| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.12/1403 |
| Registreeritud | 01.03.2024 |
| Sünkroonitud | 31.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.12 |
| Sari | Loodus- ja muinsuskaitse dokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Muinsuskaitseamet |
| Saabumis/saatmisviis | Muinsuskaitseamet |
| Vastutaja | Toomas Haas |
| Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee
Registrikood 70000958
Lp Kliimaministeerium
Lp Riigimetsa Majandamise Keskus
Lp Toomas Haas
RMK Tartumaa metskonna metsaülem
[email protected] Meie: 01.03.2024 WD nr 1.1-7/380
Linnuse ajutise kaitse alla võtmine
Muinsuskaitseamet on võtnud Tartu maakonnas Kambja vallas Pühi külas asuva
kultuuriväärtusega kinnisasja – linnuse – ajutise kaitse alla. Linnus paikneb Pühi küla
Köstrimäe seljandiku keskosas (Elva metskond 22, KÜ 28203:004:0365). Linnus ja selle esine
potentsiaalne asulakoht paiknevad u 10 ha suurusel maa-alal ligikaudu 350 m pikkusel ja 350
m laiusel alal. Ajutise kaitse alla võetud maa-ala ulatus ja katastriüksus, kuhu linnuse ala ulatub,
on välja toodud käskkirja lisas 1.
Ajutise kaitse ajal teeb Muinsuskaitseamet kindlaks ajutise kaitse alla võetud maa-ala
mälestiseks tunnistamise vajaduse.
Lisaküsimuste korral anname hea meelega lisaselgitusi.
Lugupidamisega,
(allkirjastatud digitaalselt)
Eero Heinloo
kaitsekorralduse spetsialist
telefon 51964752
Lisa: Ajutise_kaitse_kk_linnus_AK31192.asice
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee
Registrikood 70000958
Lp Kliimaministeerium
Lp Riigimetsa Majandamise Keskus
Lp Toomas Haas
RMK Tartumaa metskonna metsaülem
[email protected] 28.08.2024 nr 1.1-7/1727
Teavitus ajutise kaitse tähtaja pikendamisest
Muinsuskaitseamet võttis 28.02.2024. a. käskkirjaga nr 13-A Tartu maakonnas Kambja vallas
Pühi külas asuva kultuuriväärtusega maa-ala – linnuse – ajutise kaitse alla. Ajutine kaitse
kehtestati, et hinnata mälestiseks tunnistamise menetluse algatamise vajadust ja vajaduse korral
viia läbi mälestiseks tunnistamise menetlus.
Ajutise kaitse maa-ala paikneb Elva metskond 22 katastriüksusel (KÜ 28203:004:0365) ning
on välja toodud käskkirja lisas 1.
Käesolevaga teavitame Teid, et muinsuskaitseseaduse § 21 lg 2 ja § 23 lg 1 alusel pikendas
Muinsuskaitseamet ajutise kaitse tähtaega kuue kuu võrra, kuni 27.02.2025. a.
Ajutine kaitse on alal jätkuvalt vajalik linnuse puutumatuse ja säilimise tagamiseks ning
kultuuriväärtuse kindlakstegemiseks vajalike menetlustoimingute läbiviimiseks. Ajutise kaitse
all olemise ajal on vajalik läbi viia täiendavad arheoloogilised uuringud ning koostada
eksperdihinnang, mille põhjal teeb Muinsuskaitseamet kindlaks ala mälestiseks tunnistamise
vajaduse.
Lisaküsimuste korral anname hea meelega lisaselgitusi.
Lugupidamisega,
(allkirjastatud digitaalselt)
Eero Heinloo
Kaitsekorralduse spetsialist
51964752
Lisa: Ajutise kaitse tähtaja pikendamine, Muinsuskaitseameti peadirektori käskkiri nr 50-A,
AK31192_Kostrimae_linnus_ajutise_kaitse_pikendamine_kk.asice
1
KÄSKKIRI
Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 13-A
Ajutise kaitse alla võtmine
Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 21 lg 1 ja lg 3, § 23 lg 1 alusel:
1. Võtta ajutise kaitse alla kultuuriväärtusega maa-ala Tartu maakonnas Kambja
vallas Pühi külas (Elva metskond 22, KÜ 28203:004:0365).
2. Kehtestan ajutise kaitse piiri vastavalt kaardile käskkirja lisas 1.
3. Kehtestan maa-alale kuue kuu pikkuse ajutise kaitse alates käskkirja
allkirjastamisest.
4. Avaldada käskkiri kultuurimälestiste registris.
5. Kanda ajutise kaitse maa-ala Maa-ameti kultuurimälestiste kaardikihile.
6. Käskkiri jõustub allakirjutamisel.
Otsuse peale on 30 päeva jooksul võimalik esitada vaie Muinsuskaitseametile haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras.
1. Asjaolud
1.1. 17. jaanuaril 2024 teavitas eraisik TJ Muinsuskaitseametit, et Kambja valla Pühi küla
territooriumile (Elva metskond 22 kinnistu; katastritunnusega 28203:004:0365) on antud
üldgeoloogilise uurimistöö luba (Keskkonnakaitseluba nr YGUL/520909). Luba on
väljastatud 28.12.2023.
1.2. Kogutud andmetele tuginedes võib eeldada, et Elva metskond 22 kinnistul on ajalooliselt
asunud linnus. Varasemad teated võimalikust linnusekohast pärinevad 20. sajandi alguses
Jaan Jungi poolt koostatud käsikirjalistest materjalidest, kus mainitakse Kambja vallas
Pulli külas endise Kambja köstri mõisa lähedal metsas olevat võimalikku linnuseaset1.
Linnuseaset mainitakse ka 1928. aasta Kambja kihelkonnakirjelduses, kus viidatakse
Uibo asundusest (end. Uibo mõisast)2 põhja pool asuvale mäele, mida kutsutakse
Köstrimäeks ning mida peetakse muistseks linnamäeks3. 2021. aastal kontrollis antud
informatsiooni kohapeal Tartu Ülikooli arheoloogia kabineti tehnik Andres Vindi, kes
oma vaatluse ja selle käigus rajatud kontrollaukude (šurfide) toel kinnitab, et tegemist on
omaaegse linnuseasemega, sealjuures tuvastati füüsiliselt eristatava linnuse (ring)valli
juurest tugev söene kiht, mis võib viidata kaitsevalli mahapõlemisele4. Analoogsetele
linnusekohtadele tuginedes ei saa välistada asulakoha olemasolu linnusest ida poole
jääval seljandikupealsel platool.
1.3. Muinsuskaitseamet on 2022. aastal teavitanud Köstrimäe uuringuruumi geoloogiliste
uuringute loa taotlusega seoses Keskkonnaametit ja Riigimetsa Majandamise Keskust
(kiri 29.04.2022, WD nr 1.1-7/749), et uuringuruumi alal asub Pühi linnamägi (Tartu
Ülikooli muististe andmebaas, ID 3014), mistõttu soovib Muinsuskaitseamet olla
kaasatud Köstrimäe uuringuruumiga seotud keskkonnalubade menetlustesse, et vajadusel
1 Mss 109 (7), Mss 109 (17). Jaan Jungile ja Eesti Kirjanduse Seltsile saadetud kirjade kogu TLÜ arheoloogia
teaduskogu arhiivis 2 Tänapäevane Ubina kinnistu (katastritunnusega 28203:006:0194). Uibomõisa nime all tunti Kambja endise köstri
mõisa. 3 M. Ehrlich. 1928. Ajalooline traditsioon. Kogutud 1928. aasta suvel Kambja kihelkonnast. 4 Registreeritud Tartu Ülikooli muististe andmebaasis (TÜ ID 3014).
2
nõustada arheoloogiapärandi kaitse osas eesmärgiga säilitada maksimaalselt teada olev
arheoloogiapärand. Sellele vaatamata ei kaasatud Muinsuskaitseametit 28.12.2023
väljastatud üldgeoloogiliste uurimistööde loa menetlusse.
1.4. Üldgeoloogiliste uurimistööde käigus rajatakse uuringualale puurauke ja vajadusel
kaeveõõsi, sealjuures on üks puuraukudest kavandatud linnuse õuealale. Kaevetööd, sh
ka rasketehnikaga sõitmine, mis pinnast rikub, ohustab linnuse ja selle esise potentsiaalse
asulakoha kultuurkihi säilimist.
2. Õiguslikud põhjendused
2.1. Kultuuriväärtusega asja või maa-ala võib võtta ajutise kaitse alla, et hinnata mälestiseks
tunnistamise menetluse algatamise vajadust ja vajaduse korral viia läbi mälestiseks
tunnistamise menetlus (MuKS § 21 lg 1). Muinsuskaitseameti kogutud informatsiooni (vt
p 1.2.) põhjal saab öelda, et Elva metskond 22 kinnistul asub kultuuriväärtusega maa-ala,
millest võib saada mälestis. Mälestise tunnustele vastavuse ja mälestiseks tunnistamise
menetluse algatamise vajaduse hindamiseks on Muinsuskaitseametil vaja maa-alal
korraldada arheoloogilised uuringud ning ekspertiis.
2.2. Ajutist kaitset kohaldatakse juhul, kui on piisav alus arvata, et kultuuriväärtusega asi või
maa-ala võib enne mälestiseks tunnistamist hävida või kaduda või asja või maa-ala
kultuuriväärtust rikutakse (MuKS § 21 lg 2). Võttes arvesse, et Muinsuskaitseamet on
tuvastanud potentsiaalse mälestise kultuurkihi kahjustamise tõenäosuse, on oht, et
kultuuriväärtusega maa-ala võib saada kahjustatud.
2.3. Ajutise kaitse alla võetakse maa-ala Elva metskond 22 kinnistu keskosas, kus paiknevad
nii linnuse ringvalliga ümbritsetud platoo kui ka linnusest ida poole jääv seljandik, kus
võib esineda linnuse esisele asulakohale iseloomulikku arheoloogilist kultuurkihti.
Linnus ja selle esine potentsiaalne asulakoht paiknevad u 10 ha suurusel maa-alal
ligikaudu 350 m pikkusel ja 350 m laiusel alal (vt Lisa 1).
2.4. Ajutise kaitse alla võtmisega ei ole asja või maa-ala mälestiseks tunnistatud. Maa-ala
mälestiseks tunnistamise korral tuleb kaaluda kõiki argumente, sh omaniku huve, kuid
eelnevalt peab olema võimalik maa-ala kultuuriväärtus välja selgitada. Seisukoha
kujundamiseni peab olema tagatud linnuse alal oleva teadusliku tähendusega
informatsiooni säilimine puutumatuna kuni nõuetekohase arheoloogilise uuringu
läbiviimiseni. Sellist olukorda saab tagada asjale ajutise kaitse režiimi kehtestamisega.
2.5. Arheoloogiline kultuurkiht on inimtegevuse tulemusena või kaasmõjul tekkinud ladestus,
mis võib sisaldada ehitusjäänuseid, vrakke, inim- ja loomaluid, arheoloogilisi leide,
sealhulgas töö- ja tarbeesemeid, tootmisjääke ja muud sellist (MuKS § 6). Arheoloogilist
kultuurkihti rikub selle asukohas kaevamine või muu tegevus, mille tagajärjel ladestunud
informatsioon paisatakse segi selliselt, et edasine teaduslik uurimine tervikliku
ajalooallikana muutub keeruliseks.
2.6. Arheoloogilisele kultuurkihile viitavate tunnuste ilmnemisel on oht selle rikkumisele nii
pinnase- ja kaevetööde käigus kui ka otsinguvahendi kasutamisega.
2.7. Ajutise kaitse alla võetud asja või maa-ala suhtes kohaldatakse muinsuskaitseseaduses
mälestise kohta sätestatut. Ajutise kaitse all oleva asja või maa-ala omanikul või valdajal
on mälestise omaniku või valdaja õigused ja kohustused, sh Muinsuskaitseameti
määratud uuringu tegemise kulu hüvitamise taotlemise õigus (MuKS § 22, § 48 lg 2).
Ajutise kaitse alal on keelatud asja hävitamine või rikkumine säilitamiskohustuse alusel
(MuKS § 33) ning kõik ajutise kaitse ala füüsiliselt mõjutavad tööd tuleb eelnevalt
Muinsuskaitseametiga kooskõlastada ja saada nendeks luba. Muinsuskaitseameti loata on
ajutise kaitse alla võetud maa-alal keelatud ehitamine, kõrghaljastuse rajamine, raie-,
kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, samuti ankurdamine,
traalimine, süvendustööde tegemine ja tahkete ainete kaadamine (MuKS § 52).
2.8. Ajutise kaitse alla võib asja või maa-ala võtta kuni kuueks kuuks (MuKS § 23 lg 1).
Muinsuskaitseamet võib ajutise kaitse tähtaega pikendada 6 kuu võrra, kui uuringu käigus
3
ilmneb asjaolusid, mis vajavad uuringu mahtu suurenda või uuringu teostamine on
takistatud Muinsuskaitseametist mitte olenevatel põhjustel.
2.9. Ajutise kaitse vajaduse ära langemisel enne tähtaja lõppu ajutine kaitse lõpetatakse.
2.10. Elva metskond 22 kinnistu keskosa ajutise kaitse rakendamine on kiireloomuline vajadus
ning lähtuvalt MuKS § 21 lg-st 2, võib ajutise kaitse kohaldamisel jätta ära arvamuse
küsimise menetlusosalistelt. Tuginedes eelnevalt, ei ole Muinsuskaitseamet ajutise kaitse
rakendamisel küsinud arvamust menetlusosalistelt ja teistele puudutatud isikutelt.
2.11. Vastavalt kultuuriministri 24.04.2019.a määruse nr 17 „Kultuurimälestiste registri
põhimäärus“ § 1 lg 2 p-le 3 ja §-le 10, kannab Muinsuskaitseamet ajutise kaitse andmed
kultuurimälestiste registrisse, avaldab ajutise kaitse käskkirja kultuurimälestiste registris
ning avalikustab ajutise kaitse maa-ala Maa-ameti kultuurimälestiste kaardikihil (MuKS
§ 21 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/
Marilin Mihkelson
peadirektor
Lisa 1. Ajutise kaitse alla võetava linnuse asukoht, piir ja koordinaadid (aluskaart: Maa-amet
2023).
Eero Heinloo, kaitsekorralduse spetsialist, 51964752, [email protected]
4
Lisa 1
Muinsuskaitseameti peadirektori 2024. a käskkirja nr 13-A
„Ajutise kaitse alla võtmine“ juurde
Lisa 1. Ajutise kaitse all oleva maa-ala asukoht, piir ja koordinaadid.
Kaart 1. Ajutise kaitse alla võetava linnuse asukoht (aluskaart: Maa-amet 2024).
5
Kaart 2. Ajutise kaitse alla võetava linnuse piir (aluskaart: Maa-amet 2024).
6
Tabel 1. Ajutise kaitse alla võetava linnuse koordinaadid.