| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/4200 |
| Registreeritud | 27.02.2024 |
| Sünkroonitud | 31.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Haapsalu Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Haapsalu Linnavalitsus |
| Vastutaja | Jürgen Kusmin |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: Sent: To: Cc: Subject: Ed: Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Saatja: From: Helen Rammu <[email protected]> Sent: Tuesday, February 27, 2024 11:25 AM To: MTÜ Roheline Läänemaa <[email protected]>; Jürgen Kusmin <[email protected]> Cc: Urve Pill <[email protected]> Subject: Haapsalu linna üldplaneering 2030+ Tere! Haapsalu linna üldplaneeringu menetlus on veninud seoses Haapsalu Linnavalitsuse ja Keskkonnaame vahelise vaidega üldplaneeringuga ehituskeeluvööndite vähendamise küsimustes. Seetõu läheb veel mitu kuud kuniks Haapsalu Linnavalitsus saab esitada üldplaneeringu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse riiklikku järelevalvesse. Üldplaneeringu avalikul arutelul jäi osaliselt lahenduseta MTÜ Roheline Läänemaa vastuväide raiengimuste osas RMK hallatavatel KAH aladel, väärtuslikel maaskel ja rohelise võrgusku aladel. RMK poolset lahendamata vastuväidet avalikul arutelul ei jäänud, kuid RMK soovis oma lõpliku seisukoha üldplaneeringule anda üldplaneeringu järelevalvemenetluses. RMK seisukoht sõltub MTÜ Roheline Läänemaa vastuväidete lahendusest. Käesolevaga edastan Teile teadmiseks Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ avaliku arutelu järgselt täiendatud versiooni. Metsade majandamise küsimuses tõenäoliselt rohkem täpsustusi üldplaneeringu seletuskirja ei tehta. Selle seletuskirja versiooni alusel saate ee valmistada seisukohad, mida tulevases järelevalvemenetluses esitada. Linnavalitsus käesolevale meilile kirjalikku tagasisidet uute või täiendatud eepanekutega ei oota. Järelevalvemenetluses käsitletakse vaid neid arvamusi (eepanekud, vastuväited), millised esita tähtaegselt üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal. Samas aga on võimalik täiendatud seletuskirja ja kaardimaterjali põhjal MTÜ-l Roheline Läänemaa otsustada ja anda linnavalitsusele tagasisidet, kas soovite oma vastuväidete juurde jääda või vastuväidetest loobuda. Sellest tagasisidest sõltub ka RMK seisukoht. Haapsalu linna üldplaneeringu avaliku arutelu protokollid on lisatud Haapsalu Linnavolikogu Planeeringu- ja kommunaalkomisjoni protokolli juures. Samu on protokollid käesaadavad Haapsalu linna veebilehelt - hps://www.haapsalu.ee/uldplaneering Üldplaneeringu Haapsalu Linnavolikogu poolt 29.06.2023. a. vastu võetud ja avalikustatud versioon on Haapsalu linna veebilehel - hps://www.haapsalu.ee/uldplaneering Üldplaneeringu interakivne kaardirakendus ei ole hetkel enam vastu võetud üldplaneeringu dokumende juures, sest see on seoses täpsustuste sisse viimisega ajas muutunud. Üldplaneeringu joonised .pdf kujul on Haapsalu linna veebilehel vastu võetud üldplaneeringu seisuga. Üldplaneeringu interakivse kaardirakendusega saab siiski avalikult tutvuda, kuid teisel aadressi - hps://gis.haapsalu.ee/yp/. ÜP avaliku väljapaneku protokollidele ja täiendatud seletuskirjale vastavad täpsustused on kaardirakendusse kantud. Vastuväidetest loobumise korral palume MTÜ-lt Roheline Läänemaa tagasisidet 30 päeva jooksul. Lugupidamisega Helen Rammu Haapsalu Linnavalitsus Aselinnapea e-post: [email protected] telefon: 4724447 mob: +372 529 1959
HAAPSALU LINNAVALITSUS
Töö number: 2019_0047
Tellija Haapsalu Linnavalitsus
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]
Registrikood: 11255795
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 1 / 128
Algatamine: Haapsalu Linnavolikogu 28.09.2018 otsus nr 86
Lähteseisukohad: 11.2019
Töörühmad: 12.2019 – 12.2022
Mõttenope: 26.10. – 25.11.2019
Eelnõu avalik väljapanek: 15.07.2021 – 13.08.2021
Eelnõu avalikud arutelud: 02.09.2021 Ridala Põhikoolis ja 03.09.2021 Haapsalu Linnavalitsuses
Kooskõlastamine: 01.2023 – 02.2023
Vastuvõtmine: 06.2023
Avalik väljapanek: 07.-08.2023
Avalikud arutelud:
Ehituskeeluvööndi vähendamine:
Kehtestamine:
SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected]
www.skpk.ee
Esikaane foto: Markus Sein
25.10.2023 ja 26.10.2023
18.01.2024
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 2 / 128
Sisukord
Sissejuhatus ..................................................................................................................... 5
Planeeringu koostajad ...................................................................................................... 6
1. Visioon ja ruumilise arengu eesmärgid......................................................................... 7
1.1. Haapsalu linna visioon ja arengueesmärgid ...................................................................... 7
1.2. Asustuse arengueesmärgid ............................................................................................ 8
1.2.1. Haapsalu linnastu ruumilised arengueesmärgid .............................................................. 8
1.2.2. Haapsalu linna hajaasustatud piirkonna arengueesmärgid .............................................. 10
1.3. Taristu arengueesmärgid .............................................................................................. 10
1.4. Ettevõtluse arengueesmärgid ........................................................................................ 12
1.5. Loodus- ja kultuurikeskkonna säilitamine ja arengueesmärgid ........................................... 12
2. Maakasutus- ja ehitustingimused ............................................................................... 14
2.1. Tiheasustusalad ........................................................................................................... 15
2.2. Hajaasustusala ............................................................................................................ 16
2.3. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .................................................. 18
2.4. Piirkondlikud ehitustingimused ...................................................................................... 19
2.4.1. Ehitustingimused Haapsalu linnastu tiheasustusalal ....................................................... 20
2.4.1.1. Haapsalu muinsuskaitseala, selle kaitsevööndi ja holmide ehitustingimuste piirkond ....... 22
2.4.1.2. Haapsalu linnastu tuumala ehitustingimuste piirkond .................................................. 22
2.4.1.3. Paralepa ja Uuemõisa ehitustingimuste piirkond ......................................................... 25
2.4.2. Ehitustingimused Jõõdre ja Panga tiheasustusaladel ...................................................... 27
2.4.3. Ehitustingimused Herjava, Nõmme, Pusku, Mäeküla, Tanska ja Allika külade endiste
aiandusühistute maa-alal .................................................................................................... 29
2.4.4. Ehitustingimused uushoonestusaladel .......................................................................... 31
2.5. Maakasutus ................................................................................................................. 33
2.5.1. Elamu maa-ala ......................................................................................................... 33
2.5.2. Korterelamu maa-ala ................................................................................................. 34
2.5.3. Äri maa-ala .............................................................................................................. 35
2.5.4. Segafunktsiooniga maa-ala ........................................................................................ 36
2.5.5. Tootmise maa-ala ..................................................................................................... 36
2.5.6. Mäetööstuse maa-ala ................................................................................................ 38
2.5.7. Tehnoehitise maa-ala ................................................................................................ 38
2.5.8. Jäätmekäitluse maa-ala ............................................................................................. 39
2.5.9. Ühiskondliku hoone maa-ala ....................................................................................... 39
2.5.10. Sadama maa-ala ..................................................................................................... 40
2.5.11. Puhke- ja looduslik maa-ala ...................................................................................... 40
2.5.12. Parkide ja haljasalade maa-ala.................................................................................. 41
2.5.13. Avaliku supelranna maa-ala ...................................................................................... 42
2.5.14. Spordi- ja puhkeehitiste maa-ala ............................................................................... 42
2.5.15. Aianduse maa-ala.................................................................................................... 43
2.5.16. Kaitsealune maa-ala ................................................................................................ 43
2.5.17. Kalmistu maa-ala .................................................................................................... 43
2.5.18. Transpordi maa-ala ................................................................................................. 44
2.5.19. Riigikaitse maa-ala .................................................................................................. 44
3. Väärtuslikud alad ja piirangud .................................................................................... 45
3.1. Kultuuriväärtused ........................................................................................................ 45
3.1.1. Kultuurimälestised .................................................................................................... 46
3.1.2. XX sajandi arhitektuuripärandi objektid........................................................................ 46
3.1.3. Maaehituspärand ...................................................................................................... 47
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 3 / 128
3.1.4. Militaarpärand .......................................................................................................... 47
3.1.5. Haapsalu muinsuskaitseala ja muinsuskaitseala kaitsevöönd .......................................... 48
3.1.6. Haapsalu raudteejaama hoonete ansambli kaitsevöönd .................................................. 48
3.1.7. Miljööväärtuslik ala ................................................................................................... 49
3.1.7.1. Ala 1 - Holmidepealne ............................................................................................. 51
3.1.7.2. Ala 2 - Õhtu kallas, Kastinina ................................................................................... 52
3.1.7.3. Ala 3 - Endla – Kreutzwaldi tänava ümbruse puitasum ................................................ 53
3.1.7.4. Ala 4 - Uue – Koidula tänava ümbruse puitasum ........................................................ 54
3.1.7.5. Ala 5 - Õpetaja – Srtaadioni tänava elamurajoon ....................................................... 55
3.1.7.6. Ala 6 - Paralepa parkmets ....................................................................................... 55
3.1.7.7. Miljööväärtuslikud külakeskused .............................................................................. 55
3.1.8. Pärandkultuuri objektid .............................................................................................. 56
3.1.9. Looduslikud pühapaigad ............................................................................................. 57
3.1.9.1. Haapsalu linnas asuvad ajaloolised looduslikud pühapaigad ......................................... 58
3.2. Looduslikud väärtused .................................................................................................. 61
3.2.1. Kaitstavad loodusobjektid .......................................................................................... 61
3.2.1.1. Paralepa metsa kaitse alla võtmise eesmärk ja põhjendused ........................................ 62
3.2.1.2. Valgevälja metsa kaitse alla võtmise eesmärk ja põhjendused ..................................... 64
3.2.1.3. Kohaliku kaitse aluste metsade kaitse- ja kasutustingimused ....................................... 64
3.2.2. Vääriselupaigad ........................................................................................................ 68
3.2.3. Rohevõrgustik .......................................................................................................... 68
3.2.4. Linnahaljastus .......................................................................................................... 72
3.2.5. Väärtuslikud maastikud ............................................................................................. 73
3.2.5.1. Ilmekas vaatekoht ja teelõik .................................................................................... 76
3.2.6. Kõrgendatud avaliku huviga alad ................................................................................ 77
3.2.7. Väärtuslikud põllumajandusmaad ................................................................................ 79
3.2.8. Maavarad ................................................................................................................. 81
3.2.9. Rand ja kallas ........................................................................................................... 81
3.2.9.1. Ehituskeeluvöönd ................................................................................................... 82
3.2.9.2. Supelrand ja supluskoht .......................................................................................... 84
3.2.9.3. Üleujutusohuga alad ............................................................................................... 84
4. Tehniline taristu ......................................................................................................... 86
4.1. Transpordivõrgustik ..................................................................................................... 86
4.1.1. Sõiduteed ................................................................................................................ 86
4.1.1.1. Tee kaitsevöönd ..................................................................................................... 88
4.1.2. Avaliku kasutusega erateed ........................................................................................ 89
4.1.3. Raudtee ................................................................................................................... 90
4.1.4. Sadamad ................................................................................................................. 92
4.1.5. Jalgratta- ja jalgteed ................................................................................................. 93
4.1.6. Matkarajad ............................................................................................................... 93
4.1.7. Juurdepääsud ........................................................................................................... 96
4.1.8. Lennuväli ................................................................................................................. 97
4.1.9. Parklad .................................................................................................................... 97
4.2. Tehnovõrgud ............................................................................................................... 98
4.2.1. Elektrivarustus ......................................................................................................... 98
4.2.2. Valgustus ................................................................................................................. 99
4.2.3. Veevarustus- ja kanalisatsioon ................................................................................... 99
4.2.4. Sademeveesüsteemid .............................................................................................. 100
4.2.5. Tuletõrje veevarustus .............................................................................................. 101
4.2.6. Sidevarustus .......................................................................................................... 101
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 4 / 128
4.2.7. Soojavarustus ........................................................................................................ 102
4.2.8. Taastuvenergeetika ................................................................................................. 102
4.2.9. Maaparandussüsteemid ........................................................................................... 104
4.2.10. Jäätmemajandus ................................................................................................... 105
5. Lisateemad ............................................................................................................... 106
5.1. Maakonnaplaneeringu täpsustamine ............................................................................. 106
5.2. Asustusüksuse piiride muutmine .................................................................................. 106
5.3. Kliimamuutustega arvestamine .................................................................................... 107
5.4. Müra ja õhusaaste ..................................................................................................... 108
6. Üldplaneeringu elluviimine ....................................................................................... 110
6.1. Üldplaneeringu elluviimiseks vajalikud jätkutegevused ................................................... 110
7. Üldplaneeringule koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise kokkuvõte ..... 112
8. Olulise kesskonnamõju seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavad indikaatorid .. 121
9. Mõisted..................................................................................................................... 123
Lisad:
Lisa 1. Üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe ja katastriüksuse sihtotstarvete seosed,
Skepast&Puhkim OÜ, 2022
Lisa 2. Haapsalu linna üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimused Haapsalu muinsuskaitsealale
ja selle kaitsevööndile, Ülla Paras (Tegevusluba nr VS 1001/2018), 2024
Lisa 3. Haapsalu linna liikuvusuuring (analüüs Haapsalu linna üldplaneeringu koostamiseks),
Skepast&Puhkim OÜ, 2020
Lisa 4. Haapsalu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne,
Skepast&Puhkim OÜ, 2022
Lisa 5. Haapsalu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK, Skepast&Puhkim OÜ, 2019
Lisa 6. Ülevaade Haapsalu linnast (üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK lisa 2)
Skepast&Puhkim OÜ, 2019
Lisa 7. Haapsalu linna ettevõtluse analüüs (analüüs Haapsalu linna üldplaneeringu
koostamiseks), Skepast&Puhkim OÜ, 2020
Lisa 8. Interaktiivne kaardirakendus „Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud“, Haapsalu
Linnavalitsus, 2023. Keskkonnaameti otsus ehituskeeluvööndi vähendamise kohta
18.01.2024.
Lisa 9. Keskkonnamüra hinnang. Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ keskkonnamõju
strateegilise hindamise alusuuring, Skepast&Puhkim OÜ, 2020
Lisa 10. Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine „Korduva üleujutusega ala piiri määramise
ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring, Maves OÜ, 2019
Lisa 11. Rohevõrgustiku ettepanekud Haapsalu linnas, Skepast&Puhkim OÜ, 2020
Joonised: • Üldplaneeringu interaktiivne kaardirakendus
• Joonis 1 Põhijoonis M 1:20 000
• Joonis 2 Põhijoonis. Haapsalu linnastu väljavõte M 1:5000
Üldplaneering on avalikkusele kättesaadav Haapsalu Linnavalitsuse veebilehel https://www.haapsalu.ee/uldplaneering
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 5 / 128
Sissejuhatus
Haapsalu linn kui omavalitsus asub Lääne-Eestis Läänemere rannikul umbes 100 km kaugusel
pealinnast Tallinnast. Haapsalu on kolmest küljest merega piiratud 271,82 km² suurune linn.
Haapsalu linna territooriumil asub 1 linn, 2 alevikku ja 56 küla. Linna koosseisu kuulub ka 78 saart
ja laidu, millest suurim on Tauksi (2,5 km²) ja ainsana asustatud Hobulaid (0,75 km2). Haapsalu
toimepiirkonna (varem eraldi Haapsalu linn ja Ridala vald) keskuslinn Haapsalu on ühtlasi ka
maakondlik keskus1.
Käesolev üldplaneering on koostatud kogu Haapsalu linna kui omavalitsuse territooriumi kohta ja on
üks kohaliku omavalitsuse arengu suunamise alusdokumente. Üldplaneering annab ruumilise
väljundi arengukavas seatud strateegilistele eesmärkidele. Kui arengukava vastab küsimustele miks
ja mida, siis üldplaneeringu ülesandeks on vastata küsimustele, kus ja kuidas. Üldplaneeringuga
määratakse tulevikku suunatud pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid ja täpsemad tingimused,
mille kaudu neid eesmärke ellu viiakse. Üldplaneeringus seatud kokkulepped ja reeglid on aluseks
kohaliku omavalitsuse ruumiotsustele ning elanike ja ettevõtete tegevusele.
Üldplaneeringule andis sisendi samaaegselt läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine
(edaspidi KSH), mille käigus analüüsiti erinevaid keskkonnaaspekte üldplaneeringu koostamisel, et
tagada linna jätkusuutlik ja tasakaalustatud ruumiline areng. KSH läbiviimise käigus kirjeldati,
analüüsiti ja hinnati üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid olulisi keskkonna-,
majanduslikke-, sotsiaalseid- ning kultuurilisi mõjusid, tehti ettepanekud soodsaima
lahendusvariandi valikuks ning kavandati meetmed strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega
kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. KSH ettepanekud on
integreeritud üldplaneeringu teemavaldkondadesse ning mõjuhindamise tulemusi on arvestatud
maakasutus- ja ehitustingimuste jms põhimõtete väljatöötamisel. KSH aruanne on üldplaneeringu
lisa.
Üldplaneering on koostatud asjakohaseid õigusakte, planeeringuid, strateegiaid, arengukavasid jms
dokumente arvestades. Samuti on lahenduse aluseks hea planeerimise tava, üldplaneeringu
lähteseisukohad, asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad ja ettepanekud ning üldplaneeringu
töögrupi ja kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsused.
Ülevaade Haapsalu linna kui omavalitsuse olemasolevast olukorrast kajastub üldplaneeringu Lisas 6.
1 Haapsalu linna arengukava 2023-2036
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 6 / 128
Planeeringu koostajad
Haapsalu Linnavalitsus
Helen Rammu Aselinnapea
Maarja Toomemäe Linnaarhitekt (alates 02.2021 – 02.2023)
Anu Joost
Alice Laanemägi
Linnaarhitekt (kuni 06.2020)
Planeeringuspetsialist (alates 06.2023)
Anu Ulm Maanõunik (kuni 08.2023)
Marju Kohtring Maaspetsialist
Peep Aedviir Linnageodeet
Ülla Paras Arenguspetsialist
Sirli Vaksmann Majandus- ja taristunõunik (kuni 11.2022)
Remi Treier Keskkonnaspetsialist (kuni 12.2021)
Sandra Gaškov
Briti Klimberg
Linnakeskkonnaspetsialist (kuni 03.2023)
Linnakeskkonnaspetsialist (alates 03.2023)
Aivar Sein Ehitusnõunik
Madis Raudsepp Linnavara spetsialist (kuni 01.2023)
Tõnu Tammesalu Ehitusjärelevalve spetsialist
Ailar Ladva Linnakeskkonna nõunik (kuni 12.2021)
Skepast&Puhkim OÜ
Anni Konsap Projektijuht ja planeerija (Ruumilise keskkonna
planeerija, tase 7. EPÜ 07.04.2021)
Kadri Vaher Planeerija (Ruumilise keskkonna planeerija,
tase 7. EPÜ 17.10.2017)
Kairi Mänd Planeerija
Ivan Gavrilov Arhitekt-planeerija
Piret Kirs Maastikuarhitekt, rohevõrgustiku ekspert (EMÜ
Maastikuarhitektuur 2001)
Kati Kraavi GIS-spetsialist ja kartograaf
Eike Riis
Moonika Lipping
Raimo Pajula
Jüri Hion
Hendrik Puhkim
Keskkonnaekspert (TRÜ Bioloogia 1987.
Keskkonnamõju hindamise litsents nr
KMH0154, Keskkonnamõju strateegilise
hindamise juhteksperdi tunnistus nr KSH007)
Keskkonnaekspert
Keskkonnaekspert
Keskkonnaekspert
Keskkonnaekspert
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 7 / 128
1. Visioon ja ruumilise arengu eesmärgid
Haapsalu linna visioon ja ruumilise arengu eesmärgid põhinevad maakonnaplaneeringutel,
maakonna arengustrateegial, linna arengukaval ning üldplaneeringu koostamise käigus selgunud
ruumilistel vajadustel.
Üldplaneering seab Haapsalu linna ruumilise arengu eesmärgid järgnevaks 10 aastaks, vajadusel ka
pikemaks ajaks.
1.1. Haapsalu linna2 visioon ja arengueesmärgid
Üldplaneering annab ruumilise väljundi linna arengukavas määratletud strateegilisele
arenguvisioonile. Sellest tulenevalt on üldplaneeringu eesmärgiks ruumiliste eelduste loomine
moodsa elukeskkonnaga keskkonnasõbraliku omavalitsuse arenguks, kus on säilinud
miljööväärtuslik linnakeskkond, mitmekesise looduse ja piirkondliku omapäraga maapiirkond ning
kus avalikud teenused on elanikele kodust kättesaadavas kauguses3
Visiooni elluviimiseks on üldplaneeringus sõnastatud Haapsalu linna ruumilise arengu eesmärgid, mis
andsid kaalutluse piirid üldplaneeringu lahenduse väljatöötamiseks, andes suunised maakasutuse-
ja ehitustingimuste kavandamiseks, väärtuste määratlemiseks, kuid on aluseks ka üldplaneeringu
hilisemaks elluviimiseks.
Haapsalu linna ruumilise arengu eesmärgid on:
• Kogu linna ühtse ruumilise terviknägemuse kujundamine, mis võtab arvesse erinevaid
eluvaldkondi ning linnaliste ja maaliste piirkondade eripära.
• Erinevate elamisviiside võrdne väärtustamine – linnalised asulad ja traditsioonilised külad – ja
nende säilimise tagamine, sh:
o Linnalise asustusega alade kompaktsuse tõstmine ja hoonestuse tihendamine, sh Paralepa
aleviku, Haapsalu linna kui asustusüksuse ja Uuemõisa aleviku ühendamine terviklikuks
linnastuks.
o Maalises piirkonnas külade eripärase hoonestuslaadi ning hajaasustusele iseloomuliku
asustustiheduse säilitamine.
• Järjepidevuse ja kooskõla tagamine kehtivate ruumiliste väärtuste ja põhimõtete säilimise ning
uues omavalitsuses ühtselt kokkulepitud väärtuste osas.
• Mitmekesise, hästi sidustatud ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamise soodustamine,
säilitades samal ajal olemasoleva loodus- ja ehitatud keskkonna väärtusi.
• Kasutusest välja langenud väärtuslike alade ja hoonete uuesti kasutusele võtmise eelistamine
uute alade hõivamisele.
• Linna erinevate piirkondade ühendusvõimaluste ja jätkusuutliku transpordikorralduse
tagamine, sh raudteeühendusega arvestamine (tööstuspiirkondade toimivuse tagamiseks),
kergliiklusteede ja väikesadamate võrgustiku arendamine. Pikas perspektiivis võimaliku
Haapsalu-Noarootsi püsiühenduse ja Haapsalu linna ümbersõidu lahendus.
• Rannikupiirkondades eelduste loomine läbimõeldud puhkemajanduse, elamumajanduse ja
osaliselt ka ettevõtluse arendamiseks.
2 Käesolevas üldplaneeringus käsitletakse Haapsalu linnana Haapsalut kui omavalitsusüksust. Haapsalu linna kui
asustusüksuse käsitlemisel kasutatakse sõnastust „asustusüksus Haapsalu linn“ või Haapsalu linnastu, kui käsitletakse Haapsalu linna kui asustusüksust koos Uuemõisa ja Paralepa alevikega. 3 Haapsalu linna arengukava 2023-2036.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 8 / 128
• Elektri- ja soojusenergia ning muu teenindava taristu kättesaadavuse tagamine nii maalistes
kui ka linnalistes piirkondades.
• Loodus- ja kultuurikeskkonna, sh rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike ning üksikobjektide
säilimise ja väärtustamise tagamine.
• Otsuste tegemisel üldplaneeringuga seatud pikaaegsest strateegilisest plaanist lähtumine.
Ruumilise arengu eesmärkide elluviimiseks on üldplaneeringus:
• määratud planeeringuala kasutamis- ja ehitustingimused, sh projekteerimistingimuste
andmise aluseks olevad tingimused;
• määratletud väärtused ja piirangud, mis on lähtekohaks erinevate piirkondade arendamisel või
väärtuste säilitamisel;
• määratud maakasutuse juhtotstarbed;
• antud suunised transpordi- ja muu tehnilise taristu arendamiseks;
• lahendatud teised üldplaneeringu ülesanded, et luua ruumilised eeldused linna strateegiliseks
arenguks.
1.2. Asustuse arengueesmärgid
Omavalitsusüksusest Haapsalu linn kujunes pärast Haapsalu linna ja Ridala valla ühinemist
omanäoline haldusterritoorium, kus linna koosseisu kuulub nii Haapsalu linnastu (koos Paralepa ja
Uuemõisa alevikega) kui ka hajaasustatud piirkond traditsiooniliste külade ja maapiirkondadele
omase hoonestuslaadiga. Seetõttu tuleb Haapsalu linnas võrdselt väärtustada erinevaid elamisviise,
tagada nende koostoimimine ning omavaheline sidusus. Ääremaastumise vältimiseks on oluline
ühendada Haapsalu linna lõunaosa heade transpordiühendustega (esmajärjekorras ühistransport ja
kergliiklus) Haapsalu linnastu ning lähiasulatega (Rohuküla, Jõõdre küla, Panga küla).
Haapsalu linna asustuse paiknemist ja tihedust on ajalooliselt mõjutanud ning mõjutab ka edaspidi
transpordikoridoride paiknemine – Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee ning 1995. aastal lõpetatud
rongiliiklusega, kuid üldplaneeringu koostamise ajal rongiliikluse taastamiseks projekteerimisel olev
Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee.
1.2.1. Haapsalu linnastu ruumilised arengueesmärgid
Haapsalu linnastu, mis moodustub koostoimivatest asustusüksusest Haapsalu linn, Paralepa ja
Uuemõisa alevikust, on nii maakondlik keskus kui ka toimepiirkonna keskus. Toimepiirkonna
keskusena ja maakondliku keskusena näeb seda ka Lääne maakonnaplaneering. Siia koonduvad
enamus töökohti, haridusasutusi, avaliku sektori ja erasektori pakutavad teenused, transpordi
sõlmpunktid. Keskusesse liiguvad maakonna elanikud igapäevaselt kõige enam töö- ja haridusalaselt
ning teenuste tarbimiseks. Asustusüksusena on Haapsalu linn ka suurim ja tähtsaim ühistranspordi
sõlmpunkt.
Haapsalu linnastu suhteliselt piiratud territoorium (vt Joonis 1) pakub siiski võimalusi linnaruumi
täiendamiseks ja alakasutatud piirkondade arendamiseks. Haapsalu linnastu areng on suunatud
kompaktse tuuma lähiümbrusesse ning arengusuunad jagunevad peamiselt uuteks arendusaladeks
ja juba väljakujunenud linnatuuma ümberkorraldamiseks. Uuteks võimalikeks arendusaladeks
Haapsalu linnastu tuumas on holmid. Viimased pakuvad lisaks elamuarendusele potentsiaali ka äri-
ja puhkemajanduse edendamisele. Haapsalu linnastu keskuse positsiooni tugevdaks Lossiplatsi
väljaarendamine jagatud ruumi põhimõttele tuginevaks keskväljakuks.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 9 / 128
Joonis 1. Haapsalu linnastu tuum on piiratud raudtee(tammi) ja Randsalu ojaga
Potissepa arendusala (vt Joonis 2) on käesoleva üldplaneeringu koostamise ajal osa Haapsalu
idaosa alakasutatud piirkonnast. Ala piirab läänest väljakujunenud linnaruum, lõunast Lepapark ja
idast rohevõrgustiku analüüsi4 tulemusena pakutav uus puhkekoridor. Puhkekoridor on ühtlasi ka
oluliseks kohalikuks rajaks, mis peab toetama kergliiklusühendust Haapsalu vanalinna ning Uuemõisa
vahel. Kuna ala on ümbritsetud suhtelisest homogeense elamupiirkonnaga, on tähtis selle
arendamise puhul pöörata tähelepanu funktsionaalsele mitmekesisusele, võimaldades uues asukohas
loodus- ja linnaväärtustest kasu saada nii elamutel kui avalikel funktsioonidel. Sellist segakasutust
toetab ühelt poolt asukoht transiitliiklusest eemal potentsiaalselt meeldivas elukeskkonnas, ja teiselt
poolt oluliste liikluskoridoride lähedus, nagu Metsa tänav ja uus puhkekoridor, kus on võimalik ja
vajalik eelistada kergliiklust.
Joonis 2. Uue puhkekoridori ja arendusala ettepanek Lepapargi ja Krahviaia vahel
Paralepa alevik on linnaruumiliselt osa Haapsalu linnastust, moodustades Haapsalu linnastu tuuma
(vt Joonis 1) äärelinnalise osa. Paralepa alevikus tuleb asetada fookus Paralepa tee arenduste
4 Alusanalüüs „Haapsalu linna rohevõrgustik“, Skepast&Puhkim OÜ, 2020
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 10 / 128
realiseerumisele, kergliikluse ühenduste parendamisele ja Paralepa metsa säilitamisele võimalikult
looduslikuna, kuid siiski puhkevõimalusi loovana. Paralepa alevikus tuleb säilitada aedlinnalik miljöö,
mis jälgib väljakujunenud kinnistu suurust, hoonestusviisi ja ehitusmahte.
Uuemõisa aleviku peamised arendusalad on Tallinna maanteest lõunasse jääv perspektiivse
raudteepeatuse ümbrus koos korterelamute ning Haapsalu Kutsehariduskeskusega, ajaloolise
keskuse Uuemõisa mõisa ja mõisapargi ümbruses ning äri- ja tootmispiirkond Tallinna maantee
vahetus ümbruses. Kutsehariduskeskuse ümbrus koos potentsiaalse raudteepeatusega omab selgelt
piirkonna keskuse potentsiaali, millele vastava miljöö loomiseks piisaks avaliku ruumi lahenduse, sh
katendite, valgustuse, välimööbli, haljastuse jms, kvaliteetsest väljatöötamisest.
1.2.2. Haapsalu linna hajaasustatud piirkonna arengueesmärgid
Väljaspool Haapsalu linnastut tuleb soodustada ja säilitada külade eripärast hoonestuslaadi,
külatraditsioone ning säilitada paikkondade ajaloolist identiteeti. Kompaktsemad hoonestusalad on
võimalikud endistes väljakujunenud külakeskustes, aiandusühistutes ning uushoonestusaladel.
Ülejäänud hajaasustuses peab ka pikas perspektiivis olema tagatud hajali elamise põhimõte – metsa-
ja põllualad, mis vahelduvad hajusalt paiknevate hoonetega. Tagatud on hajaasustusele iseloomulik
mitmekesine elukeskkond – soodustatud on ettevõtluse arendamine, täisväärtuslikud
elamupiirkonnad ning puhkevõimalused nii kohalikele elanikele kui ka piirkonna keskuse elanikele ja
külalistele. Samas on ka kõige kaugemad omavalitsuse piirkonnad ühendatud heade
transpordiühenduste abil Haapsalu linnastuga, tagades hariduse, töökohtade, teenuste
kättesaadavuse ja transpordiühendused naaberomavalitsuste ning kaugemate piirkondadega.
1.3. Taristu arengueesmärgid
Transpordi- ja muu tehniline taristu ei ole eesmärk omaette. Igasugune taristu peab alati toetama
teiste valdkondade – äri ja tootmine, puhkevõimalused, elamupiirkonnad – toimimist ja
arenguvõimalusi.
Haapsalu linn on nüüdisaegse ökonoomse infrastruktuuriga piirkond, mis tagab kvaliteetse elu- ja
ettevõtluskeskkonna säilitades looduse mitmekesisuse ja omapära loodusressursse säästlikult
kasutades.
Haapsalu linnas jaguneb taristu areng kaheks – ühendused Haapsalu linnast väljapoole jäävate
piirkondadega ning Haapsalu linna sisesed ühendused. Olenemata ühendussuunast, peab transport,
elekter, soojusenergia olema jätkusuutlik, keskkonnasõbralik ning lähtuma teiste valdkondade
arenguvajadustest.
Transpordi arengus on prioriteetseim Haapsalu linna ühendamine Tallinna suunal raudteeühenduse
abil. See toob Tallinna ja selle lähiümbruse aegruumiliselt Haapsalu linnale lähemale, hoogustades
raudteelähedaste piirkondade arengut, seda nii ettevõtluse arendamisel kui ka uute
elamupiirkondade kasutuselevõtul. Haapsalu linna kui hea miljöö ja elukeskkonnaga piirkonna
väärtus elamupiirkonnana kasvab.
Transpordikoridoride paiknemine illustreerib vajadust Haapsalu linna lõunapoolsemate piirkondade
ühenduste parandamiseks Haapsalu linnastu ja seeläbi Eesti teiste piirkondadega.
Haapsalu linnastus on peamised transpordi sõlmpunktid Lossiplats, Kaubamaja ristmik Tallinna
maantee ja Posti tänava ristmikul, Raudteejaama ümbrus ning Haapsalu põhikooli esine. Transpordi
sõlmpunktides peab linnaruum arenema kvaliteetseks ning inimmõõtmeliseks, arvestades
esmajärjekorras jalakäijate ja kergliiklejate ning ühistranspordi vajadusi.
Perspektiivis on kaubavedudeks ühendatud ka Kiltsi lennuväli ning Rohuküla sadam. Viimane vajab
sadama ümberehitust, et kaubajaam alale ära mahuks.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 11 / 128
Joonis 3. Peamised Haapsalu linna teiste piirkondadega ühendavad perspektiivsed
raudtee- ja maanteekoridori alternatiivid
Haapsalu linna siseste ühenduste puhul on Haapsalu linnastu ja hajaasustatud piirkonnad
perspektiivis ühendatud ennekõike kvaliteetse ja läbimõeldud jalgratta- ja jalgteede võrgustiku ning
ühistranspordi abil. Jalgratta- ja jalgteed ühendavad elamupiirkondi (Rohuküla, Jõõdre, Panga,
Herjava ning Linnamäe ja Taebla Lääne-Nigula vallas) peamiste tööandjatega, teenustega ning
kaugemaid piirkondi ühendava ühistranspordivõrgustikuga. Ka ühistransport on üles ehitatud nn
etteveo põhimõttest lähtudes – kohalik ühistransport tagab haridusasutuste, töökohtade ja teenuste
kättesaadavuse ning sidususe kaugemate piirkondadega teiste hulgas ka raudteeühenduste kaudu.
Haapsalu linnastus on rajatud sidus jalgratta- ja jalgteede võrgustik, mis tagab jätkusuutlikud
ühendused mistahes linnastu piirkonnaga. Autoliikluse osakaalu on vähendatud (tänu jalgratta- ja
jalgteede võrgusiku edasiarendamisele), ennekõike miljööväärtuslikus Haapsalu vanalinnas.
Haapsalu linna mereäärsetes piirkondades on rajatud väikesadamate võrgustik ja/või
mitmekesistatud sadamates pakutavaid teenuseid Haapsalu linnast Matsalu laheni (Haapsalu
sadamad, Rohuküla sadam, Puise sadam jt), et soodustada puhkevõimalusi ja ka turismi neis
paikades. Haapsalu-Noarootsi püsiühenduse rajamine ühendab omavahel Haapsalu linnastu ning
Noarootsi piirkonna, suurendades esmajärjekorras Haapsalu linna elanike võimalusi Lääne-Nigula
valla puhkepiirkondade (Roosta, Nõva ja Peraküla rannad, männimetsad) külastamiseks.
Vastassuunaliselt suurendab Noarootsi püsiühendus teenuste tarbimist, töökohtade kättesaadavust
naabervalla elanikele. Noarootsi püsiühendus omab potentsiaali piirkonna turismi edendamiseks ja
piirkonna müümiseks mitmekülgse ja eriilmelisi võimalusi pakkuvana5.
Elektrienergia kättesaadavus on tagatud nii maalistes kui ka linnalistes piirkondades. Haapsalu
linnas pannakse rõhku taastuvate energiaallikate, ennekõike päikeseelektrijaamade
kasutuselevõtuks. Haapsalu linn toodab avalikeks teenusteks (nt tänavavalgustus, valitsusasutused,
koolid, kultuurimaja vms) vajaliku elektrienergia esmajärjekorras taastuvatest energiaallikatest.
Soojusenergia ja veevärgi kättesaadavus on tiheasustatud aladel üldjuhul tagatud tsentraalsetest
süsteemidest.
5 Käesoleva üldplaneeringuga ei ole reserveeritud maa-ala Haapsalu-Noarootsi püsiühenduse kavandamiseks. Üldplaneering seab strateegilise vajaduse teha üldplaneeringu eluea jooksul (10+ aastat) koostööd Transpordiameti ja Lääne-Nigula vallaga püsiühenduse võimaluste väljaselgitamiseks.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 12 / 128
1.4. Ettevõtluse arengueesmärgid
Kohalik ettevõtlus on iga piirkonna arengumootor, kuna tagab töökohtade olemasolu, mis omakorda
edendab paiga atraktiivsust elukeskkonnana, tõmbab ligi erinevaid teenuseid, kasvab potentsiaal
puhkemajanduse edendamiseks.
Haapsalu linn on kaasaegse ja mitmekülgse ettevõtluskeskkonnaga omavalitsus, kus on ruumi nii
jätkusuutlikule suurtootmisele, nutikatele töökohtadele, puhke- ja loomemajandusele. Selleks on
ettevõtjate vajadustele lähtuvalt6 edasi arendatud olemasolevaid tootmisalasid ning tehtud
võimalikuks teenuste, loomemajanduse ja muu äritegevuse arendamist ka polüfunktsionaalsetel
keskusaladel – Haapsalu linnastus ja teistel tiheasustusaladel.
Haapsalu ettevõtluse arengumootoriks on transpordiühendused – maantee ja raudtee, lisaks
ühendus saartega ning perspektiivne Noarootsi püsiühendus. Transpordikoridoride arendamine loob
lisandväärtust ettevõtluse arengule, mistõttu on ka peamised äri- ja tootmisalad kavandatud just
nimelt nende transpordikoridoride sõlmkohtadesse – Uuemõisa alevik, Tööstuse tänava äärne ala
Lihula mnt väljasõidul Haapsalu linnas ning Kiltsi tööstusala Kiltsi külas. Viimane on üldplaneeringuga
kavandatud segafunktsiooniga maa-alaks, andes võimaluse nii ettevõtluse arendamisele kui ka soovi
korral elamuarendusele, kui ala arendamine tööstusalana ei realiseeru.
Haapsalu linna pikk ja mitmekesine mererannik soosib puhkemajanduse, sh väikesadamate ja nende
pakutavate teenuste, erinevate majutusasutuste ja elamusturismi teenuste arendamist nii maal kui
ka merel. Ettevõtluse arendamist väljaspool tiheasustusalasid toetavad head transpordi- ja
energiaühendused, sh kaugemate piirkondadega turismikoostöö edendamiseks.
1.5. Loodus- ja kultuurikeskkonna säilitamine ja arengueesmärgid
Haapsalu on rikkalike ja kaitstud loodusväärtustega atraktiivne mereäärne piirkond, kus on hästi
välja arendatud sadamate, puhke- ja supluskohtade võrk, hästi hoitud ja aktiivseks puhkuseks
kasutatavad rohealad ja rohetaristu. Omavalitsusüksuse lõunaosas asub Matsalu rahvuspark, mis on
Euroopa üks tähtsaim kaitsealune märgala ning tuntud turismisihtkoht. Loodus- ja kultuurikeskkonna
säilimine ja väärtustamine on kaalutluse aluseks kõikide arendusotsuste tegemisel, kuna on võtmeks
nii hea elukeskkonna loomisel, mis omakorda tähendab Haapsalu linna elanike arvu säilitamist ning
mõõdukat kasvu, kui ka puhkemajanduse baasvajaduseks.
Haapsalu linn on ajalooline kuurortlinn, mille oluliseks väärtuseks on asumine mere ääres. Tulevikus
sooviks Haapsalu olla rohkem avatud „näoga mere poole“, mistõttu tuleb kõikide tegevuste
kavandamisel mererannal või selle vahetus läheduses tagada avatus ja juurdepääs merele ning
merelt ja soodustada ranniku kasutust.
Haapsalu linnas on hoitud kogukondadele olulised metsad, merekallas ja märgalad, mis võimaldavad
kohalikele mitmekülgseid puhkevõimalusi ning külalistele võimalusi Haapsalu linnale iseloomulike
loodus- ja kultuuriväärtuste tutvustamist.
Haapsalu linna pikk ajalugu7 ning erinevate ajastute mõju (kuurortide kõrgaeg, maailmasõjad,
nõukogude periood ja selle militaarpärand) peegeldub piirkondade ehituslaadis, kaitstavate objektide
säilitamises ja järjepidevas parendamises ning kultuuriväärtuslike alade ja objektide
kasutuselevõtus, mis võimaldab pärandit edasi hoida ja tutvustada. Piirkondadele iseloomulike
ehitiste või alade väljatoomine võimaldab säilitada piirkondade eripära, säilitada ja jätkata kohalikku
ehituspärandit ja traditsioone.8
6 Haapsalu linna ettevõtluse analüüs (analüüs Haapsalu linna üldplaneeringu koostamiseks), Skepast&Puhkim OÜ 2020 7 Haapsalu linn sai linnastaatuse aastal 1279. 8 Vt ka „Haapsalu linna üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimused Haapsalu muinsuskaitsealale, selle kaitsevööndile“. Ülla Paras, Haapsalu, 2024. Vt lähemalt https://www.haapsalu.ee/uldplaneering
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 13 / 128
Looduskeskkonna eripära säilimine kultuuriväärtuste kõrval aitab kaasa nii ökoloogilise kui ka
kultuurilise keskkonna säilimisele ning Haapsalu linnale hea võimaluse eristumiseks ja enda
tutvustamiseks nii lähematele kui ka kaugematele külalistele.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 14 / 128
2. Maakasutus- ja ehitustingimused
Maakasutus- ja ehitustingimuste määratlemisel on üldplaneeringu koostamisel arvestatud ennekõike
varem koostatud üldplaneeringuid9 ja nende rakendamisel ilmnenud probleeme, kuid ka säilitamist
vajavaid põhimõtteid ning üldplaneeringu alusuuringuid. Nii maakasutuse- kui ka ehitustingimuste
määratlemisel on rõhk paindlikkusel – numbriliste väärtuste puudumisel (nt kõrguspiirangud,
maaüksuse miinimumsuurus vms) tuleb ennekõike lähtuda olemasolevast olukorrast (ehitusmahud,
katastriüksuste suurused), antud üldplaneeringus kirjeldatud üldtingimustest ning väärtustest ja
piirangutest.
Maakasutuse puhul on üldplaneeringu lisana (Lisa 1) esitatud planeeritud maakasutuste
juhtotstarvete ja katastrisihtotstarvete seoste tabel, mis ilmestab juhtotstarvete sisu – millised
katastriüksuse sihtotstarbed on lubatud üldplaneeringus toodud juhtotstarvete puhul. See on vajalik
üldplaneeringu eluea vältel vajaliku paindlikkuse tagamiseks, et vähendada halduskoormust,
ebavajalikku detailplaneeringu koostamist ning piirkondade mitmekesistamist.
Maakasutuse rakendamisel kehtib põhimõte – kui juhtotstarve on üldplaneeringus määratud, tuleb
ala elluviimisel lähtuda üldplaneeringus toodud maakasutuse juhtotstarbest, piirkondlikest
ehitustingimustest ning teistest piirkonnas olemasolevatest väärtustest ja kehtivatest piirangutest
(sätestatud üldplaneeringu ptk 3). Kui juhtotstarve ei ole üldplaneeringuga määratud, tuleb
omavalitsusel sihtotstarbe määramisel (läbi detailplaneeringu, projekteerimistingimuste või
omavalitsuses üksikotsuse) lähtuda üldplaneeringus seatud tingimustest, alal väljakujunenud ehitus-
ja hoonestuslaadist, valdavast tegevusest piirkonnas, piirkondlikest ehitustingimustest ning teistest
piirkonnas olemasolevatest väärtustest ja kehtivatest piirangutest.
Ehitustingimuste määratlemisel on seatud üldised ehitustingimused, mis kehtivad nii tihe- kui ka
hajaasustusaladel, eraldi ehitustingimused tihe- ja hajaasustusele ning piirkondlikud
ehitustingimused, mis kehtivad konkreetsetes asulates või üldplaneeringuga määratletud
piirkondades (vt ptk 2.4.).
ÜLDISED TINGIMUSED
• Uue hoone kavandamisel peab arvestama selle asukohast tulenevate väärtuste ja piirangute,
lähiala planeeringute ja projektidega ning see peab moodustama ruumilise terviklahenduse nii
kavandataval alal kui ka piirkonnas laiemalt.
• Uue hoone asukoha kavandamisel tuleb lähtuda aja jooksul välja kujunenud
asustusstruktuurist ja hoonestuslaadist ning olemasolevast ehitusjoonest, kui see on säilinud
või tajutav.
• Katastriüksuste struktuur peab järgima väljakujunenud olukorda ja teede paiknemist.
Moodustatavad katastriüksused peavad olema mõistliku kuju ja jaotusega. Vältida pikki ja
kitsaid või teravnurkadega katastriüksusi.
• Uue hoone ehitamisel või olemasoleva hoone laiendamisel/rekonstrueerimisel tuleb rajatav
hoonemaht ja hoonelaad sobitada ümbritsevasse keskkonda. Järgida tuleb juba välja
kujunenud traditsioonilisi arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, sh ehitusmahtusid.
• Soojasaarte tekke vältimiseks tuleb jõudumööda vahetada olemasolevate parklate asfaltkate
heledat tooni sillutiskiviga ning liigendada suuremad parklad haljastusega.
• Tehniline taristu (teed, elektriliinid jms) peab olema kavandatud võimalikult maakasutust
säästvalt (nt koridoride ühildamine, maakasutuse killustatuse vältimine) ning vältima
piirkonna ilme olulist muutmist. Uute arendusalade kavandamisel tuleb lähtuda olemasolevast
9 Haapsalu linna üldplaneering (kehtestatud 24. november 2006) ning Ridala valla üldplaneering (kehtestatud 18. veebruar 2010).
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 15 / 128
transpordivõrgustikust ja tehnovõrkudest ning olemasolevate võrkudega ühendamise
võimalustest.
• Ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada looduskaitseliste piirangutega, sh Natura
elupaikade paiknemisega. Natura elupaikadega piirnevatel aladel tuleb läbi viia
mõjuhindamine, kuna ehitustegevus väljapool Natura elupaiku, võib mõjutada elupaiga
soodsat seisundit.
2.1. Tiheasustusalad
Haapsalu linna üldplaneeringus on tiheasustusalad10 määratud kui linnas ja alevis ning alevikus ja
külas selgelt piiritletav kompaktse asustuse ja hoonestusega ala. Tiheasustusalasid iseloomustab
enim mitmekesisus – erinevate eluvaldkondade kooseksisteerimine ruumis, hoonete ja asustuse
tihedus, valdavalt kesksete võrkude olemasolu või nende rajamine pikas perspektiivis.
Tiheasustusalad käesoleva üldplaneeringu tähenduses on võrdsustatud üldplaneeringu koostamise
ajal kehtiva looduskaitseseaduse tähenduses „tiheasustusalaga“.
Haapsalu linna üldplaneeringuga on tiheasustusalana määratud järgmised piirkonnad
(üldplaneeringu põhijoonisel ja kaardirakenduses näidatud piirides):
• Haapsalu linnastu (vt Joonis 4), st Haapsalu linn kui asustusüksus koos Paralepa aleviku ja
Uuemõisa alevikuga ning aladega Valgevälja ja Uuemõisa külades;
• Jõõdre küla keskus;
• Panga küla keskus.
10 Tiheasustusala ei võrdu detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik juhtudel, mis on sätestatud ptk-s 2.3. ning aladel, mis tulenevad planeerimisseadusest.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 16 / 128
Joonis 4. Tiheasustusala Haapsalu linnastus
2.2. Hajaasustusala
Hajaasustusala on ala, mis jääb väljapoole üldplaneeringuga määratud tiheasustusalasid,
uushoonestusalasid ning endiseid aiandusühistuid11.
Hajaasustusalal on maalise iseloomuga asustus, metsa- ja põllualad, mis vahelduvad hajusalt
paiknevate hoonetega. Kompaktsema hoonestusega alad on hajaasustuses väljakujunenud
külakeskused. Külakeskustel on aja jooksul väljakujunenud iseloomulik külatüüp – nt ridaküla motiiv
Haeska külas, klassikaline sumbküla Kiideva Kalakülas. Hajaasustusalal ei ole üldjuhul elamumaa
maakasutuse juhtotstarbeid määratud, v.a uushoonestusaladel ja endiste aiandusühistute maa-
aladel. Muud asjakohased olemasolevad ja kavandatud juhtotstarbed (tootmine, äri, ühiskondlikud
hooned, mäetööstus, riigikaitse jm) on hajaasustusalal üldjuhul näidatud. Hajaasustuses tuleb leida
tasakaal loodusväärtuste ning sotsiaalmajanduslike vajaduste vahel.
11 Uushoonestusaladel ja endistes aiandusühistutes kehtivad üldised ehitustingimused, vt ptk 2 sissejuhatust ning jaotistes 2.4.3. ja 2.4.4. määratud piirkondlikke ehitustingimusi
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 17 / 128
Perspektiivis on võimalik kavandada erinevaid uusi otstarbeid hajaasustusalale vastavalt soovitud
juhtotstarbega ette nähtud tingimustele (ptk 2.5.) ning asukohast tulenevatele kohaspetsiifilistele
tingimustele, sh väljakujunenud keskkonnale.
TINGIMUSED HAJAASUSTUSALAL
• Hajaasustusalal toimub hoonete kavandamine valdavalt projekteerimistingimuste alusel, mis
järgivad üldplaneeringuga kavandatud ehitustingimusi. Projekteerimistingimuste andmise
eeltingimuseks on juurdepääs avalikult teelt12.
• Katastriüksuste moodustamisel antakse ehitusõigus üldjuhul katastriüksusele minimaalse
suurusega 1 ha. Erandite rakendamisel lähtutakse piirkonnas väljakujunenud katastriüksuste
struktuurist, hoonestuse iseloomust, juurdepääsuvõimalusest ja maakorraldusnõuetest.
• Põhihoone kõrguseks on kuni 10 meetrit.
• Ühele katastriüksusele on lubatud kuni 2 eluhoonet, kui mõlemale hoonele on tagatud
juurdepääs avalikult teelt. Abihoonete arvu määramisel tuleb lähtuda piirkonnas
väljakujunenud tavast.
• Järgida piirkonnas väljakujunenud tavapärast ehitisealust pinda. Mastaapselt erineva
ehitisealuse pinnaga hoonete puhul tuleb omavalitsusel kaaluda detailplaneeringu koostamise
vajadust. Detailplaneeringu koostamine on vajalik ennekõike juurdepääsude, tehnovõrkude ja
-rajatiste, ehituslike ja arhitektuursete tingimuste vmt kavandamiseks, kui vastavad
tingimused ei ole määratud käesoleva üldplaneeringuga.
• Ehitustegevuse kavandamisel võtta arvesse väljakujunenud külatüüpi (ridaküla, hajaküla vmt)
ning nendele iseloomulikke karakteristikuid, s.o hoonestust, põllumassiivide,
metsamaakõlviku, juurdepääsutee jm maaelu iseloomulike objektide paiknemist. Erisused on
lubatud vastavalt piirkondlikule külatüübile.
• Uue ehitusõigust taotleva katastriüksuse moodustamisel, peab katastriüksuse suurus olema
piisav, et samale katastriüksusele mahuksid kavandatavad ehitised, ehitisi teenindavad vee-
ja kanalisatsiooni- ning muud tehnorajatised koos kujadega, ehitise kasutusotstarbest lähtuv
parkimine jmt ehitised. Ehitusõigust taotleva katastriüksuste moodustamisel peab laius
katastriüksuse kitsaimas kohas olema vähemalt 50 meetrit.
• Väärtuslikel maastikel ja rohevõrgustiku tuumaladel tuleb 70% maatulundusmaa
katastriüksuse territooriumist säilitada loodusliku alana. Vastav nõue ei kehti aladel, kuhu on
antud keskkonnaluba maavara kaevandamiseks.
• Hoonete vahelise minimaalse kauguse määramisel tuleb lähtuda piirkonnas väljakujunenud
hoonete vahelisest kaugusest ning tagada rohevõrgustiku sidusus. Soovituslik hoonegruppide
(nt elamu koos kõrvalhoonetega või tootmishoonete kompleks) omavaheline kaugus on
vähemalt 50 meetrit.
• Piirete rajamisel tuleb lähtuda piirkondlikust traditsioonist. Tee kaitsevööndis peab piire
tagama liiklusohutuse. Piirde kõrgus tuleb kooskõlastada tee omanikuga.
• Uute elamute, ühiskondlike hoonete (nt tervishoiuasutuste, laste- ja õppeasutuste) ning teiste
müratundlike hoonete ehitamise kavandamine riigitee ja raudtee kaitsevööndisse on
keelatud13.
12 Juurdepääs võib olla mahasõit avalikult teelt, notariaalselt seatud servituut vms tõendatav lahendus. 13 Riigitee ja raudtee kaitsevööndi ulatus ja tegutsemise kord on sätestatud ehitusseadustikus. Käesoleva üldplaneeringuga seatavad tingimused seonduvalt raudtee ja riigiteede rajamise ning neilt lähtuvate piirangutega on kirjeldatud jaotistes 4.1.1. – 4.1.3.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 18 / 128
• Suure liikluskoormusega riigimaanteedest või kavandatavast raudteest lähtuva müra mõjualas
tuleb müratundlike ehitiste (nt elamu) ehitamisest huvitatud isikul arvestada taristuobjektidest
lähtuvast kõrgemast müratasemest ning näha vajadusel ette leevendavad meetmed
müranormide tagamiseks14.
• Vältida asustuse planeerimist kitsa ribana piki riigi põhi- või tugimaanteid ja nende erinevatele
pooltele, mis toob kaasa vajaduse pidevaks riigitee ületamiseks.
• Ehitustegevuse kavandamisel Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteega külgneval alal kasutada
juurdepääsuks reeglina kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega.
• Parkimine lahendatakse omal katastriüksusel – vähemalt kaks iga elamuühiku teenindamiseks.
• Maanteede lähedusse kõrgete rajatiste kavandamisel (nt tuulik, sidemast vms), tuleb need
maantee muldkeha servast paigutada vähemalt rajatise tipukõrguse kaugusele.
• Raudtee lähedusse kõrgete rajatiste (nt tuulik, sidemast vms) kavandamisel tuleb need
raudtee kaitsevööndi (raudtee kaitsevöönd ulatub 30m kaugusele rööpme teljest) servast
paigutada vähemalt rajatise tipukõrguse kaugusele.
• Elektrituulikute kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele
(sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui
1,5x(H+D) (sealjuures H=tuuliku masti kõrgus ja D=rootori ehk tiiviku diameeter). Väikese
kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud
juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus
elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Eelpool
nimetatud vahekaugus on vajalik eelkõige selleks, et vältida labadel moodustunud jää
lendumist riigiteele.
• Ettevõtluse arendamisel on prioriteet võtta kasutusele eelkõige olemasolevad äri- ja
tootmisterritooriumid logistiliselt sobivas asukohas, vajadusel neid alasid laiendades15.
• Vältida põllumajandusliku tootmishoone asukoha kavandamist vahetult veekogu lähedale.
• Kasutusest väljas oleva äri- ja tootmisala võib sobivate tingimuste korral kasutusele võtta ka
muul otstarbel, nt elamu-, ühiskondliku hoone- või puhkealana, arvestades vastavate
otstarvetega seotud tingimusi (vt jaotis 2.5) ja otstarvete omavahelisi seoseid.
• Kinnistute maakorralduslikul jagamisel tuleb kõigile moodustatavatele katastriüksustele
tagada juurdepääs avalikult teelt.
• Kaitstavatel aladel sõltub ehitamise ja arendamise võimalikkus ala kaitse-eesmärkidest ning
ehitustegevus tuleb nendel aladel kooskõlastada Keskkonnaametiga.
Lisaks tuleb arvestada üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse juhtotstarbele vastavaid
maakasutustingimusi, rohevõrgustiku tingimusi, teede ja tehnovõrkude kavandamiseks määratud
tingimusi ja väärtuseid ning kitsendusi põhjustavate objektidega kaasnevaid tingimusi.
2.3. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud
Detailplaneeringu koostamisega luuakse konkreetsele maa-alale ruumiline terviklahendus, mis võtab
tasakaalustatult arvesse erinevate huvigruppide nägemusi kvaliteetsele elukeskkonnale.
Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral tuleb sellega kavandada kogu käsitletava ala
14 Müra mõjualad on kirjeldatud üldplaneeringu alusuuringus „Keskkonnamüra hinnang. Haapsalu linna
üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise alusuuring“. Skepast&Puhkim OÜ, 2020. 15 Juhul kui soovitakse kavandada tootmis- või äriotstarvet, siis mõistlik on need suunata esmajärjekorras olemasolevatele juba kavandatud äri- ja tootmisaladele.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 19 / 128
terviklahendus – hoonestuse, teede, parkimise, tehnovõrkude, haljastuse jms vajalik lahendus,
arvestades üldplaneeringus kavandatuga. Detailplaneeringu koostamine on nõutav
planeerimisseaduses toodud aladel ja juhtudel ning täiendavalt üldplaneeringuga määratud
detailplaneeringu koostamise kohustusega juhtudel. Omavalitsus võib olulise avaliku huvi vm
põhjendatud asjaolu ilmnemisel ning kaalutlusotsuse tulemusena algatada detailplaneeringu ka muul
alal või juhul, mida seaduses või üldplaneeringus ei ole ette nähtud. Detailplaneeringu algatamine
on sellisel juhul ennekõike vajalik üldplaneeringus toodud tingimuste täpsustamiseks või juhul, kui
üldplaneering ei anna ala soovitud viisil arendamiseks vajalikke suuniseid.
Väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid on detailplaneeringu koostamine nõutav
järgmistel juhtudel:
• Enam kui neljast ühepereelamust, aiamajast ja/või suvilast koosneva hoonetegrupi
kavandamisel.
• Kinnistu jagamisel katastriüksusteks, kui kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt
teelt.
• Ehitiste või rajatise (sh elektritootmisrajatise) kavandamine, mille rajamisega tingitult
muutuvad ehitise kavandatavas asukohas või selle lähiümbruses eelkõige transpordivood,
külastajate hulk, visuaalne mõju, müra, tooraine või tööjõu vajadus või kavandatakse olulist
muudatust piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtudes, - laadis ja kasutusotstarbes.
• Uue ühiskondliku-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-,
transpordi-, meelelahutus-, muuseumi-, raamatukogu-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, spordi-
, pühakoja ja tavandihoone püstitamiseks seni hoonestamata kinnistule, kui selle tegevusega
kaasneb vajadus juurdepääsu kavandamiseks avalikult teelt.
• Väärtuslike maastike (vt jaotis 3.2.5.) ning võimalike konfliktalade (uute hoonestusalade,
maakasutuse muutmise kavade, tuulikute (v.a jaotises 4.2.8. kirjeldatud mikrotootmise
tarbeks rajatavad tuulikud) ja teiste maastikul domineerima jäävate objektide arendamiseks,
v.a maavarade kaevandamiseks.
2.4. Piirkondlikud ehitustingimused
Piirkondlikud ehitustingimused lähtuvad erinevate alade väljakujunenud ehitatud keskkonnast ning
täpsustavad üldiseid ehitustingimusi või ehitustingimusi tihe- ja hajaasustusaladel. Piirkondlikud
ehitustingimused on määratud eluhoonetele, kuid on aluseks ka äri- ja tootmishoonete
ehitustingimuste määramiseks läbi detailplaneeringute või projekteerimistingimuste.
Käesoleva üldplaneeringuga on vastavalt piirkondade väljakujunenud asustus- ja
hoonestusstruktuurile ja piirkondlikule ilmele määratletud järgmised ehitustingimuste piirkonnad:
• Haapsalu linnastu tiheasustusala16, mis jaguneb omakorda:
o Haapsalu muinsuskaitseala, selle kaitsevööndi ja holmide ehitustingimuste piirkonnaks;
o Haapsalu linnastu tuumala ehitustingimuste piirkonnaks, sh Haapsalu kesklinna
ehitustingimuste piirkond;
o Paralepa ja Uuemõisa ehitustingimuste piirkonnaks.
• Jõõdre ja Panga tiheasustusalad;
• Herjava, Nõmme, Pusku, Mäeküla, Tanska ja Allika küla endiste aiandusühistute maa-alad;
• uushoonestusalad.
16 Tiheasustusala on Haapsalu linnas määratud asustusüksuse piiridest väiksemas ulatuses.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 20 / 128
Piirkondlikes ehitustingimustes käsitletust erineva funktsionaalsusega hoone (näiteks tööstushoone,
ühiskondlik hoone jms) parkimiskohtade arvu kavandamisel lähtuda kehtivast standardist. Erisused
piirkondlikes ehitustingimustes määratud parkimiskohtade arvust on lubatud kokkuleppel Haapsalu
Linnavalitsusega. Väiksema arvu parkimiskohtade kavandamisel tuleb esitada linnavalitsusele
põhjendused, miks määratud parkimiskohtade arvu rajamine ei ole võimalik või vajalik, ühtlasi peab
olema tagatud alternatiivne transpordivõimalus (näiteks efektiivne ühistranspordiühendus või
jalgratta- ja jalgteejalgratta- ja jalgteede võrgustik ja hoone kasutajate arvule vastav piisava
suurusega kaetud jalgrattaparkla kavandamine kinnistule). Keelatud on parkimiskohtade
kavandamine väljaspool kinnistut asuvas üldkasutatavas parklas.
Täiendavad tingimused sõltuvalt ala asukohast on toodud peatükis 3 „Väärtuslikud alad ja piirangud“.
2.4.1. Ehitustingimused Haapsalu linnastu tiheasustusalal
Haapsalu linnastu tiheasustusala hõlmab Haapsalu linna kui asustusüksust, osa Paralepa alevikust ja
Uuemõisa alevikust ning vähesel määral ka Valgevälja ja Uuemõisa külasid. Tegemist on eriilmeliste
piirkondadega, mille kujunemisel on rolli mänginud erinevad ajastud. Haapsalu linnas kui
asustusüksuses on selgelt eristatav keskaegne vanalinn ja selle tänavavõrk, 19. sajandi alguses
väljakujunenud eeslinn (nt Kastinina piirkond), 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses välja
kujunenud puitasumid (Uue, Koidula, Kreutzwaldi, Võnnu tänavate piirkonnas), 1950ndatel
arendama hakatud Õpetaja ja Staadioni tänava elamupiirkond.
Haapsalu linnastusse jääv Paralepa alevik on 1940ndate barakkasulast välja arenenud aastaringseks
elamiseks ümberehitatud elamutega aedlinnaks, mille väljakujunenud hoonestusmahtusid ja
katastriüksuste struktuuri tuleb valitseva miljöö säilitamiseks ehitustegevuse kavandamisel silmas
pidada.
Uuemõisa alevikus on primaarne säilitada eri aja ja eri stiilis (Uuemõisa mõis ja mõisapark ning
nende lähiümbrus, korterelamute piirkonnad, 1972. aastal valminud endine Haapsalu KEK-i
peahoone ja tennisehall ning nendest raudteetammi poole jäävad 70ndatel ja 80ndatel ehitatud
tüüpkorterelamud ning Tennise ja Ploomi tänava ridaelamud) hoonegruppide vaadeldavus ja
asulakeskuse terviklik planeering.
Haapsalu linnastu eriilmeliste piirkondade tõttu on Haapsalu linnastus jaotatud ehitustingimused
piirkonniti (vt ka Joonis 5).
Haapsalu linnastu ehitustingimustega antakse üldpõhimõtted linnastus ehitustegevuse suunamiseks.
Detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb lähtekohaks võtta
piirkonnas väljakujunenud hoonestus, arhitektuursed tingimused ja tänavavõrk.
Lisaks tiheasustusala ehitustingimustele, tuleb Haapsalu linnastus arvestada ka Haapsalu linna
miljööaladele seatud eritingimustega (vt jaotis 3.1.7.).
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 21 / 128
Joonis 5. Ehitustingimuste piirkonnad Haapsalu linnastus
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 22 / 128
2.4.1.1. Haapsalu muinsuskaitseala, selle kaitsevööndi ja holmide ehitustingimuste
piirkond
Haapsalu muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis reguleeritakse ehitustegevust läbi
hoonestustiheduse näitaja, mis arvestatakse eraldi iga krundi või hoone puhul vastavalt piirkonnas
või kvartalis väljakujunenud hoonestustihedusele. Ehitusõiguse andmisel võetakse arvesse piirkonna
keskmist hoonestustihedust ja väljakujunenud ehituslaadi, mille alusel määratakse kavandatavatele
ehitistele lubatud suurim ehitisealune pind, kõrgus ja muud arhitektuursed ja ehituslikud tingimused.
Lisaks tuleb ehitustegevuse kavandamisel lähtuda kehtivast muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi
kaitsekorrast, sh ala piiride osas (vt ka jaotis 3.1.5.).
Lisaks muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis kehtivatele tingimustele tuleb tagada:
• Parkimiskoht elamuühiku kohta arvestatakse lähtuvalt kehtivast standardist.
• Hoonetele võib paigaldada päikesepaneele ainult vähese vaadeldavusega kohtadele, üldjuhul
ainult kinnistu hooviala poole. Hoone tänavapoolsele katuseviilule on lubatud paigaldada
päikesepaneele ainult juhul, kui päikesepaneelid ei ole katusepinnast visuaalselt eristuvad -
lubatud on integreeritud päikesepaneelide kavandamine paneelidega sarnast tooni (tumehall
või must) katusel.
• Haljastusnõuded tulenevalt käesoleva üldplaneeringu jaotises 3.2.4. sätestatud nõuetest.
2.4.1.2. Haapsalu linnastu tuumala ehitustingimuste piirkond
Haapsalu linnastus eristatakse Haapsalu linna tuumala, sealhulgas Haapsalu kesklinna
ehitustingimuste piirkond, mis on piiratud raudteetammi ja Randsalu ojaga. Tuumalas reguleeritakse
ehitustegevust läbi hoonestustiheduse näitaja.
Põhjendatud juhul on tuumalas lubatud kõrgem hoonestustihedus, kui kavandatakse avaliku
kasutusega hoonet. Lisaks võib krundi hoonestustihedus olla tabelis määratust kõrgem juhul, kui
krundil olemasolevate hoonete põhjal arvestatav hoonestustihedus on sellest kõrgem ning
olemasolevaid hooneid soovitakse lammutada või rekonstrueerida. Sellisel juhul ei või krundi uuesti
hoonestamisel saavutatav hoonestustihedus olla kõrgem krundil varasema hoonestuse põhjal
arvestatud hoonestustihedusest.
Maa juhtotstarve Hoonestustihedus tuumalas
Elamu maa-ala ≤0.40
Muu juhtotstarve ≤0.50
Ehitusõiguse andmisel võetakse arvesse piirkonna keskmist hoonestustihedust ja väljakujunenud
ehituslaadi, mille alusel määratakse kavandatavatele ehitistele lubatud suurim ehitisealune pind,
kõrgus ja muud arhitektuursed ja ehituslikud tingimused.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 23 / 128
Tabel 1. Ehitustingimused Haapsalu linnastu tuumalal
Elamu maa-ala
Korterelamumaa või
segafunktsiooniga maa-
ala
Hoone tüüp Üksikelamu või mahult piirkonda sobituv korterelamu.
Korterelamu
Hoone maksimaalne kõrgus ≤ 8,5 m, abihooned ≤ 6 m ≤ 21 m, abihooned ≤ 6 m
Haapsalu kesklinnana määratud ehitustingimuste piirkonnas:
≤ 30 m
Hoone maapealsete korruste arv
Korruste arv ei ole määratud – lähtuda tuleb piirkonnas kehtivast kõrguspiirangust ja piirkonna väljakujunenud
ehitustavast.
Hoonete arv17 (eluhoone + abihooned)
3 (1+2 või 2+1)
Kaks eluhoonet krundil on lubatud, kui ajalooliselt on krundil
asunud kaks eluhoonet või kahe eluhoone kavandamine kinnistule sobitub piirkonna hoonestuslaadiga, mõlemale elamule on tagatud juurdepääs, parkimiskohtade arv, piisav
privaatsus ja haljastus.
Eluhoonete arv katastriüksusel võib olla suurem kui 1, kui tagatud
on muud ehitustingimused, sh haljastuse osakaal ning parkimine.
Naaberkruntide hoonete vaheline miinimumkaugus18
8 m, <8 m lubatud naabriga kokkuleppel, seejuures tuleb tagada tuleohutus ja naabrusõigused.
8 m, <8 m lubatud naabriga kokkuleppel, seejuures tuleb tagada tuleohutus ja naabrusõigused.
Detailplaneeringu (DP) kohustus
Üldjuhul DP, erandid vastavalt planeerimisseadusele.
Üldjuhul DP, erandid vastavalt planeerimisseadusele.
Haljastustingimused Min 30 % maapinnast, mille hulka
ei kuulu maapinnaga ühendamata haljastus, nt katuse- või garaažipealne haljastus.
Kui nõutud haljastusprotsent ei ole katastriüksuse suuruse või väljakujunenud hoonestuse tõttu
täidetav, on võimalus haljastustingimus tagada katastriüksusele vähemalt ühe lehtpuu istutamisega.
Min 10% maapinnast, mille
hulka ei kuulu maapinnaga ühendamata haljastus, nt katuse- või garaažipealne haljastus. Olemasolev kõrghaljastus tuleb maksimaalselt säilitada.
Kui nõutud haljastusprotsent ei ole katastriüksuse suuruse või väljakujunenud hoonestuse tõttu täidetav, on võimalus
haljastustingimus tagada katastriüksusele vähemalt
ühe lehtpuu istutamisega.
17 Ehitusloa kohustuslikud hooned 18 Juhul kui hoonete vaheline kuja on vähem kui 8 m, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Selleks on vajalik naabrite kokkulepe.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 24 / 128
Elamu maa-ala
Korterelamumaa või
segafunktsiooniga maa-
ala
Piire Tänavapoolse piirdeaia maksimaalne kõrgus on 1,8 m.
Kõrguse määramisel ja piirdeaia materjalide kasutusel tuleb lähtuda piirkonnas väljakujunenud tavast.
Korterelamutel ei ole ilma põhjendatud vajaduseta piirdeaia rajamine lubatud.
Parkimine Lähtuda kehtivast standardist. Lahendatakse omal kinnistul, 1 koht igale elamuühikule, millele lisandub 0,4 parkimiskohta külaliste tarbeks iga
elamuasemeühiku kohta.
Parkimiskohtade vajadus ümardatakse üles täisarvuni.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 25 / 128
2.4.1.3. Paralepa ja Uuemõisa ehitustingimuste piirkond
Haapsalu linnastu Paralepa ehitustingimuste alasse on haaratud ka Haapsalu linna raudteetammist
lõunasse jäävad elamukvartalid ja osaliselt ka Valgevälja küla elamualad.
Uuemõisa ehitustingimuste ala on Uuemõisa alevikus ja raudteetammist põhja poole jäävas
Uuemõisa küla osas.
Paralepa ja Uuemõisa ehitustingimuste piirkonnas (Joonis 5) esitatakse elamukruntide kohta lisaks
muudele ehitustingimustele ka suurim lubatud ehitistealune pind või täisehitusprotsent sõltuvalt
katastriüksuse suurusest.
Tabel 2. Elamukruntide suurim lubatud täisehitusprotsent ja ehitisealune pind
Krundi suurus m2 Suurim lubatud ehitisealune pind või
suurim lubatud täisehitusprotsent
Kuni 600 30 %
601…800 200 m2
801…1000 220 m2
1001…1300 240 m2
1301…1600 255 m2
1601…1900 270 m2
1901…2200 285 m2
2201–2500 300 m2
Üle 2500 12 %
Põhihoone ehitisealune pind võib moodustada suurimast lubatud ehitisealusest pinnast kuni 80 %.
Hoonete väikesemahulisel laiendamisel või abihoonete rajamisel võib ehitisealune pind põhjendatud
juhul olla tabelis toodust vähesel määral (kuni 5 %) suurem.
Mitteelamute puhul on lubatud täisehitusprotsent üldjuhul 25 %.
Tabel 3. Ehitustingimused Haapsalu linnastus Paralepa ja Uuemõisa ehitustingimuste
piirkonnas
Elamu maa-ala
Korterelamumaa või
segafunktsiooniga maa-
ala
Hoone tüüp Üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu
korterelamu
Hoone maksimaalne kõrgus ≤ 8,5 m, abihooned ≤ 6 m ≤ 21 m, abihooned ≤ 6 m
Hoone maapealsete korruste arv
Korruste arv ei ole määratud – lähtuda tuleb piirkonnas kehtivast kõrguspiirangust ja piirkonna väljakujunenud ehitustavast.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 26 / 128
Elamu maa-ala
Korterelamumaa või
segafunktsiooniga maa-
ala
Hoonete arv19 (eluhoone + abihoone)
3 (1+2 või 2+1)
Kaks eluhoonet krundil on lubatud, kui ajalooliselt on krundil asunud kaks eluhoonet või kahe eluhoone kavandamine kinnistule sobitub piirkonna hoonestuslaadiga, mõlemale
elamule on tagatud juurdepääs, parkimiskohtade arv, piisav privaatsus ja haljastus.
1+2
Naaberkruntide hoonete vaheline miinimumkaugus20
8 m, <8 m lubatud naabriga kokkuleppel.
8 m, <8 m lubatud naabriga kokkuleppel.
Maksimaalne täisehitusprotsent
Elamu ehitamiseks kavandatavale katastriüksusele määratakse täisehitusprotsent detailplaneeringu või projekteerimistingimustega lähtuvalt piirkonnas
väljakujunenud ehitustavast.
Samale katastriüksusele peab mahtuma parkimine, jäätmete käitlus jm elamu teenindamiseks vajalikud ehitised.
Moodustatavale korterelamu katastriüksusele peavad mahtuma haljasala, mänguväljak, korterelamu jäätmete käitlus, parkimine
jm korterelamu teenindamiseks vajalikud ehitised.
Detailplaneeringu (DP)
kohustus
Üldjuhul DP, erandid vastavalt
planeerimisseadusele.
Üldjuhul DP, erandid
vastavalt planeerimisseadusele.
Haljastustingimused21 Min 50% maapinnast, mille hulka ei kuulu maapinnaga ühendamata
haljastus, nt katuse- või
garaažipealne haljastus.
Min 20% maapinnast, mille hulka ei kuulu maapinnaga
ühendamata haljastus, nt
katuse- või garaažipealne haljastus.
Olemasolev kõrghaljastus tuleb maksimaalselt säilitada.
Piire Piirdeaia maksimaalne kõrgus on
1,5 m, kõrguse määramisel ja piirdeaia tüübi valikul ja materjalide kasutusel tuleb lähtuda piirkonnas väljakujunenud tavast.
Piirdeaed ei tohi mõjuda suletud
planguna, seetõttu on soovitatav arvestada lippide vaheks 1/3 kuni 1/2 lipi laiusest.
Ristmikel nähtavuse tagamiseks tuleb nurgakrundile piirdeaia rajamisel või asendamisel
Korterelamutel ei ole ilma
põhjendatud vajaduseta piirdeaia rajamine lubatud.
19 Ehitusloa kohustuslikud hooned 20 Juhul kui hoonete vaheline kuja on vähem kui 8 m, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Selleks on
vajalik naabrite kokkulepe. 21 Kui krundi olemasolev haljastuse osakaal on nõutuga võrreldes palju väiksem ja krundi kasutusotstarvet ei muudeta, võib haljastuse osakaal jääda nõutust väiksemaks, kuid ei või olemasolevaga võrreldes väheneda.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 27 / 128
Elamu maa-ala
Korterelamumaa või
segafunktsiooniga maa-
ala
kaaluda aia tagasiastet või läbipaistvama piirde rajamist.
Parkimine Lahendatakse omal kinnistul, minimaalselt 2 kohta iga elamuühiku teenindamiseks.
Lahendatakse omal kinnistul, 1 koht igale elamuühikule, millele lisandub 0,4 parkimiskohta
külaliste tarbeks22 iga elamuasemeühiku kohta.
Parkimiskohtade vajadus ümardatakse üles täisarvuni.
2.4.2. Ehitustingimused Jõõdre ja Panga tiheasustusaladel
Jõõdre küla keskus ja sellel määratud tiheasustusala on moodustunud endisest kolhoosikeskusest,
kus lisaks väikeelamutele ning korterelamutele asub ka Haapsalu linna hajaasustuse ainus
esmatarvete- ja toidupood.
Panga küla keskus ja sellel määratud tiheasustusala on arenenud endisest sovhoosikeskusest, kus
lisaks väikeelamutele ning korterelamutele leidub mitmesuguseid äri- ja tootmishooneid, kuid lisaks
paiknevad seal ka Haapsalu linna hajaasustuse ainus põhikool, lasteaed ja spordihoone.
Mõlema ala arendamiseks on üldplaneeringuga kavandatud võimalused peamiselt piirkonna elanike
teenindamiseks vajalike teenuste ning töökohti pakkuvate äri- ja tootmistegevuste arendamiseks.
Tabel 4. Elamukruntide suurim lubatud täisehitusprotsent ja ehitisealune pind
Krundi suurus m2 Suurim lubatud ehitisealune pind või
suurim lubatud täisehitusprotsent
Kuni 600 30 %
601…800 200 m2
801…1000 220 m2
1001…1300 240 m2
1301…1600 255 m2
1601…1900 270 m2
1901…2200 285 m2
2201–2500 300 m2
Üle 2500 12 %
22 Külalistele mõeldud parkimiskohad peavad olema avalikult kasutatavad ja nende rajamise puhul peab olema soodustatud ristkasutus kõrvalasuvate funktsioonide teenindamiseks
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 28 / 128
Hoonete väikesemahulisel laiendamisel või abihoonete rajamisel võib ehitisealune pind põhjendatud
juhul olla tabelis toodust vähesel määral (kuni 10 %) suurem.
Mitteelamute puhul on lubatud täisehitusprotsent üldjuhul 25 %.
Tabel 5. Ehitustingimused Jõõdre ja Panga tiheasustusaladel
Elamu maa-ala Korterelamu või segafunktsiooniga maa-ala
Hoone tüüp Üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu
Korterelamu
Hoone maksimaalne kõrgus ≤ 8,5 m, abihooned ≤ 6 m
≤ 12 m, abihooned ≤ 6 m
Hoonete arv23 (eluhoone +
abihooned)
3 (1+2 või 2+1)
Kaks eluhoonet krundil on
lubatud, kui kahe eluhoone kavandamine kinnistule sobitub piirkonna hoonestuslaadiga, mõlemale elamule on tagatud juurdepääs, parkimiskohtade arv, piisav privaatsus ja haljastus.
1+2
Naaberkruntide hoonete
vaheline miinimumkaugus24
8 m, <8 m lubatud naabriga kokkuleppel.
8 m, <8 m lubatud naabriga kokkuleppel.
Detailplaneeringu kohustus (DP)
Üldjuhul projekteerimistingimused, erandid vastavalt üldplaneeringus
seatud juhtudele.
Üldjuhul projekteerimistingimused, erandid vastavalt
üldplaneeringus seatud juhtudele.
Halastustingimused Min 50 % maapinnast, mille
hulka ei kuulu maapinnaga ühendamata haljastus.
Min 20 % maapinnast, mille
hulka ei kuulu maapinnaga ühendamata haljastus.
Piire Tee või tänava poolse piirde kõrgus kuni 1,5 m, osalise läbipaistvusega.
Piirdeaed ei tohi mõjuda suletud planguna, seetõttu on soovitatav arvestada lippide vaheks 1/3
kuni 1/2 lipi laiusest.
Ristmikel nähtavuse tagamiseks tuleb nurgakrundile piirdeaia rajamisel või asendamisel kaaluda aia tagasiastet või läbipaistvama piirde rajamist.
Korterelamutel ei ole ilma põhjendatud vajaduseta piirdeaia rajamine lubatud.
Parkimine Lahendatakse omal kinnistul, 2 iga elamuühiku teenindamiseks.
Lahendatakse omal kinnistul, 1 iga elamuühiku
teenindamiseks.
23 Ehitusloa kohustuslikud hooned 24 Juhul kui hoonete vaheline kuja on vähem kui 8 m, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Selleks on vajalik naabrite kokkulepe.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 29 / 128
2.4.3. Ehitustingimused Herjava, Nõmme, Pusku, Mäeküla, Tanska ja Allika külade endiste
aiandusühistute maa-alal
Endise aiandusühistu maa on nõukogudeaegsele aianduskooperatiivile maaeraldusega
köögiviljakasvatuseks või aianduseks kasutada antud õue-aiamaade maa-ala. Õue-aiamaale võis
ehitada ka hooajaliseks kasutamiseks mõeldud suvila. Isikud kes omasid suvilat, võisid maareformi
käigus krundi erastada elamumaana. Nüüdseks on suvilad enamasti ümber ehitatud elamuteks,
krundid on ligi 0,1 ha suurused ja tihedalt üksteise kõrval. Neile aladele on tänapäeva standarditele
vastavalt keeruline korraldada juurdepääsu, parkimist, sadevete äravoolu, veevarustust ja
kanalisatsiooni, mistõttu vajavad need maa-alad täpsemaid ja rangemalt sätestatud ehitustingimusi,
kui muud hajaasutuses asuvad hoonestusalad või üksikud elamukrundid.
Haapsalu linna territooriumil paiknevad endised aiandusühistud on oma mereäärse vms looduskauni
asukoha tõttu arenenud aja jooksul välja atraktiivseteks elamu- ja suvituspiirkondadeks.
Tabel 6. Elamukruntide suurim lubatud täisehitusprotsent ja ehitisealune pind
Krundi suurus m2 Suurim lubatud ehitisealune pind või
suurim lubatud täisehitusprotsent
Kuni 600 30 %
601…800 200 m2
801…1000 220 m2
1001…1300 240 m2
1301…1600 255 m2
1601…1900 270 m2
1901…2200 285 m2
2201–2500 300 m2
Üle 2500 12 %
Põhihoone ehitisealune pind võib moodustada suurimast lubatud ehitisealusest pinnast kuni 80 %.
Hoonete väikesemahulisel laiendamisel või abihoonete rajamisel võib ehitisealune pind põhjendatud
juhul olla tabelis toodust vähesel määral (kuni 5 %) suurem.
Mitteelamute puhul on lubatud täisehitusprotsent üldjuhul 25 %.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 30 / 128
Tabel 7. Ehitustingimused Herjava, Nõmme, Pusku, Mäeküla, Tanska ja Allika külade
endistes aiandusühistutes
Ehitustingimus
Hoone tüüp Üksikelamu, suvila
Hoone maksimaalne kõrgus põhihoone ≤ 8,5 m, abihooned ≤ 6 m
Hoonete arv25 (eluhoone + abihooned)
1+2
Naaberkruntide hoonete
vaheline miinimumkaugus26
8 m, <8 m lubatud naabriga kokkuleppel.
Detailplaneeringu kohustus (DP)
Üldjuhul projekteerimistingimused, erandid vastavalt
üldplaneeringus seatud juhtudele.
Täiendavad tingimused Katastriüksusele peab mahtuma katastriüksusele kavandatava
hoone teenindamiseks vajalik vee- ning reoveekäitlussüsteem
koos kujadega, va juhul kui veevarustus ja reoveekäitlus on
lahendatud mitme katastriüksuse teenindamiseks nende
katastriüksuste omanike koostöös.
Uue hoone ehitamiseks või olemasoleva hoone laiendamiseks
või rekonstrueerimiseks väljastatakse ehitusluba tingimusega,
et koos kavandatava, rekonstrueeritava või laiendatava
hoonega lahendatakse selle teenindamiseks vajalik reovee
käitlus.
Reovee kogumine ja puhastamine võib olla lahendatud ka
ühiselt mitme katastriüksuse teenindamiseks nende
katastriüksuste omanike koostöös.
Haljastustingimused27 Min 50 % maapinnast, mille hulka ei kuulu maapinnaga
ühendamata haljastus.
Piire Kõrgus kuni 1,5 meetrit.
Ristmikel nähtavuse tagamiseks tuleb nurgakrundile piirdeaia
rajamisel või asendamisel kaaluda aia tagasiastet või
läbipaistvama piirde rajamist.
Parkimine Lahendatakse omal kinnistul, 2 kohta iga elamuühiku
teenindamiseks.
25 Ehitusloa kohustuslikud hooned 26 Juhul kui hoonete vaheline kuja on vähem kui 8 m, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Selleks on vajalik naabrite kokkulepe. 27 Kui krundi olemasolev haljastuse osakaal on nõutuga võrreldes palju väiksem ja krundi kasutusotstarvet ei muudeta, võib haljastuse osakaal jääda nõutust väiksemaks, kuid ei või olemasolevaga võrreldes väheneda.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 31 / 128
2.4.4. Ehitustingimused uushoonestusaladel
Uushoonestusalana käsitletakse käesolevas üldplaneeringus kompaktse hoonestusega alasid
hajaasustuses, mis oma asukoha või ümbritseva keskkonna tõttu on juba arendusjärgus või sobivad
uuselamuarendusteks.
Uushoonestusalad on maakasutuse kaardil vastava tingmärgiga eraldatud maa-alad, millele on
muuhulgas näidatud ka elamu maa-ala juhtotstarve.
Valdavas osas on uushoonestusaladel kehtiv elamuala kavandav detailplaneering.
Uushoonestusaladele elamumaa juhtotstarbe määramine käesolevas üldplaneeringus võimaldab
nende alade arendamist kompaktse hoonestusega elamualadena ka pärast viidatud
detailplaneeringute kehtetuks tunnistamist.
Tabel 8. Elamukruntide suurim lubatud täisehitusprotsent ja ehitisealune pind
Krundi suurus m2 Suurim lubatud ehitisealune pind või
suurim lubatud täisehitusprotsent
Kuni 600 30 %
601…800 200 m2
801…1000 220 m2
1001…1300 240 m2
1301…1600 255 m2
1601…1900 270 m2
1901…2200 285 m2
2201–2500 300 m2
Üle 2500 12 %
Põhihoone ehitisealune pind võib moodustada suurimast lubatud ehitisealusest pinnast kuni 80 %.
Hoonete väikesemahulisel laiendamisel või abihoonete rajamisel võib ehitisealune pind põhjendatud
juhul olla tabelis toodust vähesel määral (kuni 5 %) suurem.
Mitteelamute puhul on lubatud täisehitusprotsent üldjuhul 25 %.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 32 / 128
Tabel 9. Ehitustingimused uushoonestusaladel
Ehitustingimus
Hoone tüüp Üksikelamu, kaksikelamu
Hoone maksimaalne kõrgus põhihoone ≤ 8,5 m, abihooned ≤ 6 m
Hoonete arv28 (eluhoone +
abihooned)
3 (1+2 või 2+1)
Kaks eluhoonet krundil on lubatud, kui kahe eluhoone
kavandamine kinnistule sobitub piirkonna hoonestuslaadiga, mõlemale elamule on tagatud juurdepääs, parkimiskohtade arv, piisav privaatsus ja haljastus.
Naaberkruntide hoonete
vaheline miinimumkaugus29
Uu(t)e hoone(te) ehitamisel peab olema kahe eluhoone vaheline kaugus vähemalt 40 m, v.a ruumiliselt põhjendatud juhtudel, kui maaüksuse suurus, kuju või looduslikud
tingimused ei võimalda tingimuse tagamist.
Detailplaneeringu kohustus (DP)
Üldjuhul projekteerimistingimused
Täiendavad tingimused Katastriüksusele peab mahtuma katastriüksusele kavandatava
hoone teenindamiseks vajalik vee- ning reoveekäitlussüsteem
koos kujadega, va juhul kui veevarustus ja reoveekäitlus on
lahendatud mitme katastriüksuse teenindamiseks nende
katastriüksuste omanike koostöös.
Uue hoone ehitamiseks või olemasoleva hoone laiendamiseks või rekonstrueerimiseks väljastatakse ehitusluba tingimusega, et koos kavandatava, rekonstrueeritava või laiendatava hoonega lahendatakse selle teenindamiseks vajalik reovee käitlus.
Reovee kogumine ja puhastamine võib olla lahendatud ka ühiselt mitme katastriüksuse teenindamiseks nende
katastriüksuste omanike koostöös.
Haljastustingimused Min 70 % maapinnast, mille hulka ei kuulu maapinnaga
ühendamata haljastus. Kõrghaljastuse säilitamise kohustus, kui krunt oli enne hoonestamist kõrghaljastusega või asus metsamaal.
Piire30 Kõrgus kuni 1,5 m.
Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab lähtuma naaberkinnistute piirdeaia kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale iseloomulikust piirdeaedade lahendusest. Piirdeaed on üldjuhul hõre läbipaistev puitlippaed, võrkaed või hekiga kombineeritud võrkaed, v.a keevispaneelidest võrkaed.
Parkimine Lahendatakse omal kinnistul, 2 kohta iga elamuühiku teenindamiseks.
28 Ehitusloa kohustuslikud hooned 29 Juhul kui hoonete vaheline kuja on vähem kui 8 m, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Selleks on vajalik naabrite kokkulepe. 30 Erisused on lubatud suure liikluskoorumusega riigimaanteega piirnevatele kinnistutele.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 33 / 128
2.5. Maakasutus
Üldplaneeringuga määratav maakasutuse juhtotstarve on territooriumi kasutamise valdav otstarve,
mis annab piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuuna. Seega annab üldplaneering maakasutuse
osas üldised suunad, mida arenguvajaduste selgumisel täpsustatakse läbi detailplaneeringute ja
projekteerimistingimuste.
Maakasutuse juhtotstarvete piirid üldplaneeringu põhijoonisel ja kaardirakenduses on tinglikud ja
nende ulatus täpsustatakse üldplaneeringu elluviimisel lähtuvalt piirkonna arengust, sh
detailplaneeringute või projekteerimistingimuste kaudu. Üldplaneeringus eristata olemasolevat ja
planeeritud maakasutust, kuna see on ajas muutuv.
Juhtotstarbe määramisel on tegemist perspektiivse maakasutusega, millega ei kaasne kohest
katastriüksuse sihtotstarbe muutust. Olemasolevat maakasutust saab jätkata seni, kuni omanik
olulisi ehituslikke või ruumilisi muudatusi ellu viia ei soovi.
Seletuskirja lisas olevas tabelis (vt Lisa 1) on illustreeritud, millised sihtotstarbed on erinevatel
üldplaneeringuga määratud juhtotstarvetel lubatud ning millised on nende omavahelised seosed.
2.5.1. Elamu maa-ala
Elamu maa-alal on lubatud:
• üksik-, kaksik- või ridaelamud. Elamutüüpide osas kehtivad täiendavad piirkondlikud
tingimused (vt jaotis 2.4.).
• kõrvalotstarbena hoolekandeasutuse-, korterelamu-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-
, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-,
raamatukogu-, haridus-, teadus-, haigla-, ravi-, spordi-, kultus-, tavandihooned, garaažid ning
pargid ja puhkealad, kui need sobituvad linnaehituslikult (arhitektuurselt ja ruumiliselt) ning
funktsionaalselt piirkonda;
• muud elamuid teenindavad ning keskkonda sobituvad ehitised, sh elamute teenindamiseks
vajalikud teed ja tehnorajatised.
TINGIMUSED ELAMU MAA-ALAL
• Kõrvalotstarbena on lubatud piirkonda sobivad otstarbed, mille eesmärk on mitmekesistada
elamu maa-ala. Kõrvalotstarvete kavandamisel elamu maa-alale peab arvestama, et see ei
häiriks piirkonna peamise otstarbe ehk elamu maa-ala toimimist. Kõrvalotstarbe häiringud
elanike tervisele ja heaolule ning ruumile, sh suurenevad transpordivood, müra jms peavad
olema väheolulised.
• Üldplaneeringuga kavandatud elamualade realiseerimisel tuleb tagada hästi toimiv juurdepääs,
sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus. Arendamine peab toimuma võimalikult
terviklike, põhjalikult läbikaalutud ruumilise visiooni ja terviklahenduse alusel.
• Elamupiirkondade väljaarendamisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele vajaliku
sotsiaalse taristu osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste
arenguga.
• Juurdepääs elamu maa-alale tuleb tagada avalikult teelt.
• Juurdepääsude kavandamisel kasutada ennekõike olemasolevaid teid ja taristut. Uue taristu
kavandamisel arvestada selle ruumivajadusega.
• Teede projekteerimisel arvestada jalgratta- ja jalgteede vajadusega.
• Parkimine lahendada omal kinnistul planeeritava objekti parkimisvajadusest lähtuvalt.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 34 / 128
• Uute elamute liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga (ÜVK) on kohustuslik kui ala
asub ÜVK piirkonnas.
• ÜVK arengukava koostamisel ja ülevaatamisel tuleb hinnata, kas vahepealse perioodi jooksul
toimunud planeerimis- ja ehitustegevuse tulemusena vastab hoonestatud ala
reoveekogumisalade määramiseks kehtestatud tingimustele ja kriteeriumitele. Seejuures tuleb
arvestada piirkonna põhjavee kaitstust ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Vajadusel tuleb
ÜVK alade ulatust arengukavas korrigeerida.
• Väljaspool ÜVK ala tuleb rakendada lokaalseid reovee ja heitvee käitlemise lahendusi. Reovesi
tuleb juhtida kinnistesse ja vettpidavatesse kogumismahutitesse või rakendada muid reovee
kohtkäitluslahendusi, kui looduslikud tingimused seda võimaldavad.
• Arengukavaga määratletud perspektiivsetel ÜVK aladel on kohtlahendused lubatud tingimusel,
et ÜVK ala rajamisel liitutakse ÜVK-ga.
• Alal, kus ei ole ka pikas perspektiivis ühisveevarustusega liitumist ette nähtud, tuleb
soodustada ühiskasutatava veehaarde rajamist, et vältida olukorda, kus igale kinnistule
rajatakse oma puurkaev. Hoonestusala laiendamisel on soovitav kõigepealt analüüsida, kas
veevarustust on võimalik tagada mõne olemasoleva puurkaevu baasil. Kui see pole võimalik,
teha otsus uue puurkaevu rajamiseks. Puurkaevu projekteerimisel tuleb arvesse võtta, et
praktiliselt kogu linna territoorium on reostuse eest nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Uus
puurkaev tuleb rajada vastavalt nõuetele.
2.5.2. Korterelamu maa-ala
Korterelamu maa-alal on lubatud:
• korterelamud. Elamutüüpide osas kehtivad täiendavad piirkondlikud tingimused.
• kõrvalotstarbena hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-
, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-, raamatukogu-,
haridus-, teadus-, haigla-, ravi-, spordi-, kultus-, tavandihooned, garaažid ja pargid ning
puhkealad kui need sobituvad linnaehituslikult (arhitektuurselt ja ruumiliselt) ning
funktsionaalselt piirkonda;
• hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-,
meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, haigla-, ravi-, spordihoonete kavandamisel
kõrvalotstarbena elamu maa-alale, peab arvestama, et see ei häiriks piirkonna peamise
otstarbe toimimist;
• muud elamuid teenindavad ning keskkonda sobituvad ehitised, sh korterelamuid teenindavad
teed ja tehnorajatised.
TINGIMUSED KORTERELAMU MAA-ALAL
• Korterelamute kavandamisel peab hoone juurde kuuluvale katastriüksusele mahtuma hoonet
teenindav parkimine, haljasala, jäätmete käitlemine jms korterelamu teenindamiseks vajalikud
objektid ja rajatised.
• Juurdepääs korterelamu maa-alale tuleb tagada avalikult teelt.
• Juurdepääsude kavandamisel kasutada ennekõike olemasolevaid teid ja taristut. Uue taristu
kavandamisel arvestada selle ruumivajadusega.
• Teede projekteerimisel arvestada jalgratta- ja jalgteede vajadusega.
• Uute korterelamute liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga on kohustuslik.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 35 / 128
• Eelistatud on uute korterelamute liitumine kaugküttevõrguga, kui liitumine on majanduslikult
otstarbekas. Vastasel juhul on lubatud alternatiivsed lahendused, nt gaas, elekter vms.
2.5.3. Äri maa-ala
Äri maa-alal on lubatud:
• majutushooned: hotell, motell, külalistemaja, puhkeküla või puhkelaagri majutushoone,
hostel, muu lühiajalise majutuse hoone;
• toitlustushooned: restoran, kohvik, baar, söökla, muu toitlustushoone;
• büroohooned;
• kaubandushooned: kauplus, kaubanduskeskus vms kaubandushoone;
• teenindushooned: ilu- ja isikuteenuste-, sõidukite teeninduse-, muu teenindushoone;
• meelelahutushooned: teater, kino, kontserdi- ja universaalsaalide-, klubi, rahvamaja,
tantsusaal, ööklubi, kasiino, loomaaia või botaanikaaia-, muu meelelahutushoone;
• spordihooned: spordihall, võimla, siseujula, jäähall, maneež, lasketiiru-, muu spordihoone;
• üksikud tootmishooned, mis ei põhjusta naaberaladele häiringuid (sh müra, transpordivood,
välisõhu saastamine, lõhnahäiringud);
• sideehitised (sh mastid).
TINGIMUSED ÄRI MAA-ALAL
• Igapäevaselt külastatavad äri- ja teenindusasutused kavandada asulatesse, kus on mugavam
juurdepääs ning tihedamalt elanikke.
• Hoonete kõrgus peab sobituma piirkonnas väljakujunenud hoonete kõrgusega. Kavandatav
hoonestus ei tohi mastaapselt erineda piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadist.
• Arvestada elamute, ühiskondlike hoonete, tervishoiuasutuste, laste- ja õppeasutuste ning
rekreatiivsete tegevuste paiknemisega lähinaabruses. Nende aladega vahetult külgnevatel
aladel ei ole lubatud arendada neile olulist negatiivset mõju põhjustavaid tegevusi.
• Häiringuid põhjustava (õhusaastet, müra, kiirgus- ja vibratsioonitaset ning ohtu suurendav)
äritegevuse kavandamisel kaaluda selle elluviimist väljapoole kompaktse hoonestusega
piirkondi ning elamutest, ühiskondlikest hoonetest, tervishoiuasutustest, laste- ja
õppeasutustest ning rekreatiivsetest tegevustest piisavasse kaugusesse. Piisava kauguse
määrab omavalitsus konkreetse asukoha ja kavandatava tegevuse põhiselt.
• Tundlike alade eraldamiseks ja kaitseks müra, tolmu, reostuse vms eest, on soovitav jätta
piisava laiusega haljasriba või rajada häiringu levikut takistav piire. Eelistada piirde rajamist
häiringut põhjustava objekti piiridesse.
• Juurdepääs äri maa-alale tuleb tagada avalikult teelt.
• Teede projekteerimisel tuleb arvestada jalgratta- ja jalgteede vajadusega.
• Kavandada tuleb läbimõeldud ja mugav parkimislahendus erinevatele liikumisvahenditele
(sõiduauto, kaubaauto, jalgratas) vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning
kehtivatele parkimisnormidele. Võimaldada erivajadustega inimeste juurdepääs hoonetele.
Eelistada säästlikke liikumisviise toetavaid lahendusi.
• Uute ärialade liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga on kohustuslik kui ala asub
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnas.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 36 / 128
• Ärihoonete rajamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja põhjavee
reostuskaitse.
• Juhul kui ehitise rajamise raames viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline (eel)hindamine, on
selle käigus vajalik pöörata tähelepanu kumulatiivsetele mõjudele, arvestades koosmõju
olemasolevate saasteallikatega.
2.5.4. Segafunktsiooniga maa-ala
Segafunktsiooniga maa-alal on lubatud elamud, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-,
teenindus, spaahotelli vms, spordi-, meelelahutus- ja ühiskondlikud hooned ning neid teenindavad
rajatised, puhkealad ning teed ja väljakud.
TINGIMUSED SEGAFUNKTSIOONIGA MAA-ALAL
• Segafunktsiooniga alale ei või kavandada äri- ja tootmishooneid, mis põhjustavad
naaberaladele häiringuid (sh müra, transpordivood, välisõhu saastamine, lõhnahäiringud);
• Segafunktsiooniga maa-ala kavandamisel tuleb tagada kvaliteetne avalik ruum.
• Juurdepääs segafunktsiooniga maa-alale tuleb tagada avalikult teelt.
• Teede projekteerimisel arvestada jalgratta- ja jalgteede vajadusega.
• Segafunktsiooniga maa-alade arendamisel tuleb arvestada selle kättesaadavusega
kasutajatele läbi erinevate liikumisviiside (nt buss, jalgratas, sõiduauto). Eelistada lahendusi,
mis toetavad kergliiklejate ja ühistranspordi kasutajate mugavust.
2.5.5. Tootmise maa-ala
Tootmise maa-alad on kavandatud nii käesoleva üldplaneeringuga kavandatud tiheasustusaladele,
kui ka hajaasustusse. Tihe- ja hajaasustuses lubatud tootmistegevus on erinev, kuna
tiheasustusaladel on mitmeid muid olemasolevaid või kavandatavaid tegevusi tihedalt tootmisalade
lähedal, millega tootmistegevuse kavandamisel arvestada tuleb, sh ühiskondlikud hooned, elamu- ja
puhkealad. Seetõttu eristatakse käesolevas üldplaneeringus tootmise maa-alasid üldplaneeringuga
kavandatud tiheasustusaladel ning hajaasustusaladel.
Tiheasustusaladele kavandatud tootmise maa-aladel on lubatud:
• tootmishooned: energeetikatööstuse-, toiduainetetööstuse-, kalamajandus-,
ehitusmaterjalide ja -toodete tööstuse-, kergetööstuse-, puidutööstuse-, masina- ja
seadmetööstuse-, muu tootmishoone;
• hoidlad ja laohooned: toiduainete laohoone, külm- ja laohoone;
• tootmise maa-alale võib lisaks kavandada muud tootmist teenindavad ning piirkonda sobituvad
hooned ja rajatised, sh tehnoehitised ja erihooned (nt jäätmekäitlushooned ja -platsid,
katlamaja, veepuhastusjaamahoone jms).
• Tootmise maa-alal on lubatud kanalisatsiooni- ja reoveepuhasti ehitised, vee tootmise ja
jaotamise ehitised, gaasi või biogaasi tootmise ja jaotamise ehitised, soojusenergia tootmise
ja jaotamise ehitised, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitised ning sideehitised.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 37 / 128
Hajaasustusaladel on lisaks tiheasustusaladel lubatavale tootmistegevusele lubatud:
• tootmishooned: maavarade töötlemise-, keemiatööstuse-, tootmishoone;
• hoidlad ja laohooned: vedelkütuse-, küttegaasi- jms terminali hoidla;
• põllumajanduse-, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned: loomakasvatus- või
linnukasvatushoone, teraviljakuivati, loomasööda-, mineraalväetiste või taimekaitsevahendite
hoidla, muu põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone vms.
TINGIMUSED TOOTMISE MAA-ALAL31
• Tootmise maa-alal katastriüksuse moodustamisel või olemasoleva tootmistegevuse
laiendamisel peavad tootmistegevuseks vajalikud hooned koos tootmistegevusest lähtuvate
kujade ja võimalike piirangutega jääma katastriüksuse piiresse, välja arvatud juhul, kui selleks
on naaberkinnistu omaniku nõusolek.
• Arvestada müra- ja saastetundlike alade (elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad jms)
paiknemisega lähinaabruses. Tootmisaladega vahetult külgnevatel aladel ei ole lubatud
arendada olulisi häiringuid põhjustavaid tegevusi.
• Keskkonnahäiringuid põhjustav (õhusaastet, müra, kiirgus- ja vibratsioonitaset ning ohtu
suurendav) tootmistegevus kavandada väljapoole kompaktse hoonestusega piirkondi ning
elamutest, ühiskondlikest hoonetest, tervishoiuasutustest, laste- ja õppeasutustest ning
puhkealadest piisavasse kaugusesse.
• Tundlike alade eraldamiseks ja kaitseks müra, tolmu, reostuse vms eest, on soovitav jätta
piisava laiusega haljasriba või rajada häiringu levikut takistav piire. Eelistada piirde rajamist
häiringut põhjustava objekti piiridesse, v.a juhul kui häiringut põhjustav objekt eksisteerib alal
enne mõjutatava objekti lisandumist32.
• Tootmistegevusega seotud veokite vms raskeliikluse regulaarne liikumine kavandada
võimalusel tundlikest aladest mööda ilma neid läbimata.
• Juurdepääs tootmise maa-alale tuleb tagada avalikult teelt.
• Teede projekteerimisel arvestada jalgratta- ja jalgteede vajadusega.
• Kavandada läbimõeldud ja mugav parkimislahendus erinevatele liikumisvahenditele
(sõiduauto, kaubaauto, jalgratas) vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning
kehtivatele parkimisnormidele. Eelistada säästlikke liikumisviise toetavaid lahendusi.
• Kui ala kuulub ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni piirkonda ning vastav taristu on välja
ehitatud, siis on sellega liitumine tiheasustusaladel kohustuslik.
• Reovee ühiskanalisatsiooni juhtimisel tuleb juhinduda võrguvaldaja tingimustest. Vajadusel
tuleb rakendada lokaalselt eelpuhastust enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist.
• Tootmishoonete rajamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja põhjavee
reostuskaitse.
• Juhul kui ehitise rajamise raames viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline (eel)hindamine, on
selle käigus vajalik pöörata tähelepanu kumulatiivsetele mõjudele, arvestades koosmõju
olemasolevate saasteallikatega.
31 Välisõhus leviva müraga seotud meetmete sõnastamisel on muuhulgas lähtutud Haapsalu linna üldplaneeringu KSH alusuuringust „Keskkonnamüra uuring“. Skepast&Puhkim OÜ, 2020. 32 Näiteks kasutuses oleva tootmishoone kõrvale elamu või elamute arendamisel tuleb arvestada tootmistegevusega ning elamu ehitamisest huvitatud isikul tagada negatiivsete mõjude leevendamine omal kinnistul.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 38 / 128
• Vältida põllumajandusliku tootmishoone asukoha kavandamist vahetult veekogu lähedale.
• Uute ohtlike ettevõtete kavandamisel tuleb hinnata keskkonnamõju olulisust õigusaktides
sätestatud korras. Arvesse tuleb võtta teisi lähi piirkonnas olemasolevaid ning piirkonda
kavandatavaid tegevusi ja võimalikku koosmõju nendega.
2.5.6. Mäetööstuse maa-ala
Mäetööstuse maa-ala juhtotstarve on mäeeraldise teenindusmaal, kus on kehtiv kaevandamisluba ja
lähiaastatel ei eeldata maavaravaru ammendumist.
Merealal asuvale Tagalahe mäeeraldise alale mäetööstusmaa juhtotstarvet ei määrata, meres asuv
kaevandamiskoht on üldplaneeringu joonisel tähistatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa
tingmärgiga ja sellele kohalduvad mäetööstuse maa-ala juhtotstarbe tingimused.
TINGIMUSED MÄETÖÖSTUSE MAA-ALAL
• Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning majandustegevuse
lõppemisel koostada korrastamisprojekt, et võimaldada maade edasist kasutust kas põllu- või
metsamaana, veekoguna, puhkeala või ehitusalana.
• Maardlas uue karjääri rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja
võimalikud keskkonnamõjud, keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavalt vajadusele
keskkonnamõju hindamise läbiviimine, müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või
modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning vajadusel rakendada asjakohaseid
meetmeid kaasnevate mõjude vältimiseks või leevendamiseks. Kaevandamisloa taotlemisel
tuleb arendajal tõestada, et võimalik on nõuetest kinnipidamine ja välistatud on oht joogivee
kättesaadavusele/kvaliteedile ning otsustajal veenduda, et see on tagatud.
• Juurdepääs mäetööstuse maa-alale tuleb tagada avalikult teelt või erateelt kokkuleppel eratee
omanikuga.
• Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohevõrgustiku ja linna rohevööndi
toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel,
korrastamistingimuste andmisel ja korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada
kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.
• Maardla alale muu tegevuse kui kaevandamise kavandamine on võimalik pärast maavaravaru
ammendumist või kui selleks on saadud Maapõueseaduse alusel muu sisuga kooskõlastus või
luba.
2.5.7. Tehnoehitise maa-ala
Tehnoehitise maa-alal on lubatud kanalisatsiooni- ja reoveepuhasti ehitised, vee tootmise ja
jaotamise ehitised, gaasi või biogaasi tootmise ja jaotamise ehitised, soojusenergia tootmise ja
jaotamise ehitised, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitised ning sideehitised.
TINGIMUSED TEHNOEHITISE MAA-ALAL
• Tehnorajatiste kavandamisel peavad tehnorajatistest tulenevad piirangud jääma tehnorajatise
aluse katastriüksuse piiresse, välja arvatud juhul, kui selleks on naaberkinnistu omaniku
nõusolek.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 39 / 128
• Tehnorajatised peavad visuaalselt sobima piirkonna ehituslaadiga või seal väljakujunenud
keskkonnaga, nt mahu, ehitusmaterjalide või stiili poolest.
• Riigitee lähedusse planeeritavate mastide kaugus riigitee muldkehast peab olema vähemalt
võrdne selle posti või masti kõrgusega.
• Juurdepääs tehnoehitise maa-alale peab olema tagatud avalikult teelt.
2.5.8. Jäätmekäitluse maa-ala
Jäätmekäitluse maa-ala on ette nähtud jäätmete käitlemiseks ja/või ladustamiseks.
Jäätmekäitluse maa-alal on lubatud ehitised jäätmekäitluse teenindamiseks (olmehoone, kaalumaja
vms), jäätmete käitlemiseks ja ladustamiseks ning kompostimisväljakud. Kõrvalotstarbena on
lubatud jäätmekäitlusega seotud tootmistegevus (küttepuude valmistamine, teekattematerjalide
ladustamine vms).
TINGIMUSED JÄÄTMEKÄITLUSE MAA-ALAL
• Jäätmekäitluse kavandamisel peavad jäätmete käitlemisest või ladustamisest tulenevad
piirangud jääma jäätmekäitluse asukoha katastriüksuse piiresse.
• Jäätmete käitlemiseks või ladustamiseks ette nähtud alad piirata aiaga.
• Juurdepääs jäätmekäitluse maa-alale peab olema tagatud avalikult teelt.
2.5.9. Ühiskondliku hoone maa-ala
Ühiskondliku hoone maa-alal on lubatud:
• hoolekandeasutuse hooned: päevakeskus, tugikodu, varjupaik, lastekodu, noortekodu,
üldhooldekodu, koolkodu, sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus, erihooldekodu või muu
hoolekandeasutus;
• ühiselamud üliõpilastele või õpilastele jt sotsiaalsetele gruppidele;
• muuseum, kunstigalerii, raamatukogu, arhiiv, rahvamaja, külakeskus;
• haridus- ja teadushooned: koolieelne lasteasutus (lasteaed, päevakodu, lasteaed-algkool),
põhikooli- või gümnaasiumi-, kutseõppeasutuse-, ülikooli-, rakenduskõrgkooli õppehoone,
teadus- ja metoodikaasutuse hoone, muu haridus- või teadushoone;
• haiglad ja muud ravihooned: haigla, ambulatoorse arstiabi osutamise hoone, sanatoorium,
spaahotell vms, veterinaarkliinik, muu tervishoiuhoone;
• spordiehitised: spordihall, võimla, siseujula, jäähall, maneež, lasketiiru-, muu spordihoone,
palliplats vms;
• pühakojad ja tavandihooned: kirik, katedraal, sünagoog, palvemaja, kabel või muu
kultushoone, krematoorium;
• kohaliku omavalitsuse või riigiasutuse büroo- ja administratiivhoone, sh riigikaitseasutuse
büroo- ja administratiivhoone;
• muid piirkonda teenindavad ning sinna sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnoehitised.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 40 / 128
TINGIMUSED ÜHISKONDLIKU HOONE MAA-ALAL
• Olulise avaliku huviga hoone või rajatise või olulise keskusala vms märkimisväärselt
esinduslikku asukohta ühiskondliku hoone või rajatise ehitamisel viib omavalitsus üldjuhul läbi
arhitektuurivõistluse.
• Hoonete kõrgus peab sobituma piirkonnas väljakujunenud hoonete kõrgusega. Kavandatav
hoonestus ei tohi mastaapselt erineda piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadist.
• Ühiskondlike hoonete kavandamisel arvestada selle kättesaadavusega erinevate
liikumisviisidega (nt buss, sõiduauto, jalgratas) kasutajatele. Eelistada lahendusi, mis toetavad
kergliiklejate ja ühistranspordi kasutajate ning erivajadustega inimeste juurdepääsu
hoonetele.
• Juurdepääs ühiskondliku hoone maa-alale peab olema tagatud avalikult teelt.
• Teede projekteerimisel arvestada jalgratta- ja jalgteede vajadusega.
• Kavandada kvaliteetne ja hästi toimiv avalik ruum: haljastus, väikevormid, tänavaruumi
loogika jms.
2.5.10. Sadama maa-ala
Sadama maa-ala on ette nähtud veesõidukite sildumiseks, sadamateenuse osutamiseks ning sadama
sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste ehitamiseks. Sadama maa-alal on lubatud ka
äriotstarbelised ehitised.
TINGIMUSED SADAMA MAA-ALAL
• Tagada alade mitmekülgne kasutus, muuhulgas külaliste teenindamine, võimalused aluste
hoidmiseks ja remondiks, teenused ranna- või harrastuskaluritele, jahtide jm aluste
teenindamiseks.
• Juurdepääs sadama maa-alale peab olema tagatud avalikult teelt, v.a erasadamates.
• Sadama maa-ala sulgemisel tuleb suunata kallasrada ümber sadama suletud territooriumi
omal kinnistul, kui sadamaga piirneval kinnistul või teel puudub avalik kasutus.
2.5.11. Puhke- ja looduslik maa-ala
Puhke- ja looduslikud maa-ala on ette nähtud säilitada looduslikuna ning keelatud on uushoonestus.
Puhke- ja looduslikul maa-alal on lubatud:
• looduslikud ja poollooduslikud haljastatud alad, veekogud;
• tervise- ja matkarajad ning neid teenindavad väikesemahulised hooned, sh kioskid, tualetid
jms;
• puhkeala teenindavad väikeehitised, sh viidad, laudteed, pingid, prügikastid, vaatlustornid,
parklad, kuni 20 m² suuruseid looduskeskkonda sobituvad väikehooned jne;
• lemmikloomade matmispaik Valgevälja metsas.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 41 / 128
TINGIMUSED PUHKE JA LOODUSLIKUL MAA-ALAL
• Tulenevalt ala kasutusintensiivsusest tuleb kavandatava taristu väljaarendamisel lähtuda ala
iseloomust, selle väärtustest ning kasutusintensiivsusest. Väärtustada puhke- ja looduslikul
maa-alal asuvaid või selle lähedusse jäävaid kultuuripärandi objekte, alasid ja traditsioonilist
elulaadi võimaldavat keskkonda.
• Juurdepääs puhke- ja loodusliku maa-alale peab olema tagatud avalikult teelt
• Kavandada mugavad ja läbimõeldud juurdepääsud ning parkimislahendused erinevatele
liikumisvahenditele (nt buss, jalgratas, sõiduauto). Eelistada lahendusi, mis toetavad
kergliiklejate ja ühistranspordi kasutajate mugavust. Parkimise ja juurdepääsude
kavandamine ei tohi vähendada ala väärtust.
• Tiheasustusaladel asuvad alad tuleb ühendada jalgratta- ja jalgteedega.
• Ühistranspordi ja sotsiaalse taristu kavandamisel tuleb arvestada puhkealade asukoha ning
kasutamise sesoonsuse ja kasutusintensiivsusega.
• Puhke- ja loodusliku maa-ala sisese rattateede võrgustiku kavandamine toimub eelistatult
olemasolevate teede baasil.
• Soodustada väljaspool tiheasustusalasid paiknevate puhke- ja looduslike maa-alade
ühendamist tiheasustusaladega jalgratta- ja jalgteedega.
• Alade puhkeotstarbeline kasutamine ei tohi kahjustada looduskaitselisi väärtusi. Piirkonna
eripäraseid ja õrnade ökosüsteemidega alasid kasutada looduslähedase turismi arendamiseks.
• Tagada kõrghaljastuse või metsa säilimine. Raiete kavandamisel peab säilima ala puhke- ja
loodusväärtus. Raiete kavandamisel tuleb teha koostööd Haapsalu Linnavalitsusega, kes
hindab kavandatavate raietega ala puhke- ja loodusväärtuste säilimist ning ala kasutamist
sihtotstarbeliselt ka pärast raiete teostamist.
• Alal on lubatud tööd, nt võsa niitmine vmt, mis on vajalikud alal paiknevate tehnorajatiste või
sellele ulatuvate tehnorajatiste kaitsevööndite või kuivenduskraavide toimimise tagamiseks.
• Valgevälja liivamaardla ala kasutusele võtmine puhke- ja loodusliku alana on võimalik peale
maavara ammendumist ning kuni maavara ammendumiseni on taimestiku eemaldamine alalt
lubatud.
2.5.12. Parkide ja haljasalade maa-ala
Parkide ja haljasalade maa-ala on ette nähtud haljasaladena tiheasustusaladel, et tagada
kättesaadavad puhkekohad nii lähiümbruses kui ka tiheasustusaladel tervikuna. Alal on lubatud
piirkonda sobiv haljastus ning puhkamise otstarvet teenindavad avalikud puhke- ja kultuurirajatised,
sh tervise- ja matkarajad, külaplatsid, mänguväljak, discgolfi- ja suusarada jms ja neid teenindavad
väikesemahulised hooned.
TINGIMUSED PARKIDE JA HALJASALADE MAA-ALAL
• Ala arendamisel tuleb tagada kvaliteetne ja kõikide vanusegruppide vajadusi arvestav avalik
ruum.
• Ühendada parkide ja haljasalade maa-alad puiesteede, pargisiilude või mänguväljakute,
spordiplatsidega ühtseks rohealade võrguks.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 42 / 128
• Alal on üldjuhul lubatud kergliiklus ning selleks ette nähtud taristu. Mootorsõidukite
liiklemiseks vajalikud teed on lubatud üksnes pargi ja haljasala või sellel olemasoleva hoone
teenindamiseks.
• Juurdepääs parkide ja haljasalade maa-alale peab olema tagatud avalikult teelt
• Asustusüksuse siseselt ühendatakse alad jalgratta- ja jalgteedega.
• Alale kavandatava taristu väljaarendamisel tuleb lähtuda ala iseloomust, selle väärtustest ning
kasutusintensiivsusest.
• Ehitiste maastikku paigutamisel arvestada maksimaalselt olemasolevate maastikuliste
tingimuste ja väärtustega.
• Tagada kõrghaljastuse või metsa säilimine. Raiete kavandamisel peab säilima ala
puhkeväärtus ning liigirikkus. Raiete kavandamisel tuleb hinnata kavandatavate raietega ala
puhke- ja loodusväärtuste säilimist ning ala kasutamist sihtotstarbeliselt ka pärast raiete
teostamist
• Alal on lubatud tööd, nt võsa niitmine vmt, mis on vajalikud alal paiknevate tehnorajatiste või
sellele ulatuvate tehnorajatiste kaitsevööndite toimimise tagamiseks.
2.5.13. Avaliku supelranna maa-ala
Avaliku supelranna maa-alale on ette nähtud avalikult kasutatav, nõuetele vastavalt rajatud
supelrand koos selle teenindamiseks vajalike ehitistega, sh rannahoone, mänguväljakud, kioskid,
tualetid, ujumissillad vms.
TINGIMUSED AVALIKU SUPELRANNA MAA-ALAL
• Juurdepääs supelranna maa-alale peab olema tagatud avalikult teelt
• Alal on lubatud kergliiklus ning selleks ette nähtud taristu.
• Parkimine tuleb tagada supelranna ala läheduses.
2.5.14. Spordi- ja puhkeehitiste maa-ala
Spordi- ja puhkeehitiste maa-ala on ette nähtud spordi- ja puhkerajatiste ja hoonete püstitamine,
näiteks staadion, spordihall, spordiväljak, (väli)ujula, välispordirajatis vms.
TINGIMUSED SPORDI- JA PUHKEEHITISTE MAA-ALAL
• Keskkonnahäiringuid nagu müra, vibratsioon vms tekitavate eriotstarbeliste spordirajatiste (nt
motoringrada, krossirada, lahtine või poolkinnine lasketiir vms) kavandamine ei ole
tiheasustusaladel spordi- ja puhkerajatiste maa-alale lubatud. Keskkonnahäirinuid
põhjustavate objektide kavandamisel tuleb läbi viia mürahinnangu koostamine ning vajadusel
kavandada müra leevendavad meetmed.
• Juurdepääs spordi- ja puhkeehitiste maa-alale peab olema tagatud avalikult teelt.
• Teede projekteerimisel arvestada jalgratta- ja jalgteede vajadusega.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 43 / 128
• Ehitiste kavandamisel arvestada nende kättesaadavusega erinevate liikumisviisidega (nt buss,
sõiduauto, jalgratas) kasutajatele. Eelistada lahendusi, mis toetavad kergliiklejate ja
ühistranspordi kasutajate mugavust.
• Kavandada kvaliteetne ja hästi toimiv avalik ruum: haljastus, väikevormid, tänavaruumi
kasutus jms.
2.5.15. Aianduse maa-ala
Aianduse maa-alad on põllumajandussaaduste kasvatamise alad tiheasustusaladel.
TINGIMUSED AIANDUSE MAA-ALAL
• Maa-alale ei kavandata hoonestust, v.a ala sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised
(kuur, varjualune, kasvuhoone vms).
2.5.16. Kaitsealune maa-ala
Kaitsealusel maa-alal asuvad riigi või kohaliku kaitse all olevad üksikobjektid koos neid ümbritseva
alaga, mis on vajalik objekti kaitse-eesmärgi saavutamiseks.
TINGIMUSED KAITSEALUSEL MAA-ALAL
• Ehitustegevus on keelatud, välja arvatud kaitsealusel maa-alal asuva väärtusliku objekti
renoveerimine, konserveerimine või objekti väärtuse tagamiseks või esitlemiseks vajalik
ehitustegevus, sh valgustuse vms rajamine.
2.5.17. Kalmistu maa-ala
Kalmistu ja matmisega seotud loodusliku või poolloodusliku ilmega maa-ala, kuhu on lubatud rajada
kalmistu jaoks vajalikke ehitisi (näiteks kabel, tavandihoone), sh nende teenindamiseks vajalikke
tehnorajatisi.
TINGIMUSED KALMISTU MAA-ALAL
• Kalmistu ümber tuleb säilitada või kavandada haljastusega puhvervöönd.
• Juurdepääs kalmistu maa-alale peab olema tagatud avalikult teelt.
• Kalmistu laiendamine on lubatud ainult kalmistuseaduses nimetatud tingimuste täitmisel.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 44 / 128
2.5.18. Transpordi maa-ala
Transpordi maa-alal on lubatud liiklemiseks, parkimiseks ja transpordiks vajalikud rajatised koos
maa-alaga, mis on vajalik nende ohutuse tagamiseks ja rajatiste korrashoiuks, sh sõiduteed,
raudteed, lennuliikluse maa jms.
TINGIMUSED TRANSPORDI MAA-ALAL
• Säilitada transpordiobjekti rajamise, laiendamise või rekonstrueerimise võimalikkus.
2.5.19. Riigikaitse maa-ala
Üleriigilise tähtsusega riigikaitseliste ehitiste maa-ala. Alale võib kavandada sõjaväeosa,
kaitsejõudude asutust, kaitseväe polügooni, laskevälja vms riigikaitsega seonduvat hoonet või
ehitist.
TINGIMUSED RIIGIKAITSE MAA-ALAL
• Riigikaitselise objekti piiranguvööndisse ei ole võimaliku müraleviku tõttu soovitav ehitada
müratundlikke ehitisi või määrata ehitiste rajamist soodustavat maakasutuse juhtotstarvet.
• Tegevuste kavandamisel piiranguvööndis ja selle lähistel tuleb arvestada riigikaitselise ehitise
töövõime säilimisega.
• Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad
planeeringud, projekteerimistingimused, ehitusloa eelnõud ja ehitisteatised.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 45 / 128
3. Väärtuslikud alad ja piirangud
Väärtuslike alade ja objektide säilitamiseks on maakasutusele ja ehitustegevusele seatud piirangud.
Need tulenevad kehtivatest õigusaktidest, kõrgema tasandi planeeringutest või üldplaneeringuga
määratud täiendavatest tingimustest.
3.1. Kultuuriväärtused
Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust, seetõttu tuleb
edasises tegevuses (detailplaneeringu koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda
mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada avaliku huviga.
Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille eesmärk on tagada mälestiste säilimine
ajalooliselt väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas. Kui ei ole
määratud teisiti, siis on mälestise kaitsevöönd 50 m, tihedalt koos asuvatele mälestistele on
määratud ühine kaitsevöönd. Kui kinnismälestisele või kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada
teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
Kultuurimälestiste ja nende piiranguvööndite aktuaalne seis kajastub kultuurimälestiste registris
(register.muinas.ee) ja tuleb enne iga järgmist etappi (detailplaneeringu algatamine,
projekteerimistingimuste andmine, ehitusloa andmine jms) registrist üle kontrollida.
Mälestistena riigi kaitse all olevad hooned hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas olevatele
leida (uus) sobiv kasutusotstarve. Hoonete algne välisilme säilitada/taastada. Tagada ümbruse
heakord ja vaadeldavus.
Looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise,
ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või asjad. Need on olulised
rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad. Eesti looduslikud pühapaigad on üks
huvitavamaid ja mitmekihilisemaid mälestiste liike – need on kohad, mis ühendavad endas nii
materiaalseid kui ka vaimseid väärtuseid. Looduslikeks pühapaikadeks võivad olla metsad või
puuderühmad, üksikud puud, allikad, jõed, ojad või erinevad maastikuvormid nagu kivid, künkad,
orud ja pangad. Loodusliku pühapaiga peamiseks tunnuseks on suulise rahvapärimuse olemasolu,
mis kõneleb pühakspidamisest, ohvrite toomisest, palvetamisest ja ravitsemisest. Eestis olevatest
looduslikest pühapaikadest on osa kas muinsus- või looduskaitse all, kuid enamik on kaardistamata
ning teave nende kohta ei ole alati kättesaadav maakasutuse muutuseid planeerivatele asutustele
ning maaomanikele.
Lisaks riigi kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele ning teadaolevatele muististele ja
leiukohtadele, mida ei ole jõutud kaitse alla võtta, on suur osa arheoloogiapärandist veel avastamata.
Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada
arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja
prognoosimata muistiseid võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Selle
hävimise vältimiseks tuleb nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel tagada meetmed selle kaitseks
(MuKS § 76 lg). Seetõttu tuleb:
KMH kohustusega tegevuste kavandamisel kogu omavalitsuse territooriumil (ka juhul kui KMH
nõudest loobutakse) kooskõlastada alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga arheoloogilise uuringu
läbiviimise vajadus (alus: muinsuskaitseseaduse § 31 lõige 3). Prognoositud arheoloogiatundlikel
aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti
arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui:
• algatatakse detailplaneeringut;
• kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on suurem kui 500 m².
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 46 / 128
Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi
avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused.
Üldplaneeringu koostamisel esitatakse arheoloogiatundlikud alad 2022. aasta seisuga, kuhu
planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti
arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev,
siis on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist.
ÜLDTINGIMUSED KULTUURI- JA EHITUSPÄRANDILE
• Säilitada väärtuslik objekt või ala olemasoleval kujul või taastada selle algne kuju ning leida
sobilik kasutusviis.
• Ajalooliselt kujunenud asustusalasid (Haapsalu vanalinn) tuleb säilitada koos nende juurde
kuuluvate elementide ja ümbritsevate aladega.
• Uut hoonestust ja maakasutust tuleb sobitada vanaga olemasolevaid väärtusi rikkumata –
seda säilitades ja väärtustades. Väärtuslikul alal või objekti läheduses uut hoonestust
kavandades lähtuda olemasolevast katastriüksuse suurusest, hoonestuse ja kujunduse
elementidest ning hoonestuse struktuurist.
• Naaberalade uushoonestuse kavandamisel arvestada väärtuslike objektide ja alade
vaadeldavuse ning neilt lähtuvate vaadetega.
• Ajaloolistele väärtustele ja kultuurimälestistele peab olema tagatud avalik juurdepääs, et kõigil
huvilistel oleks võimalik neid piirkondi külastada.
3.1.1. Kultuurimälestised
Kultuurimälestistega seonduvad ehitus- ja kasutustingimused on sätestatud seadusega. Mälestiste
ajakohane info kajastub kultuurimälestiste registris.
3.1.2. XX sajandi arhitektuuripärandi objektid
XX sajandi arhitektuuripärandi objektide info pärineb kultuurimälestiste registri maakondliku
ülevaate analüüsist33. XX sajandi arhitektuur ja ehitatud keskkond määrab suures osas tänapäevase
füüsilise keskkonna iseloomu: tiheasustatud Haapsalu on kujunenud selliseks nagu me seda täna
näeme ja kasutame valdavalt möödunud sajandi jooksul. Arhitektuuripärandi nimekirja kuuluvate
objektide eesmärk on väärtustada ja säilitada 1870–1991. a vahemikku kuuluva, peamiselt kohalikul
tasemel väärtust omava arhitektuuri paremikku, mis kajastavad tolle aja tehnoloogilisi ja
ühiskondlikke protsesse.
TINGIMUSED XX SAJANDI ARHITEKTUURIPÄRANDILE
• Säilitada või tagada XX sajandi arhitektuuripärandi objektide hulka arvatud hoonete hea
seisukord ning väärtustada neid kohaliku arhitektuuripärandina.
• Tagada objektidele avalik juurdepääs kokkuleppel maaomanikuga.
• Naaberalade uushoonestuse kavandamisel arvestada vaadete säilimisega arhitektuuripärandi
objektidele ja vaadetega objektidelt.
33 Läänemaa 20. sajandi ehituspärand. Tõnis Padu. 2008. https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/laanemaa/Laanemaa.pdf
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 47 / 128
• Kasutusest väljas olevatele objektidele leida (uus) sobiv kasutusotstarve.
• Hoonete algne välisilme säilitada/taastada.
• Tagada ümbruse heakord ja vaadeldavus.
• XX sajandi arhitektuuripärandi objektide hulka arvatud hoonete ja rajatiste kui riikliku kaitse
all mitte olevate väärtuslike üksikobjektide nimekirja kuuluvate hoonete ja rajatiste
lammutamise soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile
võimalus kaaluda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamist. Samuti tuleb
kaasata amet juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku saanud objekti lammutamise ja
ümberehitamise küsimustesse.
3.1.3. Maaehituspärand
Maaehituspärand on väljaspool linnu nii põllumajanduse kui ka muude elualadega tegeleva maarahva
loodud ja ehitatud ehitised. Selle vanemasse kihistusse kuuluvad lisaks taluehitistele ka külade ja
alevike ehitised (nt koolid, vallamajad, seltsi- ehk rahvamajad, kõrtsid, poed, pritsikuurid) ja
tööstushooned (nt veskid, meiereid, töökojad).
Haapsalu linna maaehituspärandi objektid on arvel kultuurimälestiste registri maaehituspärandi
andmekogus. Üldplaneering ei tee ettepanekuid täiendavate objektide lisamiseks maaehituspärandi
nimistusse.
TINGIMUSED MAAEHITUSPÄRANDILE
• Tagada maaehituspärandi hulka arvatud hoonete parim võimalik seisukord ning väärtustada
neid kohaliku arhitektuuripärandina.
• Tagada objektidele avalik juurdepääs kokkuleppel maaomanikuga.
• Naaberalade uushoonestuse kavandamisel arvestada vaadete säilimisega maaehituspärandi
objektidele.
3.1.4. Militaarpärand
Militaarehitisi on Eestis rajatud kõigil ajastutel ja need moodustavad olulise osa ehituspärandist.
Haapsalu linnas pärineb militaarpärand ennekõike nõukogude perioodist ning selle iseloomulikuimaks
objektiks on Kiltsi lennuväli. Üldplaneeringu raames on kajastatud erinevaid militaarpärandi
objekte34, et tõsta esile sõjaajaloolist arhitektuuripärandit.
TINGIMUSED MILITAARPÄRANDI OBJEKTIDELE
• Tagada militaarpärandi hulka arvatud objektide parim võimalik seisukord ning väärtustada
neid kohaliku ehituspärandina.
• Üldplaneeringu elluviimisel, sh erinevate arendustegevuste realiseerimisel, kaaluda ja
arvestada võimalusega anda militaarobjektidele uus, üldjuhul avalikku kasutusse ette nähtud
funktsioon, kui ala ei ole riigikaitselistel eesmärkidel kasutuses.
34 Kultuurimälestiste riiklik register (Militaarpärandi andmekogu)
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 48 / 128
• Üldplaneeringus militaarpärandiks märgitud objektile võib avaliku kasutuse funktsiooni anda
ainult objekti omaniku nõusolekul ja alles siis, kui objekt ei ole enam vajalik riigikaitseliste
funktsioonide täitmiseks.
• Tagada objektidele avalik juurdepääs kokkuleppel maa-ala valitsejaga.
• Tagada objektidel inimeste ohutus.
• Naaberalade uushoonestuse kavandamisel arvestada militaarpärandi objektide ning nende
vaadeldavuse säilitamisega, kui see ei ole vastuolus riigikaitselise objekti kasutusega.
3.1.5. Haapsalu muinsuskaitseala ja muinsuskaitseala kaitsevöönd
Haapsalu muinsuskaitseala ja muinsuskaitseala kaitsevöönd on kinnitatud Vabariigi Valitsuse
04.01.2024. a. korraldusega nr 535. Kaitsekorra koostamine toimus samaaegselt üldplaneeringu
koostamisega.
Muinsuskaitseala koosneb Haapsalu piiskopilinnuse ümber ajalooliselt kujunenud linnatuumikust
koos mereäärse kuurordialaga. Muinsuskaitseala kaitsekorrast tulenevalt on muinsuskaitseala
eesmärk Haapsalu vanalinna ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku terviku ja selle üksikosade –
kultuurkihi, plaanistruktuuri, ehitiste, maastikuelementide ning miljöölise eripära ja vanalinna silueti
ning linnaruumi sisevaadete ilme ja vaadeldavuse säilitamine.
Muinsuskaitseala kaitsevöönd koosneb muinsuskaitsealaga külgnevatest aladest. Selle eesmärk on
tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning muinsuskaitseala
vaadeldavus piki ajaloolisi tänavaid, merelt ja üle Väikese viigi ning vaated muinsuskaitsealalt
merele.
HAAPSALU MUINSUSKAITSEALA JA MUINSUSKAITSEALA KAITSEVÖÖNDI TINGIMUSED36
• Muinsuskaitsealal ja muinsuskaitseala kaitsevööndis tuleb ehitustegevuse kavandamisel ja
teostamisel järgida Muinsuskaitseseadust ja Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorda.
• Kõik plaanitavad kaeve- ja ehitustööd tuleb enne tööde alustamist kooskõlastada
Muinsuskaitseameti ja Haapsalu Linnavalitsusega.
• Hoonete ümberehitused, fassaadide muudatused, värvikavandid, samuti reklaamsildid jmt
tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseameti ja Haapsalu Linnavalitsusega.
3.1.6. Haapsalu raudteejaama hoonete ansambli kaitsevöönd
Haapsalu raudteejaama hoonete ansambel jaguneb kaheks grupiks: jaamahoone koos sellest
kagusuunas asuva nelja raudteetööliste elamu, abihoonete ja ambulatooriumiga ning neist piki
raudteed edasi, u 300 meetrit kagusuunas asuvad kaks meistrielamut, veetorn ja veduridepoo.
Haapsalu raudteejaama hoonete ansambli riikliku kaitse all olevate objektide ümber on moodustatud
ühine kaitsevöönd.
Aastail 1904-1907 rajatud Haapsalu raudteejaama hoonete ansambel on 20. sajandi alguse
raudteearhitektuuri väljapaistev näide. Haapsalu raudteejaama hoonete ansambel jaguneb kaheks
grupiks: jaamahoone koos sellest kagusuunas asuva nelja raudteetööliste elamu, abihoonete ja
35 Vabariigi Valitsuse 04.01.2024 korraldus nr 5 „Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekord“. RT III, 09.01.2024, 2 36 „Haapsalu linna üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimused Haapsalu muinsuskaitsealale ja selle kaitsevööndile“. Paras, Ü. Haapsalu, 2024. Vt. lähemalt Haapsalu linna kodulehel: https://www.haapsalu.ee/uldplaneering
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 49 / 128
ambulatooriumiga ning neist piki raudteed edasi u 300 m kagusuunas asuvad kaks meistrielamut,
veetorn ja veduridepoo.
Kinnismälestised on:
1) Haapsalu raudteejaama peahoone perroonidega, Raudtee tn 2, reg nr 15396;
2) Haapsalu raudteejaama tööliste elamu 1, Raudtee tn 4, reg nr 15397;
3) Haapsalu raudteejaama tööliste elamu 2, Raudtee tn 6, reg nr 15398;
4) Haapsalu raudteejaama tööliste elamu 3, Raudtee tn 8, reg nr 15399;
5) Haapsalu raudteejaama tööliste elamu 4, Raudtee tn 12, reg nr 15400;
6) Haapsalu raudteejaama tööliste kelder 1, Raudtee tn 10, reg nr 15401;
7) Haapsalu raudteejaama tööliste kelder 2, Raudtee tn 6, reg nr 15402;
8) Haapsalu raudteejaama ambulants, Raudtee tn 10, reg nr 15403;
9) Haapsalu raudteejaama kaubaladu platvormiga, Raudtee tn 2, reg nr 15404;
10) Haapsalu raudteejaama sepikoda, Raudtee tn 18,reg nr 15405;
11) Haapsalu raudteejaama meistri elamu 1, Raudtee tn 20, reg nr 15406;
12) Haapsalu raudteejaama meistri kuur, Raudtee tn 20, reg nr 15407;
13) Haapsalu raudteejaama meistri käimla, Raudtee tn 20, 15408;
14) Haapsalu raudteejaama meistri loomalaut 1, Raudtee tn 20, reg nr 15409;
15) Haapsalu raudteejaama meistri pesuköök, Raudtee tn 20, reg nr 15410;
16) Haapsalu raudteejaama meistri kelder, Raudtee tn 20, reg nr 15411;
17) Haapsalu raudteejaama meistri elamu 2, Raudtee tn 22, reg nr 15412;
18) Haapsalu raudteejaama meistri loomalaut 2, Raudtee tn 22, reg nr 15413;
19) Haapsalu raudteejaama depoo, Raudteetammi tee 2, reg nr 15414;
20) Haapsalu raudteejaama veetorn, Pargi tn 1a, 15415;
21) Haapsalu raudteejaama veduripööraja, Raudteetammi tee 4, reg nr 15416;
22) Haapsalu raudteejaamavahi elamu, Kiltsi tee 2a, reg nr 15417;
23) Haapsalu raudteejaamavahi kuur, Kiltsi tee 2a, 15418;
24) Haapsalu raudteejaamavahi elamu kõrvalhoone, Kiltsi tee 2, reg nr 15419
Haapsalu raudteejaama hoonete ansambli riikliku kaitse all olevate objektide ümber on moodustatud
ühine kaitsevöönd37.
3.1.7. Miljööväärtuslik ala
Miljööväärtuslik ala on kohaliku tasandi kaitsealune piirkond, mille terviklik miljöö kuulub
säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja
omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. Ala ilme säilitamiseks on määratud tingimused,
mis tulenevad piirkonna ajaloolis-kultuurilisest eripärast.
Haapsalu omapära seostub eelkõige tema asendiga maastikus ja pika ajalooga. Poolsaarelist asendist
on tingitud linna silueti ulatuslik vaadeldavus. Viimase poolsajandi jooksul kasvanud linn on laienenud
37 Vt lähemalt https://register.muinas.ee/
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 50 / 128
mandri poole, mistõttu on vanalinn jäänud suhteliselt puutumata ning linna siluetis on endiselt
domineerimas piiskopilinnus ja selle vahitorn.
Haapsalu linnastus eristuvad mitmed miljööväärtuslikud alad (linna mustrid):
• Keskaegne Haapsalu, mille moodustab piiskopilinnuse territoorium ning seda vahetult
ümbritsev linnasüda. Kuni Liivi sõjani oli see ala piiratud linnamüüriga. Ka sel alal võib eristada
kaht linnaplaani mustrit: Kooli-Jaani-Vee-Linda-Rüütli ja Väike Mere tn kant oma suhteliselt
korrapärase tänavavõrguga ning ülejäänud keskajast pärineva ebakorrapärase tänavavõrguga
ala.
• Kuurordi kõrgajast (19.-20. saj vahetus) pärinevate esinduslike puitvillade ümbrus ja tollal
rajatud parkide vöönd piki mereranda (Promenaad, Vaikne kallas, Õhtu kallas, Aafrika rand)
20. sajandi alul hoonestatud, vanalinna südamest lõunasse jäävad alad.
• Posti tänava ja sellega piirnevate Uue ja Koidula tänava, samuti Endla-Võnnu-Kreutzwaldi
tänavate puithoonestus moodustab tervikliku ansambli.
• Väärtuslikuks linnamustriks võib hinnata ka 1950datel ehitatud individuaalelamute piirkondi
Staadioni-Õpetaja-Saare tn kandis.
Joonis 6. Miljööväärtuslikud alad Haapsalu linnastus
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 51 / 128
ÜLDTINGIMUSED MILJÖÖVÄÄRTUSLIKULE ALALE
• Tagada miljööväärtuslike alade säilimine ja terviklikkus ning väärtustada neid kui kohalikku
arhitektuuri- ja kultuuripärandit.
• Oluliseks tuleb pidada väärtusliku miljööga alade katastriüksuste suurusi, hoonestuse ja
kujundamise elemente, hoonestusstruktuuri ja maakasutust.
• Miljööväärtusega hoonestusaladega vahetult piirnevatel aladel peab ehitustegevusel
arvestama, et sealsed hooned ei hakkaks oma mahult ja värvilahenduselt maastikul
domineerima. Tagada läbimõeldud ja avalikku ruumi sobiv haljastuse lahendus, säilitada
põlispuud.
• Uut hoonestust ja maakasutust tuleb sobitada vanaga kaitstavaid väärtusi rikkumata.
• Säilitada ja taastada avatud vaateid merele piki tänavat mere poole38 ja linna panoraamile
holmidelt, külade keskustele, keskust läbivatelt külateedelt ümbritsevale maastikule jms.
• Tagada läbimõeldud ja avalikku ruumi sobiv haljastuse lahendus.
• Avada vaated väärtuslikele hoonetele ja objektidele.
3.1.7.1. Ala 1 - Holmidepealne
Holmidepealset iseloomustavad liigendatud, maalilise rannajoonega poolsaared – Krimmi ja
Bürgermeistri holmid - millede vahele jäävad väikesed lahesopid – viigid. Mõlemal poolsaarel
esinevad Haapsalule tüüpilised rannapuiesteed ja neilt avanevad ilusad vaated vanalinnale ja lahele.
Oluline on holmide osaline avaliku kasutuse tagamine – ennekõike mõlema poolsaare tipuosades.
Üldplaneeringuga on holmidevahelise liikuvuse parendamiseks reserveeritud võimalus rajada
pikemas perspektiivis holmide tipualasid ühendav kergliiklussild.
Eest- ja Tagalahel ning viikides on liigirikas veelinnustik. Piirkonnale on olnud iseloomulikud klaasitud
verandad.
Holmidepealne asub täies ulatuses Haapsalu muinsuskaitseala kaitsevööndis.
Holmidepealset iseloomustavad järgmised alapiirkonnad:
1.1 Väikese viigi ümbrus: Vaikse kalda, Suur-Lossi ja Sadama tn vaheline ala,
1.2 Vasikaholmi kvartal,
1.3 Holmi kalda, Kaluri, Uus-Sadama ja Sadama tänava vahelised kvartalid,
1.4 Tagalahe kaldapealne Vanasadamast rehabilitatsioonikeskuseni (Sadama tn 16),
1.5 Endised tööstusmaastikud Krimmi, Bürgermeistri ja Suur-Holmil.
ÜLDTINGIMUSED HOLMIDEPEALSEL MILJÖÖALAL
Holmidepealsel tuleb ehitustegevuse kavandamisel arvestada üleujutusohuga. Kavandatavate
hoonete esimese korruse põrand peab olema vähemalt 2,4 meetri kõrgusel (absoluutkõrgus).
38 Head näited Haapsalu linnas on vaade Lembitu tänavalt Kastinina suunas või Linda tänavalt Tagalahe suunas.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 52 / 128
TINGIMUSED ALAPIIRKONDADES 1.1 – 1.4
• Jälgida olemasoleva vana, valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikäsitlust. Olulised on
fassaadide algupärased detailid: voodrilaudis, puitdekoor, akende-uste kujundus, trepid
räästalahendus, korstnapitsid.
• Juurdeehituse või kõrvalhoone kavandamisel lähtuda olemasoleva hoone või analoogiliste
naaberhoonete kujundusvõtteist. Juurdeehitus või kõrvalhoone peab olemasoleva hoone
suhtes olema tagasihoidlikuma kujundusega ja paiknema võimalikult varjatult.
• Uued abihooned kavandada krundi sügavusse. Võimalusel ja kokkuleppel naabriga kokku
ehitatuna krundi piiril.
• Uute hoonete ehitusalune pindala, kõrgus ja maht peavad sarnanema olemasolevatele
naaberhoonetele. Arhitektuurne lahendus peab tagama uue hoone sulandumise
olemasolevasse miljöösse.
• Kasutada naturaalseid ehitusmaterjale, sünteetilised materjalid ja moodsad konstruktiivsed
lahenduse ei sobi kokku ajaloolise hoonestusega.
• Hoone viimistlemisel on soovitav kasutada naturaalseid värve.
• Hoonete ümberehitused, fassaadide muudatused ja värvikavandid kooskõlastada
linnavalitsusega.
• Säilitada kvartali väljakujunenud tänavajoon. Hoone fassaad kavandada traditsioonilisele
ehitusjoonele.
TINGIMUSED ALAPIIRKONNAS 1.5
• Holmidel asuvate endiste tööstuspiirkondade ümberplaneerimisel tuleb eelistada merega ja
puhkamisega seotud funktsioone ja ärifunktsiooniga põimunud elamuehitust.
• Võimalusel taastada Krimmi holmil asuv oluline maamärk – Uussadama ait ajaloolises mahus
ning kaasaegses funktsioonis.
• Võimalusel säilitada Krimmi holmil Nõukogude aegne maamärk – veetorn.
• Piirkonna planeerimisel arvestada Haapsalu traditsioonilise võttega – rajada piki mereranda
puiesteid.
• Puiesteede planeerimisel on soovitav kasutada hõberemmelgat ja pooppuud, mis on olnud
puiesteede traditsiooniliseks puuks.
3.1.7.2. Ala 2 - Õhtu kallas, Kastinina
Miljööväärtuslikku ala iseloomustab rannaala oskuslik ja maitsekas planeering – hoonestuse,
haljastuse ja väikevormide harmoonia. Kaldapuiestee ääres asuvad puitelamud pärinevad 19. sajandi
lõpust ja 20. sajandi algusest, E. Enno pargist lõunasse jääva Kalda tn ja Õhtu kalda vahelise ala
hoonestus pärineb osaliselt 1960ndatest aastatest. Kohata võib veel 1920ndate Haapsalu
väikeelamutele omaseid, maja otsaseinal asuvaid puittreppe. Piirkonnale on olnud iseloomulikud
klaasitud verandad. Õhtu kalda lähistel asuvad Haapsalu uhkeimad puitelamud, kuurordi õitseajast
pärit, rohke saetehnikas puitpitsiga kaunistatud villad. Õhtu kalda hoonestus paikneb hõredamalt
ajaloolisest kesklinnast. Kaldalt avanevad kaunid vaated lahele ja Paralepa parkmetsale.
Kaldaäärsetes roostikes on liigirikas linnustik.
TINGIMUSED ÕHTU KALDA JA KASTININA MILJÖÖALAL
• Jälgida olemasoleva vana, valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikäsitlust. Olulised on
fassaadide algupärased detailid: voodrilaudis, puitdekoor, akende-uste kujundus, trepid,
räästalahendus, korstnapitsid.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 53 / 128
• Juurdeehituse ja kõrvalhoone kavandamisel lähtuda olemasoleva hoone või analoogiliste
naaberhoonete kujundusvõtteist. Juurdeehitus ja kõrvalhoone peavad olemasoleva hoone
suhtes olema tagasihoidlikuma kujundusega ja paiknema võimalikult varjatult.
• Hoonete remontimisel kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale, naturaalseid värve,
kivihoonete puhul lubikrohvi ja -värve.
• Traditsiooniliselt on piirkonna korstnapitsid ehitatud paekivist, suhteliselt tüsedatena,
krohvituina ja lubjaga valgendatuna.
• Hoonetele on ajalooliselt omased klaasitud verandad.
• Majade ümberehitused, fassaadide muudatused (ka akende, uste vahetus) ja värvikavandid
kooskõlastada linnavalitsusega.
• Olemasoleva hoone lammutamine on aktsepteeritav vaid juhul kui olemasoleva hoone
korrastamine on selle tehnilise seisukorra tõttu võimatu.
• Uute hoonete ehitusalune pindala, kõrgus ja maht peavad sarnanema sellel kohal olnud
hoonele või olemasolevatele naaberhoonetele.
• Kavandatava hoone arhitektuurne lahendus peab tagama uue hoone sulandumise
olemasolevasse miljöösse.
• Uued kõrvalhooned kavandada krundi sügavusse. Võimalusel ja kokkuleppel naabriga kokku
ehitatuna krundi piiril.
3.1.7.3. Ala 3 - Endla – Kreutzwaldi tänava ümbruse puitasum
Miljööväärtuslik ala on terviklik 20. sajandi puitasum, mille majad on ehitatud suhteliselt lühikese
aja jooksul 20. sajandi algusaastail. Maju iseloomustavad tagasihoidlikud mahud ja detailid.
Puitelamud ja nende detailid on algupäraselt säilinud. Piirkonnale on olnud iseloomulikud klaasitud
verandad.
TINGIMUSED ENDLA – KREUTZWALDI TÄNAVA MILJÖÖALAL
• Jälgida olemasoleva vana, valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikäsitlust. Olulised on
fassaadide algupärased detailid: voodrilaudis, puitdekoor, akende-uste kujundus, trepid,
räästalahendus, korstnapitsid.
• Remondi ja ümberehituse käigus tuleb säilitada maja esialgne laad.
• Juurdeehituse või kõrvalhoone kavandamisel lähtuda oleva hoone või analoogiliste
naaberhoonete kujundusvõtteist. Juurdeehitus või kõrvalhoone peaks oleva suhtes olema
tagasihoidlikuma kujundusega ja paiknema võimalikult varjatult.
• Kasutada naturaalseid ehitusmaterjale. Sünteetilised materjalid ja moodsad konstruktiivsed
lahendused ei sobi kokku vana hoonestusega.
• Majade viimistlemisel kasutada naturaalseid värve, kivihoonete puhul lubikrohvi ja -värve.
• Korstnapitsid on ehitatud paekivist, suhteliselt tüsedatena, krohvituna ja lubjaga
valgendatuina.
• Majade ümberehitused, fassaadide muudatused ja värvikavandid tuleb kooskõlastada
Haapsalu Linnavalitsusega.
• Olemasoleva hoone lammutamine vajab igakülgset kaalumist ja on võimalik vaid juhul kui
olemasoleva hoone korrastamine on selle tehnilise seisukorra tõttu võimatu.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 54 / 128
• Säilitada tuleb kvartali üks iseloomulikumaid jooni – hoonete paiknemine tänava servas, ühel
joonel.
• Uute hoonete ehitisalune pindala, kõrgus kui ka maht peavad sarnanema sellel kohal kunagi
olnud hoonele või olevatele naaberhoonetele.
• Arhitektuurne lahendus peab tagama uue hoone sulandumise olemasolevasse miljöösse;
• Hoonetele on ajalooliselt omased klaasitud verandad.
• Uued kõrvalhooned kavandada krundi sügavusse. Võimalusel ja kokkuleppel naabriga kokku
ehitatuna krundi piiril.
• Vaadeldava ala selgelt perimetraalset hoonestusviisi rõhutavad tänavaäärsed tihedad
plankaiad, Kreutzwaldi tänavast lõuna pool ka lippaiad ja hekid. Kruntide selgepiiriline
eraldatud tänavaruumist peab säilima.
3.1.7.4. Ala 4 - Uue – Koidula tänava ümbruse puitasum
Tegemist on tervikliku 19. sajandi lõpu, 20. sajandi alguse puitasumiga. Koidula ja Uue tänava
vaheline ala jagati väikesteks kruntideks ja hoonestatud sajandivahetuse aegu. Ala iseloomustavad
hästi säilinud, algupäraste detailidega puitelamud. Piirkonnale on olnud iseloomulikud klaasitud
verandad.
Piirkonna krundid on kitsa, kvartali sügavusse suunatud ristküliku kujulised. Väikesed ja lihtsa
plaanilahendusega elamud on paigutatud tänavajoonele. Elamutel on viilkatused rästanurgaga u 40
kraadi, harjajoon on paralleelne tänavale, tavaliseks katusekattematerjaliks on valtsitud plekk. Kuna
tänavaäärse krundiosa pikkus on vaid mõnikümmend meetrit, paiknevad elamud väga tihedalt ja
moodustavad enam-vähem katkematu tänavaseina. Uue tänava lõunaküljel on hoonestus veidi
hõredam ning majad on oma mahult siin suuremad.
Ala asub täies mahus Haapsalu muinsuskaitseala kaitsevööndis.
TINGIMUSED UUE TÄNAVA – KOIDULA TÄNAVA MILJÖÖALAL
• Jälgida olemasoleva vana, valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikäsitlust. Olulised on
fassaadide algupärased detailid: voodrilaudis, puitdekoor, akende-uste kujundus, trepid,
räästalahendus, korstnapitsid.
• Remondi ja ümberehituse käigus tuleb säilitada maja esialgne iseloom.
• Juurdeehituse või kõrvalhoone kavandamisel lähtuda oleva hoone või analoogiliste
naaberhoonete kujundusvõtteist. Juurdeehitus või kõrvalhoone peaks oleva suhtes olema
tagasihoidlikuma kujundusega ja paiknema võimalikult varjatult.
• Kasutada naturaalseid ehitusmaterjale. Sünteetilised materjalid ja moodsad konstruktiivsed
lahendused ei sobi kokku vana hoonestusega.
• Majade viimistlemisel kasutada naturaalseid värve.
• Korstnapitsid on ehitatud paekivist, suhteliselt tüsedatena, krohvituna ja lubjaga
valgendatuina.
• Majade ümberehitused, fassaadide muudatused ja värvikavandid tuleb kooskõlastada
Haapsalu Linnavalitsusega.
• Olemasoleva hoone lammutamine vajab igakülgset kaalumist ja on võimalik vaid juhul kui
olemasoleva hoone korrastamine on selle tehnilise seisukorra tõttu võimatu.
• Säilitada tuleb kvartali üks iseloomulikumaid jooni – hoonete paiknemine tänava servas, ühel
joonel.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 55 / 128
• Uute hoonete ehitisalune pindala, kõrgus kui ka maht peavad sarnanema sellel kohal kunagi
olnud hoonele või olevatele naaberhoonetele.
• Arhitektuurne lahendus peab tagama uue hoone sulandumise olemasolevasse miljöösse.
• Uued kõrvalhooned kavandada krundi sügavusse. Võimalusel ja kokkuleppel naabriga kokku
ehitatuna krundi piiril.
• Vaadeldava ala selgelt perimetraalset hoonestusviisi rõhutavad tänavaäärsed tihedad
plankaiad. Uue tänava lõunapoolsel, hõredama hoonestusega alal domineerivad lippaiad.
3.1.7.5. Ala 5 - Õpetaja – Srtaadioni tänava elamurajoon
Õpetaja tänava – Staadioni tänava elamurajoon oli kuni 1950ndate aastate alguseni hoonestamata
ning oli ajalooliselt kasutusel kiriku põllu- ja karjamaadena. Alale on iseloomulikud raudtee
kulgemisest lähtuvad kaarjad tänavad. Ala on iseloomulik 1950ndate teise poole individuaalelamute
kvartal, kus asuvad elamud krundi sügavuses, ühel ehitusjoonel (umbes 10 meetri kaugusel krundi
sügavuses), mille eesaiad on heas korras. Rohke haljastus ja hästi hooldatud eesaiad annavad alale
iseloomuliku ilme, mis erineb Haapsalu vanema osa valdavalt kinnise tänavajoonega kvartaleist.
Hoonestus on ajastule omaselt tagasihoidlik ning põhineb omaaegsetel tüüpprojektidel. Ligikaudu 45
kraadise räästanurgaga hooned asuvad harjahoonega paralleelselt tänavale.
TINGIMUSED ÕPETAJA TÄNAVA – STAADIONI TÄNAVA MILJÖÖALAL
• Pidada kinni alale iseloomulikust ehitusjoonest krundi sügavuses ning säilitada eesaiad.
• Jälgida olemasoleva hoonestuse vormi ja fassaadikäsitlust.
• Juurdeehituse kavandamisel lähtuda oleva hoone kujundusvõtteist.
• Soovitav on kasutada naturaalseid ehitusmaterjale. Olemasolevate puitehitiste muutmine uute
viimistlusmaterjalidega kivimaja ilmelisteks ei ole soositud.
• Majade ümberehitused, fassaadide muudatused ja värvikavandid tuleb kooskõlastada
Haapsalu linnavalitsusega.
• Uute hoonete ehitisalune pindala, kõrgus kui ka maht peavad sarnanema sellel kohal kunagi
olnud hoonele või olevatele naaberhoonetele.
• Arhitektuurne lahendus peab tagama uue hoone sulandumise olemasolevasse miljöösse.
• Uued kõrvalhooned kavandada krundi sügavusse. Võimalusel ja kokkuleppel naabriga kokku
ehitatuna krundi piiril.
• Levinuimaks piirdeaia tüübiks on võrkaed koos hekiga.
3.1.7.6. Ala 6 - Paralepa parkmets
Paralepa parkmets asub Haapsalu linnastust läänes ning moodustab ühe osa Paralepa-Pullapää-Topu
väärtuslikust maastikust. Parkmetsa iseloomustab põline männimets, põhjalik jalgteede võrk,
liigendatud rannajoon, millelt avanevad maalilised vaated Haapsalu linnale ja lahele. Ala asub
Paralepa supelranna lähistel.
Paralepa parkmets on käesoleva üldplaneeringuga kavandatud kohaliku kaitse aluse metsa maa-
alaks, millele kohalduvad tingimused on eraldi sätestatud jaotises 3.2.1.
3.1.7.7. Miljööväärtuslikud külakeskused
Miljööväärtuslikena on käesoleva üldplaneeringuga määratud Kiideva, Puise, Haeska ja Saanika küla
keskused üldplaneeringus määratud piirides.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 56 / 128
Kiideva külas miljööväärtusliku ala väärtuseks on väga erilise ja haruldase välisilmega Kiideva
mõisahoone ja mõisa ümbrus (mõisapark, allee jms) ja sumbkülana Kiideva Kalaküla osa. Külaosade
vahel on säilitamisele kuuluv aruniitudega avatud maastik. Iseloomulikuks ehitusstiiliks on
taluarhitektuur.
Puise külas miljööväärtusliku ala väärtuseks on Matsalu lahe ümbrus kaheosalise Puise külaga –
Puise külakeskus ja Puise nina, kus asuvad mitmed vaatamisväärsused ja ilusa merevaatega kohad.
Iseloomulikuks ehitusstiiliks on taluarhitektuur. Alal asub mitmeid kultuuriväärtuse objekte –
Madudemägi, Lõpre tamm, Breti kivi jne.
Haeska külas miljööväärtusliku ala väärtuseks on Matsalu lahe ümbrus ajaloolise ahelkülaga, mille
keskseks osaks on Haeska mõis ja mõisapark. Iseloomulikuks ehitusstiiliks on taluarhitektuur. Alal
asub mitmeid kultuuriväärtuse ja kohaliku väärtusega objekte – Haeska endine koolimaja, Tuulingu
puhkemaja, muinsasulakoht, Maa-aluste kivi, Kalevipoja kivi, Tõllukivi jne.
Saanika külas miljööväärtusliku ala keskne väärtus tuleneb alal asuvatest objektidest – Saanika
koolikoht, avatud vaadetega kurviline külatee, Tubri maalinn, mitmed rändrahnud. Iseloomulikuks
ehitusstiiliks on taluarhitektuur.
TINGIMUSED MILJÖÖVÄÄRTUSLIKES KÜLAKESKUSTES
• Hoonete välisviimistlusel eelistada naturaalseid materjale nagu puit, roog, kivi.
• Hooned värvida traditsioonilistes toonides. Säilitada võimalusel vana värviseade ja toonivalik.
Külakeskuses ei ole soovitatav rootsipunane värv, kuna tegemist ei ole rannarootslaste
endisaegse asustuspiirkonnaga.
• Hoonete kultuuriajaloolise väärtuse säilitamiseks renoveerida hooned võimalikult
originaalkujul, eriti Läänemaale omaste rookatustega rehielamud.
• Puithoonete renoveerimisel eelistada puidust aknaid ja uksi.
• Uued hooned ehitada sarnases mahus olemasolevate hoonetega.
3.1.8. Pärandkultuuri objektid
Üldplaneeringu raames on kajastatud erinevaid pärandkultuuri objekte39, et tõsta esile ja väärtustada
piirkondlikke ajaloolisi ning kultuurilisi väärtusi. Tegu on valdavalt põliste talukohtadega,
mõisaarhitektuuri objektidega, mälestuskivide jms. Need objektid aitavad väärtustada piirkonna aja-
ja kultuurilugu ning luua eeldused matka- ja õpperadade mitmekesistamiseks, turismi arendamiseks,
piirkonna koduloo uurimise ergutamiseks vms.
Üldplaneeringu koostamise käigus on täpsustatud pärandkultuuriobjektide asukohti ning sellest
lähtuvalt on objektide nimekirja ja objektide kirjeldusi registris täiendatud.
Üldplaneering teeb ettepaneku järgmiste väärtuslike objektide lisamiseks, mis kohaliku omavalitsuse
hinnangul on piirkonna, ajastu, stiili ja arhitektuuri olulised objektid:
• laskepunkt – dzott Rohuküla maanteel Kiltsi lennuväljale viiva tee nurgal (koordinaadid XY:
6531137.18, 471626.79)
• Kiltsi küla Vabriku tn 1 hoone (endine piiritusevabrik, hilisem villavabrik) omaaegse
tööstusarhitektuuri väärtustamiseks
• Uuemõisa alevikus Randsalu veski fassaad (endine telliskivitehas)
39 EELIS, seisuga 12.04.2023
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 57 / 128
• Uuemõisa alevikus elektri alajaam 20. saj algusest
• Haapsalu Metsakalmistu (kalmistu tn 2, Haapsalu linn)
• Sinalepa kalmistu (Panga küla, Haapsalu linn)
TINGIMUSED PÄRANDKULTUURI OBJEKTIDELE
• Läbi pärandkultuuri objektide piirkonna aja- ja kultuuriloo väärtustamine ning eelduste
loomine nt matka- ja õpperadade mitmekesistamiseks, turismi arendamiseks ning piirkonna
aja- ja kultuuriloo (koduloo) uurimise ergutamiseks. Sellele aitavad kaasa suunavate viitade
ja teabetahvlite paigaldamine ning vajadusel objektide ümbruse ja juurdepääsude
korrastamine.
• Pärandkultuuri objektiks olevate hoonete ümberehitamisel väärtustada hoonetele
iseloomulikke elemente nagu fassaadi ja selle osi, korstnaid, uksi, aknaid, seadet või muid
hoonele iseloomulikke detaile.
• Naaberalade uushoonestuse kavandamisel arvestada vaadete säilimisega pärandkultuuri
objektidele.
• Pärandkultuuri objekti ümbritseval alal tuleb säilitada põlispuud 20 m raadiuses. Võimalike
põlispuude olemasolul, tuleb puude raie kooskõlastada linnavalitsusega.
• Pärandkultuuri objektile, millele avalik juurdepääs puudub, tagatakse juurdepääs
kooskõlastatult maaomanikuga.
• Riiklikult kaitsmata looduslike pühapaikade aladel (vt Tabel 11) tuleb vältida pinnase
teisaldamist jms pinnasetöid.
• Riiklikult kaitsmata looduslikes pühapaikades asuv ohvrikivi ja seda ümbritsevad põlispuud
tuleb säilitada.
• Riiklikult kaitsmata looduslikes pühapaikades asuv hiiepuu või selle jäänused tuleb säilitada.
Ilma põhjendatud vajaduseta tuleb vältida võimaliku hiiepuu juurimist.
3.1.9. Looduslikud pühapaigad
Looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise,
ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või asjad. Need on olulised
rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad. Tegemist on eriilmeliste objektidega, milleks
võivad olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, kivid, allikad, jõed, ojad, koopad või erinevad
maastikuvormid nagu künkad, orud või lohud. Ajaloolise loodusliku pühapaiga peamiseks tunnuseks
on suulise rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb pühakspidamisest, ohvrite toomisest,
palvetamisest ja ravitsemisest.
Osa looduslikke pühapaiku on riikliku kaitse all muinsuskaitse (üldnimetusega „mälestis“) või
looduskaitse objektidena. Informatsiooni leiab nende kohta Kultuurimälestiste registrist:
https://register.muinas.ee/ või EELIS infolehelt: https://eelis.ee/.
Tänapäeva Haapsalu linna kui haldusüksuse ala on suuresti kattuv Ridala kihelkonnaga – v.a Haeska
küla, mis paikneb Martna kihelkonnas. Muinsuskaitseameti koordineerimisel toimus looduslike
pühapaikade inventuur Läänemaa kihelkondades 2019-2020. aastal, mille käigus kaardistati mitte-
kaitsealuseid pühapaiku. Inventuuri tulemused on kantud pärandkultuuri kaardile.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 58 / 128
Haapsalu linna territooriumil annavad tooni ravimistraditsiooniga seotud kivid, millest mitmed on
seotud Kalevipoja nime ja pärimusega, aga ka hiie-nimelised kohad, pühad puud ja allikad.
Looduslikud pühapaigad säilivad kõige paremini oma traditsioonilises keskkonnas ja nendes tuleks
minimeerida inimmõju – v.a paikade traditsiooniline kasutamine või nende külastatavuse
parandamine, sh ligipääsuteede korrashoid. Samuti tuleks eemaldada pühapaikadest inimtekkeline
prügi ja vältida selle teket.
Pühade puude/puude salude kaitsel on kõige olulisem metsamajandamise keeld, sh tuleks vältida,
et pühad puud ja metsasalud ei muutuks tormihellaks lähedal paiknevate lõikuste tõttu. Pühaks
peetud kividele on kõige ohtlikum maaparandus ja muud maastikku tugevalt mõjutavad tegurid
(ehitus, karjäärid). Kultuurmaastikul paiknevate pühapaikade puhul tuleks vältida põldude koristuse
käigus nende juurde teiste kivide kuhjamist ja ala servade kündmist.
Allikate kaitse puhul tuleb vältida otsest kahju objektile (metsa majandamine, mis rikub pinnast,
ehitus jm), kuid lisaks arvestada, et ümbruses toimuvad inimmõjulised veerežiimi muutused ei
kuivendaks allikat.
Looduslikud pühapaigad omavad lisaks kohaliku identiteedi hoidmisele ka turismi potentsiaali –
seetõttu võib kaaluda looduslike pühapaikade laiemat tutvustamist ja tähistamist infotahvlite ja/või
teeviitadega.
3.1.9.1. Haapsalu linnas asuvad ajaloolised looduslikud pühapaigad
Tabel 10. Riikliku kaitse all olevad looduslikud pühapaigad
Nimetus ja kultuurimälestiste registri number/EELIS nr
Küla
Ohvrikivi Kalevipoja jäljega kivi (reg.-nr 10130) Panga küla
Ohvrikivi ja ohvrikoht Leedapaju (reg.-nr 10124) Lannuste küla
Ohvrikivi (reg.-nr 10123) Kolila küla
Ohvriallikas Silmaallikas (reg.-nr 10122) Laheva küla
Ohvrikoht Hiiemägi (reg.-nr 10121) Vilkla küla
Ohvrikoht Hiiemägi (reg.-nr 10112) Koheri küla
Ohvrikivi (reg.-nr 10110) Kaevere küla
Ohvrikivi Kitsejäljega kivi (reg.-nr 10109) Emmuvere küla
Ohvrikivi Hiiekivi / Maa-aluste kivi (reg.-nr 10104)
Haeska küla
Ohvrikivi Kalevipoja kivi (reg.-nr 10103) Haeska küla
Ohvrikivi Kalevipoja kivi (reg.-nr 10099) Väike-Ahli küla
Kivikalme ja ohvrikoht Vahtramägi (reg.-nr 10098)
Väike-Ahli küla
Kalevipoja kivi (pärandkultuuriobjekt
184:RIT:002, kaitstav looduse üksikobjekt
KLO4000905)
Saanika küla
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 59 / 128
Tabel 11. Looduslikud pühapaigad, mis pole üksikobjektina riikliku kaitse all
Nimetus Asukoht Paiga olemus ja seisund
Tire suur kivi (pärandkultuuriobjekt 184:KIV:001)
Allika küla
Pärimuses kirjeldatakse kivi kui ohvrikivi ja nimetatakse andide jätmist kivi peale. Suuremõõtmeline kivi (5,7 x 4 x 2,3 m) paikneb Tire talu maal. Kuna kivi paikneb võsastunud lageraielangil, siis on kivi külastamine ja vaadeldavus
raskendatud. Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu on teinud ettepaneku võtta kivi riikliku kaitse alla.
Sälumaa (pärandkultuuriobjekt 184:HII:001)
Kaevere küla
Pärimuses teatakse Sälumaad või Salumaad kui hiiesalu. Nimetatakse, et see olnud püha ja seal käidi ohverdamas. Ligi 15 aastat tagasi tehti piirkonnas lageraie ja vanemat metsa enam piirkonnas säilinud ei ole.
Salzkivi (pärandkultuuriobjekt 674:KIV:015)
Kiviküla Pärimuses teatakse kivi ohvrikivina ja et kivile toodud soola, millele viitab ka kivi rannarootsikeelne nimi. Soola toomine kivile on seotud ravimiskombestikuga. Kivi paikneb Uuskõrtsi
poole suunduva tee ääres, on kergesti külastatav ja selle ümbrus on hooldatud. Kivi plaaniti 2000ndatel muinsuskaitse alla võtta, kuid selleni ei jõutud. Ajalooliste looduslike
pühapaikade eksperdinõukogu on teinud ettepaneku võtta kivi riikliku kaitse alla.
Püha pärn
(pärandkultuuriobjekt 184:HII:002)
Käpla
küla
Pärimuses kirjeldatakse puud hiiepuuna. Nimetatakse, et sealt
käidi abi otsimas, mis andis ka tulemust. Põline pärnapuu asus Pärna küla õuel, kuid murdus 2015. aastal. Pärna juurevõsudest kasvavad vana kännu ümber uued pärnapuud.
Hiiemägi
(pärandkultuuriobjekt 184:HII:003)
Mägari
küla
Pärimuses teatakse mäge Hiiemäena ja nimetatakse seal
ohverdamist. Eraldi mainitakse püha tamme, mis küll hävines juba 20. sajandi alguses ja mägi hariti põlluks. Tänapäeval on mäele kasvanud uued puud, sh ka üksikud tammed. Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu on teinud ettepaneku võtta ala riikliku kaitse alla.
Kalevipoja kivi
(pärandkultuuriobjekt 184:RIT:003)
Tammiku
küla
Pärimuses teatakse kivi kui ohvrikivi, kus käidi ravimas. Kivi
süvendisse viidud ande ja soola. Kivi keskel on jalajälje sarnane süvend, mis arvatakse olevat tekkinud Kalevipoja astumisest kivi peale. Kivi on väikesemõõduline ja madal olles peaaegu maapinnaga tasa. Kivi ja pärimust selle kohta teavad
ka kohalikud tänapäeval. Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu on teinud ettepaneku võtta kivi riikliku kaitse alla.
Hiiemägi (pärandkultuuriobjekt 184:HII:004 )
Võnnu küla
Pärimuses teatakse Hiiemäge ja sellega seonduvalt piirkonnas Hiieväravat, Hiieauku ja Hiiepõldu. Läheduses on ka Hiie talu. Tänapäeval on kõrgendik peamiselt lage, söötis maa, kus kasvavad põõsad ja üksikud puud, piirkonda on viidud põllukive.
Kalevipoja kivi (pärandkultuuriobjekt 184:RIT:004)
Vätse küla
Kivi teatakse kui Kalevipoja jäljega kivi, kuhu viidud ohvreid. Kivi kohta teavad pärimust ka tänapäeval kohalikud inimesed. Kivi on u meetri kõrgune, kuid suhteliselt lai. Kivil on suur, teravate servadega kausjas lohk. Ajalooliste looduslike
pühapaikade eksperdinõukogu on teinud ettepaneku võtta kivi
riikliku kaitse alla.
Pahaga tamm (pärandkultuuriobjekt
674:PUU:003)
Vilkla küla
Tamme juures käidi ohutamas (ravimas). Puu paikneb otse Haapsalu-Laiküla tee ääres ja on kergesti külastav. Tamm on
tähelepanuvääriva vormiga vana puu, mille alumine osa on pahklikult paksenenud. Pahkliku osa ümbermõõt on umbes 4 m. Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu on teinud ettepaneku võtta tamm riikliku kaitse alla.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 60 / 128
Hiiepõllud (pärandkultuuriobjekt 184:RIT:001)
Haeska küla
Haeska küla põhjaosas mälestise „Ohvrikivi Hiiekivi / Maa- aluste kivi (reg nr 10104)“ ümbruses on palju hiie-kohanime kandvaid objekte – Hiiemägi, Hiiepõllud, Hiieoja. Kogu küla osa nimetatud Hiieotsa küla. Hiiemäel kunagi kasvanud puud
on juba ammu maha lõigatud ja 19. sajandi lõpus oli sellest järel ainult tammekännud. Piirkonda on kahjustanud ka maaparandus ja muu inimtegevus.
Pärnamägi
(pärandkultuuriobjekt 184:KON:001)
Haeska
küla
Mäge on nimetatud nii Pärnamäeks kui ka Hiiemäeks. Pärimus
kirjeldab mäel pühasid pärnasid, kus inimesed käisid ohverdamas ja jumalaid kummardamas. Pärimus sedastab kuidas mõisnik käskis pärnad maha võtta, kes seejärel nutnud nagu lapsed kolm päeva. Siis aga tulid uued pärnad vanade asemele, mida enam maha võtta ei julgetud. Tänapäeval on mäel kaks eraldi puudesalu, kuhu on viidud põllu pealt kive.
Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu on teinud ettepaneku võtta ala riikliku kaitse alla.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 61 / 128
3.2. Looduslikud väärtused
3.2.1. Kaitstavad loodusobjektid
Kaitstavad loodusobjektid on erinevad kaitsealad (looduskaitsealad, maastikukaitsealad ja
rahvuspargid), hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse
üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitstavate
loodusobjektide eesmärgiks on hoida kõige iseloomulikumat ja väärtuslikumat Eesti looduses.
Kaitstavate loodusobjektide tingimused tulenevad looduskaitseseadusest, kaitse-eeskirjadest ja
kaitse-kavadest. Üldplaneering kajastab kaitse alla võetud objektide hetkeseisu, ajakohane info asub
riiklikes andmebaasides (Keskkonnaregister, EELIS, Maa-ameti geoportaal).
Kohaliku omavalitsuse tasandi kaitstavatel objektidel on piirkondlik tähtsus, need ei ole riikliku kaitse
all, vaid need on hinnatud väärtuslikuks kohaliku omavalitsuse poolt. Tavaliselt on sellisteks
objektideks maastik, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse
üksikelement. Loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmine toimub vastavalt seadusele.
Käesoleva üldplaneeringuga võetakse looduskaitseseaduse § 10 lg 7 p 1 alusel kohaliku omavalitsuse
tasandil kaitstava maastikuna kaitse alla Paralepa mets ja Valgevälja mets. Kaitstava ala piirid ja
kaitse- ja kasutustingimused on määratud käesoleva üldplaneeringuga.
Linnalähedaste rohealade metsade põhieesmärk on säilitada looduskeskkonda ja pakkuda linlastele
ning külastajatele puhke- ja virgestusvõimalusi. Seetõttu on seal oluline avalik huvi keskkonda
ilmestavat metsa kui kooslust rohealade põhieesmärkide täitmiseks järjepidevalt säilitada. Avalikku
huvi on Haapsalu elanikud ja keskkonnaorganisatsioonid ka Haapsalu linna üldplaneeringu
koostamisel väljendanud40.
Metsade liigne majandamine riigimetsades asuvatel puhkealadel, väärtuslikel maastikel,
kogukonnametsades ja looduskaitsealadel on elanikkoda vastandanud ja lõhestanud just juba
teostatud ja kavandatavate uuendusraiete osas. Riigimetsade majandamisel sellistes metsades tuleb
lähtuda metsa uuendamise vajadusel ka eesmärgist säilitada metsade kultuurilis-ajalooline väärtus,
esteetiline väärtus, looduslik väärtus, identiteediväärtus ja puhkeväärtus.
2022. aastal Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud uuring näitab, et 68 % Eesti elanikest pooldab
riigimetsas raiemahu vähendamist, sealjuures 26 % vähemalt poole ja 25 % vähemalt kolmandiku
võrra. Samuti näitab uuring, et 77 % eestimaalastest pooldab riigile kuuluva tulundusmetsa
majandamist püsimetsana41.
Uuendusraie korral lageraiet kasutades ei ole rohealade põhieesmärkide järjepidev täitmine tagatud,
kuna selle käigus likvideeritakse alalt kõik puud (peale üksikute säilik- või seemnepuude), mistõttu
jäävad need metsaosad mitmeks aastakümneks kõrgmetsata. Selline raie toob kaasa negatiivseid
muutusi elustikule ja elanike puhkevõimalustele. Linna puhkemetsade elustikulise ja rekreatiivse
väärtuse järjepideva säilimise tagab metsade majandamine valdavalt püsimetsanduse võtteid
rakendades valikraiega ja hooldusraiega.
Metsade struktuuri sobivust rekreatsiooniks on inimeste eelistuste tasemel palju uuritud. Üldiselt
loetakse headeks puhkemetsadeks küpseid ja vanemaid metsi, kus lageraieid peaaegu ei ole, kuid
mets on hõre. Eriti madala rekreatsioonilise väärtusega on noorendikud42.
Paralepa metsas hõlmab kaitse alla võetav ala Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetammi ja
mereranna vahelist ala, sh parkmetsa ala Haapsalu linnas ning Paralepa metsa Kiltsi külas ehk
metsaala Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetammi Paralepa aleviku ja Ungru oja vahel. Kaitstava
40 Vt Haapsalu linna üldplaneeringu koostöötabelid https://www.haapsalu.ee/uldplaneering 41Turu Uuringute AS, Omnibussuuring, 2022. 42 Metsanduse arengukava alusuuringus kuni aastani 2030 https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/4578
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 62 / 128
ala ulatus on kantud üldplaneeringu põhijoonisele ja kaardirakendusse kohaliku kaitsealuse metsa
maa-alana.
Valgevälja metsas hõlmab kaitstav ala Lihula maantee ja Randsalu oja vahelist metsaala
asustusüksuses Haapsalu linn. Kaitstava ala ulatus on kantud üldplaneeringu põhijoonisele ja
kaardirakendusse kohaliku kaitsealuse metsa maa-alana.
Paralepa ja Valgevälja metsa kaitsealadel asuvad vaid kohaliku omavalitsuse metsad ja riigi omandis
olevad metsad (katastriüksused 18301:016:0110, 67401:001:0668 ja 67401:001:0264). Haapsalu
linnas kui omavalitsuses on riigimetsa kokku (metsamaa kõlvik maakatastri andmetel) – 3083 ha.
Sellest asub kohalikul Paralepa metsa kaitsealal 229 ha ehk 7,4 %.
Haapsalu linna munitsipaalmetsa (metsamaa kõlvik maakatastri andmetel) on kokku – 381 ha.
Sellest asub kohalikul Paralepa ja Valgevälja kaitsealal kokku 182 ha ehk 47,8 %. Ka kõik ülejäänud
linnametsad asuvad kogu ulatuses uuendusraie piiranguga aladel.
Haapsalu Linnavalitsuse hinnangul ei ole riigile ülemäära koormav Haapsalu linna kui omavalitsuse
territooriumil 7,4 % ulatuses riigi metsamaa arvamine kohaliku kaitseala koosseisu eesmärgiga
säilitada kohaliku kogukonna hüvanguks linnalähedane looduslik puhkeala.
3.2.1.1. Paralepa metsa kaitse alla võtmise eesmärk ja põhjendused
Paralepa mets võetakse kohaliku kaitse alla puhke- ja ajaloolis-kultuuriliste väärtustega maastiku
säilitamise, rohevõrgustiku sidususe tagamise, loodusliku mitmekesisuse säilitamise, kaitsealuste
liikide ja nende elupaikade, metsa vääriselupaikade, puhke- ja virgestusalade kaitse eesmärgil.
Paralepa piirkonnas, nii Haapsalu linnas kui ka Kiltsi külas asuvad metsad on kohaliku elanikkonna
meelis marja- ja seenemetsad ning peamine rekreatsiooniala, kus asuvad Paralepa terviserajad ja
mida läbib ka rahvusvaheline ranniku matkatee. Paralepa parkmetsa osa on kaitse alla võetud
ajalooliselt kujunenud planeeringu alusel dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt,
esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistuna ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste
kujunduselementide säilitamiseks ja arendamiseks. Oluline on säilitada ja kaitsta ala maastikulisi ja
looduslikke väärtusi, et oleks tagatud selle ajaloolise parkmetsa järjepidev ja terviklik kaitse.
Puhkemetsade väärtust tõstab puistute eriilmelisus. Lisaks tüüpilistele männipuistutele leidub siin ka
näiteks kuusikuid, kaasikuid ja segapuistuid, mis kokku moodustab mitmekesise metsamaastiku.
Kõige suuremaks ohuks siin on liiga intensiivne metsade majandamine lageraietega, mis mõjutab
negatiivselt nii metsade ja maastike ilmet kui ka bioloogilist mitmekesisust.
Uuringud kinnitavad, et koduümbruse atraktiivne looduslik keskkond aitab parandada inimeste
füüsilist ja vaimset tervist ja julgustab inimesi tervisesporti tegema. Kuna just vanemad metsad
pakuvad inimestele rohkem esteetilist naudingut ning on ka elurikkamad, siis on soov neid kaitsta ja
säilitada.
Kogu alal asuvad 2,5 km valgustatud liikumisrada, 4,6 km liikumisrada ja 4,5 km matka- ja
jalgrattakrossirada ning Paralepa metsa õpperada. Liikumisradasid kasutavad tervisesportlased
jooksmiseks, käimiseks, kepikõnniks, orienteerumiseks, suusatamiseks ja ratsutamiseks. Koolid
viivad seal läbi kehalise kasvatuse tunde, lasteaiad matku ja piknikke. Jalgrattakrossiradade
kasutajaist on moodustunud Paralepa Jalgrattaklubi, kelle eestvedamisel korraldatakse erinevaid
jalgrattavõistlusi, millest tuntuim on Marimetsa Kapp. Tulevikus võiks arendada radade sidusust ja
märgistust, samuti võiks kavandada lõkke-ja puhkealasid. Paralepa metsa linnapoolses servas on
vastavatud kõrgseikluspark, metsa on avastanud ka geopeituse mängijad. Siin asub
orienteerumisklubi OKAS püsirada ja ka Paralepa metsa õpperada, mille hariduslikku potentsiaali
võiks edasi arendada ja täiendada näiteks püsimetsandust ja mullastikku, aga ka looduskaitset ja
bioloogilist mitmekesisust tutvustavate siltidega. Selle raja läbimine ja läbitöötamine võiks olla osa
piirkonna koolide loodusõpetusest.
Paralepa mets on oluline Haapsalu linnale ka bioloogilise mitmekesisuse säilitamise seisukohast.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 63 / 128
Ajaloolis-kultuurilised väärtused Paralepa metsa kaitstava ala piirkonnas:
• alal asub Paralepa-Pullapää metsanduslik õpperada, mida soovitakse taastada, säilitada ja
korrastada;
• alale jäävad pärandkultuuri objektid: Paralepa-Ungru metsatee, Põline metsatee, Ristimiskivi,
Paralepa tormilank (ajaloosündmuste, traditsioonidega seotud puistu), Paralepa
metsavalvekordon, Ungru metsa puukooli koht (vana metsataimla), Sepapaja männid
(põlispuud) Paralepas ja Ungru tee kivisild;
• alale jääb Lääne-Eestile omane üleujutatav rannamaastik parkmetsa põhjaosas;
• Paralepa ülemine tuletorn;
• alal asuvad üle saja-aastase ajalooga puhkemetsad (Paralepa metsad võeti puhkealana
kasutusse juba 19. sajandil. Sihipärane puhkeala väljaarendamine algas 1920ndatel
aastatel43).
Kaitstaval alal saavad täiendavalt hoitud ka alal asuvad ja riiklikult kaitstavad loodusväärtused – I-
II kaitsekategooria ohustatud liikide elupaigad ja 17 metsa vääriselupaika. Alal on registreeritud II
kaitsekategooria kährikseene KLO9600292 ja I kaitsekategooria leht-kobartorbiku (KLO3002110)
püsielupaigad, II kaitsekategooria loomaliigid (nahkhiired): habelendlane KLO9122069,
Loodusdirektiiv 1330, U2; tiigilendlane KLO9122073, Loodusdirektiiv 1318; Põhja-nahkhiir
KLO9108723, Loodusdirektiiv 1313; suurkõrv KLO9122072, Loodusdirektiiv 1326, U2; kääbus-
nahkhiir KLO9122071, Loodusdirektiiv 1309; pargi-nahkhiir KLO9108749, Loodusdirektiiv 1317;
suurvidevlane KLO9122070, Loodusdirektiiv 1312; hõbe-nahkhiir KLO9122074, Loodusdirektiiv
1332; veelendlane KLO9122074, Loodusdirektiiv 1314. Vaatamata nahkhiirte arvukusele ei ole
Paralepa metsade puistu nahkhiirte elupaigana kaitstud. Siiski on Keskkonnaameti peadirektori
15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150 kinnitatud põhimõtted nahkhiirlaste elupaigapuistute (mets,
park jm) hooldamiseks ja majandamiseks44. Peamine soovitus on eelistada nahkhiirte
elupaigapuistute majandamist püsimetsana ja lisaks on seatud erinevaid piiranguid metsatööde
teostamiseks, sest nahkhiired on väga tundlikud maastiku muutumise osas ja raietegevus mõjutab
nende elutegevust oluliselt.
Lisaks asub alal kaitstav looduse üksikobjekt Peetrikivi (KLO400047) ja selle piiranguvöönd.
Üldplaneeringu koostamise ajal oli Paralepa parkmetsa osa siseriikliku kaitse all (Paralepa ja Pullapä
mets KLO1200047), mille osas tegi Keskkonnaamet Haapsalu linnavalitsusele ettepaneku võtta ala
üldplaneeringu menetluse käigus kohaliku kaitse alla. Riiklikult oli ala kaitse all puistuna, mille
kaitsekorda reguleeris kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri45. Sellest
tulenev kaitsekord ei olnud Keskkonnaameti hinnangul Paralepa ja Pullapä metsa kaitseks
otstarbekas ja piisav46.
26.09.2022 algatas Keskkonnaminister Paralepa ja Pullapä metsa kaitse alt välja arvamise
menetluse47. Menetlus lõppeb Vabariigi Valitsuse vastava määruse kehtestamisega.
Riigimetsad Paralepa metsa kaitstaval alal on Haapsalu linna riigimetsade majandamise kava alusel
arvatud RMK kõrgendatud avaliku huviga alade (KAH alade) koosseisu. Sinna on kavandatud
aastateks 2023 ja 2028 erinevad uuendusraided, mille teostatavuses pole osapooled veel lõplikult
kokkuleppele jõudnud.
43 Läänemaa looduse õpperajad, Tiit Kaljuste, 2006 44 Keskkonnaameti peadirektori 15.03.2017 käskkiri nr 1-1/17/150 Lisa- Põhimõtted nahkhiirlaste elupaigapuistute (mets, park jm) hooldamiseks, majandamiseks. 45Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri https://www.riigiteataja.ee/akt/1001100,
16.02.2021 46 Keskkonnaameti 09.12.2020 kiri nr 7-9/20/12741-7 47 Keskkonnaministri käskkiri 26.09.2022 nr 1-2/22/337
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 64 / 128
Omavalitsuse hinnangul tuleb väärtuslikke maastikke (Pullapää-Paralepa-Topu) ja kõrge puhke- kui
ka loodusväärtusega alasid kaitsta kohaliku omavalitsuse poolt täiendavalt just metsade liigse
majandamise eest. Üldplaneering ongi oma sisult avalik kokkulepe erinevate huvidega osapoolte
vahel.
Kaitstava ala kasutustingimused on määratud lähtuvalt ala esteetilisest, ajaloolis-kultuurilisest ja
loodus- ning keskkonnakaitselisest väärtusest ja Haapsalu kogukonna huvidest, mida on väljendatud
nii kehtivate kui ka käesoleva üldplaneeringu koostamise ajal. Kaitstav ala asub
maakonnaplaneeringuga määratud Paralepa-Pullapää-Topu väärtusliku maastiku alal ja rohelise
võrgustiku astmelaual.
Väärtuslike maastiku määratlemise metoodikas48 rõhutatakse, et metsade raie ohustab väärtuslike
maastike säilimist. Haapsalu Linnavalitsuse hinnangul tagaks väärtusliku maastiku säilimise antud
asukohas metsade majandamine lageraiet vältivaid raieviise kasutades.
Paralepa metsa kaitstava ala piiresse jääva metsaala kaitse alla võtmise ettepanek on tehtud ka
2006. aastal kehtestatud Haapsalu linna üldplaneeringuga, kuid kohaliku omavalitsuse kaitstava
maastiku moodustamise ettepanekut ei menetletud lõpuni.
3.2.1.2. Valgevälja metsa kaitse alla võtmise eesmärk ja põhjendused
Valgevälja mets võetakse kohaliku kaitse alla puhkemaastiku säilitamise, rohevõrgustiku sidususe
tagamise, loodusliku mitmekesisuse säilitamise, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade, metsa
vääriselupaikade, puhke- ja virgestusalade rajamise ja kaitse eesmärgil.
Valgevälja mets on munitsipaalomandisse kuuluv mitmekesise looduskooslusega metsamaa, kus
okaspuu- ja segametsad vahelduvad sooga. Ala on liigniiske, kuid kuivemal aastaajal on enamik
teeradadest jalgsi läbitavad. Valgevälja mets on Haapsalu linna Kastani piirkonna ning Uuemõisa
aleviku elanikkonna kodulähedane rekreatsiooniala. Alal asuvad looduslikud jalgteed ja matkarajad,
mida kasutatakse jalutamiseks, koriluseks, matkamiseks ja orienteerumiseks.
Loodusväärtustest on Valgevälja metsas inventeeritud II kaitsekategooria (kanakull) ja III
kaitsekategooria (öösorr) kaitsealuste lindude püsielupaiku ja 6 metsa vääriselupaika. Kuna kanakulli
pesapuid on metsas palju, on arvatud nii kanakulli kui öösorri elupaigad I kategooria kohaliku
kaitsealuse metsa hulka.
Valgevälja metsa kaitse alla võtmise ettepanek on tehtud ka 2006. aastal kehtestatud Haapsalu linna
üldplaneeringuga, kuid kaitstava ala moodustamise ettepanekut pole menetletud lõpuni.
Käesolevas üldplaneeringus käsitletakse seda ala vähendatud mahus. Tegemist on linna kui
asustusüksuse reservmaaga, kuhu on kavandatud ka linna tiheasustusala perspektiivne laiendus.
Kaitstava ala kasutustingimused on määratud lähtuvalt ala esteetilisest, loodus- ning
keskkonnakaitselisest väärtusest ja kogukonna huvidest, mida on väljendatud nii varem kehtestatud
kui ka käesoleva üldplaneeringu koostamise ajal. Kaitstav ala asub Lääne maakonnaplaneeringuga
määratud ning käesoleva üldplaneeringuga täpsustatud rohevõrgustiku astmelaual.
3.2.1.3. Kohaliku kaitse aluste metsade kaitse- ja kasutustingimused
Kaitstava ala valitseja on Haapsalu Linnavalitsus.
Kaitstaval alal on lubatud:
• looduslikud ja poollooduslikud haljastatud alad ja veekogud;
48 Väärtuslike maastike määratlemise metoodika https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/laanemaa/laane-maakonnaplaneering-2030/
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 65 / 128
• tervise- ja matkarajad, spordiplatsid, mänguväljakud ning neid teenindavad väikesemahulised
hooned, sh kioskid, tualetid jms;
• maa-ala teenindavad väikeehitised, sh viidad, laudteed, pingid, prügikastid, vaatlustornid,
parklad, kuni 20 m² suuruseid looduskeskkonda sobituvad väikehooned jne.
• ehitustegevus olemasolevatel hoonestusaladel vastavalt kehtivale ehitusõigusele ja
maakasutusele.
Kohaliku kaitse aluse metsa põhifunktsioon ei ole metsa tulunduseesmärgil majandamine. Kohaliku
kaitse aluse metsa maa-alad jagunevad kaheks kategooriaks lähtuvalt metsade majandamisele
kohaldatavatest tingimustest:
I kategooria kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala on rangemate kasutustingimustega, kuna tegemist
on valdavalt rohevõrgustikku ja väärtuslike maastike hulka kuuluvate metsadega või veekogu
kaldavööndis asuva metsaga, kus tuleb säilitada kasvav mets kui väärtus ja selle kaitsev funktsioon.
II kategooria kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala on leebemate kasutustingimustega, kuna tegemist
on valdavalt puhkeotstarbelise metsaga, kus tuleb säilitada kasvav mets mahus, mis võimaldab
endiselt puhkeotstarbe realiseerimist.
I KAITSEKATEGOORIA KOHALIKU KAITSE ALUSE METSA MAA-ALA KAITSE- JA
KASUTUSTINGIMUSED
• Kohaliku kaitse aluste metsade alale jäävad riikliku kaitse all olevate looduse üksikobjektide
puhul tuleb lähtuda nende kaitsetingimustest.
• Nahkhiirte võimalikes elupaikades, sh mis on teada, aga pole veel kaardistatud, tuleb
raadamist või valgustamist nõudvate arenduste korral käsitleda mõjusid nahkhiirtele ning
vajadusel teostada uuringud nahkhiirte elupaikade selgitamiseks.
• Majandustegevus, sh mistahes ehitise ehitamine, raietööd vms tuleb kooskõlastada Haapsalu
Linnavalitsusega. Majandustegevus on lubatud, kui see arvestab üldplaneeringus sätestatud
piirangutega.
• Haapsalu Linnavalitsus ei kooskõlasta maa-alal tegevust, mis võib kahjustada kaitstava ala
kaitse-eesmärgi saavutamist või säilimist.
• Maa-ala on valdavalt ette nähtud avalikuks kasutamiseks.
• Metsamajandamistööde kavandamisel tuleb tööde planeerimisse kaasata piirkonna kohalik
elanikkond ja mittetulundusühendused (külavanemad, külaseltsid, keskkonnaorganisatsioonid
jms, vastavad kontaktid saab linnavalitsusest).
• Maa-alal on keelatud uuendusraie ja lubatud hooldusraie ning valikraie. Valik- ja hooldusraie
korral ei tohi puistu täius langeda alla 0,6. Kui seda ei ole võimalik järgida, siis ei tohi korraga
välja raiuda üle 15% tagavarast49.
• Uuendusraie on lubatud Haapsalu Linnavalitsuse loal metsakahjustuse korral, v.a Paralepa ja
Pullapä metsandikus50.
• Raadamine on lubatud trassikoridoride rajamiseks ja laiendamiseks (teede ja liinide
kaitsevööndid; tervisespordi- ja matkarajad).
• Raietöid ei teostata lindude pesitsemis- ja nahkhiirte poegimisperioodil.
49 Eestimaa Looduse Fondi soovitused Haapsalu linna üldplaneeringu eeskirja metsaalade majandamiseks ja kaitseks, 2022. 50 Endine riiklik kaitseala (Paralepa ja Pullapä mets)
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 66 / 128
• Soostunud ala Ruhisoo rabamaastikus ei kuivendata.
• Keelatud on energiapuistute rajamine. Energiapuistutes on sobivad elutingimused tagatud vaid
vähestele liikidele51.
• Keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt või pinnast kahjustades. Pinnase
kahjustamine rikub ala esteetilist väärtust ja kahjustab looduslikku taimestikku.
• Metsa kokku- ja väljaveoteedena tuleb kasutada valdavalt olemasolevaid teid ja metsasihte.
• Metsa kokku- ja väljaveoteed ja metsamaterjali ladustamisplatsid tuleb pärast tööde
lõpetamist taastada raie eelsesse seisu.
• Telkimine ja lõkketegemine on lubatud vaid selleks ettenähtud alal.
• Alal on lubatud kergliiklus ja selleks ettenähtud taristu.
• Mootorsõidukitega liiklemine metsateedel on lubatud üksnes maa-ala ja seda teenindava
taristu hooldamiseks ning maa-alal teostatavate tegevuste teenindamiseks Haapsalu
Linnavalitsuse loal.
II KAITSEKATEGOORIA KOHALIKU KAITSE ALUSE METSA MAA-ALA KAITSE- JA
KASUTUSTINGIMUSED
• Kohaliku kaitse aluste metsade alale jäävad riikliku kaitse all olevate looduse üksikobjektide
puhul tuleb lähtuda nende kaitsetingimustest.
• Nahkhiirte võimalikes elupaikades, sh mis on teada, aga pole veel kaardistatud, tuleb
raadamist või valgustamist nõudvate arenduste korral käsitleda mõjusid nahkhiirtele ning
vajadusel teostada uuringud nahkhiirte elupaikade selgitamiseks.
• Kiltsi leht-kobartoriku püsielupaigas (PEP) ei kavandata üldplaneeringuga maakasutuse
muudatusi ega ehitisi. Kiltsi leht-kobartoriku PEP ala kuulub sihtkaitsevööndisse, mille
kaitsekord on rangem kui kohaliku omavalitsuse tasandi kaitse alla võetaval metsal.
Tegevused püsielupaiga lähistel metsas tuleb kooskõlastada püsielupaiga valitsejaga
(Keskkonnaamet).
• Majandustegevus, sh mistahes ehitise ehitamine, raietööd vms tuleb kooskõlastada Haapsalu
Linnavalitsusega. Majandustegevus on lubatud, kui see arvestab üldplaneeringus sätestatud
piirangutega.
• Soostunud ala Ruhisoo rabamaastikus ei kuivendata.
• Haapsalu Linnavalitsus ei kooskõlasta maa-alal tegevust, mis võib kahjustada kaitstava ala
kaitse-eesmärgi saavutamist või säilimist.
• Maa-ala on valdavalt ette nähtud avalikuks kasutamiseks.
• Metsamajandamistööde kavandamisel tuleb tööde planeerimisse kaasata piirkonna kohalik
elanikkond ja mittetulundusühendused (külavanemad, külaseltsid, keskkonnaorganisatsioonid
jms, vastavad kontaktid saab linnavalitsusest).
• Maa-alal on lubatud uuendusraie järgmistel tingimustel:
o uuendusraiet ei teostata vääriselupaikades;
o uuendusraiet ei teostata elamualade kaitseks elamutega piirneval metsaalal 75 m laiuse
ribana. Laiuse arvutamise lähtekoht on elamu maa-ala juhtotstarbega ala piir;
51 eramets.ee/metsandusuudised/metsa-majandamisest-kaitsealal/
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 67 / 128
o turberaie langi maksimaalne suurus võib olla kuni 2 ha;
o lageraie on keelatud, v.a linnavalitsuse loal metsakahjustuse korral ja põhjendatud
vajadusel erandkorras metsa hea seisundi või esteetilise väärtuse säilimise tagamiseks.
Erandid võib lubada metsaeraldistel, kus on eelnevalt teostatud vääriselupaikade jt loodus-
ja kultuuriväärtuste inventuur. Erandi rakendamise eeldataval vajadusel kaasab
linnavalitsus hinnangu andmiseks sõltumatu eksperdi, kelle ülesandeks on hinnata, kas
raied on vastavuses metsa säästva majandamise eesmärgiga metsaseaduse § 2 lg 2
kohaselt ja kas kavandatav tegevus vastab kaitseala kaitsetingimustele. Erandkorras
lageraie lubamise otsustab kaitseala valitseja – Haapsalu Linnavalitsus;
o olemasoleva lageraie langile piirneval alal võib teostada uue raie, kui mets raielangil on
uuenenud. Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal;
o raadamine on lubatud trassikoridoride rajamiseks ja laiendamiseks (teede ja liinide
kaitsevööndid; tervisespordi- ja matkarajad);
o mets loetakse uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt 1000 4-meetri52 kõrgust ja
kõrgemat metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki. Vähemalt 4 m kõrgune
mets on vastavalt teadusuuringule lageraie visuaalse kvaliteedi säilitamise künnis
maastikel;
o puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes
sulglohkudes, oksavallidel ja raiejäätmetega tugevdatud kokkuveoteedel.
• Raietöid ei teostata lindude pesitsemis- ja nahkhiirte poegimisperioodil53.
• Keelatud on energiapuistute rajamine.
• Keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt või pinnast kahjustades. Pinnase
kahjustamine rikub ala esteetilist väärtust ja kahjustab looduslikku taimestikku.
• Metsa kokku- ja väljaveoteedena tuleb kasutada valdavalt olemasolevaid teid ja metsasihte.
• Metsa kokku- ja väljaveoga rikutud metsatee ja maastik ning metsamaterjali ladustamisplatsid
tuleb pärast tööde lõpetamist korrastada raie eelsesse seisu.
• Telkimine ja lõkketegemine on lubatud vaid selleks ettenähtud alal.
• Alal on lubatud mootorsõidukite- ja kergliiklus selleks ettenähtud teedel või radadel.
• Maaparandussüsteemide ja nende eesvoolude muutmist põhjustavad tegevused, sh lisavee
juhtimine maaparandussüsteemi eesvoolu või kuivenduskraavi, on vajalik kooskõlastada
Põllumajandus- ja Toiduametiga.
52 Teadusuuring – Public Acceptability Thresholds of Clearcutting to Maintain Visual Quality of Boreal Balsam Fir
Landscapes. J. Pâquet ja L. Bélanger 1997 https://academic.oup.com/forestscience/article/43/1/46/4627363?login=true 53 Piirangu lubatavus tuleneb üldplaneeringu koostamise ajal kehtinud looduskaitseseaduse § 55 lõikest 61.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 68 / 128
3.2.2. Vääriselupaigad
Vääriselupaigad on metsaseadusest tulenev mõiste – tegu on aladega, kus on suur tõenäosus kitsalt
kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks. Keskkonnaministri käskkirja
alusel on kõik riigimetsas asuvad vääriselupaigad kaitstud. Eraomanikule kuuluvas metsas on
vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik.
Vääriselupaiku on üldplaneeringus võetud arvesse teiste tegevuste (sh maakasutuse ja
ehitustegevuse) kavandamisel. Vääriselupaigad on arvestatud rohevõrgustiku koosseisu ning
kaitsealuse maa-ala ning kohaliku kaitse all oleva metsa juhtotstarbe koosseisu. Tingimused
vääriselupaikade kasutamiseks on toodud õigusaktides ning läbi rohevõrgustiku elementide või
maakasutuse juhtotstarvete määratud tingimuste.
3.2.3. Rohevõrgustik
Rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja
majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev
süsteem, mis koosneb tugialadest ning neid ühendavatest rohekoridoridest. Laiemalt mõeldakse
rohevõrgustiku all nii looduslike kui ka poollooduslike alade jms keskkonnaelementide ökoloogiliselt
toimivat võrgustikku, mis on loodud ja mida hallatakse eesmärgiga tagada looduslike protsesside
toimimine, pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid ning leevendada kliimamuutuste mõju.
Seega võivad rohevõrgustiku hulka kuuluda ka inimtekkelised haljastud, puhkealad, mänguväljakud,
kalmistud, spordirajatised, ökoduktid, rohekatused jm elustikku ning ökosüsteemi teenuseid
toetavad rajatised.
Rohevõrgustik koosneb:
Tugialad – piirkonnad, millele rohevõrgustiku süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialad
on ümbritseva suhtes kõrgema loodus- ja keskkonnakaitselise väärtusega. Tugialadel paiknevad
vastava süsteemi seisukohalt kõige olulisemad elemendid (kaitsealad, loodus- ja
keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad, suured looduslikud alad jne).
Rohekoridorid – tugialasid toetavad ribastruktuurid, mis võimaldavad liikuda erinevatel liikidel ühelt
alalt teisele ning mis tagavad rohevõrgustiku sidususe.
Astmelauad – tugialade ja rohekoridoride paremaks ühenduseks loodud üleminekualad. Need on
vähem massiivsed, kuid aitavad tagada sidusust läbi nn hüppelaua efekti.
Üldplaneeringuga on Lääne maakonnaplaneeringuga määratletud rohevõrgustikku tänase Haapsalu
linna vajadustest lähtuvalt täpsustatud, arvestades muuhulgas varem kehtinud üldplaneeringus
määratletud rohevõrgustikku ning selle rakendamisest tingitud vajadusi. Täiendavalt on lisatud uued
rohealad rohevõrgustiku sidususe paremaks tagamiseks.
Rohevõrgustiku osana käsitletakse ka sinivõrgustikku, mille moodustavad Väinamerele ulatuv tugiala
ja erinevad mageveekogud – järved, jõed, ojad, kraavid, kanalid jms. Sinivõrgustiku ökosüsteemid
mitmekesistavad rohevõrgustiku funktsioone ning loovad paremat sidusust erinevate alade vahel.
Rohevõrgustiku aladele kavandatud kitsendused ei välista eraomandi kasutamist kinnistute
olemasoleva katastrisihtotstarbe kohaselt, mistõttu ei näe üldplaneering ette rohevõrgustiku
sidususe toimimiseks seatud piirangute kompenseerimist eraomanikele ning kohalikule
omavalitsusele ei kaasne piirangute seadmisega eraomandile sundvalduse seadmise või
sundvõõrandamise kohustust.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 69 / 128
Joonis 7. Rohevõrgustiku skeem
ÜLDTINGIMUSED ROHEVÕRGUSTIKU ALAL
• Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid,
arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid.
• Arendustegevuste rohevõrgustikku lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude hindamisel tuleb
lähtuda konkreetsest rohevõrgustiku elemendist ja selle eesmärkidest.
• Rohevõrgustiku aladel (v.a väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000
looduslikud elupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised
seadustest või planeeringutest tulenevate piirangutega alad, sh kohalikud kaitsealad,
väärtuslikud maastikud) võib arendada tavapärast, rohevõrgustikuga arvestavat
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 70 / 128
majandustegevust (metsamajandus, ehitustegevus jms), arvestades õigusaktidest, sh
käesolevast üldplaneeringust tulenevaid tingimusi ja piiranguid, mis alale on kehtestatud.
• Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääb toimima. Vajalik on säilitada
ja parandada võrgustiku terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike alade killustamist.
• Rohevõrgustikul paikneva maakasutuse otstarvet muudetakse vaid põhjendatud vajadusel.
Juhul kui on vajadus otstarvet muuta, peab kavandatav tegevus sobituma rohevõrgustikku
ning selle toimimist mitte kahjustama.
• Rohevõrgustiku alal paikneva kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses, välja
arvatud juhul, kui tarastamine on vajalik tulenevalt kinnistu põllumajanduslikust kasutusest.
Veekogude ääres tuleb õueala tarastamisel arvestada kallasraja avaliku läbipääsu tagamisega.
• Kiskjatele ligipääsu piiramiseks on soovitatav tarastada Valgevälja metsa rohealale
kavandatud lemmikloomade matmispaik.
• Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks tuleb jätta raudtee tarastamata lõikudel, kus raudtee
ristub rohevõrgustiku elementidega.
• Rohevõrgustiku alale on vastunäidustatud suurte taristu objektide (maantee, prügila,
jäätmehoidla jms) rajamine. Juhul kui selliste objektide rajamine on vältimatu, tuleb
planeeringus hoolikalt valida ehitise või rajatiste asukoht, viia läbi keskkonnamõju hindamine,
tagada rohevõrgustiku alade sisene ja omavaheline sidusus, üldine võrgustiku toimimine ja
vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid.
• Olemasolevate karjääride laienemisel ja uute kasutusele võtmisel peab arvestama
rohevõrgustiku paiknemisega ning hinnata tuleb keskkonnale ja rohevõrgustiku toimimisele
tekitatavat mõju. Karjääride laiendamisel rohevõrgustiku alal tuleb tagada rohevõrgustiku
sidusus.
• Karjääride sulgemisel tuleb taastada alad viisil, mis tagaks nende edaspidise toimimise
rohevõrgustiku osana (näiteks puhkeala, veekogu baasil puhkeala, metsastamine vmt).
• Maardlate kasutuselevõtul tuleb vältida alasid, mis asuvad rohevõrgustikus. Juhul, kui
nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda
kaasnevaid mõjusid rohevõrgustikule ja kavandada negatiivseid mõjusid leevendavad
meetmed. Rohevõrgustiku säilimise vajadusega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste
seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel.
• Rohevõrgustiku tugevdamiseks tuleb säilitada maaparandusobjektidel põllumaade vahele
rajatud metsaalad, st ei muudeta maakasutuse sihtotstarvet ega kõlvikulist koosseisu, kuna
metsal on oluline tähtsus ökoloogilistes protsessides ja inimese kultuurilises taustas ning
elulaadis.
• Ojade, jõgede ja järvede kaldad tuleb rohevõrgustiku alal säilitada võimalikult looduslikuna, et
tagada bioloogiliselt mitmekesise ökotoni54 olemasolu ja säilitada seisu- ja vooluveekogude
tähtsus ökoloogiliste koridoridena. Veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine peab olema
selline, et see muudaks võimalikult vähe veekogude looduslikku seisundit. Veekogude kuju
(voolusängi) muutmine (lihtsustamine) vähendab enamasti nende ökoloogilist tähtsust
rohevõrgustiku osana.
• Rohevõrgustiku konfliktikohtades (nt kavandataval Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteel või
Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteel) tuleb rakendada meetmeid, et tagada rohevõrgustiku
toimimine. Oluline on säilitada looduslikku säilitada looduslikku kooslust rohekoridori
toimimiseks kogu roekoridori ulatuses. Maanteetrassi või muu konfliktala lõikumisel
54 Ökoton on kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 71 / 128
rohevõrgustikuga tuleb rakendada erimeetmeid. Näiteks paigaldada alale kiirusepiirangud,
hoiatavad liikluskorraldusvahendid vms. Loomade sõiduteele sattumise vältimiseks rajada nt
võrkaed, ökodukt, ulukitunnel, truubid vms.
• Tegevuste lubamisel rohevõrgustiku alal tuleb tagada, et riigi ja piirkondliku tasandi tugialade
ja astmelaudade ulatus (kogu pindala) ei väheneks üle 10%.
• Korduva üleujutusega Läänemere rannaaladel paiknevatel rohevõrgustiku aladel (tuumala,
astmelaud, koridor) ei ole lageraie lubatud kuni ranna piiranguvööndi piirini. Ranna
piiranguvööndi arvestamise lähtejoon hajaasustuses on käesoleva üldplaneeringuga määratud
korduva üleujutusega ala piir, selle puudumisel 1 m samakõrgusjoon55. Ranna piiranguvööndi
ulatus arvestatuna nimetatud lähtejoonest on kantud infokihina üldplaneeringu põhijoonisele
ja kaardirakendusse (vt ka jaotis 3.2.9.).
TINGIMUSED ROHEVÕRGUSTIKU TUGIALAL
• Maavarade kaevandamisel tuleb tugiala ulatuse säilimine tagada korrastamise või
asendusalade leidmise kaudu.
• Uusi kompaktse hoonestusega alasid tugialadele ei kavandata. Säilitada tuleb alade
terviklikkus ja vältida tuleb terviklike loodusalade killustumist.
• Olemasolevate karjääride kasutamine jätkub kavandatud ulatuses nende ammendumiseni.
Kaevandamistegevuse lõpetamise järel tuleb alad korrastada ja kujundada rohevõrgustikku
sobivalt.
TINGIMUSED ROHEKORIDORIS
• Rohekoridori uusi suuremahulisi tootmis- ja äriobjekte ei ehitata. Rohekoridoris loetakse
suuremahuliseks tootmis- ja äriobjektiks üle 100 m2 ehitusaluse pindalaga ja enam kui kahe
korrusega hooneid.
• Lubatud on olemasolevate tootmis- ja äriobjektide rekonstrueerimine ja laiendamine, kui on
tagatud rohekoridori säilimine vähemalt 2/3 selle laiusest.
• Rohevõrgustiku rohekoridoris tuleb vältida seda katkestavate aedade ning muude ulukite
liikumist takistavate rajatiste püstitamist;
• Aiaga piiratav õueala suurus rohekoridoris on kuni 0,4 ha ning aedade ja hoonegruppide
omavaheline kaugus on vähemalt 50 meetrit. Nii tagatakse hajaasustusele omane avatud
ruum ja ulukite vaba liikumine;
• Rohevõrgustiku rohekoridoris ehitades, väljaspool olemasolevaid hajaasustuse
hoonestusalasid, peab koridori alaga ristisuunas vähemalt 100 m laiune koridori riba jääma
katkematuks.
• Metsa majandamisel alla 400 m laiustes rohekoridorides on lubatud vaid kuini 1 ha suurused
lageraielangid, mis tuleb kavandada selliselt, et 1/2 koridori laiuselt samaaegselt lageraiet ei
teostata, sest lageraie on raieliik, mis põhjustab enim häiringuid maismaaloomade
elutegevusele ja laiemalt kogu metsa ökosüsteemi toimimisele. Lageraie langi suuruse
piirangut ei pea järgima metsakahjustuse korral.
55 Looduskaitseseadus § 35 lg 2 ja 31, 37 lg 2, § 38 lg 1 p 2 ja lg 2
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 72 / 128
3.2.4. Linnahaljastus
Haljastuse säilimine ja täiendava haljastuse lisamine linnakeskkonda tagab elurikkuse ja bioloogilise
mitmekesisuse, võimaldab kohaneda kliimamuutustest tingitud mõjudega (soojasaarte vältimine,
üleujutustega kohanemine, sademevee ärajuhtimine) ning rikastab linnakeskkonda
loodusväärtustega. Linnahaljastus hoiab inimestele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse
(puhas õhk, sademevee ärajuhtimine) ja võimaldab linlikule elulaadile täiendust loodusläheduse
kaudu.
Hoonestatavate alade üldised rajamis-, kasutus- ja hooldustingimused ja haljastamise nõuded on
liigitatud lähtuvalt maa-ala juhtotstarbest. Katastriüksuse haljastus- ja kasutusvõimalused tuleb
määrata detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega arvestades üldplaneeringut.
ÜLDTINGIMUSED HALJASTUSELE HAAPSALU LINNASTUS
• Katastriüksuste hoonestamisel ja juurde ehitamisel eelistada olemasoleva haljastuse
säilitamist uue haljastuse rajamisele.
• Haljastuse kavandamisel tuleb esmalt lähtuda olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalse
säilitamise põhimõttest, seejärel lähtuda määratud haljastuse osakaalust (kui see on
juhtotstarbele üldplaneeringus antud) ning alles seejärel leida muid viise haljastuse
tagamiseks katastriüksusel koostöös linnavalitsusega.
• Kui olemasoleva haljastuse säilitamiseks võimalused puuduvad, tuleb katastriüksusele rajada
uus haljastus, mis oleks kooskõlas hoonete arhitektuuri ja katastriüksuse kasutusega.
• Igal hoonestatud katastriüksusel võiks kasvada vähemalt üks puu, soovitatavalt lehtpuu, et
tagada linnahaljastuse säilimine. Lehtpuu neelab välisõhust paremini saastaineid ja toodab
linnakeskkonnas enam hapnikku kui muu haljastus. Üks küps puu, olenevalt suurusest ja
tüübist, suudab toota vajalikku hapnikku reeglina 2-le või enamale inimesele.
• Avatud maapealsed parklad tuleb liigendada, kombineerides parkimist haljassaartega.
ÜLDTINGIMUSED HALJASTUSELE ELAMU MAA-ALADEL HAAPSALU LINNASTUS
• Elamu maa-aladel peab hoonet ümbritsev ala elamumaa katastriüksusel olema osaliselt
haljastatud. Üksnes kõvakattega pinnad väljapool hoonestatud ala ei ole lubatud.
• Aedlinnalised elamualad Paralepa alevikus, Uuemõisa alevikus, Haapsalu tuumalas teiste
hulgas Staadioni, Õpetaja, Jalaka, Sambla tänavatel peavad soodustama liigirohkust ja
elupaiku. Aedlinnalised elamualad on olulised osad linna rohevõrgustikust.
• Katastriüksuste eesaedade kujundamisel on soovituslik lähtuda piirkonna väljakujunenud
miljööst – näiteks viljapuude kasutus, leht- või okaspuude osakaal jmt.
• Hekkide rajamisel tuleb jälgida, et see ei hakkaks piirama liikumist tänavamaal ega nähtavust
ristmikel.
ÜLDTINGIMUSED HALJASTUSELE KORTERELAMU MAA-ALADEL HAAPSALU LINNASTUS
• Uushoonestuse kavandamisel või olemasoleva hoonestuse laiendamisel tuleb alati tagada, et
korterelamute juurde ette nähtud muud korterelamu funktsiooni toetavate tegevuste –
parkimine, prügimajandus, laste mänguväljak, rattaparkla jmt – kõrval jääb ruumi ka
haljastuse säilitamiseks või uue haljastuse kavandamiseks lähtuvalt üldplaneeringus toodud
tingimustele. Kui haljastuse säilimine või rajamine ei ole võimalik, tuleb vähendada
hoonestusmahtusid.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 73 / 128
ÜLDTINGIMUSED HALJASTUSELE ÄRI JA TOOTMISE MAA-ALADEL HAAPSALU LINNASTUS
• Väikseim lubatud haljastuse osakaal hoonestatava või hoonestatud katastriüksuse pinnast on
20%. Linnavalitsus võib vajaduse korral ja põhjendatud juhul kaalutlusotsustusega haljastuse
osakaalu vähendada, arvestades ehituslikku ja katastriüksuse eripära ning võimalusi
piirkonnas (nt parkide ja haljasalade lähedus ümbritsevas keskkonnas). Olemasolevat
haljasmaad tuleb püüda maksimaalselt säilitada.
• Avalikkusele mõeldud tegevuse korral (kaubandus- ja vabaajakeskused ning
teenindusettevõtted) peavad olema esinduslikult kujundatud ning võimaldama lühipuhkust
(istumisvõimalused jmt).
• Kui alale kavandatakse laoplatsi, parklat vmt kõvakattega ala peab alale rajama
eraldushaljastuse põõsaste või kõrghaljastusega.
ÜLDTINGIMUSED HALJASTUSELE ÜHISKONDLIKE HOONETE MAA-ALADEL HAAPSALU
LINNASTUS
• Väikseim lubatud haljastuse osakaal hoonestatava või hoonestatud katastriüksuse pinnast on
20%. Linnavalitsus võib vajaduse korral ja põhjendatud juhul kaalutlusotsustusega haljastuse
osakaalu vähendada, arvestades ehituslikku ja katastriüksuse eripära ning võimalusi
piirkonnas (nt kui hoonestatav katastriüksus külgneb pargi- või haljasalaga). Olemasolevat
haljasmaad tuleb püüda maksimaalselt säilitada.
• Avalikkusele suunatud funktsiooni tõttu peab lisaks hoone toimimisele pöörama suuremat
tähelepanu ka hoonet ümbritseva väliala kvaliteedile. Välialad peavad soodustama väljas
viibimist, sh nii aktiivset liikumist (ennekõike õppeasutuste välialadel) kui ka puhkamist.
3.2.5. Väärtuslikud maastikud
Väärtuslik maastik on ümbritsevast suurema kultuurilis-ajaloolise, esteetilise, loodusliku, identiteedi-
või puhkeväärtusega ala. Väärtuslikud maastikud on määratletud Lääne maakonnaplaneeringuga
2030+.
Üldplaneeringuga on väärtuslike maastike piire täpsustatud ning arvatud väärtuslike maastike
koosseisust välja teedelt ning radadelt mittevaadeldav vähemväärtuslik maastik, et väärtuslike
maastike hulka oleks arvatud vaid kõige väärtuslikumad alad ning eraomandile ei seataks
mittevajalikke piiranguid.
Üldplaneeringuga määratakse kohaliku tähtsusega väärtuslike maastikena kõrge loodusliku ning
kultuuripärandilise väärtusega rohumaad Tuuru-Sinalepa-Kiideva külades ning Haeska külas, et
vältida alade kasutuselevõttu intensiivete põllumaadena ning säilitada rohumaade looduslik ja
kultuuriline säilimine meie maastikel.
Väärtuslikele maastikele ja ilmekatele teelõikudele kavandatud kitsendused ei välista eraomandi
kasutamist kinnistute olemasoleva katastrisihtotstarbe kohaselt, mistõttu ei näe üldplaneering ette
väärtuslike maastike säilimiseks seatud piirangute kompenseerimist eraomanikele ning kohalikule
omavalitsusele ei kaasne piirangute seadmisega eraomandile sundvalduse seadmise või
sundvõõrandamise kohustust.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 74 / 128
Tabel 12. Väärtuslikud maastikud
Väärtuslik maastik Kaitstav väärtus Klass56
Haapsalu
(linnamaastik)
Linnamaastik.
Kaitsetegevused:
olemasolevate amortiseerunud hoonete lammutamine
või korrastamine ning taaskasutamine;
linnasiseste puhkealade korrastamine;
promenaadiäärse roostiku pidev hooldamine ja
veetaimede niitmine.
I
Paralepa – Pullapää -
Topu
Riikliku tähtsusega väärtuslike loodus- ja ajaloolis-
kultuuriliste elementidega maastik. Haapsalu-Rohuküla
maanteest põhjapoole jäävate kohalike teede ja
erateede seisukorra parandamine; asustuse
kavandamisel eelistada olemasolevaid suvilapiirkondi;
rannaalade planeerimisel arvestada võimaliku
üleujutusohuga; roostunud rannaalade kinnikasvamise
piiramine; maastiku hooldamine puhkekohtade ja
liikumisradade (tervisespordi-, suusa-,
orienteerumisraja) väljaehitamiseks ja korrashoiuks.
I
Hobulaid
Maakondliku tähtsusega maastik, kus on ehe loodus,
säilinud vana taluhoonestus ja kaunid vaated;
ehituskeeluvööndi vähendamise ja uusasustuse
kavandamise vältimine; pool-looduslike koosluste
(puisniitude) taastamine ja hooldamine.
II
Kuijõe – Keedika – Uugla
– Taebla – Kirimäe –
Võnnu – Ridala
Maakondliku tähtsusega teemaastik; asustuse
kavandamine ajalooliste külade piires või nende
lähiümbruses; hooldusega vaadete avamine
teeäärsetele huviväärsetele objektidele ning teeäärte
võsastumise ära hoidmine
II
Ridala
Põhja-Läänemaa üks muinasaegsetest keskustest;
asustuse kavandamine ajalooliste külade piires või
nende lähiümbruses; kohalike teede hooldamine ja
tolmuvabaks muutmine.
II
Puise – Põgari – Tauksi57
Maakondliku tähtsusega põllumajandus- ja
loodusmaastik; rannaalade planeerimisel võimaliku
üleujutusohuga arvestamine; asustuse kavandamisel
vanade rannakülade taastamise eelistamine;
puhkehooajal kasvava liikluskoormusega arvestamine
kohalikel teedel ja parkimiskoormusega (supelranna
kasutajad); rannaniitude järjepidev hooldamine ja
niitmine, et vältida kinnikasvamist.
II
56 Lääne maakonnaplaneeringus jagunevad väärtuslikud maastikud riikliku (I klass) ja maakondliku (II klass) tähtsusega aladeks. I klassi alad on kõige väärtuslikumad maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega alad. II
klassi alad on väga väärtuslikud maakondliku tähtsusega alad. 57 Ala jääb Matsalu Rahvuspargi piiridesse, kus tuleb lisaks arvesta rahvuspargi kaitse-eeskirjaga. https://www.riigiteataja.ee/akt/122032023021
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 75 / 128
ÜLDTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILITAMISEKS JA VÄÄRTUSTE
SUURENDAMISEKS
• Detailplaneeringu koostamisel, projekteerimistingimuste või teiste lubade väljastamisel tuleb
omavalitsusel hinnata, kas kavandatav tegevus vastab selle asukohas kaitstava maastiku
väärtusele.
• Ehitiste rajamisel jms maastikupilti mõjutavate tegevuste kavandamisel arvestada
olemasolevate väärtuste säilitamisega aladel, kus traditsiooniline asustusstruktuur või
maastikumuster on säilinud ja/või tajutav. Traditsiooniline maastikumuster koosneb
erinevatest osadest: hoonete ja asustuse paiknemine; kõlvikute jaotus, paiknemine ja suurus;
harjumuspärane metsavaade; külade struktuur; hoonete arhitektuur; teedevõrgustik ja
maastikulised väikevormid.
• Elamualade asukoha valikul tuleb eelistada ajalooliste külade taastamist ehk ehitamist
väljakujunenud külasüdamikesse ja õuealadele.
• Väljaspool külasüdamikke, hajaasustuse tingimustes tuleb asustuse laiendamisel järgida
väljakujunenud külatüüpi – hajaküla, ridaküla jms.
• Tööstus-, põllumajandus- ja ärihooned kavandatakse piirkonda, kus nad avaldavad võimalikult
vähe negatiivset mõju väärtusliku maastiku üldilmele.
• Maastikul domineerima jäävate objektide ehitamine on üldjuhul keelatud. Ehitamise lubamisel
tuleb lähtuda maastikuanalüüsist ja kaaluda detailplaneeringu koostamise vajadust.
• Ajalooliselt väljakujunenud teede renoveerimise käigus eelistatakse väljakujunenud
teekoridori, välja arvatud kui vajadus õgvendamiseks tuleneb tee ohutumaks muutmise
vajadusest ja tee klassile esitatud normidest.
• Väärtuslikke militaarrajatisi, nende varemeid ning vanu paekarjääre tuleb võimalusel säilitada
ja korrastada vaatamisväärsustena. Maastikupilti kahjustavate endisaegsete põllumajandus-
ja tootmishoonete kasutuselevõtuks on soovitav leida alternatiivseid võimalusi.
• Rannaalal asuvate vaatamisväärsuste esile tõstmiseks, tuleb arvestada vaadetega merelt ja
tagada võimalusel juurdepääs veeteelt.
• Väärtuslike maastike määratlemise käigus esile toodud ilmekad teelõigud ja vaatekohad
säilitatakse, varustatakse viitadega ja tagatakse teelõikude hooldus ning sealt avanevate
vaadete avatus.
• Väärtuslikel maastikel asuvatel kõrgendatud avaliku huviga metsaaladel on soovitatav
koostada metsade majandamise kava, milles on raiete kavandamisel lähtutud muuhulgas ka
eesmärgist säilitada väärtusliku maastiku kultuurilis-ajalooline väärtus, esteetiline väärtus,
looduslik väärtus, identiteediväärtus ja puhkeväärtus.
• Väärtuslike maastike koosseisus olevad arhitektuurilised vaatamisväärsused ja
muinsuskaitseobjektid säilitatakse, tähistatakse looduses ja tagatakse neile võimalusel58
juurdepääs.
• Kui juurdepääs väärtusliku maastiku alal asuvale kallasrajale või muu huviväärse avaliku
objektini on maaomaniku poolt piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, tuleb infotahvlil selgitada
jalgsi edasimineku võimalusi ja huviväärsuse kaugust.
• Väärtuslikel maastikel asuvad põllumajandusmaad ja kultuurrohumaad tuleb hoida kasutuses,
va intensiivse kasutusega kultuurrohumaa ja põllumaana käesoleva üldplaneeringuga kohaliku
58 Juurdepääsu tagamisel tuleb saavutada kokkulepe maa- või objekti omanikuga.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 76 / 128
väärtusega maastikeks määratud looduslikel rohumaadel. Viimastel tuleb vältida kündmist,
liiga varast niitmist jmt. Karjatamine on nendel aladel lubatud.
• Väärtuslikel maastikel asuvatel niitudel on vajalikud poollooduslike koosluste hooldustööd
niitmine ja/või karjatamine, võsa raiumine, maha langenud puude ja okste koristamine ja
põletamine. Puisniitudel ja -karjamaadel on oluline säilitada vanad, sh ka jämedamad seisvad
ja surnud puud.
• Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul,
kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda
kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ja kavandada negatiivseid mõjusid
leevendavad meetmed. Väärtusliku maastiku väärtuste säilimise vajadusega arvestada
kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel
korrastamisprojekti koostamisel.
3.2.5.1. Ilmekas vaatekoht ja teelõik
Ilmekas vaatekoht on Lääne maakonnaplaneeringuga kavandatud ilusa vaatega (vaade kaunile
maastikule, merele, linnapanoraamile vms) koht maastikul või mererannas, kust avanev
looduskaunis vaade vajab säilitamist.
Ilmekas teelõik on Lääne maakonnaplaneeringuga planeeritud ja enamasti väärtuslikule maastikule
jääv teelõik, millelt avanevaid loodusvaateid on maastike arvamisel väärtuslike maastike hulka
väärtustatud ja mis vajavad säilitamist.
Üldplaneeringuga on täiendatud ilmekaid vaatekohti Haeska teeristis vaatega Haeska teele (nr
16110).
Maa-ameti ettepanekul on muudetud ilmeka vaatekoha asukohta Pusku lubjakivikarjääris, sest
karjääris toimub kaevandustegevus ja maakonnaplaneeringusse märgitud ilmekas vaatekoht jääb
kaevandatavale alale.
Ilmekad vaatekohad on märgitud koos vaatekoridoriga punktobjektidena üldplaneeringu
põhijoonisele ja kaardirakendusse.
Ilmekad teelõigud on kuni 100 m laiuste aladena märgitud üldplaneeringu põhijoonisele ja
kaardirakendusse.
TINGIMUSED ILMEKALE VAATEKOHALE JA TEELÕIGULE
• Rannaäärse maa omanikul või ala valdajal tuleb säilitada vaadete avatus merele, sh Haapsalu
linna panoraamile.
• Ilmekal teelõigul säilitada teelõiku väärtustav looduslik vaade. Väärtuslikel maastikel olevatel
ilmekatel teelõikudel maanteede (põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed) ääres vähemalt kuni 100 m
laiuse ribana, arvestatuna äärmise sõiduraja servast, on teelt avanevate looduslike vaadete
säilitamise eesmärgil lageraie keelatud, v.a linnavalitsuse loal metsakahjustuste korral ning
v.a Transpordiameti loal liiklusohutuse tagamiseks.
• Soovitatav on kavandada ilmekasse vaatekohta puhketaristu, nt pink või piknikukoht.
• Puhketaristu ja sellega seotud tegevuse kavandamine ranna- ja kalda ehituskeelu- ja
piiranguvööndisse ning kaitse-eeskirjaga kaitstavatele loodusobjektidele tuleb kooskõlastada
Keskkonnaametiga.
• Korrastada ja täiendada järjepidevalt viidasüsteemi ilmekatele vaatekohtadele.
• Uute elektri- ja sideliinide paigutamisel tuleb planeerida need maastiku väärtuse säilitamiseks
maa alla või varjatud kohtadesse, vältides sealjuures liinisihtide rajamist vaatekoridoridesse.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 77 / 128
• Keelatud on ehitiste rajamine vaatekoridori, mis oma mõõtmete või välimuse tõttu varjavad
või vähendavad vaadete esteetilist kvaliteeti (nt tuulegeneraator, mobiilsidemast jms
maastikul visuaalselt domineeriv objekt). Detailplaneeringu koostamisel või
projekteerimistingimuste väljastamisel hindab projekteerimistinguste väljastaja ehitise
sobivust ja sätestab meetmed vaate säilimise tagamiseks.
3.2.6. Kõrgendatud avaliku huviga alad
Kõrgendatud avaliku huviga alade (KAH alad) määratlemine koos ala kasutamise tingimustega on
vajalik nii elanikkonna puhkeharjumuste toetamiseks, kui ka Haapsalu kontekstis oluliste piirkondade
omanäolisuse tagamiseks. Üldplaneeringus esile tõstetud väärtuslike metsa-aladega piirkonnad on
olulised külastuskeskkonna visiitkaardina laiemalt, kuid kannavad ka iga konkreetse piirkonna
identiteeti ja kujundavad elanike igapäevaseid harjumusi. Oluline on luua ja hoida asulate ümber
elutervet keskkonda, mis kindlustab nii täna kui ka tulevikus erinevate metsaga seotud väärtuste
püsimise ja nende väärtuste kasutamise võimaluse nimetatud alal. Seetõttu on vajalik tundlik
lähenemine seal asuvate metsade majandamisele.
Üldplaneeringus määratud kõrgendatud avaliku huviga metsaalade väärtusteks (olenevalt
asukohast) loetakse lisaks metsa majanduslikule väärtusele: marjade, seente ja muude metsa
kõrvalsaaduste varumise võimalus; rekreatiivne potentsiaal; metsamaastiku esteetilisus; puude
liigiline koosseis; elustiku mitmekesisus; erivanuseliste puude rohkus; head ühendused
elamualadega (asustuse servas); hästi läbitavad rajad ja teed (puhkamine ja sportimine). Nende
metsaalade majandamisel on oluline tagada asukohapõhine koostöö metsaomaniku, ametkondade
ja kohalike elanike vahel, et eelpool nimetatud konkreetsest asukohast tulenevad väärtused säiliksid
ja majandusvõtted tagaksid metsa jätkusuutlikkuse uuenemise näol. Väärtuslike
metsapiirkondadena on üldplaneeringus määratletud: suurema avalik huviga või asustusega
piirnevad metsapiirkonnad; puhkemajanduslikult olulised metsamassiivid, mille osas on eeldatavalt
kõrgem avalik huvi; matkaradasid ja kalmistuid vahetult ümbritsevad metsaalad;
miljööväärtuslikule alale jäävad metsad.
Käesoleva üldplaneeringuga täiendatud ja täpsustatud KAH alad on märgitud üldplaneeringu
põhijoonisele ja kaardirakendusse. Lisaks RMK enda määratud KAH aladele, on ettepanek KAH
aladeks määrata ka riigimetsa alad (kü 67405:004:0851 ja 0852) Haeska külas. Haeska teeristilt
viib riigimaantee (16110 Haeska tee) miljööväärtuslikku Haeska külla ja looduskaunisse Matsalu
rahvusparki. Haeska küla on Matsalu lahe põhjapiirkonnas üks külastatavaim piirkond rahvuspargis.
Haeska teeristilt algava Haeska tee asukoht on justkui teeviit rahvusparki. Lisaks on Haeska tee
äärsed okaspuumetsad olnud läbi aegade kogukonnale olulised koriluse (mustika-, pohla-, ja
seenemetsad), millest viimastel aastatel lageraietest puutumatuna on säilinud vaid üksikud
metsatukad, sh osaliselt need kaks riigile kuuluvat katastriüksust kogupindalaga ligi 44 ha, mis
moodustab piirkonnas 5 km raadiuses asuvatest raiepiiranguteta riigimetsa aladest vaid paar
protsenti.
Üldplaneeringuga on kavandatud KAH aladel asuvate metsade majandamine ilma lageraieteta59.
Lageraied puhkeotstarbel kasutatavates metsades seavad ohtu inimese tervise ja heaolu, sest
rikuvad piirkonna elanike ja puhkajate õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale.
Mitmed uuringud toovad välja just vanade metsade mõju inimeste heaolule ja metsa rekreatsioonilise
väärtuse olulist langemist peale uuendusraiet. Näiteks Eesti Maaülikooli ja Taru Ülikooli poolt 2018
tehtud „Eesti metsanduse arengukava aastani 2030“ alusuuringu aruandest nähtub, et metsade
struktuuri sobivust rekreatsiooniks on inimeste eelistuste tasemel palju uuritud. Üldiselt loetakse
headeks puhkemetsadeks küpseid ja vanemaid metsi, kus lageraieid peaaegu ei ole (nt Eggers jt
2017). Eriti madala rekreatsioonilise väärtusega on noorendikud (Edwards jt 2011).
59 Metsaseaduse § 29 tähenduses
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 78 / 128
Samas uuringus on soovitus, et metsade multifunktsionaalse struktuuri parendamiseks on vaja
kaasajastada metsakorralduse süsteem, ehk siis traditsiooniliselt ühemõõtmiselise infovälja asemel
(keskendudes peapuuliigile ja selle vanusele) on vaja hakata kasutama kaasaegset mitmemõõtmelist
digitaalandmestikku (enamuses juba kättesaadav info puistute liigilisest ja struktuursest koosseisust
nagu lisapuuliigid, üksikpuud, diameetriline jaotus; maastikulisest struktuurist ja paigutusest teiste
metsade, maaparanduse ja sotsiaal-kultuurilise kasutuse suhtes; ning ajaloolisest järjepidevusest
või kultuurilisest eripärast). Kaardistada ja arendada avalikkuse kaasarääkimise võimalusi inimestele
oluliste metsa-alade lisaväärtuse arvestamiseks metsade struktuuri kujundamisel (puhkemetsad,
marja- ja seenemetsad, maastikuvaated, pühapaigad, pärimuskultuur jpm).
RMK KAH alade metsades ei ole täna selliseid kaardistusi ja inimeste kaasamist metsa-alade
lisaväärtuste välja selgitamiseks ning arvestamiseks tehtud. Seetõttu võib KAH alade metsades
lähiaastate lageraiete tõttu mitmeid kaardistamata väärtusi hävida. Lisaks inventeeritakse aina
juurde uusi metsa vääriselupaiku. Lageraied ja samuti ka KAH alade kergekäeline võõrandamine
erasektorile, kas hävitab võimaliku veel välja selgitamata vääriselupaiga või ei paku sellele piisavat
kaitset. Õigusaktidest tulenevalt on vääriselupaigad kaitstud vaid munitsipaal- ja riigimetsades.
Üldplaneeringut koostatakse 10 aasta perspektiiviga. Eeldatavalt on 10 aastat piisav aeg, et vajalikud
kaardistused saavad tehtud ning KAH aladel metsa lisaväärtused välja selgitatud, mille järgselt on
võimalik hinnata, kas ja millistel KAH aladel saab osaliselt lageraietega metsa uuendamist lubada.
TINGIMUSED KAH ALADE KASUTAMISEKS
• Üldplaneeringu kehtestamise järgselt koostatakse KAH aladele metsade majandamise kava või
uuendatakse juba olemasolevat kava.
• Kavas kaalutakse raiete kavandamisel muuhulgas ka üldplaneeringu maakasutustingimustest
lähtuvalt metsamaastike kultuurilis-ajaloolist väärtust, esteetilist väärtust, looduslikku
väärtust, identiteediväärtust ja puhkeväärtust. KAH metsade majandamise kava ja selle
muudatused kooskõlastatakse Haapsalu Linnavalitsusega enne metsateatiste esitamist.
• Metsamajandamistööde kavandamisel tuleb tööde planeerimisse kaasata piirkonna kohalik
elanikkond ja mittetulundusühendused (külavanemad, külaseltsid, keskkonnaorganisatsioonid
jms, vastavad kontaktid saab linnavalitsusest).
• KAH aladel on lageraie metsa uuendamiseks keelatud, v.a metsakahjustuse korral ja
põhjendatud vajadusel erandkorras metsa hea seisundi või esteetilise väärtuse säilimise
tagamiseks. Erandid võib lubada metsaeraldistel, kus on eelnevalt teostatud vääriselupaikade
jt loodus- ja kultuuriväärtuste inventuur. Erandid lepitakse kokku KAH alade metsade
majandamise kavas. Vaidluste osas lageraiete lubamise vajaduse küsimuses kaasab
linnavalitsus kavas tehtud ettepanekutele hinnangu andmiseks sõltumatu eksperdi, kelle
ülesandeks on hinnata, kas raied on vastavuses metsa säästva majandamise eesmärgiga
metsaseaduse § 2 lg 2 kohaselt ja kas kavandatav tegevus vastab väärtustele, milleks KAH
ala moodustati.
• Raied tuleb planeerida selliselt, et raiutaks võimalikult harva.
• Metsa väljaveoteedena ja uute väljaveoteede rajamiseks tuleb kasutada valdavalt
olemasolevaid metsasihte. Metsa väljaveoga rikutud maastik tuleb esimesel võimalusel
korrastada.
• Ilmekas vaatekohas Pullapää lahe kaldal asuval KAH alal (kü 67401:001:0623 lähiaadressiga
Haapsalu metskond 178) hoida vaated Haapsalu linna panoraamile avatud ja võimalusel rajada
alale koostöös Haapsalu linnaga avalik puhkekoht. Puhkekoha taristu kavandamine tuleb
kooskõlastada Keskkonnaametiga.
• Kui KAH alal on piirkonna väärtuseks avar vaade maastikule, merele, linnapanoraamile vms
avatud vaadet vajavale objektile, siis on KAH alal lubatud vajaliku vaatekoridori raadamine.
Vaatekoridoride rajamise vajadus lepitakse kokku metsade majandamise kavas.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 79 / 128
• Uue KAH ala moodustamise vajadusel määratakse KAH ala piir koostöös Haapsalu
linnavalitsusega.
• Kui KAH alad kattuvad teiste looduslike väärtuste kaitseks üldplaneeringuga seatud
piirangutega, tuleb KAH aladel majandamisel neid arvestada kogumina ja lähtuda metsa
majandamise suhtes neist rangeimatest piirangutest:
o kohaliku kaitse aluses metsas lähtuda kohaliku kaitse aluse metsa kaitse- ja
kasutustingimusetest (vt ka jaotis 3.2.1.3.);
o väärtuslikel maastikul olevatel ilmekatel teelõikudel maanteede (põhi-, tugi- ja
kõrvalmaanteed) ääres vähemalt kuni 100 m laiuse ribana arvestatuna tee äärmise
sõiduraja servast, on teelt avanevate looduslike vaadete säilitamise eesmärgil lageraie
keelatud, v.a linnavalitsuse loal metsakahjustuste korral ning v.a Transpordiameti loal
liiklusohutuse tagamiseks. Ilmekad teelõigud on märgitud aladena üldplaneeringu
põhijoonisele ja kaardirakendusse (vt ka jaotis 3.2.5.1 ja 4.1.1.1.)
o metsa majandamisel alla 400 m rohekoridorides on lubatud vaid kuni 1 ha suurused
lageraielangid ja need tuleb kavandada selliselt, et 1/2 koridori laiuselt samaaegselt
lageraiet ei teostata. Lageraie on raieliik, mis põhjustab enim häiringuid maismaaloomade
elutegevusele ja laiemalt kogu metsa ökosüsteemi toimimisele. Lageraie langi suuruse
piirangut ei pea järgima metsakahjustuse korral (vt ka jaotis 3.2.3.);
o mererannikul paiknevatel rohevõrgustiku aladel (tuumala, astmelaud, koridor) ei ole
lageraie lubatud kuni ranna piiranguvööndi piirini, mida arvestatakse hajaasustuses
käesoleva üldplaneeringuga määratud korduva üleujutusega ala piirist, selle puudumisel 1
m samakõrgusjoonest (vt ka jaotis 3.2.3. ja 3.2.9.)60.
3.2.7. Väärtuslikud põllumajandusmaad
Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on
tagada nende säilimine ulatuses, mis tagab Haapsalu linna jaoks vajaliku põllumajandusliku tootmise
võimekuse, on tasakaalus teiste piirkonnas toimuvate arengutega (muu tootmine, elamuarendus
jmt) ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Keskmisest kõrgema boniteediga
põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss on väärtus, mida tuleb kasutada eelkõige
toidu tootmise eesmärgil.
Maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi arvutamisel on võetud aluseks kõikide
põllumajandusmaa massiivide kaalutud keskmised boniteedinäitajad, millest omakorda arvutatud
maakonna kaalutud keskmine reaalboniteet. Viimased arvestused põllumajandusmaa massiivide ja
maakondade põllumajandusmaade kaalutud keskmise boniteedi kohta tehti Põllumajandusuuringute
Keskuse poolt 2017. aastal, mille kohaselt osutus Läänemaa põllumajandusmaa kaalutud keskmiseks
reaalboniteediks 34 hindepunkti61. Väärtuslik põllumajandusmaa võib olla haritav maa (põllumaa),
püsirohumaa ja püsikultuuride all olev maa, kus tulenevalt viljakusest peaks jätkuma
põllumajanduslik maakasutus.
Üldplaneeringu koostamisel vaadati detailselt üle Lääne maakonnaplaneeringuga määratud
väärtuslike põllumajandusmaade paiknemine Haapsalu linnas, sh tuginedes maakonnaplaneeringus
toodud tingimustele ja suunistele. Väärtuslikud põllumajandusmaad on Haapsalu linna territooriumil
määratud lähtuvalt järgmistest kriteeriumidest:
60 Looduskaitseseadus § 35 lg 2 ja 31, 37 lg 2, § 38 lg 1 p 2 ja lg 2 61 Maaeluministeeriumi kiri 16.03.2022 „Küsimused väärtuslike põllumajandusmaade määratlemise kohta üldplaneeringutes“ nr 4.1-5/445-1
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 80 / 128
• Läänemaa põllumajandusmaa keskmisest reaalboniteedist tulenevalt on Haapsalu linnas
väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise aluseks põllumaad alates 34 hindepunktist.
Põllumaade tegeliku kasutuse alusel (nt aktiivses kasutuses olevad põllumajandusmaad, hea
juurdepääsuga massiivid, väheste parendustega põllumajandusmaadeks sobivad massiivid
jmt) on väärtuslike põllumajandusmaadena kohati defineeritud ka madalama boniteediga
massiivid.
• Väärtuslike põllumajandusmaadena käsitletakse kompaktseid põllumaa massiive, mille
miinimumsuurus on üldjuhul 2 ha ja katastriüksuse sihtotstarve, millel põllumaa asub on
maatulundusmaa.
• Väärtuslikud on põllumajandusmaad, mis ei asu linnas, alevikus või käesoleva
üldplaneeringuga määratud tiheasustusalal.
• Väärtusliku põllumajandusmaana ei käsitleta üldplaneeringuga reserveeritud elamu-, äri-,
tootmis- ning segafunktsiooniga alasid ning üldplaneeringuga reserveeritud
transpordikoridore.
• Väärtuslikele põllumajandusmaale peab olema tagatud avalik juurdepääs, massiiv peab oma
kujult olema kasutatav põllumajanduslikuks tegevuseks ning ala peab olema põllumaana
kasutusele võetav, st ala tegelik kasutus ei ole nt elamuehitus, ala ei ole metsastatud vmt.
Väärtuslikele põllumajandusmaadele kavandatud kitsendused ei välista eraomandi kasutamist
kinnistute olemasoleva katastrisihtotstarbe kohaselt, mistõttu ei näe üldplaneering ette
väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks seatud piirangute kompenseerimist eraomanikele
ning kohalikule omavalitsusele ei kaasne piirangute seadmisega eraomandile sundvalduse
seadmise või sundvõõrandamise kohustust.
TINGIMUSED VÄÄRTUSLIKULE PÕLLUMAJANDUSMAALE
• Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul üksnes põllumajanduslikuks
tegevuseks. Muude tegevuste kavandamine väärtuslikele põllumajandusmaadele ei ole
välistatud, kuid see peab olema põhjendatud ja hoolikalt läbi kaalutud, vajadusel tuleb hinnata
kaasnevaid mõjusid põllumajandusmaadele. Muu maakasutuse osas tuleb eelistada tegevusi,
mis ei põhjusta väärtuslike põllumajandusmaade olulist vähenemist, massiivide killustamist
ega kahjusta nende sihtotstarbelist kasutamist tulevikus.
• Väärtuslikku põllumajandusmaad ei kasutata elamuarenduseks. Üksikelamute kavandamine
on lubatud, kui sellega ei killustata väärtuslike põllumajandusmaade massiive ning ei
vähendata massiivi suurust väiksemaks kui 2 ha.
• Väärtuslikud põllumajandusmaad säilitatakse avatud maastikuna, nende alade metsastamine
vms maastiku avatust kaotav tegevus peab olema põhjendatud ja läbi kaalutud.
• Väärtuslikel põllumajandusmaadel tuleb tagada maaparandussüsteemide toimimine.
• Maardlate kasutuselevõtul vältida võimaluse korral alasid, mis asuvad väärtuslikel
põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult
otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale.
• Ungru-Sepaküla maardlale jääval väärtuslikul põllumajandusmaal tuleb arvestada
võimalusega maavaravaru kasutuselevõtuks. Põllumajanduslik tegevus ei tohi kahjustada
maavarale juurdepääsu antud alal.
• Väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses säilitamise vajadusega tuleb
arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende
alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused
leevendavate meetmete rakendamiseks.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 81 / 128
• Põldude läheduses olev looduslik taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid põldudel,
hekid, metsaribad tuleb üldjuhul säilitada. Sellised loodusliku taimestikuga kaetud alad
võimaldavad suurendada põllumajanduspiirkondade bioloogilist mitmekesisust ja
moodustavad kohaliku tasandi rohevõrgustiku.
• Väärtuslikku põllumajandusmaad võib kasutada päikesepargi rajamiseks kui
põllumajandusmaa maatulundusmaa sihtotstarvet ei muudeta ja päikesepargi alune maa jääb
kasutusele kultuurrohumaana (kultuurniit, kultuurkarjamaa). See võimaldab väärtusliku
põllumajandusmaa päikesepargi demonteerimise järgselt taas põllumaana kasutusele võtta.
3.2.8. Maavarad
Üldplaneeringu väärtuste ja piirangute kaardil on esitatud maardlate paiknemine, millega tuleb
arvestada teiste tegevuste kavandamisel. Maavaravaru kaevandamise lubamine toimub õigusaktides
sätestatud korras.
TINGIMUSED MAAVARADEGA ARVESTAMISEKS
• Maardla kasutuselevõtmisel maavara väljamise eesmärgil tuleb juhinduda õigusaktides
sätestatud korrast.
• Maavarade kaevandamise planeerimisel tuleb avaldada minimaalselt mõju maastiku ilmele,
mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja põllumajanduslikule kasutusele.
Rohevõrgustiku alal tuleb tagada võrgustiku toimimine.
• Tähelepanu tuleb pöörata kaevandamisega seotud transpordi ning masinate ja seadmete tööga
kaasnevatele keskkonnahäiringutele (õhusaaste, müra) ning tagada, et tegevusega ei
põhjustataks negatiivseid häiringuid tundlikele aladele.
• Kasutusele võetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad
majandustegevuse lõppemisel korrastada, et võimaldada maade edasist kasutamist. Karjääri
ammendumisel tuleb koostada korrastamisprojekt, kooskõlastada see Keskkonnametiga ning
projekt ette nähtud aja jooksul ka ellu viia. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et
maa sobiks ümbritsevasse maastikku ega kujutaks oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele
inimestele või loomadele.
• Uute karjääride rajamisel elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning potentsiaalse
turismipiirkonna vahetusse lähedusse, tuleb lisaks keskkonnamõjudele hinnata ka karjääri
avamise või laiendamisega seonduvaid ruumimõjusid (nt kasvavad transpordivood,
kaevandustegevusest rikutud elukeskkond vmt) viidatud aladele ning vajadusel rakendada
leevendavaid meetmeid.
• Karjääride korrastamisel uute tehisveekogude tekkimisel määrata veekogud võimalusel (mh
maaomaniku nõusolekul) avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks takistusteta
võimalik neid puhkeotstarbel kasutada.
• Maardla alal muu tegevuse kui kaevandamise kavandamine on võimalik pärast maavaravaru
ammendumist või kui selleks on saadud Maapõueseaduse alusel muu sisuga kooskõlastus või
luba.
3.2.9. Rand ja kallas
Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine,
inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse
suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 82 / 128
Ranna ja kalda kasutamisega seonduvad piirangud tulenevad asjakohastest õigusaktidest. Samas on
üldplaneeringuga kohalikule omavalitsusele antud võimalus ehituskeeluvööndi
vähendamiseks/suurendamiseks, juurdepääsude tagamiseks, supelranna ala või supluskohtade
määramiseks ja üleujutusalade määramiseks.
ÜLDTINGIMUSED RANNA- JA KALDAALALE
• Veekogude kaldatsoonis toimuvad arendustegevused ja veekogude kasutamine ei tohi
halvendada veekogude seisundit ning ranna ja kalda kaitse-eesmärki.
• Sadama maa-ala sulgemisel tuleb suunata kallasrada ümber sadama suletud territooriumi
omal kinnistul, kui sadamaga piirneval kinnistul või teel puudub avalik kasutus.
• Üldplaneeringu põhijoonisel ja kaardirakenduses kujutatud planeeritava kaldakindlustuse
rajamine on vajalik Haapsalu linnastu tihedamalt asustatud piirkondades mere mõjutuste
leevendamiseks ning üleujutusohuga kohanemiseks. Kaldakindlustus on kavandatud Haapsalu
linnas kehtivate detailplaneeringutega. Ühtlasi pakub kaldakindlustus võimalust
rannapromenaadi väljaehitamiseks kogu Haapsalu linna kui asustusüksuse rannikul.
• Ehituskeeluvööndi ja ranna piiranguvööndi arvestamise lähtejoon hajaasustuses on käesoleva
üldplaneeringuga määratud korduva üleujutusega ala piir, selle puudumisel 1 m
samakõrgusjoon62. Ranna ehituskeeluvööndi ja piiranguvööndi ulatus arvestatuna nimetatud
lähtejoonest on kantud infokihina üldplaneeringu põhijoonisele ja kaardirakendusse.
3.2.9.1. Ehituskeeluvöönd
Haapsalu linna iseloomustab tervikuna asustuse koondumine mereranniku äärde. Haapsalu linnas
kui asustusüksuses on kogu linnapiiride ulatuses mererand kasutuses nii elamuehituseks kui ka
rekreatiivsetel eesmärkidel, suures osas on välja ehitatud rannapromenaad jalgteede näol, mida
mitmekesistavad pargid ja haljasalad. Hajaasustuses on väljakujunenud hoonestatud elamualad
mererannal, nt Nõmme, Pusku ja Tanska külades. Matsalu lahe ääres asuvad Puise, Haeska, Kiideva
jt on ajalooliselt väljakujunenud rannakülad.
Ehituskeeluvööndi lähtejoone määramisel üldplaneeringuga on arvestatud järgmiste põhimõtetega:
• Kohtades, kus on mererannal määratud korduva üleujutusega alad lähtuvalt uuringust
“Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või
vähendamise“ (Maves AS, 2019)63, on seadusest tuleneva ehituskeeluvööndi arvestamise
lähtejooneks uuringus määratud korduva üleujutusala piir.
• Kohtades, kus eelmises punktis viidatud uuringu tulemusel korduva üleujutusega piiri
määratud ei ole, on ehituskeeluvööndi lähtejooneks 1 m samakõrgusjoon.
Lähtuvalt kohalikest oludest (teede ja teetammide paiknemine, väljakujunenud hoonestatud
piirkonnad, kehtivad planeeringud vms) on uuringu tulemusel määratud korduva üleujutusega ala
piiri vajadusel täpsustatud.
Praktiliselt täies mahus on tehtud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Ridala valla
üldplaneeringuga kehtestatud ehituskeeluvööndi piirile, mis ulatub Pusku paadisillast Topu sadamani
(Pusku, Tanska, Kiviküla külades) ning mis on algselt määratud Ridala valla Topu puhkeala
rannikuvööndi osaüldplaneeringuga (kehtestatud 2001. aastal). Osaüldplaneeringule viidi 2000.
aastal läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Ehituskeeluvööndi vähendamise aluseks Topu
puhkeala rannikuvööndi osaüldplaneeringus on Keskkonnaministri 19.07.2001 kiri nr 16-6/2339.
62 Looduskaitseseadus § 35 lg 2 ja 31, 37 lg 2, § 38 lg 1 p 2 ja lg 2 63 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring. Maves AS, 2019.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 83 / 128
Kuna ehituskeeluvööndi selline käsitlus on kehtinud üle 20 aasta, on nii alaliste- kui ka suveelanike
hulgas tekkinud ehituskeeluvööndi osas teatud õiguskindlus, mistõttu on põhjendatud Ridala valla
üldplaneeringus (kehtestatud 2010) kajastatud Topu rannikuala ehituskeeluvööndi joon jätta
kehtima ka uue Haapsalu linna üldplaneeringu kehtestamisel. Ehituskeeluvööndi joont on
korrigeeritud Natura alade ja elupaikadega ning teede vms joonobjektidega mõningase kattuvuse
likvideerimiseks. Osaliselt on kattuvused tingitud varasemate üldplaneeringute koostamisel
kasutusel olnud aluskaartide ebatäpsustest.
Võttes arvesse elanikkonna ettepanekuid, maakasutuse iseloomu (nii olemasolevat kui ka
üldplaneeringuga kavandatavat), väljakujunenud ehitusjoont ning kalda kaitse-eesmärke, teeb
üldplaneering mitmeid ettepanekuid ranna või kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks nii Haapsalu
linnastus kui ka hajaasustusega rannaaladel. Ehituskeeluvööndi vähendamine üldplaneeringuga on
vajalik, et ühtlustada rannaalale ehitamise tingimusi ning võimaldada ja elavdada nende piirkondade
maaomanikele atraktiivse elu- ja puhkekeskkonna loomist võrdsetel tingimustel.
Haapsalu linnastu tiheasustusega alal on ehituskeeluvööndi määratlemisel (sh vähendamise
ettepanekud) lähtutud olemasolevast ehitusjoonest, kehtiva üld- või detailplaneeringuga määratud
ehituskeeluvööndist, arendamisel olevatest linnade kliimataluvuse parandamiseks rakendatavatest
juba töös või elluviimisel olevatest projektidest.
Ehituskeeluvööndi vähendamine olemasoleva hoonestusega aladel nii linnastus kui hajaasustuses
võimaldab ka õue- ja avalike alade funktsionaalsemat kasutust, nt vajalike ehitiste (abihoone,
väliköök, terrass, sillutatud tee, väikevormid jms) rajamist kinnistule.
Ehituskeeluvööndi vähendamine üldplaneeringuga seab rannaalale ehitamiseks selgemad ja üheselt
mõistetavamad reeglid ning vähendab vajadust taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist kaootiliselt
üksikute kinnistute detailplaneeringute alusel.
Ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemiseks üldplaneeringuga on loodud eraldi interaktiivne
kaardirakendus, kus on lõikude kaupa põhjendused ja viited dokumentidele, ehitusprojektidele või
planeeringutele, mille kohaselt ehituskeeluvööndit on varem vähendatud või suurendatud, millises
osas soovitakse kehtestatud planeeringutega vähendatud ehituskeeluvööndit jätta kehtima ja
millises osas muuta, millises osas kavandatud või elluviimisel olevate ehitusprojektide (pinnase
täitmine, üleujutusohu vältimiseks kaldakindlustuse ja viibetiikide rajamine, varjete ehitamine jms)
elluviimist jätkata jms.
Ehituskeeluvööndi vähendamine on välja toodud üldplaneeringu põhijoonisel ja kaardirakenduses.
Põhjendused ehituskeeluvööndi vähendamiseks asukoha põhiselt on esitatud käesoleva
üldplaneeringu Lisas 8.
Üldplaneeringuga kehtestatakse vaid need ehituskeeluvööndi vähendamised, mis saavad
üldplaneeringu menetluses Keskkonnaameti nõusoleku.
Keskkonnaamet on teinud otsuse „Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ alusel
ehituskeeluvööndi vähendamisest“ kirjaga 18.01.2024 nr 7-13/23/14665-4.64
Otsusega lubatud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud on kantud üldplaneeringu kaardile ja
kaardirakendusse. Otsusega keeldutud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud on
üldplaneeringu kaardilt ja kaardirakendusest eemaldatud.
Mõningatel juhtudel käsitles Keskkonnaamet taotletud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut
ehituskeeluvööndi suurendamisena. Ehituskeeluvööndi suurendamise info on üldplaneeringu
kaardirakenduses kaardikihil EKV suurendamine ÜP-ga.
64 Keskkonnaameti otsus „Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ alusel ehituskeeluvööndi vähendamisest“ 18.01.2024 nr 7-13/23/14665-4. Otsus on kättesaadav Haapsalu linna dokumendiregistrist ja veebilehelt https://www.haapsalu.ee/uldplaneering
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 84 / 128
3.2.9.2. Supelrand ja supluskoht
Haapsalu linna territooriumil on ametlikeks supelrandadeks Paralepa rand, Vasikaholmi rand.
Üldplaneeringuga on kavandatud Väikese Viigi supelrand ning Pullapää nina supelrand vastavalt alal
kehtivale detailplaneeringule. Antud aladele on üldplaneeringuga kavandatud ka vastav maakasutuse
juhtotstarve. Olemasolevad supluskohad on looduses tähistatud ja asuvad Haeska lautri, Jugasaare,
Laomäe, Pusku paadisilla, Kiideva, Puise, Pusku ning Rohuküla sadamate juures ning Haapsalu
talisupluskohas.
Üldplaneeringu kaardil on supelrannad tähistatud avaliku supelranna maa-ala juhtotstarbega ja
supluskohad supluskoha tingmärgiga.
TINGIMUSED SUPELRANNALE JA SUPLUSKOHTADELE
• Supelrannad ja supluskohad peavad vastama õigusaktides toodud nõuetele.
• Supelrandade ja supluskohtade juurde tagada avalik juurdepääs.
• Supelrandadele ja supluskohtadele tagada vajalik taristu ja hooldus.
3.2.9.3. Üleujutusohuga alad
Üleujutusohuga seotud riskipiirkondade kaardistamise järgi on Haapsalu linnas määratletud
üleujutusohuga riskipiirkonnad Haapsalu linnas kui asustusüksuses, Paralepa ja Uuemõisa alevikes65.
Üleujutusohuga seotud riskipiirkonnad on kantud üldplaneeringu kaardirakendusse. Selgitavad
kaardikihid kajastavad üleujutuse võimalikust kord 10, 50, 100 ja 1000 aasta jooksul.
Aladel, mis asuvad üleujutusohuga aladel, kuid mitte ehituskeeluvööndis, tuleb rannikuala suhtelist
atraktiivsust arvestades pöörata enam tähelepanu tasakaalu leidmisele loodushoiu piirangute ja
kohaliku kogukonna vajaduste, sh arendustegevuste vahel.
TINGIMUSED ÜLEUJUTUSOHUGA ALADELE
• Tegevuste kavandamisel Haapsalu linna üleujutusala riskipiirkonda tuleb lähtuda veeseadusest
ja Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavas toodud meetmetest.
• Uute arenduste kavandamisel üleujutusala riskipiirkonda peab nende kaitseks üleujutuste eest
rakendama asjakohaseid tehnilisi meetmeid (kõrgem vundament, veekindel vundament,
veekindlate materjalide kasutamine vms). Liigvee ärajuhtimise lahendused peavad olema
piirkonda sobivad.
• Haapsalu linnas kui asutusüksuses Uus-Sadama piirkonda jääva mereala täitmise
kavandamisel tuleb arvestada ala asumisega üleujutusala riskipiirkonnas.
• Kaitsetammide kavandamisel tuleb sellele eelnevas rakendusuuringus vajadusel (kus
asukohast tulenevalt asjakohane) arvesse võtta ka looduskaitselisi aspekte (kuna loodusliku
niiskusrežiimi muutmine võib kaasa tuua negatiivseid mõjusid kaitstavatele loodusobjektidele,
nt põhjustada kaitsealale iseloomulike koosluste hävimise).
• Üleujutusala riskipiirkonda kavandatud puhke- ja virgestusalade osas tuleb arvestada, et alade
kasutamine võib üleujutuse korral olla paiguti välistatud või raskendatud. Seda tuleb silmas
pidada aladele tegevuste ja rajatistele kavandamisel. Võimalike üleujutustega tuleb arvestada
65 Andmed Lääne maakonnaplaneeringust 2017 (Hilisemad reljeefimuudatused ei kajastu).
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 85 / 128
ka teedevõrgu arendamise kavandamisel (teehoiukavade ülevaatamisel, uute kavade
koostamisel), samuti uute taristuobjektide projekteerimisel.
• Üleujutuse riskipiirkonda tegevuse kavandajalt on soovitatav nõuda DP või ehitusprojekti
koosseisus vajalike leevendusmeetmete hinnangut ja kirjeldust.
• Tegevuste kavandamisel Haapsalu linna üleujutusala riskipiirkonnas tuleb tagada piirkonda
lisanduvate inimeste teavitamine üleujutuse ohtudest ning tagada nende evakuatsioon ja
turvalisus üleujutuse korral. Üleujutuse aset leidmisel peab olema tagatud juurdepääs
piirkonda jäävatele elutähtsatele teenustele ja omavalitsuse peamistele struktuuridele
(operatiivteenused, haiglad, koolid ja lasteaiad, avalikud õiguslikud hooned).
• Tagada tuleb avalike supelrandade ja supluskohtade ning teiste avalikus kasutuses olevate
üleujutusohuga seotud riskipiirkonda jäävate alade ning olemasolevate kaitserajatiste pidev
korrashoid (regulaarne puhastamine).
• Korduva üleujutusega alale ehitamist tuleb vältida. Lubatud peaks see olema vaid väga
põhjendatud juhtudel erandkorras, sealjuures rakendades kõiki asjakohaseid meetmeid ehitise
kaitseks üleujutuste eest.
• Üleujutusohust tulenevalt on ehitamine lubatud maapinnale kõrgusega alates 1,5 meetrist.
Väljaspool ehituskeeluvööndit võib üleujutusohuga aladel maapinna kõrguse saavutada ka
maapinna täitmise kaudu.
• Üleujutusohuga aladel peab ehitusprojekti koostamisel arvestama võimaliku üleujutusohuga
ja tagama hoone projektiga (tehnilise lahendusega) vastavad üleujutusest tingitud kahjustusi
vältivad meetmed.
• Üleujutusohuga aladel tuleb üleujutusohu maandamiseks tagada hoonete põranda tasapinna
kõrguseks 2,4 meetrit (absoluutkõrgus).
• Tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada üleujutusohuga.
• Katastriüksuse reljeefi muutmisel, kui see mõjutab oluliselt kinnistu või naaberkinnistute
veerežiimi, tuleb detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamise käigus koostada ka
vertikaalplaneerimine ning eksperthinnang ja kooskõlastada see naaberkinnistu omanikega.
• Uushoonestuse kavandamisel üleujutusohuga aladel tuleb arvestada juurdepääsudega
kõikidele kavandatavatele hoonetele selliselt, et tagatud oleks vajadusel ka pääste- ja
esmaabiteenuste osutamine.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 86 / 128
4. Tehniline taristu
Taristu eesmärk on toetada erinevate tegevuste elluviimist Haapsalu linnas. Uute taristuobjektide
kavandamisel on lähtutud üldplaneeringuga määratud maakasutusest. Samas on olemasolevaid
taristuobjekte arvestatud uute arendustegevuste suunamisel. Uute taristuobjektide rajamiseks või
olemasolevate taristuobjektide laiendamise võimaldamiseks tuleb tagada nende ehitamiseks vajalik
ruum.
4.1. Transpordivõrgustik
Haapsalu linna transpordivõrgustiku kõige iseloomulikumaks jooneks on aegruumiliste vahemaade
vähenemine Haapsalust kaugemate kantidega – lähivaldadega ning Tallinna regiooniga – kas juba
olemasolevate või alles kavandatavate transpordiehitistega.
Haapsalu linna läbib Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee, mis on Lääne maakonna arengu
kujundamise võtmetegureid, mida ilmestab selgelt ka asustuse koondumine maantee äärde.
Haapsalu-Laiküla maantee, mis ristub Lääne-Nigula vallas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare
maanteega ühendab Haapsalu linna Pärnu suunal, olles peamiseks ühendusteeks Euroopaga.
Samalaadselt on asustust ligi tõmmanud kunagine raudteetrass, mis oma taastamise järgselt
Haapsalu linna arengus väga olulist rolli mängib, tuues kohalikul tasandil juurde atraktiivseid
arendusalasid nii elamuehituseks kui ka ettevõtluseks. Ettevõtete logistika parandamisse ning
ettevõtlusalade ühendamisse põhimaanteedega panustab perspektiivne Haapsalu linna ümbersõit.
Kavandatav Noarootsi püsiühendus (silla või praamiühendusena) toob ühelt poolt Haapsalu lähemale
Noarootsi poolsaare elanikele ja ettevõtjatele, kuid pakub samal ajal rohkelt puhkevõimalusi ja
looduslähedust Haapsalu elanikele. Rohuküla sadam on sarnaseks ühenduslüliks mandri ja saarte
vahel.
Kõik need transpordiühendused toetavad Haapsalu linna ruumilist arengut läbi elamuehituse
atraktiivsuse kasvu ning ettevõtlussektori arengu. Viimane omakorda panustab täiendavate
elukohtade tekkele, mis omakorda viitab puhkevõimaluste nõudluse ning teenuste vajaduse kasvule.
Järelikult on uute transpordikoridoride toetamine üldplaneeringuga Haapsalu linna edasise arengu
jaoks esmatähtis.
4.1.1. Sõiduteed
Haapsalu linna sõiduteed on üldjoontes välja kujunenud. Olemasoleva teedevõrgustiku järjepideva
parendamisega on võimalik soodustada kogu omavalitsuses asustuse ja ettevõtluse arengut.
Uute sõiduteede rajamiseks on üldplaneeringuga seatud vajadus uute sõiduteede kavandamiseks
järgmiselt:
• Lihula mnt rekonstrueerimine, sh Lihula mnt viadukt – transiittänav Lihula-Pärnu suunal.
• Kalda tn ja Lahe tn rekonstrueerimine – juurdepääs Holmide arendusaladele, tootmisalale ja
sadamatele.
• Kastani tn ja Lihula mnt läbimurre Haapsalu linnas – vajalik liikluskoormuse hajutamiseks
Tamme tänaval.
• Oja tn ja Kiltsi tee läbimurre Haapsalu linnas – vajalik liikluskoormuse hajutamiseks Aida ja
Oja tänaval.
• Haapsalu linna Tööstuse tänava ja Uuemõisa küla Tammiku tee läbimurre – vajalik kinnistutele
juurdepääsuks raudtee taastamise järgselt.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 87 / 128
• Tänav Uuemõisa alevikust kuni Lihula maanteeni raudteetrassi äärde kesklinna poolsele
küljele. Tegemist oleks Rohuküla sadamast ning perspektiivsest Kiltsi tööstuspargist tingitud
transpordivoogude vähendamiseks vajaliku ümbersõiduteega, mille eesmärk on vähendada
liikluskoormust Haapsalu kesklinnas, kuid välistades kauge ümbersõidukoridoriga kaasneda
võivaid negatiivseid sotsiaalmajanduslikke tagajärgi ennekõike kaubandus- ja teenussektorile.
• Lääne maakonnaplaneeringust tulenev Haapsalu perspektiivne ümbersõidutee, eesmärgiga
suunata Haapsalu kesklinnast mööda Rohuküla sadamast lähtuvad ja perspektiivse Kiltsi
ettevõtluspiirkonna arenguga lisanduvad transpordivood.
• Perspektiivse Noarootsi püsiühendus Uuemõisa alevikus Linna tee pikendusena. Tegemist on
Haapsalu linnastust Noarootsi poolsaarele viiva maanteesilla või -tammi põhimõttelise
asukohaga. Püsiühenduse eesmärk on tuua need kaks piirkonda teineteisele aegruumiliselt
lähemale, täiendades piirkondi kas vastavalt äri- ja teenussektori või puhkealade poolt
pakutavaga.
Haapsalu linna munitsipaalteede rajamisel eramaale tuleb teekoridori maa-ala vajadusel
sundvõõrandada. Võimalikud tulevikus võõrandatavad (era)maad on kantud üldplaneeringu
põhijoonisele ja kaardirakendusse.
Üldplaneeringuga näidatakse Haapsalu ümbersõidutee ja Noarootsi püsiühenduse vajaduse üldine
asukoht. Perspektiivse maantee teekoridori rajamise võimalusega tuleb arvestada nende
põhimõttelises asukohas teiste tegevuste kavandamisel.
TINGIMUSED SÕIDUTEE RAJAMISEKS JA REKONSTRUEERIMISEKS
• Üldplaneeringu kehtestamise järgselt tuleb sõiduteede trassikoridori kavandamiseks läbi viia
projekteerimistingimuste väljastamine avatud menetluses või detailsema planeeringu
koostamine ning hinnata sõiduteede rajamisega kaasnevaid eeldatavaid keskkonnamõjusid.
• Üldplaneeringuga kavandatud perspektiivsete ühendusvajaduste (Haapsalu ümbersõit,
Noarootsi püsiühendus) trassil:
o jätkub olemasolev maakasutus kuni sõidutee täpsema asukoha määramiseni projekti
koostamise käigus ja seda ei muudeta;
o toimub üldplaneeringuga kavandatud juhtotstarvete realiseerimine üksnes mahus, mis
tagab kavandatud sõiduteede rajamise tulevikus.
• Uute teede rajamise kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja
piirangutega (kaitstavad loodusobjektid, rohevõrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa vms),
kõikide õigusaktidest tulenevate tingimuste ning vajalike kooskõlastustega.
• Tagada tuleb teede ja tänavate kvaliteedi parandamine ja liikluse turvalisus lähtuvalt tee
funktsioonist, asustusstruktuurist jms.
• Ajalooliste teede rekonstrueerimisel väärtuslikel maastikel tuleb hoida nende väljakujunenud
looklevust, tervikstruktuuri, ehitusjoone vahekaugust jms iseloomulikke omadusi.
• Uue teekatte kavandamisel kaaluda selle sobivust väljakujunenud traditsioonilisse keskkonda
ning senise ajaloolise maastikuilme säilitamist.
• Uute teede planeerimisel ja nende määramisel avalikku kasutusse tuleb moodustada eraldi
transpordimaa maaüksus.
• Olemasolevate teede määramisel avalikku kasutusse tuleb võimalusel moodustada eraldi
transpordimaa maaüksus.
• Linna läbivate suuremate maanteede rekonstrueerimisel tuleb arvestada ulukite läbipääsu
tagamise vajadusega ökoduktide või loomapääsude abil.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 88 / 128
• Teede olemasoleva seisukorra parandamiseks ja hea seisukorra tagamiseks tuleb panustada
teede olukorra parandamisse ning tagada nende hea seisukord läbi jooksva remondi ja
hoolduse. Seisukorra parandamisel lähtutakse teehoiukavast. Tee hea seisukorra hoidmiseks
tuleb tähelepanu pöörata ka liiklust rahustavatele meetmetele (nt kiiruse piiramine) ning
veokite suurimale lubatud massile teedel.
• Intensiivsema liiklusega kruusakattega teed tuleb üldjuhul viia tolmuvaba katte alla.
Prioriteedina viiakse tolmuvaba katte alla olulise avaliku huviga teed, nt ühistranspordi,
koolibussi marsruudi vmt kasutusega teed.
• Tulenevalt ettevõtluse arengust ja/või elamualade paiknemisest tuleb eelisarendada nende
teede rekonstrueerimist või ehitust, kus teede kasutusintensiivsus on kõige suurem.
• Linna ja alevikke läbivate maanteede äärsete alade kavandamisel lähtutakse üldjuhul
linnatänavate normidest.
• Ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine teekaitsevööndisse on põhjendatud asula
liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone
pikendamisel. Loa ehitamiseks tee kaitsevööndisse annab tee omanik ning see on lubatav, kui
ehitise ehitamisega ei vähene liiklusohutus teel.
• Uute teede, sh erateede kavandamisel väärtuslikule põllumajandusmaale tuleb vältida
põllumassiivide killustamist või läbilõikamist. Väärtuslikul põllumajandusmaal tuleb teed
üldjuhul rajada põllumassiivi serva.
• Uute teede kavandamisel ja olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb tagada turvalised ja head
teeületusvõimalused ning ristumised maanteedega, et ei tekiks nende tugevat katkestavat
mõju eri sihtkohtadele ligipääsus. Riigitee 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla äärsetele
katastriüksustele tuleb tagada juurdepääsud üldjuhul kogujateede kaudu, maha- ja
pealesõitude abil juurdepääsu tagamine on erandlik ning eeldab Transpordiameti nõusolekut.
• Sõiduteede ehitamisel tagada vaated ja suunaviidad kohalikele vaatamisväärsustele viisil, mis
ei vähenda liiklusohutust.
• Tee maa-ala tuleb regulaarselt puhastada võsast ja puudest, et tagada vajalik külg- ja
pikinähtavus.
• Uute tänavate ehitamise ja olemasolevate tänavate laiemaks rekonstrueerimisega võib
kaasneda teetrassi aladel oleva kinnisasja avalikes huvides omandamine
(sundvõõrandamine).
4.1.1.1. Tee kaitsevöönd
Tee kaitsevööndid tuleneb seadusest (ehitusseadustik). Kaitsevööndi eesmärk on tagada tee
sihtotstarbeline kasutus, liiklemise ohutus (nt nähtavus, ohtlike puude likvideerimine vms), kuid ka
inimese tervise kaitse teelt lähtuvate negatiivsete mõjude (nt müra, saastained) leevendamiseks.
Tee kaitsevööndi eesmärkide täitmiseks peab tee kaitsevööndis maaomanik täitma selle kasutamise
tingimusi ning taluma teelt lähtuvaid negatiivseid mõjusid.
Tundlike alade ja objektide (elamualad, teatud otstarbega ühiskondlike hoonete (koolide,
lasteaedade, tervishoiu- ja hoolekandeasutuste) alad, puhke- ja virgestusalad) kavandamist sõidutee
kaitsevööndisse tuleb üldjuhul vältida. Alternatiivina on see lubatud juhul, kui tundliku ala/objekti
arendaja rakendab ise meetmeid teelt lähtuvate kahjulike mõjude leevendamiseks (arvestab
haljastuse või piirde kavandamisel selle õhureostuse levikut tõkestava mõjuga vms).
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 89 / 128
Käesoleva üldplaneeringuga on seadusest tulenvatest kaitsevöönditest66 kavandatud järgmised
erisused:
• Kõigi linna või alevikke tiheasustusala läbivate maanteede, sh riigiteede, kaitsevööndi laiuseks
on 10 meetrit, kuna neid ümbritsev ala vastab linnatänava keskkonnale.
• Kohalike teede kaitsevööndi laius väljaspool linna või alevikke on 10 meetrit.
• Avalikku kasutusse määratavate erateede kaitsevööndi laius on 10 meetrit.
TINGIMUSED TEE KAITSEVÖÖNDIS
• Lageraie lubamisel teekaitsevööndis tuleb järgida, et säilikpuud või nende grupid jäetakse
maantee muldkeha servast kaugusele, mis ei ohusta tuulemurru korral teedel liiklejaid.
• Väärtuslikel maastikul olevatel ilmekatel teelõikudel maanteede (põhi-, tugi- ja
kõrvalmaanteed) ääres vähemalt kuni 100 m laiuse ribana arvestatuna äärmise sõiduraja
servast, on teelt avanevate looduslike vaadete säilitamise eesmärgil lageraie keelatud, v.a
linnavalitsuse loal metsakahjustuste korral ning v.a Transpordiameti loal liiklusohutuse
tagamiseks67. Ilmekad teelõigud on märgitud aladena üldplaneeringu põhijoonisele ja
kaardirakendusse (vt ka jaotis 3.2.5.1.).
• Maantee või tänava äärses metsas teekaitsevööndis tuleb likvideerida ohtlikud puud, et tagada
tee kasutamise ohutus. Puu turvalisuse eest kannab vastutust maaomanik või -haldaja, kelle
territooriumil puu kasvab. Võimaliku ohtliku puu hindamiseks võib kaasata arboristi või
pöörduda linnavalitsusse68.
4.1.2. Avaliku kasutusega erateed
Üldplaneeringu põhikaardile ja kaardirakendusse on kantud kohaliku omavalitsuse hinnangul piisava
avaliku huvi ja avaliku kasutusega erateed, millised on Haapsalu linna territooriumil asjakohased
seaduse kohaselt üldplaneeringu kehtestamise järgselt avalikku kasutusse määrata. Üldplaneeringu
kaardil näidatud avalikku kasutusse määratavad teed on informatiivse tähendusega ning põhinevad
üldplaneeringu koostamise käigus teadaoleval informatsioonil.
Eratee avalikult kasutatavaks määramine toimub õigusaktides sätestatud korras. Üldjuhul sõlmitakse
linna ja kinnistuomaniku vahel kokkuleppe (isikliku kasutusõiguse leping või servituut).
Erandolukorras rakendatakse sundvaldust või sundvõõrandamist.
Üldplaneeringus nimetatud põhimõtted eratee perspektiivseks määramiseks avalikku kasutusse on
võimalused, millal omavalitsus saab asuda eratee omanikuga läbirääkimistesse eratee avaliku
kasutuse määramiseks. Omavalitsus algatab avalikku kasutusse määramise vaid juhul, kui tee
kasutamine on vajalik avalikes huvides ning eratee omanik ja huvitatud osapooled ei jõua
kasutuskokkuleppeni eraõiguslikke võimalusi kasutades.
Eratee avalikuks kasutamiseks määramisega võtab kohalik omavalitsus üldjuhul üle kõik teeomaniku
kohustused, õigused ja vastutuse, v.a juhul kui eratee omanikuga ei lepita kokku teisiti.
Avalikult kasutataval teel on kaitsevöönd ehk teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu
korraldamise (lumelükkamine, lumetõkete paigaldamine, teeäärte niitmine, võsa lõikamine vms),
liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid.
Tegevus tee kaitsevööndis on sätestatud seaduses.
66 Ehitusseadustik § 71 lg 2 67 Ehitusseadustik § 72 lg 1 p 4 68 https://www.haapsalu.ee/puude-raie
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 90 / 128
PÕHIMÕTTED ERATEE AVALIKUKS KASUTAMISEKS MÄÄRAMISEL
Eratee võib määrata avalikku kasutusse, kui esineb üks või mitu järgnevat asjaolu:
• tee teenindab kahte või enamat aastaringselt kasutuses olevat hoonestatud maaüksust;
• tee on vajalik teenindamaks avalikult kasutatavat objekti, mis eeldab juurdepääsu
mootorsõidukiga;
• tee on vajalik mootorsõidukiga juurdepääsuks kallasrajale või avalikule supluskohale ning
lähikonnas puudub selleks muu juurdepääsutee;
• teel sõidab õpilasliin või seda kavandatakse;
• teel teostatakse korraldatud jäätmeveo põhiringi (v.a sellelt mahasõidud erakinnistutele) või
seda kavandatakse.
• tegemist on maaparandussüsteemi teenindamiseks rajatud teega või ühe lõiguga
maaparandussüsteemi teenindavast teest;
• tegemist on teelõiguga juba osaliselt avalikus kasutuses olevast teest;
• tegemist on teelõiguga, mis jätkuvalt on, või on vähemalt 5 viimase aasta jooksul, olnud
avalikus kasutuses tee omanikuga sõlmitud lihtkirjaliku lepingu alusel ning mille ehitamiseks
või hoolduseks on kohalik omavalitsus teinud investeeringuid või kulutusi.
Üldjuhul on avalikku kasutusse määrataval erateel ühendus avalikult kasutatava teega või see
moodustab osa tervikteest, millel on ühendus avalikult kasutatava teega. Avaliku kasutusega tee
määratakse terviktee põhimõttel, st tee algab ja lõppeb avalikus kasutuses tee või maanteega.
Tupiktee lõpus peab asuma ümberpööramiskoht või on selle rajamine võimalik. Vältida tuleb tee
katkestusi.
Erateele kohaliku omavalitsuse kasuks isikliku kasutusõiguse määramisel, sundvalduse seadmisel või
sundvõõrandamisel on tee avalikult kasutatava ala laius ehk teenindusmaa ulatus teekatte servast
mõlemale poole minimaalselt 1,5 m. Tee teenindusmaa on vajalik teeserval peatumiseks, vastu- ja
möödasõidu võimaldamiseks vähemalt möödapääsu taskute abil, liiklusmärkide paigaldamiseks ja
nähtavuse tagamiseks, kommunikatsioonide rajamiseks, teeäärte hoolduseks, lume lükkamiseks või
lumetõkete rajamiseks vms. Tee teenindusmaa ulatus võib olla väiksem, kui selle tingivad näiteks
olemasolevad kraavid, aiad, ehitised, müürid vm takistused.
Võimalik kinnisasja avalikes huvides omandamise vajadus (sundvaldus, sundvõõrandamine)
eramaadel, seoses avalike teede rajamise või laiendamisega, on kantud üldplaneeringu joonistele ja
kaardirakendusse.
4.1.3. Raudtee
Kuni 1995. aastani käigus olnud Haapsalu-Riisipere säilinud raudteetrassi koridor annab Lääne
maakonnale head eeldused raudteeühenduse taastamiseks, mis omab positiivset mõju Haapsalu
linna sotsiaalmajandusliku keskkonna edendamiseks. Üldplaneeringuga reserveeritakse
maakonnatasandi teemaplaneeringus „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha
määramine“69 kavandatud raudtee trassikoridor raudtee rajamiseks ja toimimiseks vajaliku maa-
alaga 35 meetrit mõlemale poole raudtee teljest.
69 Lääne maakonna teemaplaneering „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“. Lääne Maavalitsus, 2017.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 91 / 128
Lisaks teemaplaneeringus kavandatule on üldplaneeringus näidatud üks perspektiivne raudtee
mahasõit teemaplaneeringuga kavandatud raudteekoridorilt Haapsalu tööstusalale. Mahasõitude
eesmärk on ühendada tootmisala kavandatava raudteega. Perspektiivse raudteeharu täpne
paiknemine ruumis tuleb lahendada mahasõidu projekteerimise käigus.
Täiendavalt on üldplaneeringuga kavandatud raudtee toimimiseks vajalik taristu – kohalikud
peatused, parklad ning ülesõidud ja -käigud. Arvestades üldplaneeringu täpsusastet on näidatud
asukohad indikatiivsed ning nende täpne lahendus selgub raudtee projekteerimise käigus.
TINGIMUSED RAUDTEE RAJAMISEKS
• Raudtee trassikoridori alal võib jätkuda olemasolevate katastriüksuste sihtotstarbeline
maakasutus. Arvestada tuleb raudtee rajamisega kuni raudtee ehitustegevuse alguseni.
• Raudtee projekteerimisel tuleb raudteeülekäigukohad lahendada selliselt, et liikumisteed on
nii ohutud kui ka optimaalsed – arvestatakse väljakujunenud liikumisteid, vajadusel
eraldatakse raudtee ümbritsevast keskkonnast vajalikus ulatuses aiaga, likvideeritakse
omavoliliselt tekkinud ületuskohad jms.
• Ehitustegevuse kavandamisel raudtee trassikoridoris tuleb tagada võimalus raudtee
rajamiseks tulevikus.
• Detailplaneeringud, projekteerimistingimused ja projektid, mis käsitlevad ruumilisi lahendusi
raudteemaal või sellega külgneval alal, peavad kajastama lahendusi või meetmeid, mis aitavad
vältida jalakäijate ning sõidukite sattumist raudteemaale väljapool ametlikke ristumisi.
• Raudtee projekteerimisel või raudtee trassikoridoriga külgneval maa-alal ehitustegevuse
kavandamisel tuleb detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel
arvestada raudtee toimimiseks vajalike rajatistega nagu elektrivõrk, parklad, ülekäigukohad
jms.
• Raudtee kavandamisel tuleb pöörata tähelepanu mürahäiringu vähendamisele ning vastavate
leevendusmeetmete väljatöötamisele ennekõike raudtee trassikoridoriga külgnevatel
elamualadel ja teistel müratundlike ehitiste maa-aladel.
• Kohalike peatuste asukohas tuleb tagada kvaliteetne avalik ruum, mis on ligipääsetav
erinevate liikumisvahenditega ning haljastatud.
• Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks tuleb jätta raudteed tarastamata lõikudel, kus need
ristuvad rohevõrgustiku elementidega.
• Raudtee toimimiseks ja nähtavuse tagamiseks vajalike nõuete täitmine, sh raadamine,
kõrghaljastuse piiramine jmt on lubatud ka kohaliku kaitse all oleva metsa maa-alal ning
muudel aladel, kus see üldjuhul keelatud on.
• Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi rajamisega suunatakse ringi osaliselt piki vana
raudteetammi terviseteed kulgev rahvusvaheline Ranniku matkarada70. Ranniku matkarada
ühildatakse probleemses lõigus Rohuküla ja Nõmme külla kavandatud matkarajaga.
Võimalik kinnisasja avalikes huvides omandamise vajadus (sundvaldus, sundvõõrandamine)
eramaadel, seoses raudtee taastamisega (raudteekoridori, avalike juurdepääsuteede, ristmike ja
parklate rajamine või laiendamine), on kantud üldplaneeringu joonistele ja kaardirakendusse.
70 Ranniku matkarada https://www.westestonia.com/ranniku-matkarada/
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 92 / 128
4.1.4. Sadamad
Haapsalu linnas paikneb riiklikult oluline reisisadam Rohuküla sadam, mis omab strateegiliselt
tähtsust regulaarühenduse tagamisel Hiiumaa ning Vormsiga. Rohuküla sadam omab suurt
arengupotentsiaali ka kaubaveo teenindamise võimekuse arendamisel, ennekõike koosmõjus
kavandatava Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee taastamisega.
Üldplaneering arvestab olemasoleva Rohuküla sadama alaga ning käsitleb Rohuküla sadama
võimalikku laienemist strateegilise vajadusena, mis annab võimaluse ka sadama ala ning seal
pakutavate teenuste laiendamiseks, sh elamu- ja ärifunktsiooni koosarendamiseks ja jahisadama
kavandamiseks, et mitmekesistada piirkonna ruumikasutust.
Strateegilise vajaduse realiseerimiseks tuleb pärast üldplaneeringu kehtestamist läbi viia
detailplaneeringu koostamine koos mõjude hindamisega, et täpselt välja selgitada sadama
laienemise võimalik ulatus ning alade kasutusfunktsioonid. Kui detailplaneeringu koostamise ja
mõjude hindamise läbiviimise käigus ilmneb, et sadama laiendus ennekõike olemasolevast sadama
alast põhja poole ei ole võimalik, võib ala kasutusse võtta teiste funktsioonide realiseerimiseks.
Rohuküla sadama arendamisel tuleb tagada avalikkusele avatud ujumiskoht ja jääteele peale- ja
mahasõidud koos avaliku juurdepääsuga (vt Joonis 8).
Joonis 8. Rohuküla sadama ala üks võimalikest perspektiivsetest lahendustest, sh avalikud
funktsioonid
Haapsalu väikesadamaid on vaja lähiajal laiendada või pakkuda olemasolevatele teenustele
lisateenuseid, sh näiteks hoiukohad alustele, majutusteenus vms. Selle tagamiseks on
üldplaneeringuga kavandatud väikesadamate maa-alale sadama maa-ala juhtotstarve. Haapsalu
rannik oma elamualade ning rohkete puhkeväärtuslike piirkondadega omab suurt potentsiaali
korraliku väikesadamate võrgustiku arendamiseks. Lisaks olemasolevatele väikesadamatele on
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 93 / 128
üldplaneeringuga kavandatud väikesadamad Haapsalu linnas Krimmi ja Bürgermeistri holmidel,
Õhtu-Kaldas, Kastininal, Pusku sadam (Pusku küla), Laomäe sadam (Allika küla), Jugasaare
kalaspordibaas (Puise küla), Herjava sadam (Herjava küla), Vestsilla sadam (Nõmme küla), Trammi
kinnistu lautrikohta ja Roosi tee 9 kinnistule (Kiviküla küla)71.
Bürgermeistri holmile on kavandatud sadama maa-ala mitmesuguste funktsioonidega merekeskuse
rajamiseks, sh sadamakohad riigiasutustele, hobipurjetajatele, vesilennukite maandumiskoht jmt.
TINGIMUSED SADAMATE ARENDAMISEKS
• Üldplaneeringuga on määratud sadamate arendamiseks vajalik maa-ala, kus tuleb teiste
tegevuste kavandamisel arvestada sadama laiendamise võimalusega.
• Üldplaneeringuga on ette nähtud vajadus tagada sadamatele avalikud juurdepääsud.
• Rohuküla sadama ala arendamisel tuleb tagada avalik juurdepääs Rohukülla kavandatud
puhkeotstarbelisele maa-alale.
• Rohuküla sadama arendamise ja laiendamise juures arvestada keskkonnamõju leevendamise
ja reostuse likvideerimise nõuetega, pöörata tähelepanu mürahäiringu vältimisele või
vähendamisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele, ennekõike sadama maa-
alaga külgnevatele eluhoonetele. Selleks jätta piisava laiusega haljasriba või rajada häiringu
levikut takistav piire. Piirde rajamine tuleb kavandada häiringut põhjustava objekti maa-alale,
va juhul kui häiringut põhjustav objekt rajati varem.
• Rannikuala potentsiaali realiseerimiseks on oluline taastada ja korrastada olemasolevad
lautrikohad.
• Väikesadamatesse integreerida võimalikult lai tegevuste baas (nt merepääste, mereturism,
sadamate kasutamine kalasadamatena ka harrastuskaluritele, purjelauduritele,
puhketegevustele).
• Sadamas puudub veekogu kallasrada. Sadama maa-ala sulgemisel tuleb suunata kallasrada
ümber sadama suletud territooriumi omal kinnistul, kui sadamaga piirneval kinnistul või teel
puudub avalik kasutus.
• Väikesadamate arendamise projektide osana kajastada juurdepääsude rajamist, vajadusel
olemasolevate teede rekonstrueerimist ja tolmuvabaks muutmist. Koostöös kohaliku
kogukonnaga mõelda läbi parkimiskohtade, tuletõrje veevõtukohtade, jäätmekäitlussüsteemi
ja tualettide kasutusvõimalused.
• Sadamate arendamisel või uute sadamata rajamisel tuleb arvestada seni veel leidmata
arheoloogiapärandiga ja tagada selle säilimine.
• Sadamate arendamisel tuleb tagada keskkonnanõuete (reostustõrje võimekus sadamas ning
laevajäätmete vastuvõtmine) täitmine.
• Navigatsioonimärkide nähtavussektoris ei tohi olla navigatsioonimärke varjavaid objekte.
4.1.5. Jalgratta- ja jalgteed
Jalgratta- ja jalgteed on kavandatud kvaliteetsema avaliku ruumi loomiseks (sh keskuste ja
puhkealade, kodu- ja töökohtade omavaheliseks ühendamiseks) ning keskkonnasäästlike ja
tervislike liikumisviiside soodustamiseks. Haapsalu linna kui asustusüksuse kompaktsust arvestades,
71 Vt ka KSH jaotis 6.2.2. Võimalik mõju Väinamere loodusalale ja ptk 7.7. Mõju pinnaveekogudele ja maaparandussüsteemidele
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 94 / 128
tuleb üldplaneeringu elluviimisel arendada teiste liikumisvõimaluste kõrval prioriteetsena jalgratta-
ja jalgteed ning eelistada kergliikluse kasutusvõimalusi teiste liikumisvõimaluste kõrval, sh
kergliikluseks mõeldud tänavaosade rekonstrueerimine ja rajamine72.
Üldplaneeringuga kavandatavad jalgratta- ja jalgteed on muuhulgas:
• Haapsalu linnastus:
o Uuemõisa alevikust Haudejaama tänavalt algav ning Haapsalu linnas Haava tänavalt läbi
Koplipealse kuni Vee tänava ühenduseni kulgev jalgratta- ja jalgtee ning selle haru Lepa
parkmetsast kuni Sambla tänavani ning sealt piki Vahtra tänavat kuni Tallinna maantee
ning Kuuse tänava olemasoleva jalgratta- ja jalgteeni;
o Aafrika ranna linnutornist piki mereranda kuni raudteejaamani;
o Krimmi ja Bürgermeistri holmidel kuni holmide tippudel asuvate avalike aladeni;
o holme ühendava kergliiklussillana;
o Kiltsi teelt kuni Männiku teeni piki Asuküla peakraavi;
o piki Lihula maanteed Valgeväljani;
o puhkealasid, supluskohti jms ühendavad jalgratta- ja jalgteed hajaasustuses.
• Väljaspool Haapsalu linnastut asuvate piirkondade ühendamiseks Haapsalu linnastuga on
jalgratta- ja jalgteed kavandatud riigimaantee äärde lähemate keskusteni:
o Herjava
o Jõõdre ja Panga
o Rohuküla
Üldplaneeringu koostamise ajal kergliiklemiseks kasutusel olev raudteetamm on
maakonnaplaneeringus käsitletud olemasoleva kergliiklusteena. Üldplaneeringuga kehtestatakse
põhimõte, et kui samas koridoris taastatakse tulevikus raudteeühendus, ei säili seal jalgratta- ja
jalgtee. Kuni raudtee väljaehitamiseni on raudteetammi eeliskasutuseks määratud jalgratta- ja
jalgtee, millega tuleb teiste tegevuste kavandamisel arvestada. Raudtee realiseerimisel ehitada välja
Kiltsi külani rajatud jalgratta- ja jalgtee pikendus Rohuküla sadamani Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla
maantee servas.
TINGIMUSED JALGRATTA- JA JALGTEE RAJAMISEKS
• Üldplaneeringu põhijoonisele ja kaardirakendusse kantud jalgratta- ja jalgteede asukohad
tuleb täpsustada detailplaneeringu või projekteerimistingimustega. Üldplaneeringu joonistel
kujutatud jalgratta- ja jalgteede poolsus (kummal pool sõiduteed jalg- või jalgrattatee
paikneb) on üldplaneeringus tähistatud indikatiivselt. Täpsemate asukohtade selgumisel
kooskõlastada lahendused maaomanikuga.
• Jalgratta- ja jalgtee peab algama ja lõppema loogilises kohas, milleks on olemasolev tee,
kauplus, bussipeatus, kohalik segaliiklusega tee vms. Projekteerimisel tuleb algus- ja
lõppkohtades tagada ohutu üleminek teistsuguse liikluskorraldusega teele.
72 Jalgratta- ja jalgteede käsitluse aluseks on üldplaneeringu koostamise alusuuring „Haapsalu linna liikuvusuuring. Analüüs Haapsalu linna üldplaneeringu koostamiseks“. Rehema, M, 2020.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 95 / 128
• Erinevate transpordiliikide integreerimiseks on vajalik jalgratta- ja jalgteede ühendamine
ühistranspordisõlmedega (bussiterminalid- ja peatused, sadamad, raudtee taastamisel
raudteepeatustega).
• Jalgratta- ja jalgteede võrgustiku korrastamisel ning teede ja puhkekohtade ehitamisel on
oluline arvestada piirkonna ilusate teelõikude ja vaadetega.
• Jalgratta- ja jalgtee peab olema katkematu ning võimalikult vähe lõikuv teega, millega
paralleelset see paikneb. Kitsaskohtades tuleb leida sobiv lahendus ning jalgratta- ja jalgtee
mahutamiseks tuleb vajadusel kaaluda sõidutee ümberehitamist.
• Jalgratta- ja jalgtee peab arvestama erinevate elanike gruppide ning erivajadustega inimeste
liikumisvajadusi.
• Jalgratta- ja jalgteid on lubatud rajada olemasolevale teemaale või selle laiendusena tee
kaitsevööndis.
• Jalgratta- ja jalgteel tuleb teha laiendatud puhkekohtasid arvestusega üks puhkekoht
kilomeetri kohta. Puhkekohas näha ette istumisvõimalus ning puhkekoht ei tohi takistada
jalgratta- ja jalgteel liikujat. Kuna jalgratta- ja jalgteede ehitamise üheks eesmärgiks on
tervislike eluviiside propageerimine, siis tuleb seal liiklejatele anda ka võimalus puhkepauside
tegemiseks.
• Jalgratta- ja jalgtee kavandamisel üle olemasoleva silla tuleb tagada katkematu ja ohutu
liiklus, sildade rekonstrueerimisel tuleb sõiduruumi jagamisel tagada vajalik ruum jalgsi ja
jalgrattaga liikujatele. Mitte katkestada silla asukohas kahel pool silda olevat jalgratta- ja
jalgteed.
• Piiratud ruumiga kohtades, kus ei ole võimalik jalgratta- ja jalgtee vahele kavandada
eraldusriba, tuleb ohutuse tagamiseks kavandada põrkepiire. Jalgratta- ja jalgtee külgedele,
kus on piirnev ehitis (põrkepiire, hoone, post jne) või säilitatav haljastus, tuleb jätta ohutu
puhverala vältimaks jalgrattaga võimalikule külgnevale takistusele otsasõitmist. Puhverala
puudumisel tuleb leida muu leevendav meede, mis vähendab võimalikku ohtu.
• Kitsastes kohtades on erandkorras lubatud jalgratta- ja jalgtee laiust vähendada
projekteerimise normide erandlikule tasemele.
• Jalgratta- ja jalgtee ristumisel sõiduteega tagada piisav nähtavus ka jalgratta- ja jalgteel
liikujale.
• Jalgratta- ja jalgtee ristumisel raudteega tagada piisav nähtavus ja muud raudteega lõikumisel
vajalikud nõuded (tõkked, lõikumisnurgad jne).
• Kurvides ja ringristmikel tuleb jalgratta- ja jalgteede projekteerimisel arvestada sõidukite
tulede pimestamise võimalusega ning ette näha leevendavad meetmed.
• Valgustada jalgratta- ja jalgteed Haapsalu linnastu piires.
• Valgustamise vajadus tuleb täpselt määrata edasisel projekteerimisel lähtuvalt
kasutustihedusest, hooajalisusest ja ohutusvajadusest, sh ka olemasolevatel jalgratta- ja
jalgteedel, kus on toimunud jalgratturite ja jalakäijate vahelised ohuolukorrad/õnnetused.
Eelkõige vajavad valgustamist asulasisesed teed ning kõige tihedama liiklusega lõigud,
ristumised ja ristmikud.
Võimalikud sundvõõrandatavad alad eramaadel seoses jalgratta- ja jalgteede rajamise või
laiendamise vajadusega on kantud üldplaneeringu joonistele ja kaardirakendusse.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 96 / 128
4.1.6. Matkarajad
Lisaks olemasolevale Ranniku matkarajale on üldplaneeringuga ette nähtud taastada ja korrastada
Kiideva-Puise matkarada ja Paralepa metsa matkarajad. Kavandamisel on uus matkarada Paralepa-
Nõmme-Rohuküla-Paralepa, mis kulgeb Nõmme ja Rohuküla külade metsades asuvate loodus- ja
pärandkultuuriobjektide ning militaarpärandi tutvustamiseks. Matkaradade läbimõtlemine, sh
olemasolevate radade, kraavituse jmt osas, on vajalik ka Valgevälja metsas, Herjava poolsaare KAH
alal ja Matsalu rahvuspargi aladel.
TINGIMUSED MATKARAJALE
• Matkaraja kavandamisel tuleb tagada ümbritseva looduskeskkonna ökoloogiline tasakaal ning
vältida loodust ja kultuuripärandit kahjustavaid lahendusi.
• Matkaraja ehitised peavad sobituma ümbritsevasse keskkonda.
• Matkarajad peavad taluõuedest mööduma piisavas kauguses, et matkajad ei põhjustaks
elanikele liigseid häiringuid.
• Teiste tegevuste kavandamisel, sh ristuvate teede ja tehnovõrkude kavandamisel, arvestada
matkaraja terviklikkuse ja kasutatavuse säilimisega. Põhjendatud vajadusel näha ette
muudatused raja kulgemises.
• Kaitsealadele matkaradade kavandamisel ja projekteerimisel tuleb arvestada kaitstavate
alade kaitse-eeskirjadest tulenevaid tingimusi ning kavandatavad tegevused kooskõlastada
Keskkonnaametiga.
4.1.7. Juurdepääsud
Igaühe õigused viibimiseks ja liikumiseks võõral maatükil, võõral maatükil asuval teel, rajal või
kallasrajal on sätestatud Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses. Sealjuures on kohaliku
omavalitsuse ülesanne tagada planeeringutega avalik juurdepääs kallasrajale ja kalda omanik või
valdaja omalt poolt peab tagama kallasrajale juurdepääsu planeeringuga kehtestatud tingimustel
Üldplaneeringu põhikaardile ja kaardirakendusse on kantud KOV hinnangul olulise avaliku huviga, st
enim jalgsi, jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil liikumiseks kasutatavad erateed
juurdepääsudena mererannale (supluskoht, kallasrada, sadam, lautrikoht vms), kaitsealusele- või
pärandkultuuriobjektile, ühistranspordipeatusele vms avaliku objektini ning juurdepääsudena
ajalooliste külade vms asustatud alade vahel.
TINGIMUSED JUURDEPÄÄSU TAGAMISEKS
• Juurdepääsude tagamisel tuleb lähtuda, et eratee kasutus põhineb väljakujunenud taval ja
pole eraomanikule liigselt koormav.
• Juurdepääsud tuleb hoida avatuna (mitte sulgeda piirete või keelavate viitadega).
• Viidastamisel eelistada lubava sisuga viitasid, et võõral maal liikuja teaks, millisel teel või rajal
ning millistel tingimustel on võõral maal liikumine lubatud.
• Juurdepääsude tagamisel tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide kaitsetingimustega.
• Jurdepääsude tagamisega tuleb arvestada detailplaneeringutes, maakorralduskavades või
muude maakorraldustoimingute teostamisel.
• Juurdepääsude tagamisega tuleb arvestada alade edasisel arendamisel, sh ehitustegevuse,
kaevandustegevuse vms kavandamisel.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 97 / 128
• Karjääride korrastamise järgselt uute tehisveekogude tekkimisel tuleb eelistada veekogude
määramist avalikult kasutatavaks.
Kui juurdepääsusid mererannale pole üldplaneeringuga näidatud, tuleb hajaasustuses kallasrajale
tagada juurdepääs reeglina vähemalt kuni 1000 m järel, kompaktse hoonestusega aladel vähemalt
kuni 300 m järel. Juurdepääsude tiheduse kavandamisel lähtub linnavalitsus heast ligipääsetavuse
tasemest ja mugava jalutuskäigu ulatusest nii maal kui linnakeskkonnas73. Juurdepääsud tagab
kohalik omavalitsus detailplaneeringuga, maakorralduskavaga või lihtsa maakorraldustoiminguga.
4.1.8. Lennuväli
Ääsmäe–Haapsalu-Rohuküla maantee ääres paiknev endisel Kiltsi sõjaväe lennuväljal on säilinud
kasutusest väljas lennukiangaarid ja lennurajad. Lennuvälja territoorium on riigikaitsemaa ja sellel
paiknevad ehitised kuuluvad Kaitseliidule, kes kasutab ala sõjalise väljaõppe korraldamiseks ning
maa-ala on kavandatud Lääne maleva staabi- ja tagalakeskuse perspektiivseks asukohaks.
Üldplaneering teeb ettepaneku võtta Kiltsi lennuväli või osa selle lennurajast kasutusele
tsiviillennuväljana. Lennuvälja sihtotstarbeline kasutuselevõtt tähendaks lisandväärtust piirkonna
ettevõtlusele ja turismisektorile. Eeltingimuseks lennuvälja kasutuselevõtuks tsiviillennuväljana on
Kiltsi lennuvälja või selle osa mittevajamine sõjalise väljaõppe korraldamiseks. Tingimuse täitmiseks
tuleb kohalikul omavalitsusel ning teistel asjaomastel asutustel teha koostööd Kaitseliiduga.
TINGIMUSED LENNUVÄLJA KASUTAMISEKS JA ARENDAMISEKS
• Lennuvälja lähiümbruse maakasutuse arendamisel tuleb arvestada võimalikust lennuliiklusest
tulenevate mürahäiringutega ning näha ette meetmed müra ja vibratsiooni häiringute
leevendamiseks.
• Lennuvälja kasutamisel riigikaitselistel eesmärkidel tuleb arvestada selle läheduses paiknevate
elamu- ning teiste müratundlike aladega Mägari, Kiltsi ja Valgevälja külades. Muuhulgas tuleb
lasketiirud rajada kinniste või poolkinnistena või rajada müratõkkeseinad.
• Lennuvälja lähiümbruse maakasutuse arendamisel tuleb arvestada seaduses sätestatud
lennuvälja kaitsevööndi ja kõrguspiirangutega – lennuvälja tõusu- ja maandumissektori pind
koos horisontaalpinna- ja koonilise pinna raadiusega (vastavalt 2500m ja 3600m).
• Lennuvälja kasutuselevõtmine tsiviillennuväljana eeldab investeeringute kavandamist ning
vastavat kokkulepet maaomanikuga.
• Kokkuleppe olemasolul tuleb kaasata planeerimismenetlusse pädeva asutusena lennuvälja
rekonstrueerimisnõuete väljaselgitamiseks Transpordiamet.74
• Lennuvälja kasutuselevõtmine tsiviillennuväljana ei ole üldplaneeringus kavandatud
juhtotstarbega vastuolus olev tegevus.
4.1.9. Parklad
Parkimiskohad on vajalikud avaliku ruumi kasutusmugavuse ja teenuste kättesaadavuse
suurendamiseks. Üldplaneeringuga on kavandatud avalikud parklad Haapsalu linnastus ning
transpordipeatustes, sh kavandatava raudtee peatustes. Üldplaneeringuga olemasolevate
73 Vt ka üldplaneeringu koostamise alusuuring „Haapsalu linna liikuvusuuring. Analüüs Haapsalu linna üldplaneeringu koostamiseks“. Skepast&Puhkim OÜ, Rehema, M, 2020. 74 Lennundusseadus § 35
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 98 / 128
parkimisalade laiendamiseks või uute rajamiseks eraldi maakasutuse juhtotstarvet määratud ei ole,
kuid nende võimalikud asukohad on välja toodud üldplaneeringu kaardil. Parklate rajamisega tuleb
arvestada üldplaneeringus määratud juhtotstarvete realiseerimisel – ennekõike avaliku kasutusega
hoonete või alade arendamisel.
TINGIMUSED PARKLA RAJAMISEKS
• Parkimine üksikelamute ja korterelamute teenindamiseks tuleb lahendada oma kinnistu piires,
arvestades piirkondlikes ehitustingimustes (vt ptk 2.4.) toodud erisusi.
• Avalike parklate rajamist puudutava planeeringu/projekti raames tuleb arvestada
linnatänavate standardiga ja inimmõõtmelise ruumi kavandamise75 põhimõtetega.
• Sõiduautode ja jalgrataste (vajadusel ka busside) parklad tuleb kortermajade, äri- ja
tootmisalade, puhkealade, ühiskondlike hoonete, bussipeatuste jms avaliku kasutusega aladel
eraldi ette näha.
• Puhkealade, vaatamisväärsuste ja supluskohtade jms suure külastajate arvuga alade
kavandamisel tuleb lahendada külastajate parkimine väljaspool Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla
ning Haapsalu-Laiküla maanteed ning planeerida parkimine kavandatud objektiga samale
poole teed, et tagada liiklejate ohutus.
• Tootmis- ja ärialade parkimine korraldada moel, et parklad asuks elamute suhtes teisel pool
tootmishooneid, et parkimisega seotud müra ei häiriks elanikke.
• Soojasaarte tekke vältimiseks tuleb parklad liigendada haljastusega ja võimalusel katta
heledat tooni sillutiskiviga.
4.2. Tehnovõrgud
4.2.1. Elektrivarustus
Haapsalu linnas on elektrivõrk välja kujunenud. Täiendavate liinide asukoha määratlemisel
lähtutakse elektrienergia varustuskindluse piirkonna nõuetest võrgukooslusele, kus on arvestatud
võimalikke riske varustuskindlusele ja mõjusid keskkonnale.
TINGIMUSED ELEKTRIRAJATISE KAVANDAMISEKS VÕI SELLEGA ARVESTAMISEKS
• Elektriliinide rajamisel lähtutakse esmajärjekorras mõistliku maakasutuse põhimõttest. See
tähendab, et elektriliinid peavad paiknema katastriüksuse piiridel, avalike teede
kaitsevööndites, vältima maaüksuste killustamist jms.
• Elektriliin paigaldatakse eelistatult avaliku kasutusega maale. Võimaluse korral paigaldada
elektrikaabelliinid teekaitsevööndisse, sildadele, viaduktidele ja estakaadidele.
• Tiheasustusaladel ning väljaspool tiheasustusalasid kavandatud elamu maa-aladel ehitatakse
uus 0,4–20 kV liin eelistatult maakaabelliinina.
• 0,4 kV elektriliinide ehitamine toimub vastavalt nõudlusele ehitusprojektide alusel kokkuleppel
võrgu valdajaga.
75 Linnad inimestele, J. Gehl, 2015. Inimmõõtmelise ruumi planeerimisel on tähelepanu keskmes jalakäijad, jalgratturid ja üldine linnaelu ning selle tagamiseks on üheaegselt oluline arvestada nii ruumi turvalisuse, elavuse, säästvuse kui ka tervislikkusega.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 99 / 128
• Uue energiamahuka tootmisettevõtte asukohavalikul eelistada kulude optimeerimiseks
elektrivõrguga liitumisel olemasoleva alajaama lähedust või otseühenduse rajamise võimalust.
• Eraldi katastriüksused vormistatakse üldjuhul ainult piirkonnaalajaamade tarbeks.
• Arvestada tuleb elektripaigaldise kaitsevööndiga ja sellest tulenevate piirangutega. Tegevus
kaitsevööndis tuleb kooskõlastada ehitise omanikuga.
4.2.2. Valgustus
Valgustuse vajadus on erinev sõltuvalt teest/tänavast, kasutajast (autojuht, jalgrattur, jalakäija) ja
valgustatavast alast. Valgustuse eesmärk on esmajärjekorras ohutuse tagamine – nii liiklusohutuse
kui ka kuritegevuse ennetamise seisukohast. Valgustusel on linnaruumis ka esteetiline eesmärk –
vaatamisväärsuste vms objektide valgustamine suurendab nende atraktiivsust ning vähendab samuti
kuritegevuse riske.
Valgustus tuleb tagada:
• üldplaneeringuga kavandatud tiheasustusala läbivatel teelõikudel;
• üldplaneeringuga kavandatud tiheasustusaladel jalgratta- ja jalgteedel;
• hajaasustuses jalgratta- ja jalgteede ristumisel sõiduteedega, raudteeületuskohtades jms
liikluses täiendavat tähelepanu nõudvates kohtades;
• olemasolevad valgustid asendatakse energiasäästu eesmärgil LED valgustitega.
4.2.3. Veevarustus- ja kanalisatsioon
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (edaspidi ÜVK) või ainult veevärgiga on varustatud Haapsalu linn
kui asustusüksus, Uuemõisa ja Paralepa alevik, sh osaliselt Kiltsi, Uuemõisa ja Valgevälja külad ning
Panga ja Jõõdre külad. Olemasolevad reoveekogumisalad asuvad Panga ja Jõõdre külades (iseseisvad
puhastusseadmed) ning Haapsalu linnastus. Ajakohane ÜVK info kajastub täpsemalt ÜVK
arengukavas.
Üldplaneeringu lahenduses on kajastatud üksnes olemasolevaid ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni-
ning reoveekogumisalasid. Perspektiivsed ühisveevärgi- ja kanalisatsioonialad ning nendega liitumise
tingimused määratakse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavaga, mille koostamine ja
ülevaatamine viiakse igakordselt läbi avalikus menetluses, et kõigil huvitatud isikutel oleks
arengukava koostamises võimalus kaasa rääkida. Arengukava koostamisel arvestatakse
veevarustuse ja kanalisatsiooni arengute kavandamisel üldplaneeringuga määratud
tiheasustusaladest. Põhilisteks arengusuundadeks on olemasolevate süsteemide renoveerimine ning
vajadusel laiendamine.
Veehaarde sanitaarkaitsealade infokiht on kantud üldplaneeringu kaardirakendusse.
TINGIMUSED VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI RAJAMISELE
• Olemasolevatel ja perspektiivsetel reoveekogumisaladel peab olema tagatud reoveepuhastus
(ühiskanalisatsioon, erandkorras mahutid kuni ühiskanalisatsiooni valmimiseni), et säilitada
kontroll piirkonna reoveepuhastuses, vähendada reostuskoormust põhjaveele ja tagada
joogivee kvaliteedinõuetele vastava põhjavee kättesaadavus.
• ÜVK arengukava ülevaatamisel tuleb hinnata, kas vahepealse perioodi jooksul toimunud
planeerimis- ja ehitustegevuse tulemusena vastab hoonestatud ala reoveekogumisalade
määramiseks kehtestatud tingimustele ja kriteeriumitele (nt Herjava end
aianduskooperatiivide piirkond). Seejuures tuleb arvestada piirkonna põhjavee kaitstust ja
sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Vajadusel tuleb ÜVK alade ulatust arengukavas korrigeerida.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 100 / 128
• Väljaspool ÜVK ala tuleb rakendada lokaalseid reovee ja heitvee käitlemise lahendusi. Reovesi
tuleb juhtida kinnistesse ja vettpidavatesse kogumismahutitesse või rakendada muid reovee
kohtkäitluslahendusi, kui looduslikud tingimused seda võimaldavad.
• Alal, kus ei ole perspektiivis ühisveevarustusega liitumist ette nähtud, tuleb soodustada
ühiskasutatava veehaarde rajamist, et vältida olukorda, kus igale kinnistule rajatakse oma
puurkaev. Hoonestusala laiendamisel on soovitav kõigepealt analüüsida, kas veevarustust on
võimalik tagada mõne olemasoleva puurkaevu baasil. Kui see pole võimalik, teha otsus uue
puurkaevu rajamiseks. Puurkaevu projekteerimisel tuleb arvesse võtta, et praktiliselt kogu
linna territoorium on reostuse eest nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Uus puurkaev tuleb rajada
vastavalt nõuetele.
4.2.4. Sademeveesüsteemid
Sademeveesüsteemide arendamise ja hooldamise kava kavandatakse ühisveevärgi- ja
kanalisatsiooni arengukavas.
Haapsalu linna üldplaneeringu koostamise ajal on rahvusvahelise koostööprojekti NOAH76 raames
välja töötatud olemasoleva sademeveesüsteemi hindamise tööriist, mille kaudu on võimalik
planeeringute koostamisel hinnata, kas kavandatava tegevuse elluviimisel saab kinnistu sademevee
juhtida olemasolevasse süsteemi või on vajalik sademevee immutamine oma kinnistul.
Haapsalu linnas on üldplaneeringu koostamise perioodil uuendatud Vaba, Kõrkja, Aia, Kopli, Aiavilja,
Potissepa, Haava ja F.R. Kreutzwaldi tänavate eesvool, ehitada ümber Asuküla peakraavi ja Ungru
oja truup, puhastada Kaevaniidu peakraav ning Metsakalmistu ja Valgevälja kuivenduskraavid.
Lisaks on teostatud Haapsalu linna Tagalahe edalaranniku täitmine ja teostamisel selle ala
kasutuselevõtt linna sademevee loodusliku viibealana. Tagalahe seisukorra parandamiseks on
kavandatud edaspidi erinevate keskkonnaprojektidega korrastada kogu Tagalahte suubuv kraavistik
Haapsalus, Uuemõisa alevikus, Uuemõisa ja Herjava külades. Vajadusel rajatakse täiendavaid
kuivenduskraave ja viibealasid.
TINGIMUSED SADEMEVEE ÄRAJUHTIMISELE JA SELLE KAVANDAMISELE
• Viia Haapsalu linnastus läbi sademeveekanalisatsiooni mõõdistus ning seisukorra hinnang.
• Sademevee ärajuhtimise lahendus tuleb leida igal konkreetsel juhul vastavalt olukorrale,
ärajuhitava sademevee kogustele ja piirkonna eripärale. Arvestada tuleb liigniiskete aladega.
• Üldplaneeringuga määratud tiheasustusaladel, endistes aiandusühistutes ning
uushoonestusaladel on esmatähtis kokku kogutava sademevee hulga piiramine ja võimalusel
vähendamine. Selleks tuleb hoiduda kõvakattega, vett mitte läbilaskvate pindade, rajamisest.
Kõvakattega pindadega aladel tuleb rakendada tehnilisi lahendusi, mis vähendavad
löökkoormuseid eesvooludele ning mis tagavad sademevee nõuetekohase kvaliteedi.
Võimalusel luua tingimused vee imbumiseks pinnasesse käsitletaval alal ja selle lähiümbruses.
• Kui pinnase iseloom, sademevee kvaliteet, õigusaktid ja muud asjaolud seda lubavad,
immutatakse sademevesi või vähemalt osa sellest samal alal, kus see tekib.
76 Projekti koduleht: https://sub.samk.fi/projects/noah/. Projekti tulemusi tutvustav raport:
https://sub.samk.fi/wp-content/uploads/2021/01/NOAH-O2.4-Report-on-pilot-implementation-of-Extreme- Weather-Layer.pdf
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 101 / 128
• Planeerimisel ja/või projekteerimisel tuleb iga kinnistu sademeveesüsteem kavandada selliselt,
et ei toimuks sademevee valgumist naaberkinnistutele. Selleks tuleb vajadusel planeerida ja
projekteerida olusid arvestavad immutuslahendused.
• Projekteerimisel arvestada kliimamuutustega kaasnevat prognoosi valingvihmade
intensiivsuse suurenemise kohta, et tagada sademeveesüsteemi toimimine ja vähendada
üleujutuste mõju erakorraliste ilmastikutingimuste korral.
• Kokku kogutud sademevee säästlikul majandamisel on oluline keskkonnasäästlike lahenduste
juurutamine – immutamine, kasutamine (nt kastmisveena) ja äravoolu ühtlustamine.
4.2.5. Tuletõrje veevarustus
Haapsalu linnastus on tuletõrje veevarustus tagatud hüdrantidega, hajaasustuses üldjuhul
lahendatud mahutite ja looduslike veevõtukohtade baasil.
TINGIMUSED TULETÕRJE VEEVÕTUKOHTADEGA ARVESTAMISEKS
• Tuletõrje veevõtukohtadega tuleb arvestada ehitustegevuse või muu arendustegevuse
kavandamisel. Tagada tuleb veevõtukoha säilimine ning juurdepääs sellele.
• Perspektiivsete ehituspiirkondade tuletõrje veevarustus lahendatakse vastavalt normidele
detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel.
• Perspektiivsetes ehituspiirkondades ühisveevõrgu rajamisel näha ette tuletõrje veevarustus
hüdrantidest või ehitada välja normikohased tuletõrje veevõtukohad.
• Jõgede ja tiikide kasutamisel tuletõrje veevõtukohana peab neile olema tagatud juurdepääs
koos vajalike manööverdamise aladega ja vajalike seadmetega (kuivhüdrant, kaev)
imemisvooliku paigaldamiseks. Vastavad lahendused tuleb koostada koostöös Päästeametiga.
4.2.6. Sidevarustus
Üldplaneeringuga ei ole kavandatud perspektiivseid sidemaste, valguskaableid vms. Olemasolevate
mastidega on arvestatud teiste tegevuste kavandamisel. Ühendused sidevõrguga lahendatakse
üldplaneeringule järgnevate tegevustega – detailplaneeringute koostamine,
projekteerimistingimuste väljastamine.
TINGIMUSED SIDEVARUSTUSELE
• Uute tegevuste kavandamisel arvestada avalikes huvides olevate sidevõrkude rajamise
võimalusega.
• Sidemasti asukohavalikul arvestada nende sobivusega maastikupilti.
• Keskustest kaugemale jäävates maalistes piirkondades on vajalik kvaliteetse sideteenuse
väljaarendamine, et võimaldada paindlikke lahendusi teenuste kättesaadavuse osas ja
kaugtööd.
• Üldkasutatava elektroonilise sidevõrgu liinirajatis tuleb üldjuhul paigutada mõne muu taristu
(sõidutee, raudtee, elektriliini) koridori.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 102 / 128
4.2.7. Soojavarustus
Olemasolev kaugküttevõrk on Haapsalu linnas ja Uuemõisa alevikus. Teistel tiheasustatud aladel ja
Haapsalu linna hajaasustatud piirkondades on kasutusel lokaalsed lahendused.
Üldplaneeringuga on ette nähtud vajadus perspektiivse koostootmisjaama asukoha kavandamiseks
Haapsalu linna Tööstuse tänava äärsele tootmisalale, eesmärgiga katta nii Haapsalu linna kui
Uuemõisa aleviku soojavarustus ning toota elektrit tootmis- ja äriettevõtetele ning börsile.
Olemasolevad kaugküttepiirkonnad on kantud infokihina üldplaneeringu kaardirakendusse.
TINGIMUSED SOOJAVARUSTUSEGA ARVESTAMISEKS
• Koostootmisjaama rajamiseks tuleb koostada detailplaneering.
• Detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamisel tuleb kaugküttega liitumiseks taotleda
tehnilised tingimused võrguettevõtjalt.
• Lokaalsete soojavarustuse lahenduste puhul kasutada eelistatult energiasäästlikke ning
keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme (maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump,
päikesepaneelid, puit, gaas jms). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad
kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi. Võimalusel eelistada taastuvaid soojusallikaid.
• Tähelepanu tuleb pöörata hoonete energiatõhususele, lähtudes hoone energiatõhususe
miinimumnõuetest.
4.2.8. Taastuvenergeetika
Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt on energeetikavaldkonna üheks peamiseks
eesmärgiks vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal
energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise
keskkonnamõju vähendamine. Senisest enam tuleb kasutada hajutatud energiatootmist, kus
energiat toodetakse tarbimiskoha lähedal ning kohalikest ja taastuvatest energiaallikatest.
Kasutusele tuleb võtta integreeritud energiatootmise lahendused, mis ühendavad mitu energiaallikat
ning võimaldavad soojuse ja elektri koostootmist.
Üldplaneeringuga nähakse ette tingimused väiketuulikute kavandamiseks ning päikeseparkide
kavandamiseks Haapsalu linna territooriumil. Planeeringu koostamise käigus loobuti suurte,
tööstuslikuks tootmiseks ette nähtud tuuleparkide rajamiseks sobivate alade kavandamisest, kuna
Haapsalu linna territooriumil ei ole ennekõike asustustihedusest ning looduskaitselistest piirangutest
lähtuvalt sobivaid alasid suurte tuuleparkide kavandamiseks.
4.2.8.1. Tuuleenergia
Tuulegeneraatorite rajamine aitab suurendada taastuvenergiaallikate kasutuselevõtu osakaalu ja
vähendada taastumatute energiaallikate kasutamist.
TINGIMUSED TUULEGENERAATORITE RAJAMISEKS
• Väiketuuliku77 kavandamisel tuleb seoses selle mõjuga arvestada järgmiste asjaoludega:
77 Väiketuulikuna käsitletakse antud üldplaneeringus tuulikut kogukõrgusega kuni 30 m. Väiketuuliku defineerimisel on peetud oluliseks tuuliku kogukõrgust, kuna eelduslikult omavad tuuliku kõrgus ja rootori pindala visuaalse poole pealt rohkem mõju kui tuuliku nominaalvõimsus.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 103 / 128
o väiketuuliku kavandamisel tuleb hinnata tuulikust tuleneva müra ja varjutuse mõju.
Hinnata tuleb tuulikute töötamisel tekkivat varjutust tundlikele objektidele (elamud,
ühiskondlikud hooned, puhkekohad);
o arvestada tuleb välisõhus leviva müra normtasemete ning infraheli piirväärtustega.
Müratasemete piirväärtused on määratud vastavate õigusaktidega. Müratase sõltub
ümbritsevast maakasutusest ja tuuliku tehnilistest andmetest;
o tuuliku ümbrusesse selle kõrguse raadiuses ei tohi jääda naaberkinnistu. Kui tuuliku
projektsiooni ala ulatub naaberkinnistule, siis tuleb tuuliku paigaldamine kooskõlastada
naaberkinnistu(te) omanikuga/omanikega;
o koostada tuleb varjutuskaart ning kohtades, kus varjutuskaardi kohaselt võib esineda
varjutust, määrata varjutuse ajaline kestvus ja hinnata varjutuse häirivust lähtudes kas
Eestis kehtivatest õigusaktidest või nende puudumisel asjakohastest Euroopa riikide
standarditest;
o hinnata tuleb tuuliku pöörlemisega tekkivate varjude liikumist – masti ja pöörlevate labade
varjud ei tohi langeda eluhoonetele, ühiskondlikele hoonetele või puhkekohale. Kui varjud
langevad eluhoonetele või läheduses asuvale puhkekohale, tuleb tuuliku paigaldamine
kooskõlastada kinnistu omanikega, kellele häiringuid põhjustatakse;
o tuulikute kavandamise käigus tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga ja
Kaitseministeeriumiga.
4.2.8.2 Päikeseenergia
Päikeseelektrijaamade rajamine ja kasutuselevõtt aitab suurendada taastuvenergiaallikate
kasutuselevõtu osakaalu ja vähendada taastumatute energiaallikate kasutamist.
Üldplaneeringuga käsitletakse suuremate, omaette maakasutust vajavate päikeseparkide
kavandamist. Mikrotootmise78 päikesejaama ehk oma majapidamise või väiksema ettevõtte tarbeks
rajatud süsteemile (nt tootmisettevõtte katused vms) otseseid ettekirjutusi pole, vajadusel
tegeletakse nendega projekti tasandil. Soovitav on mikrotootja päikesejaamad kavandada
vajadustele sobiva elektrivõrgu lähedusse.
Üldplaneeringuga on kavandatud päikeseenergia rajamiseks sobivad maa-alad Haapsalu linna kui
asustusüksusesse Tööstuse tänava äärsel tootmise maa-alal ning Kiltsi külas suletud prügila maa-
alale ja eraomanike soovil eramaadele.
TINGIMUSED PÄIKESEPARGI RAJAMISEKS
• Päikesepargi kavandamisel, asukohavalikul ja päikesepargiga kaasnevate võimalike
lisaväärtuste saavutamiseks tuleb lähtuda muuhulgas Keskkonnaameti tellimusel koostatud
soovitustest „Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja
peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed”79.
• Päikesepargi rajamiseks sobilikud alad on lagedad, vähemetsased või väheväärtuslikud alad
ning kasutusest väljalangenud alad (nt endised tööstuspargid, laudakompleksid, väheviljakad
põllumajandusmaad jms).
78 Mikrotootmisena käsitletakse antud üldplaneeringus tootmisvõimsust, mis vastab kahekordsele või enamale
oma majapidamise või ettevõtte tarbeks vajatavale energiahulgale. 79 Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Takkis, K. & Helm, A. 2023. Valminud Keskkonnaameti tellimusel.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 104 / 128
• Ulatuslike päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikul põllumajandusmaal,
rohelise võrgustiku aladel või väärtuslikel maastikel. Nendel aladel on päikesepargi rajamise
eelduseks sobivus maastikku (väärtusliku maastiku mittekahjustamine), rohevõrgustiku
toimimise tagamine (nt ei lõigata läbi rohekoridori, metsamaa sihtotstarvet ei muudeta, ei
toimu raadamist). Sobivuse hindamiseks esitab projekteerimistingimuste taotlemisel või
detailplaneeringu algatamisel päikesepargi rajamisest huvitatud isik omavalitsusele analüüsi
väärtuste säilimise või kahjustumise ning võimalike leevendusmeetmete kohta. Analüüsi alusel
kaalub omavalitsus päikesepargi rajamise lubatavust väärtuslikul põllumajandusmaal,
rohevõrgustiku aladel või väärtuslikel maastikel.
• Väärtuslikku põllumajandusmaad võib kasutada päikesepargi rajamiseks kui
põllumajandusmaa maatulundusmaa sihtotstarvet ei muudeta ja päikesepargi alune maa jääb
kasutusele kultuurrohumaana (kultuurniit, kultuurkarjamaa). See võimaldab väärtusliku
põllumajandusmaa päikesepargi demonteerimise järgselt taas põllumaana kasutusele võtta.
• Oma majapidamise või ühe tootmiskompleksi tarbeks on lubatud päikesepaneelide lokaalne
kasutuselevõtmine elamu õuealal või tootmisterritooriumil (paneelid paigutatakse õuealale või
hoonele).
• Olemasolevate hoonete katustele ja seintele päikesepaneelide paigutamisel tuleb eelnevalt
hinnata hoone konstruktsioonide vastupanuvõimet täiendavale koormusele.
• Päikesepark peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele
ja asjakohastele standarditele.
• Kultuurimälestiste (soovitatavalt ka mitte kaitse all oleva pärandkultuuri- ja
arheoloogiaobjektide jms) lähedusse kavandatavate päikeseparkide projekteerimisel teha
koostööd Muinsuskaitseametiga.
4.2.9. Maaparandussüsteemid
Maaparandussüsteemi maa-ala on ala, millel paikneb reguleeriv võrk. Maaparandussüsteemi
reguleeriv võrk on veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks või vee jaotamiseks.
Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada maaparandussüsteemide toimimist
tagavate meetmetega.
Ajakohane maaparandussüsteemide info kajastub vastavas registris.
TINGIMUSED MAAPARANDUSSÜSTEEMI ALAL
• Ehitustegevuse kavandamine (sh projekteerimistingimused, detailplaneeringud, ehitusload)
maaparandussüsteemide maa-alal kooskõlastatakse Põllumajandus- ja Toiduametiga.
• Kuivendatud maa-alade kasutamisel tuleb tagada maaparandussüsteemide jätkusuutlik
funktsioneerimine. Maaparandussüsteemide seisukorra parandamisel ja hoolduse
kavandamisel on soovitav lähtuda vastava vesikonna maaparandushoiukavast.
• Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega tekitada
muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Kinnistul asuvad kraavid tuleb kinnistu
omaniku poolt hoida korras, need puhastada ja võsa eemaldada.
• Maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide hooldamisel tuleb järgida õigusaktides
toodud nõudeid, registrisse mittekuuluvate kraavide korral tuleb kinnistu omanikul
konsulteerida tegevuse osas omavalitsusega.
• Kaitstavatel aladel uute maaparandussüsteemide kavandamisel ja nende rekonstrueerimisel
ning maaparandushoiutööde kavandamisel tuleb arvestada ka Looduskaitseseadusest ja/või
kaitstavate alade kaitse-eeskirjadest tulenevaid tingimusi.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 105 / 128
• Maaparandussüsteemide ja nende eesvoolude muutmist põhjustavad tegevused, sh lisavee
juhtimine maaparandussüsteemi eesvoolu või kuivenduskraavi, on vajalik kooskõlastada
Põllumajandus- ja Toiduametiga.
4.2.10. Jäätmemajandus
Jäätmehoolduse põhiliseks suunaks on jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja liigiti
kogumine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine ja ohtlike jäätmete eraldi kogumine. Haapsalu
linnas lähtutakse jäätmemajanduse korraldamisel Läänemaa omavalitsuste ühtsest jäätmekavast.80
Jäätmekäitluse juhtotstarbega ala üldplaneeringus on olemasoleva jäätmejaama ala.
Üldplaneeringuga ei kavandata jäätmekäitluse maa-ala juhtotstarvet väljaspool olemasoleva
jäätmejaama maa-ala.
Üldplaneeringuga on toetatud Läänemaa jäätmejaama arendamist ja kompostimisväljakute
kavandamist Haapsalu linna.
TINGIMUSED JÄÄTMEMAJANDUSELE
• Jäätmete liigiti kogumise tõhustamiseks on oluline rajada jäätmepunkte/jäätmemajasid,
korraldada ohtlike jäätmete kogumisringe ning harida elanikke jäätmete
taaskasutamise/vältimise teemadel.
• Elanikkonnale tuleb tagada jäätmete taaskasutuse kindlustamiseks mõistlikus kauguses ja
mahus liigiti kogutavate jäätmete kogumisvõrgustik.
• Uue jäätmekäitluskoha rajamisel tuleb lähtuda Jäätmeseaduses ja Keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) toodud asjakohastest nõuetest ning koostada
KeHJS § 61 kohane eelhindamine. Tegevuse arendamisel tuleb arvestada muude naabruses
toimuvate tegevustega ja võimaliku koosmõjuga. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskoha
rajamisel peab olema tagatud elanikkonnale ja raskeveokitele mugav ligipääs jäätmejaama.
• Jäätmejaama teenindavate raskeveokite regulaarne liiklus tuleb suunata mööda elamu-,
puhke- ja ühiskondlike hoonete aladest neid läbimata.
• Haapsalu linna kui asustusüksusesse kinnistule katastrinumbriga 18301:012:0035
kompostimisväljaku rajamise kavandamiseks tuleb rakendada meetmeid ala kaitsmiseks
üleujutuste eest (nt maapinna tõstmine vms muud asjakohased meetmed)81.
• Täiendava kompostimisväljaku vajadusel on soovitatav see rajada see Läänemaa jäätmejaama
või endise Pullapää prügila territooriumile82.
• Jäätmekäitluskoha kasutamisel peab olema välistatud oluline negatiivne mõju pinna- ja
põhjaveele ning pinnasele ja olulised negatiivsed häiringud ümberkaudsetele elanikele müra
ja õhusaaste ning lõhnahäiringute näol.
80 Kättesaadav SA Läänemaa kodulehel aadressil: https://laanemaa.ee/jaatmekava/ 81 KSH ettepanek ptk 9.15. Jäätmekäitlus 82 KSH ettepanek ptk 9.15. Jäätmekäitlus
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 106 / 128
5. Lisateemad
5.1. Maakonnaplaneeringu täpsustamine
Üldplaneeringus on lähtuvalt kohalikust kontekstist ja vajadustest käsitletud neid teemavaldkondi,
millele maakonnaplaneeringutega on seatud üldised tingimused. Peamised üldplaneeringuga tehtud
maakonnaplaneeringute täpsustused puudutavad rohevõrgustikku, väärtuslikke maastikke, ja
väärtuslikke põllumajandusmaid.
Rohevõrgustiku määramisel on täpsustatud maakonnaplaneeringus määratletud rohevõrgustiku
alasid, sh tehtud ettepanekuid uute ribastruktuuride moodustamiseks (nt rohekoridorid).
Ettepanekute tegemisel ei lähtuta kinnistu omandivormist vaid rohevõrgustiku toimise vajadustest.
Ettepanekud korrigeerida rohevõrgustiku alade ulatust tehakse kõlvikute, kaitsealuste liikide
leiukohtade, märgalade jms looduses esinevate objektide paiknemisest lähtuvalt. Ühtlasi on
rohevõrgustikku täpsustatud asustuse arengu suunamise vajadusest lähtuvalt. Rohevõrgustiku
määramise aluseks on üldplaneeringu koostamise käigus koostatud rohevõrgustiku alusuuring.
Väärtuslike maastike piire on üldplaneeringuga täpsustatud ning aladelt välja on arvatud
vähemväärtuslik ja teedelt ning radadelt mittevaadeldav maastik, et väärtuslike maastike hulka oleks
arvatud vaid kõige väärtuslikumad alad ning eraomandile ei seataks mittevajalikke piiranguid.
Üldplaneeringuga on täiendatud maakonnaplaneeringus määratletud ilmekaid vaatekohti Haeska
teeristis Haeska teel (nr 16110).
Nihutatud on ilmeka vaatekoha asukohta Pusku lubjakivikarjääris, sest karjääris toimub
kaevandustegevus ja maakonnaplaneeringusse märgitud ilmekas vaatekoht jääb kaevandatavale
alale.
Väärtuslike põllumajandusmaade puhul on lähtutud Lääne maakonnaplaneeringus toodud suunistest
ja tingimustest, kuid muudetud on väärtuslike põllumajandusmaade käsitlust lähtuvalt omavalitsuse
vajadustest, sh boniteedi (aluseks Läänemaa keskmine 34 hindepunkti), massiivide suuruse, hoonete
paiknemise, juurdepääsetavuse, tegeliku maakusutuse, ruumikujude korrektsuse jmt osas. Lisaks
on väärtuslike põllumajandusmaade täpsustamisel arvestatud kohalikke olusid – üldplaneeringuga
kavandatud elamu-, tootmis- ja äri maa-alasid, juba põllumajanduslikust kasutusest välja langenud
alasid jms. Vajadus lähtuda üldplaneeringu koostamisel väärtuslike põllumajandusmaade
määramisel kohalikest oludest on ka maakonnaplaneeringus sätestatud põhimõte. Üldplaneeringus
on väärtustatud põllumajandusmaade säilitamist mahus, mis on Haapsalu linnale pikas perspektiivis
vajalik, kuid samas viisil, mis ei ole ebaproportsionaalselt piirav teiste tegevuste ja arengute (muu
ettevõtlus, elamu- ja puhkemajandus jmt) elluviimiseks linna territooriumil.
5.2. Asustusüksuse piiride muutmine
Üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Haapsalu linna piire, haarates Haapsalu linna kui
asustusüksuse piiridesse ka Paralepa ja Uuemõisa alevike ning osa Uuemõisa ja Valgevälja küla
tiheasustatud aladest. Asustusüksuste piiride muutmise eesmärgiks on muuta asustusüksused
kompaktsemaks ja järgida füüsilises keskkonnas eksisteerivat ruumistruktuuri – Haapsalu linnastu
koos Paralepa aleviku ja Uuemõisa alevikuga on ruumis tajutav ühtne tervik.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 107 / 128
Joonis 9. Asustusüksuse piiride muutmise ettepanek Haapsalu linnastus
5.3. Kliimamuutustega arvestamine
Planeeringute kavandamisel ja koostamisel ning projekteerimistingimuste väljaandmisel tuleb
arvestada Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud arengukavaga ,,Kliimamuutuste mõjuga
kohanemise arengukava aastani 2030’’.
Vt ka jaotis 4.2.4. Sademeveesüsteemid.
TINGIMUSED
• Tegevuste kavandamisel rannikualadel tuleb arvestada rannaerosiooni riskiga ning vajadusel
näha ette ennetus- ja leevendusmeetmed.
• Soojussaare efekti tekkimise ennetamiseks ja leevendamiseks tuleb tähelepanu pöörata
jahutavate mikroklimaatiliste meetmete rakendamisele (rohealade, haljastuse ning veekogude
säilitamine, laiendamine) ning hoonestamise tingimustele (hoonete paiknemine optimaalses
asendis päikese suhtes, vastastikuse varjutuse vältimine ning õhu vaba liikumise tagamine).
• Vältida ehitamist liigniisketel aladel. Piirkondades, kus on teadaolevalt esinenud üleujutusi,
tuleb tegevuste kavandamisel arvestada võimalike üleujutustega.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 108 / 128
• Uute hoonete ehitamisel ja rajatiste kavandamisel ja püstitamisel pöörata tähelepanu nende
vastupidavusele äärmuslikele ilmastikuoludele (võimalikud üleujutused, tormikahjud).
• Sademevee ärajuhtimise lahenduste (süsteemid, kraavid, truubid vms) kavandamisel pöörata
tähelepanu nende kliimakindlusele ning toimivusele valingvihmade korral. Arvesse tuleb võtta
kavandatava tegevuse iseloomu ja piirkonna eripära.
• Põllukultuuride kasvu soodustamiseks pöörata tähelepanu väärtuslike põllumajandusmaade
säilitamisele maksimaalses võimalikus ulatuses.
5.4. Müra ja õhusaaste83
Ülemäärase müra tõttu võib igasugusel tegevusel olla mõju inimeste heaolule ja tervisele. Seetõttu
on atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevalt määratud üldplaneeringu maakasutuse
juhtotstarvetele järgmised mürakategooriad:
• I kategooria –kalmistu maa-ala. Tööstusmüra sihtväärtus päeval 45 ja öösel 35 dB; liiklusmüra
sihtväärtus päeval 50 dB ja öösel 40 dB
• II kategooria – elamu maa-ala, korterelamu maa-ala, puhke ja looduslik maa-ala, parkide ja
haljasalade maa-ala, ühiskondliku hoone maa-ala, aianduse maa-ala. Tööstusmüra sihtväärtus
päeval 50 dB ja öösel 40 dB, liiklusmüra sihtväärtus päeval 55 dB ja öösel 50 dB.
• III kategooria – segafunktsiooniga maa-ala. Tööstusmüra sihtväärtus päeval 55 dB ja öösel 45
dB, liiklusmüra sihtväärtus päeval 60 dB ja öösel 50 dB.
• IV kategooria –spordi- ja puhkerajatiste maa-ala. Tööstusmüra sihtväärtus päeval 55 dB ja
öösel 45 dB, liiklusmüra sihtväärtus päeval 60 dB ja öösel 50 dB.
• V kategooria - äri- ja tootmise maa-ala, jäätmekäitluse maa-ala.
TINGIMUSED MÜRA JA ÕHUSAASTE MÕJUDE VÄHENDAMISEKS
• Peamiselt liiklusest (maanteetransport, perspektiivis raudteetransport) lähtuvate negatiivsete
mõjude leevendamiseks, tuleb säilitada kõrghaljastus Uuemõisa aleviku ja Uuemõisa küla
servaaladel. Kõrghaljastuse säilitamise ja rajamise võimalusi tuleb kaaluda ka Herjava külas
Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla vahetus läheduses uute elamualade vm tegevuse kavandamisel.
• Müratundlike elu-, äri- või haridusasutuste kavandamiseks detailplaneeringute koostamisel või
projekteerimistingimuste väljastamiseks tuleb eelkõige lähtuda heade tingimuste tagamisest
hoonete siseruumides päevasel (äriruumide reaalsel tööajal) ja öisel ajavahemikul
(puhkehetkel eluruumides) ning tagada nõuetele vastavad tingimused aktiivselt kasutatavatel
aladel: mänguväljakud, puhkealad, aktiivsed puhkuse ja vabaaja veetmise rajatised, vaiksed
sisehoovid, haridusasutuste territooriumid jne.
• Müratõkkeseina rajamine on sobiv meede kui tahetakse suure liikluskoormusega
maantee/tänava äärde rajada nt puhkeala, laste mänguväljakut.
• Uute teede ja raudtee projekteerimisel tuleb analüüsida erinevaid müra vähendamise
võimalusi. Madalate eramute piirkonnas võib muu hulgas kaaluda müratõkkeseinte rajamist.
Korruselamute puhul on reeglina otstarbekam hoonete välispiirded projekteerida nõuetele
vastava heliisolatsiooniga.
• Võimalikud liiklusmüra vähendamise meetmed on kiirusepiirangud, raskeveokite liikumise
piiramine, ajaline piirang või ümbersuunamine jmt.
83 Müra leevendavate meetmete määratlemisel on võetud aluseks alusuuring „Keskkonnamüra hinnang. Haapsalu linna üldplaneering 2030+. Keskkonnamõju strateegilise hindamise alusuuring“. Skepast&Puhkim OÜ, 2020.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 109 / 128
• Kiltsi lennuvälja kasutuselevõtul tsiviillennuväljana tuleb koostada keskkonnamüra hinnang
ning näha ette leevendavad meetmed lennuvälja ümbruses paiknevatele elamualadele,
puhkealadele.
• Äri- ja tootmisaladel tuleb ettevõtteid teenindav transport suunata elamualadest võimalikult
eemale. Selleks on üldplaneeringuga kavandatud läbimurded (nt Oja tänava ühendamine Kiltsi
teega) ning tuleb ka täpsemate detailplaneeringute koostamisel ning projekteerimistingimuste
väljastamisel arvestada tootmisettevõtete tegevusega kaasneva transpordi ümbersuunamise
vajadusega.
• Äri- ja tootmistegevus tuleb korraldada selliselt, et kaasnev müra ei leviks elamualadele ja
muudele müratundlikele aladele. Nende äri- ja tootmismaade puhul, mis piirnevad
elamualadega, tuleb müratekitavad tegevused teostada elamute suhtes teisel pool hoonet, et
suunata müra pigem äri- ja tootmisala sisse.
• Müratekitavad tehnoseadmed, ventilatsiooniavad jms süsteemid tootmis- ja ärihoonetel, mille
krundid piirnevad elamualadega või teiste müratundlike otstarbega kinnistutega, tuleb
paigutada suunaga elamualadest eemale, äri- ja tootmisala sisse.
• Perspektiivsete äri- ja tootmishoonete ja elamualade vahele tuleb võimaluse korral ette näha
piisava laiusega puhvertsoon, kuhu saaks rajada (kõrg)haljastuse (näha ette äri- ja tootmisala
detailplaneeringutega), mis aitab leevendada müra mõju. Haljastust, sealhulgas kõrghaljastust
on soovitav säilitada ja rajada nii palju kui võimalik, sh ka äri- ja tootmishoonete kruntidele.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 110 / 128
6. Üldplaneeringu elluviimine
Maakasutus- ja ehitustingimuste määratlemisel on üldplaneeringu koostamisel arvestatud ennekõike
varem koostatud üldplaneeringuid ning nende rakendamisel ilmnenud probleeme, kuid ka säilitamist
vajavaid põhimõtteid. Üldplaneeringu koostamisel on koostatud alusanalüüsid – olemasoleva
olukorra analüüs, rohevõrgustiku analüüs, liikuvusuuring, keskkonnamüra uuring, muinsuskaitse
eritingimused ja üleujutusriskide maandamise uuring. Nii maakasutuse- kui ka ehitustingimuste
määratlemisel on rõhk paindlikkusel – üldjuhul tuleb lähtuda olemasolevast olukorrast (ehitusmahud,
katastriüksuste suurused), antud üldplaneeringus kirjeldatud üldtingimustest ning väärtustest ja
piirangutest. Erisused on kirjeldatud üldplaneeringus.
Maakasutuse puhul on üldplaneeringu lisana esitatud juhtotstarvete ja sihtotstarvete seoste tabel,
mis ilmestab juhtotstarvete sisu – millised katastriüksuse sihtotstarbed on lubatud üldplaneeringus
toodud juhtotstarvete puhul. See on vajalik üldplaneeringu eluea vältel vajaliku paindlikkuse
tagamiseks, et vähendada halduskoormust, ebavajalikku detailplaneeringu koostamist ning
piirkondade mitmekesistamist.
Maakasutuse rakendamisel kehtib põhimõte – kui juhtotstarve on üldplaneeringud määratud, tuleb
ala elluviimisel lähtuda üldplaneeringus toodud maakasutuse juhtotstarbest, piirkondlikest
ehitustingimustest ning teistest piirkonnas olemasolevatest väärtustest ja kehtivatest piirangutest
(sätestatud üldplaneeringu ptk 3). Kui juhtotstarve ei ole üldplaneeringuga määratud, tuleb
omavalitsusel sihtotstarbe määramisel (nt läbi detailplaneeringu, projekteerimistingimuste või
omavalitsuse üksikotsuse), lähtuda üldplaneeringus seatud tingimustest, alal väljakujunenud ehitus-
ja hoonestuslaadist, valdavast tegevusest piirkonnas, piirkondlikest ehitustingimustest ning teistest
piirkonnas olemasolevatest väärtustest ja kehtivatest piirangutest.
Senist maa kasutamise sihtotstarvet ei muudeta üldplaneeringu kehtestamisega. Üldplaneering
annab üldise suuna tulevikuks. Maa omanik saab ala kasutada kehtiva sihtotstarbe kohaselt kuni ta
seda soovib.
Enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist kehtestatud detailplaneeringute elluviimist
üldplaneeringu kehtestamine ei mõjuta. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine toimub vajaduse
korral seaduses ette nähtud alustel ja viisil.
Ehitustingimuste määratlemisel on seatud üldised ehitustingimused, mis kehtivad nii tihe- kui ka
hajaasustusaladel, eraldi ehitustingimused tihe- ja hajaasustusele ning piirkondlikud
ehitustingimused, mis kehtivad konkreetsetes asulates või üldplaneeringuga määratletud
piirkondades (vt ptk 2.4.). Piirkondlikke ehitustingimusi tuleb käsitleda kui erinorme – kui
piirkondlikes ehitustingimustes vastust ei ole, tuleb vaadata vastavalt piirkonnale ehitustingimusi
haja- ja tiheasustusaladel. Kui neist ehitustingimustest soovitud alale vastust ei saa, tuleb hinnata
üldisi ehitustingimusi.
Planeeringu rakendamine avalikes huvides toimub üldjuhul linna eelarve vahenditest. Elamu-,
tootmis- ja ärimaade kavandamine toimub reeglina koostöös eraomanikega. Eraomandis olevate
alade arendamisel tuleb tagada avaliku ruumi toimimine ja selle kõrge kvaliteet.
6.1. Üldplaneeringu elluviimiseks vajalikud jätkutegevused
Üldplaneeringu elluviimiseks on üldplaneeringu koostamise käigus tuvastatud järgmised
jätkutegevused, mis toimuvad linna eestvedamisel või osalusel (tegevused ei ole kavandatud
prioriteetsuse alusel):
• Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee projekteerimine ja ehitamine Risti-Haapsalu ja
Haapsalu-Rohuküla lõikudel Haapsalu linna territooriumile jäävas osas.
• Sademevee ärajuhtimise projekteerimise ja välja ehitamise jätkamine Haapsalu linnastus.
• Avalikult kasutatavate erateede avalikku kasutusse määramine.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 111 / 128
• Vajadusel kinnisasja avalikes huvides omandamine raudtee, maantee, tänava või jalgratta- ja
jalgtee rajamiseks.
• Holmide linnakeskkonna arendamine elamiseks ja puhkamiseks.
• Lahe tänava, kui Holmidele pääsuks peamise transpordikoridori rekonstrueerimine ja
laiendamine kogu ulatuses.
• Lihula mnt ja Haapsalu-Laiküla mnt (transiittänav/maantee) rekonstrueerimine koos
kergliiklustee rajamisega Jõõdre küla suunal.
• Hoonestamata elamualade arendamine Haapsalu linnastus asustuse tihendamise eesmärgil.
• Bürgermeistri sadama arendamine avalikuks sadamaks. Sealjuures regulaarse
veetranspordiühenduse loomine Österby sadamaga (nt praam).
• Kastani tn – Lihula mnt läbimurde, Oja tn – Kiltsi tee läbimurde ja Tööstuse tn – Tammiku tee
läbimurde rajamine.
• Avalike sadamate arendamine, randade ja kallasraja avamine merelisteks tegevusteks.
• Juurdepääsude kavandamine kallasrajale ja järelevalve tõhustamine kallasraja läbitavuse
tagamiseks.
• Esmajärjekorras olemasolevate tööstusalade kasutuselevõtt ning seejärel Haapsalu linnas kui
asustusüksuses Tööstuse tänava tootmisala kasutuselevõtt.
• Detailplaneeringuga kavandatud Kiltsi tööstusala kasutuselevõtt või selle ümberarendamine
segafunktsiooniga tootmis-, äri- ning elamualaks.
• Koostöö jätkamine Kaitseliiduga Kiltsi lennuvälja kasutuselevõtuks tsiviillennuväljana.
• Koostöös Transpordiametiga Haapsalu linna ümbersõidu kavandamine.
• Koostöös Transpordiameti ning Lääne-Nigula vallaga Noarootsi püsiühenduse rajamise
võimalikkuse väljaselgitamine – selleks vajalike uuringute ja analüüside ning detailsemate
planeeringute läbiviimine.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 112 / 128
7. Üldplaneeringule koostatud keskkonnamõju
strateegilise hindamise kokkuvõte
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne on koostatud Haapsalu linna üldplaneeringule
(ÜP). ÜP-ga määratakse haldusreformijärgse Haapsalu linna ruumilise arengu eesmärgid ja
tingimused arengute elluviimiseks järgnevaks 10. aastaks, vajadusel pikemaks. ÜP-s seatud
kokkulepped ja reeglid on aluseks ruumiotsustele ning elanike ja ettevõtete tegevusele. ÜP annab
suunised edaspidiseks maakasutuseks ja loob eeldused kaalutlusotsuste tegemiseks, andes ette
konkreetsed tingimused seal kus vaja, kuid olles piisavalt paindlik ka ÜP koostamise ajal
ettenägematutele arengutele.
ÜP lahenduse väljatöötamisega paralleelselt viidi läbi KSH, mille eesmärgiks oli arvestada
keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja kehtestamisel, tagada
kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut ning minimeerida võimalused
arendusteks, millega kaasneb oluline ebasoodne mõju keskkonnale. KSH käigus kirjeldati, analüüsiti
ja hinnati ÜP elluviimisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid, tehti ettepanekuid soodsaima
lahendusvariandi valikuks ning kavandati keskkonnameetmed olulise ebasoodsa keskkonnamõju
ennetamiseks ja leevendamiseks. Hindamisel võeti arvesse nii ÜP ulatust, täpsusastet, sisu kui ka
lahenduse paindlikkust.
KSH läbiviimise aluseks oli ÜP LS ja KSH VTK-s esitatud teave. Hindamisel lähtuti asjakohastest
õigusaktidest, strateegilistest planeerimisdokumentidest ja arengukavadest, juhendmaterjalidest,
keskkonnamõju hindamise alastest teadmistest ning üldtunnustatud hindamismetoodikast.
Põhimõttelisi terviklikke alternatiivseid arengustsenaariume ÜP koostamise käigus ei tekkinud.
Kaaluti erinevaid lahendusi maakasutuse ja ehitustingimuste osas, sh asukohapõhiseid
alternatiivseid võimalusi, kuid nende näol ei ole tegemist alternatiivsete arengustsenaariumidega
KeHJS § 40 mõistes. Erinevate lahenduste kaalumine toimus valdavalt planeerimisprotsessi
aruteludel ja töökoosolekutel, mille tulemusena leiti ka sobivamad lahendused.
Mõju hindamise tulemusena selgus, et kui ruumiotsuste tegemisel ning tegevuste
kavandamisel ja elluviimisel järgitakse ÜP-s seatud tingimusi ning KSH aruandes toodud
keskkonnameetmeid, siis ei too ÜP kohase maakasutuse rakendamine eeldatavalt kaasa
olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid.
Alljärgnevalt on toodud kokkuvõtlik ülevaade KSH tulemustest ning olulisemad järeldused:
• Natura eelhindamise käigus tuvastati, et ÜP-ga kavandatavad maakasutuse muudatused,
taristuobjektid või muud tegevused Haapsalu linna alal paiknevate loodusalade (Ehmja-
Turvalepa loodusala, Väinamere loodusala) ning linnuala (Väinamere linnuala) terviklikkusele
negatiivset mõju ega avaldada alade kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide või liikide
seisundile ebasoodsaid mõjusid. ÜP-s strateegilise vajadusena näidatud Noarootsi
püsiühenduse rajamine võib põhjustada olulisi mõjusid Väinamere loodusalale ja linnualale
ning ebasoodsaid mõjusid nende kaitse-eesmärkidele. Võimalikud mõjud seisnevad alade
killustamises, Tagalahe veevahetuse ning merekeskkonna mõjutamises teemulde poolt,
samuti trassile jäävate kaitstavate elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kadumises. Trassi
planeerimisel tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine.
Haapsalu linna rannikul tehakse ÜP-ga ettepanekuid ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamiseks.
EKV vähendamise ettepaneku kohaselt jääb Kiviküla külas EKV vähendamine kogu ulatuses
loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi puiskarjamaad (9070) alale. ÜP materjalide
kohaselt on EKV vähendamise üheks eesmärgiks antud asukohas võimaldada hajaasustuse
ehituspõhimõtetel põhinevat elamuehitust Haapsalu linna rannikul. Nimetatud paigas pole
hoonete rajamise korral võimalik välistada negatiivseid mõjusid hoiuala kaitse-eesmärgiks
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 113 / 128
olevale elupaigatüübile ning EKV vähendamisest Kivikülas hoonete rajamise eesmärgil tuleb
loobuda.
ÜP-s strateegilise vajadusena näidatud Rohuküla sadama laiendamine olemasolevast
sadamast põhja suunas. ÜP-ga nähakse ette strateegiline vajadus Rohuküla sadama
laiendamiseks. Sadama laiendamine võib mõjutada mere- ja rannaprotsesse, samuti
intensiivistada laevaliiklust ning seeläbi Väinamere loodusala ja linnuala kaitse-eesmärke
(lindude osas nende elupaiku). Sadama laiendamise kavandamisel tuleb läbi viia Natura
hindamine.
• ÜP lahenduse koostamisel on arvestatud kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse-
eesmärkidega ning valdavalt nende aladele maakasutuse muudatusi ei kavandata.
Perspektiivse strateegilise vajadusena näeb ÜP ette Noarootsi püsiühenduse, mis kattuks
suures osas Silma looduskaitsealaga ning tõenäoliselt põhjustaks alale ja selle kaitse-
eesmärkidele olulisi mõjusid. Trassi planeerimisel tuleb hinnata mõju looduskaitsealale.
ÜP strateegilise vajadusena näidatud võimalik Rohuküla sadama laienemine võib mõjutada
mere- ja rannaprotsesse, samuti intensiivistada laevaliiklust ning seeläbi Väinamere hoiuala
kaitse-eesmärke. Mõju sõltub alale kavandatavatest tegevustest. Sadama laiendamise
kavandamisel tuleb hinnata mõju hoiualale.
• ÜP alusel kavandatakse kahe loodusobjekti (Paralepa parkmetsa ja Valgevälja metsa)
kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmist. Loodusobjektide kohaliku
omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise eesmärk on nende loodus- ja puhkekeskkonna
säilitamine ja kaitse. Metsade võtmisel kohaliku kaitse alla on pikaajaline positiivne mõju, sest
see võimaldab hoida ja kaitsta piirkonna elanike jaoks olulisi loodus- ja puhkealasid.
Eeldatavalt on ala kohaliku kaitse alla võtmisel positiivne mõju ka ala loodusväärtustele –
kaitstavatele liikidele ja kooslustele. Positiivne mõju seisneb piirangutes arendustegevustele
ning eeldatavalt ka metsade majandamisele. Loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmine
toimub looduskaitseseaduses sätestatud korras.
• Nii kavandatava maakasutuse juhtotstarbe alale, Haapsalu-Rohuküla raudtee trassikoridori kui
ka perspektiivse Haapsalu ümbersõidukoridori servaalale jääb kaitstavaid vääriselupaiku.
Kattumine toob tõenäoliselt kaasa vääriselupaikade osalise raadamise, mistõttu on ÜP
lahenduse realiseerumisel neile mõningane negatiivne mõju. Valdaval osal vääriselupaikade
aladest (üle 90%) maakasutuse muudatusi ega rajatisi ÜP-ga ei kavandata. Olulised
negatiivsed mõjud puuduvad. Edaspidi on vääriselupaiga alal soovitatav vältida maakasutuse
muudatusi ning uute arenduste kavandamist. Samuti on soovitav vältida arendusi ja raadamist
vääriselupaiga piiril, kuna servaefekti tõttu avaldaksid ka piirile kavandatud arendused
vääriselupaigale negatiivseid mõjusid.
• ÜP lahenduse realiseerumise mõjud taimestikule jäävad omavalitsusüksuse skaalas
väheolulisele negatiivsele tasemele. Negatiivsed mõjud on seotud peamiselt loodusliku
taimkatte raadamisega infrastruktuuriobjektide rajamise tarvis (Riisipere-Haapsalu-Rohuküla
raudtee, perspektiivse Haapsalu ümbersõidu ja Noarootsi püsiühenduse) ning nende elamu-
ja tootmisalade arendamisega, mis jäävad metsa- ja niidualadele. Valdav osa väärtuslikuma
taimkattega alasid on kaitstud olemasolevate kaitsealadega või hõlmatud rohevõrgustikku.
Tootmis- ja elamumaade ning muude arendusalade lisandumist kompenseerib osaliselt
asjaolu, et võrreldes kehtiva ÜP-ga on koostamisel oleva planeeringuga arvatud alasid
tootmismaa juhtotstarbega alade hulgast välja, samuti on laiendatud rohevõrgustiku alasid.
Paralepa parkmetsa ja Valgevälja metsa kohaliku omavalitsuse poolt kaitstava loodusobjektina
kaitse alla võtmine toetab loodusliku taimkatte säilimist.
• ÜP lahenduse mõju loomastikule on linna kui terviku mõistes väheoluline. Mõju avaldub
lokaalselt, eelkõige uute taristuobjektide (maanteed ja raudtee), suuremate asulate ja uute
arendusalade piirkonnas. Perspektiivis linna territooriumile lisanduva Riisipere-Haapsalu-
Rohuküla raudtee, Haapsalu ümbersõidu ja Noarootsi püsiühendusega kaasnev barjääriefekt
on nende liiklussagedust arvestades ilmselt suhteliselt väike. Infrastruktuuriobjektide
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 114 / 128
planeerimise/projekteerimise faasis tuleb kavandada meetmed loomade läbipääsude
tagamiseks.
• ÜP-ga on täpsustatud ja täiendatud Lääne maakonnaplaneeringuga määratud
rohevõrgustikku ja selle kasutustingimusi Haapsalu linna tasandil - sidususe parandamiseks
loodud uusi ühendusi rohealade vahel ja sobitatud seda paremini olemasolevasse maastikku.
ÜP käigus tehtud muudatused ja täiendused rohevõrgustiku konfiguratsioonis ning
kasutustingimustes omavad positiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele. ÜP-ga kehtestatavad
rohevõrgustiku kasutustingimused on piisavad rohevõrgustiku alade säilimise ja võrgustiku
toimimise tagamiseks.
Perspektiivis avaldavad rohevõrgustiku toimimisele negatiivset mõju suuremad tulevased
taristuobjektid (Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee, Haapsalu ümbersõit ning Noarootsi
püsiühendus), kuid nende liiklussagedust arvestades on mõju suhteliselt väike.
• Haapsalu linna territoorium paikneb suures osas nõrgalt ja keskmiselt kaitstud põhjaveega
alal. Nõrgalt kaitstud ala tähendab, et tegevuste kavandamisel tuleb arvestada põhjavee kõrge
reostustundlikkusega. Põhiliseks koormusallikaks põhjaveele on põllumajandustegevus,
mittenõuetekohased reoveepuhastid ning reovee kogumissüsteemiga ühendamata
majapidamised. Põhjavee reostumise vältimise seisukohast on oluline keskkonnanõuete
täitmine, samuti reovee kogumissüsteemide korrastamine ja nõuetele vastavuse kontroll. Kui
keskkonnanõuded on täidetud, siis olulist negatiivset mõju põhjaveele eeldada ei ole.
ÜP kajastab olemasolevaid reoveekogumisalasid vastavalt ÜVK arengukavale, muudatusi
siinkohal ei kavandata. ÜVK arendamise kava ülevaatamisel tuleb hinnata, kas planeerimis- ja
ehitustegevuse tulemusena toimunu vastab hoonestatud ala reoveekogumisalade
määramiseks kehtestatud tingimustele ja kriteeriumitele ning vajadusel tuleb
reoveekogumisaladega kaetavate alade ulatust korrigeerida. Kinnitatud reoveekogumisalade
piiride muutmine toimub veeseaduses sätestatud korras.
Linna joogiveevarud on piisavad, vaba põhjavee ressurss ületab veevõttu. ÜP- ga ei
kavandata tegevusi, millega võiks eeldada joogivee liigvähenemist.
• ÜP lahendusega on lähtuvalt linna ruumilise arengu vajadusest pinnaveekogude ääres ette
nähtud nii olemasolevate sadamate arendamist kui uute sadamate rajamist, samuti uusi äri-
ja elamumaid. Samuti näeb ÜP ette taastada olemasolevad lautrikohad. Pinnaveekogudega
seotud piirangud tulenevad peamiselt õigusaktidest. Kui tegevuste kavandamisel lähtutakse
pinnaveekogude ning ranna ja kalda kaitset ja kasutamist reguleerivatest õigusaktidest,
strateegilistest dokumentidest ning vesikonnapõhisest veemajanduskavast, siis olulist
negatiivset mõju pinnaveekogudele eeldada ei ole. Sadamate rajamine, laiendamine ja
rekonstrueerimine toimub vastavate tegevuslubade (keskkonnaluba vee-erikasutuseks,
ehitusluba) ja detailplaneeringu alusel.
Pinnaveekogude äärde tegevuste kavandamisel tuleb silmas pidada ka veekogumi seisundile
seatud eesmärki, et mitte ohustada selle saavutamist. Oma koondseisundi poolest on
probleemseimaks kohaks Haapsalu Tagalaht, mille peamiseks halva seisundi põhjuseks on
looduslikud protsessid ja suurimad toiteainete allikad on põllumaad ning metsad. ÜP-ga
kavandatav maakasutus veekogudele, sh Haapsalu Tagalahe seisundile, eeldatavalt
lisakoormust ei avaldada. Haapsalu Tagalahe seisundi parandamisse tuleb igakülgselt ja kõigi
võimalike vahenditega panustada. Olulisel kohal on kanalisatsioonirajatiste ja
sademeveesüsteemide rajamine ning rekonstrueerimine ja reoveekäitluse korrastamine.
Paiguti tehakse ÜP-ga ettepanekuid ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Vähendamine on
lubatud, kui see ei avalda negatiivset mõju ranna ja kalda kaitse eesmärkidele.
Ehituskeeluvööndi vähendamine saab toimuda vaid Keskkonnaameti nõusolekul.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 115 / 128
Kalade rändetingimusi muutvaid objekte ja tegevusi ÜP-ga ei kavandata.
ÜP-ga kavandatakse maakasutuse muudatusi ka maaparandussüsteemidega hõlmatud
aladel. ÜP tingimused maaparandussüsteemi aladel ehitamiseks tagavad nende nõuetekohase
toimimise.
• Maardlatele ning nende piirkonda ei kavandata ÜP-ga selliseid muudatusi maakasutuses,
infrastruktuuriobjekte või tegevusi, mis halvendaks maavara kaevandamisväärsena säilimist,
maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või avaldaks negatiivset mõju maardlates
asuvate maavarade kvaliteedile. Valgevälja liivakarjäär korrastatakse sellele väljastatud
kaevandamisloa kohaselt pärast kaevandamise lõppu puhkeotstarbeliseks veekoguks, mis
sobib ümber karjääri olevale maale seatud puhkeotstarbelise maakasutusega.
• Koostatava ÜP-ga toimus väärtusliku põllumajandusmaa kogupindala korrigeerimine, mille
tulemusel vähenes see ca 32% võrra võrreldes Lääne maakonnaplaneeringus tooduga. Vastav
vähenemine ei ole toimunud vaid planeeritava maakasutuse arvelt - ÜP koostamise protsessis
vaadati üle ka olemasolev maakasutus ning massiive korrigeeri sellest lähtuvalt (eemaldati
kattumused elamualadega ja muu maakasutusega). ÜP-s sätestatud tingimused muud
maakasutust väärtuslikul põllumajandusmaal ei välista. Elamuarenduse osas on lubatud
üksikelamud, kuid selle lubamisel ÜP-s sätestatud tingimusel olulist negatiivset mõju
väärtuslikule põllumajandusmaale eeldada ei ole. Lubatud on ka päikesepargid tingimusel, et
nende alla jääv väärtuslikku põllumajandusmaa säilib nii, et seda on võimalik edaspidi uuesti
väärtusliku põllumajandusmaana kasutusele võtta. Arvestades korrigeerimise tulemusel alles
jääva VPM-i kogupindala, siis tuleb alles jääva kaitse tagamiseks muud maakasutust ja
tegevusi nende aladele üldjuhul mitte lubada. Kaaluda võib seda vaid väga põhjendatud
vajadusel, nt kui tegevuseks on ülekaalukas avalik huvi (oluline taristuobjekt) või on see
hädavajalik konkreetse põllumajandusmaa majandamisega seoses ning kui selleks ei leidu
ühtegi teist mõistlikku alternatiivi.
• Planeeringulahendus arvestab linna alal asuvate kultuuripärandi objektidega. ÜP lahenduse
ja seatud tingimustega on linna alal registreeritud kultuurimälestiste, XX sajandi
arhitektuuripärandi, maaehituspärandi ja militaarpärandi säilimine ja kaitse tagatud.
Arheoloogiamälestiste (kivikalmed, asulakohad, kultusekivid jms) kontsentratsioon on kõige
suurem Haeska Väike-Ahli, Kaevere külades. Nendel aladel võib ka uute arheoloogiliste leidude
ilmsikstuleku tõenäosus olla suur ning ehitus- ja kaevetöödel tuleb seal arvestada
kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.
Planeeringulahendus arvestab Lääne maakonnaplaneeringus 2030+ käsitletavate väärtuslike
maastikega. ÜP-ga seatud tingimused loovad eeldused traditsioonilise asustusstruktuuri ja
maastikumustri säilitamiseks.
Koostatav ÜP loob võimalused miljööväärtuslike alade hoidmiseks ja väärtustamiseks, sest
planeeritav maakasutus arvestab olemasoleva miljööväärtusega ja tagab nende alade
säilimise.
Pärandkultuuriobjektide säilimine ja kaitse sõltub eelkõige maaomaniku teadlikkusest,
väärikusest ja soovist, kuna need ei ole riikliku kaitse all. Kohalik omavalitsus on
pärandkultuuriobjektide säilitamise ja kaitse vajadust teadvustanud ÜP koostamise käigus ning
see on ÜP-s kogukondliku kokkuleppena fikseeritud.
• ÜP lahenduse elluviimise mõju asustusele ja rahvastikule, sotsiaalsele taristule ning
ettevõtlusele on eeldatavalt positiivne. Maakasutuse korrastamine ja perspektiivse
maakasutuse määramine annab nii maaomanikele kui elanikele parema kindlustunde.
Asustuse arendamine alade tihendamise põhimõttel vähendab survet sotsiaalsele taristule,
transporditaristule ning looduskeskkonnale. Kergliikluse prioritiseerimine ning jalgratta- ja
jalgteede võrgustiku edasiarendamisega paranevad oluliselt erinevate elanikkonnagruppide
liikumisvõimalused, teenuste ja kohtade kättesaadavus ning liiklemise ohutus. Äritegevuseks
uute alade planeerimine ning tootmistegevuseks ruumiliste eelduste loomine toetab
ettevõtluse arengut ning seeläbi ka uute töökohtade tekkimist. Negatiivsete mõjudena võib
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 116 / 128
ettevõtlustegevus mõjutada looduskeskkonda ning põhjustada häiringuid inimesele (müra,
õhusaaste). Negatiivseid mõjusid saab ennetada/leevendada tegevuse asukoha hoolikal
kaalutlemisel, läbi keskkonnanõuete täitmise ja leevendusmeetmete rakendamise.
• ÜP-ga kavandatava maakasutuse realiseerumisega ei kaasne olulist negatiivset mõju elanike
joogivee kvaliteedile, kui tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel järgitakse
veekaitsenõudeid, sh välditakse pinnase- ja põhjaveereostuse tekkimist ning reostuse
tekkimisel likvideeritakse see operatiivselt ja asjatundlikult. Salvkaevude reostustundlikkuse
tõttu ei ole soovitav rajada uusi salvkaeve joogiveeallikatena.
• ÜP kohase maakasutusega iseenesest ei ole eeldada olulist negatiivset mõju välisõhu
kvaliteedile. Mis võivad välisõhu kvaliteeti mõjutada, on ÜP kohasele maakasutuse otstarbele
perspektiivis kavandatavad uued tootmisettevõtted ja olemasolevate arendused ning uued
taristuobjektid. ÜP koostamisel on võimalike häiringutega arvestatud ning õhusaaste ja müra
suhtes tundlikemaid alasid häiringuid põhjustavate aladega üldjuhul vahetult piirnema mitte
kavandatud. Siiski on linnas kohti, kus kas olemasolevad tundlikumad alad paiknevad
tootmisalade lähenduses või kavandatakse uusi tundlikemaid alasid tihedama
liiklussagedusega teede äärde. Taoline paiknemine ei ole automaatselt välistatud, kuna
tegevused ja nende mõju välisõhu kvaliteedile on erinev, kuid tegemist on kohtadega, kus
tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda eelkõige inimese tervise ja heaolu kaitse põhimõttest.
Silmas tuleb pidada, et tundlikumate alade ja objektide lähedusse lubataks vaid selliseid
tegevusi, millega kaasnevad häiringud inimese tervisele ja heaolule on väheolulised. Uusi
tundlikumaid alasid ja objekte ei ole jällegi soovitav lubada suurema liiklusintensiivsusega
taristuobjektide vahetusse lähedusse ning olemasolevate tootmisalade kõrvale, kui on näha,
et tootmistegevus ei suuda tagada neile nõuetekohast välisõhu kvaliteeti. Alternatiivina tuleb
kavandamisel ette näha meetmed häiringute leevendamiseks.
• Maapinna kaudu leviv vibratsioon võib olla tajutav raudteede ja sõiduteede läheduses, samuti
võib seda põhjustada kaevandamine juhul, kui teostatakse lõhkamisi. Heas korras sõiduteede
puhul ei ole siiski eeldada vibratsiooni, mis põhjustab kahjustusi ja purustusi hoonetele.
Raudteeäärsesse tsooni uute hoonete kavandamisel tuleb vajadusel ette näha meetmed
vibratsiooni mõjude ennetamiseks/leevendamiseks. Vibratsiooniaspekt tuleb üle vaadata ka
mäeeraldiste kavandamisel, kus plaanitakse lõhkamistöid.
• ÜP-ga planeeritakse mitmeid perspektiivseid supluskohti ning näidatakse kohalikele oluliste
ujumiskohtade asukohad. Supluskohad peavad vastama sotsiaalministri 03.10.2019 määruse
nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“84 nõuetele. Määruse nõudeid kohaldatakse
kõikidele supluskohtadele, kus käib ujumas suur hulk inimesi ning milles suplemist ei ole
alaliselt keelatud või mille suhtes ei ole antud alalist soovitust mitte supelda. Supluskohtade
nõuetekohase kasutamisega ei kaasne ümbritsevale keskkonnale olulist negatiivset mõju.
Asjatundlikult rajatud ning hooldatud supluskohad avaldavad positiivset mõju linna elanike ja
külaliste tervisele ning heaolule.
• Radoonisisaldus Haapsalu linna pinnastes ulatub madalast kõrgeni (<10-100 kBq/m3).
Aladel, kus radooni sisaldus pinnaseõhus on kõrge (alates 50 kBq/m3) ning sellega piirnevatel
normaalse radoonisisaldusega (30-50 kBq/m3) aladel tuleb teha detailsemad radooniriski
uuringud enne elamute ja ühiskondlike hoonete projekteerimist ning vajadusel rakendada
radoonikaitse meetmeid. Alternatiivina uuringutele on võimalik rakendada
radoonikaitsemeetmeid ka ennetavalt. Sellega saab ennetada/leevendada radoonist
tulenevaid ebasoodsaid mõjusid inimese tervisele. Soovitav on nendel aladel kontrollida
radoonitaset ka olemasolevates hoonetes, kus inimesed viibivad pikemaajaliselt ning samuti
84 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/108102019004
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 117 / 128
juhtudel, kui kavandatakse olemasoleva hoone kasutusotstarbe muutmist elamuks ja teiseks
samaotstarbeliseks kasutuseks või ühiskondlikuks hooneks.
• Koostatav ÜP arvestab nii olemasolevate puhkealadega kui ka soodustab uute
puhkeotstarbeliste alade tekkimist. Puhkealadele erinevate maakasutuse juhtotstarvete
määramine (vähem ja rohkem looduslikud) aitab tagada kasutajatele mitmekesised vaba aja
veetmise võimalused ning arvestab erinevate elanikkonnagruppide vajadustega. Uute
jalgratta- ja jalgteede marsruutide kavandamine ja sõiduteede võrgustiku parendamine
aitavad parandada puhkealade kättesaadavust ja ligipääsuvõimalusi. Paralepa ja Valgevälja
metsade kohaliku kaitse alla võtmisega tagatakse kohalike elanike jaoks oluliste loodus- ja
puhkealade säilimine ja kaitse, millel on pikaajaline positiivne mõju.
• Haapsalu linna sõiduteede võrgustik on suuresti välja kujunenud ning olulist parandamist ei
vaja, välja arvatud mõned probleemsed kohad asulates ning liiklemine Rohuküla sadamasse,
mis olemasolevas olukorras kulgeb läbi tiheasustusalade, sh elamualade). Murekohtade
lahendamiseks nähakse ette uusi teelõike ning Rohuküla sadamasse suunduva liikluse
ümbersuunamiseks perspektiivsed ümbersõidud. ÜP-ga markeeritakse ka vajadus Noarootsi
püsiühenduse rajamiseks. Inimese tervise ja heaolu seisukohast on kavandataval positiivne
mõju, kuna vähenevad nii liiklusest lähtuvad häiringud, paraneb liiklemise mugavus ning
ohutus.
Uute jalgratta- ja jalgteede kavandamisel on otsene positiivne mõju liiklusohutusele ja
inimese heaolule, kuna sellega parandatakse olemasolevat võrgustikku (muutub
terviklikumaks), lahendatakse paiguti ära täna täielikult puuduvad ühendused, paraneb
erinevate sihtkohtade ja teenuste (sh puhkealade) kättesaadavus ning mitmekesistuvad
liikumisvõimalused.
• ÜP lahenduse koostamisel on arvestatud Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi
koridoriga, sh maakasutus- ja ehitustingimuste seadmisel. Samuti on arvestatud raudtee
toimimiseks vajaliku taristu – kohalike peatuste, parklate ning ülekäikude – asukohtadega.
Ulatuslikke maakasutuse muudatusi raudteerassiga piirnevatel aladel ei ole kavandatud.
Raudtee rajamine toimub vastavate tegevuslubade (projekteerimistingimused, ehitusluba)
alusel, mille koostamse käigus tuleb hinnata kavandatava tegevuse keskkonnamõju.
• ÜP arvestab olemasolevate sadamatega, sealjuures perspektiivis nende võimaliku
laienemisega või sadamateenustele täiendavate teenuste lisandumisega. ÜP-ga nähakse ette
ka mitmeid uusi võimalikke väikesadamaid. Sadamate rajamine, laiendamine ja
rekonstrueerimine toimub detailplaneeringu ja vastavate tegevuslubade (keskkonnaluba vee
erikasutuseks, ehitusluba) alusel, mille menetluse käigus tuleb hinnata ka kavandatava
tegevuse keskkonnamõju. Sadamate arendamine toimub eeldatavalt etappide kaupa lähtuvalt
konkreetsest vajadusest. Rohuküla sadama arendamise ja laiendamise juures tuleb arvestada
keskkonnamõju leevendamise ja reostuse (võimalik ehitamisel ja kasutamisel tekkiv)
likvideerimise nõuetega, pöörata tähelepanu mürahäiringu vältimisele või vähendamisele ning
vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele. Rohuküla sadama arendamine suurendab
piirkonna atraktiivsust puhkajate hulgas, aga toob kaasa ka liiklusvoogude suurenemise.
Väikesadamate arendamise projektide osa peaks olema juurdepääsude rajamine, vajadusel
olemasolevate teede rekonstrueerimine ja tolmuvabaks muutmine, parkimiskohtade,
jäätmekäitlussüsteemi ja WC-de kasutusvõimaluste läbimõtlemine koostöös kohaliku
kogukonnaga.
• Sademevee ärajuhtimisel tuleb kasutada säästlikke ärajuhtimissüsteeme, mille eesmärgiks
on jäljendada looduslikke protsesse, eemaldada võimalikud saasteained nende tekkekohas ja
vähendada sademevee kiiret jõudmist kanalisatsiooni. Olukorras, kus kliimamuutuste tõttu on
sademete hulk kasvutrendis, on esmatähtis kokku kogutava sademevee hulga piiramine.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 118 / 128
Hoiduda tuleb kõvakattega, vett mitte läbilaskvate pindade rajamisest. Sademevee
ärajuhtimissüsteemidel on oluline osa ka üleujutuse ohuga aladel riskide maandamisel.
• Soojavarustuse osas tuleb tähelepanu pöörata hoonete energiatõhususe parandamisele ning
pidada silmas taastuvenergeetika eesmärke ja sellest johtuvalt arendada lokaalseid
küttelahendusi, mis põhinevad taastuvatel energiaallikatel.
ÜP-ga on kavandatud Haapsalu linna kui asutusüksusesse perspektiivse koostootmisjaama
asukoht (Tööstuse tänava ääres). Arvestada tuleb asjaoluga, et koostootmisjaam võib
põhjustada keskkonnahäiringuid nagu müra ja õhusaaste, mis peavad jääma seadusandlike
normide piiridesse. Kui see on tagatud, on asukoht koostootmisjaama rajamiseks sobilik.
• Uusi elektriühendusi või alajaamu ÜP-ga ei kavandata. Uute ühenduste rajamisel vajadusel
on soovitav kaaluda nende asendamist õhuliinide asemel maakaabelliinidega.
Elektripaigaldiste ja elektriliinide läheduses tuleb tegevuse kavandamisel silmas pidada
ehitisele kehtestatud kaitsevööndit ja selle ulatust ning kaitsevööndist tulenevaid keelde ja
piiranguid.
• ÜP-s kajastavate tuletõrje veevõtukohtade osas tuleb tagada, et need on tehniliselt korras,
aastaringselt ligipääsetavad ning neis on pidevalt tagatud piisav veekogus või vooluhulk
tulekahju kustutamiseks. Kui tuletõrje veevarustuseks määratud veevõtukohtade seisund ei
ole teada, tuleb see üle vaadata, et anda hinnang kasutatavusele. Edaspidi on soovitav jälgida,
et igas külas või väiksemate külade puhul naaberkülaga kahe peale oleks olemas vähemalt
üks ligipääsetav koht vee võtmiseks. Tähelepanu tuleb pöörata ka suvilapiirkondadele, et ka
seal oleks tõhusa päästevõimekuse tagamiseks olemas võimalus tuletõrjevee saamiseks.
• ÜP soodustab taastuvenergeetika arendamist – määratakse võimalike perspektiivsete
päikeseparkide asukohad, koostootmisjaama asukoht ning tingimused taastuvenergeetika
arendamiseks. Mistahes taastuvenergeetika lahenduse kavandamisel, sh asukohavalikul tuleb
arvestada keskkonnast tulenevate piirangute ja väärtustega, inimese tervise ja naabrite
heaolu tagamise ning riigikaitseliste piirangutega.
• Konkreetseid jäätmekäitluskohti ning jäätmekäitluse maa-ala juhtotstarbeid ÜP-ga ei
kavandata. Edaspidi on jäätmekäitlusobjekte võimalik kavandada tootmise maa-ala
juhtotstarbega aladele. Igasuguse uue jäätmekäitluskoha rajamise ja kasutamisega ei tohi
kaasneda olulist negatiivset mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele ning olulisi häiringuid
ümberkaudsetele aladele müra, õhusaaste ja lõhnahäiringute näol.
• Haapsalu linna territooriumil asub likvideerimata/osaliselt likvideeritud jääkreostusobjekte.
Neist ühe (Haapsalu naftabaasi) alale on planeeritud tootmis- ja segafunktsiooniga maa-alad.
Tegemist on reostunud pinnasega alaga, kus reostuse likvideerimine on teadaolevalt pooleli.
Jääkreostusega hõlmatud aladel tuleb tegevuste planeerimisel arvestada, et uusi tegevusi ei
ole lubatud arendada enne, kui reostus on nõuetekohaselt likvideeritud. Sõltuvalt kavandatava
tegevuse iseloomust tuleb likvideerida jääkreostus nii, et saasteainete sisaldused vastavad kas
elamu- või toomismaale kehtestatud piirväärtustele. Reostuse likvideerimisel tuleb juhinduda
õigusaktides sätestatud nõuetest.
• Olemasolevate ohtlike ettevõtete ohualadesse planeeritakse ÜP-ga maakasutuse muudatusi
elamualade laiendamist, olemasolevate ärimaade laiendamist, segafunktsiooniga maa-alasid
ning määratakse puhkeala maakasutuse juhtotstarve. Maakasutuse planeerimisel ja ehitiste
projekteerimisel ohtlike käitiste mõjualasse tuleb juhinduda kemikaaliseadusega kehtestatud
erinõuetest. Ohtliku ettevõtte ohuala I ja II tsooni (eriti ohtlikku ja väga ohtlikku alasse) ei
tohi lubada suuri elamurajoone, teatud tüüpi ühiskondlikke hooneid (tervishoiu- ja
hoolekandeasutused, lasteasutused, haridusasutused) ning suuremale hulgale inimestele
mõeldud majutus-, toitlustus- ja kaubandusasutusi ning meelelahutusasutusi, spordirajatisi ja
puhkealasid.
• ÜP-ga kavandatakse maakasutuse muudatusi ka Haapsalu linna üleujutusala
riskipiirkonda. See ei ole välistatud ning Haapsalu üleujutusala riskipiirkonnas olemasolevat
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 119 / 128
maakasutust, tegevusi ning piirkonna jätkusuutlikku arengut silmas pidades ei ole välistamine
ka mõistlik. Üleujutusohu riskipiirkonda maakasutuse kavandamisel tuleb arvestada
üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavas sätestatud meetmetega. Riskipiirkonda
ehitiste kavandamisel tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid üleujutusest põhjustatud
kahjude ennetamiseks/leevendamiseks. Meetmete rakendamise kohustus lasub ehitise
kavandajal.
• ÜP-ga on määratud korduvalt üleujutatava ala piir hajaasustuses ning arvestatud sellega
maakasutuse kavandamisel. Maakasutuse muudatusi korduvalt üleujutatavale alale ei
kavandata. Kuna ÜP kohaselt on edaspidi võimalik kavandada tegevusi ka juhtotstarbeta
aladele, siis tuleb korduvalt üleujutatava ala piiri silmas pidada ka edaspidi ja seal ehitamist
vältida. Alale ehitamine peaks olema lubatud vaid väga põhjendatud juhtudel erandkorras,
sealjuures rakendades kõiki asjakohaseid meetmeid ehitise kaitseks üleujutuste eest.
Haapsalu linnas kui asutusüksuses ei ole korduvalt üleujutatava ala piiri määratud, kuna
üleujutusest tingitud meetmete rakendamise ainsaks lahenduseks ei saa olla
ehituskeeluvööndi kehtestamine - kohaldada tuleb meetmeid üleujutuse leevendamiseks ja
selle mõjudega arvestamiseks.
• ÜP koostamisel on arvestatud võimalike kliimamuutustega läbi maakasutuse kavandamise
ning maakasutus- ja ehitustingimuste. Planeerimise meetmed on aga vaid üks osa
kliimamuutustega kohanemise meetmetest. Planeerimise meetmetega on neid võimalik
leevendada, kuid mitte täielikult kõrvaldada. Kliimamuutustega toimetulek sõltub muuhulgas
sotsiaalmajanduslikest protsessidest, tehnilisest ja sotsiaalsest taristust, omavalitsusüksuse
haldusvõimekusest, indiviidide teadlikkusest kliimamuutustest ning võimekusest ja
võimalustest nendega arvestamisel.
• Kiltsi külas asuva Lääne maleva õppe- ja tagalakeskuse (riigikaitselise ehitise)
piiranguvööndisse planeeritakse ÜP-ga segafunktsiooniga maa-ala juhtotstarvet.
Riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse püstitatav ehitis või piiranguvööndis asuva ehitise
laiendamine või ümberehitamine ei tohi vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet ja
suurendada ohtu riigikaitselisele ehitisele. Ohtu ja töövõimet hindab Kaitseministeerium.85
Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimise ja leevendamise meetmed ning
seiremeetmed
KSH läbiviimisel kavandati erinevate valdkondade lõikes keskkonnameetmed (KSH aruande ptk 10)
olulise negatiivse keskkonnamõju ennetamiseks ja leevendamiseks. Olemuselt on need pigem
suunised edasiste tegevuste kavandamiseks, et ära hoida olulise negatiivse keskkonnamõju
tekkimist.
KSH käigus töötati välja ka meetmed keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidevaks
jälgimiseks, mille eesmärgiks on teha varakult kindlaks, kas ÜP elluviimisega kaasneb oluline
negatiivne keskkonnamõju ning vajadusel rakendada ebasoodsat keskkonnamõju vältivaid ja
leevendavaid meetmeid (seiremeetmed, toodud KSH aruande ptk-s 11).
85 Keskkonnaministri 26.06.2015 määrus nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015014?leiaKehtiv
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 120 / 128
Ruumiline planeerimine loob eeldused Haapsalu linna arendamiseks kokkulepitud
raamides ja tingimustel, kuid ressursid tegevuse elluviimiseks tuleb leida tuginedes ÜP-
le, asjakohastele arengudokumentidele ning poliitilistele kokkulepetele.
Üldplaneeringule KSH hindamise tulemusena koostatud olulise ebasoodsa keskkonnamõju
vältimiseks ja leevendamiseks kavandatavad meetmed kajastuvad Haapsalu linna üldplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükis 9.
Olulise keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmetega on täiendatud
üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse juhtotstarvete, väärtuste ja piirangute ning taristu
arendamisega kaasnevate tegevuste maakasutus- ja ehitustingimusi.
Leevendusmeetmed, mis planeeringu koostaja hinnangul on pigem suunised edasise tegevuse
kavandamiseks, et ära hoida olulise ebasoodsa keskkonnamõju tekkimist üldplaneeringu
rakendamisel, üldplaneeringu seletuskirjas ei dubleerita.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 121 / 128
8. Olulise kesskonnamõju seireks kavandatud
meetmed ja mõõdetavad indikaatorid
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 42 lg 10 järgi on
seiremeetmete eesmärk teha varakult kindlaks, kas strateegilise planeerimisdokumendi
elluviimisega kaasneb oluline keskkonnamõju, ning rakendada ebasoodsat keskkonnamõju vältivaid
ja leevendavaid meetmeid. KeHJS-e § 42 lg 11 ja 12 järgi on koos strateegilise
planeerimisdokumendiga kehtestatud seiremeetmed strateegilise planeerimis-dokumendi elluviijale
järgimiseks kohustuslikud86. Seirel võib kasutada olemasolevat keskkonnaseiresüsteemi või
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju jälgimiseks kavandatud
seiret. Seire võib toimuda ühe või mitme strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatud
tegevuse raames.
KSH rõhutab eelkõige neid elemente, mis on ebamäärased, et otsuste tegijad oleksid teadlikud
riskidest, mis kaasnevad teatud poliitika edasiarendamise või mittearendamisega. Et riski
vähendada, peaks toimuma pidev arengustrateegia ülevaatamine, mis hindaks tulemusi võrreldes
varasemate eelduste ja eesmärkidega, et ebaõigeid otsuseid saaks ümber muuta nii ruttu kui
võimalik.
Seiratavaid keskkonnanäitajaid määratakse ka õigusaktide alusel peamiselt keskkonnalubadega.
Seiremeetmeid kavandatakse samuti mitmete tegevuste puhul, mis lähtuvad erinevatest
strateegilise planeerimise dokumentidest (näiteks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (ÜVK)
arengukava, kaitsekorralduskava jms). Mõõdetavate indikaatorite loetelu sõltub konkreetsetest
kavandatavatest seiremeetmetest (seirekavast).
Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab
keskkonnavaatlusi, vaatlusandmete kogumist, töötlemist ja säilitamist, vaatlustulemuste
analüüsimist ning muutuste prognoosimist.87
Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab keskkonnaseiret talle seadusega pandud ülesannete
täitmiseks või oma töö korraldamiseks. Keskkonnaseire programmi täitmise ja selle alusel
kogutavate keskkonnaseire andmete töötlemise ja säilitamise korra kehtestab kohaliku omavalitsuse
üksus, arvestades riikliku keskkonnaseire kohta sätestatud nõudeid.
Arvestades planeeringutega kavandatava tegevuse mõju Haapsalu linna keskkonna kujundamisel,
vajadusega tagada tervislik ja elanike ootustele vastav ümbritseva ja sotsiaalse keskkonna seisund
ning omavalitsuse töö paremaks korraldamiseks soovitame lülitada keskkonnaseire programmi
ruumilise planeerimise seire indikaatorid ja nende analüüsi.
Üldplaneeringu (ÜP) elluviimisega kaasneva tegevuse mõjude mõõtmiseks on soovitav rakendada
järgmisi indikaatoreid:
• naabrussuhetel ja avalikul huvil põhinevate vastuväidete arv detailplaneeringute (DP)
menetlemisel, neist rahuldamata jäänud vastuväidete osakaal;
• ÜP-d muutvate DP-de osakaal;
• rohealade pindala muutumine absoluutsuuruses ja elaniku kohta;
• ülenormatiivse müraga piirkonna suurus, seal elavate elanike arv ja osakaal;
• keskmine elamukruntide suurus piirkonnas;
86 Üldplaneeringu Lisa 4 Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ptk 10 (KeHJS § 42 lg 11 kohaselt strateegilise planeerimisdokumendi kehtestatav osa). 87 Keskkonnaseire seaduse § 2 lg 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072017027?leiaKehtiv
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 122 / 128
• kortermajades elavate elanike osakaal;
• linna läbivate ja linnast lähtuvate liiklusvoogude suhe;
• kergliiklusteedega varustatus (meetrit elaniku kohta);
• ühistranspordi kasutajate osakaal;
• laste koolitee: jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga, autoga, muu – osakaal;
• eramootorsõidukitega tehtud sõitude osakaal.
Mõõtmise sagedus: üks kord aastas.
Oluline keskkonnaseire rakendus kohaliku omavalitsuse tasandil on kehtestatud planeeringute
regulaarne ülevaatamine vastavalt PlanS-i § 4 lõike 2 punktile 6 ning ÜP puhul vastavalt §-le 92.
ÜP ülevaatamisega selgitatakse välja ja vaadatakse üle (PlanS § 92 lg 2):
• planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;
• planeeringu vastavus käesoleva seaduse eesmärgile;
• planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja
looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused;
• planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus;
• kehtivad DP-d, et tagada nende vastavus ÜP-le, ning vajaduse korral algatatakse nende
muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus;
• muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused.
Seda ülesannet/kohustust tuleb käsitleda võimalusena analüüsida planeeringute elluviimisega
kaasnevaid mõjusid ja kavandada ilmnenud ebakõladele uute planeeringutega leevendavaid
meetmeid.
Sagedus: KOV-i valimisperiood.
Linnavalitsusel tuleks kaaluda korra kehtestamist, millega ÜP-d muutva DP menetlemisel
rakendatakse kohustuslikke leevendavaid meetmeid lähikonnas, et tagada ÜP-ga seatud põhimõtete
ja eesmärkide saavutamise võimalus.
Lisaks sellele on Haapsalu linna ÜP realiseerimise seisukohalt oluline tagada nende seiremeetmete
rakendamine, mida kavandatakse:
• ettevõtetele keskkonnalubade väljastamisel;
• veekogude valgalade kaitseks;
• kaitsealade kaitsekorralduskavadega;
• teiste, ÜP lahendusega kooskõlas olevate kavade, planeeringute ja projektide
realiseerimiseks.
Haapsalu linna ÜP elluviimisega kaasneva keskkonnamõju seire tuleks ühitada naabervaldades
rakendatava analoogse regionaalse seiresüsteemiga, et saada omavahel võrreldavaid andmeid.
Oluline on ka Haapsalu linna erinevate strateegilise (sh ruumilise) planeerimise dokumentide KSH-
des kavandatud seiremeetmete ja mõõdetavate indikaatorite omavaheline kooskõla.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 123 / 128
9. Mõisted
Abihoone on krundil paiknevat põhihoonet teenindav hoone (saun, garaaž, kuur, katlamaja,
pesuköök, töökoda, ateljee vms), mis ei ole talukompleksi kuuluv põllumajanduslik tootmishoone ja
mis on põhihoonega võrreldes mahuliselt oluliselt väiksem. Abihoonete hulka kuuluvad ka kuni 20
m² ehitisealuse pinnaga väikehooned.
Asustusstruktuur on piirkonnale iseloomulik väljakujunenud asustuse paiknemine. Asustuse
iseloomu mõjutavad looduslikud, ajaloolis-kultuurilised ja transpordigeograafilised tegurid.
Avalik huvi on huvi, mis väljendub riigile või omavalitsusele pandud ülesannete täitmises, sh
juurdepääsude tagamine avalikele teedele, juurdepääsude tagamine kallasradadele, hariduse
edendamine, jäätmemajanduse korraldamine, riigimetsade kasutamine ja säilitamine
puhkeotstarbel, asula kaitseks, vmt seaduses sätestatud ülesanne.
Avalik ruum on keskkond või koht, mis on piiranguteta ligipääsetav kõigile kasutajatele. See on
oluline inimestevahelise suhtluse keskkond ning aitab kaasa kogukonnatunde tekkimisele ja
olemasolule. Avalikuks ruumiks on näiteks väljak, külaplats, turg, kauplus, park, tänav,
raamatukogu, matkarada jms.
Avaliku ruumi kvaliteet väljendub avaliku ruumi omadustes, mis muudavad selle atraktiivseks,
tervislikuks, ligitõmbavaks, mitmekesiseks, kasutajasõbralikuks ja turvaliseks. Avalikku ruumi
planeerides peab arvestama väga erinevate kasutajatega ning looma eeldused võimalikult
mitmekesiste tegevuste jaoks.
Ehitisealune pind näitab hoone või rajatise alla jäävat pinda ruutmeetrites. See saadakse ehitise
maapealse ja maa-aluse osa projektsioonina horisontaaltasapinnal. Mõiste on täpsemalt lahti
kirjutatud määruses, kus on täpsustatud, millised hoone osad peavad ehitisealuse pinna hulka
kuuluma ja millised mitte. Maksimaalne ehitisealune pind antakse kõigi krundile kavandatud hoonete
(vajadusel ka rajatiste) kohta kokku.
Elamuühik on 1 leibkonna jaoks mõeldud eluruum. Üksikelamus 1 elamuühik, kaksikelamul 2,
kortermajal või ridaelamul vastavalt korterite või bokside arvule.
Endise aiandusühistu maa on nõukogudeaegsele aianduskooperatiivile maaeraldusega
köögiviljakasvatuseks või aianduseks kasutada antud õue-aiamaade maa-ala. Õue-aiamaale võis
ehitada ka hooajaliseks kasutamiseks mõeldud suvila. Isikud kes omasid suvilat, võisid maareformi
käigus krundi erastada elamumaana.
Energiapuistu on lühikese raieringiga (aeg uuendusraiest järgmise uuendusraieni) lehtpuupuistu,
mille eesmärk on anda biomassi.
Haapsalu linnastu on käesoleva üldplaneeringu mõistes Haapsalu linn kui asustusüksus koos
Uuemõisa ja Paralepa alevikega, mis moodustavad ühtse ruumilise terviku.
Hoone kõrgus on hoonet ümbritseva olemasoleva maapinna keskmise kõrguse ja hoone
katuseharja või parapeti kõrguste vahe. Hoone kõrguse võib detailplaneeringus määrata ka
absoluutse kõrgusena merepinnast, millisel juhul peab hoone kõrgus mahtuma absoluutkõrguse
piirangu sisse.
Hoonestuslaad on piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis võib seisneda hoone
kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete paiknemises üksteise suhtes või krundil.
Hoonestustihedus on hoonete maapealse suletud brutopinna suhe maa-ala pindalasse. Maa-ala on
hoonestatava katastriüksuse piirist 100 m raadiusesse jäävate katastriüksuste ala.
Hoonestustiheduse arvestusse kaasatakse katastriüksused, milles pindalast üle 50% jääb 100 m
raadiusesse ja mille maakasutuse sihtotstarve ühtib üle 50% ulatuses kavandatava sihtotstarbega
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 124 / 128
Ilmekas vaatekoht on Lääne maakonnaplaneeringuga kavandatud ilusa vaatega (vaade kaunile
maastikule, merele, linnapanoraamile vms) koht maastikul või mererannas, kust avanev
looduskaunis vaade vajab säilitamist.
Ilmekas teelõik on Lääne maakonnaplaneeringuga planeeritud väärtuslikule maastikule jääv
teelõik, millelt avanevaid loodusvaateid on maastike arvamisel väärtuslike maastike hulka
väärtustatud ja mis vajavad säilitamist.
Inimmõõde planeerimises on inimese vajadustele keskenduv ruumilahenduse kavandamine, mille
juures arvestatakse inimeste taju, liikumise, huvide ja käitumisega, ning elanikud on kaasatud oma
elukeskkonna arendamisse. Inimmõõtmeline välisruum on kvaliteetne ja turvaline, soodustab jalgsi
või rattaga liikumist, väärtustab ruumi sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone ning soodustab
kogukondlikku tegevust ja suhtlemist.
Jalgratta- ja jalgtee on jalgrattaga, kergliikuriga, pisimopeediga, robotliikuriga ja jalakäija
liiklemiseks ettenähtud tee või teeosa, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Sõiduteega teede
ristmikul on jalgratta- ja jalgtee sõidutee osa.88
Keskkonnahäiring89 (häiring) on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju
keskkonnale, sh keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või
kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist
normi või mis on arvulise normiga reguleerimata.
Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus.
Kogukonnamets ehk kodumets on avalikult kasutatav (riigi või munitsipaalomandis olev)
asulalähedane mets, rannamets, puhke- ja virgestusmets, asula kaitsefunktsiooniga mets,
matkaradadega mets või muu olulise puutumusega metsaala, mille suhtes on elanikkonnal
kujunenud kindlad ja selged kultuurilised ja sotsiaalsed sidemed.
Kompaktse asustusega ala on asustus- ehk rahvastikutihedusel põhinev piirkond, kus rahvastiku
tihedus on ümbritsevatest aladest tihedam.
Kompaktse hoonestusega ala on hoonestustihedusel põhinev piirkond, kus hooned paiknevad
üksteisele lähemal kui ümbritsevatel aladel.
Krundi täisehitusprotsent näitab, kui suur osa krundist võib hoonete alla jääda. Arvutuse aluseks
on kõigi krundile kavandatavate hoonete ehitisealuste pindade summa suhe krundi pindalasse
(protsentides). Tehtes ei võeta arvesse hoone korruselisust ning tulemus illustreerib hoone alla jääva
pinna suhet krundi suurusesse. Kui täisehituse protsent on näiteks 100%, on kogu krunt hoonega
kaetud, kui aga 50%, siis on hoone alla jääv pind pool krundi suurusest.
Kõrgendatud avaliku huviga ala (KAH ala) on riigimets, mis asub asulate lähedal või mida
inimesed aktiivselt kasutavad90.
Lauter on paadi veeskamiseks sobiv koht, mis on kividest puhastatud. Lautri rajamise lubatavust
reguleerib seadus.
Oluline ruumiline mõju91 on mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood,
saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise
kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt.
Ohtlik puu on vanusest või vigastusest põhjustatuna murdumisohus puu, puuharu või -oks, mis
võib murdumisel ohustada inimesi, hooneid, teisi puid või iseennast.
88 Definitsioon tugineb Liiklusseadusele 89 Definitsioon vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seadusele. 90 Definitsioon RMK veebilehelt https://www.rmk.ee/et 91 Definitsioon tugineb Planeerimisseadusele.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 125 / 128
Planeeringulahendus on planeeringuala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, mis elluviimisel
võimaldab planeeringuga kavandatud maa ja ehitiste sihtotstarbelist kasutamist planeeringuga
määratud maakasutus- ja ehitustingimustest kinnipidamisel.
Puhtpuistu on selline puistu, kus enamuspuuliik moodustab rohkem kui 90% puistu elusate puude
mahust.
Põhihoone on hoone, mille peamine kasutusotstarve on määratud kehtestatud planeeringus
vastavalt krundi kasutamise sihtotstarbele.
Põlispuu on liigile omasest keskmisest kõrgema vanusega või bioloogilise ja/või kultuuriloolise
tähtsusega nii kodumaist päritolu kui ka võõrliigist puu, mis on paiga peamine side minevikuga.
Põllumaa on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus
külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.
Pärandkultuur Maa-ameti kaardirakendus mõistetakse pärandkultuuri all antud andmebaasi
tähenduses eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad
mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale.
Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes.
Hoida saab seda, millest teatakse ja mida väärtustatakse. Pärandkultuuri objektide asukohast
teavitamine ja teadaoleva taustainfo jagamine on pärandkultuuri kaardirakenduse peamine eesmärk.
Roheala on loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkatteta ala.92
Rohekoridor ehk ribastruktuur on tugialasid ühendav rohevõrgustiku element. Koridor on tugialaga
võrreldes vähem massiivne ja kompaktne ning ajas kiiremini muutuv või muudetav.
Rohetaristu on ökoloogiliselt toimiv võrgustik, mis ühendab looduslikke ja poollooduslikke alasid.
Rohevõrgustik ehk ökoloogiline võrgustik, mis on planeerimisel kõige selgemini ja lihtsamini
eristatav kui nn roheluse domineerimisega ala. Rohevõrgustikku hulka on kaasatud lisaks
siseveekogud ja Väinameri (sinivõrgustik) ning loodusliku ilmega avamaastikud.
Rohumaa on peamiselt rohttaimedega kaetud ala.
Suurtootmine on tootmistegevus, millega kaasnevad transpordivood, saasteainete hulk,
külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus tootmise asukohas
erinevad piirkonna tavapärasest oluliselt ning selliselt, et häiringud ulatuvad naaberaladele.
Supluskoht on veekogu või selle osa, mida kasutatakse suplemiseks ja sellega piirnevat maismaa
osa, mis on tähistatud üldsusele arusaadavalt.
Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa
majandamiseks.93
Terviktee – terviktee on katkematu ning algab ja lõpeb teisel tervikteel või tupikuga, mille lõpus on
ümberpööramise võimalus.
Tiheasustusala – linnas ja alevis ning alevikus ja külas selgelt piiritletav kompaktse asustuse ja
hoonestusega ala. Tiheasustusalasid iseloomustab enim mitmekesisus – erinevate eluvaldkondade
kooseksisteerimine ruumis, hoonete ja asustuse tihedus, valdavalt kesksete võrkude olemasolu või
nende rajamine pikas perspektiivis.
Tugiala (varem kasutati mõistet tuumala) on rohevõrgustiku ruumielement. Piirkond, millele
süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialadel paiknevad rohevõrgustiku süsteemi
seisukohalt kõige olulisemad elemendid nagu kaitsealad, loodus- ja keskkonnakaitseliselt
väärtustatud alad, suured looduslikud alad jm.
92 Definitsioon tugineb Planeerimisseadusele. 93 Definitsioon tugineb Metsaseadusele.
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 126 / 128
Tundlikud alad – alad, kus on ette nähtud tegevused, mis eeldavad oluliste häiringute mitte
esinemist. Nt elamud, puhkealad, ühiskondlikud alad jms.
Tuulepark94 on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga
ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.
Täiemahuline korrus on maapealne korrus, mis ei ole katusekorrus ning kus puuduvad
kaldseintega ruumid.
Uuendusraie on metsakasvatuse eesmärgil tehtav raie.
Uushoonestusala on hajaasustuses asuv ala, mis on ette nähtud elamuehituseks. Alale kehtivad
uushoonestusaladele seatud ehitustingimused (vt ptk 2.4.), mis lubavad kompaktsemat hoonestust
kui mujal hajaasustuses. Valdavalt on tegu aladega, millel on (osaliselt) kehtestatud detailplaneering
elamuala ehituseks.
Väiketuulik95 on tuulik kogukõrgusega kuni 30 m ning tegu on seadmega, mis muundab
tuuleenergia elektrienergiaks tarbijate vahetus läheduses.
Õueala – elamust ja kõrvalehitistest koosnev hooneterühm koos nende vahel ja ümber asuva maa-
alaga, mis harilikult on piiratud aiaga. Õueala on määratud vastava kõlviku ulatuses Eesti Põhikaardil
või detailplaneeringuga. Õueala on vajalik seal asuvate hoonete teenindamiseks ning seal võivad
paikneda teed, platsid, haljasalad ja muud lagedad alad.
94 Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määrus nr 184 „Võrgueeskiri”. 95 http://www.tuuleenergia.ee/vaiketuulikud/mis-on-vaiketuulik/
Haapsalu linna üldplaneering 2030+
Seletuskiri
HAAPSALU LINNAVALITSUS 127 / 128