikade asukoht Natura 2000 aladel;

j) levinud metslindude arvukus;

k) põlismetsade ja vanade metsade asukoht;

l) kaitsealused metsaalad;

m) puittoodete tootmine ja nendega kauplemine;

n) metsa biomass bioenergia tootmiseks.

4. Lõike 3 punktide a–h kohaldamisel koguvad liikmesriigid in situ andmeid

kohapealsete uuringute põhjal ja kombineerivad neid Maa seire andmetega, kui need

on kättesaadavad, ning muudest asjakohastest teabeallikatest saadud andmetega.

Kohapealsed uuringud põhinevad lõike 2 punktis a osutatud liikmesriigi metsaala

esindavate ja sellega kooskõlas olevate seirekohtade võrgustikul.

5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte I lisas

esitatud tehniliste kirjelduste muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika

arenguga.

Artikkel 6

Komisjoni andmekogumisteenusest loobumine

1. Artikli 5 lõikes 2 osutatud metsaandmete kogumisega seoses võivad liikmesriigid

otsustada mitte kasutada komisjoni pakutavat teenust ja panustada oma andmetega

artiklis 3 osutatud metsaseiresüsteemi toimimisse.

2. Kui liikmesriik otsustab lõikes 1 sätestatud võimaluse kasuks, siis ta:

a) kogub artikli 5 lõikes 2 osutatud metsaandmeid kooskõlas I lisas sätestatud

tehniliste kirjeldustega;

b) jagab artikli 5 lõikes 2 osutatud metsaandmeid kooskõlas artikli 7 lõikega 2;

c) hindab igal aastal kogutud andmete kvaliteeti kooskõlas artikliga 10.

Artikkel 7

Metsaandmete jagamise raamistik

1. Liikmesriigid jagavad hiljemalt [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 30 kuud

pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] artikli 5 lõikes 3 osutatud uusimaid

kättesaadavaid metsaandmeid kooskõlas II lisas sätestatud tehniliste kirjeldustega,

ET 27 ET

tehes need andmed üldsusele juurdepääsetavaks. Liikmesriigid tagavad andmete

ühtlustamise, jagades koondatud metsaandmeid kooskõlas II lisas esitatud

kirjeldustega. Seirekohtade geograafiliselt täpseid asukohaandmeid jagatakse

tingimusel, et on kehtestatud artikli 9 lõikes 2 osutatud kaitsemeetmed.

2. Liikmesriigid ja komisjon tagavad üldsusele juurdepääsu artikli 5 lõigetes 2 ja 3 ning

artikli 8 lõikes 1 osutatud andmetele masinloetavas avatud vormingus, mis tagab

koostalitlusvõime ja taaskasutatavuse kooskõlas direktiivi (EL) 2019/1024 artikliga

5.

3. Komisjon teeb metsateabesüsteemis üldsusele juurdepääsetavaks järgmised andmed:

a) artikli 5 lõike 2 kohaselt kogutud andmed;

b) kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 jagatud andmed, välja arvatud

seirekohtade geograafiliselt täpsed asukohad;

c) kooskõlas artikli 6 lõike 2 punktiga b jagatud andmed;

d) kooskõlas artikli 8 lõikega 1 kogutud andmed.

4. Liikmesriigid võivad metsaandmete jagamise raamistiku kaudu jagatud andmeid

kasutada käesoleva määruse artiklis 13 osutatud vabatahtlike integreeritud

pikaajaliste metsakavade väljatöötamiseks ning määruse (EL) 2018/841 artikli 14

kohaldamiseks.

5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte II lisas

esitatud tehniliste kirjelduste muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika

arenguga.

Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse tehnilised

eeskirjad ja kord metsaandmete jagamiseks ja ühtlustamiseks käesoleva määruse

alusel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud

kontrollimenetlusega.

Artikkel 8

Täiendavad metsaandmed

1. Komisjon ja liikmesriigid koguvad III lisas loetletud metsaandmeid etapiviisiliselt,

kui on vastu võetud käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rakendusaktid.

2. Lõike 1 kohaldamisel kasutavad komisjon ja liikmesriigid Maa seire andmeid või in

situ andmeid ning III lisa punktides a, b ja c loetletud metsaandmete puhul Maa seire

andmeid koos in situ andmete ja muude asjakohaste teabeallikatega.

3. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada III lisas loetletud

metsaandmete kogumise metoodika, sealhulgas tehnilised kirjeldused, ning

täpsustada selles loetletud metsaandmete kirjeldusi. Nimetatud rakendusaktid

võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 9

Ühilduvad andmetalletus- ja andmevahetussüsteemid

1. Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd, et töötada artikli 3 lõikes 3 osutatud

spetsialiseeritud asutuste abiga välja ühilduvad andmetalletus- ja

ET 28 ET

andmevahetussüsteemid metsaseiresüsteemi raames metsaandmete kogumiseks ja

jagamiseks.

2. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada eeskirjad korra ja

vormingute kohta, mida tuleb kasutada lõikes 1 osutatud andmetalletus- ja

andmevahetussüsteemide ühilduvuse tagamiseks, ning et kehtestada

konfidentsiaalsust kaitsvad meetmed seirekohtade geograafiliselt täpse asukohaga

seotud teabe lisamiseks kõnealustesse andmetalletus- ja andmevahetussüsteemidesse.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud

kontrollimenetlusega.

Artikkel 10

Andmekvaliteedi kontroll

1. Komisjon ja liikmesriigid vastutavad metsaseiresüsteemi alusel kogutavate ja

jagatavate metsaandmete kvaliteedi ja täielikkuse eest.

2. Liikmesriigid hindavad igal aastal käesoleva määruse kohaselt jagatavate andmete

kvaliteeti.

Kui hindamise käigus ilmneb andmetes puudusi, võtavad liikmesriigid asjakohaseid

parandusmeetmeid. Liikmesriigid esitavad komisjonile 1. juuliks, mis järgneb

kalendriaastale, mil puudus kindlaks tehti, andmekvaliteedi hindamise aruanded ning

vajaduse korral parandusmeetmete kirjelduse ja nende rakendamise ajakava.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et

täiendada käesolevat määrust, kehtestades selle alusel jagatavate andmete täpsuse

nõuded ning käesoleva artikli lõikes 2 ja artikli 6 lõike 2 punktis c osutatud

kvaliteedihindamise eeskirjad.

4. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et täpsustada andmekvaliteedi

hindamise aruannete sisu ja nende komisjonile esitamise korda ning lõike 2 teises

lõigus osutatud parandusmeetmete kirjeldust. Nimetatud rakendusaktid võetakse

vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. PEATÜKK

INTEGREERITUD JUHTIMINE

Artikkel 11

Koordineerimine ja koostöö

1. Liikmesriigid ja komisjon koordineerivad oma tegevust ja teevad koostööd, et

parandada metsaandmete kvaliteeti, õigeaegsust ja katvust.

2. Komisjon toetab liikmesriike nende taotluse korral artiklis 13 osutatud vabatahtlike

integreeritud pikaajaliste metsakavade väljatöötamisel või kohandamisel sellega, et

pakub teavet asjakohaste teaduslike teadmiste seisu kohta ning hõlbustab teadmiste

ja heade tavade vahetamist.

3. Liikmesriigid teevad omavahel koostööd ja koordineerivad oma meetmeid, et

parandada metsaandmete kvaliteeti, õigeaegsust ja katvust. Selline koostöö ja

koordineerimine põhineb avatud teaduslikul arutelul ja selle eesmärk on edendada

erapooletut teaduslikku nõustamist.

ET 29 ET

4. Liikmesriigid ja komisjon võivad kasutada olemasolevaid piirkondliku

institutsioonilise koostöö struktuure, sealhulgas selliseid, mis toimivad piirkondlike

konventsioonide ning muude metsaga seotud foorumite ja protsesside raames.

Artikkel 12

Liikmesriigi kontaktisik

1. Iga liikmesriik määrab oma kontaktisiku ja teavitab sellest komisjoni.

2. Liikmesriigi kontaktisik täidab eelkõige järgmisi ülesandeid:

a) koordineerib käesoleva määruse alusel jagatavate metsaandmete

ettevalmistamist ja võtab seejuures arvesse kõiki pädevaid asutusi, sealhulgas

katastroofiriski ennetamise ja juhtimise eest vastutavaid asutusi;

b) koordineerib asjaomaste ekspertide osalemist komisjoni ja muude asjakohaste

asutuste korraldatavatel eksperdirühmade koosolekutel.

3. Artiklis 13 osutatud vabatahtlike integreeritud pikaajaliste kavade väljatöötamisel või

kohandamisel tegutseb liikmesriigi kontaktisik komisjoni ja liikmesriigi

teabevahetuses kontaktpunktina. Kui vabatahtliku integreeritud pikaajalise

metsakava väljatöötamises või kohandamises osaleb mitu liikmesriigi ametiasutust,

vastutab selle töö koordineerimise eest riiklik kontaktisik.

Artikkel 13

Vabatahtlikud integreeritud pikaajalised kavad

1. Liikmesriike kutsutakse üles koostama integreeritud pikaajalisi metsakavasid või

kohandama oma olemasolevaid integreeritud pikaajalisi metsakavasid või -

strateegiaid, võttes arvesse keskpikka või pikka ajavahemikku, sealhulgas, kuid mitte

ainult aastateni 2040 ja 2050.

2. Lõikes 1 osutatud kavade koostamisel või ajakohastamisel on liikmesriikidel

soovitatav käsitleda IV lisas sätestatud aspekte.

3. Liikmesriigid julgustavad kõiki huvitatud isikuid oma integreeritud pikaajaliste

metsakavade väljatöötamisel aktiivselt osalema. Liikmesriigid teevad kavad

üldsusele kättesaadavaks.

4. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis

sätestatud tingimustel.

2. Artikli 5 lõikes 5, artikli 7 lõike 5 esimeses lõigus ja artikli 10 lõikes 3 osutatud õigus

võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates

[väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 5 lõikes 5, artikli 7 lõike 5 esimeses

lõigus ja artikli 10 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus

jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses

ET 30 ET

nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud

õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli

2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud

põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal

teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 5 lõike 5, artikli 7 lõike 5 esimese lõigu ja artikli 10 lõike 3 alusel vastu

võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega

nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa

Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa

Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad

ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda

tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 15

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011

tähenduses.

2. Käesolevale artiklile viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 16

Läbivaatamine

1. Käesoleva määruse kõiki aspekte vaadatakse korrapäraselt läbi, võttes arvesse liidu

õigusega seotud asjakohaseid suundumusi, rahvusvahelisi raamistikke, tehnoloogia ja

teaduse arengut, täiendavaid seirevajadusi ja käesoleva määruse alusel jagatavate

andmete kvaliteeti.

2. Komisjon esitab hiljemalt [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: viis aastat

pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] Euroopa Parlamendile ja nõukogule

aruande käesoleva määruse rakendamise kohta.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president

eesistuja

ET 1 ET

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3. Ettepanek/algatus käsitleb

1.4. Eesmärgid

1.4.1. Üldeesmärgid

1.4.2. Erieesmärgid

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4. Tulemusnäitajad

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal).

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

ET 2 ET

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

ET 3 ET

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse seireraamistik

vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks

Lisaks hõlmab käesolev finantsselgitus ka Euroopa Keskkonnaameti vahendeid

seoses ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv mullaseire

ja mulla vastupidavuse kohta (mullaseire direktiiv) (COM(2023) 416).

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

09 – Keskkond ja kliimameetmed

Tegevused:

09 02 – Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE)

09 10 Euroopa Keskkonnaamet (EEA)

1.3. Ettepanek/algatus käsitleb

 uut meedet

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest23

 olemasoleva meetme pikendamist

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või

ühendamist teise või uue meetmega

1.4. Eesmärgid

1.4.1. Üldeesmärgid

Kavandatava määruse eesmärk on aidata tegeleda järgmiste suurte ühiskondlike

väljakutsetega:

– kliimaneutraalsuse ja kliimamuutustele vastupanuvõime saavutamine;

– elurikkuse vähenemise tagasipööramine ja elurikkuse valdkonnas võetud

rahvusvaheliste kohustuste täitmine;

– metsade seisundi ja vastupanuvõimega seotud riskide käsitlemine;

– elurikkuse säilitamise ja kliimamuutuste valdkonnas võetud rahvusvaheliste

kohustuste täitmine.

1.4.2. Erieesmärgid

Üldeesmärgist tulenevalt on käesoleva kavandatava määruse konkreetsed eesmärgid

järgmised:

Erieesmärk nr 1:

Tagada täpsed, digiteeritud, järjepidevad, võrreldavad, õigeaegsed ja kättesaadavad

andmed ELi metsade seisundi kohta, luues metsaseiresüsteemi, mida haldavad

komisjon ja liikmesriigid. Uus süsteem võimaldab teha kindlaks metsaüksuste

asukoha, koguda standarditult metsaandmeid Maa seire,

23 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 4 ET

navigeerimise/positsioneerimise tõhustatud võimaluste kaudu ning jagada

ühtlustatud, või kui see ei ole võimalik, siis standarditud andmeid.

Erieesmärk nr 2: Julgustada liikmesriike töötama välja või kohandama oma

integreeritud pikaajalisi metsakavasid, mis põhinevad asjakohase ELi poliitikaga

seotud kvaliteetsel seireteabel ja milles võetakse arvesse kindlaks määratud

minimaalseid ühiseid aspekte.

Erieesmärgist tulenevalt on tegevuseesmärk järgmine:

luua tõhus raamistik, et tagada metsaandmete kogumine ja aruandlus, integreerides

Maa seire ja geoviidetega kohapealse seire, ning julgustada liikmesriike rakendama

järjepidevat integreeritud pikaajalist metsaplaneerimist.

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Kavandatud algatus toob märkimisväärset kasu keskkonnale, sh kliimamuutuste

leevendamise ja nendega kohanemise ning elurikkuse jaoks, ning parandab metsade

seisundit, parandades häiringuteks valmisolekut ja neile reageerimist.

Kliimaneutraalsus ning kestlik ja bioloogiliselt mitmekesine ringbiomajandus

sõltuvad suurel määral ELi metsade seisundist ja vastupanuvõimest.

Ettepaneku rakendamine peaks looma VKEdele uusi võimalusi, mis on seotud nii

metsaseirega seotud digiteenuste turu kasvuga kui ka innovatsiooniga

seiretehnoloogiate väljatöötamisel ja rakendamisel. Lisaks saavad metsa- ja

metsandussektori osalised kasu võimalikest sissetulekuvõimalustest

sertifitseerimissüsteemide kaudu, mis põhinevad usaldusväärsel seirel.

Metsaseire rakendamine loob eeldatavasti ka võimalusi teadus- ja arendustegevuseks.

1.4.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Komisjon jälgib algatuse kasutuselevõttu ja mõju korrapäraselt (kaks korda aastas),

tuginedes järgmistele aspektidele:

• ühtse määratlusega näitajate arv

• selliste näitajate arv, mille puhul kasutatakse ühtlustatud või standarditud

andmekogumismeetodeid

• andmete esitamine liikmesriikide poolt FISE-le

• juurdepääs andmetele FISE kaudu (keskmine klõpsude arv kuus)

• riiklik kohanemisstrateegia ning riskihindamine ja riskijuhtimine;

ühistel näitajatel põhinevad strateegiad

• metsaalaste digiteenuste turu areng (eelkõige VKEde arv)

• liikmesriikides vastu võetud vabatahtlike integreeritud pikaajaliste kavade arv

• integreeritud pikaajaliste kavade kooskõla ühiste põhiaspektidega

• ELi vahendite kasutamine seiremeetmete toetamiseks

ET 5 ET

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

Liikmesriigid peavad jõustama käesoleva määruse täitmiseks vajalikud õigus- ja

haldusnormid ning komisjonil tuleb töötada välja asjakohased rakendusmeetmed.

Seepärast tuleb liikmesriikidel rakendada poliitikat ja meetmeid ning õigus- ja

haldusnorme, mis on riigi tasandil vajalikud käesoleva ettepaneku järgimiseks.

2026. aasta juuliks (üks aasta pärast määruse eeldatavat jõustumist) loovad komisjon

ja liikmesriigid metsaüksuste identifitseerimise süsteemi ja seiresüsteemi, samas kui

andmete jagamise raamistik peab hakkama toimima alates 1. jaanuarist 2028.

Komisjon annab Maa seire teenuste abil kogutud andmed tasuta neile

liikmesriikidele, kes otsustavad süsteemis osaleda oma andmetega, mitte osaleda uue

seiresüsteemi standardiseeritud töös.

Algatusega nähakse ette ka mitme teisese õigusakti vastuvõtmine. Eelkõige

valmistab komisjon asjaomase eksperdirühmaga tihedalt konsulteerides ning

koostöös Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Euroopa Keskkonnaametiga ette

delegeeritud õigusaktid, et töötada välja ja muuta metoodikat ja tehnilisi kirjeldusi

algatusega hõlmatud kolme liiki metsaandmete kogumiseks ja jagamiseks. Lisaks

peab komisjon asjaomase komitee heakskiidu saamiseks koostama rakendusaktid,

milles sätestatakse metsaandmete hankimise, töötlemise, säilitamise ja kasutamise

tehnilised eeskirjad ning menetlused, standardid ja võrdlusuuringud, et tagada

metsaseiresüsteemi kvaliteet ja hea toimimine.

Algatuse rakendamiseks on vaja luua raamistik andmete kogumiseks ja jagamiseks

ning sellega seotud teadmusbaas Euroopa metsateabesüsteemi (FISE) ja Copernicuse

programmi andmeteenuste arendamise ja käitamise kaudu.

Pärast määruse jõustumist teeb komisjon liikmesriikidega koostööd ja koordineerib

tegevust juhtimissüsteemi kaudu, mis põhineb riiklike kontaktisikute kaudu toimuval

teabevahetusel ja tehnilise toe pakkumisel.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetme põhjused (ex ante)

On selge, et tuleb luua sidus süsteem, et jälgida ja kavandada kliimamuutustest

tingitud transformatsioone metsades ja metsandussektoris. Lisaks tuleb kliima ja

elurikkusega seotud kriiside tõttu kaaluda uuesti metsade rolli, keskendudes rohkem

nende multifunktsionaalsusele. Sellega seoses ei ole ilma täpsete ja võrreldavate

metsaandmeteta, mida liikmesriigid praegu vajalikus ulatuses ei esita, võimalik

saavutada otseselt Euroopa rohelisest kokkuleppest tulenevaid kliima-, elurikkuse

ning kestliku ja ringluspõhise biomajanduse poliitika eesmärke.

Oodatav tekkiv liidu lisaväärtus (ex post)

Standarditud ja võrreldav teave ning Maa seire uuenduslike lahenduste kasutamine

hõlbustaks liikmesriikide metsaalaste õigusaktide (nt LULUCF) kohaste seirenõuete

ET 6 ET

täitmist ning võimaldaks kulutõhusal viisil kontrollida metsaga seotud eri

poliitikavaldkondade järjepidevust ja kestlikkust ELi tasandil (või teha kindlaks

kompromissid) ning täiendada seda kvaliteetsete andmetega pikaajalise

metsaplaneerimise kohta liikmesriikides. Ühtlustamine, või kui see ei ole võimalik,

standardse lähenemise pakkumine 27 seiresüsteemi asemel tooks kaasa

märkimisväärse kulude kokkuhoiu. Lisaks aitab metsaandmete kogumist ja jagamist

käsitleva Euroopa Liidu ühise raamistiku väljatöötamine ka Euroopa VKEsid, kes on

seotud digiüleminekuga, ning metsandussektoris osalejaid seoses

sertifitseerimissüsteemide ja asjakohaste sissetulekuvõimalustega.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Tegevuskava „Forest Focus“ käsitleva määrusega, mis kaotas kehtivuse 2006. aastal,

kehtestati ELi tasandil koordineeritud metsaseire kohustus koos ulatusliku

kaasrahastusega (65 miljonit eurot nelja aasta jooksul EL 15 riikides). Kõnealuse

määrusega tugevdati integreeritud metsaseiret, loodi koondandmete ja -teabe

andmebaas ELi metsade seisundi kohta ning laiendati metsaseire ulatust mullale ja

elurikkusele.

Selle kulutõhusust piiras siiski näitajate, andmete kogumise või seire protokollide

ühiste kirjelduste puudumine. Koos nendest fondidest toetuse saajate keerulise

olukorraga olid tulemuseks märkimisväärsed kulutõhususe erinevused toetusesaajate

hulgas.

Õigusakti hindamisel jõuti järeldusele, et hoolimata rangest finantsjuhtimise

kontrollist (välisaudit) ei olnud liikmesriigid metsaseiret piisavalt rakendanud. Kuna

alates 2006. aastast ei ole enam keskendutud metsadele, selgetele seire-eesmärkidele

või järjepidevuse ja ühtlustamisega seotud kohustustele, on kasvanud

kooskõlastamata tegevus ning piiratud ruumiline ja ajaline katvus.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

Algatus kuulub mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 rubriigi 3 (Loodusvarad

ja keskkond) jaotise 9 (Keskkond ja kliimameetmed) alla.

Algatus on osa Euroopa rohelisest kokkuleppest. See tuleneb ka ELi uues

metsastrateegias aastani 2030 seatud eesmärkidest ja aitab neid saavutada. ELi

metsastrateegia on ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 peamine väljund ning

selles on esitatud raamistik ja konkreetsed meetmed metsade kaitsmiseks ja

taastamiseks ning nende seisundi ja vastupanuvõime tagamiseks.

Ettepanek on tihedalt seotud muude komisjoni algatustega, millega toetatakse

metsapoliitikat, näiteks:

• LULUCFi määrus

• raadamist käsitlev määrus

• biomajanduse strateegia

• [looduse taastamise määrus]

• [Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise määrus]

• [liidu süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimise raamistik]

• õhku, vett ja loodust käsitlevad direktiivid

ET 7 ET

• taastuvenergia direktiiv (REDII)

• liidu elanikkonnakaitse mehhanism

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Uue määruse rakendamisega kaasnevad komisjonile uued ülesanded ja tegevused.

Selleks on vaja inimressursse, Euroopa Keskkonnaameti toetust, hankeressursse

välistöövõtjate leidmiseks ja ühte halduskokkulepet Teadusuuringute Ühiskeskusega.

Spetsiaalset metsasid käsitlevat ELi siduvat õigusakti praegu ei ole ning seetõttu on

määruse rakendamine ja järelevalve komisjoni ja liikmesriikide jaoks uus kohustus.

Praegu ei vasta Copernicuse maismaaseire teenuste pakutavad metsaandmete kihid ja

nendega seotud Euroopa Keskkonnaameti ressursid kõigile tulevase seiresüsteemi

vajadustele. Seepärast tuleb välja töötada täiendavad metsaandmetooted (metsaala,

defoliatsiooni ja metsade ühendatuse kohta) ja neid hallata.

See nõuab täiendavaid vahendeid ning poliitilisi teadmisi, analüütilisi oskusi,

sõltumatust ja vastupanuvõimet kogu õigusaktide pikaajalise rakendamise jooksul.

Samuti on vaja täiendavat eksperdiabi, võimaluse korral ka allhanke kaudu, kuid

poliitiliselt väga tundlikke põhiülesandeid peab täitma komisjon.

ET 8 ET

1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega

–  hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–

AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

– Rakendamise käivitumisperiood, mis vastab kaheaastasele ülevõtmisperioodile,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid24

 Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–  tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

–  rakendusametite kaudu

 Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on

delegeeritud:

–  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–  avalik-õiguslikele asutustele;

–  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile

antakse piisavad finantstagatised;

–  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku

ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu

V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja

kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

24 Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil

https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-

implementation/Pages/implementation-methods.aspx

ET 9 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Märkige sagedus ja tingimused.

Algatus hõlmab hankeid, halduskokkulepet Teadusuuringute Ühiskeskusega, EEA

toetuse suurendamist ja mõju komisjoni inimressurssidele. Kohaldatakse seda liiki

kulude puhul kehtivaid standardnorme.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Ei kohaldata – vt eespool.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Ei kohaldata – vt eespool.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal).

Ei kohaldata – vt eespool.

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse

strateegias esitatud meetmed.

Ei kohaldata – vt eespool.

ET 10 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

• Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaast

ase

finantsraa

mistiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendat

ud/liigend

amata25

EFTA

riigid26

kandidaatr

iigid ja

potentsiaa

lsed

kandidaad

id27

muud

kolmandad

riigid

muu

sihtotstarbel

ine tulu

3 09 02 01 – loodus ja elurikkus

Liigen

datud JAH EI JAH EI

3 09 10 02 – Euroopa Keskkonnaamet Liigen

datud JAH JAH EI EI

7 20 01 02 01 – töötasu ja hüvitised

Liigen

damata

EI EI EI EI

7

20 02 01 03 – ajutiselt institutsiooni

juurde lähetatud riiklikud avalikud

teenistujad

Liigen

damata

EI EI EI EI

7 20 02 06 01 – lähetus- ja esinduskulud

Liigen

damata

EI EI EI EI

7 20 02 06 02 – koosolekud,

eksperdirühmad

Liigen

damata

EI EI EI EI

• Uued eelarveread, mille loomist taotletakse: Ei kohaldata

25 Liigendatud = Liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 26 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 27 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

ET 11 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku

rubriik 3 Loodusvarad ja keskkond

DG: ENV

2023 2024 2025 2026 2027 ja

pärast

seda KOKKU

 Tegevusassigneeringud

09 02 01 – loodus ja elurikkus Kulukohustused (1a) 0,700 0,200 0,150 1,050

Maksed (2a) 0,700 0,200 0,150 1,050

DG ENV

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a +

3 0,700 0,200 0,150 1,050

Maksed = 2a

+3

0,700 0,200 0,150 1,050

Eespool nimetatud summat on vaja selleks, et toetada mitmesuguseid õigusaktide rakendamisega seotud ülesandeid, mida keskkonna

peadirektoraat ja Teadusuuringute Ühiskeskus hakkavad täitma.

Hangitud tegevus hõlmab üldist toetuslepingut metsaseire määruse rakendamiseks.

Lisaks on sellesse kategooriasse lisatud halduskokkulepe Teadusuuringute Ühiskeskusega, eelkõige teaduspartnerluse loomiseks, mis on ette

nähtud uue metsastrateegiaga aastani 2030, mis toetab uute näitajate ja meetodite väljatöötamist.

Kõik kulud, v.a personali- ja miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

ET 12 ET

halduskulud

Ülesanded Vahendid 2023 2024 2025 2026 2027 ja pärast seda

Kokku

Üldine toetus metsaseire määruse

rakendamiseks (tehniliste suuniste

väljatöötamiseks, liikmesriikide

toetamiseks)

Teenusleping/väliseksperdi

d

0,200 0,200 0,150 0,550

Tehniline tugi metsaseire määruse

rakendamiseks, eelkõige seoses näitajate

väljatöötamisega, liikmesriikide

järelevalveaspektide integreerimisega ja

ühtlustamise edendamisega Euroopa

metsateaduse partnerluse kaudu

Keskkonna peadirektoraadi

ja Teadusuuringute

Ühiskeskuse

halduskokkulepe

0,500 0,500

Kokku 0,700 0,200 0,150 1,050

Asutus: Euroopa

Keskkonnaamet

2023 2024 2025 2026

2027 ja pärast

seda KOKKU

Jaotis 1: Personalikulud Kulukohustused (1a) 0,468 0,955 0,974 2,398

Maksed (2a) 0,468 0,955 0,974 2,398

Jaotis 2: Taristu Kulukohustused (1b)

Maksed (2b)

Jaotis 3: Tegevuskulud Kulukohustused (1c) 0,420 0,790 0,790 2,000

Maksed (2c) 0,420 0,790 0,790 2,000

Euroopa

Keskkonnaameti

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b + 1c 0,888 1,745 1,764 4,398

Maksed = 2a + 2b

+ 2c 0,888 1,745 1,764

4,398

Märkused Euroopa Keskkonnaameti kulude kohta:

ET 13 ET

selleks et rühmitada ametite tugevdamise vajadused ümber ühes finantsselgituses, sisaldab Euroopa Keskkonnaameti ressursitaotlus ka vajadusi,

mis on seotud komisjoni ettepanekuga võtta vastu direktiiv mullaseire ja mulla vastupidavuse kohta (COM 416(2023)).

Jaotis 1: sellesse jaotisse kuulub 2 täiendavat ajutist teenistujat ja 1 täiendav lepinguline töötaja käesoleva ettepaneku jaoks ning 1 ajutine

teenistuja ja 1 lepinguline töötaja seoses dokumendiga COM 416(2023) – kõik alates 2025. aasta keskpaigast

Ajutine teenistuja: metsaseire valdkonnaekspert

Ülesanded:

• Toetada perioodiliste andmestike ja näitajate väljatöötamist II lisas esitatud metsanäitajate jaoks (üks kord aastas, kaks korda iga

kahe aasta tagant, kaks korda iga kolme aasta tagant, viis korda iga viie aasta tagant, üks kord iga kuue aasta tagant). See hõlmab

näitajate staatuse ja suundumuste hindamist ning nende mõistete jaoks järjepideva terminoloogia kehtestamist.

• Koostada suunised selle kohta, kuidas tõlgendada andmeid ning tuletada metsanäitajate staatuse ja muutuse hindamise põhjal

sisulist statistikat.

• Avaldada ja levitada kogutud andmeid kasutajasõbralike koondpaneelide ja selge veebipõhise visualiseerimise kaudu Euroopa

metsateabesüsteemis (FISE).

• Töötada välja praktilised rakendussuunised ja lahendused metsade seisundi ja suundumuste hindamiseks.

• Tagada koostoime LULUCFi määruse alusel esitatud teabega.

Ajutine teenistuja AD 6: metsaseireandmete käitleja

Ülesanded:

• Pakkuda IT-alast tehnilist oskusteavet aruandluskavade väljatöötamiseks

• Hallata loetletud aruandlusvooge

• Luua aruandlusvorm, Reportnet 3 andmevoog, kvaliteedikontroll, viiteandmestikud

• Importida ja eksportida andmeid süsteemis Reportnet 3

• Luua tootmisandmebaas, kus on esitatud andmestikke käsitlevad ELi andmestikud

• Luua lisaks ELi andmestikele standardteenused

• Luua ja hallata andmeväljundeid, nt andmekeskuses, DiscoMap veebisaidil jne

ET 14 ET

• Koostada tehnilised juhenddokumendid

• Pakkuda kasutajatuge ja veebikoolitusi

Lepinguline töötaja: metsaseireandmete analüütik

Ülesanded:

• Koostada põhjalikud suunised ja käsiraamat, mis sisaldab muutujate võrdlevaid kirjeldusi, andmekogumise meetodeid (sealhulgas

parameetreid), suuniseid ühtlustamismenetluste jaoks ja aruandlusvorme.

• Luua aruandlusvahend (Reportnet 3) ja arendada seda, et tõhusalt koguda ja hallata ruumi- ja tabelandmeid.

• Kehtestada andmekvaliteedi menetlused, et tagada kõigi salvestatud andmete täpsus, õigsus, täielikkus ja võrreldavus. Luua

kvaliteedi tagamise/kontrolli (QA/QC) dokumenteerimise süsteem, mis sisaldab kava, kontrollnimekirju, märkusi, arvutustabeleid

ja aruandeid kvaliteedi tagamise/kontrolli toimingute dokumenteerimiseks.

• Luua Euroopa metsaandmebaas, mis sisaldab üksikute riikide maatükkide tasandi, tabel- ja ruumiandmeid ning Euroopa kaarte.

Integreerida andmebaas Euroopa Keskkonnaameti ruumiandmetaristusse (EEA SDI).

• Koostada andmebaasi jaoks valideerimiseeskirjad, sealhulgas andmetüübi valideerimine, vahemikkontroll, kitsenduste

valideerimine ja puuduvate andmete kontroll. Esitada suunised andmete edastamiseks kesksesse andmebaasi.

• Tagada koostoime LULUCFi määruse alusel esitatud teabega.

• Pakkuda kasutajatuge kohapealse seire, ühtlustamise ja andmete esitamise protsessidega seotud tehnilise toe jaoks. Tegeleda

võimalike vigade või tehniliste probleemidega ja parandada need.

• Kontrollida ja toetada riikide andmevoogu, mis liigub süsteemi Reportnet 3 ja Euroopa metsaandmebaasi. Jälgida ja aidata üles

laadida riikide kaarte Euroopa metsakaartide hoidlasse.

• Töötada välja Copernicuse andmetel ja teabel põhinevad tooted ning hooldada neid, esitades I lisas nõutud metsanäitajad, mis

põhinevad Maa seirel.

Lepinguline töötaja: mullaandmete haldamise ja hindamise ekspert

Ülesanded:

• Luua koostoimes ja koordineeritult teiste asjaomaste süsteemidega arhitektuur Reportneti ja EIONETi kaudu andmevoogude

vahetamiseks, et koguda, töödelda, valideerida ja analüüsida liikmesriikide esitatud andmeid iga kuue aasta järel:

ET 15 ET

• seire andmed ja tulemused

• mulla seisundi tunnuste ja näitajate suundumuste analüüs

• mulla kestliku majandamise ja taastamise ülevaade ja edusammud

• andmed riiklikes saastatud alade registrites

• Abistada komisjoni mulla seisundit käsitleva õigusakti rakendamise hindamisel kaheksa aastat pärast selle jõustumist.

Ajutine teenistuja: mullaseire ekspert

Ülesanded:

• Toetada ELi tasandil ülevaate koostamist riiklikest saastatud alade registritest ja liikmesriikide aruannetest, kindlaksmääratud

terminoloogiast, potentsiaalselt saastatud alade määratlemise kriteeriumidest ja potentsiaalselt saastavatest tegevustest, riiklikest

käivitajatest ja mulla uurimise eeskirjadest, aruandluse üksikasjadest ja kavadest.

• Anda korrapäraselt ajakohastatud ülevaade riiklikul tasandil rakendatud riski hindamise meetoditest (sh seireväärtused), toetada

riski hindamise meetodeid käsitlevate suuniste koostamist ja vajaduse korral liikmesriike nende suuniste kohaldamisel.

• Toetada ELi tasandil ülevaate koostamist liikmesriikide maahõive ja mulla katmise eesmärkidest ja näitajatest (iga kahe aasta

järel) ning avaldada ja levitada poliitiliselt olulisi andmeid koondpaneelide ja andmete selge veebipõhise visualiseerimise kaudu.

• Toetada liikmesriike mulla seisundit käsitleva õigusakti kirjeldustele ja nõuetele vastavate näitajate ning maahõivehierarhia

rakendamisel ja liikmesriikides kohaldatavate meetodite jälgimisel.

• Koostada suunised selle kohta, kuidas kasutada ja tõlgendada Copernicuse andmeid ning tuletada staatuse ja muutuse hindamise

põhjal statistikat.

• Töötada välja praktilised lahendused netomaahõive eesmärkide seadmiseks, meetmed selle saavutamiseks ja sellega seotud

seireks.

Jaotis 2: Taristu (peamiselt IT-süsteemide/andmebaaside arendamine) – IT-lahendused, mille töötavad välja mullaga tegelev, jaotises 1 osutatud

täiendav ajutine teenistuja ja lepinguline töötaja

Jaotise 3 kulud sisaldavad järgmist: IT-arendus, aruandlussüsteemide jooksvad kulud, uute näitajate väljatöötamine ja koostamine, tehniliste

kohtumiste korraldamine ja järelmeetmed, juhenddokumentide koostamine ning metsanäitajate ja hindamise toetuslepingud ning

eksperdiarvamus saastunud pinnase ja maakasutuse kohta

ET 16 ET

 Tegevusassigneeringud KOKKU Kulukohustused (4) 1,588 1,945 1,914 5,447

Maksed (5) 1,588 1,945 1,914 5,447

 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6)

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGI 3 (ENV+EEA)

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 4 + 6 1,588 1,945 1,914 5,447

Maksed = 5 + 6 1,588 1,945 1,914 5,447

 Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik

rubriigid)

Kulukohustused (4)

Maksed (5)

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)

(6)

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIKIDE 1‒6

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 4 + 6 1,588 1,945 1,914 5,447

Maksed = 5 + 6

1,588 1,945 1,914 5,447

ET 17 ET

Mitmeaastase finantsraamistiku

rubriik 7 „Halduskulud“

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (Euroopa

Liidu üldeelarve komisjoni jao täitmise sise-eeskirju käsitleva komisjoni otsuse 5. lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevaheliseks

konsulteerimiseks.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2024 2025 2026 2027 ja

pärast

seda KOKKU

DG: ENV

 Personalikulud 0,264 0,435 0,435 0,435 1,569

 Muud halduskulud 0,037 0,064 0,064 0,064 0,229

ENV KOKKU Assigneeringud 0,301 0,499 0,499 0,499 1,798

Muud halduskulud moodustavad eksperdirühmade koosolekute, lähetuste ja muud personaliga seotud kulud.

2024 2025 2026 2027 ja

pärast

seda KOKKU

DG: CLIMA

 Personalikulud 0,171 0,171 0,171 0,171 0,684

 Muud halduskulud

DG CLIMA KOKKU Assigneeringud 0,171 0,171 0,171 0,171 0,684

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGI 7

(Kulukohustuste

kogusumma = maksete

kogusumma)

0,472 0,670 0,670 0,670 2,482

ET 18 ET

assigneeringud KOKKU

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2024 2025 2026 2027 ja

pärast

seda KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIKIDE 1‒7

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused 0,472 2,258 2,615 2,584 7,959

Maksed 0,472 2,258 2,615 2,584 7,959

ET 19 ET

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige

eesmärgid ja

väljundid



Aasta

N

Aasta N + 1

Aasta N + 2

Aasta N + 3

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata

finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) KOKKU

VÄLJUNDID

Väljun

di

liik28

Kesk

mine

kulu

A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu

Väljun

dite

arv

kokku

Kulud

kokku

ERIEESMÄRK nr 129...

- Väljund

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

28 Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 29 Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid“.

ET 20 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju EEA inimressurssidele ja haldusassigneeringutele komisjonis –

ülevaade

1.1.1.1. Hinnanguline mõju EEA inimressurssidele

–  Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub

järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2023 2024 2025 2026

2027 ja

pärast

seda

KOKKU

Ajutised töötajad (AD

palgaastmed) 0,346 0,705 0,719 1,770

Ajutised töötajad

(AST palgaastmed)

Lepingulised

töötajad

0,123 0,250 0,255 0,628

Riikide lähetatud

eksperdid

KOKKU 0,468 0,955 0,974 2,398

Personalivajadus (täistööajale taandatud töötajad)

2023 2024 2025 2026

2027 ja

pärast

seda

KOKKU

Ajutised töötajad (AD

palgaastmed) 3 3 3

Ajutised töötajad

(AST palgaastmed)

Lepingulised

töötajad 2 2 2

Riikide lähetatud

eksperdid

KOKKU 5 5 5

1.1.1.2. Hinnanguline haldusassigneeringute vajadus komisjonis

ET 21 ET

–  Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub

järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2024 2025 2026 2027 KOKKU

Mitmeaastase

finantsraamistiku RUBRIIK 7

Personalikulud 0,435 0,606 0,606 0,606 2,253

Muud halduskulud 0,037 0,064 0,064 0,064 0,229

Mitmeaastase

finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kulud

kokku

0,472 0,670 0,670 0,670 2,482

Täistööajale taandatud töötaja kohta (AD/ AST) arvutatud kulud on 171 000 eurot aastas. Muud halduskulud moodustavad komitee ja

eksperdirühmade koosolekute, lähetuste ja muud personaliga seotud kulud.

Mitmeaastase

finantsraamistiku RUBRIIGIST 730 välja

jäävad kulud

2024 2025 2026 2027 KOKKU

Personalikulud

Muud halduskulud

Mitmeaastase

finantsraamistiku

RUBRIIGIST 7 välja

jäävad kulud kokku

KOKKU 0,472 0,670 0,670 0,670 2,482

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane

peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud

assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile

eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

30 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read),

kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

ET 22 ET

3.2.3.3. Komisjoni hinnanguline personalivajadus

–  Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

2023 2024 2025 2026

2027 ja

pärast

seda 20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) − DG ENV 1 2 2 2

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) − DG CLIMA 1 1 1 1

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) − JRC

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) − DG DEFIS

20 01 02 03 (delegatsioonides)

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)

01 01 01 11 (otsene teadustegevus)

Muud eelarveread (märkige) 20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid

ja renditööjõud) – DG ENV 1 1 1 1

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid,

renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)

XX 01 xx yy zz 9

- peakorteris

- delegatsioonides 01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse

teadustegevuse valdkonnas)

01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese

teadustegevuse valdkonnas)

Muud eelarveread (märkige)

KOKKU 3 4 4 4

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või paigutades

töötajaid ümber peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite

eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad (DG

ENV)

Tegevuse koordineerimine asjaomaste talitustega ja liikmesriikide toetamine algatuse

rakendamisel, eelkõige järgmistes valdkondades: proovivõtt, andmed, meetodid,

hindamine, seire ja analüüs

Metsaseiret käsitleva dialoogi jätkamine liikmesriikide ja nende pädevate asutustega,

sealhulgas asjaomaste eksperdirühmade ja komiteede raames; aruanne Euroopa

Parlamendile ja nõukogule.

Metsaseire määruses sätestatud komisjoni rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide

vastuvõtmise ettevalmistamine ja koordineerimine

Liikmesriikide poolt määruse rakendamise järelevalve ja kontrolli ettevalmistamine ja

juhtimine

Metsateaduse partnerluse kokkuleppe ja Copernicuse programmi teenuste haldamine

koos JRCga ning Copernicuse programmi teenuste ja Euroopa metsateabesüsteemi

haldamine koos EEAga, hoides neid ajakohasena, et need oleksid kooskõlas metsaseire

määruse nõuetega

Koosseisuvälised töötajad Üldine toetus metsaseire määruse rakendamiseks (tehniliste suuniste väljatöötamiseks,

liikmesriikide toetamiseks)

Ametnikud ja ajutised töötajad (DG

CLIMA) Tegevuse koordineerimine asjaomaste talitustega ja liikmesriikide toetamine algatuse

rakendamisel, eelkõige järgmistes valdkondades: proovivõtt, andmed, meetodid,

ET 23 ET

hindamine, seire ja analüüs

Metsaseiret käsitleva dialoogi jätkamine liikmesriikide ja nende pädevate asutustega,

sealhulgas asjaomaste eksperdirühmade ja komiteede raames; aruanne Euroopa

Parlamendile ja nõukogule.

Metsaseire määruses sätestatud komisjoni rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide

vastuvõtmise ettevalmistamine ja koordineerimine

Ametnikud ja ajutised töötajad (JRC) Euroopa metsateaduse partnerluse rakendamine, Maa seirel põhinevate seirevahendite

väljatöötamine, FISE ajakohastamise toetamine ja metoodika ühtlustamise

hõlbustamine.

ET 24 ET

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–  on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi

sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

Lisaülesanded, mida komisjon peab täitma, eeldavad täiendavaid ressursse seoses

liidu rahalise toetusega ja Euroopa Keskkonnaameti ametikohtade loeteluga ette

nähtud ametikohtadega. EEA-le seoses metsaseire ülesannetega antava ELi toetuse

suurendamine kompenseeritakse pooles ulatuses eelarveridadelt 09.0201 – LIFE

loodus ja elurikkus ning 09.0203 – LIFE kliima. EEA-le seoses mullaseire

ülesannetega antava ELi toetuse suurendamine kompenseeritakse eelarverealt

09.0201 – LIFE loodus ja elurikkus. Eelarvereal 09 02 01 ettenähtud kulud kaetakse

programmist LIFE ja kavandatakse keskkonna peadirektoraadi iga-aastase

majandamiskava raames. Personalivajadused kaetakse eelistatavalt

lisaassigneeringuga iga-aastase inimressursside eraldamise menetluse käigus.

–  tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise

varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite

kasutuselevõtu.

–  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–  ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–  näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa

on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta

N31

Aasta

N + 1

Aasta

N + 2

Aasta

N + 3

Lisage vajalik arv aastaid, et

näidata finantsmõju kestust (vt

punkt 1.6)

Kokku

Nimetage kaasrahastav

asutus

Kaasrahastatavad

assigneeringud KOKKU

31 N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene

eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

ET 25 ET

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–  omavahenditele

–  muudele tuludele

– palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav

sihtotstarbeline tulu 

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksval

eelarveaastal

kättesaadavad

assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju32

Aasta

N

Aasta

N + 1

Aasta

N + 2

Aasta

N + 3

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata

finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

32 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st

brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.