Meremõisa küla Rätsepa mets katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamisek

1

Rätsepa mets, Meremõisa küla detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste arutelu

protokoll.

Lääne-Harju Vallavalitsuse ruum 202. Rae tn 38, Paldiski linn 01.02.2024.a.

Algus kell 16.00, lõpp 17.40

Koosolekut juhatas: Ado Pallase

Koosolekut protokollis: Kairi Tiitsmann

Koosolekul osalesid: 10 osalejat vastavalt osavõtjate nimekirjale

PÄEVAKORD:

1. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal laekunud kirjalike arvamuste ja

ettepanekute tutvustus ja arutelu.

2. Küsimused-vastused ja diskussioon.

Ado Pallase: Tervitab avalikul arutelul kohalviibijaid ja tutvustab päevakorda ning palub teha

koosviibijatel lühike tutvustusring. Kohtumise eesmärk on Rätsepa mets detailplaneeringu

avalikul väljapanekul esitatud arvamuste ja ettepanekute arutelu. Detailplaneeringu

avalikustamise perioodil tehti üks ettepanek, mille esitas Riigimetsa Majandamise Keskus

(RMK), seoses RMK haldusalas olevatel katastriüksustel Keila metskond 36 ja Keila metskond

150 paikneva metsatee Käesalu ringtee ja Kenama tee kasutamisega. RMK nõustub juhul kui

metsatee määratakse kohaliku omavalitsuse poolt kohalikuks teeks ning sellega seoses võtab

vald oma kanda tee hooldamise ja korrashoiu. Teel on lõike, mis ei ole kõige paremas

seisukorras. Kirja sisu kokkuvõte: „Arvestades piirkonna arenguid, kus Meremõisa külas

süveneb eramaadel kinnisvara kasutuselevõtmine elamumaana, saame nõustuda Rätsepa mets

detailplaneeringus toodud „alternatiiv 2“ lahendusega vaid juhul kui ehitusseadustiku §92 lg7

kohaselt määratakse kohaliku omavalitsuse poolt RMK haldusalas asuvalte kinnistutel Keila

metskond 36 (43101:001:2049) ja Keila metskond 150 (29501:007:1828) paiknevad Kenama

tee ja Käesalu ringtee kohalikuks teeks ning sellega kaasnevalt sõlmitakse RMK ja kohaliku

omavalitsuse vahel isikliku kasutusõiguse leping, millega omavalitsus võtab oma kanda avaliku

teega seotud hoolduskohustused.“ Kas soovite täiendavalt kommenteerida või lisada

ettepanekuid?

Jaan Schults: Detailplaneeringus on öeldud, et avaliku teeni on suhteliselt lühike maa ja see

on RMK maal paiknev tee - Käesalu ringtee, mis on avalik tee. Vastus – detailplaneeringus on

sõnastus vale, sest tegemist ei ole avaliku teega, kuna metsateed ei ole avalikud teed. Metsatee

kasutamist ei piirata inimestele, kuid RMK-l ei ole kohustust tagada ligipääsu kõigile

ümberkaudsetele inimestele iga päev, iga hetk. Ehitusseadustikus on öeldud, et metsateed on

riigimaal paiknevad teed, mille eesmärk on põhiliselt metsa majandamine. Kui räägitakse

avalikust teest, siis selleks on kaks viisi: esiteks Maanteeamet (Transpordiamet) võtab tee

riigiteeks; teiseks kohalik omavalitsus võtab tee avalikuks teeks ja tagab selle hooldamise. Täna

teisi variante pole. Kui vald ei võta ja kuuluta teed avalikuks teeks, siis tuleb leppida sellega, et

teed ei pruugita hooldada inimeste vajadusest lähtuvalt.

Ado Pallase: Arusaadav. Seletuskirjas oli ebaselgelt juurdepääsutee väljendatud, tee

„alternatiiv 2“ algab Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna teest kulgedes mõõda Kenama teed,

edasi jätkub läänesuunas ja peale teekurvi lõunasuunas, tuleb tee pikkuseks 2,1 km. Halvemas

seisukorras olevad teelõigud asuvad näiteks Trummi katastriüksusel. Vald ei nõustu teed

2

avalikuks teeks määrama, kuna vallal puudub selleks huvi ja ka rahalised vahendid. Vald tegi

ettepaneku, millest planeeringu koostamisest huvitatud isik on algusest peale teadlik olnud, ja

ka teised seal kandis olevad majapidamised võiksid RMK-ga kokku leppida tee seisukorra

parandamises ja korrashoidmises. Samuti ei ole vallal teada RMK edaspidiseid

metsamajandamise tegevusi ja sellega seoses tee enda tarbeks nõuetele vastavaks viimine. Valla

poolt on teostatud talihooldust lõigul kuni Eva ringteeni.

Aili Jõeleht: See on pikemalt hooldatud, sest käin koeraga seal kandis jalutamas ja tee on

lumest lahti lükatud.

Ado Pallase: Detailplaneeringu lahenduses vaagisime ka muid juurdepääsu võimaldamise

ettepanekuid. Alternatiiv 1 on kõige lühem juurdepääs ja tegemist on olemasoleva ning

ajaloolise juurdepääsuteega, mis läbib Laulasmaa tee 26 // Rätsepa, Rombi ja reformimata

Trummi tee katastriüksusi, alternatiiv 3 Käesalu ringtee/Majaka tänav mõjutab kuute

kinnistuomanikku, alternatiiv 4 puhul mõjutab juurdepääs nelja kinnistuomanikku ja teemaa

laius on ebaühtlane või lausa kitsas. Maa-amet tegi omapoolse ettepaneku kaaluda

juurdepääsuks alternatiivi, kus juurdepääs toimub läbi Trummi tee, Rombi ja Kotka vkt 7 ning

Kotka vkt 5 katastriüksuste vaheliselt kitsukeselt alalt kuni Kotka üldmaal asuva teeni. Kahjuks

see variant ei ole kaalumist väärt. Kõik oleme tõdenud, et alternatiiv 1 on kõige mõistlikum ja

lühem tee avalikult kasutatava teeni. Kuid tee kulgeb eraomandis oleval Laulasmaa tee 26

katastriüksusel, mille maaomanik on väljendanud tee kasutamisel vastuseisu ja mingit

väljavaadet kokkuleppele temaga saada ei ole.

Maiki Aid: Senimaani kuni detailplaneeringut hakati tegema oli tee lahti, aga siis pandi kinni

ja enam ei ole võimalik sealt kaudu juurdepääsu saada. Samuti on ebaõnnestunud krundi

omanikuga läbirääkimised.

Ado Pallase: Tee sulgemise osas ei ole ka meie krundi omanikult selget vastust saanud. Ta oli

häiritud, kui rajati piirkonda kanalisatsioonitorustikud ja ehitamise ajal oli palju sõitmist ning

segadust, seetõttu sulges ta tee läbikäigu piiramiseks. Juurdepääsu kinni panemine, avaliku

liikumise lubamine käib keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32 alusel, et omanik võib tee

või selle läbipääsu sulgeda sel juhul, kui see asub õuemaal ja häirib teda liigselt. Valda ta sellest

teavitanud ei ole, et paigaldab värava ja liiklusmärgi.

Karel Riitsalu: Laulasmaa tee 26 katastriüksusel jääb õueala teisele poole teed.

Etker Jõeleht: Tee kulgeb õueala piiril, maja lähedal ja köögiakna alt mööda. Teda häirib ka

see, et sealt sõidetakse ATV-dega ja tõesti köögiaknast on selle teeni kuskil 3 kuni 4 meetrit.

Maiki Aid: Ka meil on täpselt sama.

Karel Riitsalu: Jah, neid on seal liikvel, sõltumata meie tahtest.

Ado Pallase: Sellel krundil on ajalooline tee kulgenud põllu servas, krundi piiril on kraav ja

nende vahemaa on üle 20 meetri. Kas olete mõelnud teha maaomanikule ettepanek, nihutada

tee kraavi poole edelapiiri äärde?

Etker Jõeleht: Kord õnnestus temaga sellel teemal rääkida, aga ta ei soostunud üldse seda

kaaluma, tema sõnul on vaja loodust hoida. Tee nihutamine puudutab ka Rombi katastriüksust,

kellele see kuulub?

Ado Pallase: Rombi on riigiomandis ja Trummi tee on reformimata riigimaa, riik ei saa samuti

oma maale juurdepääsu ja ei saa seda kasutada. Kas oleks võimalik taotleda Rombi

katastriüksus vallale ja selle kaudu teha Laulasmaa tee 26 maaomanikule vahetusettepanek, et

teealuse maa pindala osas saaks asendust Rombi katastriüksusest.

Erkki Pratka: Riigiga on väga raske neid asju ajada. Olen aru saanud, et Maa-amet analüüsib

oma halduses olevaid maid ja praegu ei pane neid enampakkumisele.

Etker Jõeleht: Laulasmaa tee 26 maaomanikuga rääkides ta tõesti mainis, et võimaluse korral

oleks ta ise Rombi maaüksusest huvitatud ja talle laieneks maa ostueesõigus.

Ado Pallase: Hea mõte, aga raskesti teostatav.

3

Erkki Pratka: Tänu reformimata Trummi tee katastriüksuse naabruses olevate kinnisasjade

maaomanike soovile laiendada oma maid juurdelõigete menetlusega, tuleb esimese asjana välja

selgitada riigi huvi. Teeme pöördumise Maa-ametile, sama kirjaga püüan lahti kirjutada

Rätsepa mets detailplaneeringu juurdepääsu probleemi. Lisaks soovivad Kotka vkt 5 ning

Kotka üldmaa maaomanikud omavahelisi piire muuta, et kaotada ära paari meetri laiune riba.

Selles valguses saab riik oma seisukoha võtta ja samuti tuleb tal lahendada Rombi

katastriüksusele juurdepääs.

Ado Pallase: Viimane alternatiiv on lahendada juurdepääs oma kinnisasjale kohtu kaudu.

Rohkem variante ei ole.

Maiki Aid: Kohtusse saab pöörduda ainult siis, kui RMK tee ei ole läbitav, kasutatav ja ohutu

ning on vaja kinni panna.

Ado Pallase: Avalikuks teeks saab määrata teid, mis on vastavad üldplaneeringus avalikuks

kasutamiseks ettenähtud teedele, samuti vaadatakse iga aasta üle valla teede nimekiri ja

hoolduskava. Antud juhul on Keila valla üldplaneeringus see tee jupp määratud ettepanekuna

avalikuks teeks. Kahjuks ei ole 20 aasta jooksul see ettepanek realiseerunud.

Maiki Aid: Sel ajal elas seal üks inimene tänaseks on seal üheksa kinnisasja.

Karel Riitsalu: Kui palju peaks olema püsielanikke, et vald tunneks huvi ja tal oleks

motivatsiooni seda teed avalikuks teeks määrata?

Ado Pallase: Vallal tekib huvi, kui see tee on ainuke juurdepääsutee ja see on ringistav tee ehk

see tee ei vii tupikusse, vaid ühest punktist teise.

Maiki Aid: Ise seal elades on meil mure, et isegi prügiauto ei tule meie krundile. Vedaja esitab

meile tühisõiduarve, sest alates Laulasmaa tee 26 krundi väravast ta edasi ei saa, sest põhjendus

on juurdepääsu puudumine. Sama on operatiivsõidukitega. Raske on sedasi elada ainult

eeldades ja lootes, et vajadusel jõuab abi kohale ja sealt väravast sõidetakse läbi. Talvisel ajal

ja ka muidu on see uus RMK rekonstrueeritud metsatee heas korras, mitte ühtegi halba sõna

pole öelda. Üks jupp märjemal perioodil on kahtlane, aga see tee on läbitav. Prügiauto ikkagi

ei tule seda RMK teed mööda, logistiliselt see tee ei toimi, pole vahet kas neile kirjutada või

helistada.

Ado Pallase: Vallal puudub seaduslik tugev alus, et hakkaksime Rätsepa katastriüksusel olevat

teed avalikuks teeks määrama. Ainuke variant on, et kõik osapooled jõuavad mõistlikule

kokkuleppele. Kõige tähtsam on ikkagi teil lähim juurdepääs. Vaadates kogu asumi piirkonda

on kõige mõistlikum läbimurre Eva ringtee kaudu. Aiandusühistu maadel olevad teed on kitsad

ja manööverdamiseks suurtel autodel ebamõistliku laiusega. Ka vallale ei ole nad valmis neid

teid üle andma.

Etker Jõeleht: Ka selle aiandusühistu ümber on aed, kuigi värav on lahti.

Maiki Aid: Võib juhtuda, et värav pannakse lukku ja siis muutub olukord veel kehvemaks.

Karel Riitsalu: Paluks siiski Maa-ametiga läbirääkida Rombi katastriüksuse osas ja ehk on nad

samuti huvitatud läbipääsust.

Maiki Aid: Kui Laulasmaa tee 26 avab oma värava, siis on meil kõigil vastastikused

servituudid seatud ja me ei ole mitte ühelegi inimesele, traktorile keelanud ega plaani keelata

sealt läbi sõitmist. Samuti ATV-d meid ei sega, kõik võivad sõita ja servituudid on seatud kuni

RMK teeni. Servituudid on puudu peale Laulasmaa tee 26 ka Rombi ja Trummi tee

katastriüksustel.

Karel Riitsalu: Servituut on seatud ka Kanarbiku katastriüksusele.

Etker Jõeleht: Rombi katastriüksus on piisavalt suur, aga ilma juurdepääsuta ja maapind on

seal märg. Märg ala ulatub Laulasmaa tee 26 taha välja ja kevadeti uputab kraav pool krunti

ära.

Karel Riitsalu: Kuna Laulasmaa tee 26 maaomanikul on eriti suur vastuseis ATV-ga sõitjate

suhtes, siis võiks ju lahendada läbipääsu telefoni teel avanevate tõkkepuudega. Tegelikult

4

tegime kohe alguses talle selle ettepaneku, et me enda kuludega ehitame värava oma inimestele

liikumiseks, aga vastuseks pani ise värava ette.

Janne Tekku: Pakun variandi, et Lohusalu tee 26 eraldada transpordimaa krunt ja läbi

detailplaneeringu moodustada Rombi maaüksusele elamumaa krunt, mille Maa-amet saaks

realiseerida. Laulasmaa tee 26 asuv tee viia kraavi ja piiri äärde, et saavutada krundil privaatsust

ja selle teemaa pindala osas saab Rombi katastriüksuselt vastu.

Erkki Pratka: Miinimum suurusega uus krunt on 3000 m², aga Rombi ei mahu sellisel juhul

kriteeriumisse.

Ado Pallase: Uues koostatavas üldplaneeringus peavad uued moodustatavad krundid olema

vastavalt piirkonna keskmisele suurusele.

Janne Tekku: Vajadusel algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering, et määrata krundi

piirid, lahendada teede ja tehnovõrkude paiknemine, sest piirkonna elanikele on see väga

vajalik.

Ado Pallase: Nii kaua, kui pole juurdepääs selge, tuleb huvitatud isikutel RMK kokku leppida,

millistes lõikudes tuleb teed parandada. Peale nende kokkulepete ja RMK nõustumisel saame

detailplaneeringuga kehtestamise faasi minna ilma, et mõni vaie ülesse jääks.

Karel Riitsalu: Kas me RMK teed saame ilma kokkuleppeta kasutada?

Ado Pallase: RMK kindlasti ei taha teie poolseid nõudeid, et tee oleks piisava laiusega, talvel

tehakse lume- ja libedusetõrjet ehk tee vastaks nõuetele.

Jaan Schults: Oletame, et RMK, kohalik kogukond ja detailplaneeringu huvitatud isikute vahel

saavutatakse kokkulepe teede kasutamiseks, missugune on valla motivatsioon edaspidi töötada

lühema ligipääsutee nimel? Küsimus ongi, kas vald tegutseb edasi? RMK ei ole seda teed kinni

pannud, aga see on metsamajandamiseks ettenähtud. Toon näite, renoveeritud osa tee laius

tagab üksiku auto liikumise vajaduse ühes suunas, tee on ehitatud kõrgele vallile

(tehnoloogilises mõttes) minimaalne investeering ja maksimaalne koormustaluvus. Erinevates

suundades kokku saavad autod üksteisest mööda ei saa ja üks peab neist tagurdama ning see

võib olla lausa kilomeeter maad. RMK-l ei ole kohustust teed nii laiaks ehitada, et kõik saaksid

kahes suunas liigelda.

Ado Pallase: Minul lõpliku vastuse andmiseks pädevus puudub. Arutame ja üritame omalt

poolt Lohusalu tee 26 maaomanikuga suhelda ja leida võimalusi tee kasutamise lubamiseks.

Meie ainuke argument on Keila valla üldplaneeringu kaardile tehtud tee nr 14 kohta ettepanek,

määrata eratee avalikuks kasutamiseks olevaks teeks.

Karel Riitsalu: Kas tee maaomanikud peavad sellega nõus olema?

Erkki Pratka: Just. Meie õigusnõunikud tegelevad sellega, kas tehakse isikliku kasutusõiguse

seadmine või läbi sundvalduse seadmise antakse tee vallale kasutamiseks.

Ado Pallase: Tänan arutelul osalemast ega paremaid lahendusi rohkem välja ei mõtle ja liigume

edasi selle plaaniga, mis me kokku leppisime.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Ado Pallase Kairi Tiitsmann

koosoleku juhataja protokollija

Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200

LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie: 20.12.2023 nr 3-1.1/2023/7291 Meie: kuupäev allkirjas nr 6-1/127-27

Lp Jaan Schults

Meremõisa küla Rätsepa mets katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks vastavalt Rätsepa mets detailplaneeringu avaliku arutelul ja kirjas toodud märkustele parandatud seletuskirja ja juurdepääsu tee joonise nr 6.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ado Pallase

nõunik

Lisa: 1. Seletuskiri

2. Joonis nr 6

Ado Pallase

[email protected]

Tallin n -R

annamõisa - Kloogaranna mnt

K äesalu ringtee

K e n

a m a

te e

L A U L A S M A A K Ü L A

Keila metskond 36

Loigu Trummi

Kanarbiku

Keila metskond 150

PLANEERITAV ALA

JUURDEPÄÄS AVALIKULE TEELE KATASTRIÜKSUSE PIIR

Märkus: Kastutatud on maa-ameti geoportaali kaarti seisuga juuni 2023 a.

JUURDEPÄÄS AVALIKULE TEELE Projektijuht

Töö nr Joonise nrStaadium Mõõtkava

Töö nimetus

Joonise nimetus

Koostamise kuupäev

MEREMÕISA KÜLA RÄTSEPA METS KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

1409/22 DP 6

Janne Tekku

Väljatrükkimise kuupäev

Tellija

Levi Foods OÜ

OÜ Entec Eesti Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn

Tel 617 7430 [email protected]

Reg.nr. 10449959

Arhitekt-planeerija

Janne Tekku 18.08.2023. a 04.03.2024. a

Loigu (43101:001:1930)

Trummi (29501:007:1597)

KATASTRIÜKSUSE OMANIKKATASTRIÜKSUSE NIMI JA TUNNUS KOKKULEPE OMANIKUGA

Enno Heinala, Heidi Krutko

Kanarbiku (29501:007:1598)

Keila metskond 36 (43101:001:2049)

Keila metskond 105 (29501:007:1828)

Tähtajatu realservituudi lepingu alusel 17.07.2020.

Ehitusseadustiku1 §93 lõikele 2Riigimaa

Riigimaa

Tähtajatu realservituudi lepingu alusel 17.07.2020.

Tähtajatu realservituudi lepingu alusel 17.07.2020.

Enno Heinala, Heidi Krutko

TABEL - KATASTRIÜKSUSTE INFO, MIDA JUURDEPÄÄSUTEE LÄBIB

Sander Raukas, Maiki Aid

Ehitusseadustiku1 §93 lõikele 2

MEREMÕISA KÜLA RÄTSEPA METS KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA

DETAILPLANEERING

OÜ Entec Eesti

www.entec.ee

2023

MEREMÕISA KÜLA RÄTSEPA METS KATASTRIÜKSUSE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING

ALGATATUD: 18. oktoober 2022. a Lääne-Harju Vallavalitsuse korraldusega nr 1055 VASTU VÕETUD: ………………………………………………………………………

KEHTESTATUD: ..................................................................................................

TÖÖ NUMBER: 1409/22 (PLANID: 114212)

HUVITATUD ISIK: Levi Foods OÜ, Kerli Tael, esindaja Karel Riitsalu PROJEKTIJUHT: OÜ Entec Eesti, projektijuht Janne Tekku

OÜ Entec Eesti, Pärnu mnt 160E, 11317 Tallinn

telefon 617 7430; e-mail: [email protected]

Autoriõigus © OÜ ENTEC EESTI

2023

SELETUSKIRI JA JOONISED: Janne Tekku ja Ülar Jõesaar

KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD. TÖÖ JA SELLE ÜLESEHITUS ON KAITSTUD EESTI VABARIIGI AUTORIÕIGUSSEADUSE KOHASELT. KÄESOLEVAT PLANEERINGUT VÕIB OSALISELT KOPEERIDA LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUSE, HUVITATUD ISIKU VÕI RAHANDUSMINISTEERIUMI OTSTARBEKS JA KASUTADA PROJEKTEERIMISE ALUSEKS PLANEERINGUALAL. MUUDEL JUHTUDEL TULEB TÖÖ VÕI SELLE OSA KOPEERIMISEKS VÕI PALJUNDAMISEKS GRAAFILISELT, ELEKTROONILISELT VÕI MEHAANILISELT (VALGUSKOPEERIMINE, FOTOGRAFEERIMINE) VÕI TÖÖ ÜLESEHITUSE KASUTAMISEKS KÜSIDA OÜ ENTEC EESTI KIRJALIKKU LUBA.

Meremõisa küla Rätsepa mets katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

4

SISUKORD

SELETUSKIRI

SISUKORD .................................................................................................................................... 4

1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA OLEMASOLEV OLUKORD ................................ 6

1.1 PLANEERITAVA ALA ASUKOHT JA ÜLDANDMED .............................................................................................. 6 1.2 OLEMASOLEV OLUKORRA ÜLEVAADE ............................................................................................................. 6 1.3 KONTAKTVÖÖNDI ÜLEVAADE JA LÄHIÜMBRUSE OLEMASOLEV OLUKORD ....................................................... 7

2 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK .............................................. 9

2.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ............................................................................................................ 9 2.2 ÜLDPLANEERINGUGA HAAKUMINE .................................................................................................................. 9 2.3 KRUNTIDEKS JAOTAMINE, KRUNTIDE EHITUSÕIGUSED .................................................................................. 10

2.3.1 Hoonete üldised arhitektuurinõuded ................................................................................................... 13 2.4 JUURDEPÄÄSUTEEDE ALTERNATIIVID ............................................................................................................ 13

2.4.1 Alternatiiv 1 – Laulasmaa tee ............................................................................................................. 14 2.4.2 Alternatiiv 2 – Käesalu ringtee ........................................................................................................... 15 2.4.3 Alternatiiv 3 – Käesalu ringtee/Majaka tänav .................................................................................... 16 2.4.4 Alternatiiv 4 - Posti tee ....................................................................................................................... 17 2.4.5 Juurdepääsutee alternatiivide kokkuvõte ............................................................................................ 18

2.5 LIIKLUSKORRALDUS ...................................................................................................................................... 18 2.6 HALJASTUS JA HEAKORD ............................................................................................................................... 19 2.7 JÄÄTMEKÄITLUSE KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED .......................................................................................... 20

3 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ..................................................................................... 21

3.1 VEEVARUSTUS .............................................................................................................................................. 21 3.2 TULETÕRJEVEEVARUSTUS ............................................................................................................................. 21 3.3 REOVEKÄITLUS ............................................................................................................................................. 22 3.4 SADEMEVEELAHENDUS ................................................................................................................................. 22 3.5 ELEKTRIVARUSTUS ....................................................................................................................................... 22 3.6 SIDEVARUSTUS .............................................................................................................................................. 23 3.7 SOOJAVARUSTUS ........................................................................................................................................... 23

4 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE .................................................................... 24

5 KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD ................................................... 25

MENETLUSDOKUMENDID

JOONISED

JOONIS 1 ASENDISKEEM JOONIS 2 KONTAKTVÖÖNDIPLAAN JOONIS 3 TUGIPLAAN M 1:500 JOONIS 4 PÕHIJOONIS M 1:500 JOONIS 5 TEHNOVÕRKUDE JOONIS M 1:500 JOONIS 6 JUURDEPÄÄS AVALIKULE TEELE

Meremõisa küla Rätsepa mets katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

5

EESSÕNA

Käesoleva Meremõisa küla Rätsepa mets katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamise aluseks oli Lääne-Harju Vallavalitsuse 10. oktoobri 2022. a algatamise korraldus nr 1055 ja korralduse lisa - Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks (vt MENETLUSDOKUMENDID). Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Rätsepa mets maatulundusmaa katastriüksus jagada kuueks elamumaa krundiks. Planeering on kehtiva Keila valla üldplaneeringu kohane. Planeeringuala pindala on 3,6 ha. Planeeringu koostamise aluseks olevad dokumendid:

 Keila valla üldplaneering (kehtestatud 13.10.2005, otsus nr 259/1005);  Lääne-Harju Vallavalitsuse 10. oktoobri 2022. a algatamise korraldus nr 1055

ja korralduse lisa - Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks;  Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3; jõustunud 01.07.2015);  Geodeediline aluskaart, töö nr 2022-007, jaanuar 2022. a, mõõdistaja Jaagu

Kinnisvara OÜ;  Planeeringu algatamise taotlus (registreeritud 07.08.2022 nr 6-2/1852);  Maa-ameti kaardiserver.

Detailplaneeringut menetletakse planeerimisseaduse (RT I, 26.02.2015, 3) alusel. Planeeringu koostas OÜ Entec Eesti arhitekt-planeerija Janne Tekku (ruumilise keskkonna planeerija, tase 7) ning vee- ja kanalisatsiooni insener Ülar Jõesaar (volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8, kutsetunnistus nr 176956). Töösse on kaasatud maaomanik Levi Foods OÜ juhatuse liige Kerli Tael ning tema esindaja Karel Riitsalu.

Meremõisa küla Rätsepa mets katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

6

1 PLANEERITAVA ALA ASEND JA OLEMASOLEV OLUKORD

1.1 Planeeritava ala asukoht ja üldandmed

Planeeritav katastriüksus Rätsepa mets asub Lääne-Harju vallas Meremõisa külas. Planeeritava katastriüksuse pindala on 3,2 ha, sihtostarve maatulundusmaa. Juurdepääs alale on tänasel hetkel tagatud ida poolt läbi Loigu, Trummi ja Kanarbiku katastriüksuste kulgeva eratee kaudu, mis saab alguse Tallinn - Rannamõisa – Kloogaranna teelt (teeregistri nr 11390) algava Kenama tee (teeregistri nr 2957650) ja Käesalu ringtee (teeregistri nr 2950704) kaudu Keila metskond 36 (katastritunnus 29501:007:0203) ja Keila metskond 149 (29501:007:1827) maatulundusmaadel asuvate metsateede kaudu. Ajalooline juurdepääs alale on toimunud Laulasmaa teelt ida poole suunduva tee kaudu. Tänasel hetkel on tegemist erateega, mis paikneb osaliselt Laulasmaa tee 26//Rätsepa ja Rombi katastriüksustel. Nimetatud eratee on Laulasmaa tee 26//Rätsepa kinnistul oleval lõigul 2022 aasta teises pooles aiaga suletud ning hetkel läbitav vaid jalgsi või jalgrattaga (vt Foto 11). Planeeritav ala piirneb põhjas Lepiku tee 1 maatulundusmaaga, idas Loigu elamumaaga, kagus ja lõunas Rätsepa tee ning Trummi tee transpordimaadega, läänes Kotka vkt 7, Kotka vkt 24 , Kotka vkt 25, Kotka vkt 26 elamumaadega.

1.2 Olemasolev olukorra ülevaade

Rätsepa mets katastriüksus on hoonestamata, ala on kaetud metsaga. Tegemist on valdavalt segametsase alaga kus doineerib lehtpuuvõsa kuid kohati esineb ka suuemaid okaspuid (männid ja kuused) (vt Foto 1- 3). Katastriüksuse läänepiiril asub kraav. Planeeritaval Rätsepa mets katastriüksusel on maapind suhteliselt tasane, absoluutkõrgused on vahemikus +24.81...+27.55 m. Rätsepa mets katastriüksuse kagunurgas asub 1 kV elektriõhuliin ning selle kaitsevöönd. Elektri õhuliin kulgeb ka pikki Trummi tee ja Rätsepa tee katastriüksust, samuti paikneb katastriüksustel asuva pinnastee kõrval kõrgepingekaabel.

Foto 1: Vaade Trummi tee katastriüksusel asuvale pinnasteele Foto 2. Vaade Trummi tee katastriüksusel asuvale pinnasteele (planeeritav Rätsepa mets kü jääb vasakule poole teed) (planeeritav Rätsepa mets kü asub paremal pool)

Meremõisa küla Rätsepa mets katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

7

Foto 3. Vaade Rätsepa tee katastriüksusel asuvale pinnasteele Foto 4. Vaade Loigu katastriüksusele kuivkäimla, ja mänguväljak

Foto 5. Vaade Rätsepa tee katastriüksusel asuvale teele Foto 6. Vaade Rombi katastriüksuselt Laulasmaa tee26//Rätsepa katastriüksusele (kus asuv vana ajalooline tee)

1.3 Kontaktvööndi ülevaade ja lähiümbruse olemasolev olukord

Planeeritav Rätsepa mets katastriüksus asub Meremõisa küla servas hajaasustus- piirkonnas Laulasmaa küla vahetus läheduses. Alast lääne pool ja lõuna pool paiknevad olemasolevad elamumaa krundid. Alast põhja- ja ida pool asub hajaasustuspiirkond. Lähimad hoonestatud alad asuvad vahetult kõrvlaladel lääne pool Kotka vkt elamukruntidel ja lõuna pool Merivälja vkt elamukruntidel (vt Fotod 7-10). Ühepereelamu hooned asuvad ida pool asuval Loigu katastriüksusel (vt Joonis 2. Kontaktvööndiplaan ja Joonis 3. Tugiplaan). Lähimad ühiskondlikud hooned (kool ja lasteaed) ning teenindusasutused (kauplused, apteek, kohvikud, Laulasmaa SPA) asuvad Laulasmaa keskuses, planeeritavast alast ca 1 km kaugusel. Laulasmaa keskuses Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee ääres paiknevad ka mitmed ühistranspordi peatused (vt Joonis 2. Kontaktvööndiplaan). Kontaktvööndi alal on kehtestatud üks detailplaneering – Rätsepa III maaüksuse, osaliselt Tooma maaüksuse ja nende vahele jääva Jaaniku maaüksuse detailplaneering.

Meremõisa küla Rätsepa mets katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

8

Planeeringu eesmärk on kruntideks jagamine ja ehitusõiguse määramine (kehtestatud 22.07.2014). Detailplaneeringu ala kajastub Joonis 2. Kontaktvööndi plaanil.

Foto 7. Vaade kõrvalalal Merivälja vkt 33 elamukrundil Foto 8. Vaade lõunapool Merivälja vkt 35 kinnistul asuvale hoonele asuvale hoonele

Foto 9 ja Foto 10. Vaade lõunapool Merivälja vkt suvilapiirkonnas asuvatele elumajadele

Foto 11. Vaade Laulasmaa teelt ajaloolise juurdepääsuteele, mis tänaseks hetkeks on autoliiklusele suletud

Meremõisa küla Rätsepa mets katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

9

2 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK

2.1 Planeeringu koostamise eesmärk

Planeeringu eesmärk on Rätsepa mets maatulundusmaa katastriüksus jagada kuueks elamumaa krundiks, ehitusõiguse ja -tingimuste määramine, liikluskorralduse ja tehnovõrkude lahendamine, keskkonnakaitseliste abinõude ning vajalike kitsenduste määramine. Lisaks Rätsepa mets katastriüksusele (tunnusega 43101:001:1929) on lähialana kaasatud planeeringualasse Trummi tee katastriüksus (tunnusega 43101:001:1306) ja Rätsepa tee katastriüksus (tunnusega 43101:001:0864). Planeering on kehtiva Keila valla üldplaneeringu kohane. Planeeringuala pindala on 3,6 ha.

2.2 Üldplaneeringuga haakumine

Planeeritav ala asub Keila valla üldplaneeringu kohaselt hajaasustuses. Keila valla üldplaneeringu joonise 2A põhjal on Rätsepa mets katastriüksuse maakasutus kajastatud maatulundusmaana ning sellel alal ei ole elamumaade kasutusotstarvet planeeritud. Üldplaneeringus uute elamugruppide kavandamisel ette nähtud krundi minimaalseks suuruseks 3000 m². Detailplaneeringuga kavandatakse alale krundid suurusega ca 0,5 ha ja seetõttu on tegemist hajaasustusele iseloomuliku hoonestuse rajamise tingimustele. Arvestades eeltoodut on tegemist üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga.

Kaart 1. Väljavõte Keila valla üldplaneeringu joonisest (planeeringuala tähistatud helesinise noolega)

Meremõisa küla Rätsepa mets katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

10

Koostatava Lääne-Harju valla üldplaneeringu avalikustatud eelnõu kohaselt paikneb planeeringuala tihehoonestusalaga külgneval üleminekualal, kus on soovitatud kavandada katastriüksuse minimaalseks suuruseks 0,5 ha.

Kaart 2. Väljavõte Lääne-Harju valla üldplaneeringu eelnõu kaardist

2.3 Kruntideks jaotamine, kruntide ehitusõigused

Kruntide kohta esitatavad näitajad on toodud Joonis 4. Põhijoonis. Planeeringuga moodustatakse planeeritavast Rätsepa mets katastriüksusest kaheksa krunti, millest kuus on elamumaa sihtostarbega krunti, üks tootmismaa ja üks transpordimaa sihtotstarbega krunt. Lähialana kaasatud katastriüksustele (Trummi tee ja Rätsepa tee) ehitusõigust ei määrata, ala jääb kasutusse juurdepääsutee ja tehnovõrkude rajamiseks.

Meremõisa küla Rätsepa mets katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

11

Krunt 1 suuruseks on 5001 m². Krundile 1 on antud ehitusõigus ühepereelamu ja abihoonete ehitamiseks. Krundi lääneosas tuleb ca 10 m laiusel alal säilitada kõrghaljastus (ala tähistatud joonisel).

Krunt 1 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% elamumaa (tähis EP);

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1+3 (elamu+abihooned)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 500 m²

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 9 m (elamu) ja 6 m (abihooned)

Hoonete lubatud korruselisus: 2 (elamu) ja 1 (abihooned)

Krunt 2 suuruseks on 5001 m². Krundile 2 on antud ehitusõigus ühepereelamu ja abihoonete ehitamiseks. Krundi lääneosas tuleb ca 10 m laiusel alal säilitada kõrghaljastus (ala tähistatud joonisel).

Krunt 2 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% elamumaa (tähis EP);

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1+3 (elamu+abihooned)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 500 m²

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 9 m (elamu) ja 6 m (abihooned)

Hoonete lubatud korruselisus: 2 (elamu) ja 1 (abihooned)

Krunt 3 suuruseks on 5000 m². Krundile 3 on antud ehitusõigus ühepereelamu ja abihoonete ehitamiseks.

Krunt 3 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% elamumaa (tähis EP);

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1+3 (elamu+abihooned)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 500 m²

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 9 m (elamu) ja 6 m (abihooned)

Hoonete lubatud korruselisus: 2 (elamu) ja 1 (abihooned)

Krunt 4 suuruseks on 5002 m². Krundile 4 on antud ehitusõigus ühepereelamu ja abihoonete ehitamiseks.

Krunt 4 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% elamumaa (tähis EP);

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1+3 (elamu+abihooned)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 500 m²

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 9 m (elamu) ja 6 m (abihooned)

Hoonete lubatud korruselisus: 2 (elamu) ja 1 (abihooned)

Meremõisa küla Rätsepa mets katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

12

Krunt 5 suuruseks on 5012 m². Krundile 5 on antud ehitusõigus ühepereelamu ja abihoonete ehitamiseks.

Krunt 5 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% elamumaa (tähis EP);

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1+3 (elamu+abihooned)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 500 m²

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 9 m (elamu) ja 6 m (abihooned)

Hoonete lubatud korruselisus: 2 (elamu) ja 1 (abihooned)

Krunt 6 suuruseks on 5000 m². Krundile 6 on antud ehitusõigus ühepereelamu ja abihoonete ehitamiseks.

Krunt 6 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% elamumaa (tähis EP);

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1+3 (elamu+abihooned)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 500 m²

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 9 m (elamu) ja 6 m (abihooned)

Hoonete lubatud korruselisus: 2 (elamu) ja 1 (abihooned)

Krunt 7 suuruseks on 91 m². Krundile 7 on antud ehitusõigus puurkaev-pumpla rajamiseks.

Krunt 7 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% tootmismaa (tähis OV);

Hoonete suurim lubatud arv krundil: 1

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 50 m²

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 6 m

Hoonete lubatud korruselisus: 1

Krunt 8 suuruseks on 1859 m². Krunt on moodustatud juurdepääsutee rajamiseks.

Krunt 8 ehitusõigus:

Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% transpordimaa (tähis LP);

Hoonete suurim lubatud arv krundil: - ( puudub

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: - (puudub)

Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: - (puudub))

Hoonete lubatud korruselisus: - (puudub)

Meremõisa küla Rätsepa mets katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

13

2.3.1 Hoonete üldised arhitektuurinõuded

 Rajatavad hooned peavad asuma planeeringu joonistel kajastatud hoonestusala sees.

 Hoonestusala piires on lubatud elamumaa kruntidele rajada maksimaalselt üks ühepereelamu, mis on maksimaalselt 2-korruseline ja maksimaalselt 9 m kõrge, ning kolm abihoonet, mis on maksimaalselt 1-korruselised ja 6 m kõrged. Elamukruntidel on maksimaalseks ehitisealuseks pinnaks lubatud 500 m².

 Hoonete katusekalle võib olla 0–45º.  Hoonete välisviimistluses on soovitatav kasutada puidust välisvoodrilauda,

katusekatte osas katusekivi või kiviprofiiliga plekki.  Kruntidele võib rajada piirdeaedu. Piirdeaia kõrgus võib olla maksimaalselt

kuni 1,5 m. Välispiirete materjaliks on soovitatav kasutada puitlaudist.

2.4 Juurdepääsuteede alternatiivid

Planeerimisseaduse § 126 lõige 1 punktist 4 tulenevalt tuleb määrata avalikule teele võimaliku juurdepääsutee asukoht. Planeeringualale täna juurdepääs avalikult teelt puudub ning planeeringu koostamise käigus kaaluti kõiki võimalike juurdepääsuteede alternatiive. Lähimad avalikult kasutatavad teed planeeringualale, mille kaudu on võimalik juurdepääs lahendada on:

- Laulasmaa tee (teeregistri nr 2951250), kaugus planeeringualast ca 360 m; - Käesalu ringtee (teeregistri nr 2950704), kaugus planeeringualast ca 620 m; - Posti tee (teeregistri nr 2951120), kaugus planeeringualast ca 690 m; - Majaka tänav (teeregistri nr 2952310), kaugus planeeringualast ca 1250 m.

Kaart 3. Väjavõte Maa-ameti geoportaali teeregistri kaardist 2023. a. Planeeritava Rätsepa mets kü ala tähistatud sinist värvi joonega.

LAULASMAA TEE

MAJAKA TÄNAV

KÄESALU RINGTEE

POSTI TEE

Meremõisa küla Rätsepa mets katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

14

2.4.1 Alternatiiv 1 – Laulasmaa tee

Kaart 4. Väjavõte Maa-ameti geoportaali kaardist 2022. a. Planeeritava Rätsepa mets kü ala tähistatud sinist värvi joonega. Alternatiiv 1 Laulasmaa ja selle allalternatiiv Rätsepa kinnistu ulatuses teekoridori nihutamisega näidatud punast värvi joonega

Tegemist vana ajaloolise juurdepääsuteega Laulasmaa teelt ajaloolise Trummi talu juurde (A148) (vt Kaart 3). Tänasel hetkel on tegemist erateega (tee nr 2952240), mis läbib osaliselt Laulasmaa tee 26//Rätsepa ning Rombi katastriüksusi. Nimetatud eratee on Laulasmaa tee 26//Rätsepa kinnistul oleval lõigul 2022 aasta teises pooles aiaga suletud ning hetkel läbitav vaid jalgsi või jalgrattaga (vt Foto11).

Kaart 5. Ajalooline katastrikaart 1935. a (väljavõte Maa-ameti geoportaali ajaloolisest kaardist 2022. a). Planeeritava Rätsepa mets kü ala tähistatud punast värvi joonega. Väljavõttel näga ajalooliste teede paiknemine.

Meremõisa küla Rätsepa mets katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

15

Juurdepääsu tagamiseks on tegemist kõige eelistatuma variandiga, sest:

 tegemist on kõige lühema juurdepääsuteega planeeritavale alale. Eratee pikkus Laulasmaa tee 26//Rätsepa katastriüksusel on ca 130 m ja Rombi katastri- üksusel ca 115 m, Trummi tee katastriüksusel ca 125m. Planeeritava uue juurdepääsutee otsani on käsitletava eratee pikkuseks ca 370 m;

 tegemist on olemasoleva ja ajaloolise juurdepääsuteega, mida kasutavad ka teised eramaa kinnistuomanikud (Loigu, Trummi);

 planeeringualalt Laulasmaa keskusesse jõudmiseks on vahemaa pikkuseks ca 1 km.

Puudutatud maaüksused, mille osas on huvitatud isiku kasuks vajalik saavutada kokkulepe:

1) Laulasmaa tee 26//Rätsepa; 2) Rombi; 3) Trummi tee.

Tee ehitamise või rekonstrueerimise vajadus:

1) Puudub, kui teekoridor jääb samaks; 2) 150 m, kui teekoridor Rätsepa maaüksusel nihutada edelapiiri äärde (vt Kaart 4).

2.4.2 Alternatiiv 2 – Käesalu ringtee

Kaart 6. Väjavõte Maa-ameti geoportaali kaardist 2022. a. Planeeritava Rätsepa mets kü ala tähistatud sinist värvi joonega. Alternatiiv 2 Käesalu ringtee näidatud punast värvi joonega

Meremõisa küla Rätsepa mets katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

16

Tegemist olemasoleva metsateega ning tänasel hetkel ainuke kasutatav juurdepääsu-tee planeeritavale alale (vt seletuskiri Kaart 6 ja Joonis 6. Juurdepääs avalikule teele ). Eratee läbib viite katastriüksust (Kanarbiku; Trummi; Loigu, Rätsepa tee, Trummi tee) jõudes avalikult kasutatava RMK halduses oleva metsateeni (Käesalu ringtee), mis omakorda viib riigiteeni Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna tee (11390).

Alternatiiv ei ole eelistatuim, kuna:

 mõjutab rohkemaid kinnistuomanikke kui alternaiiv 1 (kolme asemel viit);  alternatiivis on tee pikem tulenevalt pikemast trassist. Tee korrashoiukulud on

kõrgemad;  planeeringualalt Laulasmaa keskusesse jõudmiseks on vahemaa pikkuseks ca

5,5 km (alternatiiv 1 korral on see 1 km).

Puudutatud maaüksused, mille osas on huvitatud isiku kasuks vajalik saavutada kokkulepe:

1) Trummi tee; 2) Rätsepa tee; 3) Loigu; 4) Trummi; 5) Kanarbiku.

Tee ehitamise või rekonstrueerimise vajadus: 1) 480 m, teeosa Rätsepa tee, Loigu ja Trummi maaüksustel vajab rekonstrueerimist; 2) Huvitatud isikul tuleb sõlmida RMK-ga kokkulepe, mis lubaks huvitatud isikul

teostada avaliku metsatee korrashoidu.

2.4.3 Alternatiiv 3 – Käesalu ringtee/Majaka tänav

Kaart 6a. Väjavõte Maa-ameti geoportaali kaardist 2022. a. Planeeritava Rätsepa mets kü ala tähistatud sinist värvi joonega. Alternatiiv 3 Käesalu ringtee/Majaka tänav on näidatud punast värvi joonega

Meremõisa küla Rätsepa mets katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

17

Eratee läbib kuute katastriüksust (Eva ringtee 1//Eva ringtee, Kanarbiku; Trummi; Loigu, Rätsepa tee, Trummi tee) läbides avalikult kasutatava RMK halduses olevat metsateeni (Käesalu ringtee). Alternatiiv jõuab välja avalikult kasutatava Majaka tänavani (2952310).

Alternatiiv ei ole eelistatuim, kuna:

 mõjutab rohkemaid kinnistuomanikke kui alternaiiv 1 (kolme asemel kuute);  alternatiiv on pikem ca 1250 m;  tulenevalt pikemast trassist, on tee korrashoiukulud kõrgemad;  planeeringualalt Laulasmaa keskusesse jõudmiseks on vahemaa pikkuseks ca

3,3 km (alternatiiv 1 korral on see 1 km).

Puudutatud maaüksused, mille osas on huvitatud isiku kasuks vajalik saavutada kokkulepe:

1) Trummi tee; 2) Rätsepa tee; 3) Loigu; 4) Trummi; 5) Kanarbiku; 6) Eva ringtee 1//Eva ringtee.

Tee ehitamise või rekonstrueerimise vajadus: 1) 480 m, teeosa Rätsepa tee, Loigu ja Trummi maaüksustel vajab rekonstrueerimist; 2) Huvitatud isikul tuleb sõlmida RMK-ga kokkulepe, mis lubaks huvitatud isikul

teostada avaliku metsatee korrashoidu.

2.4.4 Alternatiiv 4 - Posti tee

Kaart 7. Väjavõte Maa-ameti geoportaali kaardist 2022. a. Planeeritava Rätsepa mets kü ala tähistatud sinist värvi joonega. Alternatiiv 4 Posti tee on näidatud punast värvi joonega

Meremõisa küla Rätsepa mets katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

18

Eratee läbib nelja katastriüksust (Trummi tee, Rätsepa tee, Männisalu, Merivälja üldmaa). Männisalu kinnistul tuleb ehitada uus tee. Alternatiiv lõppeb avalikult kasutataval Posti teel (2951120).

Alternatiiv ei ole eelistatuim, kuna:

 mõjutab rohkemaid kinnistuomanikke kui alternaiiv 1 (kolme asemel nelja);  alternatiiv on pikem 690 m  tulenevalt pikemast trassist, on tee korrashoiukulud kõrgemad;  planeeringualalt Laulasmaa keskusesse jõudmiseks on vahemaa pikkuseks ca

2,2 km (alternatiiv 1 korral on see 1 km);  Alternatiiv läbib Merivälja üldmaad, millel kohati on teemaa laius väga kitsas

– 5,5 m mis ei vasta nõuetele.

Puudutatud maaüksused, mille osas on huvitatud isiku kasuks vajalik saavutada kokkulepe:

1) Trummi tee; 2) Rätsepa tee; 3) Männisalu; 4) Merivälja üldmaa.

Tee ehitamise või rekonstrueerimise vajadus: 1) 160 m, teeosa Rätsepa tee ja Trummi tee maaüksustel vajab rekonstrueerimist; 2) 75 m tuleb ehitada uus tee Männisalu kinnistule.

2.4.5 Juurdepääsutee alternatiivide kokkuvõte

Nr Alternatiiv Pikkus Puudutatud

isikud Uued, rekonstrueeritavad teed

Kaugus Laulasmaa keskusest

Muud tingimused

1 Laulasmaa tee 370 m 3 0 m 1,0 km - 1a Laulasmaa tee 370 m 3 150 m 1,0 km Uus tee 2 Käesalu ringtee 620 m 5 480 m 5,5 km RMK 3 Majaka tänav 1250 m 6 480 m 3,3 km RMK 4 Posti tee 690 m 4 235 m 2,2 km Uus tee

Planeeringu lahenduse koostamisel jäädi alternatiiv 2 juurde (Käesalu ringtee), see oli ainuke võimalik juurdepääs läbi kolme erakinnistu, millele on juba seatud tähtajatu teeservituut Rätsepa mets kinnistu kasuks. Teiste juurdepääsuteede alternatiivide osas kinnistuomanikega nõusolekut ei saadud. Juurdepääsutee lahendus kajastub Joonis 6. Juurdepääs avalikule teele.

2.5 Liikluskorraldus

Planeeritavatele elamukruntidele pääsuks on alale kavandatud transpordimaa krunt. Planeeritud juurdepääsutee on tupiktee, mille pikkus on 130 m. Arvestatud on tupiktee lõpus ümberkeeramise võimalustega. Parkimine tuleb lahendada elamukruntide sees. Rajatava juurdepääsutee ääres parkimist pole kavandatud.

Meremõisa küla Rätsepa mets katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

19

2.6 Haljastus ja heakord

Kavandatavad elamukrundid asuvad metsaga kaetud alal, mis on suurem osas võsastunud.

Foto 12. Vaade Rätse mets katastriüksusel kasvavale metsale

Planeeringu lähteseisukohtade kohaselt on seatud tingimus (p 5.4.2) tagada planeeringuala kõrghaljastuse säilimine tiheasutuse piirialal. Planeeringulahenduse kohaselt on ette nähtud säilitada min 10 m laiusel alal kõrghaljastus, ala on tähistatud kruntidel 1 ja 2.

Edasise ala planeerimise eesmärk on kujudada elamukruntidel niiöelda parkmetsa tüüpi kõrghaljastus, kus ehitusalaväliselt säilitatakse maksimaalselt suuri elujõulisi puid. Nii on võimalus elamukruntidele tekitada piisavalt palju avarust hoonete rajamiseks ning samal ajal säilitada puid ja looduslikku ilu. Kruntide pindalast minimaalselt 30% peab olema kõrghaljastatud.

Ehitustööde käigus on soovitav säilitada alal kasvavad elujõulised puud. Säilitatavate puude ümbrus tuleb puhastada võsast. Maha võib võtta hoonete ja teede alla jäävad puud ning hoonest kuni ca 5 m kaugusele jäävad puud ning väheväärtuslikud puud. Hoonete ehitamisel tuleb arvestada säilitatavate puude võra ulatusega ning juurestiku kaitsealaga.

Meetmed, mida tuleb rakendada puude kaitsmiseks ehitustegevuse ajal on järgmised (vajadusel võib neid täpsustada ja täiendada projekti koostamisel):

 Kui kaevetööde vältimine puude juurestikukaitsevööndis ei ole võimalik, tuleb vältida kaevetöid minimaalselt puu võra ristprojektsiooni ulatuses maapinnal. Sellisel juhul tuleb läbi viia kaevetöö tegemine käsitsi vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja kuivamist.

Meremõisa küla Rätsepa mets katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

20

 Puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümber kukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele.

 Kui puude juured saavad siiski pinnasetöödel kahjustada, tuleb juurte hulga vähenemise kompenseerimiseks harvendada võrasid.

 Puude juurekaelal tuleb säilitada pinnase endine kõrgus.  Peale ehitustegevust tuleb puude tervislikku seisundit jälgida ning vajadusel

läbi viia hoolduslõikus. Võrasse ilmunud kuivad oksad võivad olla signaaliks juuremädanikest või mulla vee- ja õhurežiimi halvenemisest.

 Pärast ehitustegevust tuleb tagada krundi heakorrastamine.

2.7 Jäätmekäitluse korraldamise põhimõtted

Lääne-Harju valla haldusterritooriumil reguleerib jäätmehoolduse korraldust Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud 29.05.2018 nr 11).

Korraldatud jäätmeveo teenust osutab Lääne-Harju valla territooriumil Eesti Keskkonnateenused AS. Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete, eelkõige segaolmejäätmete, paberi ja papi, biolagunevate jäätmete ning ajutiselt kogumismahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmete äravedu.

Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri kehtestab nõuded jäätmehoolduse korralda- miseks, korraldatud jäätmeveo rakendamise korra, ehitus- ja lammutusprahi osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise korra Lääne-Harju valla haldus-territooriumil. Eeskirja eesmärk on tagada Lääne-Harju vallas jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja nende seaduste alusel antud rakendusaktide nõuete täitmine. Juriidilistele ja füüsilistele isikutele ning asutustele on Lääne-Harju valla haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja täitmine kohustuslik.

Olmejäätmed tuleb koguda sorteeritult jäätmekonteineritesse. Tulenevalt jäätme- seadusest on Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik. Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätme-käitluskohta riigihanke korras valitud ettevõtja.

Jäätmemahuti tuleb paigutada selliselt, et seda saab tühjendada jäätmeveokiga vahetult paiknemiskohast.

Meremõisa küla Rätsepa mets katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

21

3 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS

3.1 Veevarustus

Planeeritav ala paikneb AS Lahevesi ühisveevarustuse piirkonnas. AS Lahevesi on detailplaneeringule väljastanud tehnilised tingimused veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimiseks ning liitumiseks 21.02.2023 (vt MENETLUSDOKUMENDID). Planeeritava ala veevarustuse projekteerimisel ja rajamisel lähtuda AS Lahevesi väljastatud tehnilistest tingimustest.

Hetkel Rätsepa mets katastriüksusel veega varustamine puudub.

Krundid 1-6 on kavandatud elamumaa sihtotstarbega. Eeldatav elamumaa kruntide veetarbimine kokku on 3,6 m3/d.

Planeeringuala kruntide veega varustamiseks on võimalik AS Lahevesi ühisveevärgi torustikust De225 mm rajada veetorustik kuni kruntideni. Ühenduskohta olemasoleva torustikuga tuleb paigaldada veemõõdukaev. Kruntide liitumispunktid veevõrguga rajada kõigile planeeringu kinnistutele, kuni 1 m kinnistu piirist väljapoole, soovitavalt haljasalale. Liitumispunktidesse paigaldada malmkorpusega maakraanid (DN25).

Torustiku rajamisel tuleb järgida tehnilistes tingimustes toodud nõudeid. Veevarustuse lahendust vt Joonis 5. Tehnovõrkude joonis.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud veetorustike põhimõtteline asukoht. Torude täpsed asukohad ja läbimõõdud määratakse edasise projekteerimise käigus võttes aluseks kruntide arvutusliku veetarbimise.

Alternatiivse veevarustuse allikana võib planeeriguala krundide tarbeks rajada puurkaevu. Puurkaevu tarbeks on planeerigualale moodustatud edaldi krunt 7.

3.2 Tuletõrjeveevarustus

Hoonete tulepüsivuse määramise aluseks on Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele. Tuletõrjeveevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks võetud Eesti standard EVS 812- 6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus.

Hoonete rajamisel tuleb arvestada Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 § 22 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ tuleohutuskuja nõuetega. Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 lisa 1 liigituvad kruntidele planeeritud ehitised tuleohutusest tulenevalt I kasutusviisi hooneteks. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP3.

Vastavalt standardi EVS 812-6:2012+A1+A2 tabelile 1 on elamumaa kruntide vajalik ehitisevälise tuletõrjevee vooluhulk 10 l/s 3 tunni jooksul.

Kruntide välistulekustutuseks vajalik veekogus on võimalik tagada ühisveevõrgust. Selleks tuleks paigaldada rajatavale veevarustuse ühendustorustikule üks tuletõrjehüdrant selliselt, et kaugus hüdrandist kaugeima hoone sissepääsuni ei ületaks 200 meetrit.

Meremõisa küla Rätsepa mets katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

22

Planeeritud tuletõrjehüdrant on kavandatud paigaldada Rätsepa tee transpordimaa katastriüksusele, Merivälja vkt 35 katastriüksuse vahetusse lähedusse.

3.3 Reovekäitlus

Planeeritav ala paikneb AS Lahevesi ühiskanalisatsiooni piirkonnas. AS Lahevesi on detailplaneeringule väljastanud tehnilised tingimused veevarustuse ja kanalisatsiooni projekteerimiseks ning liitumiseks 21.02.2023 (vt MENETLUSDOKUMENDID). Planeeritava ala reoveekanalisatsiooni projekteerimisel ja rajamisel lähtuda AS Lahevesi väljastatud tehnilistest tingimustest.

Hetkel Rätsepa mets katastriüksusel reoveekanalisatsioon puudub.

Krundid 1- 6 on kavandatud elamumaa sihtotstarbega. Eeldatav elamumaa kruntide reoveekogus kokku on 3,6 m3/d.

Planeeringuala kruntide reovesi on võimalik ülepumpamise teel juhtida Kotka üldmaal paiknevasse AS Lahevesi ühiskanalisatsiooni torustikku De160 mm. Selleks tuleb planeeringualale paigaldada reovee ülepumpla. Kruntide liitumispunktid reoveekanalisatsiooniga rajada kõigile planeeringu kinnistutele, kuni 1 m kinnistu piirist väljapoole, soovitavalt haljasalale. Liitumispunktidesse paigaldada De 200 mm kanalisatsiooni kontrolltoru.

Kanalisatsioonitorustiku rajamisel tuleb järgida tehnilistes tingimustes toodud nõudeid. Reoveekanalisatsiooni lahendust vt Joonis 5. Tehnovõrkude joonis.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud kanalisatsioonitorustike põhimõtteline asukoht. Torude täpsed asukohad ja läbimõõdud määratakse edasise projekteerimise käigus võttes aluseks kruntide arvutuslikud reoveekogused.

Alternatiivina võib ühiskanalisatsiooniga liitumise asemel paigaldada kruntidele reovee kogumismahutid.

3.4 Sademeveelahendus

Planeeringuala kruntidel tuleb sademeveed immutada kinnistute piirides.

3.5 Elektrivarustus

Planeeringualale on koostatud elektrilahendus vastavalt OÜ Elektrilevi tehnilistele tingimustele nr 431345 (väljastatud 14,11.2022. a, vt MENETLUSDOKUMENDID).

Planeeritavate kruntide elektritoide on lahendatud planeeritavast komplektalajaamast, mis on paigutatud rajatava juurdepääsutee äärde. Alajaama toide on planeeritud olemasolevast keskpinge maakaablist KPL27503 (mis asub Sireli vkt 12 kinnistu läheduses, asukoht märgitud joonisel 5). Keskpinge maakaablist KPL27503 nähakse ette uue rajatava komplektalajaama toide 10 kV maakaabliga. Planeeritavale alajaamadele eraldi katastriüksust ei moodustata, maakasutusõigus tagatakse servituudialana.

Meremõisa küla Rätsepa mets katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

23

Elektritoide liitumiskilpideni nähakse ette 0,4 kV maakaabliga tee maa-alale sõidutee kõrvale. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Krundipiiride lähedale on ette nähtud paigaldada kahekohalised liitumiskilbid planeeri¬tavate kruntide tarvis. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilpidest hooneteni on ette nähtud maakaablitega (vt Joonis 5. Tehnovõrkude joonis).

Elektrikaablite täpsed asukohad ja lahendus määratakse edasise projekteerimise käigus. Tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt.

3.6 Sidevarustus

Telial puudub piirkonnas kaasaegne sidevarustus, olemasolevad vasksidevõrgust on pakutavad internetikiirused aeglased (vt MENETLUSDOKUMENDID Telia tehnilised tingimused) ning Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele (ELAS) kuuluv optiline baasvõrk paikneb planeeringualast liiga kaugel (ca 900 m). ELAS´a baasvõrguga ühinemiseks oleks vaja kaablivõrguga ühendada kogu ümbruskond ning rajada korralik kaablisüsteem Laulasmaa tee äärde. Planeeritava kuue krundi tarbeks ei ole majanduslikult otsatbekas rajada ca 900 m pikkust kaablit Kloogaranna tee äärest kuni planeeringualani. Kuni uute kaablivõrkude arendamiseni on alternatiiviks kasutada interneti ja TV teenust mobiilvõrgu baasil.

3.7 Soojavarustus

Piirkonnas puudub ühtne energiaallikas või kaugküttevõrk, mille kaudu saaks tagada tsentraalset soojavarustust. Hoonete soojavarustus tuleb lahendada individuaalküttena. Mõistlik on kasutada kombineeritud küttesüsteeme: õhk-õhk soojuspumbad, õhk-vesi soojuspumbad, päikesepaneelid, jne. Küttesüsteemi valik tehakse eraldi projekteerimistingimuste või ehitusloaga.

Meremõisa küla Rätsepa mets katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

24

4 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE

Käesoleva detailplaneeringu elluviimise tulemusena muutub planeeritaval alal olemasolev maakasutus. Rätsepa mets katastriüksuse maakasutus on tänasel hetkel maatulundusmaa, mis detailplaneeringu elluviimise järgselt muutub elamumaaks. Elamumaa sihtostarve saab olema kuuel moodustataval krundil.

Detailplaneeringuga kavandatavad elamukrundid asuvad olemasolevate elamukruntide vahelisel alal kuid hajaastususpiirkonnas, millest tulenevalt on kavandatavate kruntide pindala pea poole suurem.

Detailplaneeringus antud võimaliku ehitusõiguse realiseerumisel muutub piirkonna kasutus. Väheneb kõrghaljastus hoonete ja teede rajamise arvelt ning seega on oluline kõrghaljastuse säilitamine või rajamine.

Järgnevalt on ära toodud olulisemad nõuded mida tuleb arvestada detailplaneeringuga kavandatu elluviimiseks:

 Ehitamise käigus tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale.

 Liigiti kogutud jäätmed tuleb taaskasutada kohapeal (nt saastumata pinnase või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu nagu liiv, killustik, graniitpuru, paas jms kasutamine kinnistute heakorrastamisel või täitmisel) või anda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

 Kui ehitamise käigus tekib jäätmeid rohkem kui 1 m3 päevas või rohkem kui 20 m3 kogu ehitusperioodi kestel, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta.

 Alal on soovitatav kasutada passiivkütet, soojusvahetuspumpasid ja energia- tõhusaid ehituslike konstruktsioone, et hoonete kütmisel oleks võimalikult väike mõju keskkonnale. Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus. Metsa-ala maksimaalseks võimaliku säilitamise tagamiseks on keelatud kasutada maakollektoriga maakütet (lubatud on spiraalkollektorite baasil maaküte).

 Pärast uusehitiste valmimist tuleb krundid täiendavalt heakorrastada ja rajada/taastata haljasalad.

 Meetmed, mida tuleb rakendada puude kaitsmiseks ehitustegevuse ajal on toodud ptk 2.5.

Meremõisa küla Rätsepa mets katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

25

5 KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused on koostatud standardi EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine alusel.

Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Loomulikult ei paranda planeerimine üksi eksisteerivat kuritegevust. Vajalik on ka piirkonn elanike huvi ja initsiatiivi. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus.

Peamised riskid käesoleval planeeringualal võivad olla vandalism, vargused, sisse murdmised. Järgnevalt on antud mõned soovitused võimaliku kuritegevuse vähendamiseks.

Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Keskkond, mis on korras on ka turvaline ja seal on meeldiv viibida. Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelevalve ja vähendab seega kuriteohirmu. On tähtis, et piirkond ei jääks hooletusse ega peletaks sellisena eemale kohalikke elanikke. Halvasti korras hoitud või mahajäetud paigad võivad luua mulje ohust, sest hõivatuse puudumine võib olla sotsiaalselt korraldamata naabruskonna puuduseks.

Ehitustegevuse lõppedes tuleb alad kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Head mõju avaldab ala kiire koristamine (prügikonteinerite regulaarne tühjendamine, graafiti seintelt eemaldamine jne), tahtliku kahjustamise tõenäosus on palju väiksem.

Nähtavus ja vaateväli. Hea vaateväli hoonete akendest hoovidesse vähendab salajasi vargusi. Turvalisust parandavad valgustatud hoovid, parklad, teed ja majaesised. Varastele ei meeldi tegutseda hästi valgustatud kohas. Ideaalsed on sensorite või infrapunakiirguse abil töötavad välisvalgustid, mis lülituvad tööle, kui nende välja satub mõni liikuv objekt.

Vargused ja naabrivalve. Hoonete välisuksed ja aknad peavad olema korralikud ja tugevad (nt metalluksed ja turvaaknad). Olulist mõju avaldavad uste ja akende vastupidavusaeg murdvarguste katsete suhtes. Võimalik on kasutada lukustatavaid aedu. Kuid kõige parema tulemuse tagab pidev järelevalve hoonete ligiduses (nt naabrivalve) ning hoonetele paigaldatud turvauksed ja aknad ning signalisatsioon. Korrarikkumiste ennetamiseks ja oma elupiirkonna turvalisemaks muutmiseks saavad elanikud luua naabrivalve piirkonna. Naabrivalve edu aluseks on koostöö ja infovahetus majaelanike, majaomanike, kohaliku omavalitsuse ja politsei vahel.