Käskkiri

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Lp Kliimaministeerium

[email protected]

Lp Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Lp Toomas Haas

RMK Tartumaa metskonna metsaülem

[email protected] Meie: 01.03.2024 WD nr 1.1-7/380

Linnuse ajutise kaitse alla võtmine

Muinsuskaitseamet on võtnud Tartu maakonnas Kambja vallas Pühi külas asuva

kultuuriväärtusega kinnisasja – linnuse – ajutise kaitse alla. Linnus paikneb Pühi küla

Köstrimäe seljandiku keskosas (Elva metskond 22, KÜ 28203:004:0365). Linnus ja selle esine

potentsiaalne asulakoht paiknevad u 10 ha suurusel maa-alal ligikaudu 350 m pikkusel ja 350

m laiusel alal. Ajutise kaitse alla võetud maa-ala ulatus ja katastriüksus, kuhu linnuse ala ulatub,

on välja toodud käskkirja lisas 1.

Ajutise kaitse ajal teeb Muinsuskaitseamet kindlaks ajutise kaitse alla võetud maa-ala

mälestiseks tunnistamise vajaduse.

Lisaküsimuste korral anname hea meelega lisaselgitusi.

Lugupidamisega,

(allkirjastatud digitaalselt)

Eero Heinloo

kaitsekorralduse spetsialist

telefon 51964752

[email protected]

Lisa: Ajutise_kaitse_kk_linnus_AK31192.asice

1

KÄSKKIRI

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 13-A

Ajutise kaitse alla võtmine

Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 21 lg 1 ja lg 3, § 23 lg 1 alusel:

1. Võtta ajutise kaitse alla kultuuriväärtusega maa-ala Tartu maakonnas Kambja

vallas Pühi külas (Elva metskond 22, KÜ 28203:004:0365).

2. Kehtestan ajutise kaitse piiri vastavalt kaardile käskkirja lisas 1.

3. Kehtestan maa-alale kuue kuu pikkuse ajutise kaitse alates käskkirja

allkirjastamisest.

4. Avaldada käskkiri kultuurimälestiste registris.

5. Kanda ajutise kaitse maa-ala Maa-ameti kultuurimälestiste kaardikihile.

6. Käskkiri jõustub allakirjutamisel.

Otsuse peale on 30 päeva jooksul võimalik esitada vaie Muinsuskaitseametile haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras.

1. Asjaolud

1.1. 17. jaanuaril 2024 teavitas eraisik TJ Muinsuskaitseametit, et Kambja valla Pühi küla

territooriumile (Elva metskond 22 kinnistu; katastritunnusega 28203:004:0365) on antud

üldgeoloogilise uurimistöö luba (Keskkonnakaitseluba nr YGUL/520909). Luba on

väljastatud 28.12.2023.

1.2. Kogutud andmetele tuginedes võib eeldada, et Elva metskond 22 kinnistul on ajalooliselt

asunud linnus. Varasemad teated võimalikust linnusekohast pärinevad 20. sajandi alguses

Jaan Jungi poolt koostatud käsikirjalistest materjalidest, kus mainitakse Kambja vallas

Pulli külas endise Kambja köstri mõisa lähedal metsas olevat võimalikku linnuseaset1.

Linnuseaset mainitakse ka 1928. aasta Kambja kihelkonnakirjelduses, kus viidatakse

Uibo asundusest (end. Uibo mõisast)2 põhja pool asuvale mäele, mida kutsutakse

Köstrimäeks ning mida peetakse muistseks linnamäeks3. 2021. aastal kontrollis antud

informatsiooni kohapeal Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti tehnik Andres Vindi, kes

oma vaatluse ja selle käigus rajatud kontrollaukude (šurfide) toel kinnitab, et tegemist on

omaaegse linnuseasemega, sealjuures tuvastati füüsiliselt eristatava linnuse (ring)valli

juurest tugev söene kiht, mis võib viidata kaitsevalli mahapõlemisele4. Analoogsetele

linnusekohtadele tuginedes ei saa välistada asulakoha olemasolu linnusest ida poole

jääval seljandikupealsel platool.

1.3. Muinsuskaitseamet on 2022. aastal teavitanud Köstrimäe uuringuruumi geoloogiliste

uuringute loa taotlusega seoses Keskkonnaametit ja Riigimetsa Majandamise Keskust

(kiri 29.04.2022, WD nr 1.1-7/749), et uuringuruumi alal asub Pühi linnamägi (Tartu

Ülikooli muististe andmebaas, ID 3014), mistõttu soovib Muinsuskaitseamet olla

kaasatud Köstrimäe uuringuruumiga seotud keskkonnalubade menetlustesse, et vajadusel

1 Mss 109 (7), Mss 109 (17). Jaan Jungile ja Eesti Kirjanduse Seltsile saadetud kirjade kogu TLÜ arheoloogia

teaduskogu arhiivis 2 Tänapäevane Ubina kinnistu (katastritunnusega 28203:006:0194). Uibomõisa nime all tunti Kambja endise köstri

mõisa. 3 M. Ehrlich. 1928. Ajalooline traditsioon. Kogutud 1928. aasta suvel Kambja kihelkonnast. 4 Registreeritud Tartu Ülikooli muististe andmebaasis (TÜ ID 3014).

2

nõustada arheoloogiapärandi kaitse osas eesmärgiga säilitada maksimaalselt teada olev

arheoloogiapärand. Sellele vaatamata ei kaasatud Muinsuskaitseametit 28.12.2023

väljastatud üldgeoloogiliste uurimistööde loa menetlusse.

1.4. Üldgeoloogiliste uurimistööde käigus rajatakse uuringualale puurauke ja vajadusel

kaeveõõsi, sealjuures on üks puuraukudest kavandatud linnuse õuealale. Kaevetööd, sh

ka rasketehnikaga sõitmine, mis pinnast rikub, ohustab linnuse ja selle esise potentsiaalse

asulakoha kultuurkihi säilimist.

2. Õiguslikud põhjendused

2.1. Kultuuriväärtusega asja või maa-ala võib võtta ajutise kaitse alla, et hinnata mälestiseks

tunnistamise menetluse algatamise vajadust ja vajaduse korral viia läbi mälestiseks

tunnistamise menetlus (MuKS § 21 lg 1). Muinsuskaitseameti kogutud informatsiooni (vt

p 1.2.) põhjal saab öelda, et Elva metskond 22 kinnistul asub kultuuriväärtusega maa-ala,

millest võib saada mälestis. Mälestise tunnustele vastavuse ja mälestiseks tunnistamise

menetluse algatamise vajaduse hindamiseks on Muinsuskaitseametil vaja maa-alal

korraldada arheoloogilised uuringud ning ekspertiis.

2.2. Ajutist kaitset kohaldatakse juhul, kui on piisav alus arvata, et kultuuriväärtusega asi või

maa-ala võib enne mälestiseks tunnistamist hävida või kaduda või asja või maa-ala

kultuuriväärtust rikutakse (MuKS § 21 lg 2). Võttes arvesse, et Muinsuskaitseamet on

tuvastanud potentsiaalse mälestise kultuurkihi kahjustamise tõenäosuse, on oht, et

kultuuriväärtusega maa-ala võib saada kahjustatud.

2.3. Ajutise kaitse alla võetakse maa-ala Elva metskond 22 kinnistu keskosas, kus paiknevad

nii linnuse ringvalliga ümbritsetud platoo kui ka linnusest ida poole jääv seljandik, kus

võib esineda linnuse esisele asulakohale iseloomulikku arheoloogilist kultuurkihti.

Linnus ja selle esine potentsiaalne asulakoht paiknevad u 10 ha suurusel maa-alal

ligikaudu 350 m pikkusel ja 350 m laiusel alal (vt Lisa 1).

2.4. Ajutise kaitse alla võtmisega ei ole asja või maa-ala mälestiseks tunnistatud. Maa-ala

mälestiseks tunnistamise korral tuleb kaaluda kõiki argumente, sh omaniku huve, kuid

eelnevalt peab olema võimalik maa-ala kultuuriväärtus välja selgitada. Seisukoha

kujundamiseni peab olema tagatud linnuse alal oleva teadusliku tähendusega

informatsiooni säilimine puutumatuna kuni nõuetekohase arheoloogilise uuringu

läbiviimiseni. Sellist olukorda saab tagada asjale ajutise kaitse režiimi kehtestamisega.

2.5. Arheoloogiline kultuurkiht on inimtegevuse tulemusena või kaasmõjul tekkinud ladestus,

mis võib sisaldada ehitusjäänuseid, vrakke, inim- ja loomaluid, arheoloogilisi leide,

sealhulgas töö- ja tarbeesemeid, tootmisjääke ja muud sellist (MuKS § 6). Arheoloogilist

kultuurkihti rikub selle asukohas kaevamine või muu tegevus, mille tagajärjel ladestunud

informatsioon paisatakse segi selliselt, et edasine teaduslik uurimine tervikliku

ajalooallikana muutub keeruliseks.

2.6. Arheoloogilisele kultuurkihile viitavate tunnuste ilmnemisel on oht selle rikkumisele nii

pinnase- ja kaevetööde käigus kui ka otsinguvahendi kasutamisega.

2.7. Ajutise kaitse alla võetud asja või maa-ala suhtes kohaldatakse muinsuskaitseseaduses

mälestise kohta sätestatut. Ajutise kaitse all oleva asja või maa-ala omanikul või valdajal

on mälestise omaniku või valdaja õigused ja kohustused, sh Muinsuskaitseameti

määratud uuringu tegemise kulu hüvitamise taotlemise õigus (MuKS § 22, § 48 lg 2).

Ajutise kaitse alal on keelatud asja hävitamine või rikkumine säilitamiskohustuse alusel

(MuKS § 33) ning kõik ajutise kaitse ala füüsiliselt mõjutavad tööd tuleb eelnevalt

Muinsuskaitseametiga kooskõlastada ja saada nendeks luba. Muinsuskaitseameti loata on

ajutise kaitse alla võetud maa-alal keelatud ehitamine, kõrghaljastuse rajamine, raie-,

kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, samuti ankurdamine,

traalimine, süvendustööde tegemine ja tahkete ainete kaadamine (MuKS § 52).

2.8. Ajutise kaitse alla võib asja või maa-ala võtta kuni kuueks kuuks (MuKS § 23 lg 1).

Muinsuskaitseamet võib ajutise kaitse tähtaega pikendada 6 kuu võrra, kui uuringu käigus

3

ilmneb asjaolusid, mis vajavad uuringu mahtu suurenda või uuringu teostamine on

takistatud Muinsuskaitseametist mitte olenevatel põhjustel.

2.9. Ajutise kaitse vajaduse ära langemisel enne tähtaja lõppu ajutine kaitse lõpetatakse.

2.10. Elva metskond 22 kinnistu keskosa ajutise kaitse rakendamine on kiireloomuline vajadus

ning lähtuvalt MuKS § 21 lg-st 2, võib ajutise kaitse kohaldamisel jätta ära arvamuse

küsimise menetlusosalistelt. Tuginedes eelnevalt, ei ole Muinsuskaitseamet ajutise kaitse

rakendamisel küsinud arvamust menetlusosalistelt ja teistele puudutatud isikutelt.

2.11. Vastavalt kultuuriministri 24.04.2019.a määruse nr 17 „Kultuurimälestiste registri

põhimäärus“ § 1 lg 2 p-le 3 ja §-le 10, kannab Muinsuskaitseamet ajutise kaitse andmed

kultuurimälestiste registrisse, avaldab ajutise kaitse käskkirja kultuurimälestiste registris

ning avalikustab ajutise kaitse maa-ala Maa-ameti kultuurimälestiste kaardikihil (MuKS

§ 21 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marilin Mihkelson

peadirektor

Lisa 1. Ajutise kaitse alla võetava linnuse asukoht, piir ja koordinaadid (aluskaart: Maa-amet

2023).

Eero Heinloo, kaitsekorralduse spetsialist, 51964752, [email protected]

4

Lisa 1

Muinsuskaitseameti peadirektori 2024. a käskkirja nr 13-A

„Ajutise kaitse alla võtmine“ juurde

Lisa 1. Ajutise kaitse all oleva maa-ala asukoht, piir ja koordinaadid.

Kaart 1. Ajutise kaitse alla võetava linnuse asukoht (aluskaart: Maa-amet 2024).

5

Kaart 2. Ajutise kaitse alla võetava linnuse piir (aluskaart: Maa-amet 2024).

6

Tabel 1. Ajutise kaitse alla võetava linnuse koordinaadid.