Palneeringu- ja kommunaalkomisjoni protokoll nr 18

From: Sent: To: Cc: Subject: Ed: Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Saatja: From: Helen Rammu <[email protected]> Sent: Tuesday, February 27, 2024 11:25 AM To: MTÜ Roheline Läänemaa <[email protected]>; Jürgen Kusmin <[email protected]> Cc: Urve Pill <[email protected]> Subject: Haapsalu linna üldplaneering 2030+ Tere! Haapsalu linna üldplaneeringu menetlus on veninud seoses Haapsalu Linnavalitsuse ja Keskkonnaame vahelise vaidega üldplaneeringuga ehituskeeluvööndite vähendamise küsimustes. Seetõu läheb veel mitu kuud kuniks Haapsalu Linnavalitsus saab esitada üldplaneeringu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse riiklikku järelevalvesse. Üldplaneeringu avalikul arutelul jäi osaliselt lahenduseta MTÜ Roheline Läänemaa vastuväide raiengimuste osas RMK hallatavatel KAH aladel, väärtuslikel maaskel ja rohelise võrgusku aladel. RMK poolset lahendamata vastuväidet avalikul arutelul ei jäänud, kuid RMK soovis oma lõpliku seisukoha üldplaneeringule anda üldplaneeringu järelevalvemenetluses. RMK seisukoht sõltub MTÜ Roheline Läänemaa vastuväidete lahendusest. Käesolevaga edastan Teile teadmiseks Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ avaliku arutelu järgselt täiendatud versiooni. Metsade majandamise küsimuses tõenäoliselt rohkem täpsustusi üldplaneeringu seletuskirja ei tehta. Selle seletuskirja versiooni alusel saate ee valmistada seisukohad, mida tulevases järelevalvemenetluses esitada. Linnavalitsus käesolevale meilile kirjalikku tagasisidet uute või täiendatud eepanekutega ei oota. Järelevalvemenetluses käsitletakse vaid neid arvamusi (eepanekud, vastuväited), millised esita tähtaegselt üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal. Samas aga on võimalik täiendatud seletuskirja ja kaardimaterjali põhjal MTÜ-l Roheline Läänemaa otsustada ja anda linnavalitsusele tagasisidet, kas soovite oma vastuväidete juurde jääda või vastuväidetest loobuda. Sellest tagasisidest sõltub ka RMK seisukoht. Haapsalu linna üldplaneeringu avaliku arutelu protokollid on lisatud Haapsalu Linnavolikogu Planeeringu- ja kommunaalkomisjoni protokolli juures. Samu on protokollid käesaadavad Haapsalu linna veebilehelt - hps://www.haapsalu.ee/uldplaneering Üldplaneeringu Haapsalu Linnavolikogu poolt 29.06.2023. a. vastu võetud ja avalikustatud versioon on Haapsalu linna veebilehel - hps://www.haapsalu.ee/uldplaneering Üldplaneeringu interakivne kaardirakendus ei ole hetkel enam vastu võetud üldplaneeringu dokumende juures, sest see on seoses täpsustuste sisse viimisega ajas muutunud. Üldplaneeringu joonised .pdf kujul on Haapsalu linna veebilehel vastu võetud üldplaneeringu seisuga. Üldplaneeringu interakivse kaardirakendusega saab siiski avalikult tutvuda, kuid teisel aadressi - hps://gis.haapsalu.ee/yp/. ÜP avaliku väljapaneku protokollidele ja täiendatud seletuskirjale vastavad täpsustused on kaardirakendusse kantud. Vastuväidetest loobumise korral palume MTÜ-lt Roheline Läänemaa tagasisidet 30 päeva jooksul. Lugupidamisega Helen Rammu Haapsalu Linnavalitsus Aselinnapea e-post: [email protected] telefon: 4724447 mob: +372 529 1959

HAAPSALU LINNAVALITSUS

Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ koosoleku PROTOKOLL

Haapsalu, 25.10.2023 nr 6-1/50/18-643

Algus kell 18.40 lõpp kell 19.10

Juhatas: Helen Rammu Protokollis: Marju Kohtring Võtsid osa: osalejate nimekiri protokollile lisatud

PÄEVAKORD 1. Vee tn 19 maaüksusele kavandatud elamuala.

1. Kuulati Alice Laanemägi

1.1 Eraisikute ettepanek (Aita Möder ja Kristjan Koplimaa)

Soovime algatada Haapsalu, Vee tänav 19 elamu kruntide üldplaneeringu peatamist!

Soovime jätta selle kui rohealaks! Elamukrundid võtavad ära vaate nii Haapsalu külastajatele kui ka mitmetel eramutele.

Samuti soovime tulevase kergliiklustee äärde rajada Konnaküla kogunemise platsi mis on kasutatav ka Haapsalu külastajatele.

Linnavalitsuse seisukoht

Haapsalu linna üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 17.07.2023 kuni 16.08.2023.

Juhime tähelepanu, et Teie ettepanekud on esitatud Haapsalu Linnavalitsusele peale Haapsalu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku lõppemist, millest tulenevalt ei käsitle linnavalitsus antud ettepanekuid üldplaneeringu menetluses üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutena. Teie ettepanekud on käsitletavad selgitustaotlusena, millele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses ettenähtud korras.

Haapsalu Linnavolikogu 29.06.2023 otsusega nr 115 vastu võetud Haapsalu linna üldplaneeringuga on Vee tn 19 maaüksuse edelapoolne krundiosa kavandatud elamu maa-ala juhtotstarbega alaks.

Vee ja Vaba tänavate nurgal asub üldkasutatav parkla, mis teenindab lähialal asuvaid ühiskondlikke alasid (Haapsalu Piiskopilinnus ja Krahviaed, Krahviaia tennisekeskus, mereäärsed rohealad jms). Vee tänava ja mere vahele jääva Vaba tänava lõigu põhjakülg on hoonestatud väikeelamutega. Antud tänavalõigu põhjaküljes, parkla tagusel alal asub aga ala, mis on osaliselt kaetud killustiku või tugevdatud pinnasega ning osaliselt ka haljastusega. Antud ala kasutatakse vahel ka

mootorsõidukite parkimiseks ning sellest tulenevalt on alal madalhaljastus kas hävinud või kahjustatud.

Vaba tänaval on olemas piirkonda teenindav taristu (sõidutee ja tehnovõrgud) ja seetõttu on linnaruumiliselt otstarbekas kasutada antud taristut ka tänava põhjakülje võimalikuks teenindamiseks. Olemasoleva taristu kasutamine on samuti ka keskkonnasäästlik lahendus.

Vee tn 19 kinnistu põhjakülje elamute maa-alana kasutuselevõtt ei halvenda nii kinnistul kui ka lähialal asuvate rohealade toimimist ja tingimusi, kuna kõigile rohealadele säilib juurdepääs avalikult kasutatavalt alalt, kavandatud ei ole väärtusliku haljastuse likvideerimist ega rohekoridori kasutuse piiramist.

Vaba tänava maa-ala laius on 12 m, mis võimaldab tagada tänavalt kui ka ümbritsevatest hoonetest vaated merele. Ka tänavalõigu põhjapoolse ala hoonestamisel väikeelamutega säilivad hoonetevahelised vaated nii rahealale kui ka merele, kuna väikeelamute puhul on reeglina tegemist punkthoonetega, mille vaatekatkestus ei ole ulatuslik.

Samuti ei takista Vaba tänava põhjakülje hoonestamine Konnaküla avaliku kogunemisala rajamist, kuna Vee tn 19 kinnistu põhja-lõunasuunaline laius on ca 100 m, millest avalik roheala moodustab üle 2/3.

Kavandatav elamute maa-ala põhjapoolne piir lähtub olemasolevast elamute maa-ala piirist, mille mõttelise joone markeerib kontaktalal asuv Metsa tn 15 // 15a kinnistu. Seega on üldplaneeringus ühtlustatud elamute maa-alade piir.

Elamuala kavandamine Vaba tänava põhjaküljele soodustab ka avaliku roheala turvalisust, kuna elamute maa-alaga piirnemine tagab inimeste pideva (sh ka öisel ajal) piirkonnas kohaloleku. Samuti suureneb ka liiklusturvalisus, kuna põhjast, lõunast ja idast ümbritsevad kogukonnaala mootorsõidukite liiklusest vabad alad. Samas on tulevasele kogukonnaalale tagatud mootorsõidukitega mugav juurdepääs läänest (Vee tänavalt). Lisaks on kergliiklejatele tagatud juurdepääsud kõigist ilmakaartest. Vaba tänav on kergliiklejatele juurdepääsetav nii Vee tänavalt kui ka merepoolselt alalt.

Rohealade piiramine ühest või mitmest küljest hoonestusega on klassikalisele linnaplaneerimisele väga omane, kuna see võimaldab tagada rohealal autoliiklusest ning mürast vaba ning turvalise ala. Seejuures on oluline tagada kõikidest külgedest turvalised ning mugavad juurdepääsud rohealadele.

Sama linnaruumilist meetodit on ajalooliselt kasutatud ka Haapsalu Piiskopilinnuse ja Krahviaia puhul, mis piirnevad läänest, põhjast ning osaliselt ka lõunast ning idast hoonestusega. See võimaldab avalikult kasutaval rohealal luua privaatsemaid tsoone (nt lastemänguväljakute ja puhkealade rajamiseks) ning tänavaruumiga seotud aladel avalikumaid tsoone (nt kogunemisväljakute jms rajamiseks). Samas on üldkasutatavale alale tagatud juurdepääsud kõigist suundadest.

Seega on Vee tänava ja mere vahelisel alal asuva Vaba tänava põhjapoolse ala hoonestamine kooskõlas nii Haapsalule ajalooliselt omase linnastruktuuriga kui ka keskkonna ja avaliku ruumi säilitamise ning parendamise põhimõtetega.

Lisaks linnaruumile tuleb Haapsalu linna puhul arvestada sotsiaalsete ja majanduslike põhjendustega. Eesmärk on kujundada Haapsalust täisväärtuslik elukeskkond, kus on tagatud võimalikult paljudele ning erinevatele ühiskonnaliikmetele sobivad elutingimused. See eeldab ka linna territooriumile uute elamualade loomist, et anda võimalus elamufondi mitmekesistada ning tuua seeläbi uusi püsielanikke Haapsalu linna territooriumile.

Samuti peab Haapsalu Linnavalitsus lähtuma ka majanduslikest põhimõtetest, mille alusel on olemasoleva toimiva infrastruktuuriga aladele uute elamute püstitamine kõige ökonoomsem. See

võimaldab ka omakorda linnal teenida tulu, mida on omakorda võimalik paigutada sotsiaalse infrastruktuuri väljaehitamiseks või parendamiseks (sh ka Konnaküla avaliku kogunemisala rajamiseks).

Seega on antud elamute maa-ala planeerimise ning realiseerimise puhul tegemist Haapsalu Linnavalitsuse poolse investeeringuga ühiskondlike vajaduste tagamisse.

Tutvustati lahendusskeemi, kus Vee tn 19 maaüksuse lõunapoolsesse ossa on kavandatud kolm 869 m² kuni 900 m² suurust pereelamu krunti, kuhu on võimalik kavandada 200 – 300 m² suuruse ehitisealuse pinnaga hooned. Juurdepääsud ning tehnovõrkude ühendused kruntidele on tagatud Vee tänavalt.

Eraisikud esitasid koosoleku jooksul täiendavaid küsimusi ning seisukohti.

Otsustati 1.1 Eraisikud jäid oma varasema ettepaneku juurde – säilitada antud ala rohealana ning täiendavat hoonestust mitte kavandada. 1.2 Haapsalu Linnavalitsuse eelpooltoodud põhjendustest tulenevalt eraisikute ettepanekutega mitte arvestada.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Helen Rammu Juhataja Marju Kohtring

Protokollija

HAAPSALU LINNAVALITSUS

Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu ruumilise planeerimise alastes ja linnaehituslikes küsimustes PROTOKOLL

Haapsalu, 25.10.2023 nr 6-1/50/18-641

Algus kell 18.00 lõpp kell 19.40

Juhatas: Helen Rammu Protokollis: Marju Kohtring Võtsid osa: osalejate nimekiri protokollile lisatud

PÄEVAKORD 1. Ehitustingimused Haapsalu linnas kui asustusüksuses. 2. Elamualade piiride täpsustamine. 3. Avalikud teed ja juurdepääsud. 4. Raudteerajatiste planeerimine. 5. Mäeeraldised.

1. Kuulati Alice Laanemägi

1.1 Eraisiku ettepanek (Alar Rästa) Kvaliteetse joogivee tagamiseks peavad üldplaneeringus olema fikseeritud kõik piirkonnale seatud kitsendused. Üldplaneeringus pöörata senisest suuremat tähelepanu joogivee kvaliteedi tagamisele. Veel mõned aastad tagasi oli Terviseameti avalikus joogivee kvaliteedi andmebaasis Uuemõisa- Haapsalu-Kiltsi veevärgi 2019. aasta hinnang „mittevastav.“

Linnavalitsuse seisukoht Üldplaneeringus on kajastatud tehnovõrkude ja -rajatiste üldisi asukohti, nagu näiteks kaugküttepiirkonna asukoht, reoveekogumisala asukoht, päikesepargi võimalik asukoht, koostootmisjaama võimalik asukoht jms. Samuti on tehnovõrkude ja -rajatiste üldisi asukohti ning nendest tulenevaid kitsendusi kirjeldatud üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.2.

Riiklik geoinfosüsteem aktuaalsete andmetega põhjaveehaarete ning nende sanitaarkaitsevööndite ja hooldusalade kohta on kantud Maa-ameti kitsenduste kaardile (Maatüki kitsendused (maaamet.ee)), kus informatsiooni pidevalt uuendatakse. Antud kaardi infokiht lisatakse ka üldplaneeringu kaardile.

Üldplaneeringus on esitatud põhimõtted joogivee kvaliteedi tagamiseks, sh et kavandatava maakasutuse realiseerumisega ei kaasneks olulist negatiivset mõju elanike joogivee kvaliteedile ja et tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel järgitakse veekaitsenõudeid, sh välditakse pinnase- ja põhjaveereostuse tekkimist ning reostuse tekkimisel likvideeritakse see operatiivselt ja

asjatundlikult. Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei ole soovitav rajada uusi salvkaeve joogiveeallikatena. Samuti peab olemasolevatel ja perspektiivsetel reoveekogumisaladel olema tagatud reoveepuhastus (ühiskanalisatsioon, erandkorras mahutid kuni ühiskanalisatsiooni valmimiseni), et säilitada kontroll piirkonna reoveepuhastuses, vähendada reostuskoormust põhjaveele ja tagada joogivee kvaliteedinõuetele vastava põhjavee kättesaadavus.

1.2 Eraisiku ettepanek (Alar Rästa) Haapsalu miljööväärtuslikul alal tuleb ehitused rekonstrueerida ja uued ehitused ehitada ilma mingite kõrvalekalleteta miljööväärtuslikule alale ehitamisele kehtestatud nõuetest. Vastasel juhul kaotab Haapsalu oma miljööväärtuse, mille pärast tullakse Haapsalut külastatama. Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni peatada miljööväärtuslikule alale ehituslubade väljastamine. Miljööväärtuslikule alale uute hoonete ehitamisele peab eelnema detailplaneeringu kehtestamine, millega määratletakse kõik ehitusega seonduvad üksikasjad.

Linnavalitsuse seisukoht Haapsalu Linnavalitsus nõustub seisukohaga, et miljööväärtuslikele hoonestusaladele projekteerimisel ning ehitamisel tuleb lähtuda üldplaneeringus määratud tingimustest, mis võimaldavad tagada antud alade miljööväärtuslikkuse säilimise. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul miljööväärtuslikke alasid käsitlevate tingimuste osas muudatusettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. Seega saab kohalik omavalitsus järeldada, et miljööväärtuslikke alasid käsitlevate tingimuste osas on ühiskondlik kokkulepe saavutatud ning vastuvõetud üldplaneeringust tulenevaid tingimusi saab linnaruumiliste ning arhitektuursete lähtetingimuste koostamisel ning projektlahenduste kaalumisel juba ka arvesse võtta. See võimaldab vältida olukordi, kus miljööväärtuslikule hoonestusalale ehitatakse sinna sobimatuid hooneid või rajatisi. Miljööväärtuslikele hoonestusaladele ehituslubade väljastamise täielik peatamine kuni üldplaneeringu kehtestamiseni ei ole seega põhjendatud.

1.3 OÜ Spinoso ettepanek Aianduse maal jätta ära aiandusega seotud ehitiste aluse maapiirnorm 20 m2.

Linnavalitsuse seisukoht Aianduse juhtotstarbega maal ehitiste alust piirnormi ei kehtesta, kuid täpsustame, et see puudutab aiandi toimimiseks vajalikke tootmishooneid.

Küsimused ja vastused – arutelu. Seisukohad kokkuvõtlikult:

Eraisik Alar Rästa

Jääb oma ettepanekute juurde.

OÜ Spinoso

Ettepanek leidis lahenduse.

Otsustati  Põhjaveehaarete ning nende sanitaarkaitsevööndite infokiht, mis on Maa-ameti

kaardirakenduses, lisatakse üldplaneeringusse infokihina. Muus osas arvestamata

ettepanekud esitatakse üldplaneeringu järelevalvele menetlemiseks kui üldplaneeringu koostaja Haapsalu linnavalitsuse poolt arvestamata jäänud ettepanekud.

 Aianduse juhtotstarbega maal aiandi toimimiseks vajalike tootmishoonete alust piirnormi üldplaneeringuga ei kehtestata.

2. Kuulati Alice Laanemägi

2.1 Eraisiku, Lellu kinnistu omaniku ettepanek Kavandada Lellu maaüksuse ala elamute maa-ala juhtotstarbega alaks.

Linnavalitsuse seisukoht Kehtiva Ridala valla üldplaneeringu alusel jääb antud kinnistu rohelise võrgustiku koridori alale (K3) ning Paralepa-Pullapää-Topu riikliku tähtsusega väärtusliku maastiku alale ehk tegemist on alaga, mis ei kuulu reeglina hoonestamisele.

Vastuvõetud üldplaneeringu alusel asub Lellu kinnistu hajaasustusega alal ning väärtusliku maastiku alal. Üldplaneeringus on elamute maa-ala laiendatud kuni kehtivas Ridala valla üldplaneeringus määratud rohelise võrgustiku ala piirini. Rohevõrgustiku ala on vastuvõetud üldplaneeringus nihutatud idapoole, elamualadest kaugemale. Võrreldes kehtiva Ridala valla üldplaneeringuga, mis sisuliselt välistas Lellu maaüksuse alal hoonete püstitamise, on vastuvõetud Haapsalu linna üldplaneeringuga antud võimalus ka Lellu kinnistu hoonestamiseks hajaasustuse ning väärtusliku maastiku põhimõtete kohaselt. Antud põhimõtted võimaldavad luua sujuva ülemineku elamute maa-alalt rohevõrgustiku alale, mis on vajalik nii elu- kui ka looduskeskkonna omavahelise koostoime loomiseks. Seega on tegemist nn puhveralaga, mis aitab vältida võimalikke ebakõlasid erineva iseloomu ning kasutusega alade vahel ning tagada nii inimestele kui ka metsloomadele ja -lindudele sobiva elukeskkonna ning vältida võimalikke konfliktalasid.

2.2 OÜ Spinoso ettepanek Muuta ettevõtte omandis oleval maal maakasutuse juhtotstarvete omavahelist piiri.

Linnavalitsuse seisukoht Arvestada ettepanekutega osaliselt. Täpsustada vaid õueala ja roheala piiri, seoses õueala jäämisega osaliselt roheala alla.

Küsimused ja vastused – arutelu. Seisukohad kokkuvõtlikult:

Lellu kinnistu omanik ei soovinud selles küsimuses avalikku arutelu ja ei ole ka kohal 1

OÜ Spinoso ettepanek

Nõus linnavalitsuse selgitusega.

Otsustati  Täpsustada Männiku tee 30a õueala ja roheala piiri vastavalt linnavalitsusele esitatud

asendiplaanile. 3. KUULATI

1 Protokollija märkus

Helen Rammu

3.1 Eraisikute ettepanekud Kavandada Puise külas Kooli tee avalikuks teeks. Kavandada Pusku külas Konora tee avalikuks teeks.

Linnavalitsuse seisukoht Haapsalu Linnavalitsus ja Linnavolikogu on 31.08.2023. a toimunud volikogu planeeringu- ja kommunaalkomisjoni laiendatud istungil kaalunud Kooli tee kavandamist üldplaneeringuga avalikult kasutatavaks teeks ja leidnud, et Kooli tee vastab avalikult kasutatava tee määramise põhimõtetele, mistõttu kantakse see vastava tingmärgiga üldplaneeringu kaardile. Planeeringu- ja kommunaalkomisjoni laiendatud istungil kaaluti ka Konora tee kavandamist üldplaneeringuga avalikult kasutatavaks teeks ja leidnud, et valdavalt (v.a Otsa kinnistu lõigus) ei vasta Konora tee tervikuna hetkel põhimõtetele, mis võimaldaksid omavalitsusel algatada tee avalikku kasutusse määramise menetlust. Selgitame, et üldplaneeringus eratee märkimine avalikult kasutatavaks, ei ole kinnisasjade suhtes otsekohaldatav, vaid annab avalikkusele teavet, milliseid teid kohalik omavalitsus edaspidi avalikku kasutusse kavandab. Põhimõtted eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks Eratee võib määrata avalikku kasutusse, kui esineb üks või mitu järgnevat asjaolu: • tee teenindab kahte või enamat aastaringselt kasutuses olevat hoonestatud maaüksust; • tee on vajalik teenindamaks avalikult kasutatavat objekti, mis eeldab juurdepääsu mootorsõidukiga; • tee on vajalik mootorsõidukiga juurdepääsuks kallasrajale või avalikule supluskohale ning lähikonnas puudub selleks muu juurdepääsutee; teel sõidab õpilasliin või seda kavandatakse; • teel teostatakse korraldatud jäätmeveo põhiringi (v.a sellelt mahasõidud erakinnistutele) või seda kavandatakse. • tegemist on maaparandussüsteemi teenindamiseks rajatud teega või ühe lõiguga maaparandussüsteemi teenindavast teest; • tegemist on teelõiguga juba osaliselt avalikus kasutuses olevast teest; • tegemist on teelõiguga, mis jätkuvalt on, või on vähemalt 5 viimase aasta jooksul, olnud avalikus kasutuses tee omanikuga sõlmitud lihtkirjaliku lepingu alusel ning mille ehitamiseks või hoolduseks on KOV teinud investeeringuid või kulutusi. Üldjuhul on avalikku kasutusse määrataval erateel ühendus avalikult kasutatava teega või see moodustab osa tervikteest, millel on ühendus avalikult kasutatava teega. Avaliku kasutusega tee määratakse terviktee põhimõttel, st tee algab ja lõppeb avalikus kasutuses tee või maanteega. Tupiktee lõpus peab asuma ümberpööramiskoht või on selle rajamine võimalik. Vältida tuleb tee katkestusi.

3.2 OÜ Kallusilma vastuväide Omanik pole nõus matkarajaga üle ettevõttele kuuluva kinnistu.

OÜ Kallusilma ettepanek Kavandada matkarada mööda kinnistu piiri.

Linnavalitsuse seisukoht Arvestada ettepanekuga ja kavandada matkarada mööda kinnistu piiri.

3.3 Keskkonnaameti vastuväide

Ühe kaitsealuse seeneliigi püsielupaiga sihtkaitsevööndisse on kavandatud „perspektiivne sõidutee“. „Kaitsealuste seeneliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ välistab uute rajatiste ehitamise püsielupaika.

Linnavalitsuse seisukoht Tegemist on olemasoleva metsateega. Üldplaneeringu kaardil vajab tingmärk muutmist.

Küsimused ja vastused – arutelu. Seisukohad kokkuvõtlikult:

Konora kinnistu omaniku esindaja ettepanek

Veelkord kaaluda Konora tee kavandamist üldplaneeringuga avalikult kasutatavaks teeks.

OÜ Kallusilma ettepanek

Muuta matkaraja trassi veelkord. Nihutada see eramaa piirist veel rohkem riigimetsa poole, et trass kulgeks asula vasakust nurgast sirgjooneliselt mereni.

Keskkonnaamet

Täiendavaid märkusi lisaks vastuskirjas ja arutelul selgitatule ei teinud2.

Otsustati  Konora kinnistu omaniku esindaja ettepanek esitada linnavolikogu planeeringu- ja

kommunaalkomisjonile uuesti arutamiseks.  Kooskõlastada OÜ-ga Kallusilma Herjava küla matkaraja uue asukoha plaan 44. nädalal.

4. Kuulati Helen Rammu

4.1 Eesti Raudtee AS-i ettepanek Kanda üldplaneeringu kaardirakendusse ja kajastada seletuskirjas projekteeritud raudtee taristu objektid ning viia sisse alljärgnevad täiendused: 1) Tehnika tööstuspargi perspektiivne tee ületab Paisumaa tunnelit ning perspektiivne mahasõit raudteelt jääb Kaevu tn 2 ja Kaevu tn 8 katastriüksuste piiri juurde; 2) Ranna tee/Tulbi tänava ülekäigukoht ei vasta projekteeritava ülekäigu asukohale; 3) Nõmme tee (6740083) ristumisel raudteega õgvendatakse tee projekteerimise normidele vastava lahenduse tagamiseks; 4) Rohuküla peatuse lahendus (lisaparkla, parklaga ühendustee, raudteeülesõidu asukoht) ei vasta projekteeritavale lahendusele.

Linnavalitsuse seisukoht Punktides 1 ja 2 täpsustused lisame üldplaneeringusse juhul, kui nendega ei kaasne vajadus rajada mingit uut perspektiivset sõiduteed, mida siiani ei olnud üldplaneeringus märgitud. Punkt 3 ja 4 muutmise-õgvendamisega kaasneb tõenäoliselt ka mingi eramaa sundvõõrandamise vajadus. Kuna uute sundvõõrandatavate alade lisamine üldplaneeringusse on üldplaneeringu lahenduse muutmine, millega kaasneks ka uus avalik väljapanek, siis ei ole sellist muudatust võimalik vastu võetud

2 Protokollija märkus

üldplaneeringusse teha, v.a juhul kui üldplaneeringu järelevalve leiab mingi muu vältimatu vajaduse, miks üldplaneering tuleks täiendavalt avalikule väljapanekule panna. Sundvõõrandatava maa-ala mitte märkimine üldplaneeringusse ei piira tulevikus selle sama vajaliku maa-ala sundvõõrandamist raudtee ehitusprojekti alusel Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust (KAHOS) otse kohaldades. Raudtee ehitusprojekti ja üldplaneeringu vaheliste võimalike vastuolude vältimiseks, nagu näiteks Rohuküla sadamas Kemo kinnistu maadel ja mujal vajalikes kohtade, märgime kõik veel lahendamisel olevate raudtee ülesõitude alad üldplaneeringusse tingmärgiga (punane ring) „rekonstrueeritav ristmik“, mis jätab võimaluse kavandada ristmiku tulevane lahendus detailsema planeeringu või ehitusprojektiga.

4.2 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettepanek Muuta üldplaneeringu seletuskirja leheküljel 18 asuvat tingimust raudtee lähedusse kõrgete rajatiste planeerimise kohta järgnevalt: "Raudtee lähedusse kõrgete rajatiste (nt tuulik, sidemast) kavandamisel tuleb need raudtee kaitsevööndi (raudtee kaitsevöönd ulatub 30m kaugusele rööpme teljest) servast paigutada vähemalt rajatise tipukõrguse kaugusele."

Linnavalitsuse seisukoht Täpsustame üldplaneeringut vastavalt ettepanekule.

Küsimused ja vastused – arutelu. Seisukohad kokkuvõtlikult:

Uusi ja täpsustavaid ettepanekuid lisaks vastuskirjades ja arutelul selgitatule ei tehtud3.

Otsustati  Tähistada üldplaneeringu kaardil kõik veel lahendamisel olevate raudtee ülesõitude alad

tingmärgiga „rekonstrueeritav ristmik“.

5. Kuulati Helen Rammu

5.1 Maa-ameti vastuväide Üldplaneeringu põhijoonise ning kaardirakenduse joonise Maakasutus ja ehitustingimused. kohaselt ei ole märgitud mäetööstuse maa-ala juhtotstarvet Haapsalu meremudamaardla Tagalahe mäeeraldise ja selle teenindusmaa alale. Selgitame jätkuvalt, et olukorras, kus üldplaneeringu alal on kehtiv kaevandamisluba, kuid mäetööstusmaa ei ole joonistel (kaardipildis) kujutatud, ei ole planeering kooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga 15, mille kohaselt üldplaneeringu ülesanne on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Alternatiivselt, kui mäetööstusmaa märkimata jätmine on põhjustatud sellest, et tegu on merealaga, kuhu ei määrata mitte ühtegi juhtotstarvet, siis palume täpsustada seletuskirjas peatükki 2.5.6. Mäetööstuse maa-ala, et merealal asuvale Tagalahe mäeeraldise alale mäetööstusmaa juhtotstarvet ei määrata, meres asuv kaevandamiskoht on joonisel tähistatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa tingmärgiga ja sellele kohalduvad mäetööstuse maa-ala juhtotstarbe tingimused.

Linnavalitsuse seisukoht Tagalahe mäeeraldise ja selle teenindusmaa alale ei ole üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvet, sest tegu on merealaga kuhu ei määrata maakasutuse juhtotstarvet. Tagalahe

3 Protokollija märkus

mäeeraldis jääb linnavalitsuse hinnangul suuremalt jaolt välja ka merealale ulatuvast linna administratiivpiirist, küll aga jääb sinna mäeeraldise teenindusmaa. Täiendame üldplaneeringu seletuskirja jaotist 2.5.6.

5.2 Maa-ameti vastuväide Üldplaneeringu peatükis 2.5.6. Mäetööstuse maa-ala, nimetatud tingimuste hulgas on märgitud, et: „Juurdepääs mäetööstuse maa-alale tuleb tagada avalikult teelt“. Selgitame, et kaevise transpordil on võimalik ka erateede kasutamine, kui eratee omanikuga saadakse tee kasutamises kokkuleppele. Tagamaks, et maavarale juurdepääs ei halvene, palume avaliku teega seonduv tingimus seletuskirjast mäetööstuse maa-ala peatükist eemaldada või täpsustada tingimust selliselt, et võimalik on kasutada kõiki teid, sh avalikus kasutuses mitteolevaid erateid kokkuleppel eratee omanikuga.

Linnavalitsuse seisukoht Võimaliku tulevase mäeeraldise puhul, mis võib saada juurdepääsu erateelt, oleme nõus üldplaneeringusse täpsustuse sisse viima.

Arutelu ei toimunud Maa-amet avalikku arutelu lisaks vastuskirjas selgitatule ei soovinud ja kohal ei viibinud 4 .

/allkirjastatud digitaalselt/

Helen Rammu /allkirjastatud digitaalselt/ Juhataja

Marju Kohtring Protokollija

Lisa: 25.10.2023 avaliku arutelu salvestised:

https://haapsalulv-my.sharepoint.com/:f:/g/personal/zoom_haapsalulv_eu/

Eqyqt2ghWVpBi1QV0jDAieoBP7tK25WblMH36-_qB2CeRw?e=REqema

4 Protokollija märkus

HAAPSALU LINNAVALITSUS

Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu Haapsalu linna metsade, KAH alade, väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku alade metsade majandamise küsimuses PROTOKOLL

Haapsalu, 26.10.2023 nr 6-1/50/18-642

Algus kell 16.00 lõpp kell 18.30

Juhatas: Helen Rammu Protokollis: Marju Kohtring Võtsid osa: osalejate nimekiri protokollile lisatud

PÄEVAKORD 1. Kohaliku kaitse aluste metsade kaitse- ja kasutustingimuste muutmine ja/või täiendamine. 2. Kõrgendatud avaliku huviga alade (KAH) kasutamise tinguimuste muutmine ja/või

täiendamine. 3. Rohevõrgustiku alade tingimuste muutmine ja/või täiendamine. 4. Väärtuslike maastike alade tingimuste muutmine ja/või täiendamine. 5. Mets asula kaitseks.

1. Kuulati Helen Rammu

1.1 MTÜ Roheline Läänemaa ettepanekud ja vastuväide Ettepanek: Keelata uuendusraied II kategooria kaitsealuse metsa maa-alal. Ettepanek: Keelata uue maaparandussüsteemi rajamine I ja II kaitsekategooria kohaliku kaitsealuse metsa maa-alal, kuna uue maaparandussüsteemi rajamisega rikutakse koosluste ja allikate veerežiimi seisundit. Vastuväide: Uuendusraiete lubamisele II kategooria kaitsealuse metsa maa-alal põhjendusega, et ajalooliselt on nendel aladel tegemist metsa kasvatamise eesmärgil majandatavate metsadega.

1.2 RMK ettepanek Maa-alal on lubatud uuendusraie järgmistel tingimustel…“ tervikteksti asemel kasutada sõnastust „Alale koostatakse metsatööde kava, mis kooskõlastatakse Haapsalu Linnavalitsusega“. Ettepaneku põhjendus: Üldplaneeringu eesmärk on anda üldiseid suuniseid, sh kohustus metsatööde detailse kava koostamiseks ja kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsusega. Leiame, et selline sõnastus ei mõjuta üldplaneeringu sisu, vaid viib kooskõlastamist vajavad tingimused üldplaneeringule lisaks koostatavasse dokumenti.

1.3 Keskkonnaameti ettepanek

Rohevõrgustiku (LV märkus - rohevõrgustik asub ka I ja II kat kaitsealuse metsa alal) kasutustingimuste määramisel tuleb arvestada, et üldplaneering on aluseks haldusaktide andmisel, kuid haldusaktide andmine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud kui üldplaneering ei anna täpseid juhiseid. Ettepaneku põhjendus: Otstarbekas on määrata selged piiravad tingimused, mis on otsekohaldatavad, st mille järgimist saab nõuda maaomanikelt vahetult, üldplaneeringu alusel.

Linnavalitsuse seisukoht Uuendusraiete osas jätta kehtima vastu võetud üldplaneeringus sätestatud tingimused. Täiendada ja täpsustada lageraie keeluga seotud piirangut võimalusega kaitseala valitseja loal põhjendatud vajaduse korral metsa hea seisundi või puhkeotstarbelise ja esteetilise väärtuse säilimise tagamiseks, erandkorras lageraiet lubada. Lageraie teostamine I ja II kaitsekategooria kohaliku kaitseala metsas saab olla vaid erand, mille teostamise vajaduseks võtab linnavalitsus erapooletult eksperdilt hinnangu. Eksperdil on otsustamise protsessis nõuandev roll. Erandkorras lageraie lubamise otsustab kaitseala valitseja – Haapsalu Linnavalitsus. Linnavalitsus ei pea vajalikuks maaparandussüsteemide rajamise keelu tingimuse lisamist üldplaneeringusse, sest kaitsemetsa ei kavandata uusi maaparandussüsteeme. Spordi- ja matkaradade rajamisel võib edaspidi siiski ette tulla mõne kuivenduskraavi rajamise vajadus. Antud piirang keelaks seda. Kõige tundlikumasse kohta II kat metsa on üldplaneeringus seatud tingimus – soostunud ala Ruhisoo rabamaastikus ei kuivendata. Teise kaitsekategooria kaitsemetsa ala on olnud ajalooliste maakasutuskaartide järgi majandatava metsana kasutusel vähemalt aastast 1938. kuni tänaseni. Ala on asutud puhke-otstarbel kasutama, sest endine Haapsalu metskond on selleks ise head võimalused loonud. Juhime tähelepanu, et matkarajad alal ei ole kohaliku omavalitsuse poolt rajatud. Kui RMK Haapsalu metskonna õigusjärgalasena majandaks neid metsi nagu seda tehti ligi 30 aastat, valdavalt turberaietega ja väheste lageraietega, siis ei oleks täna mingit vajadust omavalitusel selle metsa majandamisse sekkuda ja kaitseala moodustada. Linnavalitsus leiab, et üldplaneeringuga kaitsealale seatud kasutustingimused, ehk kaitsekord muudab juba väga suurel määral selle maa-ala kasutustingimusi. Rohevõrgustiku tingimused on määratud rohevõrgustiku eksperdi poolt. Linnavalitsus on tingimused üle vaadanud ja võimalusel muutnud või sõnastanud konkreetsemaks. Vastav tagasiside on Keskkonnaametile antud.

Küsimused ja vastused – arutelu. Seisukohad kokkuvõtlikult:

MTÜ Roheline Läänemaa esindaja seisukoht

Jääme esitatud seisukoha juurde. Ei nõustu üldplaneeringus II kaitsekategooria kaitsealuse metsa kaitsetingimustes lageraie erandi rakendamisega. Oleme nõus üldplaneeringus avalikustamise menetluse etapis kirjeldatud II kaitsekategooria kaitsealuse metsa kaitsetingimustega, milles lageraie erandit kirjeldatud ei olnud.

RMK Läänemaa metskond Jürgen Kuzmin ettepanek

Teeme ettepaneku sõnastuse täpsustamiseks: Linnavalitsus kaasab erapooletu eksperdi, kelle ülesandeks on hinnata, kas raied on vastavuses metsa säästva majandamise eesmärgiga metsaseaduse § 2 lg 2 kohaselt.

Täpsustasime eelöelduga sisuliselt eksperdi rolli. Ekspert hindab, kas kavandatav tegevus vastab kaitseala eesmärkidele.

MTÜ Roheline Läänemaa esindaja arvamus

Leiame, et sellises sõnastuses nagu on komisjon öelnud või nagu RMK täna pakkus see erand oleks õigusvastane, erand ei ole kooskõlas kohaliku kaitseala eesmärkidega, ta ei taga rohevõrgustiku säilimist ja tekitab õigusselgusetust täpselt nagu ka Keskkonnaamet on viidanud.

Keskkonnaameti esindaja arvamus

Metsakahjustusi saab ka sanitaarraiega likvideerida, ehk siis lageraie erand ei ole vajalik.

Otsustati  Lisada II kaitsekategooria kohaliku kaitsealuse metsa maa-ala kaitse- ja kasutustingimustesse

täiendav punkt – Soostunud ala Ruhisoo rabamaastikus ei kuivendata. Põhjus Ruhisoo asub ka II kaitsekategooria metsas.

 Esitada linnavolikogu planeeringu- ja kommunaalkomisjonile kaalumiseks üldplaneeringu avalikul arutelul esitatud ettepanekud ja otsustamiseks, kas erandit rakendada ja kui rakendada, siis millises sõnastuses üldplaneeringut täpsustada.

MTÜ Roheline Läänemaa ettepanek: Sõnastada II kategooria kaitsealuse metsa kaitsetingimused vastavalt üldplaneeringu avalikustamise menetluse etapis kirjeldatud II kategooria kaitsealuse metsa kaitsetingimustele. St erandit mitte rakendada. RMK ettepanek: Tingimust täpsustada sõnastuses – Linnavalitsus kaasab erapooletu eksperdi, kelle ülesandeks on hinnata, kas raied on vastavuses metsa säästva majandamise eesmärgiga metsaseaduse § 2 lg 2 kohaselt ja kas kavandatav tegevus vastab kaitseala kaitse-eesmärkidele. Keskkonnaameti ettepanek: Kaitsealuse I kat metsa (hetkel riikliku kaitse all olevas metsas – Paralepa ja Pullapä mets (KLO1200047) on uuendusraied keelatud) kaitsetingimustes lageraiet mitte lubada.

2. Kuulati Helen Rammu

2.1 MTÜ Roheline Läänemaa ettepanek ja vastuväide Ettepanek Keelata uuendusraied KAH aladel. Vastuväide Ei ole nõus linnavalitsuse seisukohaga, et kuna KAH aladel on maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa, mis on metsa- või põllumajanduskultuuride kasvatuseks kasutatav maa. Uuendusraie üleüldine keeld välistaks metsa kasvatamise võimaluse KAH aladel üldse.

2.2 RMK ettepanek Sõnastada kogu peatükk teisiti (vastavalt kirja p. 1), sh kõrgendatud avaliku huviga metsaala majandamise tingimused. Ettepaneku sisu lühidalt on mitte seada üldplaneeringuga tingimusi uuendusraie raieliigile vaid koostada pikaajaline KAH alade metsade majandamise kava, mis kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega.

Ettepaneku põhjendus Oluline on luua ja hoida asulate ümber elutervet keskkonda, mis kindlustab nii täna kui ka tulevikus erinevate metsadega seotud väärtuste püsimise ja nende väärtuste kasutamise võimaluse nimetatud alal. Seetõttu on vajalik tundlik lähenemine seal asuvate metsade majandamisele. Nende metsade majandamisel on oluline tagada asukohapõhine koostöö metsaomaniku, ametkondade ja kohalike elanike vahel, et metsa asukohast tulenevad väärtused säiliksid ja majandusvõtted tagaksid metsa jätkusuutlikkuse uuenemise näol.

2.3 Keskkonnaameti ettepanek Rohevõrgustiku (LV märkus - rohevõrgustik on ka KAH aladel) kasutustingimuste määramisel tuleb arvestada, et üldplaneering on aluseks haldusaktide andmisel, kuid haldusaktide andmine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud kui üldplaneering ei anna täpseid juhiseid. Ettepaneku põhjendus Otstarbekas on määrata selged piiravad tingimused, mis on otsekohaldatavad, st mille järgimist saab nõuda maaomanikelt vahetult, üldplaneeringu alusel.

Linnavalitsuse seisukoht Linnavalitsus jääb seisukohale, et uuendusraie keeld KAH aladel välistab nendel aladel majandustegevuse, mis metsamajanduses on metsa uuendamine läbi raietegevuse. Kui KAH alale on seatud juba lageraie keeld ning seal lageraiet ei teostata, siis see on juba suur samm edasi ning näitab, et metsa ei majandata vaid majanduslikest argumentidest tulenevalt. Samuti on RMK-l kohustus koostada KAH aladel metsa majandamise kava, mis tuleb koostada koostöös kogukonnaga. Täpsustame termineid, maakatastriseadus: Maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. § 182. Sihtotstarbe määramise erisused(1) Maatulundusmaa hulka loetakse ka need maa-alad, mida ei kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa kasvatamiseks, kuid millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Juhime tähelepanu, et katastriüksuse sihtotstarvete puhul on tegemist mitte planeeritava vaid kehtiva sihtotstarbega. Kehtivate katastriüksuste sihtotstarbevete õigsust ei saa üldplaneeringu menetluses vaidlustada. Seega, kui maaomaniku omandis on katastriüksus sihtotstarbega maatulundusmaa, siis on maaomanikul õigus sellel maal teostada põllu- või metsamajanduslikke tegevusi tulu teenimiseks.

Juriidiline hinnang üldplaneeringuga piirangute seadmiseks: Piirangute kehtestamisel tuleb silmas pidada, et laiaulatuslike omandiõiguse piirangute seadmine võib KOV-ile kaasa tuua kohustuse piirangutega kinnisasi võõrandada. Omandiõigus ei ole samas piiramatu ning üldplaneeringuga selle kitsendamine on õiguspärane seni, kuni seejuures järgitakse õiguse üldpõhimõtteid (sh proportsionaalsust). Kohustus kinnisasja võõrandamiseks (või sundvalduse seadmiseks) võib kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõike 2 kohaselt tekkida vaid juhul, kui kehtestatud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutamist senise sihtotstarbe alusel. Määrav on seega, milline on kinnistu sihtotstarve ja kuidas kehtestatavad piirangud selle kohast kasutust piiravad. Näide: Nt võib metsaga kaetud maatulundusmaal täieliku raiekeelu kehtestamine olla sedavõrd oluline piirang, et toob kaasa kinnistu võõrandamise nõude. Samas maatulundusmaale uute elamute rajamise keeld ei takista enamasti kinnistu sihtotstarbekohast kasutust.

Kuna riik ei ole omavalitsustele rohevõrgustiku aladele piirangute seadmise kompenseerimiseks ega sundvõõrandamiseks vahendeid eraldanud, siis peab omavalitsus jääma piirangute seadmisel piiresse, mis ei too kaasa kompensatsiooni maksmise või sundvõõrandamise nõuet. Rohevõrgustiku tingimused on määratud rohevõrgustiku eksperdi poolt. Linnavalitsus on tingimused üle vaadanud ja võimalusel muutnud või sõnastanud konkreetsemaks. Vastav tagasiside on Keskkonnaametile antud.

Küsimused ja vastused – arutelu. Seisukohad kokkuvõtlikult:

RMK esindaja ettepanek

Kohaliku kaitseala tingimustes olevat erisust arvestada ka KAH-aladel. Palun erisust ekspertsuse osas täpsustada samas sõnastuses nagu ta oli kohaliku kaitseala osas.

MTÜ Roheline Läänemaa

Siinkohal ettepanekut ei teinud, vaid konstanteeris, et selle erandi kohaselt ju lageraie edaspidi keelatud ei ole.

Otsustati  Esitada linnavolikogu planeeringu- ja kommunaalkomisjonile kaalumiseks üldplaneeringu

avalikul arutelul esitatud ettepanekud ja otsustamiseks, kas erandit rakendada ja kui rakendada, siis millises sõnastuses üldplaneeringut täpsustada.

MTÜ Roheline Läänemaa ettepanek: Erandit mitte rakendada. RMK ettepanek: Tingimust täpsustada sõnastuses – Linnavalitsus kaasab erapooletu eksperdi, kelle ülesandeks on hinnata, kas raied on vastavuses metsa säästva majandamise eesmärgiga metsaseaduse § 2 lg 2 kohaselt ja kas kavandatav tegevus vastab KAH ala kaitse-eesmärkidele.

3. Kuulati Helen Rammu

3.1 MTÜ Roheline Läänemaa ettepanekud ja vastuväide Ettepanek Keelata lageraied rohevõrgustiku tuumalal (tugialal). Ettepanek Sätestada rohevõrgustiku astmelaual maksimum raielangi suuruseks 1 ha. Ettepanek Keelata rohevõrgustiku koridorides lageraied, mis on suuremad kui 0,5 ha. Ettepaneku põhjendus Lageraie mõju rohevõrgustiku sihteesmärkidele on kindlasti negatiivne, sest see ei hoia ega kasvata ökosüsteemide elurikkust ega ka pakutavate hüvede võimet – isegi varustava hüve võimet see pikas perspektiivis ei kasvata, sest parimat puitu pakkuvad puupõllud ei suuda pakkuda midagi muud ja vajavad enamasti kasvutoetust, kuna kasvupinnas vaesub kiiresti. Tänase seisuga teostatav lageraie ei ole kuidagi käsitletav ka loodusliku protsessina. Lähimaks sellele võiks pidada põlenguid, aga nendegi korral jäi suur osa orgaanikast siiski metsa ökosüsteemi alles. Seega, metsa majandamine

tohiks rohevõrgustikus toimuda ikka vaid sel viisil, mis ei kahjusta rohevõrgustiku põhieesmärke – säilitada looduse puhverdus- ja taastumisvõime läbi tasakaalustatud hüvede pakkumisvõime, kõrgeima võimaliku elurikkuse ja terviklikemate toitumisahelate säilitamise. Lageraie lubamine on vastuolus rohevõrgustiku astmelaua eesmärgiga. Lageraie 1 ha suurused raielangid rohekoridorides on vastuolus rohevõrgustiku koridori eesmärgiga, milleks on looduse puhverdus- ja taastusvõime hoidmine. Just siin on oluline, et rohevõrgustikus säiliksid seal asuvad looduslikud kooslused ja need kujuneks peamiselt looduslike protsesside kaudu ning vaid võimalikult vähe inimese sekkumise abil.

3.2 RMK ettepanek Rohevõrgustiku aladel (LV märkus: rohevõrgustik on suuresti riigimetsas ja sh KAH aladel) tuleb metsa majandamiseks tehtavad tööd planeerida selliselt, et metsamaa kõlvikut ei katkestata rohevõrgustiku ulatuses lagedaks raiutava alaga.

3.3 Keskkonnaameti ettepanek Ettepanek Hetkel on kavandatud metsa majandamisel tingimused lageraiele, võib olla on otstarbekas määrata (rohekoridorides) koheselt selged piiravad tingimused ka metsamaa raadamisele. Ettepanek Rohevõrgustiku kasutustingimuste määramisel tuleb arvestada, et üldplaneering on aluseks haldusaktide andmisel, kuid haldusaktide andmine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud kui üldplaneering ei anna täpseid juhiseid. Ettepaneku põhjendus Otstarbekas on määrata selged piiravad tingimused, mis on otsekohaldatavad, st mille järgimist saab nõuda maaomanikelt vahetult, üldplaneeringu alusel.

3.4 Foreko OÜ ettepanek Lisada üldplaneeringusse selgitus, kas on hinnatud erametsa majandamisele seatavate piirangutega kaasnevat mõju maaomanikele ning kaalutud kulu või kahju kompenseerimise vajadust.

3.5 Tornator Eesti OÜ vastuväide Metsa majandamisel rohekoridoris on lubatud kuni 1 ha suurused lageraielangid. Alla 400 m laiustes koridorides tuleb lageraie langid kavandada selliselt, et 1/2 koridori laiuselt samaaegselt lageraiet ei teostata, sest lageraie on raieliik, mis põhjustab enim häiringuid maismaaloomade elutegevusele ja laiemalt kogu metsa ökosüsteemi toimimisele. Vastuväite põhjendus Oluliste piirangute seadmisel omandile peavad need olema väga põhjalikult selgitatud. Kui pindalalise piirangu aluseks on avalik huvi, siis vajab ka see uuringuid ja analüüse, mis kinnitavad selle ülemuslikkust erahuvide ees. Antud üldplaneeringust neid ei leia, seetõttu palusin need eraldi edastada. Tavapärane, puistu iseloomust lähtuv, metsamajandamine on majandusmetsades ökosüsteemi toimimise üks osa ning maismaaloomadele võib olla ka positiivseid faktoreid, sest osadele liikidele on raiealad sobivaks elupaigaks. Sellest tulenevalt ei saa Tornator Eesti OÜ nõustuda, et antud piirang on põhjendatud ja vältimatult vajalik ning teeb ettepaneku ettevõtte maad rohekoridorist välja arvata või loobuda piirangust sellisel kujul.

Linnavalitsuse seisukoht Maakonnaplaneeringu koostamise juhendmaterjalis Rohelise võrgustiku metoodika (2002) kohaselt ei loeta metsa majandamist metsaseaduse kohaselt rohevõrgustiku toimimist ohustavaks tegevuseks.

Ka Haapsalu üldplaneeringu koostamisse kaasatud rohevõrgustiku eksperdid Piret Kirs ja Raimo Pajula Skepast&Puhkim OÜ-st (ettevõttest, mis igapäevaselt tegeleb keskkonnamõjude hindamisega) ei ole alusanalüüsis, „Rohevõrgustiku ettepanekud Haapsalu linnas“ (2020) , sellist vajadust rohelise võrgustiku kasutustingimuste ettepanekutes märkinud. Peamine ohutegur rohevõrgustikule on maatulundusalade kasutuselevõtt muul otstarbel kui maatulundusaladena (põllumajandus- ja metsamajandusmaana). Rohevõrgustik katab vähemalt 2/3 ulatuses kogu omavalitsuse territooriumil asuvat metsamaad (vt Rohevõrgustiku skeem üldplaneeringu seletuskirja joonisel 7. Kogu sellele alale üldplaneeringuga raiepiirangute seadmine on ebaproportsionaalne piirang metsaomanikele ja vastuolus Metsaseadusega, mis kohustab metsamaade omanikke metsa majandama ja uuendama. Haapsalu Linnavolikogul ei ole õigust kehtestada seadusega või muu riigiinstitutsiooni poolt kehtestatud õigusaktiga vastuolus olevat üldplaneeringut. Küll aga linnavalitsus leiab, et lageraie langi suuruse piiramine kitsastes rohekoridorides on põhjendatud, sest üldplaneeringule ettepanekuid teinud metsamajandusettevõtete omandis olevad kinnistute raiete põhjal on ilmnenud, et rohekoridorid on viimaste aastatega juba suhteliselt lagedaks raiutud. Samas on seal mets suuresti taastumas ja maa ei ole sihtotstarbelisest kasutusest mitte üheski rohekoridoris välja langenud. Linnavalitsus ei pea vajalikuks piirata raietegevust rohekoridorides laiaulatuslikult, vaid kõige kriitilisemates kohtades, kus ühe maksimaalse lageraie (7 kuni 8 ha) võib koridori läbi lõigata, millega kaasneb rohevõrgustiku sidususe katkemine raietegevuse ajal ja veel mõnda aega, enne kui ulukid olukorraga harjuvad ja ökosüsteem tasapisi taastub.“ Eraisikutele on antud tagasiside rohevõrgustiku koridori seatud lageraie piirangute kohta. Vastuväite teinud isiku omandis olevaid kinnistuid piirang oluliselt ei mõjuta. Rohevõrgustiku tingimused on määratud rohevõrgustiku eksperdi poolt. Linnavalitsus on tingimused üle vaadanud ja võimalusel muutnud või sõnastanud konkreetsemaks. Vastav tagasiside on Keskkonnaametile antud. Linnavalitsus täpsustab üldplaneeringus eramaal raietegevust piiravaid peatükke selgitustega piiranguga seoses saamata jäänud tulu kompenseerimise kohta ja võimaliku kinnisasja avalikes huvides omandamise vajaduse kohta.

Küsimused ja vastused – arutelu. Seisukohad kokkuvõtlikult:

MTÜ Roheline Läänemaa ettepanek

MTÜ Roheline Läänemaa jääb varem esitatud ettepanekute juurde. Raiepiirangute seadmine on Kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Linnavalitsuse seisukoht

Linnavalitsus ei pea põhjendatuks seada lageraie langi suuruse piiranguid kogu rohevõrgustiku alale vaid ainult kriitilistele kohtadele rohevõrgustiku koridorides. Rohelise võrgustiku aladel hakkavad kehtima ka üldplaneeringuga kavandatud kohalikule kaitsealale seatud lageraiepiirangud ning KAH aladele seatud lageraiepiirangud, sest need alad asuvad kõik samuti rohelise võrgustiku aladel, enamasti rohelise võrgustiku astmelaual. Lisaks on rohelise võrgustiku tuumalad kavandatud aladele, kus on riiklikud looduskaitsealad, milledel on valdavalt lageraie üldse keelatud ja ka turberaiele seatud olulisi langi suuruse piiranguid (vastava kaardimaterjali tutvustus on esitluses).

Nii ulatuslike lageraielangi suuruse piirangute seadmine sisuliselt kogu metsamajandusmaale, ei ole kohaliku omavalitsuse pädevus ja ülesanne. Kohalik omavalitsus ei halda metsaportaali ega metsade majandamise alusandmeid. Samuti ei ole nii laiaulatuslik looduse kaitse metsamaadel Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (KOKS) kohaselt kohaliku omavalitsuse ülesanne1. Looduskaitse on Keskkonnaameti tegevusvaldkond2. Sealhulgas korraldab Keskkonnaamet metsa majandamise, uuendamise ja metsaelustiku mitmekesisuse kaitsega seotud tegevust. Riik ei ole eraldanud kohalikule omavalitsusele ressursse eraomandile seatavate kitsenduste kompenseerimiseks.

Otsustati  Täpsustada üldplaneeringus eramaal raietegevust piiravaid peatükke selgitustega piiranguga

seoses saamata jäänud tulu kompenseerimise kohta ja võimaliku kinnisasja avalikes huvides omandamise vajaduse kohta.

 MTÜ Roheline Läänemaa ettepanekud esitatakse üldplaneeringu järelevalvele menetlemiseks kui üldplaneeringu koostaja Haapsalu linnavalitsuse poolt arvestamata jäänud ettepanekud.

4. Kuulati Helen Rammu

4.1 MTÜ Roheline Läänemaa ettepanek Keelata lageraied (VK märkus – lisaks ilmeka teelõigu äärsele metsaalade lageraiekeelule 100 m laiuselt) väärtuslikel maastikel. Ettepaneku põhjendus Ilma raietingimusteta on tee avatud massilisteks lageraieteks. Tulemuseks on lagedad alad, mis on kaotanud maastikulise väärtuse. Lageraie lubamine on vastuolus ala “Väärtuslik maastik“ eesmärgiga).

4.2 RMK ettepanek Ettepanek liiklusohutuse huvides antud punkt üldplaneeringu seletuskirjast eemaldada. Ettepaneku põhjendus Tingimus – Väärtuslikel maastikel olevatel ilmekatel teelõikudel maanteede (põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed) ääres vähemalt kuni 100 m laiuse ribana on teelt avanevate vaadete säilitamise eesmärgil lageraie keelatud, v.a linnavalitsuse loal metsakahjustuste korral.“ tekitab lageraiete keelamisel teekaitsevööndis olukorra, kus turberaietega raiutakse metsa ka selleks mittesobivates puistutes. Aegjärgse raie puhul muutub tuulehellaks hõredamaks raiutud mets või jääb veer-või häilraie korral viimase raiejärguna tee äärde kitsas metsariba, mis on tuulehell ning teele langevad puud tekitavad liiklusohtlikke olukordi. Riigimaanteedega piirnevad lageraied kooskõlastatakse Transpordiametiga ka praegu ja reeglina seatakse kooskõlastuses tingimuseks, et seemne- ja säilikpuude kaugus teest peab puu murdumisel välistama selle sattumise riigiteele. Seega on praegu toimuva praktikaga tagatud lageraiete puhul raiejärgne liiklusohutus. Kuna teekaitsevööndisse jäävate turberaiete puhul Transpordiameti kooskõlastus vajalik ei ole, siis kaob ka raiete eelne kontroll hilisema liiklusohutuse osas.

4.3 Foreko OÜ ettepanek

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023028 KOKS § 6 lg 1 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/113072023021 Keskkonnaameti põhimäärus § 7 lg 1 ja 2

Lisada üldplaneeringusse selgitus, kas on hinnatud erametsa majandamisele seatavate piirangutega kaasnevat mõju maaomanikele ning kaalutud kulu või kahju kompenseerimise vajadust. Ettepaneku põhjendus Näiteks kompenseeritakse maaeluministri 23.12.2022 määrusega nr 78 „Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus“ looduskaitseseaduse alusel kehtestatud piiranguid metsa majandamisele nendes metsades, kus majandamine on tugevasti pärsitud (peamiselt tähendab see lageraiete keeldu) kompensatsiooniga 134 eurot/ha ning leebemate piirangute korral kuni 60 eur/ha aastas. Ka on Riigikohus kohaliku omavalitsuse poolt seatud raiepiirangute kohta leidnud, et need võivad riivata omandipõhiõigust intensiivselt, kuna võivad välistada kinnistul paikneva metsa majandamise täielikult või ulatuslikult (nt lageraiet välistava kaitsevööndi kehtestamisel). Arvestades riive intensiivsust ja iseloomu, võib sellisel juhul olla kohaseks meetmeks kohaliku omavalitsuse kasuks sundvalduse seadmine. /…/ Sundvalduse seadmisel tuleb kinnisasja omanikule maksta tasu (KAHOS § 39 lõige 5). Seejuures peab omavalitsusüksus hindama sundvalduse seadmise vajadust juba planeerimismenetluses.

Linnavalitsuse seisukoht Erinevate huvide tasakaalustamise seisukohalt on üldplaneeringuga seatud piirang ilmekate teelõikude äärsele raietegevusele piisav. Lisaks linnavalitsuse poolt välja toodule asuvad kõige olulisemal väärtuslikul maastikul ka Pullapää ja Valgevälja metsad, kus ka on üldplaneeringuga määratud lageraiepiirangud. Koos riiklike piirangutega on neid kogumina piisavat, et tagada maastike minimaalne vajalik kaitse, ilma eraomandit oluliselt riivamata. Rannaalal kehtib ulatuslik lageraiekeeld 200 m laiuses tsoonis. Raiete kavandamisel ja teostamisel on Looduskaitseseadusest tulenevast piirangust lähtutud ilma eranditeta. On suur tõenäosus, et ka turberaietega või hooldusraietega saab nii kitsas tsoonis ehk metsa esteetiliselt korrastada. Seega pole tingimuse täpsustamine üldplaneeringus oluline.“ Teekaitsevööndis, mis on riigimaanteede ääres kas 30 m või 50 m, on lageraie Transpordiameti loal vaid liiklusohutuse tagamiseks igal pool lubatud. Ilmeka teelõigu ala kattub igal pool teekaitsevööndiga. Kuna teekaitsevöönd on sätestatud seadusega, siis see on üldplaneeringu suhtes kõrgemalseisev õigusakt. Üldplaneeringus sätestatud tingimused: • Väärtuslikel maastikul olevatel ilmekatel teelõikudel maanteede (põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed) ääres vähemalt kuni 100 m laiuse ribana on teelt avanevate vaadete säilitamise eesmärgil lageraie keelatud, v.a linnavalitsuse loal metsakahjustuste korral. • Väärtuslikel maastikel ilmekatel teelõikudel maanteede ääres üle 10 m laiuses teekaitsevööndis lageraiet ei teostata, v.a raadamist teeomaniku poolt põhjendatud juhul, kui raie on vajalik teekoridori laiendamiseks või liiklusohutuse tagamiseks. Et ei jääks vääriti mõistmist, täpsustab linnavalitsus viimast tingimust sõnastuses: • Väärtuslikel maastikel ilmekatel teelõikudel maanteede ääres riigimaanteede teekaitsevööndis lageraiet ei teostata, v.a raadamist teeomaniku poolt põhjendatud juhul, kui raie on vajalik teekoridori laiendamiseks või liiklusohutuse tagamiseks. 10 meetrised teekaitsevööndid on kohaliku omavalitsuse teedel. Selles vööndis piirang ei kehti, sest vöönd on liiga kitsas. Kohalike teede ääres pole valdavalt määratletud ka väärtuslikku maastikku. Riigimaanteede teekaitsevööndid on kas 30m või 50 m laiad. Kitsendus on seatud rõhutamaks ja sh ka RMK-le teadmiseks, et liiklusohust mitte tulenevatel põhjustel ei ole Transpordiameti poolt põhjendatud lageraieks loa andmine, sest väärtuslikel maastikel on oluline ka teeäärsete metsavaadete säilimine. Turberaietega teeäärse metsa majandamine jätab lageraiega võrreldes rohkem elujõulisi puid kasvama, mis tagab rohkem harjumuspärase metsavaate.

Liiklusohutuse tagamine teel on eelkõige metsaomaniku kohustus. Transpordiamet tegeleb pigem ennetamise ja tagajärgedega. Murdumisohus puud tuleb maaomanikul raie käigus likvideerida puude langemise raadiuse ulatuses mistahes raie korral. Vastasel korral omanik vastutab teel liiklejale murdunud puust tekitatud kahju eest. Seda tuleb igal võimalikul juhul omanikule ennetavalt teada anda, kui ta ise selle peale ei tule, mitte oodata Transpordiameti järelevalvet. Kõige otstarbekam on omanikku teavitada raieteatise taotlemise ajal. Loodetavasti Keskkonnaamet ka seda teeb, sest juhtumeid on juba piisavalt olnud, kus raielankidelt kukkuvad puud isegi riigiteed läbimatuks muudavad. Eelnevast selgitusest tulenevalt on määratud ka lageraiekeeluga metsa ala laius 100 m. Näiteks kui liiklusohust tuleneval on mingil põhjusel vaja lagedaks raiuda kogu teekaitsevöönd, siis a 70 m laiuselt teeäärne metsariba ikkagi säiliks ja ilmestaks seda teeäärset maastikku. 70 m laiune metsariba ei ole enam sedavõrd tuulehell ja kui on, siis sealt üle 30 m taguselt alalt meie puude keskmist kõrgust arvestades, enam ohtlikke puid teele ei langeks. Linnavalitsus täpsustab üldplaneeringus eramaal raietegevust piiravaid peatükke selgitustega piiranguga seoses saamata jäänud tulu kompenseerimise kohta ja võimaliku kinnisasja avalikes huvides omandamise vajaduse kohta.

Küsimused ja vastused – arutelu. Seisukohad kokkuvõtlikult:

Linnavalitsuse seisukoht

Linnavalitsus ei pea põhjendatuks seada lageraiekeeldu väärtuslikele maastikele lausaliselt, sest enamik väärtuslikke maastikke asub juba aladel, kus lageraiekeeld kehtib (Matsalu rahvuspark, Hobulaid, Pullapää panga kaitseala, Väinamere kaitseala, üldine ranna ja kalda piiranguvöönd, kohalik kaitseala mis moodustatud käesoleva üldplaneeringuga, kaitsealuste liikide kaitsealad jms. Vastava kaardimaterjali tutvustus on esitluses. Vaidlusalune väärtuslik maastik on Paralepa-Pullapää-Topu riikliku (klass I) tähtsusega maastik. Riik ei ole eraldanud kohalikule omavalitsusele ressursse eraomandile seatavate kitsenduste kompenseerimiseks. Looduse kaitsmine läbi raietegevuse piiramise ei ole ka antud alal prioriteetne. Lääne maakonna planeeringu 2030+ (2018) suuniste kohaselt peab KOV täpsustama antud alal järgmiseid kaitse- ja kasutustingimusi: • Haapsalu-Rohuküla maanteest põhjapoole jäävate kohalike teede ja erateede seisukorra parandamine; • asustuse kavandamisel eelistada olemasolevaid suvilapiirkondi; • rannaalade planeerimisel arvestada võimaliku üleujutusohuga; • roostunud rannaalade kinnikasvamise piiramine; • maastiku hooldamine puhkekohtade ja liikumisradade (tervisespordi-, suusa-, orienteerumisraja) väljaehitamiseks ja korrashoiuks.

RMK esindaja ettepanek

Täpsustada üldplaneeringu jaotises 3.2.5.1 väärtuslikul maastikul oleva ilmeka teelõigu sõnastust raietingimuste kohta järgmiselt: Väärtuslikel maastikel olevatel ilmekatel teelõikudel maanteede (põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed) ääres on lageraie keelatud väljaspool teekaitsevööndit kuni 100 m laiuse ribana tee teljest v.a linnavalitsuse loal metsakahjustuste korral.

MTÜ Roheline Läänemaa seisukoht

MTÜ Roheline Läänemaa jääb varem esitatud seisukohtade juurde.

Otsustati  MTÜ Roheline Läänemaa ettepanekud esitatakse üldplaneeringu järelevalvele menetlemiseks

kui üldplaneeringu koostaja poolt arvestamata jäänud ettepanekud.  Täpsustada üldplaneeringus eramaal raietegevust piiravaid peatükke selgitustega piiranguga

seoses saamata jäänud tulu kompenseerimise kohta ja võimaliku kinnisasja avalikes huvides omandamise vajaduse kohta.

 Esitada linnavolikogu planeeringu- ja kommunaalkomisjonile kaalumiseks üldplaneeringu avalikul arutelul esitatud RMK ettepanek, sealjuures kontrollida veelkord, kas hetkel üldplaneeringus olev sõnastus on üheselt arusaadav. Lageraiepiirang üldplaneeringus ei peaks saama takistuseks Transpordiametile liiklusohutuse tagamise eesmärgil lageraiet teostada.

5. Kuulati Helen Rammu

5.1 RMK vastuväide Ei nõustu metsa määramisega asula kaitseks. Vastuväite põhjendus Juhime tähelepanu, et „Mets asula kaitseks“ kavandatud metsariba (VK märkus – Uuemõisa aleviku piiril 100 m laiune metsariba a 300 m ulatuses riigimetsamaal, a 300 m ulatuses eramaadel, kokku 600 m) paikneb ristisuunas nii maanteelt kui võimalikult tulevaselt raudteelt pärineva müraallikaga, mistõttu ei täida seatud piirang oma eesmärki.

5.2 Foreko OÜ ettepanek Juhul, kui üldplaneering ei välista eraomandis oleva metsa määratlemist metsana asula kaitseks, tuleb üldplaneeringus välja tuua, et sellega kaasnevate metsamajandamise piirangute kehtestamiseks on vajalik maaomaniku nõusolek. Ettepaneku põhjendus Vastav nõue tuleneb metsaseaduse (MS) §-st 231, mille kohaselt võib planeeringuga asula kaitsmise eesmärgil seada metsamajandamisele tingimusi üksnes kokkuleppel maaomanikuga ja seoses uuendusraie raieliigiga ning lageraie langi suuruse ja raievanusega.

Linnavalitsuse seisukoht Metsal ümber asula on olenemata kujust müra summutav ja saasteainete levikut vähendav funktsioon. Üldplaneeringuga on kavandatud vaid üks „Mets asula kaitseks“ ala – Uuemõisa aleviku piiril. Eraomanikke puudutab sellest alast a 3 ha metsamaad ja riigimaad a 3 ha. Maaomanikud on kaasatud. Üldplaneeringu avalikustamisele järgnevas suhtluses on tagasisidena laekunud eraomanikelt üks nõusolek ja kolme kinnistu osas jäeti tagasiside andmata, kuid omanikud on kutsutud tänasele arutelule. Kui maaomanikud on nõus oma vähesest metsast loovutama metsaosa asula kaitseks, kus nad valdavalt ise elavad või kinnistut omavad, siis eeldame, et see vajadus on põhjendatud ja et seda teeb ka riik RMK isikus, kelle valduses on võrreldes eraisikutega kordades suuremad metsaalad asula piiri lähistel.

Kui mõni eraisikutest ei ole nõus, siis eraisiku tahte vastaselt üldplaneeringuga seal metsa asula kaitseks ei määra ja vastav ettepanek ei jää ka RMK maale. Alade mastaabi võrdlus ei ole planeerimisprotsessis meelevaldne, vaid üks võimalus erinevate huvide vastandumisel kaalutleda, kui oluliselt seatav piirang maaomandit mõjutab, antud juhul riigi maaomandit piirkonnas tervikuna.

Küsimused ja vastused – arutelu. Seisukohad kokkuvõtlikult:

Piiri tn 5 omaniku seisukoht

Mets asula kaitseks piiranguga nõus ei ole. Kaasomanik ei ole ka nõus.

RMK seisukoht

Metsaga asula kaitseks pole nõus.

Otsustati  Üldplaneeringuga Uuemõisa aleviku piiril metsa asula kaitseks ei määrata, sest metsaseadus ei

võimalda metsa asula kaitseks määrata ilma maaomaniku nõusolekuta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helen Rammu /allkirjastatud digitaalselt/ Juhataja

Marju Kohtring Protokollija

Lisa: 26.10.2023 üldplaneeringu avaliku arutelu salvestised:

https://haapsalulv-my.sharepoint.com/:f:/g/personal/zoom_haapsalulv_eu/

EinT0S3o5PhAtgGijkmQdHoBqiCgy-lNV8MEkE-O8J0uIA?e=SeRj8v