Kutse keskkonnakomisjoni arutelule

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus Meie: 07.03.2024 nr 2-5/23-02440-3

      Eesti seisukohad Euroopa Liidu määruse kohta, millega luuakse metsaseireraamistik

      Austatud Riigikogu juhatus     Edastan Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2024. a istungil heaks kiidetud järgmised Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks, eelnõu kohta:   1. Eesti toetab kvaliteetse seireraamistiku loomist vastupanuvõimeliste Euroopa metsade tagamiseks. Toetame teabepõhist otsustamist ja avatud juurdepääsu edendamist metsaressursside ja metsade seisundi andmetele üle Euroopa. On oluline, et kogutavad andmed oleksid kvaliteetsed, geograafiliselt täpsed, liikmesriikide vahel võrreldavad ja ristkasutatavad. Soovime, et seireraamistik hõlmaks nii metsaressursi kasutamise kui ka metsade ökoloogilise seisundi ja looduse hüvedega seotud indikaatoreid.   2. Toetame komisjoni ettepanekut seirenäitajate kohta. Soovime, et määruse eelnõu edasise arutelu jooksul rakendatavate näitajate loetelu ei kahaneks ega nõrgeneks, vaid pigem tugevneks nii näitajate, ajalise ja ruumilise katvuse kui ka kvaliteedinõuete poolest.   3. Peame oluliseks põhimõtet, et liikmesriigid saaksid andmete kogumisel ja analüüsil maksimaalselt ära kasutada juba olemasolevaid riiklikke metsainventuure ja teisi metsauuringuid, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse uuringuid. Euroopa-üleste ülevaadete saamiseks tasub rakendada juba kogutavat andmestikku, optimeerida riiklikke ressursse ja vältida andmete topeltesitamist.   4. Toetame põhimõtet, et metsapoliitika kujundamine, sealhulgas arengukavade koostamine, nende sisu ja ajaline raamistik on liikmesriikide eripärasid arvestades asjakohane jätta iga riigi enda otsustada.   5. Toetame kaugseire meetodite asjakohast kasutuselevõttu, kuid rõhutame lisaks ka muude usaldusväärsete riiklike seiremeetodite olulisust metsaandmete kogumiseks.   6. Eesti leiab, et komisjon peaks kaasrahastama liikmesriikide lisanduvaid kulutusi metsaseire nõuete rakendamisel. Peame oluliseks, et määrusega seotud metsaandmete kogumist toetaks Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimameetmete programmi (LIFE) kaasrahastus.  

2 (2)

7. Toetame põhimõtet, et komisjon ja liikmesriigid vastutavad metsaseiresüsteemi alusel kogutud ja jagatud metsaandmete kvaliteedi ning terviklikkuse kontrollimise eest. Peame andmekvaliteedi kontrolli oluliseks ja seetõttu teeme ettepaneku määruses töötada välja ka komisjoni kogutud andmete kvaliteedi kontrolli sätted.   8. Peame vajalikuks, et määruse eelnõu menetlemise jooksul oleksid esitatud kõikide delegeeritud aktide ja rakendusaktide eelnõud, võimaldamaks hinnata õigusakti kogu halduskoormust ning kindlustada kogutavate andmete kvaliteet.   9. Peame oluliseks, et põlismetsade ja vanade metsade asukoha kaardistamise ja andmete jagamise tähtaeg võiks olla varasem kui määruse eelnõus ette nähtud 01.01.2028. See tagaks Euroopa Liidu elurikkuse strateegias aastani 2030 ja Euroopa Liidu metsastrateegias aastani 2030 seatud eesmärkide saavutamise, et kaardistada kiiresti põlis- ja vanad metsad ning kehtestada nende kaitse kord.   10. Eesti jaoks on oluline, et määruses kasutatavad mõisted põhineksid rahvusvaheliselt kokkulepitud ja teaduspõhistel definitsioonidel, oleksid järjepidevad ja kooskõlas teiste Euroopa Liidu regulatsioonidega ning nende määratlused ei võimaldaks mitmeti tõlgendatavust.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad: 1. Seletuskiri 2. Lisa 1 Kaasatud huvigruppide nimekiri 3. Lisa 2 Kaasamistabel 4. Ettepanek määruse kohta, mis käsitleb Euroopa vastupidavate metsade seireraamistikku 5. Määruse eelnõu lisa     Teadmiseks: Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Elen Nurme 693 5201 [email protected]

From: "Vivi Older" <[email protected]> Sent: 08/03/2024 09:37:17

To: "Mikk Marran" <[email protected]>, "Jaanus Aun" <[email protected]>, "Henrik Välja - EMPL" <[email protected]>, "EKO koordinaator" <[email protected]>

Cc: "RMK" <[email protected]>, <[email protected]>, "Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit" <[email protected]>, <[email protected]>

Subject: Kutse keskkonnakomisjoni arutelule

Lugupeetud koostööpartner! Riigikogu keskkonnakomisjon arutab 18. märtsil kell 11.10 Eesti seisukohti Euroopa Liidu määruse kohta, millega luuakse metsaseireraamistik - COM(2023) 728. Keskkonnakomisjon soovib oma komisjoni arutelule kaasata ka huvigruppe. Palun teil osaleda keskkonnakomisjoni istungil, et annaksite oma arvamuse määruse eelnõule ja Eesti seisukohtadele. Palun andke hiljemalt 14. märtsil kella 15ks teada, kas saate osaleda ja kes teie poolt osaleb. Lugupidamisega Vivi Older keskkonnakomisjoni nõunik T: +372 631 6510 Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn. www.riigikogu.ee/keskkonnakomisjon

Kaasatud huvigrupid metsaseire algatusel

Asutus E-post

Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected]; [email protected]

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda [email protected]

Keskkonnaamet [email protected]

Eesti Keskkonnaagentuur [email protected]

Eesti Keskkonnauuringute Keskus [email protected]

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus [email protected]

Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected]

Keskkonnaõiguse Keskus [email protected]

Eestimaa Looduse Fond [email protected]

Eesti Looduskaitse Selts [email protected]

Eesti Metsa Abiks [email protected]

Päästame Eesti Metsad MTÜ [email protected]

Eesti Metsaselts [email protected]

Eesti Erametsaliit [email protected]

Ühinenud Metsaomanikud [email protected]

Metsaühistu [email protected]

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit [email protected]

Eesti Maaülikool [email protected]; [email protected]; [email protected]

Tallinna Tehnikaülikool [email protected]

Tartu Ülikool [email protected]

Tallinna Ülikool [email protected]

Luua Metsanduskool [email protected]

Teaduste Akadeemia [email protected]

Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected]

Rohetiiger [email protected]

Eesti Ornitoloogiaühing [email protected]

Statistikaamet [email protected]

Lisa 3. Märkuste tabel: Metsaseire määruse algatus

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar Eesti Maaülikool Eesti metsaseire on väga heal tasemel ja on heameel, et see leiab eraldi väljatoomist ka

määruse seletuskirjas. Meie hinnangul kirjeldab määruse seletuskiri EL liikmesriikide metsi survestavaid tegureid nagu kliimamuutused ja sellega seotud ohte (metsa- või maastikupõlengud, kahjuripuhangud, põuad ja kuumalained) adekvaatselt. Sama ei saa aga öelda määruse seletuskirjas kirjeldatud Euroopa metsaseire toimivuse ja määrusega kavandatud tegevuste proportsionaalsuse kohta. Määrusega on nimetatud vaid valik võimalikke metsandusliku teabe valdkondi, fookusega kliimamuutustega kohanemisele ja elurikkusele. Esitatud materjalidest ei selgu, kuidas tekib andmetest tervik ning mil viisil leiab kasutamist kõigi ökoloogiliste, ökonoomiliste ja sotsiaalsete indikaatorite kohta juba aastakümnete vältel kogutud, analüüsitud ja edastatud andmestik. Leiame, et määruse tegevused täidavad seatud eesmärki1 vaid osaliselt. Juhime tähelepanu, et mitmed euroopa riigid on juba võtnud osaliselt kasutusele kaugseirel põhinevad lahendused SMI (Statistiline metsainventuur) andmete kogumisel ning mitmed teevad selles osas olulisi teadus ja arendustöid. Niisamuti on Eestis käivitumas Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli koostöös projekt PRG2214 nimega „Metsaökosüsteemide majandamise, kasvu ja looduslike häiringute ilmingute tuvastamine kosmosest mõõdetud spektraalsest signatuurist“. Selle täitmise käigus arendatakse järgmise viie aasta jooksul välja Eesti metsa digitaalne kaksik, et minna üle avaandmetele tuginevale uut tüüpi statistilisele metsainventuurile. 1 Tagada sidus ja kvaliteetne seire, mis võimaldab jälgida edusamme metsadega seotud ELi eesmärkide, poliitikaeesmärkide ja sihtide saavutamisel, sealhulgas elurikkuse, kliima ja kriisile reageerimise valdkonnas; ii) parandada riskihindamist ja valmisolekut; ning iii) toetada maahaldajate ja avaliku sektori asutuste tõenduspõhist otsuste tegemist, edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni. Eesti Maaülikool pooldab kaugseirel põhinevate metoodikate väljatöötamist ja rakendamist ühtlustatud ülevaate saamisel kõikidest Euroopa metsadest samaaegselt, kuid leiame et aluseks tuleb võtta juba väljatöötatud metoodikad ja üleeuroopaliste kokkulepete alusel kogutavad andmestikud, et neid vajadusel parandada. Juhul kui Eesti otsustab toetada määruse vastuvõtmist, siis soovime kinnitust, et sellega ei kaasne

Arvestatud.

olemasoleva ja kvaliteetsema andmestiku kaotamine ja Eesti kohta kogutava metsaseire raamistiku rahastamise vähendamine.

Järgnevalt toome välja mõned asjaolud, millel meie seisukoht tugineb.

Peame oluliseks tuua välja, et riiklike metsainventuuride kaudu ei koguta juba ammu andmeid ainult mõnede puiduressurssidega seotud põhimuutujate osas, vaid pidevalt on lisandunud täiendavaid indikaatoreid, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse osas. LULUCF sektori arvestus, sealhulgas metsade süsinikuvaru ja selle muutuste kohta toimub suures osas just statistilise metsainventuuri (SMI, ingl National Forest Inventory ehk NFI) andmete alusel. Kuusekooreüraski kahjustuste pindade, põhjuste ja dünaamika kohta annab SMI ja üldine metsaseire vaid üldtrendi ning detailse info ning põhjuslike seoste selgitamiseks on vajalikud eriinventuurid eelvalitud keskealistes ja vanemates kuuse puhtpuistutes, sealhulgas juuremädanike ning tormi poolt eelnevalt kahjustatud metsades. Euroopa metsade kaitset käsitleva ministrite metsakaitseprotsessi Forest Europe aruanded Euroopa metsade seisundi kohta tuginevad alates 1990st aastast käivitunud rahvusvahelisel protsessil ja viimased aruanded aastatest 2015 ja 2020 põhinevad aastal 2015 Euroopa ministrite ja Euroopa komisjoni poolt Madridis heakskiidetud kriteeriumite ja indikaatorite süsteemil. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (UN Food and Agriculture Organisation (FAO)) poolt metsamaa ja metsa pindala leidmiseks hangitav andmestik on kogutud peamiselt metsaressursside hindamise protsessi käigus ja avaldatud iga 5 aasta järel avaldatavas Forest Resources Assessment FRA raportis, millistest viimased on ilmunud aastatel 2010, 2015 ja 2020. Esimene ülevaade Euroopa ja maailma metsadest FAO Global Forest Resources Assessment avaldati juba 1948-l aastal. Euroopa Liidu riigid on ka aastakümneid osalenud FAO FRA protsessi ja metoodika arendamisel ning edastanud andmeid FAO metsade globaalsesse andmebaasi. Euroopa metsaseire programm, ICP Forests (International Cooperative Programme on Assesment and Monitoring of Air Pollution Effects on Forests), loodi juba 1985. aastal eesmärgiga uurida õhusaaste mõju metsade seisundile. ICP Forests tugineb õhusaaste kauglevi konventsioonile. Aasta hiljem loodi Pan-Euroopa programm Euroopa Liidu nõukogu määruse alusel (EEC) No. 3528/86, mille eesmärgiks oli rajada rahvusvaheline intensiivseire võrgustik uurimaks saaste detailseid mõjusid metsaökosüsteemides. Aastakümnete jooksul on lisandunud Euroopa metsaseire programmi mulla- ja bioloogilise mitmekesisuse seire komponendid. Töötavad ekspertpaneelid bioloogilise

mitmekesisuse biological diversity ja mulla soil and soil solution ja muus osas. Metsaseiresüsteemi kirjeldus on määruse tekstis äärmiselt üldsõnaline ja sellest ei selgu mida reaalselt ja kuidas kavatsetakse teha. Samuti pole selged komisjoni, liikmesriikide, metsanduslike asutuste ja kodanike ülesanded. Metsaüksuste tuvastamise ja muud kirjeldatud metoodilised üksikasjad ei aita teksti mõistmisele palju kaasa. Selgust vajab, kuidas uus metsaseiresüsteem seondub riikide seniste SMI, metsaseire ja metsanduslike vaatlusalade võrgustikega ja kuidas jätkuvad andmete senised aegread. Kokkuvõttes peaks antud määrusega kaasnema väga põhjalik juhend, kus oleks täpselt defineeritud mõõdetavad tunnused, mõõtmiste eesmärk, mõõtühikud, metoodika, andmetöötlus jne kuni veahinnanguteni välja, sealhulgas võrdlustabel juba varem uuritud/mõõdetud näitajatega. Määrus pakub metsaseire arendamiseks hea võimaluse rahvusvahelise koostöö arendamiseks ning ühtseks laiapõhjaliseks lähenemiseks edaspidiseks. Kindlasti peaksid erinevate protsesside kaudu väljatöötatud seiratavate kriteeriumite ja indikaatorite süsteemid olema omavahel harmoniseeritud. Kasutada tuleks varasemate seiretes ja inventuurides kasutatutega võrreldavaid definitsioone ja mõõtmismetoodikaid, muidu katkeksid pikad, mõnedes riikides juba 100 aastased SMI vaatluste ning 30 aastased ICP Forest aegread. Seega peame vajalikuks, et Euroopa Komisjon analüüsiks, kuidas eeltoodud kriteeriumite ja indikaatorite kasutamist parimal viisil ühtlustada. Koordinatsioon valdkondlikku kompetentsi omavate organisatsioonidega nagu Forest Europe’i, FAO/FRA, ENFIN and ICP Forest’i ja teistega (Eurostat, EEA, CBD, ja UNFCCC) tagaks üleeuroopalise metsastatistika järjepidevuse

Eesti Keskkonnaühenduste

Koda ja Päästame Eesti Metsad MTÜ

1. Eelnõu Artikli 5 lõikes 3 on toodud, et kogutakse andmeid metsaelupaikade asukoha kohta Natura 2000 aladel, lisas III punktis (e) on toodud Loodusdirektiivi I lisa metsaelupaikade info väljaspool Natura 2000 võrgustikku. Teeme ettepaneku tõsta Loodusdirektiivi I lisas loetletud metsaelupaikade andmete kogumine väljaspool Natura 2000 alasid artikli 5 lõike 3 juurde, et see rakenduks koheselt metsaseire määruse vastuvõtmisel. Seda on vaja, et saada parem ülevaade metsaelupaikade seisundist. Kui elupaikade kohta andmestik puudub, siis ei saa adekvaatselt hinnata nende seisundit. Elupaikade soodne seisund on tarvis saavutada kogu EL territooriumil mitte ainult Natura 2000 võrgustikus. Viimane on küll väga oluline meede suurema eesmärgi saavutamiseks, kuid ilma adekvaatsete andmeteta pole võimalik eesmärgi täitmist jälgida. 2. Teeme ettepaneku lisada metsade vanuse ning kõrguse info kogumine artikli 5 lõikele 3. Vanuse kaudu on võimalik saada kaudset infot metsade elurikkuse kohta.

Arvestatud osaliselt. Põhjendused: Punkte 1 ja 4 ei saa arvestada, kuna täiendavate metsaandmete osas kogumise metoodika ja tehnilised kirjeldused töötab komisjon välja hiljem rakendusaktiga. Punkte 5 ja 6 ei saa arvestada, kuna see osa metsapoliitikast kuulub liikmesriikide enda pädevusse. Punkti 7 ei saa arvestada, kuna

Kõrguse monitoorimine võimaldab jälgida raieintensiivsust ning raiemeetodeid. ELi metsastrateegia kohaselt tuleb olla ettevaatlik teatavate raievõtete suhtes, mis mõjutavad maapealset elurikkust ning võivad põhjustada CO2 eraldumist juurtest ja osaliselt pinnasest, tuues näitena eraldi välja lageraie. Puude kõrguse arvestamine aitab saada ülevaadet, kui palju seda raieviisi erinevates liikmesriikides läbi viiakse. Samuti aitaks see jälgida, kui palju majandatakse lageraietega selliseid metsi, mis on toodud II lisa (a) ii) ehk metsad, kus on puidu varumine täielikult välistatud või oluliselt piiratud keskkonnahoiu või elurikkuse säilitamise eesmärgil (kaitsealused metsad, rahvuspargid, looduskaitsealad ja muud kaitsealad, näiteks erilist keskkonnaalast, teaduslikku, ajaloolist, kultuurilist või vaimset tähtsust omavad alad). 3. Teeme ettepaneku tuua loodus- ja põlismetsade kaardistamise varasemale ajale kui praeguses määruse eelnõus planeeritud 1. jaanuar 2028. Kuna teatud Euroopa piirkondades on raiesurve metsadele väga suur, siis võivad selleks ajaks olla väga paljud loodus- ja põlismetsad hävinud, teeme ettepaneku tuua tähtaeg 2025. aastasse nagu see on planeeritud EL metsastrateegia loodus- ja põlismetsade määratlemise, kaardistamise ja kaitse juhises. 4. Teeme ettepaneku tuua hetkel III lisas toodud IUCNi määratluse järgi hinnatud ohustatud liikide kohta info kogumine artikli 5 lõike 3 juurde. Liikide ohustatuse kaudu on väga hästi võimalik jälgida EL metsade elurikkuse olukorda ning võrrelda andmeid erinevate liikmesriikide vahel. 5. Teeme ettepaneku muuta metsade ja metsasektori pikaajalised integreeritud kavad liikmesriikidele kohustuslikuks, sest vabatahtliku meetmena ei pruugi need rakenduda. Näiteks ei ole Eestil hetkel kehtivat metsanduse arengukava, mis seaks konkreetseid eesmärke metsade säästliku majandamise ning elurikkuse kohta. Kuigi metsaseadus viimast nõuab, ei ole siiski siseriiklikult suudetud vastavat kava koostada ega ellu rakendada. Seega ei ole hetkel võimalik jälgida, kuidas liikmesriigid metsakaitset ja -kasutust käsitleva ELi poliitikaga sammu peavad. 6. Teevad ettepaneku teha see liikmesriikidele kohustuslikuks, mitte igal riigil ise otsustada - metsapoliitika kujundamine, sealhulgas arengukavade koostamise protsess, sisu ja ajaline raamistik on liikmesriikide eripärasid arvestades asjakohane jätta iga riigi enda otsustamiseks 7. Teevad ettepaneku delegeeritud ja rakendusaktide eelnõusid määruse menetlemise raames mitte oodata/nõuda, kuna see teeks määruse vastuvõtmise pikemaks.

ilma nendeta on keeruline hinnata ettepaneku mõju halduskoormusele ja anda hinnang kogutavate andmete kvaliteedile.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeri

Toetame teabepõhist otsustamist ja avatud juurdepääsu metsaressursside teabele ja leiame, et liikmesriikidel peab olema hea ülevaade metsaressursist ja selle

Arvestatud.

um kasutamisest, mis aitab teha informeeritud otsuseid ja kavandada asjakohaseid meetmeid. EL metsaseire raamistik (edaspidi määruse eelnõu) võimaldab suurendada andmete läbipaistvust, võrreldavust ja kättesaadavust. Samas Eestil on juba head metsaandmed ja seetõttu peame oluliseks, kui meie seire- ja aruandluspraktikatega arvestatakse. Vältima peaks topeltraporteerimist. Euroopas ühiste ülevaadete saamiseks tuleks ära kasutada maksimaalselt kogutavat andmestikku. ELi metsaseire võib anda meile küll detailsemat informatsiooni Euroopa metsade olukorra kohta, aga metsade vastupanuvõimet suurendatakse läbi kestliku metsamajandamise. Leiame, et määruse eelnõus välja toodud detailsusaste, sh andmete kogumine ja aruandluse esitamise sagedus, tõstab oluliselt liikmesriikide halduskoormust. Hinnangut liikmesriikide halduskoormusele ei ole määruse eelnõus aga käsitletud. Oleme mures, et täiendavate metsa andmete osa töötatakse Euroopa Komisjoni poolt välja hiljem, mis raskendab hinnata määruse eelnõu rakendamise kumulatiivset mõju ning rakendamiseks vajalikke kulutusi. Seetõttu on oluline Euroopa Komisjoni abi (kaas)rahastamisel, juhul kui tuleb esitada täiendavaid metsa andmeid võrreldes täna kogutavate andmetega. Määruse eelnõus kasutatud metsa definitsioon erineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 2018/841 (LULUCF määrus) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses nr 2023/1115 (raadatud aladel toodetud kaupade müügi piiramise määrus) defineeritud mõistetest. Teeme ettepaneku ühtlustada mõisteid, et vähendada topeltraporteerimist ning segadusi mõistetega. Samuti on arusaamatu osade kogutavate metsaandmete seos määruse eelnõu kehtestamise eesmärgi ja vajadusega. Määruse eelnõu eesmärgiks on luua üle-Euroopaline seiresüsteem, mis võimaldab toetada metsaökosüsteemide ja nende teenuste kaitset, taastamist ja kestlikku 2 (2) kasutamist käsitlevate liidu õigusaktide ja poliitikameetmete rakendamist, pöörates erilist tähelepanu eesmärgile suurendada metsade vastupanuvõimet ja võimaldada kaitsta metsade multifunktionaalsust. Seetõttu jääb selgusetuks, kuidas vastab artikli 5 lõike 3 punktis m) toodud puittoodete tootmise ja nendega kauplemise kohta andmete kogumine ning punktis n) metsa bioenergia tootmise eesmärgil biomassi kohta andmete kogumine sellele eesmärgile.

Statistikaamet Nõustume Euroopa metsaseire ja strateegilise planeerimise määruse eelnõus esitatuga. Kuigi määrus plaanib täita lüngad Euroopa metsi käsitlevas teabes ja luua terviklik metsaalane teadmusbaas, on keskkonnamajandusliku arvepidamise määruse 691/2011 raames väljapakutud metsaarvepidamise (Annex VII)ja ökosüsteemide (Annex IX) moodulid oma määratlustes laiemad. Määruse mõjul Statistikaametile on positiivne: mitmed vajalikud andmekooslused (määruse 691/201 skoobist lähtudes) kindlustakse

Arvestatud.

meile ilmselt kõrgem andmete kvaliteet. Seoses alltoodud erisustega meie tööd (määruse 691/2011 skoobist lähtudes) mitmetes punktides siiski ei vähene, kuigi määruse seletuskirja algus seda lubab, et: „määrus plaanib täita lüngad Euroopa metsi käsitlevas teabes ja luua terviklik metsaalane teadmusbaas“.

Selle määruse (Euroopa metsaseire ja strateegilise planeerimise määrus) alusel Statistikaametilt aruandlust ei nõuta. Ka ei kata selle määruse nõudeid metsaarvepidamise moodul (691/2011 muudatus). Antud määruse raames me täiendavat tööd ei tee.

Me ei oska täna hinnata aruandlusperioodide erinevusest tekkivat võimaliku täiendav töökoormust.

Täpsemalt:

Eurostat osales Euroopa metsaseire ja strateegilise planeerimise määruse eelnõu Euroopa Komisjoni talitustevahelises töörühmas, kus arutati kavandatava metsaseire raamistiku tehnilist sisu. Eurostat tegi märkused ja ettepanekud viia raamistikus olevad määratlused ja näitajad kooskõlla metsakontode ja ökosüsteemi määratlustega nii palju kui võimalik. Saame aru, et komisjoni lõplik ettepanek on kõigi osapoolte kommentaaride põhjal saavutatud kompromiss. Mõned levinumad muutujad on hästi joondatud, mõned eristuvad teatud aspektides ja mõned on määratletud laiemalt ning erisuste ühtlustamise saab saavutada täiendavate hinnangute ja selgitustega, mida kirjeldatakse vastavates käsiraamatutes jms.

Statistikasüsteem peab keskkonnamajandusliku arvepidamise määruse 691/2011 muudatuste nõuetest lähtuvalt tulevikus tegema siiski mitmeid lisahinnangud nii puiduvara mahu kui ka bilansiliste näitajate arvutamiseks.

Niisamuti peab keskkonnamajandusliku arvepidamise määruse 691/2011 raames väljapakutud ökosüsteemide arvepidamise mooduli osas hindama lisaks ja määratlema metoodika metsa juurdekasvu hindamiseks puiduvarustuseks kasutataval muul maal (st mittemetsamaal).

Selgituseks: ökosüsteemide arvepidamise moodulis on puiduga varustamise teenuse

indikaatoriteks: - Juurdekasv puidu varumiseks kasutatavas metsas (increment in FAWS

(mandatory)) - Juurdekasv puidu varumiseks kasutataval muul maal (increment in other

type of land AWS (mandatory)) - Raie/eemaldatud puit puidu varumiseks mittekasutatavas metsas (removals

from FNAWS (voluntary)) - Raie/eemaldatud puit puidu varumiseks mittekasutataval muul maal (removals

from other land NAWS (voluntary))

Ökosüsteemide arvepidamise metsade seisundinäitajate koostamist metsaseire ja strateegilise planeerimise määruse lisas määratletud andmestikud laias plaanis toetavad (keskkonnamajandusliku arvepidamise määruse 691/2011 raames väljapakutud ökosüsteemide moodul), kuigi praeguse info alusel ei pruugi aruandluse aastad täpselt kokku langeda. Keskkonnamajandusliku arvepidamise määruse 691/2011 ökosüsteemide arvepidamise mooduli seisu järgi on metsa ja metsamaa kohustuslikult raporteeritavad näitajad: – dead wood shall be reported in m3/ha, as a national average for the reporting period; – tree cover density shall be reported in %, as a national average for the reporting period.

Metsaseire ja strateegilise planeerimise määruse lisas määratletud“ lagupuidu (dead wood)“ näitaja määratlus katab määruse 691/2011 ökosüsteemide arvepidamise moodulis defineeritu. Andmete kogumine iga 5 aasta tagant ei sobi aga ökosüsteemide arvepidamise raporteerimise ajakavaga. Samas arvutab Keskkonnaagentuur lagupuitu SMI andmetelt igaaastaselt ja ka avaldab metsa aastaraamatus.

Metsaseire ja strateegilise planeerimise määruse lisas määratletud „Võrastiku liitus (tree cover density)“ on definitsioonilt määruse 691/2011 ökosüsteemide arvepidamise moodulis defineerituga kokkulangev. Kuigi ökosüsteemide arvepidamise mooduli kohaselt peab raporteerima riigi keskmise, siis metsaseire ja strateegilise planeerimise määruse lisas määratletud ruumiandmete etteantud lahutus (10m) on suure tõenäosusega piisav ning ka sagedus vähemalt kord aastas sobib. Antud andmestikku saaks kasutada statistikatöödes sisendina.

Ülejäänud metsaseire ja strateegilise planeerimise määruse lisas määratletud metsa seisundit kirjeldavad indikaatorid ei ole hetkel ühegi dokumendi alusel ökosüsteemide arvepidamisega seotud. On olnud arutlusel vabatahtlike seisundinäitajate lisamine (ökosüsteemide arvepidamise koosseisu), mis oleks kooskõlas Looduse Taastamise määrusega. See puudutaks näitajaid: metsade ühendatus ja levinud metslindude arvukus.

Keskkonnaagentuur KAUR üldiselt toetab metsaseire raamistiku loomist Euroopa Liidu tasemel. KAURil on pikaajaline kogemus metsaandmete kogumisel, töötlemisel ja raporteerimisel. KAURil on statistilise metsainventuuri (SMI), kasvuhoonegaaside inventuuri LULUCF sektori andmehõive- ja töötluse ning metsaseire I ja II astme teostajana oluline roll kavandatud määruse rakendamisel Eestis. Mitmeid määruse eelnõus nimetatud näitajaid on KAUR regulaarselt raporteerinud Üle-Euroopalise ministrite metsakaitse konverentsi “Euroopa metsad”, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni Üleilmse metsavarude hindamise (UN-FAO Global Forest Resources Assessment) ja Metsasektori Ühendküsimustiku (UNECE/ITTO/FAO/Eurostat Joint Forest Sector Questionnaire) raamistikes. Senine kogemus on näidanud, et tänu järjepidevale metsadega seotud andmehõivele ja arendustegevusele on Eestil üldiselt head eeldused määruse rakendamiseks, mida kinnitab ka Euroopa Komisjoni eelanalüüs. Eriti oluliseks tuleb pidada süstemaatilise juhuvaliku alusel paigutatud proovitükkide regulaarset mõõtmist (SMI), mille andmed omavad määruse rakendamisel võtmetähtsust.

Eelnõu sissejuhatuse punktis 11 rõhutatakse, et metsaseire määruse andmed peavad olema vastavuses teiste EL andmehõiveraamistikega sh eriti LULUCF määruse (EL) 2018/841) ja raadamismääruse (EL 2023/1115) nõuetega. Metsaseire raamistik ei ole iseseisev ja sõltumatu andmehõiveraamistik, sellest lähtuvad ka Keskkonnaagentuuri seisukohad. Metsamaa andmed peavad vastama LULUCF maakasutuse andmetele nii liikmesriigi kui ka EL tasemel.

Eelnõu sissejuhatuse punkt 12 seab eesmärgiks metsaüksuste geograafiliselt täpse tuvastussüsteemi rajamist komisjoni poolt eelkõige kaugseire andmetele toetudes. Eelnõu kohaselt peaks tuvastussüsteem olema metsa või metsaga toimuvate muutuste hindamise aluseks. KAURi hinnangul peaks vastav süsteem arvestama ka maapealsete seirepunktide mõõtmistulemuste ja muude maakasutust kirjeldavate ruumiandmetega. Kaugseirevahendid iseseisvalt on ebapiisavad tegeliku maakasutuse hindamiseks.

Arvestatud.

Puittaimestiku olemasolu ei tähenda, et alati on tegemist metsaga. Lageraie või häiringu tagajärjeks ei ole maakasutuse muutus. Eriti problemaatiline on maakasutuse muutuste, mis enamasti on väikese pindalaga, hindamine ainult kaugseire vahenditega. Väikse pindalaga maakasutuse muutuste korral tekib kaugseire andmete põhjal sageli valepositiivseid ja valenegatiivseid tulemusi, mis ülehindavad muutuste ulatust. Lisaks tekib kaugseire andmete töötlemisel (modelleerimine, maapealsete mõõtmiste alusel masinõpe jmt) raskesti hinnatav määramatus, mis võib olla tunduvalt suurem kui tegelik muutus.

Eelnõu sissejuhatuse punkt 15 viitab maapealsete alaliste seirepunktide asukohtade konfidentsiaalsuse tagamise tähtsusele. SMI puhul on see üks põhieeldustest ning asukoha andmete jagamisel peab Euroopa Komisjon tagama nende andmete konfidentsiaalsuse ja kasutamise vastavalt kooskõlastatud reeglitele. Ühtlasi peame oluliseks eelnõu põhimõtet, et “Liikmesriikidel peaks olema võimalik jätkata oma olemasolevate andmekogumissüsteemide kasutamist”.

Eelnõu sissejuhatuse punkt 16 rõhutab, et uute näitajate andmehõive metoodika ja tehniliste kirjelduste väljatöötamisel tuleb kasutada järkjärgulist lähenemist ning Euroopa metsateaduse partnerluse ja liikmesriikide kaasamist. KAUR hinnangul on liikmesriikides märkimisväärne ja unikaalne kogemus metsainventuuride rakendamisel sh maapealsete mõõtmiste ja kaugseire vahendite kasutamisel kulutõhusal moel.

Eelnõu sissejuhatuse punkti 19 järgi „peavad komisjon ja liikmesriigid kontrollima metsaseiresüsteemi raames kogutud metsaandmete kvaliteeti ja täielikkust. Kui kvaliteedihindamise käigus selgub, et süsteemis on puudusi, peaksid liikmesriigid need kõrvaldama ning esitama komisjonile hinnangu ja parandusmeetmed.” Eelnõu ei sõnasta komisjoni poolt loodud andmete kvaliteedi kontrolli mehhanismi. Euroopa metsateaduse partnerlusel üldiselt ja liikmesriikideel (oma riigi kohta koostatud andmete piires) peaks olema võimalus komisjoni koostatud andmete kontrollimiseks ja tagasisidestamiseks. See soovitus tuleneb asjaolust, et liikmesriikidel on sageli täpsemad ja täiendavad andmed ning pikaajaline kogemus kaugseire andmete põhjal koostatud andmete hindamiseks.

Eelnõu Artikkel 2 Mõisted punkt 3 defineerib „metsaüksuse“ kui geograafiliselt täpselt piiritletud piisavalt ühetaoline metsaala. Samas on täpsustamata, kas tegemist on metsa funktsionaalse üksusega nagu majandusüksus (nt metsaeraldis), sarnaste omadustega metsaalade kogum (nt puistute grupp) või on tegemist minimaalse kaardistamisühikuga, mis asub metsamaal või sisaldab metsamaad. Mõiste vajab

täpsustamist.

Eelnõu Artikkel 2 Mõisted ei paku definitsiooni maal mõõdetavatele seirekohtadele, mis on meie arusaama järgi eelkõige SMI või muu esindusliku mõõtmisalade võrgustiku proovitükid. Ehkki alajaotuse punkt 4 räägib “metsa andmete” definitsioonis esmastest andmetest, ei selgitata, mida selle all mõistetakse. Oluline on lisada, et liikmesriigis võib olla mitmeid esinduslikke seirekohtade võrgustikke (Eesti puhul nt SMI ja metsaseire esimese astme vaatlusalad), mis ei kattu. KAURi hinnangul tuleks mõistete osa viidatud kohtades täiendada ja täpsustada.

Eelnõu Artikli 3 Punkti 2 praegune sõnastus loetelu alapunktides a ja b seob metsaandmed eelkõige kaugseire abil saadud andmetega, aga mitte in situ kogutud andmetega. Mõlema alapunkti puhul on tegemist metsaandmetega. Selguse mõttes võiks kaaluda sõnastuse täpsustamist. Samas eeldab seireraamistiku näitajate andmehõive ka muude andmestike kasutamist (nt administratiivandmed, eriinventuurid vmt), mis võiksid olla nimetatud muude andmeallikatena nt lisatavas alapunktis c.

Eelnõu Artikli 4 Metsaüksuste geograafiliselt täpne tuvastussüsteem punkti 1 alapunkt c sätestab, et tuvastussüsteem võimaldab lihtsamini avastada ja lokaliseerida muutusi metsaga ja metsata maa vahel. Mitme liikmesriigi analüüsid näitavad, et eelkõige kaugseire andmetele tuginev maakasutuse muutuste hindamine on ebatäpsem kui kaugseire, maapealsete mõõtmiste ja täiendavate maakasutuse andmestike kooskasutamisel. Maakatet tuvastavate süsteemide nagu Corine Land Cover tooted ei ole piisavad täpse maakasutuse muutuse hindamiseks. See asjaolu omab eriti suurt tähtsust kasvuhoonegaaside LULUCF raamistikus, mis peaks olema metsaseire raamistikuga vastavuses. Punkti tuleks lisada tuvastussüsteemi loomisel ja andmete uuendamisel ka muud andmeallikad kaugseire andmete kõrval.

Eelnõu Artikli 5 Metsaandmete kogumise raamistik punkt 2 loetleb Komisjoni poolt kogutavate standardiseeritud andmete hulgas ka metsaala (forest). Samas peavad liikmesriigid raporteerima artikli 5 punktis 3 esitatud tunnuseid sama metsaala kohta (vt artikkel 5. punkt 4). Juhul kui artikli 4 nimetatud tuvastussüsteem annab erineva tulemuse metsaala kohta kui riikide andmehõivesüsteemid, siis ei ole raporteeritav objekt identne ei kohalikul ega riigi tasemel. Varasemate aastate kogemuse põhjal on komisjoni poolt koostatud andmestikes liikmesriigi metsamaa pindala üle hinnatud, seda kinnitavad ka mitme liikmesriigi värsked analüüsid. Eelnõu pakub liikmesriikidele võimaluse endal esitada andmed artikli 5 punktis 2 toodud näitajate kohta (vt artikkel 6). Samas nõutakse komisjoni metoodikale sarnase lähenemise

kasutamist, mis põhineks eelkõige kaugseire andmetel (vt eelmise punktis tõstatatud probleemi). Eelnõus võiks kaaluda muude andmeallikate kasutamise võimalust metsamaa määratlemisel lisaks kaugseire andmetele. Komisjonile oleks oluline teada ka liikmesriikide maapealsete mõõtmiste (eelkõige SMI) alusel koostatud metsamaa hinnanguid, et verifitseerida tuvastussüsteemi kvaliteeti. Eelnõus võiks kaaluda ka nn liikmesriigi metsamaa pindala lisamist artikli 5 punkti 3 loetelusse. Rõhutame veelkord eelpool tõstatatud põhimõtteid liikmesriikide kaasamiseks komisjoni poolt kogutud andmete kvaliteedi hindamisel ning vastava protseduuri loomise sõnastamiseks eelnõus.

Eelnõu Artikkel 6 Komisjoni andmekogumisteenusest loobumine ei sõnasta üheselt, kas liikmesriikidel on võimalik loobuda komisjoni teenusest artikli 5 punktis 2 esitatud üksikute tunnuste osas või peaks loobumisel liikmesriik koguma iseseisvalt andmeid kõigi loetletud tunnuste kohta. See põhimõte vajaks täpsustamist. Eestil ei pruugi olla mõttekas üles ehitada iseseisvat kaugseirele põhinevat leheokkakao hindamise süsteemi ning andmeid võiks koguda komisjon. Teiste artikli 5 punktis 2 loetletud tunnuste puhul peab Eesti kaaluma komisjoni andmekogumisteenusest loobumist.

Eelnõu Artikkel 7 Metsaandmete jagamise raamistik sätestab liikmesriikide esitatud andmete jagamist. Seejuures jagatakse ka seirekohtade (nt SMI proovitükid) andmeid, välja arvatud seirekohtade geograafiliselt täpsed asukohad. Eelnõu peaks täpsustama, millisel tasemel andmeid seirekohtade kohta esitatakse: kas kogutava näitaja kohta proovitükile omistatud hinnang (nt kasvava metsa hektari tagavara proovitükil) või nn primaarandmeid, milleks on SMI puhul eelkõige puude mõõtmise andmed. Liikmesriigi esitatavad seirealade andmed vajaks eelnõus täpsemat käsitlemist eraldi alapunktina.

Eelnõu Artikkel 10 Andmekvaliteedi kontroll sätestab andmete kontrolli mehhanismi ning liikmesriikide iga-aastase kvaliteedi hindamise kohustuse. Komisjoni loodud andmete osas ei ole sarnast kohustust ette nähtud. KAUR hinnangul peab ka komisjon iga-aastaselt hindama oma andmete kvaliteeti ning kaasama sellesse Euroopa metsateaduse partnerluse ja liikmesriigid.

Üldine kommentaar. Eelnõu tekstist ja kaasnevast informatsioonist ei selgu, milline on komisjoni roll riikide maapealsete seirevõrgustike töösse sekkumisel. Eelnõu lisaks olevas punktis 3.2 Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele on esitatud ka Euroopa Keskkonnaameti metsaseireandmete analüütiku tööülesannete kirjeldus,

mis muuhulgas sisaldab:

- Koostada põhjalikud suunised ja välitööde käsiraamat, mis sisaldab muutujate võrdlevaid kirjeldusi, andmekogumise meetodeid (sealhulgas parameetreid), suuniseid ühtlustamismenetluste jaoks ja aruandlusvorme.

- Pakkuda kasutajatuge kohapealse seire, ühtlustamise ja andmete esitamise protsessidega seotud tehnilise toe jaoks. Tegeleda võimalike vigade või tehniliste probleemidega ja parandada need.

Nendest tööülesannetest võib välja lugeda komisjoni kavatsust sekkuda liikmesriikide maapealsete seirepunktide süsteemide (eelkõige SMI) ülesehitusse ja tööde korraldusse. Keskkonnaagentuur peab ülalt-alla lähenemist ebamõistlikuks ja ebaproportsionaalseks sekkumiseks liikmesriikide pikaajaliste inventuuride osas. Konsultatsioonid ja koostöö vastavate süsteemide arendamisel komisjoni ja liikmesriikide vahel on tervitatavad.

Eesti Erametsaliit Eestil on endal kvaliteetne ja pikaajaline väljakujunenud metsaseiresüsteem ning EL-i ülene standardiseeritud metsaseire ei ole kindlasti täpsem, kui seda on meie enda siseriiklik süsteem. Jääb arusaamatuks, mis kasu saavad need liikmesriigid, kelle siseriiklikud metsaseire süsteemid on juba praegu kvaliteetsemad kui tulevane EL-i raamseire mudel? Leiame, et antud määrus tekitab Eesti jaoks ebavajalikku bürokraatiat ning suurendab halduskoormust nii Eesti õiguse kooskõlla viimisel määruse nõuetega kui ka iga-aastase aruandluskohustuse täitmisega. Määrus sisaldab ettepanekut, mille kohaselt antakse Komisjonile õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte määruse nõuete täpsustamiseks. Selle jõustumisel tekivad liikmesriikidele kohustused, mille sisudokumendid võtab vastu Komisjon ning mille osas liikmesriikidel ei ole sõnaõigust, küll aga kohustus neid vastavalt täita. Ebaselgeks jääb, milleks ja kellele see määrus tegelikult vajalik on. EK põhjendused on selles osas üldised ja maailmapäästvad, aga millised määruses olevad tegevused aitavad konkreetselt kaasa just nende eesmärkide saavutamisele on sisuliselt põhjendamata. Seega jääb segaseks, kuidas määrusega loodav nn seireraamistik aitab sisult kaasa algatuse üld-eesmärkide (kliimaneutraalsuse ja kliimamuutustele vastupanuvõime saavutamine; elurikkuse vähenemise tagasipööramine ja elurikkuse valdkonnas võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmine jne) täitmisele. Selgitamata ning põhjendamata on kuidas kogutud andmed aitavad saavutada kliimaneutraalsust jt eesmärke. Kirjas on, et dokumendi eesmärk ei ole sekkuda metsaplaneerimisse ja -majandamisse, vaid koguda ja jagada õigeaegseid ja võrreldavaid andmeid. Kui nende andmete põhjal hakkab EL

Arvestatud osaliselt. Põhjendused: antud määrus ei suurenda erametsaomanike halduskoormust, Eesti seisukohad käsitlevad topeltraporteerimise vältimist ning määruse ettepanek ei sekku metsamajandamisse.

tegema edasisi poliitilisi otsuseid, mis seavad reegleid või täiendavaid piiranguid metsade kasutamisele, siis mõjutab see määrus otseselt metsade majandamist. Meie silmis hakkab määrus seadma ka täiendavaid kohustusi juba olemasolevatele, mille raames tuleb Euroopale erinevaid andmeid esitada, sh suurendaks veelgi nende dubleerimist. Leiame, et tegemist on määrusega, kus on seatud hulganisti dokumendiga otseselt mitte seotud üldisi eesmärke, mis seal tegelikult sisalduma ei peaks. Sel moel sekkub EK jõuliselt metsanduse ja metsade majandamise valdkonda, mis EL aluslepingute järgi on liikmesriikide kompetentsis. Nõustume, et täpsemate andmete poole püüdlemine on igati mõistetav ja vajalik, kuid eesmärgid peavad olema konkreetsed ja praktilised. Praegune määruse eelnõu ei sea konkreetseid eesmärke ega seleta lahti nende sisulise täitmise viisi. Jääb mulje, et EK tegelikuks eesmärgiks on saada täpsemaid andmeid liikmesriikide metsanduse kohta ning seeläbi tugevamalt kontrollida ja suunata liikmete metsandussektorite arengut. Nii on võimalik jõustada üha uusi meetmeid ning muuta esialgselt vabatahtlikud meetmed kohustuslikuks. Eesti Erametsaliit ei toeta praegusel kujul Euroopa metsaseire ja strateegilise planeerimise määruse vastuvõtmist. Sellega kaasnevad Eestile nii täienev bürokraatia, halduskulud, täiendavad kohustused ja veel teadmata potentsiaalsed kohustused läbi delegeeritud aktide.

Riigimetsa Majandamise Keskus

Määruses on seatud ambitsioonikad eesmärgid nii andmete kogumise kui nende kasutamise osas. Artiklites 5 ja 8 ning täpsemalt lisades kirjeldatud indikaatorid annavad metsade kohta vaieldamatult väärtuslikku infot. Igapäevaselt metsas andmeid kogudes ning andmete põhjal järeldusi ja otsuseid tehes näeme määruses eesmärgistatud andmekogumises ja andmete kasutamises kitsaskohti. Toome alljärgnevalt välja peamised tähelepanekud. RMK hinnangul ei pruugi määruse rakendamine tänaste tehniliste võimaluste juures olla võimalik, nõuab märkimisväärseid täiendavaid kulusid ja tõstab halduskoormust või paneb selle koormuse metsaomanikule.

Esiteks, määruse ettepanekust ei selgu, mis kujul andmeid soovitakse. 12. jaanuaril 2024 toimunud infoseminaril kinnitati, et soovitud andmed Eesti kohta on võimalik koguda suuresti statistilise metsainventuuri (SMI) abil. Juhime teie tähelepanu asjaolule, et SMI annab keskmistatud hinnangu Eesti metsade kohta ning ei võimalda määruses viidatud 0,5 hektari täpsusega (vastab sisuliselt eraldise suurusele) infot kaardil kuvada. Nii annab SMI näiteks hinnangu sellele, kui palju võiks Eestis olla vanu loodusmetsi, kui palju on meil erinevaid kasvukohatüüpe jne, kuid ei paku 0,5

Arvestatud osaliselt. Põhjendused: Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi, vaatlusandmete kogumist, töötlemist ja säilitamist, vaatlustulemuste analüüsimist ning muutuste prognoosimist. Andmed on aluseks tegevus-, arengu- ja korralduskavade ning õigusaktide koostamisel ja muutmisel ning nende mõju hindamisel.

hektari täpsusega asukohainfot koos seal olevate metsaandmetega.

Eraldisepõhine metsa info on olemas RMK hallatavate maade kohta, kuid erametsade osas on see kas puudulik või puudub täielikult. Seega, kui andmed tuleb esitada kaardikihtidena, ei ole võimalik määrusega seatud eesmärke täita tegemata olulisi muudatusi Eesti metsaandmete kogumises. Samuti tuleb arvestada, et juhul, kui soovitakse alustada eraldisepõhise info kogumisega ka erametsas, siis Eesti metsade mitmekesisus (meil on kokku ligi 20 erinevat metsa kasvukohatüüpi, lisaks alltüübid) teeb lühikese intervalliga andmete kogumise äärmiselt keeruliseks ja küsitavaks.

Teiseks, seades eesmärgiks andmete aktuaalsuse, on vaieldamatult ainsaks andmete kogumise võimaluseks kaugseire. Samas, tuleb arvestada, et ka kaugseire võimalustel on piirid. Rõhutame, et kõikide indikaatorite puhul oleks vajalik vähemalt 10-meetrine mõõtmistäpsus, mis võimaldab satelliidiga kogutud andmeid töödelda ja saada piisava täpsusega infot näiteks puude kõrguse kohta, eristada okas- ja lehtpuid, anda hinnangut seal kasvava puuliigi kohta, kirjeldada muutusi ajas (häiringud nagu ürask, üleujutusest tingitud suremus, tulekahjud, suuremad tormimurrud). Samas ei anna see piisavalt infot eristamaks alustaimestikus kasvavaid liike või kogumaks infot metsa süsinikuvaru kohta. Samuti tuleb arvestada, et võrreldavad lidari andmed kogu Eesti kohta saadakse täna mitte ühe vaid nelja aastaga, mis tähendab, et määruses eesmärgiks seatud nädalate kaupa või iga-aastaselt info kogumine ei ole võimalik. Andmete kättesaadavust ja kaugseire abil kogumist mõjutab oluliselt ka Eesti geograafiline asukoht (valgustingimused, pilvkate, sademed jms). Täiendavate lidari ülelendude tellimine tähendab paratamatult riigile lisanduvat väljaminekut.

Kolmandaks, tavapärase metsakorraldusega saab koguda palju ja täpseid andmeid, kuid see on aja- ja ressursimahukas. Näiteks on 5-aastane intervall mitmete indikaatorite juures küll saavutatav, kuid andmete tõlgendamisel peab arvestama tegelikku ajalist varieeruvust, kus osad andmed on aastatagused, teised 10 aastat tagasi mõõdetud. Samuti ei võimalda tänased metoodikad saada täpseid hinnanguid näiteks määruses kirjeldatud indikaatorile, lagupuidule, mis on oluliseks sisendiks ka netojuurdekasvu hindamisel.

Neljandaks, juhime tähelepanu, et süsinikuvoogude hindamine soovitud

Antud määrusega kehtestatakse ühtne EL metsaandmete kogumise metoodika, mis loob selge lisandväärtuse; Potentsiaalne halduskoormus suureneb vaid riigistruktuuridele, mitte eraisikutele ja ettevõtetele; Kaitse alla võtmine, sh kompensatsioonid, on reguleeritud Eesti siseriikliku õigusega, antud määrus sätestab ainult tähtaja asukohtade leidmiseks.

operatiivsusega ja kirjeldatud indikaatorite alusel ei ole võimalik. Üldistav hinnang on võimalik anda süsinikuvarule, kuid ka seal soovitame muudatuste tuvastamiseks ja täpsemateks hinnanguteks vähemalt 5-aastast intervalli. Süsiniku voogude hindamiseks metsaökosüsteemis on tarvis lisaks puidu maapealse biomassi varu hindamisele võtta arvesse ka maa-alune biomass ja alustaimestik (mis on sageli oluline süsinikusiduja just esimestel raie- ja häiringujärgsetel aastatel) ning süsinikuringest väljuva voona on oluline anda hinnang ka tänu orgaanilise aine lagunemisele tekkivale emissioonile, mis tähendab täiendavalt ka mullahingamise mõõtmist.

Jääb segaseks, millist kitsaskohta määrusega Eesti jaoks lahendatakse. Meie hinnangul puudub määruse rakendumisega Eestile täiendav lisaväärtus, ühtlustamisega kaotame andmete kvaliteedis ja selguses. Samas võtame täiendavaid kohustusi ja kanname täiendavaid kulusid. Meie hinnangul ei ole see põhjendatud. Seletuskirjas tuuakse välja, et Eesti metsaandmed on võrreldes teiste Euroopa riikidega juba täna heal tasemel, need on kättesaadavad ja võrreldavad (ka teistes riikides on kasutusel SMI- sarnased riiklikud metoodikad). Samas rõhutatakse, et määruses välja pakutud lähenemised andmete kogumiseks ei anna soovitud täpsust ja/ või on raske hinnata indikaatorite hindamise kulusid, tulemuslikkust ja täpsust, kuna täna veel puuduvad delegeeritud aktid ja rakendusaktide eelnõud, ühtselt mõistetavad definitsioonid ja metoodikate kirjeldused.

Palume üle vaadata hinnang kaasnevale halduskoormusele ja kuludele. On selge, et indikaatorite ühtlustamisega (mõjuhinnangus välja toodud 10 000€ ühe indikaatori kohandamiseks (indikaatoreid loetletud ca 50)), andmete edastamiseks andevahetussüsteemi välja töötamine, täiendavate andmete kogumine ja esitamine toob kaasa nii ühekordseid kui uusi püsikulusid. Meie hinnangul ei saa järeldada, et metsaomanike ja inimeste halduskulud on ebaolulised. Seisukoht, mis rõhutab võtta koheselt kaitse alla kõik põlis- ja loodusmetsad, peab arvestama maaomaniku õigusega saada kompensatsiooni. Arvestades Eesti metsade kujunemist poollooduslikuks inimmõju tulemusena ja metsa- ja puidusektori tähtsust Eestis, tuleb täiendava kaitse vajaduse puhul hinnata sotsiaalmajanduslikku mõju, mõju puiduressursi kasutusele ja metsade edasisele süsinikusidumise võimele.

Kui kinnitatakse, et määruse eesmärk ei ole sekkuda metsaplaneerimisse ja –

majandamisse, ei saa esitatud andmete alusel seada liikmesriikidele ootusi või kohustusi praktikate muutmiseks. Seletuskirjas on korduvalt toodud välja ootus, et määruse tulemusena muudetakse tavapärast metsade majandamist nt süsinikku siduvamaks, häiringukindlamaks, või rakendatakse täiendavat kaitset. Kõik näited eeldavad majandamispraktikate või -piirangute muutust nii majandus- kui kaitsealustes metsades. Sedavõrd põhimõtteliste muudatuste tegemine nõuab uudsete praktikate lahti kirjutamist, õigusaktide analüüsi ning mõjuanalüüsi muutunud praktikate rakendamisel.

Neljandaks, toetame seisukohta, et vastutus kogutavate ja esitatavate andmete, sh nende kvaliteedi eest lasub liikmesriigil. Samas rõhutame, et ka andmete tõlgendamisel peavad liikmesriikide eksperdid olema kaasatud, et otsuste tegemisel oleks arvestatud liikmesriikide eripäradega ning vajadusel tehtud täiendavaid analüüse.

Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda

• Oleme arvamusel, et Komisjon peaks kasutama olemasolevaid andmeid ja vahendeid ning mitte tegema ettepanekuid kattuvate ja bürokraatiat suurendavate regulatsioonide kohta. Täna puudub Komisjoni eelnõus sisukas ja argumenteeritud analüüs sellest, milline oleks määruse rakendamisest saadav lisandväärtus just nimelt võrreldes seda olemasolevate võimalustega. Meie hinnangul on täna on algatuse sõnastatud eesmärgi ja rakendamise tulemuse vahel suur ebakõla, sest määruse rakendamise tulemus oleks seireraamistiku loomine. Andmed ise ega raamistik, ei taga aga kohanemist kliimamuutustega vmt. • Eelnõu seletuskirja lk 5 tuuakse välja, et koguma peab üksnes selliseid metsaandmeid, mis on seotud EL õigusaktide ja poliitikaeesmärkidega ning lk 19 punktis (13), kus tuuakse välja, et andmed on vajalikud liidu poliitika toetamiseks kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise, katastroofiriski ennetamise ja juhtimise, elurikkuse ja biomajanduse valdkonnas. Sellest nähtub, et tegemist on poliitilise küsimuse ja eesmärkidega, mitte sisulise.

• On arusaamatu miks ja kuidas Komisjon eeldab, et EL-ülene seireraamistik või sealsed andmed aitavad kuidagi lokaalselt teha paremaid otsuseid (maaomanikud, riiklikud institutsioonid). Ning et määruse rakendamisega paraneks kuidagi otsuste tõenduspõhisus, teadusuuringute sisu/tase ja innovatsioon. Nii on arusaamatu artikli 1 lõige 2, mis ütleb, et määrusega kehtestatav teabe kogumise ja sellele juurdepääsu andmise eeskiri toetab riiklikku metsamajandamist. On arusaamatu kuidas andmete kogumine ja nendele juurdepääsu andmine suurendab ise metsade vastupanuvõimet

Arvestatud osaliselt. Põhjendused: Antud määrusega kehtestatakse ühtne EL metsaandmete kogumise metoodika, mis loob uue, sisulise lisandväärtuse, sh metsandusalastes teadus- uuringutes, mida on ülikoolid ise välja toonud. Omandiõiguse riivet Justiitsministeerium ei näinud. Otsekohalduva määruse valik on tehtud, et andmed oleks paremini harmoniseeritud, arengukava osas kajastab seisukoht teemat. Eesti seisukoht on, et liikmesriikide lisanduvad kulutused metsaseire nõuete rakendamisel peaks olema komisjoni poolt

metsa- ja maastikupõlengute, kahjurite, põudade ja muude häiringute suhtes (art 1 lg 2 punkt e). • Soovime juhtida tähelepanu, et andmed, mida Komisjon kavatseb koguda, võivad sisaldada üsna tundlikku teavet eraomandi kohta, mis seavad kahtluse alla nii andmete jagamise kui ka selle, kuidas neid andmeid kasutatakse. Samuti on küsitav erametsaomaniku soov enda maa ja vara kohta informatsiooni jagamine riigile, kes need Euroopa Komisjonile edastab, kes omakorda need üldsusele avalikustab. Selles osas puudub määrusese eelnõus analüüs võimaliku omandiõiguse riive kohta. • On selgusetu sekkumise valiku argumentatsioon. Valik otsekohalduva määruse kasuks on meie hinnangul ebaproportsionaalne nii sõnastatud eesmärke kui oodatavat tulemust silmas pidades. Samuti on õiguslikult kummaline, et Komisjon soovib otsekohalduva ja siduva määrusega kehtestada vabatahtlikke instrumente, millel omakorda on ette antud soovituslik sisu ja struktuur (artikkel 13 ja IV lisa). Jätame siinkohal pikemalt käsitlemata selle, et rahvusvaheliselt on riiklikud metsanduse programmid juba väga levinud instrumendid metsapoliitika suunamiseks ja kujundamiseks7. • Juhime tähelepanu, et määruse rakendamine ja järelevalve Komisjoni ja liikmesriikide jaoks on uus kohustus. Nii on DG ENV näinud ette oma kulude suurenemist perioodil 2025-2017 (ja jätkuvad pärast seda) 1 miljoni euro võrra; Euroopa Keskkonnaamet ca 4,4 miljoni euro võrra. Vajalik on tööle võtta mitmeid uusi ametnikke. Lisaks eeltoodule suurenevad samal perioodil halduskulud määruse rakendamise tulemusena ca 2,5 miljonit eurot. Mõjuhinnang aga ei käsitle liikmesriikide kulusid, samuti ei näe Komisjon liikmesriikidele ette mitte mingeid vahendeid määruse rakendamiseks. Kõike arvesse võttes oleme mures, et kas meie metsanduse ja keskkonna valdkond kannatab välja kulude suurenemise määruse rakendamisega seoses. Kas see võib mõjutada neid maaomanikele oluliste teenuste kättesaadavust, mida täna Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur pakuvad? Me ei saa olla nõus määruse rakendamise kulude katmisega olemasolevate meie maaomanikele vajalike teenuste arvelt. Seda eriti olukorras, kus Keskkonnaagentuur on varasemalt öeldud, et seirete mahtu ei ole eelarveliste piirangute tõttu võimalik suurendada. Kokkuvõttes ei tervita Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Komisjoni algatust. Eesti ega Euroopa Liit ei vaja juurde täiendavat bürokraatiat ning suurenevaid kulusid. Määruse eesmärkide ja oodatava tulemuse vahel on ebakõlad ning loodetava mõju seisukohast on sekkumine määruse kujul täiesti ebaproportsionaalne. Kogu regioonis on piisavalt palju häid andmeid, et kujundada valdkondlikku poliitikat ning jälgida

kaasrahastatud.

selle juurutamist. Kasutades selleks kaugseire võimalusi ning olemasolevaid ja juba kättesaadavaid andmeid. Juhime tähelepanu, et väga tugevat kriitikat on antud määruse osa avaldanud ka Copa-Cogeca ning teised Euroopa maa- ja metsaomanike katusorganisatsioonid. Oleme arvamusel, et Eesti seisukoht peab olema eelnõud mitte toetav. 6 https://unece.org/forests 7 https://foresteurope.org/wp-content/uploads/2016/08/SoEF_2020.pdf (lk 203)

Rahandusministeerium Andmed peavad olema järjepidevad, võrreldavad, võimalikult ajakohased ja kättesaadavad. Kui EL metsandusandmete kvaliteet ei ole piisav, on andmesüsteemide edasiarendamine vajalik. Andmete kogumisel, töötlemisel ja avaldamisel tuleb võimalikult ära kasutada olemasolevaid süsteeme ning hoiduda andmeesituskoormuse suurendamisest. Kaasnevate kulutuste puhul tuleb Komisjoni ja Euroopa Keskkonnaameti lisakulutuste kõrval arvesse võtta ka liikmesriikides tekkivaid kulutusi ning kõrvutada neid arendustest saadava kasuga. Valitsussektori kulutused tuleb kavandada riigi eelarvestrateegia ja aastase eelarve koostamise käigus. Taotleda tuleb asjassepuutuvate seonduvate raamistike ja andmestike vastastikust täiendamist ning vältida dubleerimist (näiteks haakuvus Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise süsteemiga).

Arvestatud.

Tartu Ülikool Avaldame metsaseire määrusele tugevat toetust. Tegu on Eestile ning Euroopale tervikuna äärmiselt vajaliku algatusega, mis on hädavajalik ELi metsastrateegia, ELi elurikkuse strateegia ning paljude teiste Euroopa-üleste aga ka siseriiklike eesmärkide täitmiseks teiste liikmesriikidega võrreldavatel alustel. Viime ökoloogia ja maateaduste instituudis läbi rahvusvahelist teadus- ja arendustööd metsade ja metsaökosüsteemidega seonduvates valdkondades ning näeme tungivat vajadust ELil ühtse süsteemi loomiseks täpsete ja võrreldavate metsaandmete järjepidevaks kogumiseks ja jagamiseks. Tänane teave Euroopa ökosüsteemide, sh metsade, seisundi ja nende poolt osutatavate looduse hüvede ehk ökosüsteemiteenuste (sh nii reguleerivad, varustavad kui kultuurilised ökosüsteemide hüved) kohta on katkendlik, liikmesriigiti väga erineva kvaliteediga ning ei rakenda piisavalt Euroopa ühise investeeringuna loodud kaugseiresüsteemide võimalusi. Varieeruva kvaliteediga info Euroopa metsade kohta on takistuseks ühiste keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisel ning asjakohaste ühiste poliitikahoobade kujundamisel sh kliimamuutustest tulenevate ohtude leevendamiseks. Kliimamuutus ja elurikkuse kao jätkumine toovad aina suurema tõenäosuse taimekahjurite kiireks levikuks, metsa- ja maastikupõlengute, põudade ja üleujutuste sagenemiseks. Kiire ja täpne seire ning ühistel alustel olev info

Arvestatud.

aitab piiriülestele ohtudele kiiresti reageerida ning liikmesriikide omavahelist koostööd soodustada. Meie peamised tähelepanekud määruse kohta:

Leiame, et Eestil on määrusest vaid võita. Metsade jätkusuutlik kasutus ning hea seisund, mille poole me Eestis püüdleme, on konkurentsieeliseks nii metsamajandamisest tulevate toodete turustamisel kui ka muude metsaga seotud näitajate võrdlemisel (sh LULUCF raames). Õiglaseks arvestuseks aga peab liikmesriikide metsade kohta käiv info olema tuvastatud ja tunnustatud võrdsetel alustel.

Praeguses sõnastuses on liikmesriikidel võimalus kasutada oma pikaajalist kogemust ning integreerida ühise seirega olemasolevad seiremetoodikad. Selle võiks Eesti seisukohas ka eraldi välja tõsta.

Peame oluliseks, et metsaseire määrus hõlmab nii metsi kui puiduressurssi kui ka metsi kui ökosüsteeme ja erinevate ökosüsteemiteenuste pakkujaid. Näeme, et ühistel alustel olev seire aitab kaasa uute majandusharude ja -turgude tekkele, mis lisaks puitsele biomassile hõlmab ka metsade kultuurilisi ja reguleerivaid hüvesid (nt süsinikuvaru hoidmine, rekreatsioon, sidusus jms). Peame oluliseks, et Eesti seisukohas oleks väljendatud toetus tagada ühise seirega info metsade tänaste majanduslike (sh metsa biomassi kasutusega energiaks ja puittoodete tootmise ning nendega kauplemise) kui ka ökoloogiliste väärtuste ja seisundi kohta. Pikaajaliseks ja vajalikuks sihiks on võimekuse tagamine üleeuroopaliselt jälgida ja hinnata nii elurikkuse seisundit kui ka varustavate, kultuuriliste ja reguleerivate ökosüsteemiteenuste seisundit.

Toetame kõiki II lisas loetletud metsaandmete rakendamist, kuid puistu struktuuri (lisa II, d) puhul toome välja, et erineva rinnasdiameetriga puude arv hektaril ei ole piisav indikaator puistu struktuuri hindamiseks, vaid oluline on hinnata ka a) puistu vertikaalset struktuuri ja b) vanade puude (suure diameetriga puude) esinemist ning c) häilude olemasolu.

Lagupuidu indikaatoris (lisa II, h) ei tohiks seisva ja lamava puidu maht hõlmata juuri.

Lisaks teeme ettepaneku jätta võimalus tulevikus metoodikate arenemisel lisada teisi vajalikke seirekomponente.

Eesti Metsa- ja 1. Metsapoliitika kujundamine, sealhulgas arengukavade koostamise Arvestatud.

Puidutööstuse Liit protsess, sisu ja ajaline raamistik on liikmesriikide eripärasid arvestades asjakohane jätta iga riigi enda otsustamiseks. 2. Oleme seisukohal, et kaugseire meetodid vajavad asjakohast kasutuselevõttu, kuid metsaseire peaks lisaks kaugseirele tuginema ka muudele usaldusväärsetele riiklikele seiremeetoditele. 3. Riiklikud võimalused ja ressursid on piiratud, millest tulenevalt on asjakohane tagada juba seniste inventuuride maksimaalne kasutamine. 4. Liikmesriikide kulutused metsaseire nõuete rakendamisel peaks olema komisjoni poolt kaasrahastatud. Määruse metsaandmete kogumiseks peaks liikmesriigil olema võimalik saada kaasrahastust Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimameetmete programmist (LIFE). 5. Eesti jaoks on oluline, et määruses kasutatavad mõisted põhineksid rahvusvaheliselt kokkulepitud ja teaduspõhistel definitsioonidel, oleksid kooskõlas ja sidusad teiste EL regulatsioonidega ning nende määratlus ei võimaldaks mitmeti tõlgendatavust. 6. Määruse eelnõu osas Eesti lõpliku seisukoha kujundamiseks on vajalik, et määruse eelnõu menetluse käigus oleksid esitatud liikmesriikidele kõikide delegeeritud aktide ja rakendusaktide eelnõud, millele viidatakse määruse eelnõus.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 22.11.2023

COM(2023) 728 final

2023/0413 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2023) 384 final} - {SWD(2023) 372 final} - {SWD(2023) 373 final} -

{SWD(2023) 374 final}

ET 1 ET

Seletuskiri

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

ELi metsi ja muud puittaimestikuga maad survestavad üha enam kliimamuutused ning

mittekestlik otsene või kaudne inimkasutus ja -tegevus ning sellega seotud maakasutuse

muutused. Sellised ohud nagu metsa- või maastikupõlengud, kahjuripuhangud, põuad ja

kuumalained, mis sageli üksteist tugevdavad, toovad tõenäoliselt kaasa sagedasemad ja

intensiivsemad katastroofid, mis sageli ületavad riigipiire. Need survetegurid kahjustavad

metsa vastupanuvõimet ja ohustavad metsade suutlikkust täita oma erinevaid keskkonna-,

sotsiaalseid ja majanduslikke funktsioone. Mõned ohud, näiteks metsa- või

maastikupõlengud, kujutavad endast samuti otsest ohtu inimeste tervisele ja ohutusele. Peale

selle suurendavad need metsade majandamise kulusid, sealhulgas metsa- või

maastikupõlengute tõrjumise kulusid.

Terviklik ja kvaliteetne seiresüsteem, mis hõlmab kõiki metsi ja muud puittaimestikuga maad

ELis, võib aidata paremini võidelda kõigi nende survetegurite ja ohtudega. Näiteks võrastiku

liituse ja selle häiringute sage seire Maa seire (EO) tehnoloogia abil, mida täiendavad

kohapealsed vaatlused, võib esile tuua metsade haavatavuse mustreid ja võimaldada

otsusetegijatel võtta kohanemismeetmeid. Kui need teadmised puuduvad, mõjutab see ka

liikmesriikide metsaplaneerimise õigeaegsust ja kvaliteeti. Pikaajaline integreeritud

planeerimine on väga oluline, et hoida metsateenuste ja -ressursside nõudlus tasakaalus ning

tagada vastupanuvõime katastroofide suhtes vastavalt ELi poliitikaeesmärkidele ja sihtidele

metsateenuste, -kasutuse ja -kaitse valdkonnas.

Praegused seirevahendid ei täida täielikult oma eesmärki. Sellised teenused nagu Copernicuse

juhitud Euroopa metsatulekahjude teabesüsteem ja Copernicuse maismaaseire teenuse

metsade kõrgresolutsiooniga kiht on toonud ELis kaasa teataval määral standarditud

kaugseirel põhinevat seiret ja andmeid. Töö peamiselt riiklike metsainventuuride kaudu

kogutavate maapealsete andmete ühtlustamiseks on aga keskendunud mõnele

puiduressurssidega seotud põhimuutujale, nagu maapealne biomass, kasvava metsa tagavara

ja juurdekasv. Isegi sellistel juhtudel esineb lünki andmete õigeaegsuses ja laiemas

kättesaadavuses, mis põhjustab ebakindlust andmete usaldusväärsuse suhtes ja piirab nende

kasutust. Ei ole tehtud tööd muutujaid käsitlevate muude maapealsete andmete ühtlustamiseks

(eelkõige seoses elurikkusega), mis muudab kogu ELi hõlmava metsaökosüsteemi seisundi

hindamise keeruliseks. Peale selle on metsade kohta kättesaadavates andmetes

märkimisväärseid lünki, näiteks põua või kooreüraskiga seotud metsakahjustuste osas. Need

lüngad takistavad maahaldajatel ja asjaomastel ametiasutustel metsakatastroofe tõhusalt

ennetada, nendeks valmistuda ja neile reageerida. Peale selle saab mitmeid

metsaparameetreid, nagu metsa biomass ja struktuur, usaldusväärselt kaardistada ja jälgida

kogu ELis üksnes kohapealsete vaatluste, kaugseire ja modelleerimise kombineerimise teel.

Selline kombinatsioon on keeruline ja nõudlik, sageli andmete jagamise ja

juurdepääsetavusega seotud probleemide tõttu.

Et puudub teave metsade seisundi ja arengu kohta seoses häiringute või ökosüsteemi

dünaamikaga, on poliitikakujundajatel ja metsamajandajatel raske näha suundumusi,

tuvastada kahjusid või degradeerumist varases etapis ning nende suhtes tõhusalt tegutseda.

See takistab metsade suutlikkust tagada ühiskonnale pidevalt ökosüsteemiteenused, tooted ja

funktsioonid, sealhulgas kliimamuutuste leevendamist, milles metsadel on oluline osa.

Üldiselt on teave metsade seisundi, nende ökoloogilise, sotsiaalse ja majandusliku väärtuse,

neile mõjuvate survetegurite ja nende osutatavate ökosüsteemiteenuste kohta ELis killustatud

ET 2 ET

ja katkendlik, suurel määral ebaühtlane ja ebajärjekindel, andmelünkade ja kattuvustega ning

andmeid esitatakse märkimisväärse viivitusega ja sageli ainult vabatahtlikkuse alusel. Kuigi

on olemas aruandlusprotsessid, millega kogutakse andmeid ja teavet metsade ja nende arengu

kohta, nagu EUROSTATi Euroopa metsade arvepidamine, Euroopa metsade kaitset käsitleva

ministrite konverentsi aruanded Euroopa metsade seisundi kohta või ÜRO Toidu- ja

Põllumajandusorganisatsiooni ülemaailmsed metsaressursside hindamised, puudub ELil ühtne

süsteem täpsete ja võrreldavate metsaandmete järjepidevaks kogumiseks ja jagamiseks.

Maa seireks satelliitidelt või õhust (sealhulgas mehitamata õhusõidukitega) kasutatavate

seirevahendite ja -tehnoloogiate ning ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi teenuste,

nagu Galileo programmi kiire areng annab ainulaadse võimaluse ajakohastada, digitaliseerida

ja standardida metsade seiret kui teenust kõigile metsakasutajatele ja ametiasutustele. See

võib olla kasulik liikmesriikide vabatahtlikule integreeritud pikaajalisele planeerimisele ning

stimuleerida nende tehnoloogiate ja nendega seotud uute oskuste turu kasvu, sealhulgas

VKEde jaoks ELis. Järgida tuleb andmekaitset ja omandiõigust.

Seda arvesse võttes on käesoleva ettepaneku eesmärk: i) tagada sidus ja kvaliteetne seire, mis

võimaldab jälgida edusamme metsadega seotud ELi eesmärkide, poliitikaeesmärkide ja

sihtide saavutamisel, sealhulgas elurikkuse, kliima ja kriisile reageerimise valdkonnas; ii)

parandada riskihindamist ja valmisolekut; ning iii) toetada maahaldajate ja avaliku sektori

asutuste tõenduspõhist otsuste tegemist, edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni.

Viimastel aastatel on ELi institutsioonid ja liikmesriikide eksperdid – asjaomastes

eksperdirühmades, sealhulgas alalise metsakomitee alltöörühmas – korduvalt ja selgelt

viidanud vajadusele tõhustada ELi metsaseiret. Sellest tulenevalt kuulutati ELi uues

metsastrateegias aastani 2030 välja spetsiaalne seadusandlik ettepanek ELi metsade jälgimise

ning nendega seotud aruandluse ja andmekogumise kohta, mis hõlmaks ka metsade ja

metsandussektori strateegilisi kavasid, mille on koostanud vastutavad riigi ametiasutused.

Mõned liikmesriikide praegused vahendid ei hõlma integreerivat lähenemisviisi metsadele kui

multifunktsionaalsetele ökosüsteemidele, sest sageli käsitletakse metsi ainult konkreetsetest

poliitilistest vaatenurkadest: näiteks hõlmavad riiklikud energia- ja kliimakavad ning

pikaajalised strateegiad süsiniku sidumist, taastuvenergiat ja energiatõhusust ning riiklikud ja

piirkondlikud kliimamuutustega kohanemise strateegiad hõlmavad kliimamuutustega

kohanemise vajadusi, kuid neis ei võeta tingimata arvesse muid aspekte, nagu elurikkus või

vastupanuvõime.

Enamik riiklikke planeerimisvahendeid ei vaata kaugemale kümneaastasest

metsaplaneerimistsüklist. Seega ei võeta neis arvesse kliimamuutuste pikaajalist mõju näiteks

liikide levikule ega äärmuslike sündmuste sagedusele ja intensiivsusele. Tihti ei järgi need ka

kohandatavat lähenemisviisi, mis tähendab, et need ei suuda kajastada metsade ja

metsamajanduse poliitika arengut ELi ja liikmesriigi tasandil, mis nõuaks struktureeritud

reageerimist strateegilisel ja tulevikku suunatud tasandil.

Metsaga seotud ELi poliitika on pikaajaline ja nõuab tulevikusuundade strateegilist analüüsi,

mis põhineb õigeaegsel ja täpsel teabel. Näiteks tuleb 2050. aastaks saavutada eesmärgid

muuta EL kliimaneutraalseks (ELi kliimamäärus ning maakasutuse, maakasutuse muutuse ja

metsanduse määrus – LULUCFi määrus) ja kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimeliseks (ELi

kliimamuutustega kohanemise strateegia) ning tagada Euroopa ökosüsteemide säilimine ja

taastamine (kavandatav ELi looduse taastamise määrus). Paljud kliimamuutuste prognoosid

hõlmavad ajavahemikku kuni käesoleva sajandi lõpuni, sealhulgas uuringud selle kohta,

kuidas metsad reageerivad kliimamuutuste kiirenemisele ja on nendest mõjutatud.

ET 3 ET

Peale selle takistab riiklike planeerimismeetodite suur mitmekesisus või planeerimise

puudumine kiiret, sidusat ja tõhusat reageerimist katastroofiohule, eelkõige piiriülese

mõõtmega ohtudele, nagu taimekahjurid või metsa- või maastikupõlengud.

Seda arvesse võttes on ettepaneku täiendav eesmärk toetada liikmesriike vabatahtlikus

integreeritud pikaajalises planeerimises, et tõhustada erinevate sektoripõhiste

poliitikaeesmärkide ja sihtide järjepidevat rakendamist ja tagada metsa vastupanuvõime

muutuvas kliimas.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepaneku eesmärk on toetada selliste olemasolevate ELi poliitikameetmete sidusat ja

tulemuslikku rakendamist, mis mõjutavad metsi otseselt või kaudselt sellistes valdkondades

nagu keskkond ja elurikkus, kliima, katastroofiohu vähendamine, energeetika ja biomajandus.

Täpsemalt toetatakse ettepanekuga järgmisi poliitikavahendeid.

• ELi uus metsastrateegia aastani 2030, luues teadmusbaasi integreeriva lähenemisviisi

jaoks metsadele kui multifunktsionaalsetele ökosüsteemidele ning jälgides selle sihtide ja

eesmärkide saavutamist.

• ELi elurikkuse strateegia aastani 2030, määrates kindlaks näitajad, mille abil jälgida

järgmiste eesmärkide saavutamist: i) suurendada metsade kvantiteeti ja kvaliteeti ning nende

vastupanuvõimet selliste katastroofide suhtes nagu põlengud, põuad, kahjuri- ja

haiguspuhangud, mis kliimamuutuste tõttu tõenäoliselt suurenevad; ii) kaitsta rangelt

allesjäänud põlismetsi ja vanu metsi ning iii) arendada edasi Euroopa metsateabesüsteemi.

• Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse määrus, parandades näitajate seiret,

mis hõlbustab metsamaa kohta geograafiliselt täpsete andmete esitamist.

• Raadamist käsitlev määrus, määrates kindlaks raadamise ja metsa degradeerumise

seisukohast olulised näitajad, mis võimaldab jälgida edusamme degradeerumise vältimise

eesmärgi saavutamisel.

• Biomajanduse strateegia, parandades selliste näitajate katvust ja seiret, millega

jälgitakse ELis ja selle liikmesriikides kestlikkuse suunas tehtud edusamme ning mida

kasutatakse Teadusuuringute Ühiskeskuse biomajanduse teadmuskeskuse seiresüsteemis.

• Taastuvenergia direktiiv, suurendades tõendusbaasi seoses kestlikkuse kriteeriumidega

biomassi hankimiseks energia tootmiseks ning eelkõige nõudes, et liikmesriikidel oleks teave

põlismetsade ja vanade metsade asukoha kohta.

• Liidu elanikkonnakaitse mehhanism ja hiljuti vastu võetud ELi katastroofidele

vastupanuvõimega seotud eesmärgid, parandades metsaandmete kättesaadavust. See aitab

täiustada metsa- või maastikupõlengute ja muude katastroofide varajase hoiatamise

vahendeid, töötada välja täpsemad riskihinnangud ja suurendada üldist valmisolekut tulevaste

katastroofidega toimetulekuks.

• Euroopa digitaalarengu tegevuskava ja droonistrateegia 2.0, edendades

kaugseiretehnoloogia kasutamist metsaseires.

• Määrus, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, tugevdades kahjurite

dünaamika tõendusbaasi.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Euroopa rohelises kokkuleppes kutsuti üles võtma meetmeid, et parandada metsaala

kvantiteeti ja kvaliteeti ELis ning suurendada veelgi metsa vastupanuvõimet. Kokkuleppe

eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus, seada kõrgemad elurikkuse eesmärgid, tagada

ET 4 ET

tervislik keskkond, parandada inimeste tervist ja heaolu ning edendada kestlikku ja

ringbiomajandust. Selle tulemuslikkuse tagamiseks on väga oluline metsade ja ökosüsteemide

seisundi ja suundumuste ning multifunktsionaalsuse seire, mis toetab liikmesriikide

vabatahtlikku integreeritud pikaajalist planeerimist.

Ettepaneku eesmärk on tagada koostoime muude poliitikameetmetega, sealhulgas metsade

seisukohast oluliste andmekogumist, seiret ja planeerimist käsitlevate eeskirjadega. See

hõlmab õhu-, vee- ja loodusdirektiive ning komisjoni ettepanekuid looduse taastamise

määruse ja Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise muutmise kohta. Ettepanekuga

toetatakse ka kliimapoliitikat, võimaldades jälgida edusamme kliimamuutustega kohanemisel

ja nende leevendamisel ning süsinikku siduva majandamise kavade kasutuselevõttu

kavandatud süsiniku sidumise sertifitseerimise raamistiku alusel. Ettepanek on täielikult

kooskõlas ka Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuandega, eelkõige ettepanekuga 2, milles

selgesõnaliselt toetatakse jõupingutusi, mille eesmärk on „taasmetsastamine ja metsastamine

(sh tules hävinud metsade) ning vastutustundliku metsamajandamise tagamine“.

Samuti võib ettepanek aidata ELil näidata maailmale eeskuju ja innustada rahvusvahelist

üldsust võtma tõenduspõhiseid sihipäraseid meetmeid, et tugevdada metsade vastupanuvõimet

muutuvas kliimas ja parandada metsade kui multifunktsionaalsete ökosüsteemide kestlikku

majandamist. Kunming-Montreali üleilmne elurikkuse raamistik sisaldab sihtotstarbelist

eesmärki, mis käsitleb kättesaadavaid kvaliteetseid andmeid, teavet ja teadmisi elurikkuse

integreeritud ja kaasavaks haldamiseks.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõikel 1, millega antakse

ELile õigus tegutseda oma keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamiseks. Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 191 lõikes 1 sätestatud ELi keskkonnapoliitika eesmärgid on

keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine; inimese tervise kaitsmine;

loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine; meetmete edendamine rahvusvahelisel

tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige

võidelda kliimamuutuste vastu. ELi keskkonnapoliitika peab seadma eesmärgiks

kõrgetasemelise kaitse, võttes arvesse ELi eri piirkondade olukorra mitmekesisust. See peab

põhinema ettevaatuspõhimõttel ja põhimõtetel, mille kohaselt tuleb võtta ennetusmeetmeid,

keskkonnakahju heastada eeskätt tekkekohas ja saastaja peab maksma.

Samal õiguslikul alusel põhinevad ELi meetmed, mille eesmärk on kaitsta

metsaökosüsteemide looduspärandit. Metsaseire raamistik tagab andmed, mis võimaldavad

jälgida Euroopa rohelise kokkuleppe metsadega seotud eesmärke ja töötada välja

metsaökosüsteemide säilitamise poliitika. Keskkond on valdkond, kus ELil ja liikmesriikidel

on jagatud pädevus, mistõttu peab ELi tegevus olema kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

ELi tasandi meetmed on põhjendatud metsast sõltuvate turgude ulatuse ja piiriülese laadiga

ning kliimamuutustega seotud kasvavate ohtude ja ebakindlusega, mis nõuavad ELi poliitika

ja õigusaktide mõju jälgimist ning poliitikaeesmärkide saavutamiseks vajalike muudatuste

vajaduse täpsemat ja õigeaegsemat hindamist.

See puudutab eelkõige selliseid häiringuid nagu kooreüraskirüüsted, metsa- või

maastikupõlengud või tormid, millel kõigil on märkimisväärne piiriülene mõõde.

ET 5 ET

Kliimamuutustega nende häiringute sagedus ja intensiivsus suureneb, mille tulemuseks on

suuremad ennetamis- ja tõkestamiskulud, suurem kasvuhoonegaaside heide, elurikkuse

vähenemine ja turumoonutused. Mis puutub näiteks kooreüraskisse, siis on kooreüraski

levikukollete varajane avastamine väga oluline, et vähendada sanitaarraie ulatust ning sellega

seotud kulusid ja sissetuleku vähenemist. Suuremahuline sanitaarraie võib puiduturgu häirida,

avaldades eriti negatiivset mõju VKEdele, kes sõltuvad suurel määral puidu hinnast.

Feromoonlõksud ja muu kohapealne seire koos Maa seirega, mis pakub kvaliteetseid

andmeid, hõlbustavad õigeaegset poliitilist sekkumist ning võivad seega mängida

tulemuslikku ja tõhusat osa kulude vähendamisel. Teise näitena on konkreetsetes piirkondades

esineva metsatüübi ja põlevmaterjali tundmine oluline metsapõlengute ennetamise meetmete

jaoks ja liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames toimuva tegevuse tõhustamiseks, sest

täiustatakse Euroopa metsa- ja maastikupõlengute varajase hoiatamise süsteeme.

Metsaseire on praegu katkendlik ja killustatud, mis takistab ELil õigel ajal tegutseda

(piiriülese mõõtmega) stressitegurite ja ohtude vastu, nagu on soovitatud ELi uues

metsastrateegias, ning kasutada maksimaalselt ära kulutõhusat tehnoloogia arengut ja

digitaalset innovatsiooni, eelkõige seoses Maa seirega. Selline olukord on tingitud asjaolust,

et liikmesriigid on paljude aastate jooksul tegutsenud üksi ja kooskõlastamata viisil. Kuigi

metsaökosüsteemid ulatuvad sageli üle piiride, peetakse metsi sageli suveräänseteks üksusteks

ning seni ei ole täielikult välja töötatud järjepidevat ja riikideülest andmekogumist käsitlevat

lähenemisviisi. Heas seisundis ja vastupanuvõimelised metsad pakuvad ühist huvi ning

liikmesriigid tõenäoliselt ei lahenda seda killustatud olukorda ilma ELi sekkumiseta.

Planeerimiseks on mitmes liikmesriigis olemas vastavad vahendid, kuid valdkondlik poliitika

ei ole piisavalt kaetud, mis võib mõjutada poliitikakujundamise sidusust nii liikmesriikide kui

ka ELi tasandil. Liikmesriigid saaksid kasutada koordineeritud juhtimissüsteemi, et tagada

sektoripõhiste metsapoliitika eesmärkide järjepidev ajakava ja tagada ühise teabe lisamine.

• Proportsionaalsus

Ettepanekus valitud aspektide kombinatsioon on proportsionaalne, sest see piirdub nende

aspektidega, mida liikmesriigid peavad kavandatava määruse eesmärkide rahuldavaks

saavutamiseks rakendama. Selleks peavad liikmesriigid koguma üksnes selliseid

metsaandmeid, mis on seotud ELi õigusaktide ja poliitikaeesmärkidega. Peale selle põhineb

kavandatav määrus olemasolevatest riiklikest andmekogumissüsteemidest (peamiselt

riiklikest metsainventuuridest) pärit ühtlustatud andmete jagamisel. See vähendab seda, mil

määral peavad liikmesriigid kohandama oma andmekogumismeetodeid. Selleks et tagada

väikesed kohandamiskulud, on metsaandmete kirjeldused valitud riiklike metsainventuuride

käigus tehtud olemasoleva ühtlustamise põhjal. Ettepaneku eesmärk on kasutada ka

olemasolevaid esitatud andmeid, kui need vastavad nõuetele, vältides aruandekohustuste

dubleerimist. Liikmesriike julgustatakse tegema vabatahtlikku pikaajalist integreeritud

planeerimist, mis põhineb vastavalt olemasolevatel jõupingutustel.

Kõnealuse küsimuse ulatuse ja piiriülese mõõtme tõttu on EL ainus organ, kes saab tagada

järjepideva seireraamistiku ja julgustada liikmesriike ühendavat vabatahtlikku pikaajalist

integreeritud planeerimist. Liikmesriigi tasandil ei ole võimalik välja töötada andmekogumise

ja seire ühiseid standardeid ega planeerimise minimaalseid ühiseid elemente.

Ükski variant ei tähendaks liikmesriikidelt ELile suuremate volituste üleandmist kui seire

ühtlustamiseks ja standardimiseks vajalik (ei toimu volituste üleandmist metsamajandamisega

seotud tegevusvalikute tegemiseks).

ET 6 ET

• Vahendi valik

Käesoleva algatuse sisu ja täpsusastmega sobib pigem seadusandlik kui muu lähenemisviis.

Käesoleva ettepaneku eesmärke on kõige parem saavutada määrusega. See tagab samal ajal

sätete otsese ja ühetaolise kohaldatavuse ELis ning aitab seega kaasa ühtlustamisele ja

õigeaegsete andmete esitamisele. Määrus võimaldab kehtestada ühised standardid, mis on

siduvad ja vahetult kohaldatavad kõikides liikmesriikides, ilma et tekiks halduskoormust ja

viivitust, mis tulenevad vajadusest võtta õigusakt üle siseriiklikku õigusesse.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata, sest tegemist on uue seadusandliku algatusega.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Kooskõlas parema õigusloome suunistega tugineb käesolev määrus ja sellele lisatud

mõjuhinnang ulatuslikule konsultatsiooniprotsessile. Komisjon kogus arvamusi paljudelt

sidusrühmadelt, eelkõige liikmesriikide esindajatelt, keskkonnaorganisatsioonidelt,

teadusasutustelt, metsandusliitudelt ning ettevõtjate esindajatelt. Konsultatsioone peeti avaliku

konsultatsiooni raames, kolmel ekspertide seminaril ning kohtumistel sidusrühmade ja

liikmesriikidega. Alalise metsakomitee spetsiaalne alltöörühm kohtus neli korda ning

eesistujariikide Tšehhi ja Rootsi korraldatud kaks seminari andsid täiendavat teavet. Erinevad

seisukohad andsid väärtuslikku teavet ja teadmisi, mis aitasid koostada mõjuhinnangut ja

ettepanekut.

Tagasisidekorje

Tagasisidekorje kestis 8. aprillist kuni 6. maini 2022. Saadi 116 vastust 21 riigist, peamiselt

(loetelu on kahanevas järjekorras) üldsuselt, valitsusvälistelt organisatsioonidelt, avaliku

sektori asutustelt, ettevõtjate ühendustelt, kutseorganisatsioonidelt ja

keskkonnaorganisatsioonidelt.

ELi metsaseire ja strateegiakavade raamistiku loomise algatust toetati enamikus eri

sidusrühmade antud vastustes, kuid laiemast üldsusest toetasid seda vähem kui pooled.

Peamine väljendatud mure oli, et selle algatusega kaasnev suurem tsentraliseerimine ei tohiks

muuta olemasolevat riiklikku metsaseiret põhjendamatult koormavaks ning et uued õigusaktid

ei tohiks häirida metsaomanike praeguseid majandamistavasid. Komisjon võttis seda

arvamust arvesse mõjuhinnangus ja ettepaneku koostamisel.

Avalik konsultatsioon

Komisjon korraldas 25. augustist kuni 17. novembrini 2022 avaliku konsultatsiooni ja sai 314

rakendatavat arvamust.

Konsultatsiooni käigus koguti arvamusi metsaseire vajaduse, sellega seotud

tehnoloogiavalikute ning eelistatud poliitika- ja rahastamisvariantide ning metsade

strateegiakavade lisaväärtuse kohta. Tulemused kinnitasid selgelt, et on vaja kogu ELi

hõlmavat ühtlustatud ja õigeaegset teavet mitmesuguste metsaga seotud aspektide kohta, nagu

seisund, häiringud ja kliimamuutused. Seiresüsteemid peaksid tuginema väliandmetele koos

kaugseiretehnoloogiaga. Enamik vastajaid pidas parimaks poliitikavariandiks liikmesriikide

seiresüsteemide andmete integreerimist, samal ajal kui ühtset ELi seiresüsteemi toetati sama

palju kui lükati tagasi. Sellise süsteemi rahastamiseks tuleks kombineerida liikmesriikide,

erasektori ja ELi vahendeid. Ligikaudu pooled vastajatest leidsid, et terviklik ülevaade, üldine

ET 7 ET

koordineerimine ja võrreldavus ning teabevahetus teiste liikmesriikidega annavad

pikaajalisele planeerimisele lisaväärtust. Vaid väga väike arv vastajaid ei näinud mingit

lisaväärtust.

Ekspertide seminarid

2022. aasta oktoobris-novembris korraldas komisjon koos tehniliste ekspertidega kolm

seminari järgmistel teemadel: 1) „Metsade strateegiakavad“; 2) „Maa seire praegused ja

tulevased võimalused metsade operatiivseireks“; ning 3) „Metsaseire tulud ja kulud“.

Seminarid andsid mõjuhinnangu jaoks väärtuslikku teavet.

Alalise metsakomitee alltöörühm

2022. aasta novembrist 2023. aasta maini toimus neli kohtumist liikmesriikide esindajatega, et

pidada tehnilisi arutelusid poliitikavariantide üle. Eelkõige koguti arvamusi näitajate katvuse,

Maa seire kasutamise ja integreeritud pikaajalise planeerimise võimalike põhiaspektide kohta.

Aruteludes lähtuti avaliku konsultatsiooni tulemustest ja mõjuhinnangu kavandist ning need

tuginesid rühma liikmetele enne koosolekuid esitatud eelnevalt kindlaksmääratud

küsimustele. Seejärel võttis alltöörühm vastu aruande eelseisva algatuse kohta.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Ettepanek põhineb uusimatel teaduslikel tõenditel. Käesolevale ettepanekule lisatud

mõjuhinnangu aluseks on välisekspertide rühma koostatud toetav uuring, mis on avaldatud

[…]. Ekspertide rühm konsulteeris uuringu eri etappides tihedalt komisjoniga. Alltöörühma

koosolekud andsid liikmesriikidele võimaluse vahetada arvamusi algatuse põhiaspektide,

sealhulgas metsanäitajate esialgse loetelu, avaliku konsultatsiooni tulemuste ja pikaajalise

integreeritud planeerimise üle. Neid seisukohti võeti arvesse mõjuhinnangu ja kavandatava

määruse koostamisel.

Komisjon kasutas käesoleva ettepaneku koostamiseks ka paljusid muid teabeallikaid, eelkõige

ELi teadus- ja innovatsiooniprojektide tulemusi ning tunnustatud rahvusvahelisi aruandeid.

Euroopa Keskkonnaamet jagas erialaseid teadmisi ning oli tihedalt kaasatud käesoleva

ettepaneku ja selle mõjuhinnangu väljatöötamisse.

• Mõjuhinnang

Ettepaneku aluseks on mõjuhinnang. Õiguskontrollikomitee esitas 17. veebruaril 2023

mõjuhinnangu kohta reservatsioonidega positiivse arvamuse1. Õiguskontrollikomitee

põhipunktid hõlmasid algatuse lisaväärtuse küsimust, eelkõige seoses pikaajalise

metsaplaneerimisega, ja ELi sekkumise taseme eri variantide esitust (ELi metsad – metsade

seire ja strateegiakavade uus ELi raamistik (europa.eu)). Vastuseks arvamusele selgitati

ettepaneku lisaväärtust ning mõjuhinnangus töötati välja kombineeritud variant, mis ühendab

kohustusliku seire ja andmekogumise vabatahtliku planeerimisega.

Mõjuhinnangus kaaluti viit poliitikavarianti, millest kaks jäeti varakult kõrvale, sest on väga

ebatõenäoline, et nende abil saavutataks soovitud tulemused. Allpool esitatud poliitikavariante

hinnati täielikult.

1) Täielikult vabatahtlik variant: selle variandi eesmärk oleks saavutada ühine vabatahtlik

lähenemisviis metsaseirele ja integreeritud planeerimisele, et tagada metsadega seotud ELi

eesmärkide ja prioriteetide sidus saavutamine, jättes samal ajal liikmesriikidele maksimaalse

paindlikkuse nende konkreetse riigi olukorda ülekandmisel.

1 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13396-EU-forests-new-EU-

Framework-for-Forest-Monitoring-and-Strategic-Plans_et

ET 8 ET

Komisjon annaks välja vabatahtlikud suunised, et tugevdada andmekogumise järjepidevust ja

võrreldavust, edendada Maa seiret ja hõlbustada tõenduspõhise integreeritud

metsaplaneerimise väljatöötamist, näiteks pakkudes liikmesriikidele kaalumiseks ühiseid

põhinõudeid ja põhielemente.

Eksperdirühm toetaks komisjoni vabatahtlike suuniste ettevalmistamisel ning hõlbustaks

koordineerimist ja heade tavade vahetamist, et edendada ühtlustatud riiklikku andmekogumist

ning tõhustada metsaplaneerimise raamistikke ja mehhanisme.

Komisjon jätkaks Copernicuse maismaaseire teenuse kaudu olemasolevate Maa seire teenuste

osutamist valitud metsaandmete kohta, nagu fenoloogilised andmed ja primaarne

netoproduktsioon.

2) Seadusandlik variant: selle variandi eesmärk oleks luua kohustuslik ELi raamistik, mis

hõlmaks järgmist: i) metsaseiresüsteemi loomine metsaalade asukohatuvastuseks; ii) andmete

kogumine ja jagamine, sealhulgas Maa seire täiustatud kasutamine ning iii) integreeritud

metsaplaneerimine. Sellel variandil on kaks allvarianti, mis on seotud ELi sekkumise

tasemega metsaandmete katvuse, Maa seire süsteemide kasutamise ning strateegilise

planeerimise kavandamise ja arendamise suhtes liikmesriigi tasandil.

Mõlema allvariandi puhul jagatakse kohustuslikud metsaandmed kahte rühma, nagu on

kirjeldatud allpool.

– Standarditud andmed, mille puhul komisjon võtab juhtrolli ja tagab andmete ühtse

jagamise kogu ELis. Neid andmeid kogutaks peamiselt Maa seire (näiteks Copernicuse

programmi) kaudu ning nende suhtes kohaldatakse tehnilisi protokolle, näiteks neid, mida

kaitsetööstuse ja kosmose peadirektoraat ning Teadusuuringute Ühiskeskus juba kontrollivad.

– Ühtlustatud andmed, millesse liikmesriigid panustaksid oma kogutud andmetega,

kasutades oma uuringuid, näiteks maapealsetel vaatlustel põhinevaid riiklikke

metsainventuure, kuid kasutades võimaluse ja vajaduse korral Maa seire vahendeid. Kuigi

liikmesriigid peaksid esitama komisjonile ühtlustatud andmed vastavalt ühistele

standardkirjeldustele, ei oleks nad kohustatud oma andmekogumismeetodeid (näiteks

proovivõtumeetodid ja mõõtmismeetodid) standardima, vaid üksnes tegema andmed

kättesaadavaks ühtlustatud viisil, kui andmete täpsuse nõuded on täidetud. See tähendab, et

liikmesriigid võiksid jätkata oma olemasolevate andmekogumissüsteemide kasutamist, kui

need on kättesaadavad, ilma et praegu kasutatavaid vahendeid oluliselt muudetaks.

Kohustuslike metsaandmete puhul ühtlustataks kirjeldused ja meetodid kas olemasolevate

kirjelduste ja meetodite või eksperdirühma abiga välja töötatud meetodite alusel (vt allpool).

Kui ühtlustatud hinnangute ebakindlus on liiga suur, siis soovitatakse metsaandmeid

standardida.

Teise allvariandiga nähakse ette selliste täiendavate metsaandmete lisamine

metsaseiresüsteemi, mis ulatuvad olemasolevatest ELi ja rahvusvahelistest seire- ja

aruandlussüsteemidest kaugemale. See hõlmaks komisjoni soovituste esitamist liikmesriikide

väljatöötatud integreeritud pikaajaliste kavade kohta.

3) Kombineeritud variant: see variant ühendaks eespool kirjeldatud vabatahtlike ja

seadusandlike variantide põhiaspektid. Seireaspektid oleksid kohustuslikud, et lahendada

probleem, mis on seotud andmete katvuse erineva tasemega ja erinevate lähenemisviisidega

andmekogumisele liikmesriikides (nagu ka seadusandliku variandi teise allvariandi puhul).

Integreeritud metsaplaneerimine oleks liikmesriikidele vabatahtlik (nagu täielikult

vabatahtlikus variandis).

ET 9 ET

Kõige tulemuslikumaks, tõhusamaks ja sidusamaks poliitikavariandiks hinnati täielikult

seadusandlikku lähenemisviisi. Ühise raamistiku loomine lihtsa ja ühtse vahendi abil vastaks

vajadusele edendada terviklikku ja integreerivat lähenemisviisi metsadele, järgides

põhimõtteid, mis on esitatud ELi uues metsastrateegias aastani 2030.

Eelistatud poliitikavariant hõlmab mõlema allvariandi aspektide kombinatsiooni, mis on

seotud ELi sekkumise tasemega. Metsaandmete seire ja jagamine oleks kohustuslik, tuginedes

ühistele ühtlustatud või standarditud kirjeldustele ja meetoditele metsaandmete jaoks, mis

hõlmavad kõiki prioriteetseid poliitikavaldkondi, sealhulgas metsade seisundit ja

vastupanuvõimet ning elurikkust. See on väga oluline andmete võrreldavuse, kvaliteedi ja

kättesaadavuse strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.

Metsaandmete kogumisel ja jagamisel järgitaks etapiviisilist lähenemisviisi, võttes arvesse

toimivust seoses ühiste kirjelduste ja meetodite kättesaadavusega, Maa seirel põhinevate

vahendite ja meetodite olemasoluga ning seire ja andmete jagamisega liikmesriikides.

Euroopa metsateabesüsteemi kui olemasolevat ühtset kontaktpunkti tugevdataks. See

suurendaks läbipaistvust ja lihtsustaks sidusrühmade juurdepääsu metsateabele. See toetaks

integreeritud arusaama kujundamist metsadest, nende seisundist ja mitmekesistest

ökosüsteemiteenustest.

Tunnistades, et Maa seire kasutamine on liikmesriigiti erinev, toimuks metsaseiresüsteemi

esimeste metsaandmete kogumine ELi tasandil, kasutades tugevdatud Copernicuse programmi

võimalusi, jättes liikmesriikidele võimaluse sellest loobuda ja panustada süsteemi toimimisse

oma andmetega. See looks tasakaalu avalikus konsultatsioonis väljendatud sidusrühmade

seisukohtade ning vajaduse vahel tagada kvaliteetsed andmed ja võimaldada kulude

kokkuhoidu.

Kohustuslikud pikaajalised kavad, mis hõlmavad ühiseid põhiaspekte koos komisjoni

soovitustega nende väljatöötamise kohta, aitaksid liikmesriikidel kehtestada täiendavaid

kontekstipõhiseid prioriteete, eesmärke ja meetmeid viisil, mida on lihtne ELi tasandil jagada,

tagades samal ajal integreeritud kooskõla metsakaitset ja -kasutust käsitleva ELi poliitikaga.

Eksperdirühm, mis luuakse metsastrateegia kohaselt loodud uue ELi metsahalduse raames

[ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus XX, millega muudetakse nõukogu otsust

89/367/EMÜ, millega luuakse alaline metsakomitee], loob muu hulgas komisjoni ja

liikmesriikide vahelise koostöö ja koordineerimise raamistiku ning toetab komisjoni

metsaandmete ja andmekogumise ühiste kirjelduste ja protokollide väljatöötamisel. Selles

eksperdirühmas peaksid saama osaleda ka läbirääkijariikide eksperdid.

Metsaandmete suurema standardimise ja parema ühtlustamise kavandatud kombinatsioon

võimaldaks selles sektoris tegutsevate VKEde jaoks luua kogu ELi hõlmava väga tugeva

ühtse turu. Samuti tugineb see otseselt operatiivtoodetele, mida praegu haldab kaitsetööstuse

ja kosmose peadirektoraat. Need tooted annavad tugeva aluse käesolevas ettepanekus

sisalduvate konkreetsete metsaseirekihtide väljatöötamiseks. Peale selle tagaks kavandatav

kombinatsioon selge reguleeriva konteksti ja tugineks juba komisjoni (Teadusuuringute

Ühiskeskus) ja Euroopa Keskkonnaameti kogemustele selliste olemasolevate kaardikihtide

täiustamisel ja ühtlustamisel, nagu on juba loodud Copernicuse programmi raames.

Digitaalsete geograafiliste andmete turg on dünaamiline, kuid metsade puhul killustatud ja

väga tehniline turg. Eelistatud poliitikavariant annaks kaugseireettevõtetele, uuringute

teostajatele ja andmetöötlusspetsialistidele võimaluse standardida ja normida tooteid peaaegu

poole ELi maismaa-ala puhul. Seejuures soodustaks see ka sektoris innovatsiooni täiustatud

digitaalsete vahendite valdkonnas, näiteks selliste digitaalsete vahendite, mis võimaldavad

paremini kindlaks teha kogu ELi hõlmavad näitajad, mida on vaja kliima ja elurikkusega

ET 10 ET

seotud poliitikameetmete jaoks (näiteks süsiniku sidumine ja metsaga seotud meetmete

sertifitseerimine).

Eelistatud poliitikavariandil põhinev ettepanek on tihedalt seotud peamiste kehtivate

õigusaktidega, nagu LULUCFi määrus, raadamist käsitlev määrus ja taastuvenergia direktiiv,

samuti ettepanekutega, mida praegu arutatakse (süsiniku sidumise sertifitseerimine, looduse

taastamise määrus, uued keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulid). Seega kasutatakse

selles ära ühise seiresüsteemi koostoimet, mis tagab eri õigusraamistike kohaste seirenõuete

koostalitlusvõime, suurendamata seejuures liikmesriikide regulatiivset koormust.

Ettepanekuga kehtestatav metsaseire tooks kaasa mastaabisäästul põhineva kulutõhusa

süsteemi, kus kogu ELi hõlmavaid metsaandmetooteid saab toota vastavalt standarditud

määratlustele ja tehnilistele kirjeldustele, ilma et oleks vaja neid riiklikul tasandil eraldi välja

töötada. See võimaldab seega eespool nimetatud õigusakte tulemuslikumalt rakendada.

Näiteks ühe näitaja (lageraie maapealse kaardistamise) asendamist Copernicuse programmi

satelliidiandmetega käsitleva juhtumiuuringu ekstrapoleeritud tulemused näitavad, et 2035.

aastaks võib kõigis liikmesriikides saada kumulatiivset kasu 28–38 miljonit eurot.

Kui riiklikud seiresüsteemid on juba olemas, ei nõuaks ettepanek olulisi muudatusi nende

toimimises seoses andmekogumismeetoditega, vaid jätaks pigem suure paindlikkuse, nõudes

üksnes seda, et liikmesriigid ühtlustaksid hinnangulised koondväärtused kooskõlas ühtsete

määratlustega. See parandab süsteemi kulutõhusust ja vähendab riiklike haldusasutuste

halduskoormust.

Sellel tulemuslikul ja kulutõhusal metsaseiresüsteemil oleks mitu eesmärki:

– täiustada poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas

pakkudes ajakohasemat teavet looduslike häiringute ja metsakatastroofide kohta

liikmesriikides, ja

– võimaldada üksikutel metsamajandajatel turustada oma ökosüsteemiteenuseid, näiteks

süsiniku sidumist, tuginedes võrreldavatele ja usaldusväärsetele andmetele.

Suurem osa algatusest saadavast kasust on kaudne, sealhulgas ettevõtjate, metsamajandajate,

haldusasutuste ja üldsuse väiksem halduskoormus metsaga seotud teabe otsimisel, mis on

kooskõlas Euroopa digitaalarengu tegevuskavaga. Üldsuse juurdepääs kindlatele ja

usaldusväärsetele andmetele võib teha metsaandmete kasutamise hõlpsamaks

teadusringkondadele, poliitikakujundajatele ja metsatööstusele ning viia uute andmepõhiste

teenuste väljatöötamiseni uuenduslike VKEde poolt.

Õigeaegne ja täpne teave oma metsa süsinikuvarude ja -voogude kohta võib anda

metsamajandajatele võimaluse teha sertifitseerimise eesmärgil paremini kindlaks, kus on

süsiniku täiendava sidumise potentsiaal, ning kavandada kõige tõhusamal viisil asjakohaseid

kestlikke majandamistavasid. ELi metsaala süsiniku netosidumise majanduslik väärtus on

hinnanguliselt 32,8 miljardit eurot. ELi metsad ja puittooted seovad praegu ligikaudu 380

miljonit CO2 ekvivalenttonni aastas. Kogu ELi hõlmava raamistiku olemasolu Maa seire

õigeaegseks ja pikaajaliseks planeerimiseks parandaks metsahäiringute varajast ja kiiret

avastamist ning metsade ja metsandussektori kohanemist muutuva kliimaga. Eeldatakse, et

temperatuuri tõusu mõju 32 puuliigile Euroopas vähendab 2100. aastaks Euroopa metsamaa

väärtust 27 %, sest prognoositakse majanduslikult väärtuslike liikide arvu vähenemist. Praegu

võetavad strateegilised ja teadlikud meetmed piiraksid seda vähenemist tulevikus, aidates ELil

saavutada 2050. aastaks Euroopa kliimamääruses sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi.

Eelistatud poliitikavariandiga seotud kulud kannavad eeldatavasti liikmesriigid ja Euroopa

Liit, kuid see ei mõjuta suurel määral VKEsid. Suurem osa liikmesriikide kuludest on seotud

vajadusega koguda korrapäraselt ja süstemaatiliselt kohapealseid andmeid seirekohtade

ET 11 ET

võrgustikus. Seda tööd tehakse praegu enamikus liikmesriikides riiklike metsainventuuride

raames. Kui liikmesriik peab tegema riikliku metsainventuuri, on sellega seotud kulud

hinnanguliselt 42 eurot/km² metsaala kohta (võttes aluseks kulud, mida kolm liikmesriiki on

kandnud riiklike metsainventuuride koostamisel – sealhulgas 5-aastane intervall ja Maa seire

kasutamine). Metsaandmete ühtlustamise kulud on hinnanguliselt 10 000 eurot näitaja kohta.

Uue näitaja lisamine juba välja töötatud metsainventuurile ei too tõenäoliselt kaasa

märkimisväärseid lisakulusid. Eelistatud poliitikavariandi raames valitud mõne näitaja puhul,

nagu põlismetsade ja vanade metsade või metsaelupaikade kaardistamine elupaikade direktiivi

alusel, võib osutuda vajalikuks teha lisaks metsainventuurile täiendavaid väliuuringuid,

millega kaasnevad suurte metsaaladega liikmesriikidele lisakulud.

Integreeritud pikaajalise kava koostamise ja edastamise kulud on hinnanguliselt 600 000 eurot

(tuginedes Saksamaa kuludele seoses 2050. aasta metsastrateegiaga).

Võttes arvesse, et paremad teadmised ja parem planeerimine toovad kaasa paremad

metsamajandamisotsused ja poliitikakujundamise, aitab ettepanek kaudselt kaasa mitme

kestliku arengu eesmärgi saavutamisele, sealhulgas eesmärgid, mis on seotud tervisega

(kestliku arengu eesmärk nr 3), veega (kestliku arengu eesmärk nr 6), vastutustundliku

tarbimise ja tootmisega (kestliku arengu eesmärk nr 12), kliimameetmetega (kestliku arengu

eesmärk nr 13) ning elurikkuse ja maismaa-ökosüsteemidega (kestliku arengu eesmärk nr 15).

Seoses taskukohase ja puhta energiaga (kestliku arengu eesmärk nr 7) võib oodata positiivset

mõju ja võimalikke kompromisse. Paremad teadmised ja planeerimine, mis hõlbustavad

kestlikumat majandamist, võivad kaasa tuua suurema või pikaajalisema puitbiomassi

tarnimise taastuvenergia tootmiseks, kuid võivad põhjustada üleraie riski. Sarnast mõju

eeldatakse ka inimväärse töö ja majanduskasvu (kestliku arengu eesmärk nr 8) puhul, sest

paremad teadmised ja planeerimine toetavad uusi biomajanduslikke tegevusi ja

tööhõivevõimalusi, kuid põhjustavad languse traditsioonilistes sektorites.

Poliitikakujundajate ja otsustajate, sealhulgas metsamajandajate sihipärasemate ja

tõenduspõhisemate meetmete toetamisega tugevdaks eelistatud poliitikavariant majanduslike,

sotsiaalsete ja kultuuriliste metsaressursside ja teenuste kestlikku pakkumist. Näiteks tarniti

2021. aastal puitu hinnanguliselt ligikaudu 16 miljardi euro eest ning reguleerivate ja

kultuuriliste ökosüsteemiteenuste (st üleujutustõrje, vee puhastamine ja puhkemajandus –

metsad moodustasid looduses puhkamise koguväärtusest suurima osa) väärtuseks hinnati

ligikaudu 57 miljardit eurot.

Järeldused

Ettepanek vastab mõjuhinnangus eelistatud poliitikavariandile kõigis eespool nimetatud

aspektides, välja arvatud integreeritud pikaajaline planeerimine. Liikmesriikidega peetud

konsultatsioonide põhjal otsustas komisjon piirata sekkumise taset ja piirduda vabatahtliku

integreeritud planeerimisega. See mõjutab nii ettepanekuga seotud kulusid kui ka kasu

võrreldes eelistatud poliitikavariandiga. Kui puudub kohustus integreeritud pikaajaliste

kavade väljatöötamiseks või ajakohastamiseks, ei teki liikmesriikidele tingimata

halduskulusid. Liikmesriigid, kes otsustavad kasutada integreeritud pikaajalisi metsakavasid,

saavad aga kasu metsade kliimamuutustega kohanemise tõhustamisest, poliitika suuremast

sidususest ja tõhususest ning kompromisside ja konfliktide vältimisest.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Arvestades komisjoni kohustust tagada parem õigusloome, koostati ettepanek kaasavalt,

järgides läbipaistvuse ja sidusrühmade pideva osaluse põhimõtteid. Haldusmõju analüüsimisel

lähtuti põhimõttest „üks sisse, üks välja“. Halduskulud jäävad eelkõige ELi ja liikmesriikide

haldusasutuste kanda. Ettevõtjate, sealhulgas metsaomanike ja inimeste halduskulud on

ET 12 ET

hinnanguliselt ebaolulised, sest algatusega ei kehtestata uusi nende suhtes kohaldatavaid

otseseid haldusnõudeid.

Liikmesriikide avaliku sektori asutustel tekivad halduskulud selle tagamisel, et nende

seiresüsteemid vastaksid käesolevas ettepanekus esitatud andmekogumise sageduse ja

näitajate katvuse miinimumnõuetele. Kui nad otsustavad vabatahtliku planeerimise kasuks,

kannavad nad ka halduskulusid pikaajaliste integreeritud metsakavade koostamisel või

ajakohastamisel, nende läbivaatamisel ja kavas kindlaks määratud eesmärkide saavutamisel

tehtud edusammude jälgimisel. Halduskulud sõltuvad liikmesriikide konkreetsetest

lähtepunktidest.

Täiustatud metsaseiretehnoloogia laialdasem kasutamine koos metsaandmete parema

kättesaadavuse ja juurdepääsetavusega Euroopa metsateabesüsteemi ühtse digiplatvormi

kaudu vähendab ettevõtjate, üldsuse ja haldusasutuste halduskoormust metsaga seotud teabe

otsimisel.

• Põhiõigused

Ettepanekus arvestatakse põhiõigusi ja eelkõige järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas

tunnustatud põhimõtteid. Kooskõlas harta artiklis 37 sätestatud kestliku arengu põhimõttega

aitab ettepanek tagada õigust kõrgetasemelisele keskkonnakaitsele ja keskkonna kvaliteedi

parandamisele.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepaneku rakendamiseks on vaja komisjoni personaliressursse, nagu on täpsustatud

ettepanekule lisatud finantsselgituses. Komisjoni personalivajadused täidetakse eeldatavasti

lisaassigneeringutega, nagu on märgitud finantsselgituses.

Rakendamine eeldab ka Euroopa Keskkonnaameti toetust, milleks on vaja lisavahendeid,

nagu on märgitud finantsselgituses.

Kulud, mis komisjonil tekivad seoses kaugseire põhiandmete ja -toodete väljatöötamise ja

pakkumisega, kaetakse Copernicuse programmist. Selliste konkreetsete toodetega seotud

kulud, mis ei ole veel kättesaadavad, kaetakse käesoleva määrusega Euroopa

Keskkonnaametile ette nähtud lisavahenditest.

Käesolev ettepanek hõlmab artikleid, milles kirjeldatakse üksikasjalikult määruse

rakendamiseks vajalikku edasist tööd, sealhulgas õiguste andmist delegeeritud õigusaktide või

rakendusaktide vastuvõtmiseks (näiteks tehniliste kirjelduste ja andmekogumisnõuete

väljatöötamine täiendavate näitajate jaoks, sealhulgas need, mis eeldavad kaugseire ja

maapealsete andmete integreerimist).

Käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituses on esitatud üksikasjalik mõju eelarvele ning

vajalikud personali- ja haldusressursid. Lisaülesannetega seotud kulud, mille komisjon peab

kandma, kaetakse programmist LIFE. Euroopa Keskkonnaametile antud ülesandeid

rahastatakse ümberjaotamise kaudu programmi LIFE raames. ELi teadusuuringute ja

innovatsiooni raamprogrammi raames pakutavad võimalused, nagu tulevane partnerlus

„Metsad ja metsamajandus kestliku tuleviku nimel“, peaksid aitama veelgi kaasa paremate,

järjepidevate ja ajakohaste metsaandmete väljatöötamisele liikmesriikides.

ET 13 ET

5. MUUD ASPEKTID

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Hiljemalt käesoleva määruse jõustumiseks töötab komisjon välja vahe-eesmärkidel põhineva

kava, et jälgida konkreetsete eesmärkide saavutamiseks vajalike meetmete rakendamist

(näiteks andmete ühtlustamist ja standardimist ning juhtimisraamistikku käsitlevate tehniliste

rakendusmeetmete vastuvõtmine) konkreetse ajakava alusel.

Peale selle jälgib komisjon koostöös liikmesriikidega korrapäraselt (iga kahe aasta tagant)

meetmete rakendamist ja mõju, tuginedes järgmistele aspektidele:

• ühtse määratlusega metsaandmete arv;

• ühtlustatud või standarditud andmekogumismeetoditega metsaandmete arv;

• andmete esitamine liikmesriikide poolt Euroopa metsateabesüsteemile;

• juurdepääs andmetele Euroopa metsateabesüsteemi kaudu (keskmine klõpsude arv

ühes kuus);

• riiklikud kohanemisstrateegiad ning riskihindamis- ja riskijuhtimisstrateegiad, mis

põhinevad ühistel näitajatel;

• metsaga seotud digiteenuste turu areng (eelkõige VKEde arv);

• liikmesriikide vastuvõetud vabatahtlike integreeritud pikaajaliste kavade arv;

• vabatahtlike integreeritud pikaajaliste kavade vastavusse viimine kaalutavate ühiste

põhiaspektidega ja

• ELi rahaliste vahendite kasutamine seiretegevuse toetamiseks.

Komisjon algatab ka eespool nimetatud aspektidel põhineva hindamise ning esitab nõukogule

ja Euroopa Parlamendile viis aastat pärast määruse jõustumist aruande määruse rakendamise

kohta.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Kavandatava määruse põhisätted on esitatud allpool.

Artiklis 1 sätestatakse käesoleva määruse reguleerimisese metsaseire raamistiku loomiseks.

Selles määratakse kindlaks määruse juhtpõhimõtted ja üldeesmärgid, sealhulgas seoses

vabatahtliku integreeritud pikaajalise planeerimisega liikmesriigi tasandil ning tugevdatud

juhtimisega komisjoni ja liikmesriikide vahel.

Artiklis 3 kirjeldatakse metsaseiresüsteemi, mille loob ja mida haldab komisjon koostöös

liikmesriikidega, ning määratakse kindlaks selle elemendid. Selles sätestatakse komisjoni

eeskirjad ja kohustused ning volitatakse Euroopa Keskkonnaametit abistama komisjoni

seiresüsteemi, sealhulgas Euroopa metsateabesüsteemi rakendamisel.

Artiklis 4 määratakse kindlaks nõuded, mida kohaldatakse metsaseiresüsteemi esimese

elemendi suhtes, nimelt metsaüksuste kaardistamise ja lokaliseerimise geograafiliselt täpse

tuvastussüsteemi suhtes.

Artiklis 5 määratakse kindlaks nõuded metsaandmete kogumise seireraamistiku kohta

(metsaseiresüsteemi teine element), täpsustades komisjonile esitatavaid ajastuse ja

andmekogumise nõudeid seoses standarditud metsaandmetega ning liikmesriikidele

esitatavaid sagedusnõudeid seoses ühtlustatud metsaandmetega. Peale selle antakse sellega

komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisas esitatud standarditud

metsaandmete tehnilisi kirjeldusi.

ET 14 ET

Artikkel 6 võimaldab liikmesriikidel loobuda komisjoni hallatavast metsaandmete

standarditud kogumisest, esitades riiklikke andmeid kooskõlas standarditud tehniliste

kirjeldustega ja tagades kvaliteedi hindamise.

Artiklis 7 määratakse kindlaks nõuded, mida kohaldatakse metsaseiresüsteemi kolmanda

elemendi suhtes, nimelt metsaandmete jagamise raamistiku suhtes, ajastamise ja ühtlustamise

nõuded liikmesriikide jaoks ning antakse komisjonile asjakohane õigus täiendavate tehniliste

eeskirjade väljatöötamiseks. Selles täpsustatakse liikmesriikidele ja komisjonile esitatavaid

nõudeid andmete üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, sealhulgas Euroopa

metsateabesüsteemis. Peale selle antakse sellega komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud

õigusakte, et muuta II lisas esitatud ühtlustatud andmete tehnilisi kirjeldusi.

Artiklis 8 nõutakse, et komisjon ja liikmesriigid koguksid asjakohase metoodika alusel

täiendavaid metsaandmeid ning volitatakse komisjoni sellist metoodikat kehtestama.

Artiklis 9 täpsustatakse komisjoni ja liikmesriikide kohustust töötada välja ühilduvad

andmevahetussüsteemid, antakse komisjonile õigus võtta vastu eeskirju, et tagada

andmetalletus- ja andmevahetussüssteemide ühilduvus, ning kehtestada kaitsemeetmed seoses

seirekohtade geograafiliselt täpse asukohaga.

Artiklis 10 sätestatakse komisjoni ja liikmesriikide ülesanded ja kohustused andmekvaliteedi

kontrolli tagamisel, andes komisjonile õiguse kehtestada delegeeritud õigusaktidega

täpsusnõuded ja kvaliteedi hindamise eeskirjad ning rakendusaktidega erieeskirjad

hindamisaruannete ja parandusmeetmete kohta.

Artiklitega 11 ja 12 kehtestatakse juhtimisraamistik, milles sätestatakse komisjoni,

liikmesriikide ja asjaomaste piirkondlike sidusrühmade vahelise koordineerimise ja koostöö

eeskirjad ja põhimõtted ning riiklike kontaktisikute roll.

Artikliga 13 nähakse liikmesriikidele ette võimalus töötada välja või kohandada

olemasolevaid integreeritud pikaajalisi metsakavasid, täpsustades täiendavalt aspekte, mida

kavades tuleb arvesse võtta, ja kohustust teha need avalikult kättesaadavaks.

Artiklis 16 on sätestatud, et määrus vaadatakse korrapäraselt läbi ja komisjon esitab selle

rakendamise kohta aruande viie aasta jooksul pärast selle jõustumist.

ET 15 ET

2023/0413 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust2,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust3,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Metsad ja muu puittaimestikuga maa katavad peaaegu poole liidu maismaast ning neil

on oluline roll kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel, elurikkuse

säilitamisel ja taastamisel, tugeva metsapõhise biomajanduse ja jõukate

maapiirkondade tagamisel, kultuuripärandi säilitamisel ning liidu kodanike heaoluks

vaba aja veetmise ja haridusvõimaluste pakkumisel. Metsad pakuvad elutähtsaid

ökosüsteemiteenuseid, nagu kliima reguleerimine, õhu puhastamine, veevarustus ja

veerežiimi reguleerimine, üleujutus- ja erosioonitõrje, elupaigad elurikkuse

edendamiseks ja geneetilised ressursid. Heas seisundis metsaökosüsteemid toetavad

märkimisväärset osa liidu biomajandusest, pakkudes toorainet (puitu ja muud kui

puittoorainet, näiteks toitu ja ravimtaimi) mitmesugustele sektoritele, kusjuures

laiendatud metsapõhised väärtusahelad annavad praegu liidus 4,5 miljonit töökohta.

Metsamaa on liidus peamine süsiniku siduja ning sellel peaks olema oluline roll

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (Euroopa kliimamäärus)4

esitatud kohustuste, sealhulgas liidu eesmärgi saavutada 2050. aastaks

kliimaneutraalsus täitmisel, ja õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ kohustuste, eelkõige

Euroopa Parlamendi ja nõukogu muudetud määrusega (EL) 2018/19995 kehtestatud

2 ELT C ..., ..., lk … . 3 ELT C ..., ..., lk … . 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse

kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL)

2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1119/oj). 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse

energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ,

ET 16 ET

uute seirekohustuste täitmisel seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)

2018/841 (edaspidi „LULUCFi määrus“)6. Metsamaa suhtes kohaldatakse ka muid

kohustusi, näiteks kohustusi, mis on seotud liikide ja elupaikade kaitsega tulenevalt

nõukogu direktiivist 92/43/EMÜ,7 raadamisega tulenevalt Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusest (EL) 2023/1115 (edaspidi „raadamist käsitlev määrus“),8 [looduse

taastamisega tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) [X/X]9 ning

taastuvenergiaga tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL)

2018/2001 (taastuvenergia direktiiv)10. Metsad ja metsamajandus on keskse tähtsusega

ka selliste prioriteetide saavutamisel nagu uus Euroopa Bauhaus11 või ELi

biomajanduse strateegia12.

(2) Siiski on enneolematud põuad, kooreüraskirüüsted ja kliimamuutustest tingitud metsa-

või maastikupõlengud paljudes liikmesriikides viimastel aastatel juba põhjustanud

märkimisväärse puude suremise ja ajutise metsade hävimise. Prognoosi kohaselt

suureneb äärmuslike kliima- ja ilmastikunähtuste sagedus ja intensiivsus veelgi. Suur

osa liidu metsadest on haavatav nende mõju suhtes, millel on kahjulikud tagajärjed

metsaomanikele, metsatööstusele ja väärtusahelatele, maapiirkondade

elatusvahenditele ja metsade elurikkusele, mis mõjutab negatiivselt metsade

suutlikkust pakkuda elutähtsaid ökosüsteemiteenuseid, millest sõltub liidu kodanike

heaolu ja biomajandus liidus. Sellised riskid nagu metsa- või maastikupõlengud ja

kahjuripuhangud on piiriülesed ja suurenevad kliimamuutuste tõttu. See toob kaasa

suuremad kulud nende tõkestamisel ja suurendab puiduturu volatiilsust.

Metsapõlengute majanduslik mõju ulatub Euroopas juba praegu umbes 1,5 miljardi

euroni aastas, samal ajal kui prognoositakse, et temperatuuri tõus vähendab sajandi

lõpuks metsamaa väärtust mitmesaja miljardi euro võrra liigilise koosseisu muutumise

tõttu.

(3) Nende negatiivsete suundumuste ja ohtudega tegelemine, selle tagamine, et liidu

metsad saavad jätkuvalt täita mitmesuguseid funktsioone kliimamuutuste tingimustes,

ning metsaökosüsteemide kui looduspärandi säilitamine eeldab tõhusamat

98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu

direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj). 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse

maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest

tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega

muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2018/841/oj). 7 Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/43/oj). 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1115, milles käsitletakse

teatavate raadamise ja metsade degradeerumisega seotud saaduste ja toodete liidu turul kättesaadavaks

tegemist ja liidust eksportimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 995/2010 (ELT L

150, 9.6.2023, lk 2, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1115/oj). 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) .../... X/XX (ELT...). 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2018/2001/oj). 11 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Uus Euroopa Bauhaus: kaunis, kestlik, kaasav“ (COM(2021) 573 final). 12 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus“

(COM/2012/060 final).

ET 17 ET

metsakatastroofide ennetamist, nendeks valmisolekut, neile reageerimist ja

katastroofijärgset taastumist, elurikkuse suurendamist, et parandada metsa

vastupanuvõimet kliimast tingitud mõjudele, suuremat suutlikkust juhtida riske, ja

kohanduvaid metsamajandamismeetodeid.

(4) Liikmesriigid, metsaomanikud ja liit saavad võtta asjakohaseid meetmeid üksnes

juhul, kui neil on sidusad, usaldusväärsed, õigeaegsed ja võrreldavad andmed,

kasutades parimal viisil ära digiülemineku võimalusi, sealhulgas Maa seire

tehnoloogiat. Selleks tuleks luua üleeuroopaline metsaseiresüsteem, et koguda ja

jagada metsaandmeid, mis toetavad teadlike otsuste tegemist, näiteks võimaldavad

õigel ajal kindlaks teha, hinnata ja käsitleda metsaga seotud ohte, riske ja kahjusid.

Seda arvesse võttes kuulutati ELi uues metsastrateegias aastani 2030 välja

seadusandlik ettepanek ELi metsade jälgimise ning nendega seotud aruandluse ja

andmekogumise kohta, sealhulgas metsade ja metsandussektori strateegiliste kavade

kohta.

(5) Tänu Copernicuse satelliitide ja muude kosmosevarade kogumile, mida täiendavad

perioodilised aeropildistamise kampaaniad, on liit varustatud töökindla, kulutõhusa ja

hõlpsasti toimiva Maa seire tehnoloogiaga. See võimaldab avastada ja jälgida

kliimamuutustest tingitud metsahäiringuid, nagu metsa- või maastikupõlengud, põuad,

tormid ja kahjuripuhangud.

(6) Peale selle on vaja saada täpne ja täielik ülevaade liidus asuvatest Euroopa metsadest,

et hinnata nende haavatavust ja vastupanuvõimet kliimamuutuste suhtes ning nende

meetmete tõhusust, mis aitavad metsadel kliimamuutustega kohaneda. Selleks on vaja

koguda asjakohaseid andmeid metsade seisundi, elurikkuse ja metsastruktuuride kohta.

(7) Enamik andmeid metsade kohta liikmesriigi tasandil on kogutud riiklike

metsainventuuride kaudu. Põhirõhk on puiduressursside seirel, isegi kui osa kogutud

andmetest hõlmab ka muid metsafunktsioone. Peale selle puudub praegu liidu tasandil

terviklik süsteem, mis tagaks võrreldavate kvaliteetsete andmete kättesaadavuse kõigis

asjakohastes poliitikavaldkondades, sealhulgas metsa vastupanuvõime ja elurikkus.

Lisaks on veel probleeme, mis on seotud kaugseireandmete ja maapealsete andmete

integreerimisega ja tingitud maapealsete andmete vähesest koostalitlusvõimest ja

kättesaadavusest, mis on sageli seotud murega andmete konfidentsiaalsuse pärast.

Kokkuvõttes peab praegune metsaseire liidus arendama edasi süstemaatilist

andmekogumist ja andmete jagamist kooskõlas ühiste kirjeldustega ning pikkade ja

võrreldavate kõrgresolutsiooniga aegridadega.

(8) Seirevahendite ja -tehnoloogia, eelkõige Maa seireks kosmosest või õhust kasutatavate

vahendite ning ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide kiire areng annab

ainulaadse võimaluse ajakohastada, digitaliseerida ja standardida metsade seiret ning

pakkuda metsakasutajatele ja ametiasutustele teenust, toetada vabatahtlikku

integreeritud pikaajalist planeerimist ning samal ajal stimuleerida liidu turu kasvu

kõnealuse tehnoloogia ja sellega seotud uute oskuste valdkonnas, sealhulgas väikeste

ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks. Praeguseks saab Maa seire abil

tuvastada metsasuse kiireid muutusi, mis on näiteks põhjustatud metsahäiringutest,

ning see võib parandada metsaseire tõhusust. Maa seire andmetoodete

väljatöötamiseks, kontrollimiseks ja kalibreerimiseks on siiski vaja kohapealseid

mõõtmisi. Samuti on suurtel aladel raske prognoosida paljusid metsa häiringute või

elurikkusega seotud tunnuseid (näiteks metsahäiringute põhjuste määramine,

lagupuidu kogus, metsa looduslikkus või vanade metsade olemasolu), kasutades ainult

Maa seiret.

ET 18 ET

(9) On mitu liidu poliitikavahendit, mis mõjutavad metsi otseselt või kaudselt keskkonna

ja elurikkuse, kliima, energeetika, biomajanduse ja elanikkonnakaitse valdkonnas.

Kvaliteetne metsaseiresüsteem, mis ühendab maapealsed vaatlused Maa seire andmete

ja toodetega, võimaldab liidu poliitikaeesmärkide ja sihtide suunas liikumist jälgida

ning neid edukat saavutada ja hinnata. Näiteks on muudetud taastuvenergia direktiivi

rakendamiseks vaja, et liikmesriikidel oleks teave põlismetsade ja vanade metsade

asukoha kohta. Peale selle võib juurdepääs iga-aastastele täielikele andmetele

võrastiku liituse muutuste ja metsahäiringute ulatuse kohta toetada liikmesriikide

süsinikuvaru muutuste seiret ja aruandlust LULUCFi määruse kohaldamisel. See

lähenemisviis on kooskõlas muude liidu vahenditega, nagu 2019. aasta teatise

„Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks“,13 alusel

loodud ELi raadamise, metsade seisundi halvenemise, maailma metsasuse ja

seonduvate mõjurite jälgimiskeskus, mille eesmärk on jälgida maailma metsade ja

nendega seotud mõjurite muutusi, pakkudes ülemaailmseid metsakaarte, teavet

tarneahelate kohta ja Maa seire vahendeid piirkondlikuks ja ülemaailmseks analüüsiks.

(10) Peale selle peaks kvaliteetsete metsaandmete kättesaadavus toetama kestlike

ärimudelite, näiteks süsiniku sidumise tehnoloogiate ja süsinikku siduva majandamise

lahenduste kasutuselevõttu liidu süsiniku sidumise sertifitseerimise raamistiku alusel

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega [X/X],14 stimuleerides kestlike

süsinikku siduva majandamise ja süsiniku talletamise tavade omaksvõtmist ja laialdast

kasutuselevõtmist kogu liidus, kuna vähendatakse selliste metsamajandajate kulusid,

kes otsustavad sellistes kavades osaleda.

(11) Seda arvesse võttes peaks komisjon koostöös liikmesriikidega looma

metsaseiresüsteemi, mis põhineb kolmel elemendil, mis tuleks järk-järgult kasutusele

võtta: metsaüksuste geograafiliselt täpne tuvastussüsteem, metsaandmete kogumise

raamistik ja andmete jagamise raamistik. Metsaseiresüsteem peaks võimaldama

koguda Maa seirel ja geoviidatud kohapealsetel vaatlustel põhinevaid andmeid ning

tagama koostalitlusvõime muude olemasolevate elektrooniliste andmebaaside ja

geoinfosüsteemidega, sealhulgas nendega, mis on olulised LULUCFi tegevuste seireks

ja raadamisvabade kaupade jälgimiseks kooskõlas raadamist käsitleva määrusega.

Metsaseiresüsteem peaks järgima viimases Euroopa koostalitlusvõime raamistikus

sätestatud põhimõtteid15.

(12) Selleks et tagada metsaandmete sidus seire, on kõigepealt vaja kindlaks teha ja

lokaliseerida metsaüksused, millel on sarnased põhitunnused, nagu minimaalne

pindala, võrastiku liitus ja peamised metsatüübid. Selleks peaks geograafiliselt täpne

tuvastussüsteem võimaldama metsa sisaldavate alade õiget kaardistamist ja

lokaliseerimist, võimaldades jälgida metsasuse ja tunnuste muutumist aja jooksul.

Piisava täpsuse tagamiseks peaks süsteem vastama mõõtkavaga seotud

miinimumnõuetele ja olema välja töötatud standardmeetodi alusel.

13 Komisjoni 23. juuli 2019. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks

ja taastamiseks“ (COM(2019) 352 final). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) X/XX, millega kehtestatakse liidu raamistik süsiniku

sidumise sertifitseerimiseks (ELT...). 15 Komisjoni 23. märtsi 2017. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa koostalitlusvõime raamistik.

Rakendusstrateegia“ (COM(2017) 134 final).

ET 19 ET

(13) Käesoleva määruse alusel kogutavad metsaandmed kajastavad andmevajadusi, mis on

vajalikud liidu poliitika toetamiseks kliimamuutuste leevendamise ja nendega

kohanemise, katastroofiriski ennetamise ja juhtimise, elurikkuse ja biomajanduse

valdkonnas. Metsaandmete kogumise süsteem peaks põhinema erinevatel

andmekogumitel: standarditud andmed, mida haldab komisjon ja mida kogutakse

peamiselt Maa seire kaudu Copernicuse satelliitide abil ja vastavalt tehnilistele

protokollidele, ning ühtlustatud andmed, mille koostamisele peaksid liikmesriigid

kaasa aitama andmete süstemaatilise kogumisega, kasutades oma uuringuid, mis

põhinevad proovitükkide võrgul, nagu riiklikud metsainventuurid või muud

seirekohtade võrgustikud, ning täiendades neid võimaluse ja vajaduse korral Maa seire

vahenditega.

(14) Selleks et anda kõige terviklikum ülevaade metsade olukorrast ja seisundist liidus,

peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada mitte kasutada komisjoni pakutavat

teenust ja aidata oma allikatega kaasa komisjoni hallatavale standarditud

andmekogumisele. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega peaks see võimaldama

liikmesriikidel, kellel on olemas seiresüsteemid, anda täiendavat ressursikulu

põhjustamata oma panuse selliste riiklikult kasutatavate andmekogumitega nagu in

situ andmed või õhust kogutud andmed, mis ei ole täielikult kogu liidus kättesaadavad.

Peale selle peaks õhust kasutatavate seiresüsteemide täiendav kasutamine aitama

kvantifitseerida metsapõlengute mõju, et kavandada põlenud ala taastamist, ning selle

tulemusena vähendama liikmesriikide ja metsaomanike kulusid tõhusama

põlengujärgse majandamise kaudu. Kui liikmesriigid otsustavad komisjoni pakutavaid

teenuseid mitte kasutada, peaksid nad koguma andmeid kooskõlas käesolevas

määruses sisalduvate tehniliste kirjeldustega ja hindama igal aastal nende andmete

kvaliteeti.

(15) Selleks et vähendada kulusid ja hõlbustada juurdepääsu metsaandmetele, tuleks

metsaandmete jagamise raamistikuga tagada, et liikmesriigid ja komisjon teevad

sellised andmed avalikult kättesaadavaks, sealhulgas Euroopa metsateabesüsteemis.

Liikmesriikidel peaks olema võimalik jätkata oma olemasolevate

andmekogumissüsteemide kasutamist. Ühtlustamise eesmärgil peaksid nad jagama

andmeid vastavalt määruses sisalduvatele tehnilistele kirjeldustele, mis põhinevad

olemasolevatel standardkirjeldustel ja -meetoditel. Seirekohtade asukohta käsitlevate

andmete puhul, mida enamikus riiklikes metsainventuurides käsitletakse praegu

konfidentsiaalsena, tuleks nende jagamiseks töötada välja asjakohaste ELi nõuete

kohased kaitsemeetmed, millega tagatakse, et selliste andmete konfidentsiaalsust ei

kahjustata. Metsaandmete jagamise raamistik peaks hõlbustama liikmesriikide jagatud

andmete geograafilise lokaliseerimise kaudu selle teabe omistamist igale

metsaüksusele.

(16) Andmekogumissüsteemide ja ühtlustatud metoodika puudumise tõttu ei jälgita ega

esitata praegu olemasolevate liidu ja rahvusvaheliste raamistike alusel kõiki metsaga

seotud andmeid, näiteks andmeid, mis on olulised kliimamuutustega kohanemisel

tehtud edusammude jälgimiseks, nagu on ette nähtud Euroopa kliimamääruse artiklites

5 ja 6. Seepärast tuleks käesoleva määrusega ette näha selliste täiendavate

metsaandmete lisamine metsaseiresüsteemi, tingimusel et komisjon töötab

Teadusuuringute Ühiskeskuse arendatava Euroopa metsateaduse partnerluse abiga

välja asjakohased meetodid. Nende täiendavate metsaandmete tehnilised kirjeldused

tuleks välja töötada järk-järgult rakendusaktide abil ja tihedas koostöös

liikmesriikidega, tuginedes tähtsaimale poliitilisele prioriteedile ning võttes arvesse

rahalist ja tehnilist teostatavust ning liikmesriikide võimalikku halduskoormust.

ET 20 ET

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/102416 avaandmete ja avaliku

sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta on ette nähtud avaliku sektori

andmete avaldamine tasuta ja avatud vormingus. Kõnealuse direktiivi üldeesmärk on

jätkata liidu andmemajanduse tugevdamist taaskasutamiseks kättesaadava avaliku

sektori teabe hulga suurendamisega, ausa konkurentsi ja avaliku sektori teabele lihtsa

juurdepääsu tagamisega ning piiriülese andmepõhise innovatsiooni edendamisega.

Kõnealuse direktiivi peamine põhimõte on, et avaliku sektori valduses olevad andmed

peaksid olema kavandatult ja vaikimisi avaandmed. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2003/4/EÜ17 eesmärk on tagada liikmesriikides keskkonnateabele

juurdepääsu õigus kooskõlas 1998. aasta Århusi konventsiooniga keskkonnainfo

kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus

kohtu poole pöördumise kohta (edaspidi „Århusi konventsioon“). Århusi konventsioon

hõlmab ulatuslikke kohustusi, mis on seotud nii keskkonnateabe taotluspõhise

kättesaadavaks tegemisega kui ka sellise teabe aktiivse levitamisega. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/2/EÜ18 hõlmab ka ruumiandmete, sealhulgas

erinevaid keskkonnateemasid käsitlevate andmekogumite jagamist. Käesoleva

määruse sätted, mis on seotud teabele juurdepääsu ja andmejagamiskorraga, peaksid

neid direktiive täiendama, et mitte luua eraldi õiguslikku korda, ning seetõttu ei tohiks

need piirata direktiivide (EL) 2019/1024, 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ kohaldamist.

Kooskõlas nimetatud direktiividega ei tohiks metsaandmete jagamine käesoleva

määruse alusel kahjustada riigi julgeolekut ja riigikaitset.

(18) Selleks et tagada metsaseiresüsteemi raames metsaandmete kogumiseks ja jagamiseks

kasutatavate andmetalletus- ja andmevahetussüssteemide ühilduvus, peaksid komisjon

ja liikmesriigid tegema koostööd, kaasates ka spetsialiseeritud asutusi.

(19) Metsaseiresüsteem peaks tagama, et jagatud andmed on usaldusväärsed ja

kontrollitavad. Seepärast peaksid komisjon ja liikmesriigid kontrollima

metsaseiresüsteemi raames kogutud metsaandmete kvaliteeti ja täielikkust. Kui

kvaliteedihindamise käigus selgub, et süsteemis on puudusi, peaksid liikmesriigid

need kõrvaldama ning esitama komisjonile hinnangu ja parandusmeetmed. Seda

silmas pidades tuleks komisjonile anda õigus töötada välja nõuded ja tegevuskord

metsaseiresüsteemi kvaliteedi tagamiseks, võttes arvesse vajadust hoida VKEde

täiendav halduskoormus võimalikult väikesena.

(20) Selleks et toetada liikmesriike metsaseires ja vabatahtlikus integreeritud pikaajalises

planeerimises, tuleks käesoleva määrusega kehtestada juhtimisraamistik komisjoni ja

liikmesriikide vaheliseks ning liikmesriikidevaheliseks koordineerimiseks ja

koostööks, et parandada metsaandmete kvaliteeti, õigeaegsust ja katvust.

Juhtimisraamistik peaks olema kaasav ja teaduspõhine ning selle eesmärk peaks olema

veelgi parandada teaduslike nõuannete usaldusväärsust ja integreeritud pikaajaliste

kavade kvaliteeti, hõlbustades seeläbi teadmiste ja heade tavade vahetamist. See

juhtimisraamistik peaks tagama metsade multifunktsionaalsust kajastavate erinevate

16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku

sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (ELT L 172, 26.6.2019, lk 56, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2019/1024/oj) 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku

juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 41, 14.2.2003, lk

26, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/4/oj). 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2007. aasta direktiiv 2007/2/EÜ, millega rajatakse Euroopa

Ühenduse ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE) (ELT L 108, 25.4.2007, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2007/2/oj).

ET 21 ET

poliitikaeesmärkide eest vastutavate pädevate asutuste ning sõltumatute ekspertide

osalemise kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega [X/X]19. Selle

juhtimisraamistiku rakendamiseks peaks iga liikmesriik määrama riikliku kontaktisiku

ja teatama sellest komisjonile; riiklik kontaktisik peaks olema peamine kontaktpunkt

metsaseiresüsteemiga seotud tegevustes ja vabatahtlikus integreeritud pikaajalises

planeerimises. Liikmesriigid ja komisjon peaksid kasutama ka olemasolevaid

piirkondliku institutsioonilise koostöö struktuure, sealhulgas piirkondlike

konventsioonide ning muude metsaga seotud foorumite ja protsesside raames loodud

struktuure.

(21) Selleks et toetada integreerivat lähenemisviisi kõigis asjakohastes

poliitikavaldkondades ja tagada liidu metsade vastupanuvõime, tuleks käesoleva

määrusega anda liikmesriikidele võimalus töötada välja vabatahtlikud integreeritud

pikaajalised metsanduse kavad või vajaduse korral kohandada oma olemasolevaid

pikaajalisi metsastrateegiaid või -kavasid lähtuvalt käesolevas määruses täpsustatud

aspektidest ning võttes arvesse ka sotsiaal-majanduslikke kaalutlusi. Sellise

integreeriva lähenemisviisi väljatöötamine suurendaks sidusust liidu eesmärkide

saavutamisel, kuna kavadesse lisataks ühised aspektid, mis hõlmaksid ka selliseid

toetavaid elemente nagu vajalikud investeeringud ja koolitus ning suutlikkuse

suurendamine, et toetada metsamajandajate oskuste täiendamist. Kavad tuleks teha

avalikult kättesaadavaks ning need peaksid kajastama keskpikka või pikka

ajavahemikku, sealhulgas, kuid mitte ainult aastateni 2040 ja 2050.

(22) Selleks et tagada metsaseiresüsteemi hea toimimine, tuleks komisjonile anda õigus

võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud

õigusakte käesoleva määruse muutmiseks ja täiendamiseks, et kohandada

metsaandmete tehnilisi kirjeldusi tehnika ja teaduse arenguga ning võtta vastu andmete

täpsuse nõuded ja kvaliteedi hindamise eeskirjad. Eriti oluline on, et komisjon

korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas

ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli

2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes20 kindlaks

määratud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud

õigusaktide ettevalmistamises, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik

dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev

juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud

õigusaktide ettevalmistamist.

(23) Selleks, et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks, tuleks

komisjonile anda rakendamisvolitused seoses metsaandmete jagamise ja ühtlustamise

tehniliste eeskirjade ja korraga; teatavate metsaandmete kogumise metoodika ja nende

kirjelduste täpsustamisega; menetluste ja vormingutega, mida kasutatakse

andmetalletus- ja andmevahetussüsteemide ühilduvuse tagamiseks, ning

konfidentsiaalsust kaitsvate meetmete kehtestamisega, et lisada seirekohtade

geograafiliselt täpse asukohaga seotud teave kõnealustesse andmetalletus- ja

andmevahetussüsteemidesse; andmekvaliteedi hindamise aruannete sisu ja nende

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... otsus (EL) X/X, millega muudetakse nõukogu otsust 89/367/EMÜ,

millega luuakse alaline metsakomitee (ELT...). 20 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud

institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj).

ET 22 ET

komisjonile esitamise korra ning parandusmeetmete kirjeldusega. Nende volituste

kasutamisel tuleks järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr

182/201121.

(24) Komisjon peaks käesoleva määruse korrapäraselt läbi vaatama, võttes arvesse liidu

õigusaktide, rahvusvaheliste raamistike ning tehnika ja teaduse arengut ning

täiendavaid seirevajadusi. Läbivaatamise käigus tuleks hinnata ka andmete

ühtlustamise kvaliteeti, eelkõige seda, kas ühtlustamine põhjustab hinnangutes liigset

ebakindlust, mis õigustaks vajadust kehtestada standarditud andmete kogumine. Viis

aastat pärast käesoleva määruse jõustumist peaks komisjon esitama aruande selle

rakendamise kohta.

(25) Liidu metsad ja kestlik metsamajandamine on Euroopa rohelise kokkuleppe ja selle

eesmärkide seisukohast eriti olulised. Liidul on pädevus eri valdkondades, mis võivad

olla seotud ka metsadega, nagu kliima, keskkond, maaelu areng ja katastroofide

ennetamine. Nendes liidu jagatud pädevusega valdkondades ei kuulu metsad ja

metsamajandus liikmesriikide ainupädevusse. Käesoleva määruse eesmärke, nimelt

tagada liidus kogutavate metsaandmete hea kvaliteet ja võrreldavus ning edendada

liidu metsade vastupanuvõimet toetava integreeritud pikaajalise planeerimise

vabatahtlikku väljatöötamist liikmesriikide tasandil, ei suuda liikmesriigid üksi

piisaval määral saavutada ning kavandatava meetme ulatuse ja toime tõttu saab neid

eesmärke paremini saavutada liidu tasandil. Seega võib liit võtta vastu meetmeid

kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev

määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse liidu metsaseireraamistik ja sätestatakse

eeskirjad, millega

a) tagatakse liidus metsaandmete õigeaegsus, täpsus, järjepidevus, läbipaistvus,

võrreldavus ja täielikkus ning üldsuse juurdepääs nendele andmetele;

b) toetatakse liikmesriikide pikaajaliste integreeritud kavade vabatahtlikku

väljatöötamist tõenditel põhineva, kaasava, valdkondadeülese ja kohanduva

lähenemisviisi kaudu;

c) luuakse tugevam juhtimine komisjoni ja liikmesriikide vahel.

2. Käesoleva määrusega kehtestatakse teabe kogumise ja sellele juurdepääsu andmise

eeskirjad, et toetada

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega

kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli

mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,

28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).

ET 23 ET

d) metsaökosüsteemide ja nende teenuste kaitset, taastamist ja kestlikku kasutamist

käsitlevate liidu õigusaktide ja poliitikameetmete rakendamist, pöörates erilist

tähelepanu eesmärgile suurendada metsade vastupanuvõimet ja võimaldada kaitsta

metsade multifunktsionaalsust, muu hulgas seoses järgmisega:

a) kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine;

b) elurikkus;

c) katastroofiriski ennetamine ja juhtimine;

d) metsade tervis;

e) metsa biomassi kasutamine mitmesugustel sotsiaal-majanduslikel eesmärkidel;

f) invasiivsed võõrliigid;

e) riiklik metsamajandamine ja liikmesriikide pikaajaline integreeritud planeerimine, et

muu hulgas suurendada metsade vastupanuvõimet metsa- ja maastikupõlengute,

kahjurite, põudade ja muude häiringute suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „geograafiliselt täpsed andmed“ – andmed, mis on viidetega varustatud ja mida

talletatakse viisil, mis võimaldab neid kindla kordustäpsuse ja täpsusega kaardistada

ja lokaliseerida;

(2) „geoinfosüsteem“ – arvutisüsteem, mis on võimeline koguma, talletama, analüüsima

ja kuvama geograafiliselt täpseid andmeid;

(3) „metsaüksus“ – geograafiliselt täpselt piiritletud piisavalt ühetaoline metsaala, mis

on kindlaks tehtud Maa seire ja mis tahes muu sobiva geograafiliselt täpsete andmete

lisakihiga, nagu võrastiku liitus, haldusüksuse piir või topograafiline piir riiklikus

kaardistussüsteemis;

(4) „metsaandmed“ – teave metsaökosüsteemide olukorra ja seisundi ning nende

kasutamise kohta, sealhulgas esmased andmed ja sellisest teabest saadud

koondandmed;

(5) „Maa seire“ – andmete kogumine Maa füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste

süsteemide kohta sellise kaugseiretehnoloogia abil nagu pildi- või muid sensoreid

kandvad satelliidid või õhusõidukitel olevad platvormid, mida vajaduse korral

kombineeritakse in situ andmetega;

(6) „mets“ – enam kui 0,5 hektari suurune maa-ala, millel kasvavad üle 5 meetri

kõrgused puud võrade liitusega üle 10 % või puud, mis suudavad kohapeal need

näitajad saavutada, välja arvatud peamiselt põllumajandus- või linnamaana kasutatav

maa. See hõlmab puude, sealhulgas noorte looduslikult kasvavate puude rühmadega

alasid ja istutatud metsa, mis ei ole veel saavutanud puuvõrade liituse või vastava

täiuse minimaalseid väärtusi või puude minimaalset kõrgust, sealhulgas alasid, mis

on tavaliselt osa metsast, kuid ajutiselt puudest lagedad inimtegevuse, näiteks raie

tõttu või looduslikel põhjustel, kuid mille puhul võib eeldada metsa taastumist;

(7) „muu puittaimestikuga maa“ – enam kui 0,5 hektari suurune maa-ala, mis ei ole mets

ja millel kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud võrade liitusega 5–10 % või puud, mis

suudavad kohapeal nimetatud näitajad saavutada, või mille põõsastaimede, põõsaste

ET 24 ET

ja puude katvus kokku on üle 10 %. See ei hõlma peamiselt põllumajandus- või

linnamaana kasutatavat maad;

(8) „andmete ühtlustamine“ – protsess, mille käigus kasutatakse eri seiresüsteemide

kaudu kogutud kättesaadavaid andmeid, et saada võrreldavaid hinnanguid, mis

vastavad kokkulepitud standardkirjeldusele;

(9) „standardimine“ – ühiste andmestandardite kehtestamise ja rakendamise protsessi

tulemus, mille eesmärk on tagada, et kogu liidus kogutakse, talletatakse ja

kasutatakse andmeid järjepidevalt ja täpselt;

(10) „in situ andmed“ – seirekohtade võrgustiku kaudu standardkorra kohaselt kohapeal

kogutud andmed. Need andmed hõlmavad mõõtmise täpset geograafilist asukohta,

mis on muu hulgas seotud globaalse satelliitnavigatsioonisüsteemi teenustega.

2. PEATÜKK

METSASEIRE

Artikkel 3

Metsaseiresüsteem

1. Komisjon loob artikli 11 kohases koostöös liikmesriikidega järgmistest elementidest

koosneva metsaseiresüsteemi ja haldab seda:

a) artikli 4 kohane geograafiliselt täpne tuvastussüsteem metsaüksuste

kaardistamiseks ja lokaliseerimiseks;

b) artiklite 5 ja 8 kohane metsaandmete kogumise raamistik;

c) artikli 7 kohane metsaandmete jagamise raamistik.

2. Metsaseiresüsteem koosneb elektroonilistest andmebaasidest ja geoinfosüsteemidest

ning võimaldab metsaandmete vahetamist ja integreerimist muude elektrooniliste

andmebaaside ja geoinfosüsteemidega, sealhulgas nendega, mis on välja töötatud

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/199922 V lisa 3. osaga

ja määruse (EL) 2023/1115 artikliga 33.

Metsaseiresüsteemiga tagatakse järgmiste andmete korrapärane ja süstemaatiline

kogumine:

a) metsaandmed, mis põhinevad Copernicuse Sentineli satelliitide või

muude samaväärsete süsteemide abil tehtud õhu- või kosmosefotodest

saadud ortokujutistel;

b) in situ andmed seirekohtade võrgustiku kaudu.

3. Komisjon võib paluda spetsialiseeritud asutuste abi, et hõlbustada

metsaseiresüsteemi loomist ja töös hoidmist ning anda liikmesriikide pädevatele

asutustele tehnilist nõu metsaseire valdkonnas.

22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse

energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ,

98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive

2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1999/oj).

ET 25 ET

4. Euroopa Keskkonnaamet abistab komisjoni metsaseiresüsteemi rakendamisel,

sealhulgas Euroopa metsateabesüsteemi (FISE) arendamisel ja töös hoidmisel.

5. Komisjon jagab enda koostatavaid Maa seire andmeid tasuta liikmesriikide

metsaseiresüsteemi eest vastutavate pädevate asutustega või teenuseosutajatega, keda

need asutused on volitanud end esindama.

Artikkel 4

Metsaüksuste geograafiliselt täpne tuvastussüsteem

1. Komisjon loob metsaeraldiste kaardistamiseks ja lokaliseerimiseks geograafiliselt

täpse tuvastussüsteemi (edaspidi „tuvastussüsteem“), mis hakkab toimima hiljemalt

[väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse

jõustumise kuupäeva].

2. Tuvastussüsteem on geoinfosüsteem. Komisjon loob õhu- või kosmosefotodest

saadud ortokujutiste põhjal tuvastussüsteemi, mida ta ajakohastab korrapäraselt ja

mille ühtne standard tagab vähemalt mõõtkavas 1 : 100 000 oleva kaardiga

samaväärse täpsuse.

3. Tuvastussüsteem

a) võimaldab kogu liidus täpselt kaardistada ja lokaliseerida metsaalad ning kui

on kehtestatud artikli 8 lõike 3 kohane metoodika, siis ka muu puittaimestikuga

maa;

b) tuvastab üheselt metsaüksused artikli 5 lõikes 2 ja artikli 8 lõikes 1 osutatud

metsaandmete kombinatsiooni alusel;

c) võimaldab lihtsamini avastada ja lokaliseerida muutusi metsaga ja metsata maa

vahel.

Artikkel 5

Metsaandmete kogumise raamistik

1. Metsaandmete kogumise raamistik hakkab toimima hiljemalt [väljaannete talitus,

palun lisada kuupäev: 12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]

lõikes 2 osutatud metsaandmete kogumise puhul ja hiljemalt [väljaannete talitus,

palun lisada kuupäev: 30 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]

lõikes 3 osutatud metsaandmete kogumise puhul.

2. Komisjon kogub kooskõlas I lisas sätestatud tehniliste kirjeldustega järgmisi

metsaandmeid ja tagab seeläbi andmete standardimise:

a) metsaala;

a) võrastiku liitus;

b) metsatüüp;

c) metsade ühendatus;

d) lehtede/okaste varisemine;

e) metsapõlengud;

f) metsa- ja maastikupõlengute riski hindamine;

g) võrastiku liituse häiringud.

ET 26 ET

3. Liikmesriigid koguvad II lisas kindlaksmääratud sagedusega järgmisi metsaandmeid:

a) puidu varumiseks kasutatav mets ja puidu varumiseks mittekasutatav mets;

b) kasvava metsa tagavara;

c) aastane netojuurdekasv;

d) puistu struktuur;

e) puude liigiline koosseis ja liigirikkus;

f) Euroopa metsatüüp;

g) eemaldatud puit;

h) lagupuit;

i) metsaelupaikade asukoht Natura 2000 aladel;

j) levinud metslindude arvukus;

k) põlismetsade ja vanade metsade asukoht;

l) kaitsealused metsaalad;

m) puittoodete tootmine ja nendega kauplemine;

n) metsa biomass bioenergia tootmiseks.

4. Lõike 3 punktide a–h kohaldamisel koguvad liikmesriigid in situ andmeid

kohapealsete uuringute põhjal ja kombineerivad neid Maa seire andmetega, kui need

on kättesaadavad, ning muudest asjakohastest teabeallikatest saadud andmetega.

Kohapealsed uuringud põhinevad lõike 2 punktis a osutatud liikmesriigi metsaala

esindavate ja sellega kooskõlas olevate seirekohtade võrgustikul.

5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte I lisas

esitatud tehniliste kirjelduste muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika

arenguga.

Artikkel 6

Komisjoni andmekogumisteenusest loobumine

1. Artikli 5 lõikes 2 osutatud metsaandmete kogumisega seoses võivad liikmesriigid

otsustada mitte kasutada komisjoni pakutavat teenust ja panustada oma andmetega

artiklis 3 osutatud metsaseiresüsteemi toimimisse.

2. Kui liikmesriik otsustab lõikes 1 sätestatud võimaluse kasuks, siis ta:

a) kogub artikli 5 lõikes 2 osutatud metsaandmeid kooskõlas I lisas sätestatud

tehniliste kirjeldustega;

b) jagab artikli 5 lõikes 2 osutatud metsaandmeid kooskõlas artikli 7 lõikega 2;

c) hindab igal aastal kogutud andmete kvaliteeti kooskõlas artikliga 10.

Artikkel 7

Metsaandmete jagamise raamistik

1. Liikmesriigid jagavad hiljemalt [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 30 kuud

pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] artikli 5 lõikes 3 osutatud uusimaid

kättesaadavaid metsaandmeid kooskõlas II lisas sätestatud tehniliste kirjeldustega,

ET 27 ET

tehes need andmed üldsusele juurdepääsetavaks. Liikmesriigid tagavad andmete

ühtlustamise, jagades koondatud metsaandmeid kooskõlas II lisas esitatud

kirjeldustega. Seirekohtade geograafiliselt täpseid asukohaandmeid jagatakse

tingimusel, et on kehtestatud artikli 9 lõikes 2 osutatud kaitsemeetmed.

2. Liikmesriigid ja komisjon tagavad üldsusele juurdepääsu artikli 5 lõigetes 2 ja 3 ning

artikli 8 lõikes 1 osutatud andmetele masinloetavas avatud vormingus, mis tagab

koostalitlusvõime ja taaskasutatavuse kooskõlas direktiivi (EL) 2019/1024 artikliga

5.

3. Komisjon teeb metsateabesüsteemis üldsusele juurdepääsetavaks järgmised andmed:

a) artikli 5 lõike 2 kohaselt kogutud andmed;

b) kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 jagatud andmed, välja arvatud

seirekohtade geograafiliselt täpsed asukohad;

c) kooskõlas artikli 6 lõike 2 punktiga b jagatud andmed;

d) kooskõlas artikli 8 lõikega 1 kogutud andmed.

4. Liikmesriigid võivad metsaandmete jagamise raamistiku kaudu jagatud andmeid

kasutada käesoleva määruse artiklis 13 osutatud vabatahtlike integreeritud

pikaajaliste metsakavade väljatöötamiseks ning määruse (EL) 2018/841 artikli 14

kohaldamiseks.

5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte II lisas

esitatud tehniliste kirjelduste muutmiseks, et kohandada neid teaduse ja tehnika

arenguga.

Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse tehnilised

eeskirjad ja kord metsaandmete jagamiseks ja ühtlustamiseks käesoleva määruse

alusel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud

kontrollimenetlusega.

Artikkel 8

Täiendavad metsaandmed

1. Komisjon ja liikmesriigid koguvad III lisas loetletud metsaandmeid etapiviisiliselt,

kui on vastu võetud käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rakendusaktid.

2. Lõike 1 kohaldamisel kasutavad komisjon ja liikmesriigid Maa seire andmeid või in

situ andmeid ning III lisa punktides a, b ja c loetletud metsaandmete puhul Maa seire

andmeid koos in situ andmete ja muude asjakohaste teabeallikatega.

3. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada III lisas loetletud

metsaandmete kogumise metoodika, sealhulgas tehnilised kirjeldused, ning

täpsustada selles loetletud metsaandmete kirjeldusi. Nimetatud rakendusaktid

võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 9

Ühilduvad andmetalletus- ja andmevahetussüsteemid

1. Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd, et töötada artikli 3 lõikes 3 osutatud

spetsialiseeritud asutuste abiga välja ühilduvad andmetalletus- ja

ET 28 ET

andmevahetussüsteemid metsaseiresüsteemi raames metsaandmete kogumiseks ja

jagamiseks.

2. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et kehtestada eeskirjad korra ja

vormingute kohta, mida tuleb kasutada lõikes 1 osutatud andmetalletus- ja

andmevahetussüsteemide ühilduvuse tagamiseks, ning et kehtestada

konfidentsiaalsust kaitsvad meetmed seirekohtade geograafiliselt täpse asukohaga

seotud teabe lisamiseks kõnealustesse andmetalletus- ja andmevahetussüsteemidesse.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud

kontrollimenetlusega.

Artikkel 10

Andmekvaliteedi kontroll

1. Komisjon ja liikmesriigid vastutavad metsaseiresüsteemi alusel kogutavate ja

jagatavate metsaandmete kvaliteedi ja täielikkuse eest.

2. Liikmesriigid hindavad igal aastal käesoleva määruse kohaselt jagatavate andmete

kvaliteeti.

Kui hindamise käigus ilmneb andmetes puudusi, võtavad liikmesriigid asjakohaseid

parandusmeetmeid. Liikmesriigid esitavad komisjonile 1. juuliks, mis järgneb

kalendriaastale, mil puudus kindlaks tehti, andmekvaliteedi hindamise aruanded ning

vajaduse korral parandusmeetmete kirjelduse ja nende rakendamise ajakava.

3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 14 vastu delegeeritud õigusakte, et

täiendada käesolevat määrust, kehtestades selle alusel jagatavate andmete täpsuse

nõuded ning käesoleva artikli lõikes 2 ja artikli 6 lõike 2 punktis c osutatud

kvaliteedihindamise eeskirjad.

4. Komisjonil on õigus võtta vastu rakendusakte, et täpsustada andmekvaliteedi

hindamise aruannete sisu ja nende komisjonile esitamise korda ning lõike 2 teises

lõigus osutatud parandusmeetmete kirjeldust. Nimetatud rakendusaktid võetakse

vastu kooskõlas artikli 15 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3. PEATÜKK

INTEGREERITUD JUHTIMINE

Artikkel 11

Koordineerimine ja koostöö

1. Liikmesriigid ja komisjon koordineerivad oma tegevust ja teevad koostööd, et

parandada metsaandmete kvaliteeti, õigeaegsust ja katvust.

2. Komisjon toetab liikmesriike nende taotluse korral artiklis 13 osutatud vabatahtlike

integreeritud pikaajaliste metsakavade väljatöötamisel või kohandamisel sellega, et

pakub teavet asjakohaste teaduslike teadmiste seisu kohta ning hõlbustab teadmiste

ja heade tavade vahetamist.

3. Liikmesriigid teevad omavahel koostööd ja koordineerivad oma meetmeid, et

parandada metsaandmete kvaliteeti, õigeaegsust ja katvust. Selline koostöö ja

koordineerimine põhineb avatud teaduslikul arutelul ja selle eesmärk on edendada

erapooletut teaduslikku nõustamist.

ET 29 ET

4. Liikmesriigid ja komisjon võivad kasutada olemasolevaid piirkondliku

institutsioonilise koostöö struktuure, sealhulgas selliseid, mis toimivad piirkondlike

konventsioonide ning muude metsaga seotud foorumite ja protsesside raames.

Artikkel 12

Liikmesriigi kontaktisik

1. Iga liikmesriik määrab oma kontaktisiku ja teavitab sellest komisjoni.

2. Liikmesriigi kontaktisik täidab eelkõige järgmisi ülesandeid:

a) koordineerib käesoleva määruse alusel jagatavate metsaandmete

ettevalmistamist ja võtab seejuures arvesse kõiki pädevaid asutusi, sealhulgas

katastroofiriski ennetamise ja juhtimise eest vastutavaid asutusi;

b) koordineerib asjaomaste ekspertide osalemist komisjoni ja muude asjakohaste

asutuste korraldatavatel eksperdirühmade koosolekutel.

3. Artiklis 13 osutatud vabatahtlike integreeritud pikaajaliste kavade väljatöötamisel või

kohandamisel tegutseb liikmesriigi kontaktisik komisjoni ja liikmesriigi

teabevahetuses kontaktpunktina. Kui vabatahtliku integreeritud pikaajalise

metsakava väljatöötamises või kohandamises osaleb mitu liikmesriigi ametiasutust,

vastutab selle töö koordineerimise eest riiklik kontaktisik.

Artikkel 13

Vabatahtlikud integreeritud pikaajalised kavad

1. Liikmesriike kutsutakse üles koostama integreeritud pikaajalisi metsakavasid või

kohandama oma olemasolevaid integreeritud pikaajalisi metsakavasid või -

strateegiaid, võttes arvesse keskpikka või pikka ajavahemikku, sealhulgas, kuid mitte

ainult aastateni 2040 ja 2050.

2. Lõikes 1 osutatud kavade koostamisel või ajakohastamisel on liikmesriikidel

soovitatav käsitleda IV lisas sätestatud aspekte.

3. Liikmesriigid julgustavad kõiki huvitatud isikuid oma integreeritud pikaajaliste

metsakavade väljatöötamisel aktiivselt osalema. Liikmesriigid teevad kavad

üldsusele kättesaadavaks.

4. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis

sätestatud tingimustel.

2. Artikli 5 lõikes 5, artikli 7 lõike 5 esimeses lõigus ja artikli 10 lõikes 3 osutatud õigus

võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates

[väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 5 lõikes 5, artikli 7 lõike 5 esimeses

lõigus ja artikli 10 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus

jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses

ET 30 ET

nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud

õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli

2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud

põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal

teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 5 lõike 5, artikli 7 lõike 5 esimese lõigu ja artikli 10 lõike 3 alusel vastu

võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega

nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa

Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa

Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad

ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda

tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 15

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011

tähenduses.

2. Käesolevale artiklile viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 16

Läbivaatamine

1. Käesoleva määruse kõiki aspekte vaadatakse korrapäraselt läbi, võttes arvesse liidu

õigusega seotud asjakohaseid suundumusi, rahvusvahelisi raamistikke, tehnoloogia ja

teaduse arengut, täiendavaid seirevajadusi ja käesoleva määruse alusel jagatavate

andmete kvaliteeti.

2. Komisjon esitab hiljemalt [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: viis aastat

pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] Euroopa Parlamendile ja nõukogule

aruande käesoleva määruse rakendamise kohta.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president

eesistuja

ET 1 ET

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

1.3. Ettepanek/algatus käsitleb

1.4. Eesmärgid

1.4.1. Üldeesmärgid

1.4.2. Erieesmärgid

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

1.4.4. Tulemusnäitajad

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal).

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

ET 2 ET

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

3.2.3.1. Hinnanguline personalivajadus

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

ET 3 ET

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse seireraamistik

vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks

Lisaks hõlmab käesolev finantsselgitus ka Euroopa Keskkonnaameti vahendeid

seoses ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv mullaseire

ja mulla vastupidavuse kohta (mullaseire direktiiv) (COM(2023) 416).

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

09 – Keskkond ja kliimameetmed

Tegevused:

09 02 – Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE)

09 10 Euroopa Keskkonnaamet (EEA)

1.3. Ettepanek/algatus käsitleb

 uut meedet

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest23

 olemasoleva meetme pikendamist

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või

ühendamist teise või uue meetmega

1.4. Eesmärgid

1.4.1. Üldeesmärgid

Kavandatava määruse eesmärk on aidata tegeleda järgmiste suurte ühiskondlike

väljakutsetega:

– kliimaneutraalsuse ja kliimamuutustele vastupanuvõime saavutamine;

– elurikkuse vähenemise tagasipööramine ja elurikkuse valdkonnas võetud

rahvusvaheliste kohustuste täitmine;

– metsade seisundi ja vastupanuvõimega seotud riskide käsitlemine;

– elurikkuse säilitamise ja kliimamuutuste valdkonnas võetud rahvusvaheliste

kohustuste täitmine.

1.4.2. Erieesmärgid

Üldeesmärgist tulenevalt on käesoleva kavandatava määruse konkreetsed eesmärgid

järgmised:

Erieesmärk nr 1:

Tagada täpsed, digiteeritud, järjepidevad, võrreldavad, õigeaegsed ja kättesaadavad

andmed ELi metsade seisundi kohta, luues metsaseiresüsteemi, mida haldavad

komisjon ja liikmesriigid. Uus süsteem võimaldab teha kindlaks metsaüksuste

asukoha, koguda standarditult metsaandmeid Maa seire,

23 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 4 ET

navigeerimise/positsioneerimise tõhustatud võimaluste kaudu ning jagada

ühtlustatud, või kui see ei ole võimalik, siis standarditud andmeid.

Erieesmärk nr 2: Julgustada liikmesriike töötama välja või kohandama oma

integreeritud pikaajalisi metsakavasid, mis põhinevad asjakohase ELi poliitikaga

seotud kvaliteetsel seireteabel ja milles võetakse arvesse kindlaks määratud

minimaalseid ühiseid aspekte.

Erieesmärgist tulenevalt on tegevuseesmärk järgmine:

luua tõhus raamistik, et tagada metsaandmete kogumine ja aruandlus, integreerides

Maa seire ja geoviidetega kohapealse seire, ning julgustada liikmesriike rakendama

järjepidevat integreeritud pikaajalist metsaplaneerimist.

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Kavandatud algatus toob märkimisväärset kasu keskkonnale, sh kliimamuutuste

leevendamise ja nendega kohanemise ning elurikkuse jaoks, ning parandab metsade

seisundit, parandades häiringuteks valmisolekut ja neile reageerimist.

Kliimaneutraalsus ning kestlik ja bioloogiliselt mitmekesine ringbiomajandus

sõltuvad suurel määral ELi metsade seisundist ja vastupanuvõimest.

Ettepaneku rakendamine peaks looma VKEdele uusi võimalusi, mis on seotud nii

metsaseirega seotud digiteenuste turu kasvuga kui ka innovatsiooniga

seiretehnoloogiate väljatöötamisel ja rakendamisel. Lisaks saavad metsa- ja

metsandussektori osalised kasu võimalikest sissetulekuvõimalustest

sertifitseerimissüsteemide kaudu, mis põhinevad usaldusväärsel seirel.

Metsaseire rakendamine loob eeldatavasti ka võimalusi teadus- ja arendustegevuseks.

1.4.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Komisjon jälgib algatuse kasutuselevõttu ja mõju korrapäraselt (kaks korda aastas),

tuginedes järgmistele aspektidele:

• ühtse määratlusega näitajate arv

• selliste näitajate arv, mille puhul kasutatakse ühtlustatud või standarditud

andmekogumismeetodeid

• andmete esitamine liikmesriikide poolt FISE-le

• juurdepääs andmetele FISE kaudu (keskmine klõpsude arv kuus)

• riiklik kohanemisstrateegia ning riskihindamine ja riskijuhtimine;

ühistel näitajatel põhinevad strateegiad

• metsaalaste digiteenuste turu areng (eelkõige VKEde arv)

• liikmesriikides vastu võetud vabatahtlike integreeritud pikaajaliste kavade arv

• integreeritud pikaajaliste kavade kooskõla ühiste põhiaspektidega

• ELi vahendite kasutamine seiremeetmete toetamiseks

ET 5 ET

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

Liikmesriigid peavad jõustama käesoleva määruse täitmiseks vajalikud õigus- ja

haldusnormid ning komisjonil tuleb töötada välja asjakohased rakendusmeetmed.

Seepärast tuleb liikmesriikidel rakendada poliitikat ja meetmeid ning õigus- ja

haldusnorme, mis on riigi tasandil vajalikud käesoleva ettepaneku järgimiseks.

2026. aasta juuliks (üks aasta pärast määruse eeldatavat jõustumist) loovad komisjon

ja liikmesriigid metsaüksuste identifitseerimise süsteemi ja seiresüsteemi, samas kui

andmete jagamise raamistik peab hakkama toimima alates 1. jaanuarist 2028.

Komisjon annab Maa seire teenuste abil kogutud andmed tasuta neile

liikmesriikidele, kes otsustavad süsteemis osaleda oma andmetega, mitte osaleda uue

seiresüsteemi standardiseeritud töös.

Algatusega nähakse ette ka mitme teisese õigusakti vastuvõtmine. Eelkõige

valmistab komisjon asjaomase eksperdirühmaga tihedalt konsulteerides ning

koostöös Teadusuuringute Ühiskeskuse ja Euroopa Keskkonnaametiga ette

delegeeritud õigusaktid, et töötada välja ja muuta metoodikat ja tehnilisi kirjeldusi

algatusega hõlmatud kolme liiki metsaandmete kogumiseks ja jagamiseks. Lisaks

peab komisjon asjaomase komitee heakskiidu saamiseks koostama rakendusaktid,

milles sätestatakse metsaandmete hankimise, töötlemise, säilitamise ja kasutamise

tehnilised eeskirjad ning menetlused, standardid ja võrdlusuuringud, et tagada

metsaseiresüsteemi kvaliteet ja hea toimimine.

Algatuse rakendamiseks on vaja luua raamistik andmete kogumiseks ja jagamiseks

ning sellega seotud teadmusbaas Euroopa metsateabesüsteemi (FISE) ja Copernicuse

programmi andmeteenuste arendamise ja käitamise kaudu.

Pärast määruse jõustumist teeb komisjon liikmesriikidega koostööd ja koordineerib

tegevust juhtimissüsteemi kaudu, mis põhineb riiklike kontaktisikute kaudu toimuval

teabevahetusel ja tehnilise toe pakkumisel.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetme põhjused (ex ante)

On selge, et tuleb luua sidus süsteem, et jälgida ja kavandada kliimamuutustest

tingitud transformatsioone metsades ja metsandussektoris. Lisaks tuleb kliima ja

elurikkusega seotud kriiside tõttu kaaluda uuesti metsade rolli, keskendudes rohkem

nende multifunktsionaalsusele. Sellega seoses ei ole ilma täpsete ja võrreldavate

metsaandmeteta, mida liikmesriigid praegu vajalikus ulatuses ei esita, võimalik

saavutada otseselt Euroopa rohelisest kokkuleppest tulenevaid kliima-, elurikkuse

ning kestliku ja ringluspõhise biomajanduse poliitika eesmärke.

Oodatav tekkiv liidu lisaväärtus (ex post)

Standarditud ja võrreldav teave ning Maa seire uuenduslike lahenduste kasutamine

hõlbustaks liikmesriikide metsaalaste õigusaktide (nt LULUCF) kohaste seirenõuete

ET 6 ET

täitmist ning võimaldaks kulutõhusal viisil kontrollida metsaga seotud eri

poliitikavaldkondade järjepidevust ja kestlikkust ELi tasandil (või teha kindlaks

kompromissid) ning täiendada seda kvaliteetsete andmetega pikaajalise

metsaplaneerimise kohta liikmesriikides. Ühtlustamine, või kui see ei ole võimalik,

standardse lähenemise pakkumine 27 seiresüsteemi asemel tooks kaasa

märkimisväärse kulude kokkuhoiu. Lisaks aitab metsaandmete kogumist ja jagamist

käsitleva Euroopa Liidu ühise raamistiku väljatöötamine ka Euroopa VKEsid, kes on

seotud digiüleminekuga, ning metsandussektoris osalejaid seoses

sertifitseerimissüsteemide ja asjakohaste sissetulekuvõimalustega.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Tegevuskava „Forest Focus“ käsitleva määrusega, mis kaotas kehtivuse 2006. aastal,

kehtestati ELi tasandil koordineeritud metsaseire kohustus koos ulatusliku

kaasrahastusega (65 miljonit eurot nelja aasta jooksul EL 15 riikides). Kõnealuse

määrusega tugevdati integreeritud metsaseiret, loodi koondandmete ja -teabe

andmebaas ELi metsade seisundi kohta ning laiendati metsaseire ulatust mullale ja

elurikkusele.

Selle kulutõhusust piiras siiski näitajate, andmete kogumise või seire protokollide

ühiste kirjelduste puudumine. Koos nendest fondidest toetuse saajate keerulise

olukorraga olid tulemuseks märkimisväärsed kulutõhususe erinevused toetusesaajate

hulgas.

Õigusakti hindamisel jõuti järeldusele, et hoolimata rangest finantsjuhtimise

kontrollist (välisaudit) ei olnud liikmesriigid metsaseiret piisavalt rakendanud. Kuna

alates 2006. aastast ei ole enam keskendutud metsadele, selgetele seire-eesmärkidele

või järjepidevuse ja ühtlustamisega seotud kohustustele, on kasvanud

kooskõlastamata tegevus ning piiratud ruumiline ja ajaline katvus.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

Algatus kuulub mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 rubriigi 3 (Loodusvarad

ja keskkond) jaotise 9 (Keskkond ja kliimameetmed) alla.

Algatus on osa Euroopa rohelisest kokkuleppest. See tuleneb ka ELi uues

metsastrateegias aastani 2030 seatud eesmärkidest ja aitab neid saavutada. ELi

metsastrateegia on ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 peamine väljund ning

selles on esitatud raamistik ja konkreetsed meetmed metsade kaitsmiseks ja

taastamiseks ning nende seisundi ja vastupanuvõime tagamiseks.

Ettepanek on tihedalt seotud muude komisjoni algatustega, millega toetatakse

metsapoliitikat, näiteks:

• LULUCFi määrus

• raadamist käsitlev määrus

• biomajanduse strateegia

• [looduse taastamise määrus]

• [Euroopa keskkonnamajandusliku arvepidamise määrus]

• [liidu süsinikdioksiidi sidumise sertifitseerimise raamistik]

• õhku, vett ja loodust käsitlevad direktiivid

ET 7 ET

• taastuvenergia direktiiv (REDII)

• liidu elanikkonnakaitse mehhanism

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Uue määruse rakendamisega kaasnevad komisjonile uued ülesanded ja tegevused.

Selleks on vaja inimressursse, Euroopa Keskkonnaameti toetust, hankeressursse

välistöövõtjate leidmiseks ja ühte halduskokkulepet Teadusuuringute Ühiskeskusega.

Spetsiaalset metsasid käsitlevat ELi siduvat õigusakti praegu ei ole ning seetõttu on

määruse rakendamine ja järelevalve komisjoni ja liikmesriikide jaoks uus kohustus.

Praegu ei vasta Copernicuse maismaaseire teenuste pakutavad metsaandmete kihid ja

nendega seotud Euroopa Keskkonnaameti ressursid kõigile tulevase seiresüsteemi

vajadustele. Seepärast tuleb välja töötada täiendavad metsaandmetooted (metsaala,

defoliatsiooni ja metsade ühendatuse kohta) ja neid hallata.

See nõuab täiendavaid vahendeid ning poliitilisi teadmisi, analüütilisi oskusi,

sõltumatust ja vastupanuvõimet kogu õigusaktide pikaajalise rakendamise jooksul.

Samuti on vaja täiendavat eksperdiabi, võimaluse korral ka allhanke kaudu, kuid

poliitiliselt väga tundlikke põhiülesandeid peab täitma komisjon.

ET 8 ET

1.6. Ettepaneku/algatuse kestus ja finantsmõju

 Piiratud kestusega

–  hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–

AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

– Rakendamise käivitumisperiood, mis vastab kaheaastasele ülevõtmisperioodile,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid24

 Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–  tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

–  rakendusametite kaudu

 Jagatud eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on

delegeeritud:

–  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–  avalik-õiguslikele asutustele;

–  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile

antakse piisavad finantstagatised;

–  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku

ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

–  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu

V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja

kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

24 Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil

https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-

implementation/Pages/implementation-methods.aspx

ET 9 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Märkige sagedus ja tingimused.

Algatus hõlmab hankeid, halduskokkulepet Teadusuuringute Ühiskeskusega, EEA

toetuse suurendamist ja mõju komisjoni inimressurssidele. Kohaldatakse seda liiki

kulude puhul kehtivaid standardnorme.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Ei kohaldata – vt eespool.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Ei kohaldata – vt eespool.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal).

Ei kohaldata – vt eespool.

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse

strateegias esitatud meetmed.

Ei kohaldata – vt eespool.

ET 10 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

• Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees

eelarveridade kaupa

Mitmeaast

ase

finantsraa

mistiku

rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendat

ud/liigend

amata25

EFTA

riigid26

kandidaatr

iigid ja

potentsiaa

lsed

kandidaad

id27

muud

kolmandad

riigid

muu

sihtotstarbel

ine tulu

3 09 02 01 – loodus ja elurikkus

Liigen

datud JAH EI JAH EI

3 09 10 02 – Euroopa Keskkonnaamet Liigen

datud JAH JAH EI EI

7 20 01 02 01 – töötasu ja hüvitised

Liigen

damata

EI EI EI EI

7

20 02 01 03 – ajutiselt institutsiooni

juurde lähetatud riiklikud avalikud

teenistujad

Liigen

damata

EI EI EI EI

7 20 02 06 01 – lähetus- ja esinduskulud

Liigen

damata

EI EI EI EI

7 20 02 06 02 – koosolekud,

eksperdirühmad

Liigen

damata

EI EI EI EI

• Uued eelarveread, mille loomist taotletakse: Ei kohaldata

25 Liigendatud = Liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 26 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 27 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

ET 11 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku

rubriik 3 Loodusvarad ja keskkond

DG: ENV

2023 2024 2025 2026 2027 ja

pärast

seda KOKKU

 Tegevusassigneeringud

09 02 01 – loodus ja elurikkus Kulukohustused (1a) 0,700 0,200 0,150 1,050

Maksed (2a) 0,700 0,200 0,150 1,050

DG ENV

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a +

3 0,700 0,200 0,150 1,050

Maksed = 2a

+3

0,700 0,200 0,150 1,050

Eespool nimetatud summat on vaja selleks, et toetada mitmesuguseid õigusaktide rakendamisega seotud ülesandeid, mida keskkonna

peadirektoraat ja Teadusuuringute Ühiskeskus hakkavad täitma.

Hangitud tegevus hõlmab üldist toetuslepingut metsaseire määruse rakendamiseks.

Lisaks on sellesse kategooriasse lisatud halduskokkulepe Teadusuuringute Ühiskeskusega, eelkõige teaduspartnerluse loomiseks, mis on ette

nähtud uue metsastrateegiaga aastani 2030, mis toetab uute näitajate ja meetodite väljatöötamist.

Kõik kulud, v.a personali- ja miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

ET 12 ET

halduskulud

Ülesanded Vahendid 2023 2024 2025 2026 2027 ja pärast seda

Kokku

Üldine toetus metsaseire määruse

rakendamiseks (tehniliste suuniste

väljatöötamiseks, liikmesriikide

toetamiseks)

Teenusleping/väliseksperdi

d

0,200 0,200 0,150 0,550

Tehniline tugi metsaseire määruse

rakendamiseks, eelkõige seoses näitajate

väljatöötamisega, liikmesriikide

järelevalveaspektide integreerimisega ja

ühtlustamise edendamisega Euroopa

metsateaduse partnerluse kaudu

Keskkonna peadirektoraadi

ja Teadusuuringute

Ühiskeskuse

halduskokkulepe

0,500 0,500

Kokku 0,700 0,200 0,150 1,050

Asutus: Euroopa

Keskkonnaamet

2023 2024 2025 2026

2027 ja pärast

seda KOKKU

Jaotis 1: Personalikulud Kulukohustused (1a) 0,468 0,955 0,974 2,398

Maksed (2a) 0,468 0,955 0,974 2,398

Jaotis 2: Taristu Kulukohustused (1b)

Maksed (2b)

Jaotis 3: Tegevuskulud Kulukohustused (1c) 0,420 0,790 0,790 2,000

Maksed (2c) 0,420 0,790 0,790 2,000

Euroopa

Keskkonnaameti

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b + 1c 0,888 1,745 1,764 4,398

Maksed = 2a + 2b

+ 2c 0,888 1,745 1,764

4,398

Märkused Euroopa Keskkonnaameti kulude kohta:

ET 13 ET

selleks et rühmitada ametite tugevdamise vajadused ümber ühes finantsselgituses, sisaldab Euroopa Keskkonnaameti ressursitaotlus ka vajadusi,

mis on seotud komisjoni ettepanekuga võtta vastu direktiiv mullaseire ja mulla vastupidavuse kohta (COM 416(2023)).

Jaotis 1: sellesse jaotisse kuulub 2 täiendavat ajutist teenistujat ja 1 täiendav lepinguline töötaja käesoleva ettepaneku jaoks ning 1 ajutine

teenistuja ja 1 lepinguline töötaja seoses dokumendiga COM 416(2023) – kõik alates 2025. aasta keskpaigast

Ajutine teenistuja: metsaseire valdkonnaekspert

Ülesanded:

• Toetada perioodiliste andmestike ja näitajate väljatöötamist II lisas esitatud metsanäitajate jaoks (üks kord aastas, kaks korda iga

kahe aasta tagant, kaks korda iga kolme aasta tagant, viis korda iga viie aasta tagant, üks kord iga kuue aasta tagant). See hõlmab

näitajate staatuse ja suundumuste hindamist ning nende mõistete jaoks järjepideva terminoloogia kehtestamist.

• Koostada suunised selle kohta, kuidas tõlgendada andmeid ning tuletada metsanäitajate staatuse ja muutuse hindamise põhjal

sisulist statistikat.

• Avaldada ja levitada kogutud andmeid kasutajasõbralike koondpaneelide ja selge veebipõhise visualiseerimise kaudu Euroopa

metsateabesüsteemis (FISE).

• Töötada välja praktilised rakendussuunised ja lahendused metsade seisundi ja suundumuste hindamiseks.

• Tagada koostoime LULUCFi määruse alusel esitatud teabega.

Ajutine teenistuja AD 6: metsaseireandmete käitleja

Ülesanded:

• Pakkuda IT-alast tehnilist oskusteavet aruandluskavade väljatöötamiseks

• Hallata loetletud aruandlusvooge

• Luua aruandlusvorm, Reportnet 3 andmevoog, kvaliteedikontroll, viiteandmestikud

• Importida ja eksportida andmeid süsteemis Reportnet 3

• Luua tootmisandmebaas, kus on esitatud andmestikke käsitlevad ELi andmestikud

• Luua lisaks ELi andmestikele standardteenused

• Luua ja hallata andmeväljundeid, nt andmekeskuses, DiscoMap veebisaidil jne

ET 14 ET

• Koostada tehnilised juhenddokumendid

• Pakkuda kasutajatuge ja veebikoolitusi

Lepinguline töötaja: metsaseireandmete analüütik

Ülesanded:

• Koostada põhjalikud suunised ja käsiraamat, mis sisaldab muutujate võrdlevaid kirjeldusi, andmekogumise meetodeid (sealhulgas

parameetreid), suuniseid ühtlustamismenetluste jaoks ja aruandlusvorme.

• Luua aruandlusvahend (Reportnet 3) ja arendada seda, et tõhusalt koguda ja hallata ruumi- ja tabelandmeid.

• Kehtestada andmekvaliteedi menetlused, et tagada kõigi salvestatud andmete täpsus, õigsus, täielikkus ja võrreldavus. Luua

kvaliteedi tagamise/kontrolli (QA/QC) dokumenteerimise süsteem, mis sisaldab kava, kontrollnimekirju, märkusi, arvutustabeleid

ja aruandeid kvaliteedi tagamise/kontrolli toimingute dokumenteerimiseks.

• Luua Euroopa metsaandmebaas, mis sisaldab üksikute riikide maatükkide tasandi, tabel- ja ruumiandmeid ning Euroopa kaarte.

Integreerida andmebaas Euroopa Keskkonnaameti ruumiandmetaristusse (EEA SDI).

• Koostada andmebaasi jaoks valideerimiseeskirjad, sealhulgas andmetüübi valideerimine, vahemikkontroll, kitsenduste

valideerimine ja puuduvate andmete kontroll. Esitada suunised andmete edastamiseks kesksesse andmebaasi.

• Tagada koostoime LULUCFi määruse alusel esitatud teabega.

• Pakkuda kasutajatuge kohapealse seire, ühtlustamise ja andmete esitamise protsessidega seotud tehnilise toe jaoks. Tegeleda

võimalike vigade või tehniliste probleemidega ja parandada need.

• Kontrollida ja toetada riikide andmevoogu, mis liigub süsteemi Reportnet 3 ja Euroopa metsaandmebaasi. Jälgida ja aidata üles

laadida riikide kaarte Euroopa metsakaartide hoidlasse.

• Töötada välja Copernicuse andmetel ja teabel põhinevad tooted ning hooldada neid, esitades I lisas nõutud metsanäitajad, mis

põhinevad Maa seirel.

Lepinguline töötaja: mullaandmete haldamise ja hindamise ekspert

Ülesanded:

• Luua koostoimes ja koordineeritult teiste asjaomaste süsteemidega arhitektuur Reportneti ja EIONETi kaudu andmevoogude

vahetamiseks, et koguda, töödelda, valideerida ja analüüsida liikmesriikide esitatud andmeid iga kuue aasta järel:

ET 15 ET

• seire andmed ja tulemused

• mulla seisundi tunnuste ja näitajate suundumuste analüüs

• mulla kestliku majandamise ja taastamise ülevaade ja edusammud

• andmed riiklikes saastatud alade registrites

• Abistada komisjoni mulla seisundit käsitleva õigusakti rakendamise hindamisel kaheksa aastat pärast selle jõustumist.

Ajutine teenistuja: mullaseire ekspert

Ülesanded:

• Toetada ELi tasandil ülevaate koostamist riiklikest saastatud alade registritest ja liikmesriikide aruannetest, kindlaksmääratud

terminoloogiast, potentsiaalselt saastatud alade määratlemise kriteeriumidest ja potentsiaalselt saastavatest tegevustest, riiklikest

käivitajatest ja mulla uurimise eeskirjadest, aruandluse üksikasjadest ja kavadest.

• Anda korrapäraselt ajakohastatud ülevaade riiklikul tasandil rakendatud riski hindamise meetoditest (sh seireväärtused), toetada

riski hindamise meetodeid käsitlevate suuniste koostamist ja vajaduse korral liikmesriike nende suuniste kohaldamisel.

• Toetada ELi tasandil ülevaate koostamist liikmesriikide maahõive ja mulla katmise eesmärkidest ja näitajatest (iga kahe aasta

järel) ning avaldada ja levitada poliitiliselt olulisi andmeid koondpaneelide ja andmete selge veebipõhise visualiseerimise kaudu.

• Toetada liikmesriike mulla seisundit käsitleva õigusakti kirjeldustele ja nõuetele vastavate näitajate ning maahõivehierarhia

rakendamisel ja liikmesriikides kohaldatavate meetodite jälgimisel.

• Koostada suunised selle kohta, kuidas kasutada ja tõlgendada Copernicuse andmeid ning tuletada staatuse ja muutuse hindamise

põhjal statistikat.

• Töötada välja praktilised lahendused netomaahõive eesmärkide seadmiseks, meetmed selle saavutamiseks ja sellega seotud

seireks.

Jaotis 2: Taristu (peamiselt IT-süsteemide/andmebaaside arendamine) – IT-lahendused, mille töötavad välja mullaga tegelev, jaotises 1 osutatud

täiendav ajutine teenistuja ja lepinguline töötaja

Jaotise 3 kulud sisaldavad järgmist: IT-arendus, aruandlussüsteemide jooksvad kulud, uute näitajate väljatöötamine ja koostamine, tehniliste

kohtumiste korraldamine ja järelmeetmed, juhenddokumentide koostamine ning metsanäitajate ja hindamise toetuslepingud ning

eksperdiarvamus saastunud pinnase ja maakasutuse kohta

ET 16 ET

 Tegevusassigneeringud KOKKU Kulukohustused (4) 1,588 1,945 1,914 5,447

Maksed (5) 1,588 1,945 1,914 5,447

 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6)

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGI 3 (ENV+EEA)

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 4 + 6 1,588 1,945 1,914 5,447

Maksed = 5 + 6 1,588 1,945 1,914 5,447

 Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik

rubriigid)

Kulukohustused (4)

Maksed (5)

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid)

(6)

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIKIDE 1‒6

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 4 + 6 1,588 1,945 1,914 5,447

Maksed = 5 + 6

1,588 1,945 1,914 5,447

ET 17 ET

Mitmeaastase finantsraamistiku

rubriik 7 „Halduskulud“

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas (Euroopa

Liidu üldeelarve komisjoni jao täitmise sise-eeskirju käsitleva komisjoni otsuse 5. lisa), ja laadida see üles DECIDE’i talitustevaheliseks

konsulteerimiseks.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2024 2025 2026 2027 ja

pärast

seda KOKKU

DG: ENV

 Personalikulud 0,264 0,435 0,435 0,435 1,569

 Muud halduskulud 0,037 0,064 0,064 0,064 0,229

ENV KOKKU Assigneeringud 0,301 0,499 0,499 0,499 1,798

Muud halduskulud moodustavad eksperdirühmade koosolekute, lähetuste ja muud personaliga seotud kulud.

2024 2025 2026 2027 ja

pärast

seda KOKKU

DG: CLIMA

 Personalikulud 0,171 0,171 0,171 0,171 0,684

 Muud halduskulud

DG CLIMA KOKKU Assigneeringud 0,171 0,171 0,171 0,171 0,684

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGI 7

(Kulukohustuste

kogusumma = maksete

kogusumma)

0,472 0,670 0,670 0,670 2,482

ET 18 ET

assigneeringud KOKKU

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2024 2025 2026 2027 ja

pärast

seda KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIKIDE 1‒7

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused 0,472 2,258 2,615 2,584 7,959

Maksed 0,472 2,258 2,615 2,584 7,959

ET 19 ET

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige

eesmärgid ja

väljundid



Aasta

N

Aasta N + 1

Aasta N + 2

Aasta N + 3

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata

finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) KOKKU

VÄLJUNDID

Väljun

di

liik28

Kesk

mine

kulu

A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu

Väljun

dite

arv

kokku

Kulud

kokku

ERIEESMÄRK nr 129...

- Väljund

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

28 Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 29 Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid“.

ET 20 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju EEA inimressurssidele ja haldusassigneeringutele komisjonis –

ülevaade

1.1.1.1. Hinnanguline mõju EEA inimressurssidele

–  Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub

järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2023 2024 2025 2026

2027 ja

pärast

seda

KOKKU

Ajutised töötajad (AD

palgaastmed) 0,346 0,705 0,719 1,770

Ajutised töötajad

(AST palgaastmed)

Lepingulised

töötajad

0,123 0,250 0,255 0,628

Riikide lähetatud

eksperdid

KOKKU 0,468 0,955 0,974 2,398

Personalivajadus (täistööajale taandatud töötajad)

2023 2024 2025 2026

2027 ja

pärast

seda

KOKKU

Ajutised töötajad (AD

palgaastmed) 3 3 3

Ajutised töötajad

(AST palgaastmed)

Lepingulised

töötajad 2 2 2

Riikide lähetatud

eksperdid

KOKKU 5 5 5

1.1.1.2. Hinnanguline haldusassigneeringute vajadus komisjonis

ET 21 ET

–  Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub

järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2024 2025 2026 2027 KOKKU

Mitmeaastase

finantsraamistiku RUBRIIK 7

Personalikulud 0,435 0,606 0,606 0,606 2,253

Muud halduskulud 0,037 0,064 0,064 0,064 0,229

Mitmeaastase

finantsraamistiku RUBRIIGI 7 kulud

kokku

0,472 0,670 0,670 0,670 2,482

Täistööajale taandatud töötaja kohta (AD/ AST) arvutatud kulud on 171 000 eurot aastas. Muud halduskulud moodustavad komitee ja

eksperdirühmade koosolekute, lähetuste ja muud personaliga seotud kulud.

Mitmeaastase

finantsraamistiku RUBRIIGIST 730 välja

jäävad kulud

2024 2025 2026 2027 KOKKU

Personalikulud

Muud halduskulud

Mitmeaastase

finantsraamistiku

RUBRIIGIST 7 välja

jäävad kulud kokku

KOKKU 0,472 0,670 0,670 0,670 2,482

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse assigneeringutest, mille asjaomane

peadirektoraat on kõnealuse meetme haldamiseks juba andnud, ja/või peadirektoraadi sees ümberpaigutatud

assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile

eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

30 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamist toetavad kulud (endised BA read),

kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

ET 22 ET

3.2.3.3. Komisjoni hinnanguline personalivajadus

–  Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

2023 2024 2025 2026

2027 ja

pärast

seda 20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) − DG ENV 1 2 2 2

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) − DG CLIMA 1 1 1 1

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) − JRC

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) − DG DEFIS

20 01 02 03 (delegatsioonides)

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)

01 01 01 11 (otsene teadustegevus)

Muud eelarveread (märkige) 20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid

ja renditööjõud) – DG ENV 1 1 1 1

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid,

renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)

XX 01 xx yy zz 9

- peakorteris

- delegatsioonides 01 01 01 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse

teadustegevuse valdkonnas)

01 01 01 12 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese

teadustegevuse valdkonnas)

Muud eelarveread (märkige)

KOKKU 3 4 4 4

XX tähistab asjaomast poliitikavaldkonda või eelarvejaotist.

Personalivajadused kaetakse peadirektoraadi töötajatega, kes on juba määratud meedet haldama, ja/või paigutades

töötajaid ümber peadirektoraadi sees. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite

eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad (DG

ENV)

Tegevuse koordineerimine asjaomaste talitustega ja liikmesriikide toetamine algatuse

rakendamisel, eelkõige järgmistes valdkondades: proovivõtt, andmed, meetodid,

hindamine, seire ja analüüs

Metsaseiret käsitleva dialoogi jätkamine liikmesriikide ja nende pädevate asutustega,

sealhulgas asjaomaste eksperdirühmade ja komiteede raames; aruanne Euroopa

Parlamendile ja nõukogule.

Metsaseire määruses sätestatud komisjoni rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide

vastuvõtmise ettevalmistamine ja koordineerimine

Liikmesriikide poolt määruse rakendamise järelevalve ja kontrolli ettevalmistamine ja

juhtimine

Metsateaduse partnerluse kokkuleppe ja Copernicuse programmi teenuste haldamine

koos JRCga ning Copernicuse programmi teenuste ja Euroopa metsateabesüsteemi

haldamine koos EEAga, hoides neid ajakohasena, et need oleksid kooskõlas metsaseire

määruse nõuetega

Koosseisuvälised töötajad Üldine toetus metsaseire määruse rakendamiseks (tehniliste suuniste väljatöötamiseks,

liikmesriikide toetamiseks)

Ametnikud ja ajutised töötajad (DG

CLIMA) Tegevuse koordineerimine asjaomaste talitustega ja liikmesriikide toetamine algatuse

rakendamisel, eelkõige järgmistes valdkondades: proovivõtt, andmed, meetodid,

ET 23 ET

hindamine, seire ja analüüs

Metsaseiret käsitleva dialoogi jätkamine liikmesriikide ja nende pädevate asutustega,

sealhulgas asjaomaste eksperdirühmade ja komiteede raames; aruanne Euroopa

Parlamendile ja nõukogule.

Metsaseire määruses sätestatud komisjoni rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide

vastuvõtmise ettevalmistamine ja koordineerimine

Ametnikud ja ajutised töötajad (JRC) Euroopa metsateaduse partnerluse rakendamine, Maa seirel põhinevate seirevahendite

väljatöötamine, FISE ajakohastamise toetamine ja metoodika ühtlustamise

hõlbustamine.

ET 24 ET

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–  on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi

sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu.

Lisaülesanded, mida komisjon peab täitma, eeldavad täiendavaid ressursse seoses

liidu rahalise toetusega ja Euroopa Keskkonnaameti ametikohtade loeteluga ette

nähtud ametikohtadega. EEA-le seoses metsaseire ülesannetega antava ELi toetuse

suurendamine kompenseeritakse pooles ulatuses eelarveridadelt 09.0201 – LIFE

loodus ja elurikkus ning 09.0203 – LIFE kliima. EEA-le seoses mullaseire

ülesannetega antava ELi toetuse suurendamine kompenseeritakse eelarverealt

09.0201 – LIFE loodus ja elurikkus. Eelarvereal 09 02 01 ettenähtud kulud kaetakse

programmist LIFE ja kavandatakse keskkonna peadirektoraadi iga-aastase

majandamiskava raames. Personalivajadused kaetakse eelistatavalt

lisaassigneeringuga iga-aastase inimressursside eraldamise menetluse käigus.

–  tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise

varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite

kasutuselevõtu.

–  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–  ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–  näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa

on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta

N31

Aasta

N + 1

Aasta

N + 2

Aasta

N + 3

Lisage vajalik arv aastaid, et

näidata finantsmõju kestust (vt

punkt 1.6)

Kokku

Nimetage kaasrahastav

asutus

Kaasrahastatavad

assigneeringud KOKKU

31 N on aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. „N“ asemel tuleb märkida esimene

eeldatav rakendamise aasta (näiteks 2021). Sama tuleb teha ka järgnevate aastate puhul.

ET 25 ET

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–  omavahenditele

–  muudele tuludele

– palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav

sihtotstarbeline tulu 

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida

Jooksval

eelarveaastal

kättesaadavad

assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju32

Aasta

N

Aasta

N + 1

Aasta

N + 2

Aasta

N + 3

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata

finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel ….

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

32 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st

brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 22.11.2023

COM(2023) 728 final

ANNEXES 1 to 4

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks

{SEC(2023) 384 final} - {SWD(2023) 372 final} - {SWD(2023) 373 final} -

{SWD(2023) 374 final}

ET 1 ET

I LISA

ARTIKLI 5 LÕIKES 2 OSUTATUD METSAANDMETE LOETELU JA

NENDE ANDMETE TEHNILISED KIRJELDUSED

(a) Metsaala

Kirjeldus: metsaala, kusjuures kaardistamisüksuse miinimumsuurus on 0,5 ha.

Ruumiline lahutusvõime: 10 m või suurem.

Sagedus: vähemalt kord aastas.

(b) Võrastiku liitus

Kirjeldus: võrastiku liitus vahemikus 0–100 %. Võrastiku liitus on määratletud kui puude

võrade vertikaalprojektsioon maapinna horisontaaltasandile ja see annab teavet võrastiku

proportsionaalsest liitusest piksli kohta.

Ruumiline lahutusvõime: 10 m või suurem.

Sagedus: vähemalt kord aastas.

(c) Metsatüüp

Kirjeldus: metsamaa, kus domineeriva lehetüübiga (leht- või okaspuu) võrastiku liitus on üle

10 %, välja arvatud põllumajandus- või linnamaana kasutatavad alad, kusjuures

kaardistamisüksuse miinimumsuurus on 0,5 ha.

Ruumiline lahutusvõime: 10 m või suurem.

Sagedus: vähemalt iga kolme aasta tagant.

(d) Metsade ühendatus

Kirjeldus: metsaalade kompaktsuse määr. See määratakse vahemikus 0–100.

Meetod: kirjeldatud dokumendis Vogt, P., Caudullo G., EUROSTAT – Regional Yearbook

2022: Forest Connectivity, EUR 31072 EN, Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg,

2022

Ruumiline lahutusvõime: 10 m või suurem.

Sagedus: vähemalt kord aastas.

(e) Lehtede/okaste varisemine

Kirjeldus: lehepinnaindeksi märkimisväärne negatiivne hälve metsas väljendatuna

lehepinnaindeksi protsentuaalse vähenemisena võrreldes selle varasema lähtetasemega, mis

on määratud Copernicuse andmete põhjal. Lehepinnaindeks iseloomustab taimelehestike

lehtede kogust, mis on määratletud kui roheliste lehtede ühe poole pindala maa pindalaühiku

kohta lehtpuuvõrastikes ja pool okaste kogupindalast maa pindalaühiku kohta

okaspuuvõrastikes.

Ruumiline lahutusvõime: 300 m või suurem.

Sagedus: vähemalt iga kahe nädala tagant.

(f) Metsapõlengud

Allpool loetletud andmed tuleb esitada Euroopa metsatulekahjude teabesüsteemi toodete

põhjal.

i. Põlengujuhtumid

Kirjeldus: konkreetne põlengujuhtum piiritletud põlenguperimeetriga. Põlengu perimeetri

saab kindlaks teha tule tekitatud põlenud ala põhjal või satelliidil paiknevate sensoritega

tuvastatud soojusanomaaliate kumuleerumise põhjal, mille järgi saab kindlaks määrata

ET 2 ET

põlenud ala konkreetse põlenguperimeetri. Põlengujuhtumit iseloomustavad põlengu

tekkimise kuupäev, kestus ja ulatus.

Ruumiline lahutusvõime: 375 m või suurem.

Sagedus: vähemalt kord nädalas.

ii. Põlenud metsaala

Kirjeldus: ala, mida on kahjustanud metsa- või maastikupõlengud ja mis on tuvastatud selle

ala spektraalse signatuuri muutuse järgi, võrreldes põlengueelset ja -järgset seisundit.

Ruumiline lahutusvõime: 20 m või suurem.

Sagedus: vähemalt kord nädalas.

iii. Põlengu raskusaste

Kirjeldus: taimestikule metsa- või maastikupõlengust põhjustatud lühiajalise kahju määr

väljendatuna järgmistes kategooriates: põlemata, kõrbenud, kerge, mõõdukas, raske.

Raskusastet mõõdetakse põlengueelsete taimestikutingimuste ja taimestiku põlengujärgse

seisundi vahena, mida hinnatakse vahetult pärast põlengu toimumist.

Ruumiline lahutusvõime: 20 m või suurem.

Sagedus: iga kahe nädala tagant.

iv. Põlengujärgne mullaerosioon

Kirjeldus: võimalik mullakadu, mis tuleneb taimestiku puudumisest metsa- või

maastikupõlengu tagajärjel. Mõõtmisel võetakse aluseks mõjutatud taimestiku tüüp ja põlengu

raskusaste, mis väljendab taimkatte osalist või täielikku puudumist, ning kasutatakse

täiendatud universaalset mulla ärakande võrrandit (Revised Universal Soil Loss Equation),

mis võtab arvesse ilmastiku võimalikku mõju mullapinnale ja mis on esitatud artiklis Bosco,

C. et al., „Modelling soil erosion at European scale: towards harmonization and

reproducibility“, Nat. Hazards Earth Syst. Sci., 15, 2015, 225–245.

Ruumiline lahutusvõime: 1 km2 või suurem.

Sagedus: iga kahe nädala tagant.

v. Põlengujärgne taastumine

Kirjeldus: taimkatte taastumise määr metsa- või maastikupõlengutest mõjutatud alal,

väljendatuna protsendina põlengueelsest taimestiku seisundist. Taimkatte taastumist jälgitakse

ja analüüsitakse enne metsa- või maastikupõlengu juhtumit alal olnud maakatte tüübi alusel.

Ruumiline lahutusvõime: 20 m või suurem.

Sagedus: vähemalt kord aastas.

(g) Metsa- või maastikupõlengute riski hindamine

i. Surnud põlevmaterjali niiskusesisaldus

Kirjeldus: põlevmaterjali niiskusesisaldus on põlevmaterjalis (taimestikus) sisalduva

veekoguse mõõt, mida väljendatakse protsendina konkreetse põlevmaterjali kuivmassist.

Tuleohu arvutamiseks arvutatakse põlevmaterjali niiskusesisaldus meteoroloogiliste

muutujate põhjal. Peene, keskmise jämedusega ja jämeda põlevmaterjali niiskusesisalduse

asendusväärtused saadakse tuleohu indeksi kohase põlevmaterjali niiskusesisalduse alusel,

nagu on esitatud aruandes Van Wagner, C. E., Pickett, T. L., „Equations and FORTRAN

program for the Canadian Forest Fire Weather Index System“, Forestry Technical Report,

Canadian Forestry Service, Ottawa, Kanada, 1985.

Ruumiline lahutusvõime: 8 km või suurem.

Sagedus: aastaandmed kogunenud päevaste väärtuste alusel.

ii. Elusa põlevmaterjali niiskusesisaldus

ET 3 ET

Kirjeldus: põlevmaterjali niiskusesisaldus on põlevmaterjalis (taimestikus) sisalduva

veekoguse mõõt, mida väljendatakse protsendina konkreetse põlevmaterjali kuivmassist.

Elustaimestiku puhul saab põlevmaterjali niiskusesisalduse leida taimestikutüüpide

kiirguslevimudelite ümberpööramise teel.

Ruumiline lahutusvõime: 500 m või suurem.

Sagedus: vähemalt kord kuus.

iii. Põlevmaterjali liigi kaart

Kirjeldus: põlevmaterjali eri liikide jaotuse kaart. Põlevmaterjali liik on identifitseeritav

kogum põlevmaterjali elemente, mille eriomadused (taimeliik, vorm, suurus, paigutus jne)

põhjustavad konkreetsetes ilmastikutingimustes prognoositava levimiskiiruse või vastupanu

kontrollile, kui kasutatakse standardseid tule käitumise põlevmaterjalimudeleid.

Ruumiline lahutusvõime: 100 m või suurem.

Sagedus: vähemalt iga kahe aasta tagant.

(h) Võrastiku liituse häiringud

Kirjeldus: selliste alade kaardid, kus võrastiku liitus on ajutiselt või seisundi järkjärgulise

halvenemise tõttu oluliselt muutunud, sealhulgas järgmised parameetrid, mis täpsustavad

tuvastatud häiringute omadusi:

i) ajastus – see päev aastas, millal tuvastatud häiring algas;

ii) ulatus – kirjeldus selle kohta, kui suur on häiringu ulatus võrreldes lähtetasemega,

väljendatuna fotosünteetilise aktiivsusena;

iii) taastumine – pärast häiringut toimuva lähteolukorra taastumise protsessi kestuse ja ulatuse

kirjeldus.

Ruumiline lahutusvõime: 10 m või suurem.

Sagedus: vähemalt kord aastas.

ET 4 ET

II LISA

ARTIKLI 5 LÕIKES 3 OSUTATUD METSAANDMETE LOETELU JA

NENDE ANDMETE TEHNILISED KIRJELDUSED

(a) Puidu varumiseks kasutatav mets ja puidu varumiseks mittekasutatav

mets

Kirjeldus:   metsaala jaotamine järgmiselt: 

i) puidu varumiseks kasutatav mets – mets, kus keskkonna, sotsiaalsed või majanduslikud

piirangud ei mõjuta oluliselt toimuvat või võimalikku puidu varumist. Need piirangud võivad

tuleneda õigusaktidest, majandaja või omaniku otsustest või muudest teguritest; 

ii) puidu varumiseks mittekasutatav mets – kogu metsaala, mis punkti a mõistes ei ole puidu

varumiseks kasutatav mets. Need on metsad, kus keskkonna, sotsiaalsed, majanduslikud või

õigusaktidest tulenevad piirangud oluliselt takistavad puidu varumist. Sinna hulka kuuluvad:

1) metsad, kust õiguslike või muudest poliitilistest otsustest tulenevate piirangute

tõttu on puidu varumine täielikult välistatud või oluliselt piiratud keskkonnahoiu või

elurikkuse säilitamise eesmärgil (kaitsealused metsad, rahvuspargid,

looduskaitsealad ja muud kaitsealad, näiteks erilist keskkonnaalast, teaduslikku,

ajaloolist, kultuurilist või vaimset tähtsust omavad alad);

2) metsad, mille tootlikkus või puidu kvaliteet on liiga madal või ülestöötamis- ja

transpordikulud on liiga suured, et õigustada puidu varumist, välja arvatud juhuti

oma tarbeks tehtavad raied. 

Ühik: osa metsaalast.

Ruumiline lahutusvõime: liikmesriigi ja NUTS 2 väärtus.

Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: kord aastas.

(b) Kasvava metsa tagavara (hektari kohta)

Kirjeldus: kõigi elusate ja seisvate tüvede summaarne maapealne maht metsaalal, jagatuna

Euroopa metsatüüpide kaupa. Hõlmab selliste elustüvede mahtu (koos koorega) kännu

kõrguselt tüve tipuni (kaasa arvatud), mille rinnasdiameeter on suurem kui 0 cm (kõrgus üle

1,30 m).

Ühik: m3 ha-1 .

Ruumiline lahutusvõime: liikmesriigi, NUTS 2 ja seirekoha tasand.

Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga viie aasta tagant.

(c) Aastane netojuurdekasv (hektari kohta)

Kirjeldus: aastane brutojuurdekasv, millest on lahutatud aastane keskmine looduslik kadu, st

puud, mis surevad seirekoha kahe kohapealse uuringu vahelisel ajal ja jäävad metsa, jagatuna

Euroopa metsatüüpide kaupa.

Aastane brutojuurdekasv on määratletud kui elusate puude keskmine aastane juurdekasv kogu

metsaalal seirekoha kahe kohapealse uuringu vahelisel ajal. Seda väljendatakse

mahujuurdekasvuna ja see hõlmab selliste puude osi, mille rinnasdiameeter on ≥ 7,5 cm.

Mahujuurdekasv hõlmab tüve (koos koorega) juurdekasvu kännu kõrguselt kuni kõrguseni,

kus tüve diameeter on 7 cm, ja lehtpuude puhul ka suuri oksi, mille diameeter on vähemalt

7 cm. 

Aastane netojuurdekasv vastab sama kindlaksmääratud metsaala aastasele

brutojuurdekasvule, kui ajavahemik seirekoha kahe kohapealse uuringu vahel on sama ning

kasutatud on samu künniseid ja hõlmatud samad puuosad. 

Ühik: m3 ha-1 aasta-1

ET 5 ET

Ruumiline lahutusvõime: liikmesriigi, NUTS 2 ja seirekoha tasand.

Täpsus: esitatavate andmete usaldusvahemik.

Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga viie aasta tagant.

(d) Puistu struktuur

Kirjeldus: diameetri jaotuse varieeruvus konkreetsel metsaalal.

Ühik: puude arv hektari kohta rinnasdiameetri klasside ja puuliikide kaupa.

Ruumiline lahutusvõime: seirekoha tasand.

Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga viie aasta tagant.

(e) Puude liigiline koosseis ja liigirikkus

Kirjeldus: isendite arv puuliigi (või vajaduse korral madalama taksonoomilise tasandi) kohta

konkreetsel metsaalal.

Ruumiline lahutusvõime: seirekoha tasand.

Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga viie aasta tagant.

(f) Euroopa metsatüüp

Kirjeldus: nagu on kirjeldatud Euroopa Keskkonnaameti tehnilises aruandes nr 9/2006.

Euroopa metsatüübid on ökoloogiliselt eristuvad metsakooslused, milles domineerivad

spetsiifilised puudekogumid, mille koosseisu määrab peamiselt Euroopa taimkatte laius- ja

kõrgusvööndilisus ning kliima- ja mullatingimuste varieeruvus vööndite piires. Seetõttu

liigitatakse mets 14 kategooriasse metoodika kohaselt, mis on esitatud artiklis Giannetti, F.,

Barbati, A., Mancini, L. D. et al., „European Forest Types: toward an automated

classification“, Annals of Forest Science 75, 6, 2018.

Ruumiline lahutusvõime:  metsaala riiklik koondväärtus Euroopa metsatüüpide kaupa;

seirekoha tasandil.

Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga viie aasta tagant, et kodeerida

seirekoha külastuste vahelisel ajal registreeritud muudatused Euroopa metsatüübis.

(g) Eemaldatud puit

Kirjeldus: kalendriaasta või metsa-aastana määratletud perioodil üles töötatud ja metsast

eemaldatud puude maht, sealhulgas loomulikust väljalangemisest saadud puit. See hõlmab

üles töötatud tüvepuitu ja muud kui tüvepuitu (oksad, juured, kännud). See on koondmaht,

mis sisaldab küttepuitu ja tööstuslikku ümarpuitu.

Ühik: 1000 m3 kooreta

Ruumiline lahutusvõime: liikmesriik, eristatud leht- ja okaspuuliikide järgi.

Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: kord aastas.

(h) Lagupuit

Kirjeldus: 10 cm või suurema diameetriga seisvate ja lamavate surnud puude ning lamava

lagupuidu maht metsaalal. Seisva ja lamava surnud puidu maht hõlmab kände ja juuri.

Ühik: m3 ha-1.

Ruumiline lahutusvõime: liikmesriigi, NUTS 2 ja seirekoha tasand.

Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga viie aasta tagant.

(i) Metsaelupaikade asukoht Natura 2000 aladel

Kirjeldus: direktiivi 92/43/EMÜ I lisa punktis 9 loetletud metsaelupaikade asukoht ühenduse

tähtsusega aladel ja erikaitsealadel, mis on määratud kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga

4. Ruumiline lahutusvõime: mõõtkava 1 : 25 000 või täpsem.

Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga kuue aasta tagant.

ET 6 ET

(j) Levinud metsalindude arvukus

Kirjeldus: see metsalindude näitaja kirjeldab levinud metsalindude arvukuse suundumusi ajas

kogu nende Euroopa levilas. See on liitindeks, mille aluseks on Euroopa metsaelupaikadele

iseloomulike linnuliikide vaatluse andmed. Indeks põhineb iga liikmesriigi konkreetsel liikide

loetelul. Indeks põhineb metoodikal, mis on esitatud artiklis Brlík, V. et al., „Long-term and

large-scale multispecies dataset tracking population changes of common European breeding

birds“, Sci Data 8, 21, 2021.

Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga kolme aasta tagant.

(k) Põlismetsade ja vanade metsade asukoht

Kirjeldus: põlismetsade ja vanade metsade asukoht, nagu on määratletud dokumendis

SWD(2023)62 „Suunised ELi põlismetsade ja vanade metsade määratlemise, kaardistamise,

seire ja range kaitse kohta.“

Ruumiline lahutusvõime:  mõõtkava 1 : 25 000 või täpsem.

Ajakava: asukoht kaardistatakse ja andmeid jagatakse 1. jaanuariks 2028. 

(l) Kaitsealused metsaalad

Kirjeldus: metsade asukoht kaitsealadel kooskõlas riiklikult määratud alasid käsitleva

aruandlusega Euroopa Keskkonnaametile, mida täiendab teave nende kaitsetaseme, sealhulgas

range kaitse kohta, ning vastava majandamiskorra kohta, nagu see on esitatud riigisisestes

õigusaktides või muudes asjakohastes dokumentides.

Ruumiline lahutusvõime:  mõõtkava 1 : 25 000 või täpsem.

Ajakava: jagatakse hiljemalt [väljaannete talitus, palun lisada kuupäev: 30 kuud pärast

käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja ajakohastatakse igal aastal.

(m) Puittoodete tootmine ja nendega kauplemine

Kirjeldus: metsandussektori ühisküsimustikus (Joint Forest Sector Questionnaire) ja

asjakohastes kasutusjuhendites märgitud andmed puittoodete tootmise ja nendega kauplemise

kohta.

Andmete kogumise ja jagamise miinimumsagedus: iga kahe aasta tagant, andmete

jagamine kooskõlas metsandussektori ühisküsimustiku algatuse ajakavaga.

(n) Metsa biomass bioenergia tootmiseks

Kirjeldus:

i) andmed, mis käsitlevad metsa biomassi kasutamist energia tootmiseks, kooskõlas määruse

(EL) 2018/1999 IX lisa 1. osa punkti m alapunkti 1 kohase aruandlusega, mis on jagatud

järgmistesse kasutajakategooriatesse.

1) Energiatootja põhitegevusena: jaamad, mille põhitegevus on elektri ja/või soojuse

tootmine müügiks kolmandatele isikutele. Need võivad olla avalik-õiguslikus või

eraomandis. Müük ei pea toimuma avaliku võrgu kaudu.

2) Oma tarbeks tootjad: jaamad, mis toodavad elektrit ja/või soojust täielikult või

osaliselt oma tarbeks tegevusena, mis toetab nende põhitegevust. Need võivad olla

avalik-õiguslikus või eraomandis. Hõlmab kütust, mida kasutatakse oma tarbeks

tootja ettevõttes tarbitava soojuse tootmiseks.

3) Kodumajapidamised: kodumajapidamistes tarbitud kütus, välja arvatud

transpordis kasutatud kütus. See hõlmab palgatöötajatega kodumajapidamisi.

ET 7 ET

4) Muud sektorid: kõik muud majandussektorid, mida eespool nimetatud kategooriad

ei hõlma (näiteks põllumajandus, metsamajandus, kalandus, äri- ja avalikud teenused

ning transport).

ii) andmed puidugraanulite ja puidubriketi tootmise kohta kooskõlas määruse (EL) 2018/1999

IX lisa 1. osa punkti m ning selle alapunkti 1 punktide a, b ja c kohaselt esitatud väärtustega,

jagatuna eespool nimetatud punktides a, b ja c sisalduvate lähteainetüüpide kaupa.

Ühik: kõik väärtused esitatakse 1 000 m3 tahke mahuna, välja arvatud musta leelise ja

toortallõli puhul, mis esitatakse tonnides.

Määruse (EL) 2018/1999 IX lisa 1. osa punkti m alapunkti 1 punkti b alapunkti iii, alapunkti 1

punkti c, alapunkti 1 punkti d alapunkti i ja alapunkti 1 punkti d alapunkti ii kategooriate

kohta esitatakse 1 000 m3 täispuidu ekvivalendiks ümberarvestamise tegurid nii, nagu on

määratletud dokumendis UNECE, „Forest product conversion factors for the UNECE region“,

Genf, 2010.

Andmete kogumise ja jagamise sagedus: iga kahe aasta tagant, andmete jagamine kooskõlas

määruse (EL) 2018/1999 IX lisa 1. osa punktis m kindlaks määratud aruandekohustuse

ajakavaga.

ET 8 ET

III LISA

ARTIKLIS 8 OSUTATUD METSAANDMETE KIRJELDUSED

(a) Metsahäiringud, mille on põhjustanud muud tegurid kui põlengud

Kirjeldus: nende alade kaardid, kus metsaga kaetus ja metsaökosüsteem muutusid

märkimisväärselt, kuid tõenäoliselt ajutiselt. Andmetoode sisaldab järgmisi komponente:

i) häiringute iga-aastane kaart, millel on märgitud häiringu tõenäoline põhjustaja ja alguse aeg

selle algamise aastal;

ii) reaalajalähedane häiringuseire, mille käigus antakse asukohatuvastusega hoiatusi selle

kohta, kus metsahäiring toimub või on hiljuti toimunud.

(b) Maapealne biomass

Kirjeldus: biomassikaardid seisvate ja elusate puude järgmiste osade summana:

i) kännu maapealne osa, sealhulgas koor;

ii) tüvi kännust tüve tipuni, sealhulgas koor (rinnasdiameetri ja tüve tipu diameetri künnis

0 cm);

iii) surnud oksad;

iv) elavad oksad;

v) lehed.

Kännu maa-aluseid osi, alla 1,3 m kõrguseid puid ja põõsaid ei võeta maapealse biomassi

hindamisel arvesse.  

(c) Metsa struktuur

Kirjeldus: metsa ja selle võrastiku struktuuri omaduste kaardid, mis põhinevad võrade

vertikaalsel ja horisontaalsel jaotusel ning puude suurusega seotud muude parameetrite

jaotusel.

(d) Muude kui puit-metsatoodete väärtus

Kirjeldus: metsast pärit bioloogilist päritolu füüsiliste saaduste, mis ei ole puit, kaubanduslik

turuväärtus (metsa servas väljaveetuna) kooskõlas FAO ülemaailmse metsaressursside

hindamise (Global Forest Resource Assessment) aruandlust toetava mõisteid ja määratlusi

käsitleva dokumendi „Terms and Definition“ uusima kättesaadava versiooniga.

(e) Metsaelupaikade asukoht väljaspool Natura 2000 alasid

Kirjeldus: direktiivi 92/43/EMÜ I lisas loetletud metsaelupaikade asukoht väljaspool

ühenduse tähtsusega alasid ja erikaitsealasid, mis on määratud kooskõlas kõnealuse direktiivi

artikliga 4.

(f) Metsa looduslikkuse klassid

Kirjeldus: metsaala, mis on jagatud „looduslikult uuenevaks metsaks“, „istutatud metsaks“ ja

„istandikuks“, nagu on määratletud määruse (EL) 2023/1115 artikli 2 punktides 9, 10 ja 11.

(g) Invasiivsete võõrliikide esinemine

ET 9 ET

Kirjeldus: selliste metsaalal esinevate invasiivsete võõrtaime- ja -puuliikide kaardid, mis on

nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1143/20141 artikli 4 lõike 1

kohaselt koostatud liidu jaoks probleemsete invasiivsete võõrliikide loetelus.

(h) Muu taimestiku kui puud mitmekesisus

Kirjeldus: kaardistatakse metsaalal esinevate muude taimeliikide kui puude liigirikkus,

liigiline koosseis ja arvukus.

(i) Ohustatud liigid

Kirjeldus: metsaökosüsteemides ohustatud liikide esinemise kaardid, mis on liigitatud IUCNi

punase raamatu kategooriate kohaselt.

(j) Muu puittaimestikuga maa

Kirjeldus: muu puittaimestikuga maa kaardid.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku

tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317,

4.11.2014, lk 35, ELI:, http://data.europa.eu/eli/reg/2014/1143/oj).

ET 10 ET

IV LISA

VABATAHTLIKE INTEGREERITUD PIKAAJALISTE KAVADE

SOOVITUSLIKUD ASPEKTID, MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLIS 13

1. ÜLEVAADE JA KAVA KOOSTAMISE PROTSESS

1.1. Kokkuvõte

1.2. Õiguslik ja poliitiline kontekst

1.3. Avalik konsultatsioon

2. METSAÖKOSÜSTEEMIDE ÜLDINE ARENG LIIKMESRIIGIS

2.1. Metsaökosüsteemide ja asjakohaste teenustega seotud prognoositavad suundumused,

ohud, kumulatiivne mõju ja võimalused keskpikas ja pikas perspektiivis, sealhulgas,

kuid mitte ainult aastateni 2040 ja 2050, võttes arvesse I ja II lisas nimetatud

asjakohaseid metsaandmeid. Integreeritud hindamine, millega tagatakse koostoime

ja milles käsitletakse kompromisse punktis 3 nimetatud sektoripõhiste eesmärkide ja

prognooside vahel.

2.2. Riiklikud kavad ja metsaga seotud sihid 2030. aastaks ja pärast seda, kui need on

olemas, ning soovituslikud eesmärgid 2040. ja 2050. aastaks.

3. SEKTORIPÕHINE SEONDUV SISU

3.1. Elurikkus

3.1.1. I ja II lisas nimetatud asjakohaste metsaandmete kavandatud või tõenäoline tulevane

trajektoor või vahemik; prognoositavad suundumused keskpikas ja pikas

perspektiivis, sealhulgas, kuid mitte ainult aastateni 2040 ja 2050.

3.1.2. Peamiste tegurite, poliitikate, sealhulgas eesmärkide ja meetmete üldkirjeldus;

seosed muude poliitikavahendite raames toimuva seire ja planeerimisega.

3.2. Metsapõhine biomajandus

3.2.1. Riigi metsapõhise biomajanduse arengu prognoositavad suundumused keskpikas ja

pikas perspektiivis, sealhulgas, kuid mitte ainult aastateni 2040 ja 2050.

Metsapõhine biomajandus hõlmab puidutööstust, metsa bioenergiat ning muid kui

puittooteid ja muid kui puiduga seotud teenuseid.

3.2.2. Peamiste tegurite, poliitikate, sealhulgas eesmärkide ja meetmete üldkirjeldus;

seosed muude poliitikavahendite raames toimuva seire ja planeerimisega.

3.3. Kliimamuutuste leevendamine seoses süsiniku sidumisega

3.3.1. I ja II lisas nimetatud asjakohaste metsaandmete kavandatud või tõenäoline tulevane

trajektoor või vahemik; prognoositavad suundumused keskpikas ja pikas

perspektiivis, sealhulgas, kuid mitte ainult aastateni 2040 ja 2050.

3.3.2. Peamiste tegurite, poliitikate, sealhulgas eesmärkide ja meetmete üldkirjeldus;

seosed muude poliitikavahendite raames toimuva seire ja planeerimisega.

3.3.3. Seosed põllumajandus- ja maaelu arengu poliitikaga.

3.4. Kliimamuutustega kohanemine

3.4.1. Prognoositavad kliimaohud ja -riskid lähemas perspektiivis (praegu kuni 2040),

keskpikas perspektiivis (2041–2070) ja pikas perspektiivis (2070–2100).

ET 11 ET

3.4.2. Peamiste tegurite, poliitikate, sealhulgas eesmärkide ja meetmete üldkirjeldus;

seosed muude poliitikavahendite raames toimuva seire ja planeerimisega.

3.5. Katastroofiriski hindamine ja juhtimine

3.5.1. Metsakatastroofiriski hindamise ja juhtimise eesmärkide kirjeldus ning seosed liidu

kodanikukaitse mehhanismiga, direktiiviga 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja

maandamise kohta2 ning riiklike riskihindamistega.

4. RAKENDAMISE EELDUSED

4.1. Vajalike investeeringute prognoos

4.2. Asjakohast teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni toetavad poliitikasuunad ja

meetmed

4.3. Koolitus ja suutlikkuse suurendamine

5. LISAD (vajaduse korral)

5.1. Modelleerimise (sh eelduste) ja/või analüüsi ning näitajate üksikasjad

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise

ja maandamise kohta (EMPs kohaldatav tekst). ELT L 288, 6.11.2007, lk 27–34, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2007/60/oj

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks

Sissejuhatus 22.11.2023 avalikustas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) metsaseire ja strateegilise planeerimise raamistiku määruse eelnõu1. Selle eesmärk on täita lüngad Euroopa metsi käsitlevas teabes ja luua terviklik metsaalane teadmusbaas. Parem seire annab võimaluse kasutada meetmeid, millega muuta metsad vastupanuvõimelisemaks piiriüleste ja kliimamuutuste tõttu üha võimenduvate ohtude suhtes.

Peamiselt reguleerivad Eestis riigisiseselt metsa osas andmete kogumist (sh seiret), keskkonnaseire seadus ja metsaseadus. Esialgse hinnangu kohaselt ei vaja metsaseadus muutmist.

Eelnõu loob metsaseiresüsteemi, kogudes metsaandmeid järgmistel tasanditel: ELi tasandi andmekogumine kaugseire abil, liikmesriikide kogutavad andmed ning täiendavad andmed, mille metoodika ja sagedus määratakse komisjoni rakendusaktidega. Samuti plaanitakse vabatahtlikke pikaajalisi metsakavasid, et metsapoliitikat paremini planeerida.

Hetkel on EL-üleselt metsadega seotud andmete kogumine ning erinevate indikaatorite seire väga killustatud, seiresagedus erinev ja sageli on andmed kiireks reageerimiseks aegunud. Määrusega luuakse metsaüksuste kaardistamise ja paiknemise süsteem, metsaandmete kogumise raamistik (sh standarditud andmed, mida kogub komisjon läbi Copernicuse programmi ja ühtlustatud andmed, mis pärinevad peamiselt riiklikest metsainventuuridest) ning metsaandmete jagamise raamistik (nii komisjon kui liikmesriigid peavad oma andmed tegema kättesaadavaks, mh Euroopa metsateabesüsteemis).

Määruse eesmärk ei ole sekkuda metsaplaneerimisse ja -majandamisse, vaid koguda ning jagada õigeaegseid ja võrreldavaid metsaandmeid keskkonna- ja kliimapoliitika toetamiseks. Määrus võimaldab EL riikidel, metsaomanikel ja -majandajatel parima olemasoleva andmestiku ning teadmiste baasilt reageerida, et tagada metsade vastupanuvõime, kuivõrd metsi mõjutavad mitmesugused piiriülesed survetegurid.

Üleeuroopaline koostöö võimaldab maksimaalselt ära kasutada satelliidiandmete võimalusi ning siduda neid kulutõhusalt erinevate õigusaktide täitmisega ja uute digitaalsete lahenduste väljatöötamisega. Liikmesriikides, sh Eestis, kus on riiklikud metsaseiresüsteemid olemas, ei nõua ettepanek olulisi muudatusi seire toimimisele ning tugineda saab juba olemasolevatele praktikatele.

Määrus on tugevas kooskõlas Eesti eesmärkidega tagada metsaandmete hea kättesaadavus, võrreldavus ja ajakohasus. Eesti toetab teabepõhist otsustamist ning edendab avatud juurdepääsu metsaressursside teabele ja metsade seisundi andmetele. Leiame, et liikmesriikidel peab olema hea ülevaade metsaressursist, selle kasutamisest ja seisundist.

Toetame üleeuroopalist lähenemist ja rõhutame, et tulemuslikkuse tagamiseks on vajalik, et

1 https://etur-leet.eetur-lpa.eetu/eetaa.elolnteetnte/To/oTo/HToL//uur-=CET/TT:52M0MMPE02M8

1

kogutavad andmed oleksid kvaliteetsed, ruumipunktidega seostatavad, liikmesriikide vahel võrreldavad ja ristkasutatavad. Samas tuleb vältida topeltraporteerimist ning kasutada Euroopa ühiste ülevaadete saamiseks maksimaalselt juba liikmesriikides kogutavat andmestikku.

Määruse ettepaneku üks osa keskendub satelliitseirele, kuid ainult sellise tehnoloogia kasutamine metsade seireks ei ole piisav, kuna ei pruugi anda piisavalt täpset ülevaadet maa-alade seisukorrast. Toetame, et metsaseire peaks lisaks satelliitseirele tuginema ka muudele usaldusväärsetele riiklikele seiremeetoditele.

Komisjoni mõjuanalüüs väidab, et väikseim rahanduslik ja halduslik mõju on eelkõige metsarikkamatel riikidel, kuhu paigutub ka Eesti. Eesti saab määruse täitmiseks suuresti rakendada juba olemasolevaid seiresüsteeme. Leiame, et liikmesriikide lisanduvad kulutused metsaseire nõuete rakendamisel peaks olema komisjoni poolt kaasrahastatud.

Määruse ettepanek suurendab halduskoormust riigistruktuuridele, eelkõige Keskkonnaagentuurile, mistõttu tekib vajadus kahele uuele töökohale maksumusega ligikaudu 84 000 eurot aastas. Esialgsel hinnangul suureneb Eesti metsaseire jätkusuutlikkuse tagamiseks ja selle raames lisanduvate kvaliteetsete metsaandmete kogumiseks (sealhulgas kaugseire läbiviimiseks) rakendatavate tööde maht ligikaudu 250 000 euro võrra aastas.

Teine määruse komponent puudutab strateegilist planeerimist, mida plaanitakse läbi vabatahtlike pikaajaliste metsakavade koostamise ja täiendavalt uuendatakse metsahaldusraamistikku.

Toetame põhimõtet, et komisjon ja liikmesriigid vastutavad metsaseiresüsteemi alusel kogutavate ning jagatavate metsaandmete kvaliteedi ja täielikkuse eest.

Määruses on välja toodud definitsioone (peatükk 1, artikkel 2), millest mitmed on uued ja mitmeti mõistetavad. Leiame, et mõistete osa tuleb täiendada ja täpsustada, kuna Eesti jaoks on oluline, et määruses kasutatavad mõisted põhineksid rahvusvaheliselt kokku lepitud ja teaduspõhistel definitsioonidel ning oleksid kooskõlas ja sidusad teiste EL regulatsioonidega.

Leiame, et nii metsaressursi ja selle kasutamise kui ka elurikkuse ja metsade ökoloogilise seisundiga seotud indikaatorite üleeuroopaline seire on äärmiselt oluline. Toetame kõigi määruse artiklis 5 lõigetes 2 ja 3 osutatud andmete ning artiklis 8 osutatud täiendavate metsaandmete rakendamist.

Peame vajalikuks, et määruse eelnõu menetluse käigus oleksid esitatud kõikide delegeeritud aktide ja rakendusaktide eelnõud, millele määruse eelnõus viidatakse. See võimaldaks hinnata nende mõju halduskoormusele ja anda hinnang kogutavate andmete kvaliteedile.

Allpool toodud seisukohtadele täiendavalt tugineme varem kinnitatud seisukohtadele: 28.10.2021 Vabariigi Valitsuse istungil ja 12.11.2021 Riigikogu ELAKis kinnitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu metsastrateegia kohta aastani 2030.

2

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõikel 1, mis sätestab ELi keskkonnapoliitika eesmärgid, ja mis annab ELile õiguse tegutseda oma keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamiseks. Samal õiguslikul alusel põhinevad ELi meetmed, mille eesmärk on kaitsta metsaökosüsteemide looduspärandit. Metsaseire raamistik tagab andmed, mis võimaldavad jälgida Euroopa rohelise kokkuleppe metsadega seotud eesmärke ja töötada välja metsaökosüsteemide säilitamise poliitika. Keskkond on valdkond, kus ELil ja liikmesriikidel on jagatud pädevus, mistõttu peab ELi tegevus olema kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Algatuse subsidiaarsuse tähtaeg on 01.03.2024. Õigusakti vastuvõtmiseks on EL Nõukogus (edaspidi nõukogu) vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Eelnõu menetlemine toimub nõukogus ajutises metsaseire töögrupis2. Sisulised läbirääkimised EL Nõukogus algavad 2024. aasta veebruaris.

Koostajad Seletuskirja koostasid koostöös Kliimaministeeriumi metsaosakonna nõunik Rauno Reinberg ([email protected]), välissuhete osakonna peaspetsialist Kaja Ainsalu (kaja.ainsalu @ kliimaministeerium.ee ) ning Keskkonnaagentuuri metsaosakonna metsandusstatistika juhtivspetsialist Mati Valgepea ([email protected]). Seisukohtade ja seletuskirja kujundamises osales Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre ([email protected]) ja ministri teadusnõunik Aveliina Helm ([email protected]). Valdkonna eest vastutab asekantsler Antti Tooming.

Sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 25-st sissejuhatuse preambula punktist, 17-st artiklist ja 4 lisast.

Metsad on eluliselt tähtsad elurikkuse säilitamiseks, süsinikuvaru hoidmiseks, kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks ning inimeste elukeskkonna parandamiseks; samuti maapiirkondade ja biomajanduse edukaks arenguks. Parem seire annab võimaluse kasutada meetmeid, millega muuta metsad vastupanuvõimelisemaks piiriüleste ja kliimamuutuste tõttu üha võimenduvate ohtude suhtes.

Eelnõu esimene komponent on metsaseiresüsteem (Artikkel 3), mille saab jagada kolme gruppi metsaandmete kogumise järgi.

Esimeses grupis on metsaandmete kogumine ELi tasandil (artikkel 5 lg 2 ja I lisa), kasutades tugevdatud Copernicuse programmi võimalusi, jättes liikmesriikidele võimaluse sellest loobuda ja panustada süsteemi toimimisse oma andmetega. Andmeid tuleks esitada järgmiste näitajate (8 tk) kohta: metsaala, võrastiku liitus, metsatüüp, metsade ühendatus, lehtede/okaste varisemine, metsapõlengud, metsa- ja maastikupõlengute riski hindamine, võrastiku liituse häiringud. Kavandatud andmete esitamise sagedus varieerub nt metsa kirjeldavate puhul valdavalt kord aastas ja põlengutega seotud andmete juures valdavalt kord nädalas. Esialgsel hinnangul loobub Eesti komisjoni andmekogumisteenusest (Artikkel 6) ja seda võimalusel osaliselt.

Teises grupis on metsaandmed (14 tk), mida kogutakse liikmesriikide (artikkel 5 lg 3 ja II lisa) poolt: puidu varumiseks kasutatav mets ja puidu varumiseks mittekasutatav mets, kasvava metsa tagavara, aastane netojuurdekasv, puistu struktuur, puude liigiline koosseis ja

M Ad-hoc Group on Forest Monitoring (AHWP FM)

3

liigirikkus, Euroopa metsatüüp, eemaldatud puit, lagupuit, metsaelupaikade asukoht Natura 2000 aladel, levinud metslindude arvukus, põlismetsade ja vanade metsade asukoht, kaitsealused metsaalad, puittoodete tootmine ja nendega kauplemine ja metsa biomass bioenergia tootmiseks. Valdavalt on seiresageduseks iga viie aasta tagant.

Kolmandas grupis on täiendavad metsaandmed (10 tk, artikkel 8 ja III lisa): metsahäiringud, mille on põhjustanud muud tegurid kui põlengud, maapealne biomass, metsa struktuur, muude kui puit-metsatoodete väärtus, metsaelupaikade asukoht väljaspool Natura 2000 alasid, metsa looduslikkuse klassid, invasiivsete võõrliikide esinemine, muu taimestiku kui puud mitmekesisus, ohustatud liigid, muu puittaimestikuga maa. Komisjon ja liikmesriigid asuvad andmeid koguma peale seda kui komisjon on esitanud rakendusaktid, millega kehtestatakse III lisas loetletud metsaandmete kogumise metoodika, sealhulgas tehnilised kirjeldused ja sagedus. Uute seirenäitajate kasv on ~ 25%.

Teine määruse komponent puudutab strateegilist planeerimist, mida plaanitakse läbi vabatahtlike pikaajaliste metsakavade koostamise. Komisjoni mõjuhinnang väidab, et paljud liikmesriigid ei planeeri metsapoliitikat pikaajaliselt ning olemasolevad plaanid on enamasti kuni sajandi keskpaigani, mis metsanduse vaatest on väga lühiajaline.

Täiendavalt uuendatakse metsahaldusraamistikku – eesmärk on luua ELi metsastrateegia kõiki keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke eesmärke arvesse võttes uuendatud, kaasav ja valdkondade vaheline liikmesriikide ekspertrühm, mis on pädev kõigis metsandusküsimustes.

Veel lahtiseks valdkonnaks määruses on delegeeritud aktid ja rakendusaktid, millega sätestatakse metsaandmete hankimise, töötlemise, säilitamise ja kasutamise tehnilised eeskirjad ning menetlused, standardid ja võrdlusuuringud, et tagada metsaseiresüsteemi kvaliteet ja hea toimimine. Rakendusaktide valmimisel saab täiel määral hinnata määruse rakendamise mõju, rakendamiseks vajalikke kulutusi ning kogutavate andmete kvaliteeti.

Määruse eelnõu ülesehitus

I peatükis (artiklid 1-2) sätestatakse reguleerimisese ja kohaldamisala ning määratletakse mõisted. Artiklis 1 sätestatakse määruse reguleerimisese metsaseire raamistiku loomiseks. Selles määratakse kindlaks määruse juhtpõhimõtted ja üldeesmärgid, sealhulgas seoses vabatahtliku integreeritud pikaajalise planeerimisega liikmesriigi tasandil ning tugevdatud juhtimisega komisjoni ja liikmesriikide vahel. Tuuakse välja et määrusega tagatakse metsaandmete õigeaegsus, täpsus, järjepidevus, läbipaistvus, võrreldavus ja täielikkus ning üldsuse juurdepääs nendele andmetele.

Artiklis 2 määratletakse mõisted.

II peatükis (artiklid 3-10) sätestatakse metsaseiret käsitlevad nõuded. Artiklis 3 kirjeldatakse metsaseiresüsteemi, mille loob ja mida haldab komisjon koostöös liikmesriikidega, ning määratakse kindlaks selle elemendid. Selles sätestatakse komisjoni eeskirjad ja kohustused ning volitatakse Euroopa Keskkonnaametit abistama komisjoni seiresüsteemi, sealhulgas Euroopa metsateabesüsteemi rakendamisel.

4

Artiklis 4 määratakse kindlaks nõuded, mida kohaldatakse metsaseiresüsteemi esimese elemendi suhtes, nimelt metsaüksuste kaardistamise ja lokaliseerimise geograafiliselt täpse tuvastussüsteemi suhtes. Artiklis 5 määratakse kindlaks nõuded metsaandmete kogumise seireraamistiku kohta (metsaseiresüsteemi teine element), täpsustades komisjonile esitatavaid ajastuse ja andmekogumise nõudeid seoses standarditud metsaandmetega ning liikmesriikidele esitatavaid sagedusnõudeid seoses ühtlustatud metsaandmetega. Peale selle antakse sellega komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisas esitatud standarditud metsaandmete tehnilisi kirjeldusi. Artikkel 6 võimaldab liikmesriikidel loobuda komisjoni hallatavast metsaandmete standarditud kogumisest, esitades riiklikke andmeid kooskõlas standarditud tehniliste kirjeldustega ja tagades kvaliteedi hindamise. Artiklis 7 määratakse kindlaks nõuded metsaandmete jagamise suhtes, ajastamise ja ühtlustamise nõuded liikmesriikide jaoks ning antakse komisjonile asjakohane õigus täiendavate tehniliste eeskirjade väljatöötamiseks. Selles täpsustatakse liikmesriikidele ja komisjonile esitatavaid nõudeid andmete üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, sealhulgas Euroopa metsateabesüsteemis. Peale selle antakse sellega komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisas esitatud ühtlustatud andmete tehnilisi kirjeldusi. Artiklis 8 nõutakse, et komisjon ja liikmesriigid koguksid asjakohase metoodika alusel täiendavaid metsaandmeid ning volitatakse komisjoni sellist metoodikat kehtestama. Artiklis 9 täpsustatakse komisjoni ja liikmesriikide kohustust töötada välja ühilduvad andmevahetussüsteemid, antakse komisjonile õigus võtta vastu eeskirju, et tagada andmetalletus- ja andmevahetussüsteemide ühilduvus, ning kehtestada kaitsemeetmed seoses seirekohtade geograafiliselt täpse asukohaga. Artiklis 10 sätestatakse komisjoni ja liikmesriikide ülesanded ning kohustused andmekvaliteedi kontrolli tagamisel, andes komisjonile õiguse kehtestada delegeeritud õigusaktidega täpsusnõuded ja kvaliteedi hindamise eeskirjad ning rakendusaktidega erieeskirjad hindamisaruannete ja parandusmeetmete kohta.

III peatükk (artiklid 11-13): Integreeritud juhtimine. Artiklitega 11 ja 12 kehtestatakse juhtimisraamistik, milles sätestatakse komisjoni, liikmesriikide ja asjaomaste piirkondlike sidusrühmade vahelise koordineerimise ning koostöö eeskirjad ja põhimõtted ning riiklike kontaktisikute roll. Artikliga 13 nähakse liikmesriikidele ette võimalus töötada välja või kohandada olemasolevaid integreeritud pikaajalisi metsakavasid, täpsustades täiendavalt aspekte, mida kavades tuleb arvesse võtta, ja kohustust teha need avalikult kättesaadavaks.

IV peatükk (artiklid 14-17): Lõppsätted. Artikliga 14 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud akte. Artiklis 15 täpsustatakse komiteemenetlusega seonduvat. Artiklis 16 on sätestatud, et määrus vaadatakse korrapäraselt läbi ja komisjon esitab selle rakendamise kohta aruande viie aasta jooksul pärast selle jõustumist. Artiklis 17 on jõustumise säte.

Peamiselt reguleerivad Eestis riigisiseselt metsa osas andmete kogumist, sealhulgas seiret, keskkonnaseire seadus ja metsaseadus. Määruse kontekstis on olulisimad metsaseaduse

5

statistilise metsainventuuriga (SMI) seonduvad sätted. Esialgse hinnangu kohaselt ei vaja metsaseadus muutmist. Eelnõu toetab Vabariigi Valitsuse 2023-2027 aastate tegevusprogrammi ülesannet parandada metsandusandmete kvaliteeti.

Ettepanek toetab juba kehtivate EL õigusaktide täitmist (LULUCFi määrus, raadamist käsitlev määrus ja taastuvenergia direktiiv), samuti hetkel arutuse all olevate algatuste täitmist (süsiniku sidumise sertifitseerimine, looduse taastamise määrus, uued keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulid). Määrus toetab EL uue metsastrateegia aastani 2030 eesmärkide täitmist, EL elurikkuse strateegia aastani 2030 täitmist, biomajanduse strateegiat, Euroopa digitaalarengu tegevuskava, droonistrateegiat 2.0, taimekahjustajate vastaseid kaitsemeetmeid käsitlevat määrust jt EL poliitikavaldkonna õigusnorme.

EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1.

Subsidiaarsus EL tasandi meetmed on põhjendatud metsast sõltuvate turgude ulatuse ja piiriülese laadiga ning kliimamuutustega seotud kasvavate ohtude ja ebakindlusega. Need nõuavad EL poliitika ja õigusaktide mõju jälgimist ning poliitikaeesmärkide saavutamiseks vajalike muudatuste vajaduse täpsemat ja õigeaegsemat hindamist. See puudutab eelkõige selliseid häiringuid nagu kooreüraskirüüsted, metsa- või maastikupõlengud või tormid, millel kõigil on märkimisväärne piiriülene mõõde. Kliimamuutustega nende häiringute sagedus ja intensiivsus suureneb, mille tulemuseks on suuremad ennetamis- ja tõkestamiskulud, suurem kasvuhoonegaaside heide, elurikkuse vähenemine ja turumoonutused. Kuigi metsaökosüsteemid ja neile mõjuvad tegurid ulatuvad üle piiride, on EL metsaseire hetkel killustatud. See takistab EL õigeaegset piiriülese mõõtmega tegutsemist stressitegurite ja ohtude osas, mida on soovitatud EL uues metsastrateegias, ning kasutada maksimaalselt ära kulutõhusa tehnoloogia arengut ja digitaalset innovatsiooni. Leiame, et määruse ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele.

Proportsionaalsus Ettepanekus valitud aspektide kombinatsioon on proportsionaalne, sest see piirdub nende aspektidega, mida liikmesriigid peavad kavandatava määruse eesmärkide rahuldavaks saavutamiseks rakendama. Selleks peavad liikmesriigid koguma üksnes selliseid metsaandmeid, mis on seotud EL õigusaktide ja poliitikaeesmärkidega. Peale selle põhineb kavandatav määrus olemasolevatest riiklikest andmekogumissüsteemidest (peamiselt riiklikest metsainventuuridest) pärit ühtlustatud andmete jagamisel. See vähendab asjaolu, mil määral peavad liikmesriigid kohandama oma andmekogumismeetodeid. Ettepaneku eesmärk on kasutada ka olemasolevaid esitatud andmeid, kui need vastavad nõuetele, et vältida aruandekohustuste dubleerimist. Määruse ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas.

Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Mõju majandusele

6

Kliimamuutustega suureneb metsade häiringute sagedus ja intensiivsus, mille tulemuseks on suurem majanduslik kahju. Määruse rakendamisega võib olla seotud majanduslik kasu läbi üleeuroopaliselt kujuneva võimekuse paremini ennetada ja tõkestada metsakahjustajate levikut. Kvaliteetsed ja liikmesriikide vahel võrreldavad andmed võimaldavad parandada teadmisi metsade seisundist, reageerida kiiremini ja tõhusamalt kliimamuutuste tõttu sagenevatele häiringutele ja teistele ohtudele ning hoida seeläbi kontrolli all võimalikke kliimamuutustest ja elurikkuse seisundi halvenemisest tulenevaid majanduslikke kahjusid.

Ettepanek on tihedalt seotud peamiste kehtivate õigusaktidega, nagu LULUCFi määrus, raadamist käsitlev määrus ja taastuvenergia direktiiv, samuti ettepanekutega, mida praegu arutatakse (süsiniku sidumise sertifitseerimine, looduse taastamise määrus, uued keskkonnamajandusliku arvepidamise moodulid). Ühise süsteemi rakendamine võib vähendada Eesti vajadust ise välja töötada raporteerimiseks vajalikke andmesüsteeme, saavutatav massiefekt ja üleeuroopaline koostöö võib olla eriti oluline just kaugseireandmete võimaluste maksimaalsel rakendamisel, mis pikas perspektiivis aitab kokku hoida andmete kogumiseks tehtavaid kulusid.

Ühtlustatud, standardiseeritud ja usaldusväärne seire võib käivitada uute ärimudelite teket (süsinikumajandus, metsadega seotud ökosüsteemiteenused), luua kuluefektiivseid sertifitseerimissüsteeme ning soodustada innovatsiooni metsasektori digitaalvaldkonnas, sh soodustada uute digiteenuste teket, millega on lihtsam siseneda Euroopa turule. Teatav mõju võib määrusel olla teadus- ja arendustegevusele seoses kaugseire arendusvajadusega ja määrus võib suurendada ettevõtlussektori koostööd riigiga.

Komisjon on andnud hinnangu, et ettevõtjate, sealhulgas metsaomanike ja inimeste halduskulud on hinnanguliselt ebaolulised, sest algatusega ei kehtestata uusi, nende suhtes kohaldatavaid otseseid haldusnõudeid. Esialgsel hinnangul ei mõjuta määrus erametsaomanikku, tööhõivet, ettevõtjate maksukeskkonda ega halvenda konkurentsitingimusi.

Mõju elus- ja looduskeskkonnale Otsene mõju elus- ja looduskeskkonnale puudub, kuid kaudne mõju läbi paranevate teadmiste metsaökosüsteemide seisundi kohta on Eesti elus- ja looduskeskkonnale tõenäoliselt positiivne. Täienenud teadmised Euroopa metsade seisundist võivad panustada tõhusamale riikidevahelisele koostööle ja seeläbi parematele tulemustele elupaikade ja liikide kaitsel ning nende seisundi parandamisel.

Üleeuroopalised ja liikmesriikide vahel võrreldavad andmed keskkonda mõjutavate survetegurite kohta võimaldavad kiiremini reageerida erinevatele ohuteguritele (metsakahjustajate levik, haigused, ekstreemsed ilmaolud) ning aidata sellega kaasa metsade hea seisundi hoidmisele ja kliimamuutustega kohanemisele.

Mõju riigirahandusele ning riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi, vaatlusandmete kogumist, töötlemist ja säilitamist, vaatlustulemuste analüüsimist ning muutuste prognoosimist. Andmed on aluseks tegevus-,

7

arengu- ja korralduskavade ning õigusaktide koostamisel ja muutmisel ning nende mõju hindamisel.

Eestis alustati statistilise metsainventuuriga (SMI) 1999. aastal ning SMI põhiülesandeks on metsade ja seal toimuvate muutuste kirjeldamine. Eesti metsaseire on heal tasemel ning meil on Keskkonnaagentuuri (KAUR) kaudu pikaajaline kogemus metsaandmete kogumisel, töötlemisel ja raporteerimisel. Mitmeid määruse eelnõus nimetatud näitajaid on KAUR regulaarselt raporteerinud üle-euroopalise ministrite metsakaitse konverentsi “Euroopa metsad”, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni üleilmse metsavarude hindamise (UN-FAO Global Forest Resources Assessment) ja Metsasektori Ühendküsimustiku (UNECE/ITTO/FAO/Eurostat Joint Forest Sector Questionnaire) raamistikes. Senine kogemus on näidanud, et tänu järjepidevale metsadega seotud andmehõivele ja arendustegevusele on Eestil üldiselt head eeldused määruse rakendamiseks, mida kinnitab ka komisjoni eelanalüüs. Eriti oluliseks tuleb pidada süstemaatilise juhuvaliku alusel paigutatud proovitükkide regulaarset mõõtmist (SMI), mille andmed omavad määruse rakendamisel võtmetähtsust.

Kliimaministeeriumil ja tema haldusalal tekivad metsaseirel juurde lisakohustused. Viidatud kulusid menetletakse tulevikus vastavalt riigi majanduslikele võimalustele vastavate aastate riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis, kuid tuleb arvestada, et rahastuse puudusel kvaliteetse metsaseire läbiviimiseks ei pruugi me nõudeid täita. Seega lisandub pädevale asutusele, kes Eestis on Keskkonnaagentuur, ka nende nõuete täitmine. KAURil on SMI, kasvuhoonegaaside inventuuri LULUCF sektori andmehõive- ja töötluse ning Euroopa metsaseire programmi (International Cooperative Programme on Assessment and Monitoring of Air Pollution Effects on Forests, lühend ICP Forests) I ja II astme teostajana oluline roll kavandatud määruse rakendamisel Eestis.

Kuna antud hetkeks ei ole komisjon rakendusakte välja töötanud, siis on raske hinnata mõju Keskkonnaagentuuri tööle. Võib eeldada täiendavate ametikohtade vajadust, kuid hinnangut liikmesriikide halduskoormusele ei ole määruse eelnõus käsitletud. SMId rahastatakse riigieelarvest ja SMId on läbi viidud kuluefektiivselt ligi neli korda väiksemate kulutustega kui allpool toodud näide kolme liikmesriigi keskmisest kulust. Sealhulgas on eelarve jäänud samaks üle viie aasta, mistõttu olemasolevate siseriiklike näitajate kogumise kestlikkus on väljakutse ja uute näitajate lisamine seetõttu problemaatiline. Määruse ettepanek suurendab halduskoormust vaid riigistruktuuridele, eelkõige KAURile, kus aga juba täna on SMI riigieelarveline rahastus püsinud pikalt muutumatuna. Määruse rakendamiseks ja paralleelselt ka Eesti enda metsaseire kvaliteedi jätkuvaks tagamiseks on hinnanguline vajadus kahele uuele töökohale maksumusega ligikaudu 84 000 eurot aastas. Esialgsel hinnangul võiks metsaseire, sealhulgas kaugseire läbiviimisega seotud tööde lisanduv maht olla ligikaudu 250 000 eurot aastas.

Komisjon eeldab, et metsaseirega seotud kulud kannavad liikmesriigid. Suurem osa liikmesriikide kuludest on seotud vajadusega koguda korrapäraselt ja süstemaatiliselt kohapealseid andmeid metsaseire võrgustikus. Seda tööd tehakse praegu enamikus liikmesriikides riiklike metsainventuuride raames. Kui liikmesriik peab tegema riikliku metsainventuuri, on sellega seotud kulud hinnanguliselt 42 eurot/km² metsaala kohta (võttes aluseks kulud, mida kolm liikmesriiki on kandnud riiklike metsainventuuride koostamisel –

8

sealhulgas 5-aastane intervall ja Maa seire kasutamine). Metsaandmete ühtlustamise kulud on hinnanguliselt 10 000 eurot näitaja kohta.

Komisjon möönab mõjuhinnangus, et mõne näitaja puhul, nagu põlismetsade ja vanade metsade või metsaelupaikade kaardistamine, võib osutuda vajalikuks teha lisaks metsainventuurile täiendavaid väliuuringuid, millega kaasnevad suurte metsaaladega liikmesriikidele lisakulud. Põlismetsade ja vanade metsade kaardistamine on liikmesriikides eesmärgiks ka ELi elurikkuse strateegiast ja metsastrateegiast lähtuvalt ning Eesti viib inventuuri läbi sõltumatult käesolevast määrusest. Vabatahtliku integreeritud pikaajalise kava koostamise ja edastamise kulud Saksamaa 2050. aasta metsastrateegia koostamiseks tehtud kulude alusel võivad olla kuni 600 000 eurot, Eestis eeldatavasti aga siiski väiksemad.

Eesti seisukohad ja nende põhjendused

1. Eesti toetab kvaliteetse seireraamistiku loomist vastupanuvõimeliste Euroopa metsade tagamiseks. Toetame teabepõhist otsustamist ja avatud juurdepääsu edendamist metsaressursside ja metsade seisundi andmetele üle Euroopa. On oluline, et kogutavad andmed oleksid kvaliteetsed, geograafiliselt täpsed, liikmesriikide vahel võrreldavad ja ristkasutatavad. Soovime, et seireraamistik hõlmaks nii metsaressursi kasutamise kui ka metsade ökoloogilise seisundi ja looduse hüvedega seotud indikaatoreid.

Selgitus: Määruse artiklis 1 sätestatakse reguleerimisese, sealhulgas tuuakse välja, et määrusega tagatakse metsaandmete õigeaegsus, täpsus, järjepidevus, läbipaistvus, võrreldavus ja täielikkus ning üldsuse juurdepääs nendele andmetele. Määruse ettepaneku sisu on tugevas kooskõlas Eesti tänaste eesmärkidega tagada metsaandmete hea kättesaadavus, võrreldavus ja ajakohasus ning kindlustada seirega erinevaid vajadusi (majanduslikke, ökoloogilisi, sotsiaalseid, kultuurilisi) katvate andmete olemasolu. Teave metsade kohta peab olema kergesti kättesaadav ning koostööd aruandluse ühtlustamiseks tuleb jätkata. Oluline on, et koostatav Euroopa metsaandmebaas sisaldaks ühistel alustel olevat metsaüksuste ja maatükkide tasemel olevat kvaliteetset, liikmesriikide vahel võrreldavat ja ristkasutatavat geograafiliselt täpset andmestikku, mille kogumine ning kogumise metoodika on läbipaistev ja maksimaalselt korratav.

2. Toetame komisjoni ettepanekut seirenäitajate osas. Soovime, et määruse edasise arutelu jooksul rakendatavate näitajate loetelu ei kahaneks ega nõrgeneks, vaid pigem tugevneks nii näitajate, ajalise ja ruumilise katvuse kui ka kvaliteedinõuete poolest.

Artiklid 5 ja 8

Selgitus: Leiame, et nii metsaressursi ja selle kasutamise kui ka elurikkuse ning metsade ökoloogilise seisundiga seotud näitajate seire on äärmiselt oluline ja avaldame toetust määruse artiklis 5 lõigetes 2 ja 3 osutatud andmete ning artiklis 8 osutatud täiendavate metsaandmete loetelule, peame neid asjakohaseks ja oluliseks. Tegu on andmetega, mis annavad olulist infot metsaressursside kasutamise ja metsade seisundi kohta. Mitmeid andmeid riik juba kas kogub või mis on ka Eesti vaatest olulised metsaökosüsteemide seisundi terviklikuks hindamiseks vastavalt siseriiklikele eesmärkidele. Seireraamistik peab hõlmama nii elurikkuse kui

9

ökoloogilisi näitajaid (põlismetsade ja vanade metsade asukoht, näitajad lagupuidu, metsaelupaikade, kaitsealuste metsade, metsalindude arvukuse, metsade struktuuri kohta jm) kui ka metsaressursi kasutamisega seotud andmeid (metsa biomassi kasutamine, puittoodete tootmine ja nende kasutamine, kasvava metsa tagavara, majandatavate metsade osakaal).

Rõhutame, et elurikkuse ja metsade ökoloogilise seisundiga seotud indikaatorite üleeuroopaline seire on kliimamuutuste ja elurikkuse seisundi halvenemise kontekstis väga oluline. Leiame, et näitajate loetelu artiklites 5 ja 8 väljendab minimaalset üleeuroopalist andmevajadust metsade seisundi asja- ja ajakohaseks seireks muutuvate keskkonnatingimuste kontekstis, mistõttu peame oluliseks, et edasiste arutelude käigus seiratavate näitajate loetelu ei kahaneks ega nõrgeneks ning et oleks tagatud kogutavate andmete kvaliteet.

Teadmised Euroopa metsade ökoloogilisest seisundist ja elurikkusest on lünklikud asjakohaste ja võrreldavate seireandmete nappuse tõttu3. Ühtlustatud andmete vähesus takistab teadmispõhist üleeuroopalist lähenemist metsade ökoloogilise seisundi ja kliimamuutustega kohanemisega seotud väljakutsetele. Eesti on ühinenud koos teiste liikmesriikidega Kunming-Montreali üleilmse elurikkuse raamistikuga, mis muuhulgas sisaldab sihtotstarbelist eesmärki luua kvaliteetseid andmeid, teavet ja teadmisi elurikkuse integreeritud ja kaasavaks haldamiseks.

3. Peame oluliseks põhimõtet, et liikmesriigid saaksid andmete kogumisel ja analüüsil maksimaalselt ära kasutada juba olemasolevaid riiklikke metsainventuure ja teisi metsauuringuid, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse uuringuid. Euroopa üleste ülevaadete saamiseks tasub rakendada juba kogutavat andmestikku, optimeerida riiklikke ressursse ja vältida topeltraporteerimist.

Artiklid 5 ja 6

Selgitus: Artikli 5 kohaselt määratakse kindlaks metsaandmete kogumise nõuded. Riiklikud võimalused ja ressursid on piiratud, millest tulenevalt on asjakohane tagada juba seniste inventuuride maksimaalne kasutamine. Toetame põhimõtet, et liikmesriigid saavad maksimaalselt rakendada ja määrusega põimida juba olemasolevaid seiresüsteeme. Komisjoni poolt kavandatud seadusandliku ettepaneku osas vajame täiendavat infot delegeeritud aktide ja rakendusaktide osas.

4. Toetame põhimõtet, et metsapoliitika kujundamine, sealhulgas arengukavade koostamine, nende sisu ja ajaline raamistik on liikmesriikide eripärasid arvestades asjakohane jätta iga riigi enda otsustada.

Artikkel 13

Selgitus: Artikliga 13 nähakse liikmesriikidele ette võimalus töötada välja või kohandada olemasolevaid integreeritud pikaajalisi metsakavasid. Eesti koostab Metsanduse arengukava aastateks 2021-2030. Sarnased kavad, eesmärgiga hõlbustada valdkondade vahelist dialoogi

M IPBES (2018): Summary for policymakers of the regional assessment report on biodiversity and ecosystem services for Europe and Central Asia of the Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services. M. Fischer, M. Rounsevell, A. Torre-Marin Rando, A. Mader, A. Church, M. Elbakidze, V. Elias, T. Hahn, P.A. Harrison, J. Hauck, B. Martín-López, I. Ring, C. Sandström, I. Sousa Pinto, P. Visconti, N.E. Zimmermann and M. Christie (eds.). IPBES secretariat, Bonn, Germany.

10

metsaga seotud poliitika kohta, on olemas enamikel Euroopa riikidel. Kavade omavaheline jagamine Euroopa riikide vahel on mõistlik ja seda tuleb soodustada, kuid koostamise ajaraam, sisu ja protsess tuleb liikmesriikide eripärasid arvestades igale riigile endale otsustada jätta. Kohalikest oludest tulenev lähenemine on äärmiselt oluline, sest mets, selle seisund, kliimatingimused ja sotsiaalmajanduslikud aspektid võivad erineda nii liikmesriikide vahel kui ka ühe liikmesriigi piirides.

5. Toetame kaugseire meetodite asjakohast kasutuselevõttu, kuid rõhutame lisaks ka muude usaldusväärsete riiklike seiremeetodite olulisust metsaandmete kogumiseks.

Artikkel 5

Selgitus: Määruse ettepaneku üks osa (Artikkel 5 lg 2 ja lisa I) kolmest keskendub satelliitseirele. Tunneme muret, et ainult satelliittehnoloogia kasutamine nende andmete kogumiseks ei ole piisav ja täiesti usaldusväärne, kuna see ei anna piisavalt täpset tervikülevaadet maa-alade seisukorrast. Ühtlasi võib satelliitseire olla alus valetõlgenduste tekkeks. Seetõttu tuleks paralleelselt ja satelliittehnoloogiatega kombineeritult kasutada ka liikmesriikides kogutud ja töödeldud geograafiliselt täpselt ruumipunktidega seostatavaid andmeid ning informatsiooni.

6. Eesti leiab, et liikmesriikide lisanduvad kulutused metsaseire nõuete rakendamisel peaks olema komisjoni poolt kaasrahastatud. Peame oluliseks, et määrusega seotud metsaandmete kogumist toetaks Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimameetmete programmi (LIFE) kaasrahastus.

Selgitus: EL määrusega nr 2152/2003 („Forest Focus“), mis kaotas kehtivuse 2006. aastal, kehtestati EL tasandil koordineeritud metsaseire kohustus koos ulatusliku kaasrahastusega (65 miljonit eurot nelja aasta jooksul EL 15 riikides). Kõnealuse määrusega tugevdati integreeritud metsaseiret, loodi koondandmete ja -teabe andmebaas EL metsade seisundi kohta ning laiendati metsaseire ulatust mullale ja elurikkusele. Komisjon ei ole kavandanud antud määruse eelnõu juures liikmesriikide kulutuste kaasrahastamist, mis on kahetsusväärne.

7. Toetame põhimõtet, et komisjon ja liikmesriigid vastutavad metsaseiresüsteemi alusel kogutud ja jagatud metsaandmete kvaliteedi ning terviklikkuse kontrollimise eest. Peame andmekvaliteedi kontrolli oluliseks ja seetõttu teeme ettepaneku määruses välja töötada ka komisjoni poolt kogutud andmete kvaliteedi kontrolli sätted.

Artikkel 10

Selgitus: Artiklis 10 sätestatakse andmekvaliteedi kontrolliga seonduvat. Eelnõu põhjenduspunkti 19 järgi „peavad komisjon ja liikmesriigid kontrollima metsaseiresüsteemi raames kogutud metsaandmete kvaliteeti ja täielikkust. Kui kvaliteedihindamise käigus selgub, et süsteemis on puudusi, peaksid liikmesriigid need kõrvaldama ning esitama komisjonile hinnangu ja parandusmeetmed.” Eelnõu artikkel 10 ei sõnasta komisjoni poolt loodud andmete kvaliteedi kontrolli sätteid. Euroopa metsateaduse partnerlusel üldiselt ja liikmesriikidel (oma riigi kohta koostatud andmete piires) peaks olema võimalus komisjoni koostatud andmete kontrollimiseks ja tagasisidestamiseks. See soovitus tuleneb asjaolust, et liikmesriikidel on sageli täpsemad ja täiendavad andmed ning pikaajaline kogemus kaugseire

11

andmete põhjal koostatud andmete hindamiseks. Ka andmete tõlgendamisel peavad liikmesriikide eksperdid olema kaasatud, et otsuste tegemisel oleks arvestatud liikmesriikide eripäradega ning vajadusel tehtud täiendavaid analüüse.

8. Peame vajalikuks, et määruse eelnõu menetlemise jooksul esitatakse ka kõikide delegeeritud aktide ja rakendusaktide eelnõud, võimaldamaks hinnata õigusakti kogu halduskoormust ning kindlustada kogutavate andmete kvaliteet.

Selgitus: Artikliga 14 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud akte ja volitusnormid on artikli 5 lõikes 5, artikli 7 lõike 5 esimeses lõigus ja artikli 10 lõikes 3. Artikli 15 lõikes 2 täpsustatakse rakendusaktidega seonduvat ja volitusnormid on artikkel 8 lõikes 3, artikkel 9 lõikes 2 ja artikkel 10 lõikes 4. Määruse eelnõus on mitmeid delegeeritud ja rakendusakte, mis hetkel ei ole valminud. Rakendusaktide eelnõud või kavandid aitavad hinnata määruse rakendamise kumulatiivset mõju, kogutavate andmete kvaliteeti ning rakendamiseks vajalike tegevuste kogu ulatust. Eelkõige soovime täpsustavat infot artikkel 8 lg 3 alusel välja antava rakendusakti osas, millega komisjon kehtestab III lisas loetletud täiendavate metsaandmete kogumise metoodika, sealhulgas tehnilised kirjeldused, ning täpsustab selles loetletud metsaandmete kirjeldusi. Oluline on rakendusaktidega tagada kogutavate andmete kvaliteet - ebatäpsed andmed ei aita kaasa metsade vastupanuvõime suurendamisele, elurikkuse hoidmisele ja kliimamuutustega kohanemisele.

9. Peame oluliseks, et põlismetsade ja vanade metsade asukoha kaardistamise ja andmete jagamise tähtaeg võiks olla varasem kui määruse eelnõus ette nähtud 01.01.2028. See tagaks Euroopa Liidu elurikkuse strateegias aastani 2030 ja Euroopa Liidu metsastrateegias aastani 2030 seatud eesmärkide täitmist, et kaardistada kiiresti põlis- ja vanad metsad ning kehtestada nende kaitse kord.

Artikkel 5, lõige 3

Selgitus: Vajadus loodus- ja põlismetsade asukohad tuvastada ning senisest tõhusamalt kaitsta, on välja toodud EL elurikkuse strateegias aastani 2030 ja EL metsastrateegias aastani 2030. Loodus- ja põlismetsade määratlemisel ja kaitsel juhindutakse 2023. aastal komisjoni avaldatud suunisest „Euroopa Liidu põlismetsade ja vanade metsade määratlemise, kaardistamise, seire ja range kaitse kohta4“, mis toob välja vajaduse kaardistada metsad 2025. aasta lõpuks. Eestis on kavas põlismetsade ja vanade metsade asukoha inventuur läbi viia hiljemalt tähtajaga 01.01.2027, varem kui sätestatud lisas II. Julgustame ka teisi riike metsaökosüsteemide sh majandusmetsade ökoloogilist toimimist toetavate elurikaste põlismetsade ja vanade metsade asukohti tuvastama varem kui jaanuar 2028, vältimaks väärtuslike metsaalade kahjustumist üle Euroopa. Peame vajalikuks, et loodus- ja põlismetsade esinemisalade kindlakstegemisel inventuuri käigus tagatakse koheselt ka nende kaitse, nagu näeb ette ka EL elurikkuse strateegia ja EL metsastrateegia.

10. Eesti jaoks on oluline, et määruses kasutatavad mõisted põhineksid rahvusvaheliselt kokkulepitud ja teaduspõhistel definitsioonidel, oleksid järjepidevad ja kooskõlas teiste

4 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/cef2f588-7c54-11ee-99ba-01aa75ed71a1/language-en

12

Euroopa Liidu regulatsioonidega ning nende määratlused ei võimaldaks mitmeti tõlgendatavust.

Selgitus: Peatüki 1 artikkel 2 defineerib määrusega hõlmatud mõisted, millest mitmed on uued ja mitmeti mõistetavad, samuti on seal erinevusi teiste EL regulatsioonide ja rahvusvaheliselt kasutatavate mõistetega (nt keskkonnamajandusliku arvepidamise määrus jt). Artikkel 2 lg 3 defineerib „metsaüksuse“ kui geograafiliselt täpselt piiritletud piisavalt ühetaoline metsaala. Samas on täpsustamata, kas tegemist on metsa funktsionaalse üksusega nagu majandusüksus (nt metsaeraldis), sarnaste omadustega metsaalade kogum (nt puistute grupp) või on tegemist minimaalse kaardistamisühikuga, mis asub metsamaal või sisaldab metsamaad. Mõiste vajab täpsustamist. Artikkel 2 mõisted ei paku definitsiooni maal mõõdetavatele seirekohtadele, mis on meie arusaama järgi eelkõige SMI või muu esindusliku mõõtmisalade võrgustiku proovitükid. Ehkki alajaotuse lõige 4 räägib “metsa andmete” definitsioonis esmastest andmetest, ei selgitata, mida selle all mõistetakse. Oluline on lisada, et liikmesriigis võib olla mitmeid esinduslikke seirekohtade võrgustikke (Eesti puhul nt SMI ja metsaseire esimese astme vaatlusalad), mis ei kattu. Mõistete osa tuleks täiendada ja täpsustada.

Oluline, et erinevate protsesside kaudu väljatöötatud seiratavate kriteeriumite ja indikaatorite süsteemid peavad olema omavahel harmoniseeritud. Kasutada tuleks varasemates seiretes ja inventuurides kasutatutega võrreldavaid definitsioone ning mõõtmismetoodikaid.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine Metsaseire määruse algatus saadeti arvamuse saamiseks lisas 2 loetletud organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on toodud seletuskirja lisas 3 esitatud vastavustabelis.

Sisendit küsiti ja seisukohad kooskõlastati Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga.

13