Metsaseire_määruse_lisa.

From: "Vivi Older" <[email protected]> Sent: 08/03/2024 09:37:17

To: "Mikk Marran" <[email protected]>, "Jaanus Aun" <[email protected]>, "Henrik Välja - EMPL" <[email protected]>, "EKO koordinaator" <[email protected]>

Cc: "RMK" <[email protected]>, <[email protected]>, "Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit" <[email protected]>, <[email protected]>

Subject: Kutse keskkonnakomisjoni arutelule

Lugupeetud koostööpartner! Riigikogu keskkonnakomisjon arutab 18. märtsil kell 11.10 Eesti seisukohti Euroopa Liidu määruse kohta, millega luuakse metsaseireraamistik - COM(2023) 728. Keskkonnakomisjon soovib oma komisjoni arutelule kaasata ka huvigruppe. Palun teil osaleda keskkonnakomisjoni istungil, et annaksite oma arvamuse määruse eelnõule ja Eesti seisukohtadele. Palun andke hiljemalt 14. märtsil kella 15ks teada, kas saate osaleda ja kes teie poolt osaleb. Lugupidamisega Vivi Older keskkonnakomisjoni nõunik T: +372 631 6510 Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn. www.riigikogu.ee/keskkonnakomisjon

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 22.11.2023

COM(2023) 728 final

ANNEXES 1 to 4

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks

{SEC(2023) 384 final} - {SWD(2023) 372 final} - {SWD(2023) 373 final} -

{SWD(2023) 374 final}

ET 1 ET

I LISA

ARTIKLI 5 LÕIKES 2 OSUTATUD METSAANDMETE LOETELU JA

NENDE ANDMETE TEHNILISED KIRJELDUSED

(a) Metsaala

Kirjeldus: metsaala, kusjuures kaardistamisüksuse miinimumsuurus on 0,5 ha.

Ruumiline lahutusvõime: 10 m või suurem.

Sagedus: vähemalt kord aastas.

(b) Võrastiku liitus

Kirjeldus: võrastiku liitus vahemikus 0–100 %. Võrastiku liitus on määratletud kui puude

võrade vertikaalprojektsioon maapinna horisontaaltasandile ja see annab teavet võrastiku

proportsionaalsest liitusest piksli kohta.

Ruumiline lahutusvõime: 10 m või suurem.

Sagedus: vähemalt kord aastas.

(c) Metsatüüp

Kirjeldus: metsamaa, kus domineeriva lehetüübiga (leht- või okaspuu) võrastiku liitus on üle

10 %, välja arvatud põllumajandus- või linnamaana kasutatavad alad, kusjuures

kaardistamisüksuse miinimumsuurus on 0,5 ha.

Ruumiline lahutusvõime: 10 m või suurem.

Sagedus: vähemalt iga kolme aasta tagant.

(d) Metsade ühendatus

Kirjeldus: metsaalade kompaktsuse määr. See määratakse vahemikus 0–100.

Meetod: kirjeldatud dokumendis Vogt, P., Caudullo G., EUROSTAT – Regional Yearbook

2022: Forest Connectivity, EUR 31072 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg,

2022

Ruumiline lahutusvõime: 10 m või suurem.

Sagedus: vähemalt kord aastas.

(e) Lehtede/okaste varisemine

Kirjeldus: lehepinnaindeksi märkimisväärne negatiivne hälve metsas väljendatuna

lehepinnaindeksi protsentuaalse vähenemisena võrreldes selle varasema lähtetasemega, mis

on määratud Copernicuse andmete põhjal. Lehepinnaindeks iseloomustab taimelehestike

lehtede kogust, mis on määratletud kui roheliste lehtede ühe poole pindala maa pindalaühiku

kohta lehtpuuvõrastikes ja pool okaste kogupindalast maa pindalaühiku kohta

okaspuuvõrastikes.

Ruumiline lahutusvõime: 300 m või suurem.

Sagedus: vähemalt iga kahe nädala tagant.

(f) Metsapõlengud

Allpool loetletud andmed tuleb esitada Euroopa metsatulekahjude teabesüsteemi toodete

põhjal.

i. Põlengujuhtumid

Kirjeldus: konkreetne põlengujuhtum piiritletud põlenguperimeetriga. Põlengu perimeetri

saab kindlaks teha tule tekitatud põlenud ala põhjal või satelliidil paiknevate sensoritega

tuvastatud soojusanomaaliate kumuleerumise põhjal, mille järgi saab kindlaks määrata

ET 2 ET

põlenud ala konkreetse põlenguperimeetri. Põlengujuhtumit iseloomustavad põlengu

tekkimise kuupäev, kestus ja ulatus.

Ruumiline lahutusvõime: 375 m või suurem.

Sagedus: vähemalt kord nädalas.

ii. Põlenud metsaala

Kirjeldus: ala, mida on kahjustanud metsa- või maastikupõlengud ja mis on tuvastatud selle

ala spektraalse signatuuri muutuse järgi, võrreldes põlengueelset ja -järgset seisundit.

Ruumiline lahutusvõime: 20 m või suurem.

Sagedus: vähemalt kord nädalas.

iii. Põlengu raskusaste

Kirjeldus: taimestikule metsa- või maastikupõlengust põhjustatud lühiajalise kahju määr

väljendatuna järgmistes kategooriates: põlemata, kõrbenud, kerge, mõõdukas, raske.

Raskusastet mõõdetakse põlengueelsete taimestikutingimuste ja taimestiku põlengujärgse

seisundi vahena, mida hinnatakse vahetult pärast põlengu toimumist.

Ruumiline lahutusvõime: 20 m või suurem.

Sagedus: iga kahe nädala tagant.

iv. Põlengujärgne mullaerosioon

Kirjeldus: võimalik mullakadu, mis tuleneb taimestiku puudumisest metsa- või

maastikupõlengu tagajärjel. Mõõtmisel võetakse aluseks mõjutatud taimestiku tüüp ja põlengu

raskusaste, mis väljendab taimkatte osalist või täielikku puudumist, ning kasutatakse

täiendatud universaalset mulla ärakande võrrandit (Revised Universal Soil Loss Equation),

mis võtab arvesse ilmastiku võimalikku mõju mullapinnale ja mis on esitatud artiklis Bosco,

C. et al., „Modelling soil erosion at European scale: towards harmonization and

reproducibility“, Nat. Hazards Earth Syst. Sci., 15, 2015, 225–245.

Ruumiline lahutusvõime: 1 km2 või suurem.

Sagedus: iga kahe nädala tagant.

v. Põlengujärgne taastumine

Kirjeldus: taimkatte taastumise määr metsa- või maastikupõlengutest mõjutatud alal,

väljendatuna protsendina põlengueelsest taimestiku seisundist. Taimkatte taastumist jälgitakse

ja analüüsitakse enne metsa- või maastikupõlengu juhtumit alal olnud maakatte tüübi alusel.

Ruumiline lahutusvõime: 20 m või suurem.

Sagedus: vähemalt kord aastas.

(g) Metsa- või maastikupõlengute riski hindamine

i. Surnud põlevmaterjali niiskusesisaldus

Kirjeldus: põlevmaterjali niiskusesisaldus on põlevmaterjalis (taimestikus) sisalduva

veekoguse mõõt, mida väljendatakse protsendina konkreetse põlevmaterjali kuivmassist.

Tuleohu arvutamiseks arvutatakse põlevmaterjali niiskusesisaldus meteoroloogiliste

muutujate põhjal. Peene, keskmise jämedusega ja jämeda põlevmaterjali niiskusesisalduse

asendusväärtused saadakse tuleohu indeksi kohase põlevmaterjali niiskusesisalduse alusel,

nagu on esitatud aruandes Van Wagner, C. E., Pickett, T. L., „Equations and FORTRAN

program for the Canadian Forest Fire Weather Index System“, Forestry Technical Report,

Canadian Forestry Service, Ottawa, Kanada, 1985.

Ruumiline lahutusvõime: 8 km või suurem.

Sagedus: aastaandmed kogunenud päevaste väärtuste alusel.

ii. Elusa põlevmaterjali niiskusesisaldus

ET 3 ET

Kirjeldus: põlevmaterjali niiskusesisaldus on põlevmaterjalis (taimestikus) sisalduva

veekoguse mõõt, mida väljendatakse protsendina konkreetse põlevmaterjali kuivmassist.

Elustaimestiku puhul saab põlevmaterjali niiskusesisalduse leida taimestikutüüpide

kiirguslevimudelite ümberpööramise teel.

Ruumiline lahutusvõime: 500 m või suurem.

Sagedus: vähemalt kord kuus.

iii. Põlevmaterjali liigi kaart

Kirjeldus: põlevmaterjali eri liikide jaotuse kaart. Põlevmaterjali liik on identifitseeritav

kogum põlevmaterjali elemente, mille eriomadused (taimeliik, vorm, suurus, paigutus jne)

põhjustavad konkreetsetes ilmastikutingimustes prognoositava levimiskiiruse või vastupanu

kontrollile, kui kasutatakse standardseid tule käitumise põlevmaterjalimudeleid.

Ruumiline lahutusvõime: 100 m või suurem.

Sagedus: vähemalt iga kahe aasta tagant.

(h) Võrastiku liituse häiringud

Kirjeldus: selliste alade kaardid, kus võrastiku liitus on ajutiselt või seisundi järkjärgulise

halvenemise tõttu oluliselt muutunud, sealhulgas järgmised parameetrid, mis täpsustavad

tuvastatud häiringute omadusi:

i) ajastus – see päev aastas, millal tuvastatud häiring algas;

ii) ulatus – kirjeldus selle kohta, kui suur on häiringu ulatus võrreldes lähtetasemega,

väljendatuna fotosünteetilise aktiivsusena;

iii) taastumine – pärast häiringut toimuva lähteolukorra taastumise protsessi kestuse ja ulatuse

kirjeldus.

Ruumiline lahutusvõime: 10 m või suurem.

Sagedus: vähemalt kord aastas.

ET 4 ET

II LISA

ARTIKLI 5 LÕIKES 3 OSUTATUD METSAANDMETE LOETELU JA

NENDE ANDMETE TEHNILISED KIRJELDUSED

(a) Puidu varumiseks kasutatav mets ja puidu varumiseks mittekasutatav

mets

Kirjeldus:   metsaala jaotamine järgmiselt: 

i) puidu varumiseks kasutatav mets – mets, kus keskkonna, sotsiaalsed või majanduslikud

piirangud ei mõjuta oluliselt toimuvat või võimalikku puidu varumist. Need piirangud võivad

tuleneda õigusaktidest, majandaja või omaniku otsustest või muudest teguritest; 

ii) puidu varumiseks mittekasutatav mets – kogu metsaala, mis punkti a mõistes ei ole puidu

varumiseks kasutatav mets. Need on metsad, kus keskkonna, sotsiaalsed, majanduslikud või

õigusaktidest tulenevad piirangud oluliselt takistavad puidu varumist. Sinna hulka kuuluvad:

1) metsad, kust õiguslike või muudest poliitilistest otsustest tulenevate piirangute

tõttu on puidu varumine täielikult välistatud või oluliselt piiratud keskkonnahoiu või

elurikkuse säilitamise eesmärgil (kaitsealused metsad, rahvuspargid,

looduskaitsealad ja muud kaitsealad, näiteks erilist keskkonnaalast, teaduslikku,

ajaloolist, kultuurilist või vaimset tähtsust omavad alad);

2) metsad, mille tootlikkus või puidu kvaliteet on liiga madal või ülestöötamis- ja

transpordikulud on liiga suured, et õigustada puidu varumist, välja arvatud juhuti

oma tarbeks tehtavad raied. 

Ühik: osa metsaalast.

Ruumiline lahutusvõime: liikmesriigi ja NUTS 2 väärtus.

Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: kord aastas.

(b) Kasvava metsa tagavara (hektari kohta)

Kirjeldus: kõigi elusate ja seisvate tüvede summaarne maapealne maht metsaalal, jagatuna

Euroopa metsatüüpide kaupa. Hõlmab selliste elustüvede mahtu (koos koorega) kännu

kõrguselt tüve tipuni (kaasa arvatud), mille rinnasdiameeter on suurem kui 0 cm (kõrgus üle

1,30 m).

Ühik: m3 ha-1 .

Ruumiline lahutusvõime: liikmesriigi, NUTS 2 ja seirekoha tasand.

Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga viie aasta tagant.

(c) Aastane netojuurdekasv (hektari kohta)

Kirjeldus: aastane brutojuurdekasv, millest on lahutatud aastane keskmine looduslik kadu, st

puud, mis surevad seirekoha kahe kohapealse uuringu vahelisel ajal ja jäävad metsa, jagatuna

Euroopa metsatüüpide kaupa.

Aastane brutojuurdekasv on määratletud kui elusate puude keskmine aastane juurdekasv kogu

metsaalal seirekoha kahe kohapealse uuringu vahelisel ajal. Seda väljendatakse

mahujuurdekasvuna ja see hõlmab selliste puude osi, mille rinnasdiameeter on ≥ 7,5 cm.

Mahujuurdekasv hõlmab tüve (koos koorega) juurdekasvu kännu kõrguselt kuni kõrguseni,

kus tüve diameeter on 7 cm, ja lehtpuude puhul ka suuri oksi, mille diameeter on vähemalt

7 cm. 

Aastane netojuurdekasv vastab sama kindlaksmääratud metsaala aastasele

brutojuurdekasvule, kui ajavahemik seirekoha kahe kohapealse uuringu vahel on sama ning

kasutatud on samu künniseid ja hõlmatud samad puuosad. 

Ühik: m3 ha-1 aasta-1

ET 5 ET

Ruumiline lahutusvõime: liikmesriigi, NUTS 2 ja seirekoha tasand.

Täpsus: esitatavate andmete usaldusvahemik.

Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga viie aasta tagant.

(d) Puistu struktuur

Kirjeldus: diameetri jaotuse varieeruvus konkreetsel metsaalal.

Ühik: puude arv hektari kohta rinnasdiameetri klasside ja puuliikide kaupa.

Ruumiline lahutusvõime: seirekoha tasand.

Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga viie aasta tagant.

(e) Puude liigiline koosseis ja liigirikkus

Kirjeldus: isendite arv puuliigi (või vajaduse korral madalama taksonoomilise tasandi) kohta

konkreetsel metsaalal.

Ruumiline lahutusvõime: seirekoha tasand.

Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga viie aasta tagant.

(f) Euroopa metsatüüp

Kirjeldus: nagu on kirjeldatud Euroopa Keskkonnaameti tehnilises aruandes nr 9/2006.

Euroopa metsatüübid on ökoloogiliselt eristuvad metsakooslused, milles domineerivad

spetsiifilised puudekogumid, mille koosseisu määrab peamiselt Euroopa taimkatte laius- ja

kõrgusvööndilisus ning kliima- ja mullatingimuste varieeruvus vööndite piires. Seetõttu

liigitatakse mets 14 kategooriasse metoodika kohaselt, mis on esitatud artiklis Giannetti, F.,

Barbati, A., Mancini, L. D. et al., „European Forest Types: toward an automated

classification“, Annals of Forest Science 75, 6, 2018.

Ruumiline lahutusvõime:  metsaala riiklik koondväärtus Euroopa metsatüüpide kaupa;

seirekoha tasandil.

Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga viie aasta tagant, et kodeerida

seirekoha külastuste vahelisel ajal registreeritud muudatused Euroopa metsatüübis.

(g) Eemaldatud puit

Kirjeldus: kalendriaasta või metsa-aastana määratletud perioodil üles töötatud ja metsast

eemaldatud puude maht, sealhulgas loomulikust väljalangemisest saadud puit. See hõlmab

üles töötatud tüvepuitu ja muud kui tüvepuitu (oksad, juured, kännud). See on koondmaht,

mis sisaldab küttepuitu ja tööstuslikku ümarpuitu.

Ühik: 1000 m3 kooreta

Ruumiline lahutusvõime: liikmesriik, eristatud leht- ja okaspuuliikide järgi.

Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: kord aastas.

(h) Lagupuit

Kirjeldus: 10 cm või suurema diameetriga seisvate ja lamavate surnud puude ning lamava

lagupuidu maht metsaalal. Seisva ja lamava surnud puidu maht hõlmab kände ja juuri.

Ühik: m3 ha-1.

Ruumiline lahutusvõime: liikmesriigi, NUTS 2 ja seirekoha tasand.

Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga viie aasta tagant.

(i) Metsaelupaikade asukoht Natura 2000 aladel

Kirjeldus: direktiivi 92/43/EMÜ I lisa punktis 9 loetletud metsaelupaikade asukoht ühenduse

tähtsusega aladel ja erikaitsealadel, mis on määratud kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga

4. Ruumiline lahutusvõime: mõõtkava 1 : 25 000 või täpsem.

Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga kuue aasta tagant.

ET 6 ET

(j) Levinud metsalindude arvukus

Kirjeldus: see metsalindude näitaja kirjeldab levinud metsalindude arvukuse suundumusi ajas

kogu nende Euroopa levilas. See on liitindeks, mille aluseks on Euroopa metsaelupaikadele

iseloomulike linnuliikide vaatluse andmed. Indeks põhineb iga liikmesriigi konkreetsel liikide

loetelul. Indeks põhineb metoodikal, mis on esitatud artiklis Brlík, V. et al., „Long-term and

large-scale multispecies dataset tracking population changes of common European breeding

birds“, Sci Data 8, 21, 2021.

Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga kolme aasta tagant.

(k) Põlismetsade ja vanade metsade asukoht

Kirjeldus: põlismetsade ja vanade metsade asukoht, nagu on määratletud dokumendis

SWD(2023)62 „Suunised ELi põlismetsade ja vanade metsade määratlemise, kaardistamise,

seire ja range kaitse kohta.“

Ruumiline lahutusvõime:  mõõtkava 1 : 25 000 või täpsem.

Ajakava: asukoht kaardistatakse ja andmeid jagatakse 1. jaanuariks 2028. 

(l) Kaitsealused metsaalad

Kirjeldus: metsade asukoht kaitsealadel kooskõlas riiklikult määratud alasid käsitleva

aruandlusega Euroopa Keskkonnaametile, mida täiendab teave nende kaitsetaseme, sealhulgas

range kaitse kohta, ning vastava majandamiskorra kohta, nagu see on esitatud riigisisestes

õigusaktides või muudes asjakohastes dokumentides.

Ruumiline lahutusvõime:  mõõtkava 1 : 25 000 või täpsem.

Ajakava: jagatakse hiljemalt [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 30 kuud pärast

käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja ajakohastatakse igal aastal.

(m) Puittoodete tootmine ja nendega kauplemine

Kirjeldus: metsandussektori ühisküsimustikus (Joint Forest Sector Questionnaire) ja

asjakohastes kasutusjuhendites märgitud andmed puittoodete tootmise ja nendega kauplemise

kohta.

Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga kahe aasta tagant, andmete

jagamine kooskõlas metsandussektori ühisküsimustiku algatuse ajakavaga.

(n) Metsa biomass bioenergia tootmiseks

Kirjeldus:

i) andmed, mis käsitlevad metsa biomassi kasutamist energia tootmiseks, kooskõlas määruse

(EL) 2018/1999 IX lisa 1. osa punkti m alapunkti 1 kohase aruandlusega, mis on jagatud

järgmistesse kasutajakategooriatesse.

1) Energiatootja põhitegevusena: jaamad, mille põhitegevus on elektri ja/või soojuse

tootmine müügiks kolmandatele isikutele. Need võivad olla avalik-õiguslikus või

eraomandis. Müük ei pea toimuma avaliku võrgu kaudu.

2) Oma tarbeks tootjad: jaamad, mis toodavad elektrit ja/või soojust täielikult või

osaliselt oma tarbeks tegevusena, mis toetab nende põhitegevust. Need võivad olla

avalik-õiguslikus või eraomandis. Hõlmab kütust, mida kasutatakse oma tarbeks

tootja ettevõttes tarbitava soojuse tootmiseks.

3) Kodumajapidamised: kodumajapidamistes tarbitud kütus, välja arvatud

transpordis kasutatud kütus. See hõlmab palgatöötajatega kodumajapidamisi.

ET 7 ET

4) Muud sektorid: kõik muud majandussektorid, mida eespool nimetatud kategooriad

ei hõlma (näiteks põllumajandus, metsamajandus, kalandus, äri- ja avalikud teenused

ning transport).

ii) andmed puidugraanulite ja puidubriketi tootmise kohta kooskõlas määruse (EL) 2018/1999

IX lisa 1. osa punkti m ning selle alapunkti 1 punktide a, b ja c kohaselt esitatud väärtustega,

jagatuna eespool nimetatud punktides a, b ja c sisalduvate lähteainetüüpide kaupa.

Ühik: kõik väärtused esitatakse 1 000 m3 tahke mahuna, välja arvatud musta leelise ja

toortallõli puhul, mis esitatakse tonnides.

Määruse (EL) 2018/1999 IX lisa 1. osa punkti m alapunkti 1 punkti b alapunkti iii, alapunkti 1

punkti c, alapunkti 1 punkti d alapunkti i ja alapunkti 1 punkti d alapunkti ii kategooriate

kohta esitatakse 1 000 m3 täispuidu ekvivalendiks ümberarvestamise tegurid nii, nagu on

määratletud dokumendis UNECE, „Forest product conversion factors for the UNECE region“,

Genf, 2010.

Andmete kogumise ja jagamise sagedus: iga kahe aasta tagant, andmete jagamine kooskõlas

määruse (EL) 2018/1999 IX lisa 1. osa punktis m kindlaks määratud aruandekohustuse

ajakavaga.

ET 8 ET

III LISA

ARTIKLIS 8 OSUTATUD METSAANDMETE KIRJELDUSED

(a) Metsahäiringud, mille on põhjustanud muud tegurid kui põlengud

Kirjeldus: nende alade kaardid, kus metsaga kaetus ja metsaökosüsteem muutusid

märkimisväärselt, kuid tõenäoliselt ajutiselt. Andmetoode sisaldab järgmisi komponente:

i) häiringute iga-aastane kaart, millel on märgitud häiringu tõenäoline põhjustaja ja alguse aeg

selle algamise aastal;

ii) reaalajalähedane häiringuseire, mille käigus antakse asukohatuvastusega hoiatusi selle

kohta, kus metsahäiring toimub või on hiljuti toimunud.

(b) Maapealne biomass

Kirjeldus: biomassikaardid seisvate ja elusate puude järgmiste osade summana:

i) kännu maapealne osa, sealhulgas koor;

ii) tüvi kännust tüve tipuni, sealhulgas koor (rinnasdiameetri ja tüve tipu diameetri künnis

0 cm);

iii) surnud oksad;

iv) elavad oksad;

v) lehed.

Kännu maa-aluseid osi, alla 1,3 m kõrguseid puid ja põõsaid ei võeta maapealse biomassi

hindamisel arvesse.  

(c) Metsa struktuur

Kirjeldus: metsa ja selle võrastiku struktuuri omaduste kaardid, mis põhinevad võrade

vertikaalsel ja horisontaalsel jaotusel ning puude suurusega seotud muude parameetrite

jaotusel.

(d) Muude kui puit-metsatoodete väärtus

Kirjeldus: metsast pärit bioloogilist päritolu füüsiliste saaduste, mis ei ole puit, kaubanduslik

turuväärtus (metsa servas väljaveetuna) kooskõlas FAO ülemaailmse metsaressursside

hindamise (Global Forest Resource Assessment) aruandlust toetava mõisteid ja määratlusi

käsitleva dokumendi „Terms and Definition“ uusima kättesaadava versiooniga.

(e) Metsaelupaikade asukoht väljaspool Natura 2000 alasid

Kirjeldus: direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud metsaelupaikade asukoht väljaspool

ühenduse tähtsusega alasid ja erikaitsealasid, mis on määratud kooskõlas kõnealuse direktiivi

artikliga 4.

(f) Metsa looduslikkuse klassid

Kirjeldus: metsaala, mis on jagatud „looduslikult uuenevaks metsaks“, „istutatud metsaks“ ja

„istandikuks“, nagu on määratletud määruse (EL) 2023/1115 artikli 2 punktides 9, 10 ja 11.

(g) Invasiivsete võõrliikide esinemine

ET 9 ET

Kirjeldus: selliste metsaalal esinevate invasiivsete võõrtaime- ja -puuliikide kaardid, mis on

nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1143/20141 artikli 4 lõike 1

kohaselt koostatud liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide loetelus.

(h) Muu taimestiku kui puud mitmekesisus

Kirjeldus: kaardistatakse metsaalal esinevate muude taimeliikide kui puude liigirikkus,

liigiline koosseis ja arvukus.

(i) Ohustatud liigid

Kirjeldus: metsaökosüsteemides ohustatud liikide esinemise kaardid, mis on liigitatud IUCNi

punase raamatu kategooriate kohaselt.

(j) Muu puittaimestikuga maa

Kirjeldus: muu puittaimestikuga maa kaardid.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku

tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317,

4.11.2014, lk 35, ELI:, http://data.europa.eu/eli/reg/2014/1143/oj).

ET 10 ET

IV LISA

VABATAHTLIKE INTEGREERITUD PIKAAJALISTE KAVADE

SOOVITUSLIKUD ASPEKTID, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLIS 13

1. ÜLEVAADE JA KAVA KOOSTAMISE PROTSESS

1.1. Kokkuvõte

1.2. Õiguslik ja poliitiline kontekst

1.3. Avalik konsultatsioon

2. METSAÖKOSÜSTEEMIDE ÜLDINE ARENG LIIKMESRIIGIS

2.1. Metsaökosüsteemide ja asjakohaste teenustega seotud prognoositavad suundumused,

ohud, kumulatiivne mõju ja võimalused keskpikas ja pikas perspektiivis, sealhulgas,

kuid mitte ainult aastateni 2040 ja 2050, võttes arvesse I ja II lisas nimetatud

asjakohaseid metsaandmeid. Integreeritud hindamine, millega tagatakse koostoime

ja milles käsitletakse kompromisse punktis 3 nimetatud sektoripõhiste eesmärkide ja

prognooside vahel.

2.2. Riiklikud kavad ja metsaga seotud sihid 2030. aastaks ja pärast seda, kui need on

olemas, ning soovituslikud eesmärgid 2040. ja 2050. aastaks.

3. SEKTORIPÕHINE SEONDUV SISU

3.1. Elurikkus

3.1.1. I ja II lisas nimetatud asjakohaste metsaandmete kavandatud või tõenäoline tulevane

trajektoor või vahemik; prognoositavad suundumused keskpikas ja pikas

perspektiivis, sealhulgas, kuid mitte ainult aastateni 2040 ja 2050.

3.1.2. Peamiste tegurite, poliitikate, sealhulgas eesmärkide ja meetmete üldkirjeldus;

seosed muude poliitikavahendite raames toimuva seire ja planeerimisega.

3.2. Metsapõhine biomajandus

3.2.1. Riigi metsapõhise biomajanduse arengu prognoositavad suundumused keskpikas ja

pikas perspektiivis, sealhulgas, kuid mitte ainult aastateni 2040 ja 2050.

Metsapõhine biomajandus hõlmab puidutööstust, metsa bioenergiat ning muid kui

puittooteid ja muid kui puiduga seotud teenuseid.

3.2.2. Peamiste tegurite, poliitikate, sealhulgas eesmärkide ja meetmete üldkirjeldus;

seosed muude poliitikavahendite raames toimuva seire ja planeerimisega.

3.3. Kliimamuutuste leevendamine seoses süsiniku sidumisega

3.3.1. I ja II lisas nimetatud asjakohaste metsaandmete kavandatud või tõenäoline tulevane

trajektoor või vahemik; prognoositavad suundumused keskpikas ja pikas

perspektiivis, sealhulgas, kuid mitte ainult aastateni 2040 ja 2050.

3.3.2. Peamiste tegurite, poliitikate, sealhulgas eesmärkide ja meetmete üldkirjeldus;

seosed muude poliitikavahendite raames toimuva seire ja planeerimisega.

3.3.3. Seosed põllumajandus- ja maaelu arengu poliitikaga.

3.4. Kliimamuutustega kohanemine

3.4.1. Prognoositavad kliimaohud ja -riskid lähemas perspektiivis (praegu kuni 2040),

keskpikas perspektiivis (2041–2070) ja pikas perspektiivis (2070–2100).

ET 11 ET

3.4.2. Peamiste tegurite, poliitikate, sealhulgas eesmärkide ja meetmete üldkirjeldus;

seosed muude poliitikavahendite raames toimuva seire ja planeerimisega.

3.5. Katastroofiriski hindamine ja juhtimine

3.5.1. Metsakatastroofiriski hindamise ja juhtimise eesmärkide kirjeldus ning seosed liidu

kodanikukaitse mehhanismiga, direktiiviga 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja

maandamise kohta2 ning riiklike riskihindamistega.

4. RAKENDAMISE EELDUSED

4.1. Vajalike investeeringute prognoos

4.2. Asjakohast teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni toetavad poliitikasuunad ja

meetmed

4.3. Koolitus ja suutlikkuse suurendamine

5. LISAD (vajaduse korral)

5.1. Modelleerimise (sh eelduste) ja/või analüüsi ning näitajate üksikasjad

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise

ja maandamise kohta (EMPs kohaldatav tekst). ELT L 288, 6.11.2007, lk 27–34, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2007/60/oj