Haapsalu linna üldplaneering 2030+ - Läänemaa

From: Sent: To: Cc: Subject: Ed: Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Saatja: From: Helen Rammu <[email protected]> Sent: Tuesday, February 27, 2024 11:25 AM To: MTÜ Roheline Läänemaa <[email protected]>; Jürgen Kusmin <[email protected]> Cc: Urve Pill <[email protected]> Subject: Haapsalu linna üldplaneering 2030+ Tere! Haapsalu linna üldplaneeringu menetlus on veninud seoses Haapsalu Linnavalitsuse ja Keskkonnaame vahelise vaidega üldplaneeringuga ehituskeeluvööndite vähendamise küsimustes. Seetõu läheb veel mitu kuud kuniks Haapsalu Linnavalitsus saab esitada üldplaneeringu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse riiklikku järelevalvesse. Üldplaneeringu avalikul arutelul jäi osaliselt lahenduseta MTÜ Roheline Läänemaa vastuväide raiengimuste osas RMK hallatavatel KAH aladel, väärtuslikel maaskel ja rohelise võrgusku aladel. RMK poolset lahendamata vastuväidet avalikul arutelul ei jäänud, kuid RMK soovis oma lõpliku seisukoha üldplaneeringule anda üldplaneeringu järelevalvemenetluses. RMK seisukoht sõltub MTÜ Roheline Läänemaa vastuväidete lahendusest. Käesolevaga edastan Teile teadmiseks Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ avaliku arutelu järgselt täiendatud versiooni. Metsade majandamise küsimuses tõenäoliselt rohkem täpsustusi üldplaneeringu seletuskirja ei tehta. Selle seletuskirja versiooni alusel saate ee valmistada seisukohad, mida tulevases järelevalvemenetluses esitada. Linnavalitsus käesolevale meilile kirjalikku tagasisidet uute või täiendatud eepanekutega ei oota. Järelevalvemenetluses käsitletakse vaid neid arvamusi (eepanekud, vastuväited), millised esita tähtaegselt üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal. Samas aga on võimalik täiendatud seletuskirja ja kaardimaterjali põhjal MTÜ-l Roheline Läänemaa otsustada ja anda linnavalitsusele tagasisidet, kas soovite oma vastuväidete juurde jääda või vastuväidetest loobuda. Sellest tagasisidest sõltub ka RMK seisukoht. Haapsalu linna üldplaneeringu avaliku arutelu protokollid on lisatud Haapsalu Linnavolikogu Planeeringu- ja kommunaalkomisjoni protokolli juures. Samu on protokollid käesaadavad Haapsalu linna veebilehelt - hps://www.haapsalu.ee/uldplaneering Üldplaneeringu Haapsalu Linnavolikogu poolt 29.06.2023. a. vastu võetud ja avalikustatud versioon on Haapsalu linna veebilehel - hps://www.haapsalu.ee/uldplaneering Üldplaneeringu interakivne kaardirakendus ei ole hetkel enam vastu võetud üldplaneeringu dokumende juures, sest see on seoses täpsustuste sisse viimisega ajas muutunud. Üldplaneeringu joonised .pdf kujul on Haapsalu linna veebilehel vastu võetud üldplaneeringu seisuga. Üldplaneeringu interakivse kaardirakendusega saab siiski avalikult tutvuda, kuid teisel aadressi - hps://gis.haapsalu.ee/yp/. ÜP avaliku väljapaneku protokollidele ja täiendatud seletuskirjale vastavad täpsustused on kaardirakendusse kantud. Vastuväidetest loobumise korral palume MTÜ-lt Roheline Läänemaa tagasisidet 30 päeva jooksul. Lugupidamisega Helen Rammu Haapsalu Linnavalitsus Aselinnapea e-post: [email protected] telefon: 4724447 mob: +372 529 1959

HAAPSALU LINNAVALITSUS

Töö number: 2019_0047

Tellija Haapsalu Linnavalitsus

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 1 / 128

Algatamine: Haapsalu Linnavolikogu 28.09.2018 otsus nr 86

Lähteseisukohad: 11.2019

Töörühmad: 12.2019 – 12.2022

Mõttenope: 26.10. – 25.11.2019

Eelnõu avalik väljapanek: 15.07.2021 – 13.08.2021

Eelnõu avalikud arutelud: 02.09.2021 Ridala Põhikoolis ja 03.09.2021 Haapsalu Linnavalitsuses

Kooskõlastamine: 01.2023 – 02.2023

Vastuvõtmine: 06.2023

Avalik väljapanek: 07.-08.2023

Avalikud arutelud:

Ehituskeeluvööndi vähendamine:

Kehtestamine:

SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected]

www.skpk.ee

Esikaane foto: Markus Sein

25.10.2023 ja 26.10.2023

18.01.2024

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 2 / 128

Sisukord

Sissejuhatus ..................................................................................................................... 5

Planeeringu koostajad ...................................................................................................... 6

1. Visioon ja ruumilise arengu eesmärgid......................................................................... 7

1.1. Haapsalu linna visioon ja arengueesmärgid ...................................................................... 7

1.2. Asustuse arengueesmärgid ............................................................................................ 8

1.2.1. Haapsalu linnastu ruumilised arengueesmärgid .............................................................. 8

1.2.2. Haapsalu linna hajaasustatud piirkonna arengueesmärgid .............................................. 10

1.3. Taristu arengueesmärgid .............................................................................................. 10

1.4. Ettevõtluse arengueesmärgid ........................................................................................ 12

1.5. Loodus- ja kultuurikeskkonna säilitamine ja arengueesmärgid ........................................... 12

2. Maakasutus- ja ehitustingimused ............................................................................... 14

2.1. Tiheasustusalad ........................................................................................................... 15

2.2. Hajaasustusala ............................................................................................................ 16

2.3. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud .................................................. 18

2.4. Piirkondlikud ehitustingimused ...................................................................................... 19

2.4.1. Ehitustingimused Haapsalu linnastu tiheasustusalal ....................................................... 20

2.4.1.1. Haapsalu muinsuskaitseala, selle kaitsevööndi ja holmide ehitustingimuste piirkond ....... 22

2.4.1.2. Haapsalu linnastu tuumala ehitustingimuste piirkond .................................................. 22

2.4.1.3. Paralepa ja Uuemõisa ehitustingimuste piirkond ......................................................... 25

2.4.2. Ehitustingimused Jõõdre ja Panga tiheasustusaladel ...................................................... 27

2.4.3. Ehitustingimused Herjava, Nõmme, Pusku, Mäeküla, Tanska ja Allika külade endiste

aiandusühistute maa-alal .................................................................................................... 29

2.4.4. Ehitustingimused uushoonestusaladel .......................................................................... 31

2.5. Maakasutus ................................................................................................................. 33

2.5.1. Elamu maa-ala ......................................................................................................... 33

2.5.2. Korterelamu maa-ala ................................................................................................. 34

2.5.3. Äri maa-ala .............................................................................................................. 35

2.5.4. Segafunktsiooniga maa-ala ........................................................................................ 36

2.5.5. Tootmise maa-ala ..................................................................................................... 36

2.5.6. Mäetööstuse maa-ala ................................................................................................ 38

2.5.7. Tehnoehitise maa-ala ................................................................................................ 38

2.5.8. Jäätmekäitluse maa-ala ............................................................................................. 39

2.5.9. Ühiskondliku hoone maa-ala ....................................................................................... 39

2.5.10. Sadama maa-ala ..................................................................................................... 40

2.5.11. Puhke- ja looduslik maa-ala ...................................................................................... 40

2.5.12. Parkide ja haljasalade maa-ala.................................................................................. 41

2.5.13. Avaliku supelranna maa-ala ...................................................................................... 42

2.5.14. Spordi- ja puhkeehitiste maa-ala ............................................................................... 42

2.5.15. Aianduse maa-ala.................................................................................................... 43

2.5.16. Kaitsealune maa-ala ................................................................................................ 43

2.5.17. Kalmistu maa-ala .................................................................................................... 43

2.5.18. Transpordi maa-ala ................................................................................................. 44

2.5.19. Riigikaitse maa-ala .................................................................................................. 44

3. Väärtuslikud alad ja piirangud .................................................................................... 45

3.1. Kultuuriväärtused ........................................................................................................ 45

3.1.1. Kultuurimälestised .................................................................................................... 46

3.1.2. XX sajandi arhitektuuripärandi objektid........................................................................ 46

3.1.3. Maaehituspärand ...................................................................................................... 47

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 3 / 128

3.1.4. Militaarpärand .......................................................................................................... 47

3.1.5. Haapsalu muinsuskaitseala ja muinsuskaitseala kaitsevöönd .......................................... 48

3.1.6. Haapsalu raudteejaama hoonete ansambli kaitsevöönd .................................................. 48

3.1.7. Miljööväärtuslik ala ................................................................................................... 49

3.1.7.1. Ala 1 - Holmidepealne ............................................................................................. 51

3.1.7.2. Ala 2 - Õhtu kallas, Kastinina ................................................................................... 52

3.1.7.3. Ala 3 - Endla – Kreutzwaldi tänava ümbruse puitasum ................................................ 53

3.1.7.4. Ala 4 - Uue – Koidula tänava ümbruse puitasum ........................................................ 54

3.1.7.5. Ala 5 - Õpetaja – Srtaadioni tänava elamurajoon ....................................................... 55

3.1.7.6. Ala 6 - Paralepa parkmets ....................................................................................... 55

3.1.7.7. Miljööväärtuslikud külakeskused .............................................................................. 55

3.1.8. Pärandkultuuri objektid .............................................................................................. 56

3.1.9. Looduslikud pühapaigad ............................................................................................. 57

3.1.9.1. Haapsalu linnas asuvad ajaloolised looduslikud pühapaigad ......................................... 58

3.2. Looduslikud väärtused .................................................................................................. 61

3.2.1. Kaitstavad loodusobjektid .......................................................................................... 61

3.2.1.1. Paralepa metsa kaitse alla võtmise eesmärk ja põhjendused ........................................ 62

3.2.1.2. Valgevälja metsa kaitse alla võtmise eesmärk ja põhjendused ..................................... 64

3.2.1.3. Kohaliku kaitse aluste metsade kaitse- ja kasutustingimused ....................................... 64

3.2.2. Vääriselupaigad ........................................................................................................ 68

3.2.3. Rohevõrgustik .......................................................................................................... 68

3.2.4. Linnahaljastus .......................................................................................................... 72

3.2.5. Väärtuslikud maastikud ............................................................................................. 73

3.2.5.1. Ilmekas vaatekoht ja teelõik .................................................................................... 76

3.2.6. Kõrgendatud avaliku huviga alad ................................................................................ 77

3.2.7. Väärtuslikud põllumajandusmaad ................................................................................ 79

3.2.8. Maavarad ................................................................................................................. 81

3.2.9. Rand ja kallas ........................................................................................................... 81

3.2.9.1. Ehituskeeluvöönd ................................................................................................... 82

3.2.9.2. Supelrand ja supluskoht .......................................................................................... 84

3.2.9.3. Üleujutusohuga alad ............................................................................................... 84

4. Tehniline taristu ......................................................................................................... 86

4.1. Transpordivõrgustik ..................................................................................................... 86

4.1.1. Sõiduteed ................................................................................................................ 86

4.1.1.1. Tee kaitsevöönd ..................................................................................................... 88

4.1.2. Avaliku kasutusega erateed ........................................................................................ 89

4.1.3. Raudtee ................................................................................................................... 90

4.1.4. Sadamad ................................................................................................................. 92

4.1.5. Jalgratta- ja jalgteed ................................................................................................. 93

4.1.6. Matkarajad ............................................................................................................... 93

4.1.7. Juurdepääsud ........................................................................................................... 96

4.1.8. Lennuväli ................................................................................................................. 97

4.1.9. Parklad .................................................................................................................... 97

4.2. Tehnovõrgud ............................................................................................................... 98

4.2.1. Elektrivarustus ......................................................................................................... 98

4.2.2. Valgustus ................................................................................................................. 99

4.2.3. Veevarustus- ja kanalisatsioon ................................................................................... 99

4.2.4. Sademeveesüsteemid .............................................................................................. 100

4.2.5. Tuletõrje veevarustus .............................................................................................. 101

4.2.6. Sidevarustus .......................................................................................................... 101

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 4 / 128

4.2.7. Soojavarustus ........................................................................................................ 102

4.2.8. Taastuvenergeetika ................................................................................................. 102

4.2.9. Maaparandussüsteemid ........................................................................................... 104

4.2.10. Jäätmemajandus ................................................................................................... 105

5. Lisateemad ............................................................................................................... 106

5.1. Maakonnaplaneeringu täpsustamine ............................................................................. 106

5.2. Asustusüksuse piiride muutmine .................................................................................. 106

5.3. Kliimamuutustega arvestamine .................................................................................... 107

5.4. Müra ja õhusaaste ..................................................................................................... 108

6. Üldplaneeringu elluviimine ....................................................................................... 110

6.1. Üldplaneeringu elluviimiseks vajalikud jätkutegevused ................................................... 110

7. Üldplaneeringule koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise kokkuvõte ..... 112

8. Olulise kesskonnamõju seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavad indikaatorid .. 121

9. Mõisted..................................................................................................................... 123

Lisad:

Lisa 1. Üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe ja katastriüksuse sihtotstarvete seosed,

Skepast&Puhkim OÜ, 2022

Lisa 2. Haapsalu linna üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimused Haapsalu muinsuskaitsealale

ja selle kaitsevööndile, Ülla Paras (Tegevusluba nr VS 1001/2018), 2024

Lisa 3. Haapsalu linna liikuvusuuring (analüüs Haapsalu linna üldplaneeringu koostamiseks),

Skepast&Puhkim OÜ, 2020

Lisa 4. Haapsalu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne,

Skepast&Puhkim OÜ, 2022

Lisa 5. Haapsalu linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK, Skepast&Puhkim OÜ, 2019

Lisa 6. Ülevaade Haapsalu linnast (üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH VTK lisa 2)

Skepast&Puhkim OÜ, 2019

Lisa 7. Haapsalu linna ettevõtluse analüüs (analüüs Haapsalu linna üldplaneeringu

koostamiseks), Skepast&Puhkim OÜ, 2020

Lisa 8. Interaktiivne kaardirakendus „Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud“, Haapsalu

Linnavalitsus, 2023. Keskkonnaameti otsus ehituskeeluvööndi vähendamise kohta

18.01.2024.

Lisa 9. Keskkonnamüra hinnang. Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ keskkonnamõju

strateegilise hindamise alusuuring, Skepast&Puhkim OÜ, 2020

Lisa 10. Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine „Korduva üleujutusega ala piiri määramise

ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring, Maves OÜ, 2019

Lisa 11. Rohevõrgustiku ettepanekud Haapsalu linnas, Skepast&Puhkim OÜ, 2020

Joonised: • Üldplaneeringu interaktiivne kaardirakendus

• Joonis 1 Põhijoonis M 1:20 000

• Joonis 2 Põhijoonis. Haapsalu linnastu väljavõte M 1:5000

Üldplaneering on avalikkusele kättesaadav Haapsalu Linnavalitsuse veebilehel https://www.haapsalu.ee/uldplaneering

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 5 / 128

Sissejuhatus

Haapsalu linn kui omavalitsus asub Lääne-Eestis Läänemere rannikul umbes 100 km kaugusel

pealinnast Tallinnast. Haapsalu on kolmest küljest merega piiratud 271,82 km² suurune linn.

Haapsalu linna territooriumil asub 1 linn, 2 alevikku ja 56 küla. Linna koosseisu kuulub ka 78 saart

ja laidu, millest suurim on Tauksi (2,5 km²) ja ainsana asustatud Hobulaid (0,75 km2). Haapsalu

toimepiirkonna (varem eraldi Haapsalu linn ja Ridala vald) keskuslinn Haapsalu on ühtlasi ka

maakondlik keskus1.

Käesolev üldplaneering on koostatud kogu Haapsalu linna kui omavalitsuse territooriumi kohta ja on

üks kohaliku omavalitsuse arengu suunamise alusdokumente. Üldplaneering annab ruumilise

väljundi arengukavas seatud strateegilistele eesmärkidele. Kui arengukava vastab küsimustele miks

ja mida, siis üldplaneeringu ülesandeks on vastata küsimustele, kus ja kuidas. Üldplaneeringuga

määratakse tulevikku suunatud pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid ja täpsemad tingimused,

mille kaudu neid eesmärke ellu viiakse. Üldplaneeringus seatud kokkulepped ja reeglid on aluseks

kohaliku omavalitsuse ruumiotsustele ning elanike ja ettevõtete tegevusele.

Üldplaneeringule andis sisendi samaaegselt läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine

(edaspidi KSH), mille käigus analüüsiti erinevaid keskkonnaaspekte üldplaneeringu koostamisel, et

tagada linna jätkusuutlik ja tasakaalustatud ruumiline areng. KSH läbiviimise käigus kirjeldati,

analüüsiti ja hinnati üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid olulisi keskkonna-,

majanduslikke-, sotsiaalseid- ning kultuurilisi mõjusid, tehti ettepanekud soodsaima

lahendusvariandi valikuks ning kavandati meetmed strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega

kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. KSH ettepanekud on

integreeritud üldplaneeringu teemavaldkondadesse ning mõjuhindamise tulemusi on arvestatud

maakasutus- ja ehitustingimuste jms põhimõtete väljatöötamisel. KSH aruanne on üldplaneeringu

lisa.

Üldplaneering on koostatud asjakohaseid õigusakte, planeeringuid, strateegiaid, arengukavasid jms

dokumente arvestades. Samuti on lahenduse aluseks hea planeerimise tava, üldplaneeringu

lähteseisukohad, asutuste ja isikute põhjendatud seisukohad ja ettepanekud ning üldplaneeringu

töögrupi ja kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsused.

Ülevaade Haapsalu linna kui omavalitsuse olemasolevast olukorrast kajastub üldplaneeringu Lisas 6.

1 Haapsalu linna arengukava 2023-2036

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 6 / 128

Planeeringu koostajad

Haapsalu Linnavalitsus

Helen Rammu Aselinnapea

Maarja Toomemäe Linnaarhitekt (alates 02.2021 – 02.2023)

Anu Joost

Alice Laanemägi

Linnaarhitekt (kuni 06.2020)

Planeeringuspetsialist (alates 06.2023)

Anu Ulm Maanõunik (kuni 08.2023)

Marju Kohtring Maaspetsialist

Peep Aedviir Linnageodeet

Ülla Paras Arenguspetsialist

Sirli Vaksmann Majandus- ja taristunõunik (kuni 11.2022)

Remi Treier Keskkonnaspetsialist (kuni 12.2021)

Sandra Gaškov

Briti Klimberg

Linnakeskkonnaspetsialist (kuni 03.2023)

Linnakeskkonnaspetsialist (alates 03.2023)

Aivar Sein Ehitusnõunik

Madis Raudsepp Linnavara spetsialist (kuni 01.2023)

Tõnu Tammesalu Ehitusjärelevalve spetsialist

Ailar Ladva Linnakeskkonna nõunik (kuni 12.2021)

Skepast&Puhkim OÜ

Anni Konsap Projektijuht ja planeerija (Ruumilise keskkonna

planeerija, tase 7. EPÜ 07.04.2021)

Kadri Vaher Planeerija (Ruumilise keskkonna planeerija,

tase 7. EPÜ 17.10.2017)

Kairi Mänd Planeerija

Ivan Gavrilov Arhitekt-planeerija

Piret Kirs Maastikuarhitekt, rohevõrgustiku ekspert (EMÜ

Maastikuarhitektuur 2001)

Kati Kraavi GIS-spetsialist ja kartograaf

Eike Riis

Moonika Lipping

Raimo Pajula

Jüri Hion

Hendrik Puhkim

Keskkonnaekspert (TRÜ Bioloogia 1987.

Keskkonnamõju hindamise litsents nr

KMH0154, Keskkonnamõju strateegilise

hindamise juhteksperdi tunnistus nr KSH007)

Keskkonnaekspert

Keskkonnaekspert

Keskkonnaekspert

Keskkonnaekspert

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 7 / 128

1. Visioon ja ruumilise arengu eesmärgid

Haapsalu linna visioon ja ruumilise arengu eesmärgid põhinevad maakonnaplaneeringutel,

maakonna arengustrateegial, linna arengukaval ning üldplaneeringu koostamise käigus selgunud

ruumilistel vajadustel.

Üldplaneering seab Haapsalu linna ruumilise arengu eesmärgid järgnevaks 10 aastaks, vajadusel ka

pikemaks ajaks.

1.1. Haapsalu linna2 visioon ja arengueesmärgid

Üldplaneering annab ruumilise väljundi linna arengukavas määratletud strateegilisele

arenguvisioonile. Sellest tulenevalt on üldplaneeringu eesmärgiks ruumiliste eelduste loomine

moodsa elukeskkonnaga keskkonnasõbraliku omavalitsuse arenguks, kus on säilinud

miljööväärtuslik linnakeskkond, mitmekesise looduse ja piirkondliku omapäraga maapiirkond ning

kus avalikud teenused on elanikele kodust kättesaadavas kauguses3

Visiooni elluviimiseks on üldplaneeringus sõnastatud Haapsalu linna ruumilise arengu eesmärgid, mis

andsid kaalutluse piirid üldplaneeringu lahenduse väljatöötamiseks, andes suunised maakasutuse-

ja ehitustingimuste kavandamiseks, väärtuste määratlemiseks, kuid on aluseks ka üldplaneeringu

hilisemaks elluviimiseks.

Haapsalu linna ruumilise arengu eesmärgid on:

• Kogu linna ühtse ruumilise terviknägemuse kujundamine, mis võtab arvesse erinevaid

eluvaldkondi ning linnaliste ja maaliste piirkondade eripära.

• Erinevate elamisviiside võrdne väärtustamine – linnalised asulad ja traditsioonilised külad – ja

nende säilimise tagamine, sh:

o Linnalise asustusega alade kompaktsuse tõstmine ja hoonestuse tihendamine, sh Paralepa

aleviku, Haapsalu linna kui asustusüksuse ja Uuemõisa aleviku ühendamine terviklikuks

linnastuks.

o Maalises piirkonnas külade eripärase hoonestuslaadi ning hajaasustusele iseloomuliku

asustustiheduse säilitamine.

• Järjepidevuse ja kooskõla tagamine kehtivate ruumiliste väärtuste ja põhimõtete säilimise ning

uues omavalitsuses ühtselt kokkulepitud väärtuste osas.

• Mitmekesise, hästi sidustatud ja kvaliteetse elukeskkonna kujundamise soodustamine,

säilitades samal ajal olemasoleva loodus- ja ehitatud keskkonna väärtusi.

• Kasutusest välja langenud väärtuslike alade ja hoonete uuesti kasutusele võtmise eelistamine

uute alade hõivamisele.

• Linna erinevate piirkondade ühendusvõimaluste ja jätkusuutliku transpordikorralduse

tagamine, sh raudteeühendusega arvestamine (tööstuspiirkondade toimivuse tagamiseks),

kergliiklusteede ja väikesadamate võrgustiku arendamine. Pikas perspektiivis võimaliku

Haapsalu-Noarootsi püsiühenduse ja Haapsalu linna ümbersõidu lahendus.

• Rannikupiirkondades eelduste loomine läbimõeldud puhkemajanduse, elamumajanduse ja

osaliselt ka ettevõtluse arendamiseks.

2 Käesolevas üldplaneeringus käsitletakse Haapsalu linnana Haapsalut kui omavalitsusüksust. Haapsalu linna kui

asustusüksuse käsitlemisel kasutatakse sõnastust „asustusüksus Haapsalu linn“ või Haapsalu linnastu, kui käsitletakse Haapsalu linna kui asustusüksust koos Uuemõisa ja Paralepa alevikega. 3 Haapsalu linna arengukava 2023-2036.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 8 / 128

• Elektri- ja soojusenergia ning muu teenindava taristu kättesaadavuse tagamine nii maalistes

kui ka linnalistes piirkondades.

• Loodus- ja kultuurikeskkonna, sh rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike ning üksikobjektide

säilimise ja väärtustamise tagamine.

• Otsuste tegemisel üldplaneeringuga seatud pikaaegsest strateegilisest plaanist lähtumine.

Ruumilise arengu eesmärkide elluviimiseks on üldplaneeringus:

• määratud planeeringuala kasutamis- ja ehitustingimused, sh projekteerimistingimuste

andmise aluseks olevad tingimused;

• määratletud väärtused ja piirangud, mis on lähtekohaks erinevate piirkondade arendamisel või

väärtuste säilitamisel;

• määratud maakasutuse juhtotstarbed;

• antud suunised transpordi- ja muu tehnilise taristu arendamiseks;

• lahendatud teised üldplaneeringu ülesanded, et luua ruumilised eeldused linna strateegiliseks

arenguks.

1.2. Asustuse arengueesmärgid

Omavalitsusüksusest Haapsalu linn kujunes pärast Haapsalu linna ja Ridala valla ühinemist

omanäoline haldusterritoorium, kus linna koosseisu kuulub nii Haapsalu linnastu (koos Paralepa ja

Uuemõisa alevikega) kui ka hajaasustatud piirkond traditsiooniliste külade ja maapiirkondadele

omase hoonestuslaadiga. Seetõttu tuleb Haapsalu linnas võrdselt väärtustada erinevaid elamisviise,

tagada nende koostoimimine ning omavaheline sidusus. Ääremaastumise vältimiseks on oluline

ühendada Haapsalu linna lõunaosa heade transpordiühendustega (esmajärjekorras ühistransport ja

kergliiklus) Haapsalu linnastu ning lähiasulatega (Rohuküla, Jõõdre küla, Panga küla).

Haapsalu linna asustuse paiknemist ja tihedust on ajalooliselt mõjutanud ning mõjutab ka edaspidi

transpordikoridoride paiknemine – Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee ning 1995. aastal lõpetatud

rongiliiklusega, kuid üldplaneeringu koostamise ajal rongiliikluse taastamiseks projekteerimisel olev

Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee.

1.2.1. Haapsalu linnastu ruumilised arengueesmärgid

Haapsalu linnastu, mis moodustub koostoimivatest asustusüksusest Haapsalu linn, Paralepa ja

Uuemõisa alevikust, on nii maakondlik keskus kui ka toimepiirkonna keskus. Toimepiirkonna

keskusena ja maakondliku keskusena näeb seda ka Lääne maakonnaplaneering. Siia koonduvad

enamus töökohti, haridusasutusi, avaliku sektori ja erasektori pakutavad teenused, transpordi

sõlmpunktid. Keskusesse liiguvad maakonna elanikud igapäevaselt kõige enam töö- ja haridusalaselt

ning teenuste tarbimiseks. Asustusüksusena on Haapsalu linn ka suurim ja tähtsaim ühistranspordi

sõlmpunkt.

Haapsalu linnastu suhteliselt piiratud territoorium (vt Joonis 1) pakub siiski võimalusi linnaruumi

täiendamiseks ja alakasutatud piirkondade arendamiseks. Haapsalu linnastu areng on suunatud

kompaktse tuuma lähiümbrusesse ning arengusuunad jagunevad peamiselt uuteks arendusaladeks

ja juba väljakujunenud linnatuuma ümberkorraldamiseks. Uuteks võimalikeks arendusaladeks

Haapsalu linnastu tuumas on holmid. Viimased pakuvad lisaks elamuarendusele potentsiaali ka äri-

ja puhkemajanduse edendamisele. Haapsalu linnastu keskuse positsiooni tugevdaks Lossiplatsi

väljaarendamine jagatud ruumi põhimõttele tuginevaks keskväljakuks.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 9 / 128

Joonis 1. Haapsalu linnastu tuum on piiratud raudtee(tammi) ja Randsalu ojaga

Potissepa arendusala (vt Joonis 2) on käesoleva üldplaneeringu koostamise ajal osa Haapsalu

idaosa alakasutatud piirkonnast. Ala piirab läänest väljakujunenud linnaruum, lõunast Lepapark ja

idast rohevõrgustiku analüüsi4 tulemusena pakutav uus puhkekoridor. Puhkekoridor on ühtlasi ka

oluliseks kohalikuks rajaks, mis peab toetama kergliiklusühendust Haapsalu vanalinna ning Uuemõisa

vahel. Kuna ala on ümbritsetud suhtelisest homogeense elamupiirkonnaga, on tähtis selle

arendamise puhul pöörata tähelepanu funktsionaalsele mitmekesisusele, võimaldades uues asukohas

loodus- ja linnaväärtustest kasu saada nii elamutel kui avalikel funktsioonidel. Sellist segakasutust

toetab ühelt poolt asukoht transiitliiklusest eemal potentsiaalselt meeldivas elukeskkonnas, ja teiselt

poolt oluliste liikluskoridoride lähedus, nagu Metsa tänav ja uus puhkekoridor, kus on võimalik ja

vajalik eelistada kergliiklust.

Joonis 2. Uue puhkekoridori ja arendusala ettepanek Lepapargi ja Krahviaia vahel

Paralepa alevik on linnaruumiliselt osa Haapsalu linnastust, moodustades Haapsalu linnastu tuuma

(vt Joonis 1) äärelinnalise osa. Paralepa alevikus tuleb asetada fookus Paralepa tee arenduste

4 Alusanalüüs „Haapsalu linna rohevõrgustik“, Skepast&Puhkim OÜ, 2020

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 10 / 128

realiseerumisele, kergliikluse ühenduste parendamisele ja Paralepa metsa säilitamisele võimalikult

looduslikuna, kuid siiski puhkevõimalusi loovana. Paralepa alevikus tuleb säilitada aedlinnalik miljöö,

mis jälgib väljakujunenud kinnistu suurust, hoonestusviisi ja ehitusmahte.

Uuemõisa aleviku peamised arendusalad on Tallinna maanteest lõunasse jääv perspektiivse

raudteepeatuse ümbrus koos korterelamute ning Haapsalu Kutsehariduskeskusega, ajaloolise

keskuse Uuemõisa mõisa ja mõisapargi ümbruses ning äri- ja tootmispiirkond Tallinna maantee

vahetus ümbruses. Kutsehariduskeskuse ümbrus koos potentsiaalse raudteepeatusega omab selgelt

piirkonna keskuse potentsiaali, millele vastava miljöö loomiseks piisaks avaliku ruumi lahenduse, sh

katendite, valgustuse, välimööbli, haljastuse jms, kvaliteetsest väljatöötamisest.

1.2.2. Haapsalu linna hajaasustatud piirkonna arengueesmärgid

Väljaspool Haapsalu linnastut tuleb soodustada ja säilitada külade eripärast hoonestuslaadi,

külatraditsioone ning säilitada paikkondade ajaloolist identiteeti. Kompaktsemad hoonestusalad on

võimalikud endistes väljakujunenud külakeskustes, aiandusühistutes ning uushoonestusaladel.

Ülejäänud hajaasustuses peab ka pikas perspektiivis olema tagatud hajali elamise põhimõte – metsa-

ja põllualad, mis vahelduvad hajusalt paiknevate hoonetega. Tagatud on hajaasustusele iseloomulik

mitmekesine elukeskkond – soodustatud on ettevõtluse arendamine, täisväärtuslikud

elamupiirkonnad ning puhkevõimalused nii kohalikele elanikele kui ka piirkonna keskuse elanikele ja

külalistele. Samas on ka kõige kaugemad omavalitsuse piirkonnad ühendatud heade

transpordiühenduste abil Haapsalu linnastuga, tagades hariduse, töökohtade, teenuste

kättesaadavuse ja transpordiühendused naaberomavalitsuste ning kaugemate piirkondadega.

1.3. Taristu arengueesmärgid

Transpordi- ja muu tehniline taristu ei ole eesmärk omaette. Igasugune taristu peab alati toetama

teiste valdkondade – äri ja tootmine, puhkevõimalused, elamupiirkonnad – toimimist ja

arenguvõimalusi.

Haapsalu linn on nüüdisaegse ökonoomse infrastruktuuriga piirkond, mis tagab kvaliteetse elu- ja

ettevõtluskeskkonna säilitades looduse mitmekesisuse ja omapära loodusressursse säästlikult

kasutades.

Haapsalu linnas jaguneb taristu areng kaheks – ühendused Haapsalu linnast väljapoole jäävate

piirkondadega ning Haapsalu linna sisesed ühendused. Olenemata ühendussuunast, peab transport,

elekter, soojusenergia olema jätkusuutlik, keskkonnasõbralik ning lähtuma teiste valdkondade

arenguvajadustest.

Transpordi arengus on prioriteetseim Haapsalu linna ühendamine Tallinna suunal raudteeühenduse

abil. See toob Tallinna ja selle lähiümbruse aegruumiliselt Haapsalu linnale lähemale, hoogustades

raudteelähedaste piirkondade arengut, seda nii ettevõtluse arendamisel kui ka uute

elamupiirkondade kasutuselevõtul. Haapsalu linna kui hea miljöö ja elukeskkonnaga piirkonna

väärtus elamupiirkonnana kasvab.

Transpordikoridoride paiknemine illustreerib vajadust Haapsalu linna lõunapoolsemate piirkondade

ühenduste parandamiseks Haapsalu linnastu ja seeläbi Eesti teiste piirkondadega.

Haapsalu linnastus on peamised transpordi sõlmpunktid Lossiplats, Kaubamaja ristmik Tallinna

maantee ja Posti tänava ristmikul, Raudteejaama ümbrus ning Haapsalu põhikooli esine. Transpordi

sõlmpunktides peab linnaruum arenema kvaliteetseks ning inimmõõtmeliseks, arvestades

esmajärjekorras jalakäijate ja kergliiklejate ning ühistranspordi vajadusi.

Perspektiivis on kaubavedudeks ühendatud ka Kiltsi lennuväli ning Rohuküla sadam. Viimane vajab

sadama ümberehitust, et kaubajaam alale ära mahuks.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 11 / 128

Joonis 3. Peamised Haapsalu linna teiste piirkondadega ühendavad perspektiivsed

raudtee- ja maanteekoridori alternatiivid

Haapsalu linna siseste ühenduste puhul on Haapsalu linnastu ja hajaasustatud piirkonnad

perspektiivis ühendatud ennekõike kvaliteetse ja läbimõeldud jalgratta- ja jalgteede võrgustiku ning

ühistranspordi abil. Jalgratta- ja jalgteed ühendavad elamupiirkondi (Rohuküla, Jõõdre, Panga,

Herjava ning Linnamäe ja Taebla Lääne-Nigula vallas) peamiste tööandjatega, teenustega ning

kaugemaid piirkondi ühendava ühistranspordivõrgustikuga. Ka ühistransport on üles ehitatud nn

etteveo põhimõttest lähtudes – kohalik ühistransport tagab haridusasutuste, töökohtade ja teenuste

kättesaadavuse ning sidususe kaugemate piirkondadega teiste hulgas ka raudteeühenduste kaudu.

Haapsalu linnastus on rajatud sidus jalgratta- ja jalgteede võrgustik, mis tagab jätkusuutlikud

ühendused mistahes linnastu piirkonnaga. Autoliikluse osakaalu on vähendatud (tänu jalgratta- ja

jalgteede võrgusiku edasiarendamisele), ennekõike miljööväärtuslikus Haapsalu vanalinnas.

Haapsalu linna mereäärsetes piirkondades on rajatud väikesadamate võrgustik ja/või

mitmekesistatud sadamates pakutavaid teenuseid Haapsalu linnast Matsalu laheni (Haapsalu

sadamad, Rohuküla sadam, Puise sadam jt), et soodustada puhkevõimalusi ja ka turismi neis

paikades. Haapsalu-Noarootsi püsiühenduse rajamine ühendab omavahel Haapsalu linnastu ning

Noarootsi piirkonna, suurendades esmajärjekorras Haapsalu linna elanike võimalusi Lääne-Nigula

valla puhkepiirkondade (Roosta, Nõva ja Peraküla rannad, männimetsad) külastamiseks.

Vastassuunaliselt suurendab Noarootsi püsiühendus teenuste tarbimist, töökohtade kättesaadavust

naabervalla elanikele. Noarootsi püsiühendus omab potentsiaali piirkonna turismi edendamiseks ja

piirkonna müümiseks mitmekülgse ja eriilmelisi võimalusi pakkuvana5.

Elektrienergia kättesaadavus on tagatud nii maalistes kui ka linnalistes piirkondades. Haapsalu

linnas pannakse rõhku taastuvate energiaallikate, ennekõike päikeseelektrijaamade

kasutuselevõtuks. Haapsalu linn toodab avalikeks teenusteks (nt tänavavalgustus, valitsusasutused,

koolid, kultuurimaja vms) vajaliku elektrienergia esmajärjekorras taastuvatest energiaallikatest.

Soojusenergia ja veevärgi kättesaadavus on tiheasustatud aladel üldjuhul tagatud tsentraalsetest

süsteemidest.

5 Käesoleva üldplaneeringuga ei ole reserveeritud maa-ala Haapsalu-Noarootsi püsiühenduse kavandamiseks. Üldplaneering seab strateegilise vajaduse teha üldplaneeringu eluea jooksul (10+ aastat) koostööd Transpordiameti ja Lääne-Nigula vallaga püsiühenduse võimaluste väljaselgitamiseks.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 12 / 128

1.4. Ettevõtluse arengueesmärgid

Kohalik ettevõtlus on iga piirkonna arengumootor, kuna tagab töökohtade olemasolu, mis omakorda

edendab paiga atraktiivsust elukeskkonnana, tõmbab ligi erinevaid teenuseid, kasvab potentsiaal

puhkemajanduse edendamiseks.

Haapsalu linn on kaasaegse ja mitmekülgse ettevõtluskeskkonnaga omavalitsus, kus on ruumi nii

jätkusuutlikule suurtootmisele, nutikatele töökohtadele, puhke- ja loomemajandusele. Selleks on

ettevõtjate vajadustele lähtuvalt6 edasi arendatud olemasolevaid tootmisalasid ning tehtud

võimalikuks teenuste, loomemajanduse ja muu äritegevuse arendamist ka polüfunktsionaalsetel

keskusaladel – Haapsalu linnastus ja teistel tiheasustusaladel.

Haapsalu ettevõtluse arengumootoriks on transpordiühendused – maantee ja raudtee, lisaks

ühendus saartega ning perspektiivne Noarootsi püsiühendus. Transpordikoridoride arendamine loob

lisandväärtust ettevõtluse arengule, mistõttu on ka peamised äri- ja tootmisalad kavandatud just

nimelt nende transpordikoridoride sõlmkohtadesse – Uuemõisa alevik, Tööstuse tänava äärne ala

Lihula mnt väljasõidul Haapsalu linnas ning Kiltsi tööstusala Kiltsi külas. Viimane on üldplaneeringuga

kavandatud segafunktsiooniga maa-alaks, andes võimaluse nii ettevõtluse arendamisele kui ka soovi

korral elamuarendusele, kui ala arendamine tööstusalana ei realiseeru.

Haapsalu linna pikk ja mitmekesine mererannik soosib puhkemajanduse, sh väikesadamate ja nende

pakutavate teenuste, erinevate majutusasutuste ja elamusturismi teenuste arendamist nii maal kui

ka merel. Ettevõtluse arendamist väljaspool tiheasustusalasid toetavad head transpordi- ja

energiaühendused, sh kaugemate piirkondadega turismikoostöö edendamiseks.

1.5. Loodus- ja kultuurikeskkonna säilitamine ja arengueesmärgid

Haapsalu on rikkalike ja kaitstud loodusväärtustega atraktiivne mereäärne piirkond, kus on hästi

välja arendatud sadamate, puhke- ja supluskohtade võrk, hästi hoitud ja aktiivseks puhkuseks

kasutatavad rohealad ja rohetaristu. Omavalitsusüksuse lõunaosas asub Matsalu rahvuspark, mis on

Euroopa üks tähtsaim kaitsealune märgala ning tuntud turismisihtkoht. Loodus- ja kultuurikeskkonna

säilimine ja väärtustamine on kaalutluse aluseks kõikide arendusotsuste tegemisel, kuna on võtmeks

nii hea elukeskkonna loomisel, mis omakorda tähendab Haapsalu linna elanike arvu säilitamist ning

mõõdukat kasvu, kui ka puhkemajanduse baasvajaduseks.

Haapsalu linn on ajalooline kuurortlinn, mille oluliseks väärtuseks on asumine mere ääres. Tulevikus

sooviks Haapsalu olla rohkem avatud „näoga mere poole“, mistõttu tuleb kõikide tegevuste

kavandamisel mererannal või selle vahetus läheduses tagada avatus ja juurdepääs merele ning

merelt ja soodustada ranniku kasutust.

Haapsalu linnas on hoitud kogukondadele olulised metsad, merekallas ja märgalad, mis võimaldavad

kohalikele mitmekülgseid puhkevõimalusi ning külalistele võimalusi Haapsalu linnale iseloomulike

loodus- ja kultuuriväärtuste tutvustamist.

Haapsalu linna pikk ajalugu7 ning erinevate ajastute mõju (kuurortide kõrgaeg, maailmasõjad,

nõukogude periood ja selle militaarpärand) peegeldub piirkondade ehituslaadis, kaitstavate objektide

säilitamises ja järjepidevas parendamises ning kultuuriväärtuslike alade ja objektide

kasutuselevõtus, mis võimaldab pärandit edasi hoida ja tutvustada. Piirkondadele iseloomulike

ehitiste või alade väljatoomine võimaldab säilitada piirkondade eripära, säilitada ja jätkata kohalikku

ehituspärandit ja traditsioone.8

6 Haapsalu linna ettevõtluse analüüs (analüüs Haapsalu linna üldplaneeringu koostamiseks), Skepast&Puhkim OÜ 2020 7 Haapsalu linn sai linnastaatuse aastal 1279. 8 Vt ka „Haapsalu linna üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimused Haapsalu muinsuskaitsealale, selle kaitsevööndile“. Ülla Paras, Haapsalu, 2024. Vt lähemalt https://www.haapsalu.ee/uldplaneering

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 13 / 128

Looduskeskkonna eripära säilimine kultuuriväärtuste kõrval aitab kaasa nii ökoloogilise kui ka

kultuurilise keskkonna säilimisele ning Haapsalu linnale hea võimaluse eristumiseks ja enda

tutvustamiseks nii lähematele kui ka kaugematele külalistele.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 14 / 128

2. Maakasutus- ja ehitustingimused

Maakasutus- ja ehitustingimuste määratlemisel on üldplaneeringu koostamisel arvestatud ennekõike

varem koostatud üldplaneeringuid9 ja nende rakendamisel ilmnenud probleeme, kuid ka säilitamist

vajavaid põhimõtteid ning üldplaneeringu alusuuringuid. Nii maakasutuse- kui ka ehitustingimuste

määratlemisel on rõhk paindlikkusel – numbriliste väärtuste puudumisel (nt kõrguspiirangud,

maaüksuse miinimumsuurus vms) tuleb ennekõike lähtuda olemasolevast olukorrast (ehitusmahud,

katastriüksuste suurused), antud üldplaneeringus kirjeldatud üldtingimustest ning väärtustest ja

piirangutest.

Maakasutuse puhul on üldplaneeringu lisana (Lisa 1) esitatud planeeritud maakasutuste

juhtotstarvete ja katastrisihtotstarvete seoste tabel, mis ilmestab juhtotstarvete sisu – millised

katastriüksuse sihtotstarbed on lubatud üldplaneeringus toodud juhtotstarvete puhul. See on vajalik

üldplaneeringu eluea vältel vajaliku paindlikkuse tagamiseks, et vähendada halduskoormust,

ebavajalikku detailplaneeringu koostamist ning piirkondade mitmekesistamist.

Maakasutuse rakendamisel kehtib põhimõte – kui juhtotstarve on üldplaneeringus määratud, tuleb

ala elluviimisel lähtuda üldplaneeringus toodud maakasutuse juhtotstarbest, piirkondlikest

ehitustingimustest ning teistest piirkonnas olemasolevatest väärtustest ja kehtivatest piirangutest

(sätestatud üldplaneeringu ptk 3). Kui juhtotstarve ei ole üldplaneeringuga määratud, tuleb

omavalitsusel sihtotstarbe määramisel (läbi detailplaneeringu, projekteerimistingimuste või

omavalitsuses üksikotsuse) lähtuda üldplaneeringus seatud tingimustest, alal väljakujunenud ehitus-

ja hoonestuslaadist, valdavast tegevusest piirkonnas, piirkondlikest ehitustingimustest ning teistest

piirkonnas olemasolevatest väärtustest ja kehtivatest piirangutest.

Ehitustingimuste määratlemisel on seatud üldised ehitustingimused, mis kehtivad nii tihe- kui ka

hajaasustusaladel, eraldi ehitustingimused tihe- ja hajaasustusele ning piirkondlikud

ehitustingimused, mis kehtivad konkreetsetes asulates või üldplaneeringuga määratletud

piirkondades (vt ptk 2.4.).

ÜLDISED TINGIMUSED

• Uue hoone kavandamisel peab arvestama selle asukohast tulenevate väärtuste ja piirangute,

lähiala planeeringute ja projektidega ning see peab moodustama ruumilise terviklahenduse nii

kavandataval alal kui ka piirkonnas laiemalt.

• Uue hoone asukoha kavandamisel tuleb lähtuda aja jooksul välja kujunenud

asustusstruktuurist ja hoonestuslaadist ning olemasolevast ehitusjoonest, kui see on säilinud

või tajutav.

• Katastriüksuste struktuur peab järgima väljakujunenud olukorda ja teede paiknemist.

Moodustatavad katastriüksused peavad olema mõistliku kuju ja jaotusega. Vältida pikki ja

kitsaid või teravnurkadega katastriüksusi.

• Uue hoone ehitamisel või olemasoleva hoone laiendamisel/rekonstrueerimisel tuleb rajatav

hoonemaht ja hoonelaad sobitada ümbritsevasse keskkonda. Järgida tuleb juba välja

kujunenud traditsioonilisi arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, sh ehitusmahtusid.

• Soojasaarte tekke vältimiseks tuleb jõudumööda vahetada olemasolevate parklate asfaltkate

heledat tooni sillutiskiviga ning liigendada suuremad parklad haljastusega.

• Tehniline taristu (teed, elektriliinid jms) peab olema kavandatud võimalikult maakasutust

säästvalt (nt koridoride ühildamine, maakasutuse killustatuse vältimine) ning vältima

piirkonna ilme olulist muutmist. Uute arendusalade kavandamisel tuleb lähtuda olemasolevast

9 Haapsalu linna üldplaneering (kehtestatud 24. november 2006) ning Ridala valla üldplaneering (kehtestatud 18. veebruar 2010).

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 15 / 128

transpordivõrgustikust ja tehnovõrkudest ning olemasolevate võrkudega ühendamise

võimalustest.

• Ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada looduskaitseliste piirangutega, sh Natura

elupaikade paiknemisega. Natura elupaikadega piirnevatel aladel tuleb läbi viia

mõjuhindamine, kuna ehitustegevus väljapool Natura elupaiku, võib mõjutada elupaiga

soodsat seisundit.

2.1. Tiheasustusalad

Haapsalu linna üldplaneeringus on tiheasustusalad10 määratud kui linnas ja alevis ning alevikus ja

külas selgelt piiritletav kompaktse asustuse ja hoonestusega ala. Tiheasustusalasid iseloomustab

enim mitmekesisus – erinevate eluvaldkondade kooseksisteerimine ruumis, hoonete ja asustuse

tihedus, valdavalt kesksete võrkude olemasolu või nende rajamine pikas perspektiivis.

Tiheasustusalad käesoleva üldplaneeringu tähenduses on võrdsustatud üldplaneeringu koostamise

ajal kehtiva looduskaitseseaduse tähenduses „tiheasustusalaga“.

Haapsalu linna üldplaneeringuga on tiheasustusalana määratud järgmised piirkonnad

(üldplaneeringu põhijoonisel ja kaardirakenduses näidatud piirides):

• Haapsalu linnastu (vt Joonis 4), st Haapsalu linn kui asustusüksus koos Paralepa aleviku ja

Uuemõisa alevikuga ning aladega Valgevälja ja Uuemõisa külades;

• Jõõdre küla keskus;

• Panga küla keskus.

10 Tiheasustusala ei võrdu detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik juhtudel, mis on sätestatud ptk-s 2.3. ning aladel, mis tulenevad planeerimisseadusest.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 16 / 128

Joonis 4. Tiheasustusala Haapsalu linnastus

2.2. Hajaasustusala

Hajaasustusala on ala, mis jääb väljapoole üldplaneeringuga määratud tiheasustusalasid,

uushoonestusalasid ning endiseid aiandusühistuid11.

Hajaasustusalal on maalise iseloomuga asustus, metsa- ja põllualad, mis vahelduvad hajusalt

paiknevate hoonetega. Kompaktsema hoonestusega alad on hajaasustuses väljakujunenud

külakeskused. Külakeskustel on aja jooksul väljakujunenud iseloomulik külatüüp – nt ridaküla motiiv

Haeska külas, klassikaline sumbküla Kiideva Kalakülas. Hajaasustusalal ei ole üldjuhul elamumaa

maakasutuse juhtotstarbeid määratud, v.a uushoonestusaladel ja endiste aiandusühistute maa-

aladel. Muud asjakohased olemasolevad ja kavandatud juhtotstarbed (tootmine, äri, ühiskondlikud

hooned, mäetööstus, riigikaitse jm) on hajaasustusalal üldjuhul näidatud. Hajaasustuses tuleb leida

tasakaal loodusväärtuste ning sotsiaalmajanduslike vajaduste vahel.

11 Uushoonestusaladel ja endistes aiandusühistutes kehtivad üldised ehitustingimused, vt ptk 2 sissejuhatust ning jaotistes 2.4.3. ja 2.4.4. määratud piirkondlikke ehitustingimusi

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 17 / 128

Perspektiivis on võimalik kavandada erinevaid uusi otstarbeid hajaasustusalale vastavalt soovitud

juhtotstarbega ette nähtud tingimustele (ptk 2.5.) ning asukohast tulenevatele kohaspetsiifilistele

tingimustele, sh väljakujunenud keskkonnale.

TINGIMUSED HAJAASUSTUSALAL

• Hajaasustusalal toimub hoonete kavandamine valdavalt projekteerimistingimuste alusel, mis

järgivad üldplaneeringuga kavandatud ehitustingimusi. Projekteerimistingimuste andmise

eeltingimuseks on juurdepääs avalikult teelt12.

• Katastriüksuste moodustamisel antakse ehitusõigus üldjuhul katastriüksusele minimaalse

suurusega 1 ha. Erandite rakendamisel lähtutakse piirkonnas väljakujunenud katastriüksuste

struktuurist, hoonestuse iseloomust, juurdepääsuvõimalusest ja maakorraldusnõuetest.

• Põhihoone kõrguseks on kuni 10 meetrit.

• Ühele katastriüksusele on lubatud kuni 2 eluhoonet, kui mõlemale hoonele on tagatud

juurdepääs avalikult teelt. Abihoonete arvu määramisel tuleb lähtuda piirkonnas

väljakujunenud tavast.

• Järgida piirkonnas väljakujunenud tavapärast ehitisealust pinda. Mastaapselt erineva

ehitisealuse pinnaga hoonete puhul tuleb omavalitsusel kaaluda detailplaneeringu koostamise

vajadust. Detailplaneeringu koostamine on vajalik ennekõike juurdepääsude, tehnovõrkude ja

-rajatiste, ehituslike ja arhitektuursete tingimuste vmt kavandamiseks, kui vastavad

tingimused ei ole määratud käesoleva üldplaneeringuga.

• Ehitustegevuse kavandamisel võtta arvesse väljakujunenud külatüüpi (ridaküla, hajaküla vmt)

ning nendele iseloomulikke karakteristikuid, s.o hoonestust, põllumassiivide,

metsamaakõlviku, juurdepääsutee jm maaelu iseloomulike objektide paiknemist. Erisused on

lubatud vastavalt piirkondlikule külatüübile.

• Uue ehitusõigust taotleva katastriüksuse moodustamisel, peab katastriüksuse suurus olema

piisav, et samale katastriüksusele mahuksid kavandatavad ehitised, ehitisi teenindavad vee-

ja kanalisatsiooni- ning muud tehnorajatised koos kujadega, ehitise kasutusotstarbest lähtuv

parkimine jmt ehitised. Ehitusõigust taotleva katastriüksuste moodustamisel peab laius

katastriüksuse kitsaimas kohas olema vähemalt 50 meetrit.

• Väärtuslikel maastikel ja rohevõrgustiku tuumaladel tuleb 70% maatulundusmaa

katastriüksuse territooriumist säilitada loodusliku alana. Vastav nõue ei kehti aladel, kuhu on

antud keskkonnaluba maavara kaevandamiseks.

• Hoonete vahelise minimaalse kauguse määramisel tuleb lähtuda piirkonnas väljakujunenud

hoonete vahelisest kaugusest ning tagada rohevõrgustiku sidusus. Soovituslik hoonegruppide

(nt elamu koos kõrvalhoonetega või tootmishoonete kompleks) omavaheline kaugus on

vähemalt 50 meetrit.

• Piirete rajamisel tuleb lähtuda piirkondlikust traditsioonist. Tee kaitsevööndis peab piire

tagama liiklusohutuse. Piirde kõrgus tuleb kooskõlastada tee omanikuga.

• Uute elamute, ühiskondlike hoonete (nt tervishoiuasutuste, laste- ja õppeasutuste) ning teiste

müratundlike hoonete ehitamise kavandamine riigitee ja raudtee kaitsevööndisse on

keelatud13.

12 Juurdepääs võib olla mahasõit avalikult teelt, notariaalselt seatud servituut vms tõendatav lahendus. 13 Riigitee ja raudtee kaitsevööndi ulatus ja tegutsemise kord on sätestatud ehitusseadustikus. Käesoleva üldplaneeringuga seatavad tingimused seonduvalt raudtee ja riigiteede rajamise ning neilt lähtuvate piirangutega on kirjeldatud jaotistes 4.1.1. – 4.1.3.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 18 / 128

• Suure liikluskoormusega riigimaanteedest või kavandatavast raudteest lähtuva müra mõjualas

tuleb müratundlike ehitiste (nt elamu) ehitamisest huvitatud isikul arvestada taristuobjektidest

lähtuvast kõrgemast müratasemest ning näha vajadusel ette leevendavad meetmed

müranormide tagamiseks14.

• Vältida asustuse planeerimist kitsa ribana piki riigi põhi- või tugimaanteid ja nende erinevatele

pooltele, mis toob kaasa vajaduse pidevaks riigitee ületamiseks.

• Ehitustegevuse kavandamisel Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteega külgneval alal kasutada

juurdepääsuks reeglina kohalikke teid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega.

• Parkimine lahendatakse omal katastriüksusel – vähemalt kaks iga elamuühiku teenindamiseks.

• Maanteede lähedusse kõrgete rajatiste kavandamisel (nt tuulik, sidemast vms), tuleb need

maantee muldkeha servast paigutada vähemalt rajatise tipukõrguse kaugusele.

• Raudtee lähedusse kõrgete rajatiste (nt tuulik, sidemast vms) kavandamisel tuleb need

raudtee kaitsevööndi (raudtee kaitsevöönd ulatub 30m kaugusele rööpme teljest) servast

paigutada vähemalt rajatise tipukõrguse kaugusele.

• Elektrituulikute kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele

(sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui

1,5x(H+D) (sealjuures H=tuuliku masti kõrgus ja D=rootori ehk tiiviku diameeter). Väikese

kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud

juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus

elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Eelpool

nimetatud vahekaugus on vajalik eelkõige selleks, et vältida labadel moodustunud jää

lendumist riigiteele.

• Ettevõtluse arendamisel on prioriteet võtta kasutusele eelkõige olemasolevad äri- ja

tootmisterritooriumid logistiliselt sobivas asukohas, vajadusel neid alasid laiendades15.

• Vältida põllumajandusliku tootmishoone asukoha kavandamist vahetult veekogu lähedale.

• Kasutusest väljas oleva äri- ja tootmisala võib sobivate tingimuste korral kasutusele võtta ka

muul otstarbel, nt elamu-, ühiskondliku hoone- või puhkealana, arvestades vastavate

otstarvetega seotud tingimusi (vt jaotis 2.5) ja otstarvete omavahelisi seoseid.

• Kinnistute maakorralduslikul jagamisel tuleb kõigile moodustatavatele katastriüksustele

tagada juurdepääs avalikult teelt.

• Kaitstavatel aladel sõltub ehitamise ja arendamise võimalikkus ala kaitse-eesmärkidest ning

ehitustegevus tuleb nendel aladel kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Lisaks tuleb arvestada üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse juhtotstarbele vastavaid

maakasutustingimusi, rohevõrgustiku tingimusi, teede ja tehnovõrkude kavandamiseks määratud

tingimusi ja väärtuseid ning kitsendusi põhjustavate objektidega kaasnevaid tingimusi.

2.3. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud

Detailplaneeringu koostamisega luuakse konkreetsele maa-alale ruumiline terviklahendus, mis võtab

tasakaalustatult arvesse erinevate huvigruppide nägemusi kvaliteetsele elukeskkonnale.

Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral tuleb sellega kavandada kogu käsitletava ala

14 Müra mõjualad on kirjeldatud üldplaneeringu alusuuringus „Keskkonnamüra hinnang. Haapsalu linna

üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise alusuuring“. Skepast&Puhkim OÜ, 2020. 15 Juhul kui soovitakse kavandada tootmis- või äriotstarvet, siis mõistlik on need suunata esmajärjekorras olemasolevatele juba kavandatud äri- ja tootmisaladele.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 19 / 128

terviklahendus – hoonestuse, teede, parkimise, tehnovõrkude, haljastuse jms vajalik lahendus,

arvestades üldplaneeringus kavandatuga. Detailplaneeringu koostamine on nõutav

planeerimisseaduses toodud aladel ja juhtudel ning täiendavalt üldplaneeringuga määratud

detailplaneeringu koostamise kohustusega juhtudel. Omavalitsus võib olulise avaliku huvi vm

põhjendatud asjaolu ilmnemisel ning kaalutlusotsuse tulemusena algatada detailplaneeringu ka muul

alal või juhul, mida seaduses või üldplaneeringus ei ole ette nähtud. Detailplaneeringu algatamine

on sellisel juhul ennekõike vajalik üldplaneeringus toodud tingimuste täpsustamiseks või juhul, kui

üldplaneering ei anna ala soovitud viisil arendamiseks vajalikke suuniseid.

Väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid on detailplaneeringu koostamine nõutav

järgmistel juhtudel:

• Enam kui neljast ühepereelamust, aiamajast ja/või suvilast koosneva hoonetegrupi

kavandamisel.

• Kinnistu jagamisel katastriüksusteks, kui kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt

teelt.

• Ehitiste või rajatise (sh elektritootmisrajatise) kavandamine, mille rajamisega tingitult

muutuvad ehitise kavandatavas asukohas või selle lähiümbruses eelkõige transpordivood,

külastajate hulk, visuaalne mõju, müra, tooraine või tööjõu vajadus või kavandatakse olulist

muudatust piirkonnas väljakujunenud ehitusmahtudes, - laadis ja kasutusotstarbes.

• Uue ühiskondliku-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-,

transpordi-, meelelahutus-, muuseumi-, raamatukogu-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, spordi-

, pühakoja ja tavandihoone püstitamiseks seni hoonestamata kinnistule, kui selle tegevusega

kaasneb vajadus juurdepääsu kavandamiseks avalikult teelt.

• Väärtuslike maastike (vt jaotis 3.2.5.) ning võimalike konfliktalade (uute hoonestusalade,

maakasutuse muutmise kavade, tuulikute (v.a jaotises 4.2.8. kirjeldatud mikrotootmise

tarbeks rajatavad tuulikud) ja teiste maastikul domineerima jäävate objektide arendamiseks,

v.a maavarade kaevandamiseks.

2.4. Piirkondlikud ehitustingimused

Piirkondlikud ehitustingimused lähtuvad erinevate alade väljakujunenud ehitatud keskkonnast ning

täpsustavad üldiseid ehitustingimusi või ehitustingimusi tihe- ja hajaasustusaladel. Piirkondlikud

ehitustingimused on määratud eluhoonetele, kuid on aluseks ka äri- ja tootmishoonete

ehitustingimuste määramiseks läbi detailplaneeringute või projekteerimistingimuste.

Käesoleva üldplaneeringuga on vastavalt piirkondade väljakujunenud asustus- ja

hoonestusstruktuurile ja piirkondlikule ilmele määratletud järgmised ehitustingimuste piirkonnad:

• Haapsalu linnastu tiheasustusala16, mis jaguneb omakorda:

o Haapsalu muinsuskaitseala, selle kaitsevööndi ja holmide ehitustingimuste piirkonnaks;

o Haapsalu linnastu tuumala ehitustingimuste piirkonnaks, sh Haapsalu kesklinna

ehitustingimuste piirkond;

o Paralepa ja Uuemõisa ehitustingimuste piirkonnaks.

• Jõõdre ja Panga tiheasustusalad;

• Herjava, Nõmme, Pusku, Mäeküla, Tanska ja Allika küla endiste aiandusühistute maa-alad;

• uushoonestusalad.

16 Tiheasustusala on Haapsalu linnas määratud asustusüksuse piiridest väiksemas ulatuses.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 20 / 128

Piirkondlikes ehitustingimustes käsitletust erineva funktsionaalsusega hoone (näiteks tööstushoone,

ühiskondlik hoone jms) parkimiskohtade arvu kavandamisel lähtuda kehtivast standardist. Erisused

piirkondlikes ehitustingimustes määratud parkimiskohtade arvust on lubatud kokkuleppel Haapsalu

Linnavalitsusega. Väiksema arvu parkimiskohtade kavandamisel tuleb esitada linnavalitsusele

põhjendused, miks määratud parkimiskohtade arvu rajamine ei ole võimalik või vajalik, ühtlasi peab

olema tagatud alternatiivne transpordivõimalus (näiteks efektiivne ühistranspordiühendus või

jalgratta- ja jalgteejalgratta- ja jalgteede võrgustik ja hoone kasutajate arvule vastav piisava

suurusega kaetud jalgrattaparkla kavandamine kinnistule). Keelatud on parkimiskohtade

kavandamine väljaspool kinnistut asuvas üldkasutatavas parklas.

Täiendavad tingimused sõltuvalt ala asukohast on toodud peatükis 3 „Väärtuslikud alad ja piirangud“.

2.4.1. Ehitustingimused Haapsalu linnastu tiheasustusalal

Haapsalu linnastu tiheasustusala hõlmab Haapsalu linna kui asustusüksust, osa Paralepa alevikust ja

Uuemõisa alevikust ning vähesel määral ka Valgevälja ja Uuemõisa külasid. Tegemist on eriilmeliste

piirkondadega, mille kujunemisel on rolli mänginud erinevad ajastud. Haapsalu linnas kui

asustusüksuses on selgelt eristatav keskaegne vanalinn ja selle tänavavõrk, 19. sajandi alguses

väljakujunenud eeslinn (nt Kastinina piirkond), 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses välja

kujunenud puitasumid (Uue, Koidula, Kreutzwaldi, Võnnu tänavate piirkonnas), 1950ndatel

arendama hakatud Õpetaja ja Staadioni tänava elamupiirkond.

Haapsalu linnastusse jääv Paralepa alevik on 1940ndate barakkasulast välja arenenud aastaringseks

elamiseks ümberehitatud elamutega aedlinnaks, mille väljakujunenud hoonestusmahtusid ja

katastriüksuste struktuuri tuleb valitseva miljöö säilitamiseks ehitustegevuse kavandamisel silmas

pidada.

Uuemõisa alevikus on primaarne säilitada eri aja ja eri stiilis (Uuemõisa mõis ja mõisapark ning

nende lähiümbrus, korterelamute piirkonnad, 1972. aastal valminud endine Haapsalu KEK-i

peahoone ja tennisehall ning nendest raudteetammi poole jäävad 70ndatel ja 80ndatel ehitatud

tüüpkorterelamud ning Tennise ja Ploomi tänava ridaelamud) hoonegruppide vaadeldavus ja

asulakeskuse terviklik planeering.

Haapsalu linnastu eriilmeliste piirkondade tõttu on Haapsalu linnastus jaotatud ehitustingimused

piirkonniti (vt ka Joonis 5).

Haapsalu linnastu ehitustingimustega antakse üldpõhimõtted linnastus ehitustegevuse suunamiseks.

Detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb lähtekohaks võtta

piirkonnas väljakujunenud hoonestus, arhitektuursed tingimused ja tänavavõrk.

Lisaks tiheasustusala ehitustingimustele, tuleb Haapsalu linnastus arvestada ka Haapsalu linna

miljööaladele seatud eritingimustega (vt jaotis 3.1.7.).

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 21 / 128

Joonis 5. Ehitustingimuste piirkonnad Haapsalu linnastus

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 22 / 128

2.4.1.1. Haapsalu muinsuskaitseala, selle kaitsevööndi ja holmide ehitustingimuste

piirkond

Haapsalu muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis reguleeritakse ehitustegevust läbi

hoonestustiheduse näitaja, mis arvestatakse eraldi iga krundi või hoone puhul vastavalt piirkonnas

või kvartalis väljakujunenud hoonestustihedusele. Ehitusõiguse andmisel võetakse arvesse piirkonna

keskmist hoonestustihedust ja väljakujunenud ehituslaadi, mille alusel määratakse kavandatavatele

ehitistele lubatud suurim ehitisealune pind, kõrgus ja muud arhitektuursed ja ehituslikud tingimused.

Lisaks tuleb ehitustegevuse kavandamisel lähtuda kehtivast muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi

kaitsekorrast, sh ala piiride osas (vt ka jaotis 3.1.5.).

Lisaks muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis kehtivatele tingimustele tuleb tagada:

• Parkimiskoht elamuühiku kohta arvestatakse lähtuvalt kehtivast standardist.

• Hoonetele võib paigaldada päikesepaneele ainult vähese vaadeldavusega kohtadele, üldjuhul

ainult kinnistu hooviala poole. Hoone tänavapoolsele katuseviilule on lubatud paigaldada

päikesepaneele ainult juhul, kui päikesepaneelid ei ole katusepinnast visuaalselt eristuvad -

lubatud on integreeritud päikesepaneelide kavandamine paneelidega sarnast tooni (tumehall

või must) katusel.

• Haljastusnõuded tulenevalt käesoleva üldplaneeringu jaotises 3.2.4. sätestatud nõuetest.

2.4.1.2. Haapsalu linnastu tuumala ehitustingimuste piirkond

Haapsalu linnastus eristatakse Haapsalu linna tuumala, sealhulgas Haapsalu kesklinna

ehitustingimuste piirkond, mis on piiratud raudteetammi ja Randsalu ojaga. Tuumalas reguleeritakse

ehitustegevust läbi hoonestustiheduse näitaja.

Põhjendatud juhul on tuumalas lubatud kõrgem hoonestustihedus, kui kavandatakse avaliku

kasutusega hoonet. Lisaks võib krundi hoonestustihedus olla tabelis määratust kõrgem juhul, kui

krundil olemasolevate hoonete põhjal arvestatav hoonestustihedus on sellest kõrgem ning

olemasolevaid hooneid soovitakse lammutada või rekonstrueerida. Sellisel juhul ei või krundi uuesti

hoonestamisel saavutatav hoonestustihedus olla kõrgem krundil varasema hoonestuse põhjal

arvestatud hoonestustihedusest.

Maa juhtotstarve Hoonestustihedus tuumalas

Elamu maa-ala ≤0.40

Muu juhtotstarve ≤0.50

Ehitusõiguse andmisel võetakse arvesse piirkonna keskmist hoonestustihedust ja väljakujunenud

ehituslaadi, mille alusel määratakse kavandatavatele ehitistele lubatud suurim ehitisealune pind,

kõrgus ja muud arhitektuursed ja ehituslikud tingimused.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 23 / 128

Tabel 1. Ehitustingimused Haapsalu linnastu tuumalal

Elamu maa-ala

Korterelamumaa või

segafunktsiooniga maa-

ala

Hoone tüüp Üksikelamu või mahult piirkonda sobituv korterelamu.

Korterelamu

Hoone maksimaalne kõrgus ≤ 8,5 m, abihooned ≤ 6 m ≤ 21 m, abihooned ≤ 6 m

Haapsalu kesklinnana määratud ehitustingimuste piirkonnas:

≤ 30 m

Hoone maapealsete korruste arv

Korruste arv ei ole määratud – lähtuda tuleb piirkonnas kehtivast kõrguspiirangust ja piirkonna väljakujunenud

ehitustavast.

Hoonete arv17 (eluhoone + abihooned)

3 (1+2 või 2+1)

Kaks eluhoonet krundil on lubatud, kui ajalooliselt on krundil

asunud kaks eluhoonet või kahe eluhoone kavandamine kinnistule sobitub piirkonna hoonestuslaadiga, mõlemale elamule on tagatud juurdepääs, parkimiskohtade arv, piisav

privaatsus ja haljastus.

Eluhoonete arv katastriüksusel võib olla suurem kui 1, kui tagatud

on muud ehitustingimused, sh haljastuse osakaal ning parkimine.

Naaberkruntide hoonete vaheline miinimumkaugus18

8 m, <8 m lubatud naabriga kokkuleppel, seejuures tuleb tagada tuleohutus ja naabrusõigused.

8 m, <8 m lubatud naabriga kokkuleppel, seejuures tuleb tagada tuleohutus ja naabrusõigused.

Detailplaneeringu (DP) kohustus

Üldjuhul DP, erandid vastavalt planeerimisseadusele.

Üldjuhul DP, erandid vastavalt planeerimisseadusele.

Haljastustingimused Min 30 % maapinnast, mille hulka

ei kuulu maapinnaga ühendamata haljastus, nt katuse- või garaažipealne haljastus.

Kui nõutud haljastusprotsent ei ole katastriüksuse suuruse või väljakujunenud hoonestuse tõttu

täidetav, on võimalus haljastustingimus tagada katastriüksusele vähemalt ühe lehtpuu istutamisega.

Min 10% maapinnast, mille

hulka ei kuulu maapinnaga ühendamata haljastus, nt katuse- või garaažipealne haljastus. Olemasolev kõrghaljastus tuleb maksimaalselt säilitada.

Kui nõutud haljastusprotsent ei ole katastriüksuse suuruse või väljakujunenud hoonestuse tõttu täidetav, on võimalus

haljastustingimus tagada katastriüksusele vähemalt

ühe lehtpuu istutamisega.

17 Ehitusloa kohustuslikud hooned 18 Juhul kui hoonete vaheline kuja on vähem kui 8 m, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Selleks on vajalik naabrite kokkulepe.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 24 / 128

Elamu maa-ala

Korterelamumaa või

segafunktsiooniga maa-

ala

Piire Tänavapoolse piirdeaia maksimaalne kõrgus on 1,8 m.

Kõrguse määramisel ja piirdeaia materjalide kasutusel tuleb lähtuda piirkonnas väljakujunenud tavast.

Korterelamutel ei ole ilma põhjendatud vajaduseta piirdeaia rajamine lubatud.

Parkimine Lähtuda kehtivast standardist. Lahendatakse omal kinnistul, 1 koht igale elamuühikule, millele lisandub 0,4 parkimiskohta külaliste tarbeks iga

elamuasemeühiku kohta.

Parkimiskohtade vajadus ümardatakse üles täisarvuni.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 25 / 128

2.4.1.3. Paralepa ja Uuemõisa ehitustingimuste piirkond

Haapsalu linnastu Paralepa ehitustingimuste alasse on haaratud ka Haapsalu linna raudteetammist

lõunasse jäävad elamukvartalid ja osaliselt ka Valgevälja küla elamualad.

Uuemõisa ehitustingimuste ala on Uuemõisa alevikus ja raudteetammist põhja poole jäävas

Uuemõisa küla osas.

Paralepa ja Uuemõisa ehitustingimuste piirkonnas (Joonis 5) esitatakse elamukruntide kohta lisaks

muudele ehitustingimustele ka suurim lubatud ehitistealune pind või täisehitusprotsent sõltuvalt

katastriüksuse suurusest.

Tabel 2. Elamukruntide suurim lubatud täisehitusprotsent ja ehitisealune pind

Krundi suurus m2 Suurim lubatud ehitisealune pind või

suurim lubatud täisehitusprotsent

Kuni 600 30 %

601…800 200 m2

801…1000 220 m2

1001…1300 240 m2

1301…1600 255 m2

1601…1900 270 m2

1901…2200 285 m2

2201–2500 300 m2

Üle 2500 12 %

Põhihoone ehitisealune pind võib moodustada suurimast lubatud ehitisealusest pinnast kuni 80 %.

Hoonete väikesemahulisel laiendamisel või abihoonete rajamisel võib ehitisealune pind põhjendatud

juhul olla tabelis toodust vähesel määral (kuni 5 %) suurem.

Mitteelamute puhul on lubatud täisehitusprotsent üldjuhul 25 %.

Tabel 3. Ehitustingimused Haapsalu linnastus Paralepa ja Uuemõisa ehitustingimuste

piirkonnas

Elamu maa-ala

Korterelamumaa või

segafunktsiooniga maa-

ala

Hoone tüüp Üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu

korterelamu

Hoone maksimaalne kõrgus ≤ 8,5 m, abihooned ≤ 6 m ≤ 21 m, abihooned ≤ 6 m

Hoone maapealsete korruste arv

Korruste arv ei ole määratud – lähtuda tuleb piirkonnas kehtivast kõrguspiirangust ja piirkonna väljakujunenud ehitustavast.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 26 / 128

Elamu maa-ala

Korterelamumaa või

segafunktsiooniga maa-

ala

Hoonete arv19 (eluhoone + abihoone)

3 (1+2 või 2+1)

Kaks eluhoonet krundil on lubatud, kui ajalooliselt on krundil asunud kaks eluhoonet või kahe eluhoone kavandamine kinnistule sobitub piirkonna hoonestuslaadiga, mõlemale

elamule on tagatud juurdepääs, parkimiskohtade arv, piisav privaatsus ja haljastus.

1+2

Naaberkruntide hoonete vaheline miinimumkaugus20

8 m, <8 m lubatud naabriga kokkuleppel.

8 m, <8 m lubatud naabriga kokkuleppel.

Maksimaalne täisehitusprotsent

Elamu ehitamiseks kavandatavale katastriüksusele määratakse täisehitusprotsent detailplaneeringu või projekteerimistingimustega lähtuvalt piirkonnas

väljakujunenud ehitustavast.

Samale katastriüksusele peab mahtuma parkimine, jäätmete käitlus jm elamu teenindamiseks vajalikud ehitised.

Moodustatavale korterelamu katastriüksusele peavad mahtuma haljasala, mänguväljak, korterelamu jäätmete käitlus, parkimine

jm korterelamu teenindamiseks vajalikud ehitised.

Detailplaneeringu (DP)

kohustus

Üldjuhul DP, erandid vastavalt

planeerimisseadusele.

Üldjuhul DP, erandid

vastavalt planeerimisseadusele.

Haljastustingimused21 Min 50% maapinnast, mille hulka ei kuulu maapinnaga ühendamata

haljastus, nt katuse- või

garaažipealne haljastus.

Min 20% maapinnast, mille hulka ei kuulu maapinnaga

ühendamata haljastus, nt

katuse- või garaažipealne haljastus.

Olemasolev kõrghaljastus tuleb maksimaalselt säilitada.

Piire Piirdeaia maksimaalne kõrgus on

1,5 m, kõrguse määramisel ja piirdeaia tüübi valikul ja materjalide kasutusel tuleb lähtuda piirkonnas väljakujunenud tavast.

Piirdeaed ei tohi mõjuda suletud

planguna, seetõttu on soovitatav arvestada lippide vaheks 1/3 kuni 1/2 lipi laiusest.

Ristmikel nähtavuse tagamiseks tuleb nurgakrundile piirdeaia rajamisel või asendamisel

Korterelamutel ei ole ilma

põhjendatud vajaduseta piirdeaia rajamine lubatud.

19 Ehitusloa kohustuslikud hooned 20 Juhul kui hoonete vaheline kuja on vähem kui 8 m, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Selleks on

vajalik naabrite kokkulepe. 21 Kui krundi olemasolev haljastuse osakaal on nõutuga võrreldes palju väiksem ja krundi kasutusotstarvet ei muudeta, võib haljastuse osakaal jääda nõutust väiksemaks, kuid ei või olemasolevaga võrreldes väheneda.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 27 / 128

Elamu maa-ala

Korterelamumaa või

segafunktsiooniga maa-

ala

kaaluda aia tagasiastet või läbipaistvama piirde rajamist.

Parkimine Lahendatakse omal kinnistul, minimaalselt 2 kohta iga elamuühiku teenindamiseks.

Lahendatakse omal kinnistul, 1 koht igale elamuühikule, millele lisandub 0,4 parkimiskohta

külaliste tarbeks22 iga elamuasemeühiku kohta.

Parkimiskohtade vajadus ümardatakse üles täisarvuni.

2.4.2. Ehitustingimused Jõõdre ja Panga tiheasustusaladel

Jõõdre küla keskus ja sellel määratud tiheasustusala on moodustunud endisest kolhoosikeskusest,

kus lisaks väikeelamutele ning korterelamutele asub ka Haapsalu linna hajaasustuse ainus

esmatarvete- ja toidupood.

Panga küla keskus ja sellel määratud tiheasustusala on arenenud endisest sovhoosikeskusest, kus

lisaks väikeelamutele ning korterelamutele leidub mitmesuguseid äri- ja tootmishooneid, kuid lisaks

paiknevad seal ka Haapsalu linna hajaasustuse ainus põhikool, lasteaed ja spordihoone.

Mõlema ala arendamiseks on üldplaneeringuga kavandatud võimalused peamiselt piirkonna elanike

teenindamiseks vajalike teenuste ning töökohti pakkuvate äri- ja tootmistegevuste arendamiseks.

Tabel 4. Elamukruntide suurim lubatud täisehitusprotsent ja ehitisealune pind

Krundi suurus m2 Suurim lubatud ehitisealune pind või

suurim lubatud täisehitusprotsent

Kuni 600 30 %

601…800 200 m2

801…1000 220 m2

1001…1300 240 m2

1301…1600 255 m2

1601…1900 270 m2

1901…2200 285 m2

2201–2500 300 m2

Üle 2500 12 %

22 Külalistele mõeldud parkimiskohad peavad olema avalikult kasutatavad ja nende rajamise puhul peab olema soodustatud ristkasutus kõrvalasuvate funktsioonide teenindamiseks

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 28 / 128

Hoonete väikesemahulisel laiendamisel või abihoonete rajamisel võib ehitisealune pind põhjendatud

juhul olla tabelis toodust vähesel määral (kuni 10 %) suurem.

Mitteelamute puhul on lubatud täisehitusprotsent üldjuhul 25 %.

Tabel 5. Ehitustingimused Jõõdre ja Panga tiheasustusaladel

Elamu maa-ala Korterelamu või segafunktsiooniga maa-ala

Hoone tüüp Üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu

Korterelamu

Hoone maksimaalne kõrgus ≤ 8,5 m, abihooned ≤ 6 m

≤ 12 m, abihooned ≤ 6 m

Hoonete arv23 (eluhoone +

abihooned)

3 (1+2 või 2+1)

Kaks eluhoonet krundil on

lubatud, kui kahe eluhoone kavandamine kinnistule sobitub piirkonna hoonestuslaadiga, mõlemale elamule on tagatud juurdepääs, parkimiskohtade arv, piisav privaatsus ja haljastus.

1+2

Naaberkruntide hoonete

vaheline miinimumkaugus24

8 m, <8 m lubatud naabriga kokkuleppel.

8 m, <8 m lubatud naabriga kokkuleppel.

Detailplaneeringu kohustus (DP)

Üldjuhul projekteerimistingimused, erandid vastavalt üldplaneeringus

seatud juhtudele.

Üldjuhul projekteerimistingimused, erandid vastavalt

üldplaneeringus seatud juhtudele.

Halastustingimused Min 50 % maapinnast, mille

hulka ei kuulu maapinnaga ühendamata haljastus.

Min 20 % maapinnast, mille

hulka ei kuulu maapinnaga ühendamata haljastus.

Piire Tee või tänava poolse piirde kõrgus kuni 1,5 m, osalise läbipaistvusega.

Piirdeaed ei tohi mõjuda suletud planguna, seetõttu on soovitatav arvestada lippide vaheks 1/3

kuni 1/2 lipi laiusest.

Ristmikel nähtavuse tagamiseks tuleb nurgakrundile piirdeaia rajamisel või asendamisel kaaluda aia tagasiastet või läbipaistvama piirde rajamist.

Korterelamutel ei ole ilma põhjendatud vajaduseta piirdeaia rajamine lubatud.

Parkimine Lahendatakse omal kinnistul, 2 iga elamuühiku teenindamiseks.

Lahendatakse omal kinnistul, 1 iga elamuühiku

teenindamiseks.

23 Ehitusloa kohustuslikud hooned 24 Juhul kui hoonete vaheline kuja on vähem kui 8 m, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Selleks on vajalik naabrite kokkulepe.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 29 / 128

2.4.3. Ehitustingimused Herjava, Nõmme, Pusku, Mäeküla, Tanska ja Allika külade endiste

aiandusühistute maa-alal

Endise aiandusühistu maa on nõukogudeaegsele aianduskooperatiivile maaeraldusega

köögiviljakasvatuseks või aianduseks kasutada antud õue-aiamaade maa-ala. Õue-aiamaale võis

ehitada ka hooajaliseks kasutamiseks mõeldud suvila. Isikud kes omasid suvilat, võisid maareformi

käigus krundi erastada elamumaana. Nüüdseks on suvilad enamasti ümber ehitatud elamuteks,

krundid on ligi 0,1 ha suurused ja tihedalt üksteise kõrval. Neile aladele on tänapäeva standarditele

vastavalt keeruline korraldada juurdepääsu, parkimist, sadevete äravoolu, veevarustust ja

kanalisatsiooni, mistõttu vajavad need maa-alad täpsemaid ja rangemalt sätestatud ehitustingimusi,

kui muud hajaasutuses asuvad hoonestusalad või üksikud elamukrundid.

Haapsalu linna territooriumil paiknevad endised aiandusühistud on oma mereäärse vms looduskauni

asukoha tõttu arenenud aja jooksul välja atraktiivseteks elamu- ja suvituspiirkondadeks.

Tabel 6. Elamukruntide suurim lubatud täisehitusprotsent ja ehitisealune pind

Krundi suurus m2 Suurim lubatud ehitisealune pind või

suurim lubatud täisehitusprotsent

Kuni 600 30 %

601…800 200 m2

801…1000 220 m2

1001…1300 240 m2

1301…1600 255 m2

1601…1900 270 m2

1901…2200 285 m2

2201–2500 300 m2

Üle 2500 12 %

Põhihoone ehitisealune pind võib moodustada suurimast lubatud ehitisealusest pinnast kuni 80 %.

Hoonete väikesemahulisel laiendamisel või abihoonete rajamisel võib ehitisealune pind põhjendatud

juhul olla tabelis toodust vähesel määral (kuni 5 %) suurem.

Mitteelamute puhul on lubatud täisehitusprotsent üldjuhul 25 %.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 30 / 128

Tabel 7. Ehitustingimused Herjava, Nõmme, Pusku, Mäeküla, Tanska ja Allika külade

endistes aiandusühistutes

Ehitustingimus

Hoone tüüp Üksikelamu, suvila

Hoone maksimaalne kõrgus põhihoone ≤ 8,5 m, abihooned ≤ 6 m

Hoonete arv25 (eluhoone + abihooned)

1+2

Naaberkruntide hoonete

vaheline miinimumkaugus26

8 m, <8 m lubatud naabriga kokkuleppel.

Detailplaneeringu kohustus (DP)

Üldjuhul projekteerimistingimused, erandid vastavalt

üldplaneeringus seatud juhtudele.

Täiendavad tingimused Katastriüksusele peab mahtuma katastriüksusele kavandatava

hoone teenindamiseks vajalik vee- ning reoveekäitlussüsteem

koos kujadega, va juhul kui veevarustus ja reoveekäitlus on

lahendatud mitme katastriüksuse teenindamiseks nende

katastriüksuste omanike koostöös.

Uue hoone ehitamiseks või olemasoleva hoone laiendamiseks

või rekonstrueerimiseks väljastatakse ehitusluba tingimusega,

et koos kavandatava, rekonstrueeritava või laiendatava

hoonega lahendatakse selle teenindamiseks vajalik reovee

käitlus.

Reovee kogumine ja puhastamine võib olla lahendatud ka

ühiselt mitme katastriüksuse teenindamiseks nende

katastriüksuste omanike koostöös.

Haljastustingimused27 Min 50 % maapinnast, mille hulka ei kuulu maapinnaga

ühendamata haljastus.

Piire Kõrgus kuni 1,5 meetrit.

Ristmikel nähtavuse tagamiseks tuleb nurgakrundile piirdeaia

rajamisel või asendamisel kaaluda aia tagasiastet või

läbipaistvama piirde rajamist.

Parkimine Lahendatakse omal kinnistul, 2 kohta iga elamuühiku

teenindamiseks.

25 Ehitusloa kohustuslikud hooned 26 Juhul kui hoonete vaheline kuja on vähem kui 8 m, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Selleks on vajalik naabrite kokkulepe. 27 Kui krundi olemasolev haljastuse osakaal on nõutuga võrreldes palju väiksem ja krundi kasutusotstarvet ei muudeta, võib haljastuse osakaal jääda nõutust väiksemaks, kuid ei või olemasolevaga võrreldes väheneda.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 31 / 128

2.4.4. Ehitustingimused uushoonestusaladel

Uushoonestusalana käsitletakse käesolevas üldplaneeringus kompaktse hoonestusega alasid

hajaasustuses, mis oma asukoha või ümbritseva keskkonna tõttu on juba arendusjärgus või sobivad

uuselamuarendusteks.

Uushoonestusalad on maakasutuse kaardil vastava tingmärgiga eraldatud maa-alad, millele on

muuhulgas näidatud ka elamu maa-ala juhtotstarve.

Valdavas osas on uushoonestusaladel kehtiv elamuala kavandav detailplaneering.

Uushoonestusaladele elamumaa juhtotstarbe määramine käesolevas üldplaneeringus võimaldab

nende alade arendamist kompaktse hoonestusega elamualadena ka pärast viidatud

detailplaneeringute kehtetuks tunnistamist.

Tabel 8. Elamukruntide suurim lubatud täisehitusprotsent ja ehitisealune pind

Krundi suurus m2 Suurim lubatud ehitisealune pind või

suurim lubatud täisehitusprotsent

Kuni 600 30 %

601…800 200 m2

801…1000 220 m2

1001…1300 240 m2

1301…1600 255 m2

1601…1900 270 m2

1901…2200 285 m2

2201–2500 300 m2

Üle 2500 12 %

Põhihoone ehitisealune pind võib moodustada suurimast lubatud ehitisealusest pinnast kuni 80 %.

Hoonete väikesemahulisel laiendamisel või abihoonete rajamisel võib ehitisealune pind põhjendatud

juhul olla tabelis toodust vähesel määral (kuni 5 %) suurem.

Mitteelamute puhul on lubatud täisehitusprotsent üldjuhul 25 %.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 32 / 128

Tabel 9. Ehitustingimused uushoonestusaladel

Ehitustingimus

Hoone tüüp Üksikelamu, kaksikelamu

Hoone maksimaalne kõrgus põhihoone ≤ 8,5 m, abihooned ≤ 6 m

Hoonete arv28 (eluhoone +

abihooned)

3 (1+2 või 2+1)

Kaks eluhoonet krundil on lubatud, kui kahe eluhoone

kavandamine kinnistule sobitub piirkonna hoonestuslaadiga, mõlemale elamule on tagatud juurdepääs, parkimiskohtade arv, piisav privaatsus ja haljastus.

Naaberkruntide hoonete

vaheline miinimumkaugus29

Uu(t)e hoone(te) ehitamisel peab olema kahe eluhoone vaheline kaugus vähemalt 40 m, v.a ruumiliselt põhjendatud juhtudel, kui maaüksuse suurus, kuju või looduslikud

tingimused ei võimalda tingimuse tagamist.

Detailplaneeringu kohustus (DP)

Üldjuhul projekteerimistingimused

Täiendavad tingimused Katastriüksusele peab mahtuma katastriüksusele kavandatava

hoone teenindamiseks vajalik vee- ning reoveekäitlussüsteem

koos kujadega, va juhul kui veevarustus ja reoveekäitlus on

lahendatud mitme katastriüksuse teenindamiseks nende

katastriüksuste omanike koostöös.

Uue hoone ehitamiseks või olemasoleva hoone laiendamiseks või rekonstrueerimiseks väljastatakse ehitusluba tingimusega, et koos kavandatava, rekonstrueeritava või laiendatava hoonega lahendatakse selle teenindamiseks vajalik reovee käitlus.

Reovee kogumine ja puhastamine võib olla lahendatud ka ühiselt mitme katastriüksuse teenindamiseks nende

katastriüksuste omanike koostöös.

Haljastustingimused Min 70 % maapinnast, mille hulka ei kuulu maapinnaga

ühendamata haljastus. Kõrghaljastuse säilitamise kohustus, kui krunt oli enne hoonestamist kõrghaljastusega või asus metsamaal.

Piire30 Kõrgus kuni 1,5 m.

Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab lähtuma naaberkinnistute piirdeaia kõrgusest ja kujundusest ehk piirkonnale iseloomulikust piirdeaedade lahendusest. Piirdeaed on üldjuhul hõre läbipaistev puitlippaed, võrkaed või hekiga kombineeritud võrkaed, v.a keevispaneelidest võrkaed.

Parkimine Lahendatakse omal kinnistul, 2 kohta iga elamuühiku teenindamiseks.

28 Ehitusloa kohustuslikud hooned 29 Juhul kui hoonete vaheline kuja on vähem kui 8 m, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Selleks on vajalik naabrite kokkulepe. 30 Erisused on lubatud suure liikluskoorumusega riigimaanteega piirnevatele kinnistutele.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 33 / 128

2.5. Maakasutus

Üldplaneeringuga määratav maakasutuse juhtotstarve on territooriumi kasutamise valdav otstarve,

mis annab piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuuna. Seega annab üldplaneering maakasutuse

osas üldised suunad, mida arenguvajaduste selgumisel täpsustatakse läbi detailplaneeringute ja

projekteerimistingimuste.

Maakasutuse juhtotstarvete piirid üldplaneeringu põhijoonisel ja kaardirakenduses on tinglikud ja

nende ulatus täpsustatakse üldplaneeringu elluviimisel lähtuvalt piirkonna arengust, sh

detailplaneeringute või projekteerimistingimuste kaudu. Üldplaneeringus eristata olemasolevat ja

planeeritud maakasutust, kuna see on ajas muutuv.

Juhtotstarbe määramisel on tegemist perspektiivse maakasutusega, millega ei kaasne kohest

katastriüksuse sihtotstarbe muutust. Olemasolevat maakasutust saab jätkata seni, kuni omanik

olulisi ehituslikke või ruumilisi muudatusi ellu viia ei soovi.

Seletuskirja lisas olevas tabelis (vt Lisa 1) on illustreeritud, millised sihtotstarbed on erinevatel

üldplaneeringuga määratud juhtotstarvetel lubatud ning millised on nende omavahelised seosed.

2.5.1. Elamu maa-ala

Elamu maa-alal on lubatud:

• üksik-, kaksik- või ridaelamud. Elamutüüpide osas kehtivad täiendavad piirkondlikud

tingimused (vt jaotis 2.4.).

• kõrvalotstarbena hoolekandeasutuse-, korterelamu-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-

, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-,

raamatukogu-, haridus-, teadus-, haigla-, ravi-, spordi-, kultus-, tavandihooned, garaažid ning

pargid ja puhkealad, kui need sobituvad linnaehituslikult (arhitektuurselt ja ruumiliselt) ning

funktsionaalselt piirkonda;

• muud elamuid teenindavad ning keskkonda sobituvad ehitised, sh elamute teenindamiseks

vajalikud teed ja tehnorajatised.

TINGIMUSED ELAMU MAA-ALAL

• Kõrvalotstarbena on lubatud piirkonda sobivad otstarbed, mille eesmärk on mitmekesistada

elamu maa-ala. Kõrvalotstarvete kavandamisel elamu maa-alale peab arvestama, et see ei

häiriks piirkonna peamise otstarbe ehk elamu maa-ala toimimist. Kõrvalotstarbe häiringud

elanike tervisele ja heaolule ning ruumile, sh suurenevad transpordivood, müra jms peavad

olema väheolulised.

• Üldplaneeringuga kavandatud elamualade realiseerimisel tuleb tagada hästi toimiv juurdepääs,

sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus. Arendamine peab toimuma võimalikult

terviklike, põhjalikult läbikaalutud ruumilise visiooni ja terviklahenduse alusel.

• Elamupiirkondade väljaarendamisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele vajaliku

sotsiaalse taristu osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste

arenguga.

• Juurdepääs elamu maa-alale tuleb tagada avalikult teelt.

• Juurdepääsude kavandamisel kasutada ennekõike olemasolevaid teid ja taristut. Uue taristu

kavandamisel arvestada selle ruumivajadusega.

• Teede projekteerimisel arvestada jalgratta- ja jalgteede vajadusega.

• Parkimine lahendada omal kinnistul planeeritava objekti parkimisvajadusest lähtuvalt.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 34 / 128

• Uute elamute liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga (ÜVK) on kohustuslik kui ala

asub ÜVK piirkonnas.

• ÜVK arengukava koostamisel ja ülevaatamisel tuleb hinnata, kas vahepealse perioodi jooksul

toimunud planeerimis- ja ehitustegevuse tulemusena vastab hoonestatud ala

reoveekogumisalade määramiseks kehtestatud tingimustele ja kriteeriumitele. Seejuures tuleb

arvestada piirkonna põhjavee kaitstust ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Vajadusel tuleb

ÜVK alade ulatust arengukavas korrigeerida.

• Väljaspool ÜVK ala tuleb rakendada lokaalseid reovee ja heitvee käitlemise lahendusi. Reovesi

tuleb juhtida kinnistesse ja vettpidavatesse kogumismahutitesse või rakendada muid reovee

kohtkäitluslahendusi, kui looduslikud tingimused seda võimaldavad.

• Arengukavaga määratletud perspektiivsetel ÜVK aladel on kohtlahendused lubatud tingimusel,

et ÜVK ala rajamisel liitutakse ÜVK-ga.

• Alal, kus ei ole ka pikas perspektiivis ühisveevarustusega liitumist ette nähtud, tuleb

soodustada ühiskasutatava veehaarde rajamist, et vältida olukorda, kus igale kinnistule

rajatakse oma puurkaev. Hoonestusala laiendamisel on soovitav kõigepealt analüüsida, kas

veevarustust on võimalik tagada mõne olemasoleva puurkaevu baasil. Kui see pole võimalik,

teha otsus uue puurkaevu rajamiseks. Puurkaevu projekteerimisel tuleb arvesse võtta, et

praktiliselt kogu linna territoorium on reostuse eest nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Uus

puurkaev tuleb rajada vastavalt nõuetele.

2.5.2. Korterelamu maa-ala

Korterelamu maa-alal on lubatud:

• korterelamud. Elamutüüpide osas kehtivad täiendavad piirkondlikud tingimused.

• kõrvalotstarbena hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-

, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-, raamatukogu-,

haridus-, teadus-, haigla-, ravi-, spordi-, kultus-, tavandihooned, garaažid ja pargid ning

puhkealad kui need sobituvad linnaehituslikult (arhitektuurselt ja ruumiliselt) ning

funktsionaalselt piirkonda;

• hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-,

meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, haigla-, ravi-, spordihoonete kavandamisel

kõrvalotstarbena elamu maa-alale, peab arvestama, et see ei häiriks piirkonna peamise

otstarbe toimimist;

• muud elamuid teenindavad ning keskkonda sobituvad ehitised, sh korterelamuid teenindavad

teed ja tehnorajatised.

TINGIMUSED KORTERELAMU MAA-ALAL

• Korterelamute kavandamisel peab hoone juurde kuuluvale katastriüksusele mahtuma hoonet

teenindav parkimine, haljasala, jäätmete käitlemine jms korterelamu teenindamiseks vajalikud

objektid ja rajatised.

• Juurdepääs korterelamu maa-alale tuleb tagada avalikult teelt.

• Juurdepääsude kavandamisel kasutada ennekõike olemasolevaid teid ja taristut. Uue taristu

kavandamisel arvestada selle ruumivajadusega.

• Teede projekteerimisel arvestada jalgratta- ja jalgteede vajadusega.

• Uute korterelamute liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga on kohustuslik.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 35 / 128

• Eelistatud on uute korterelamute liitumine kaugküttevõrguga, kui liitumine on majanduslikult

otstarbekas. Vastasel juhul on lubatud alternatiivsed lahendused, nt gaas, elekter vms.

2.5.3. Äri maa-ala

Äri maa-alal on lubatud:

• majutushooned: hotell, motell, külalistemaja, puhkeküla või puhkelaagri majutushoone,

hostel, muu lühiajalise majutuse hoone;

• toitlustushooned: restoran, kohvik, baar, söökla, muu toitlustushoone;

• büroohooned;

• kaubandushooned: kauplus, kaubanduskeskus vms kaubandushoone;

• teenindushooned: ilu- ja isikuteenuste-, sõidukite teeninduse-, muu teenindushoone;

• meelelahutushooned: teater, kino, kontserdi- ja universaalsaalide-, klubi, rahvamaja,

tantsusaal, ööklubi, kasiino, loomaaia või botaanikaaia-, muu meelelahutushoone;

• spordihooned: spordihall, võimla, siseujula, jäähall, maneež, lasketiiru-, muu spordihoone;

• üksikud tootmishooned, mis ei põhjusta naaberaladele häiringuid (sh müra, transpordivood,

välisõhu saastamine, lõhnahäiringud);

• sideehitised (sh mastid).

TINGIMUSED ÄRI MAA-ALAL

• Igapäevaselt külastatavad äri- ja teenindusasutused kavandada asulatesse, kus on mugavam

juurdepääs ning tihedamalt elanikke.

• Hoonete kõrgus peab sobituma piirkonnas väljakujunenud hoonete kõrgusega. Kavandatav

hoonestus ei tohi mastaapselt erineda piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadist.

• Arvestada elamute, ühiskondlike hoonete, tervishoiuasutuste, laste- ja õppeasutuste ning

rekreatiivsete tegevuste paiknemisega lähinaabruses. Nende aladega vahetult külgnevatel

aladel ei ole lubatud arendada neile olulist negatiivset mõju põhjustavaid tegevusi.

• Häiringuid põhjustava (õhusaastet, müra, kiirgus- ja vibratsioonitaset ning ohtu suurendav)

äritegevuse kavandamisel kaaluda selle elluviimist väljapoole kompaktse hoonestusega

piirkondi ning elamutest, ühiskondlikest hoonetest, tervishoiuasutustest, laste- ja

õppeasutustest ning rekreatiivsetest tegevustest piisavasse kaugusesse. Piisava kauguse

määrab omavalitsus konkreetse asukoha ja kavandatava tegevuse põhiselt.

• Tundlike alade eraldamiseks ja kaitseks müra, tolmu, reostuse vms eest, on soovitav jätta

piisava laiusega haljasriba või rajada häiringu levikut takistav piire. Eelistada piirde rajamist

häiringut põhjustava objekti piiridesse.

• Juurdepääs äri maa-alale tuleb tagada avalikult teelt.

• Teede projekteerimisel tuleb arvestada jalgratta- ja jalgteede vajadusega.

• Kavandada tuleb läbimõeldud ja mugav parkimislahendus erinevatele liikumisvahenditele

(sõiduauto, kaubaauto, jalgratas) vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning

kehtivatele parkimisnormidele. Võimaldada erivajadustega inimeste juurdepääs hoonetele.

Eelistada säästlikke liikumisviise toetavaid lahendusi.

• Uute ärialade liitmine ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga on kohustuslik kui ala asub

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnas.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 36 / 128

• Ärihoonete rajamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja põhjavee

reostuskaitse.

• Juhul kui ehitise rajamise raames viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline (eel)hindamine, on

selle käigus vajalik pöörata tähelepanu kumulatiivsetele mõjudele, arvestades koosmõju

olemasolevate saasteallikatega.

2.5.4. Segafunktsiooniga maa-ala

Segafunktsiooniga maa-alal on lubatud elamud, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-,

teenindus, spaahotelli vms, spordi-, meelelahutus- ja ühiskondlikud hooned ning neid teenindavad

rajatised, puhkealad ning teed ja väljakud.

TINGIMUSED SEGAFUNKTSIOONIGA MAA-ALAL

• Segafunktsiooniga alale ei või kavandada äri- ja tootmishooneid, mis põhjustavad

naaberaladele häiringuid (sh müra, transpordivood, välisõhu saastamine, lõhnahäiringud);

• Segafunktsiooniga maa-ala kavandamisel tuleb tagada kvaliteetne avalik ruum.

• Juurdepääs segafunktsiooniga maa-alale tuleb tagada avalikult teelt.

• Teede projekteerimisel arvestada jalgratta- ja jalgteede vajadusega.

• Segafunktsiooniga maa-alade arendamisel tuleb arvestada selle kättesaadavusega

kasutajatele läbi erinevate liikumisviiside (nt buss, jalgratas, sõiduauto). Eelistada lahendusi,

mis toetavad kergliiklejate ja ühistranspordi kasutajate mugavust.

2.5.5. Tootmise maa-ala

Tootmise maa-alad on kavandatud nii käesoleva üldplaneeringuga kavandatud tiheasustusaladele,

kui ka hajaasustusse. Tihe- ja hajaasustuses lubatud tootmistegevus on erinev, kuna

tiheasustusaladel on mitmeid muid olemasolevaid või kavandatavaid tegevusi tihedalt tootmisalade

lähedal, millega tootmistegevuse kavandamisel arvestada tuleb, sh ühiskondlikud hooned, elamu- ja

puhkealad. Seetõttu eristatakse käesolevas üldplaneeringus tootmise maa-alasid üldplaneeringuga

kavandatud tiheasustusaladel ning hajaasustusaladel.

Tiheasustusaladele kavandatud tootmise maa-aladel on lubatud:

• tootmishooned: energeetikatööstuse-, toiduainetetööstuse-, kalamajandus-,

ehitusmaterjalide ja -toodete tööstuse-, kergetööstuse-, puidutööstuse-, masina- ja

seadmetööstuse-, muu tootmishoone;

• hoidlad ja laohooned: toiduainete laohoone, külm- ja laohoone;

• tootmise maa-alale võib lisaks kavandada muud tootmist teenindavad ning piirkonda sobituvad

hooned ja rajatised, sh tehnoehitised ja erihooned (nt jäätmekäitlushooned ja -platsid,

katlamaja, veepuhastusjaamahoone jms).

• Tootmise maa-alal on lubatud kanalisatsiooni- ja reoveepuhasti ehitised, vee tootmise ja

jaotamise ehitised, gaasi või biogaasi tootmise ja jaotamise ehitised, soojusenergia tootmise

ja jaotamise ehitised, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitised ning sideehitised.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 37 / 128

Hajaasustusaladel on lisaks tiheasustusaladel lubatavale tootmistegevusele lubatud:

• tootmishooned: maavarade töötlemise-, keemiatööstuse-, tootmishoone;

• hoidlad ja laohooned: vedelkütuse-, küttegaasi- jms terminali hoidla;

• põllumajanduse-, metsa-, jahi- ja kalamajandushooned: loomakasvatus- või

linnukasvatushoone, teraviljakuivati, loomasööda-, mineraalväetiste või taimekaitsevahendite

hoidla, muu põllu-, metsa-, jahi- või kalamajandushoone vms.

TINGIMUSED TOOTMISE MAA-ALAL31

• Tootmise maa-alal katastriüksuse moodustamisel või olemasoleva tootmistegevuse

laiendamisel peavad tootmistegevuseks vajalikud hooned koos tootmistegevusest lähtuvate

kujade ja võimalike piirangutega jääma katastriüksuse piiresse, välja arvatud juhul, kui selleks

on naaberkinnistu omaniku nõusolek.

• Arvestada müra- ja saastetundlike alade (elamud, ühiskondlikud hooned, puhkealad jms)

paiknemisega lähinaabruses. Tootmisaladega vahetult külgnevatel aladel ei ole lubatud

arendada olulisi häiringuid põhjustavaid tegevusi.

• Keskkonnahäiringuid põhjustav (õhusaastet, müra, kiirgus- ja vibratsioonitaset ning ohtu

suurendav) tootmistegevus kavandada väljapoole kompaktse hoonestusega piirkondi ning

elamutest, ühiskondlikest hoonetest, tervishoiuasutustest, laste- ja õppeasutustest ning

puhkealadest piisavasse kaugusesse.

• Tundlike alade eraldamiseks ja kaitseks müra, tolmu, reostuse vms eest, on soovitav jätta

piisava laiusega haljasriba või rajada häiringu levikut takistav piire. Eelistada piirde rajamist

häiringut põhjustava objekti piiridesse, v.a juhul kui häiringut põhjustav objekt eksisteerib alal

enne mõjutatava objekti lisandumist32.

• Tootmistegevusega seotud veokite vms raskeliikluse regulaarne liikumine kavandada

võimalusel tundlikest aladest mööda ilma neid läbimata.

• Juurdepääs tootmise maa-alale tuleb tagada avalikult teelt.

• Teede projekteerimisel arvestada jalgratta- ja jalgteede vajadusega.

• Kavandada läbimõeldud ja mugav parkimislahendus erinevatele liikumisvahenditele

(sõiduauto, kaubaauto, jalgratas) vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning

kehtivatele parkimisnormidele. Eelistada säästlikke liikumisviise toetavaid lahendusi.

• Kui ala kuulub ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni piirkonda ning vastav taristu on välja

ehitatud, siis on sellega liitumine tiheasustusaladel kohustuslik.

• Reovee ühiskanalisatsiooni juhtimisel tuleb juhinduda võrguvaldaja tingimustest. Vajadusel

tuleb rakendada lokaalselt eelpuhastust enne reovee ühiskanalisatsiooni juhtimist.

• Tootmishoonete rajamisel tuleb tagada nende keskkonnanõuetele vastavus ja põhjavee

reostuskaitse.

• Juhul kui ehitise rajamise raames viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline (eel)hindamine, on

selle käigus vajalik pöörata tähelepanu kumulatiivsetele mõjudele, arvestades koosmõju

olemasolevate saasteallikatega.

31 Välisõhus leviva müraga seotud meetmete sõnastamisel on muuhulgas lähtutud Haapsalu linna üldplaneeringu KSH alusuuringust „Keskkonnamüra uuring“. Skepast&Puhkim OÜ, 2020. 32 Näiteks kasutuses oleva tootmishoone kõrvale elamu või elamute arendamisel tuleb arvestada tootmistegevusega ning elamu ehitamisest huvitatud isikul tagada negatiivsete mõjude leevendamine omal kinnistul.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 38 / 128

• Vältida põllumajandusliku tootmishoone asukoha kavandamist vahetult veekogu lähedale.

• Uute ohtlike ettevõtete kavandamisel tuleb hinnata keskkonnamõju olulisust õigusaktides

sätestatud korras. Arvesse tuleb võtta teisi lähi piirkonnas olemasolevaid ning piirkonda

kavandatavaid tegevusi ja võimalikku koosmõju nendega.

2.5.6. Mäetööstuse maa-ala

Mäetööstuse maa-ala juhtotstarve on mäeeraldise teenindusmaal, kus on kehtiv kaevandamisluba ja

lähiaastatel ei eeldata maavaravaru ammendumist.

Merealal asuvale Tagalahe mäeeraldise alale mäetööstusmaa juhtotstarvet ei määrata, meres asuv

kaevandamiskoht on üldplaneeringu joonisel tähistatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa

tingmärgiga ja sellele kohalduvad mäetööstuse maa-ala juhtotstarbe tingimused.

TINGIMUSED MÄETÖÖSTUSE MAA-ALAL

• Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning majandustegevuse

lõppemisel koostada korrastamisprojekt, et võimaldada maade edasist kasutust kas põllu- või

metsamaana, veekoguna, puhkeala või ehitusalana.

• Maardlas uue karjääri rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja

võimalikud keskkonnamõjud, keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavalt vajadusele

keskkonnamõju hindamise läbiviimine, müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või

modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning vajadusel rakendada asjakohaseid

meetmeid kaasnevate mõjude vältimiseks või leevendamiseks. Kaevandamisloa taotlemisel

tuleb arendajal tõestada, et võimalik on nõuetest kinnipidamine ja välistatud on oht joogivee

kättesaadavusele/kvaliteedile ning otsustajal veenduda, et see on tagatud.

• Juurdepääs mäetööstuse maa-alale tuleb tagada avalikult teelt või erateelt kokkuleppel eratee

omanikuga.

• Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohevõrgustiku ja linna rohevööndi

toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel,

korrastamistingimuste andmisel ja korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada

kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.

• Maardla alale muu tegevuse kui kaevandamise kavandamine on võimalik pärast maavaravaru

ammendumist või kui selleks on saadud Maapõueseaduse alusel muu sisuga kooskõlastus või

luba.

2.5.7. Tehnoehitise maa-ala

Tehnoehitise maa-alal on lubatud kanalisatsiooni- ja reoveepuhasti ehitised, vee tootmise ja

jaotamise ehitised, gaasi või biogaasi tootmise ja jaotamise ehitised, soojusenergia tootmise ja

jaotamise ehitised, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitised ning sideehitised.

TINGIMUSED TEHNOEHITISE MAA-ALAL

• Tehnorajatiste kavandamisel peavad tehnorajatistest tulenevad piirangud jääma tehnorajatise

aluse katastriüksuse piiresse, välja arvatud juhul, kui selleks on naaberkinnistu omaniku

nõusolek.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 39 / 128

• Tehnorajatised peavad visuaalselt sobima piirkonna ehituslaadiga või seal väljakujunenud

keskkonnaga, nt mahu, ehitusmaterjalide või stiili poolest.

• Riigitee lähedusse planeeritavate mastide kaugus riigitee muldkehast peab olema vähemalt

võrdne selle posti või masti kõrgusega.

• Juurdepääs tehnoehitise maa-alale peab olema tagatud avalikult teelt.

2.5.8. Jäätmekäitluse maa-ala

Jäätmekäitluse maa-ala on ette nähtud jäätmete käitlemiseks ja/või ladustamiseks.

Jäätmekäitluse maa-alal on lubatud ehitised jäätmekäitluse teenindamiseks (olmehoone, kaalumaja

vms), jäätmete käitlemiseks ja ladustamiseks ning kompostimisväljakud. Kõrvalotstarbena on

lubatud jäätmekäitlusega seotud tootmistegevus (küttepuude valmistamine, teekattematerjalide

ladustamine vms).

TINGIMUSED JÄÄTMEKÄITLUSE MAA-ALAL

• Jäätmekäitluse kavandamisel peavad jäätmete käitlemisest või ladustamisest tulenevad

piirangud jääma jäätmekäitluse asukoha katastriüksuse piiresse.

• Jäätmete käitlemiseks või ladustamiseks ette nähtud alad piirata aiaga.

• Juurdepääs jäätmekäitluse maa-alale peab olema tagatud avalikult teelt.

2.5.9. Ühiskondliku hoone maa-ala

Ühiskondliku hoone maa-alal on lubatud:

• hoolekandeasutuse hooned: päevakeskus, tugikodu, varjupaik, lastekodu, noortekodu,

üldhooldekodu, koolkodu, sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus, erihooldekodu või muu

hoolekandeasutus;

• ühiselamud üliõpilastele või õpilastele jt sotsiaalsetele gruppidele;

• muuseum, kunstigalerii, raamatukogu, arhiiv, rahvamaja, külakeskus;

• haridus- ja teadushooned: koolieelne lasteasutus (lasteaed, päevakodu, lasteaed-algkool),

põhikooli- või gümnaasiumi-, kutseõppeasutuse-, ülikooli-, rakenduskõrgkooli õppehoone,

teadus- ja metoodikaasutuse hoone, muu haridus- või teadushoone;

• haiglad ja muud ravihooned: haigla, ambulatoorse arstiabi osutamise hoone, sanatoorium,

spaahotell vms, veterinaarkliinik, muu tervishoiuhoone;

• spordiehitised: spordihall, võimla, siseujula, jäähall, maneež, lasketiiru-, muu spordihoone,

palliplats vms;

• pühakojad ja tavandihooned: kirik, katedraal, sünagoog, palvemaja, kabel või muu

kultushoone, krematoorium;

• kohaliku omavalitsuse või riigiasutuse büroo- ja administratiivhoone, sh riigikaitseasutuse

büroo- ja administratiivhoone;

• muid piirkonda teenindavad ning sinna sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnoehitised.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 40 / 128

TINGIMUSED ÜHISKONDLIKU HOONE MAA-ALAL

• Olulise avaliku huviga hoone või rajatise või olulise keskusala vms märkimisväärselt

esinduslikku asukohta ühiskondliku hoone või rajatise ehitamisel viib omavalitsus üldjuhul läbi

arhitektuurivõistluse.

• Hoonete kõrgus peab sobituma piirkonnas väljakujunenud hoonete kõrgusega. Kavandatav

hoonestus ei tohi mastaapselt erineda piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadist.

• Ühiskondlike hoonete kavandamisel arvestada selle kättesaadavusega erinevate

liikumisviisidega (nt buss, sõiduauto, jalgratas) kasutajatele. Eelistada lahendusi, mis toetavad

kergliiklejate ja ühistranspordi kasutajate ning erivajadustega inimeste juurdepääsu

hoonetele.

• Juurdepääs ühiskondliku hoone maa-alale peab olema tagatud avalikult teelt.

• Teede projekteerimisel arvestada jalgratta- ja jalgteede vajadusega.

• Kavandada kvaliteetne ja hästi toimiv avalik ruum: haljastus, väikevormid, tänavaruumi

loogika jms.

2.5.10. Sadama maa-ala

Sadama maa-ala on ette nähtud veesõidukite sildumiseks, sadamateenuse osutamiseks ning sadama

sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste ehitamiseks. Sadama maa-alal on lubatud ka

äriotstarbelised ehitised.

TINGIMUSED SADAMA MAA-ALAL

• Tagada alade mitmekülgne kasutus, muuhulgas külaliste teenindamine, võimalused aluste

hoidmiseks ja remondiks, teenused ranna- või harrastuskaluritele, jahtide jm aluste

teenindamiseks.

• Juurdepääs sadama maa-alale peab olema tagatud avalikult teelt, v.a erasadamates.

• Sadama maa-ala sulgemisel tuleb suunata kallasrada ümber sadama suletud territooriumi

omal kinnistul, kui sadamaga piirneval kinnistul või teel puudub avalik kasutus.

2.5.11. Puhke- ja looduslik maa-ala

Puhke- ja looduslikud maa-ala on ette nähtud säilitada looduslikuna ning keelatud on uushoonestus.

Puhke- ja looduslikul maa-alal on lubatud:

• looduslikud ja poollooduslikud haljastatud alad, veekogud;

• tervise- ja matkarajad ning neid teenindavad väikesemahulised hooned, sh kioskid, tualetid

jms;

• puhkeala teenindavad väikeehitised, sh viidad, laudteed, pingid, prügikastid, vaatlustornid,

parklad, kuni 20 m² suuruseid looduskeskkonda sobituvad väikehooned jne;

• lemmikloomade matmispaik Valgevälja metsas.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 41 / 128

TINGIMUSED PUHKE JA LOODUSLIKUL MAA-ALAL

• Tulenevalt ala kasutusintensiivsusest tuleb kavandatava taristu väljaarendamisel lähtuda ala

iseloomust, selle väärtustest ning kasutusintensiivsusest. Väärtustada puhke- ja looduslikul

maa-alal asuvaid või selle lähedusse jäävaid kultuuripärandi objekte, alasid ja traditsioonilist

elulaadi võimaldavat keskkonda.

• Juurdepääs puhke- ja loodusliku maa-alale peab olema tagatud avalikult teelt

• Kavandada mugavad ja läbimõeldud juurdepääsud ning parkimislahendused erinevatele

liikumisvahenditele (nt buss, jalgratas, sõiduauto). Eelistada lahendusi, mis toetavad

kergliiklejate ja ühistranspordi kasutajate mugavust. Parkimise ja juurdepääsude

kavandamine ei tohi vähendada ala väärtust.

• Tiheasustusaladel asuvad alad tuleb ühendada jalgratta- ja jalgteedega.

• Ühistranspordi ja sotsiaalse taristu kavandamisel tuleb arvestada puhkealade asukoha ning

kasutamise sesoonsuse ja kasutusintensiivsusega.

• Puhke- ja loodusliku maa-ala sisese rattateede võrgustiku kavandamine toimub eelistatult

olemasolevate teede baasil.

• Soodustada väljaspool tiheasustusalasid paiknevate puhke- ja looduslike maa-alade

ühendamist tiheasustusaladega jalgratta- ja jalgteedega.

• Alade puhkeotstarbeline kasutamine ei tohi kahjustada looduskaitselisi väärtusi. Piirkonna

eripäraseid ja õrnade ökosüsteemidega alasid kasutada looduslähedase turismi arendamiseks.

• Tagada kõrghaljastuse või metsa säilimine. Raiete kavandamisel peab säilima ala puhke- ja

loodusväärtus. Raiete kavandamisel tuleb teha koostööd Haapsalu Linnavalitsusega, kes

hindab kavandatavate raietega ala puhke- ja loodusväärtuste säilimist ning ala kasutamist

sihtotstarbeliselt ka pärast raiete teostamist.

• Alal on lubatud tööd, nt võsa niitmine vmt, mis on vajalikud alal paiknevate tehnorajatiste või

sellele ulatuvate tehnorajatiste kaitsevööndite või kuivenduskraavide toimimise tagamiseks.

• Valgevälja liivamaardla ala kasutusele võtmine puhke- ja loodusliku alana on võimalik peale

maavara ammendumist ning kuni maavara ammendumiseni on taimestiku eemaldamine alalt

lubatud.

2.5.12. Parkide ja haljasalade maa-ala

Parkide ja haljasalade maa-ala on ette nähtud haljasaladena tiheasustusaladel, et tagada

kättesaadavad puhkekohad nii lähiümbruses kui ka tiheasustusaladel tervikuna. Alal on lubatud

piirkonda sobiv haljastus ning puhkamise otstarvet teenindavad avalikud puhke- ja kultuurirajatised,

sh tervise- ja matkarajad, külaplatsid, mänguväljak, discgolfi- ja suusarada jms ja neid teenindavad

väikesemahulised hooned.

TINGIMUSED PARKIDE JA HALJASALADE MAA-ALAL

• Ala arendamisel tuleb tagada kvaliteetne ja kõikide vanusegruppide vajadusi arvestav avalik

ruum.

• Ühendada parkide ja haljasalade maa-alad puiesteede, pargisiilude või mänguväljakute,

spordiplatsidega ühtseks rohealade võrguks.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 42 / 128

• Alal on üldjuhul lubatud kergliiklus ning selleks ette nähtud taristu. Mootorsõidukite

liiklemiseks vajalikud teed on lubatud üksnes pargi ja haljasala või sellel olemasoleva hoone

teenindamiseks.

• Juurdepääs parkide ja haljasalade maa-alale peab olema tagatud avalikult teelt

• Asustusüksuse siseselt ühendatakse alad jalgratta- ja jalgteedega.

• Alale kavandatava taristu väljaarendamisel tuleb lähtuda ala iseloomust, selle väärtustest ning

kasutusintensiivsusest.

• Ehitiste maastikku paigutamisel arvestada maksimaalselt olemasolevate maastikuliste

tingimuste ja väärtustega.

• Tagada kõrghaljastuse või metsa säilimine. Raiete kavandamisel peab säilima ala

puhkeväärtus ning liigirikkus. Raiete kavandamisel tuleb hinnata kavandatavate raietega ala

puhke- ja loodusväärtuste säilimist ning ala kasutamist sihtotstarbeliselt ka pärast raiete

teostamist

• Alal on lubatud tööd, nt võsa niitmine vmt, mis on vajalikud alal paiknevate tehnorajatiste või

sellele ulatuvate tehnorajatiste kaitsevööndite toimimise tagamiseks.

2.5.13. Avaliku supelranna maa-ala

Avaliku supelranna maa-alale on ette nähtud avalikult kasutatav, nõuetele vastavalt rajatud

supelrand koos selle teenindamiseks vajalike ehitistega, sh rannahoone, mänguväljakud, kioskid,

tualetid, ujumissillad vms.

TINGIMUSED AVALIKU SUPELRANNA MAA-ALAL

• Juurdepääs supelranna maa-alale peab olema tagatud avalikult teelt

• Alal on lubatud kergliiklus ning selleks ette nähtud taristu.

• Parkimine tuleb tagada supelranna ala läheduses.

2.5.14. Spordi- ja puhkeehitiste maa-ala

Spordi- ja puhkeehitiste maa-ala on ette nähtud spordi- ja puhkerajatiste ja hoonete püstitamine,

näiteks staadion, spordihall, spordiväljak, (väli)ujula, välispordirajatis vms.

TINGIMUSED SPORDI- JA PUHKEEHITISTE MAA-ALAL

• Keskkonnahäiringuid nagu müra, vibratsioon vms tekitavate eriotstarbeliste spordirajatiste (nt

motoringrada, krossirada, lahtine või poolkinnine lasketiir vms) kavandamine ei ole

tiheasustusaladel spordi- ja puhkerajatiste maa-alale lubatud. Keskkonnahäirinuid

põhjustavate objektide kavandamisel tuleb läbi viia mürahinnangu koostamine ning vajadusel

kavandada müra leevendavad meetmed.

• Juurdepääs spordi- ja puhkeehitiste maa-alale peab olema tagatud avalikult teelt.

• Teede projekteerimisel arvestada jalgratta- ja jalgteede vajadusega.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 43 / 128

• Ehitiste kavandamisel arvestada nende kättesaadavusega erinevate liikumisviisidega (nt buss,

sõiduauto, jalgratas) kasutajatele. Eelistada lahendusi, mis toetavad kergliiklejate ja

ühistranspordi kasutajate mugavust.

• Kavandada kvaliteetne ja hästi toimiv avalik ruum: haljastus, väikevormid, tänavaruumi

kasutus jms.

2.5.15. Aianduse maa-ala

Aianduse maa-alad on põllumajandussaaduste kasvatamise alad tiheasustusaladel.

TINGIMUSED AIANDUSE MAA-ALAL

• Maa-alale ei kavandata hoonestust, v.a ala sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised

(kuur, varjualune, kasvuhoone vms).

2.5.16. Kaitsealune maa-ala

Kaitsealusel maa-alal asuvad riigi või kohaliku kaitse all olevad üksikobjektid koos neid ümbritseva

alaga, mis on vajalik objekti kaitse-eesmärgi saavutamiseks.

TINGIMUSED KAITSEALUSEL MAA-ALAL

• Ehitustegevus on keelatud, välja arvatud kaitsealusel maa-alal asuva väärtusliku objekti

renoveerimine, konserveerimine või objekti väärtuse tagamiseks või esitlemiseks vajalik

ehitustegevus, sh valgustuse vms rajamine.

2.5.17. Kalmistu maa-ala

Kalmistu ja matmisega seotud loodusliku või poolloodusliku ilmega maa-ala, kuhu on lubatud rajada

kalmistu jaoks vajalikke ehitisi (näiteks kabel, tavandihoone), sh nende teenindamiseks vajalikke

tehnorajatisi.

TINGIMUSED KALMISTU MAA-ALAL

• Kalmistu ümber tuleb säilitada või kavandada haljastusega puhvervöönd.

• Juurdepääs kalmistu maa-alale peab olema tagatud avalikult teelt.

• Kalmistu laiendamine on lubatud ainult kalmistuseaduses nimetatud tingimuste täitmisel.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 44 / 128

2.5.18. Transpordi maa-ala

Transpordi maa-alal on lubatud liiklemiseks, parkimiseks ja transpordiks vajalikud rajatised koos

maa-alaga, mis on vajalik nende ohutuse tagamiseks ja rajatiste korrashoiuks, sh sõiduteed,

raudteed, lennuliikluse maa jms.

TINGIMUSED TRANSPORDI MAA-ALAL

• Säilitada transpordiobjekti rajamise, laiendamise või rekonstrueerimise võimalikkus.

2.5.19. Riigikaitse maa-ala

Üleriigilise tähtsusega riigikaitseliste ehitiste maa-ala. Alale võib kavandada sõjaväeosa,

kaitsejõudude asutust, kaitseväe polügooni, laskevälja vms riigikaitsega seonduvat hoonet või

ehitist.

TINGIMUSED RIIGIKAITSE MAA-ALAL

• Riigikaitselise objekti piiranguvööndisse ei ole võimaliku müraleviku tõttu soovitav ehitada

müratundlikke ehitisi või määrata ehitiste rajamist soodustavat maakasutuse juhtotstarvet.

• Tegevuste kavandamisel piiranguvööndis ja selle lähistel tuleb arvestada riigikaitselise ehitise

töövõime säilimisega.

• Kaitseministeeriumiga tuleb kooskõlastada kõik riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse jäävad

planeeringud, projekteerimistingimused, ehitusloa eelnõud ja ehitisteatised.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 45 / 128

3. Väärtuslikud alad ja piirangud

Väärtuslike alade ja objektide säilitamiseks on maakasutusele ja ehitustegevusele seatud piirangud.

Need tulenevad kehtivatest õigusaktidest, kõrgema tasandi planeeringutest või üldplaneeringuga

määratud täiendavatest tingimustest.

3.1. Kultuuriväärtused

Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust, seetõttu tuleb

edasises tegevuses (detailplaneeringu koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda

mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada avaliku huviga.

Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille eesmärk on tagada mälestiste säilimine

ajalooliselt väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas. Kui ei ole

määratud teisiti, siis on mälestise kaitsevöönd 50 m, tihedalt koos asuvatele mälestistele on

määratud ühine kaitsevöönd. Kui kinnismälestisele või kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada

teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

Kultuurimälestiste ja nende piiranguvööndite aktuaalne seis kajastub kultuurimälestiste registris

(register.muinas.ee) ja tuleb enne iga järgmist etappi (detailplaneeringu algatamine,

projekteerimistingimuste andmine, ehitusloa andmine jms) registrist üle kontrollida.

Mälestistena riigi kaitse all olevad hooned hoida võimalusel kasutuses või kasutusest väljas olevatele

leida (uus) sobiv kasutusotstarve. Hoonete algne välisilme säilitada/taastada. Tagada ümbruse

heakord ja vaadeldavus.

Looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise,

ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või asjad. Need on olulised

rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad. Eesti looduslikud pühapaigad on üks

huvitavamaid ja mitmekihilisemaid mälestiste liike – need on kohad, mis ühendavad endas nii

materiaalseid kui ka vaimseid väärtuseid. Looduslikeks pühapaikadeks võivad olla metsad või

puuderühmad, üksikud puud, allikad, jõed, ojad või erinevad maastikuvormid nagu kivid, künkad,

orud ja pangad. Loodusliku pühapaiga peamiseks tunnuseks on suulise rahvapärimuse olemasolu,

mis kõneleb pühakspidamisest, ohvrite toomisest, palvetamisest ja ravitsemisest. Eestis olevatest

looduslikest pühapaikadest on osa kas muinsus- või looduskaitse all, kuid enamik on kaardistamata

ning teave nende kohta ei ole alati kättesaadav maakasutuse muutuseid planeerivatele asutustele

ning maaomanikele.

Lisaks riigi kaitse all olevatele arheoloogiamälestistele ning teadaolevatele muististele ja

leiukohtadele, mida ei ole jõutud kaitse alla võtta, on suur osa arheoloogiapärandist veel avastamata.

Muinsuskaitseameti poolt tehtava arheoloogiatundlike alade analüüsi abil on võimalik vähendada

arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades, kuid seni avastamata ja

prognoosimata muistiseid võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid. Selle

hävimise vältimiseks tuleb nii riigil kui ka kohalikul omavalitsusel tagada meetmed selle kaitseks

(MuKS § 76 lg). Seetõttu tuleb:

KMH kohustusega tegevuste kavandamisel kogu omavalitsuse territooriumil (ka juhul kui KMH

nõudest loobutakse) kooskõlastada alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga arheoloogilise uuringu

läbiviimise vajadus (alus: muinsuskaitseseaduse § 31 lõige 3). Prognoositud arheoloogiatundlikel

aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti

arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui:

• algatatakse detailplaneeringut;

• kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on suurem kui 500 m².

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 46 / 128

Lisaks tuleb nii üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi

avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused.

Üldplaneeringu koostamisel esitatakse arheoloogiatundlikud alad 2022. aasta seisuga, kuhu

planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti

arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. Kuna nimetatud info on ajas täienev,

siis on võimalik, et tulevikus tuleb asjakohane info mõnest muust andmebaasist.

ÜLDTINGIMUSED KULTUURI- JA EHITUSPÄRANDILE

• Säilitada väärtuslik objekt või ala olemasoleval kujul või taastada selle algne kuju ning leida

sobilik kasutusviis.

• Ajalooliselt kujunenud asustusalasid (Haapsalu vanalinn) tuleb säilitada koos nende juurde

kuuluvate elementide ja ümbritsevate aladega.

• Uut hoonestust ja maakasutust tuleb sobitada vanaga olemasolevaid väärtusi rikkumata –

seda säilitades ja väärtustades. Väärtuslikul alal või objekti läheduses uut hoonestust

kavandades lähtuda olemasolevast katastriüksuse suurusest, hoonestuse ja kujunduse

elementidest ning hoonestuse struktuurist.

• Naaberalade uushoonestuse kavandamisel arvestada väärtuslike objektide ja alade

vaadeldavuse ning neilt lähtuvate vaadetega.

• Ajaloolistele väärtustele ja kultuurimälestistele peab olema tagatud avalik juurdepääs, et kõigil

huvilistel oleks võimalik neid piirkondi külastada.

3.1.1. Kultuurimälestised

Kultuurimälestistega seonduvad ehitus- ja kasutustingimused on sätestatud seadusega. Mälestiste

ajakohane info kajastub kultuurimälestiste registris.

3.1.2. XX sajandi arhitektuuripärandi objektid

XX sajandi arhitektuuripärandi objektide info pärineb kultuurimälestiste registri maakondliku

ülevaate analüüsist33. XX sajandi arhitektuur ja ehitatud keskkond määrab suures osas tänapäevase

füüsilise keskkonna iseloomu: tiheasustatud Haapsalu on kujunenud selliseks nagu me seda täna

näeme ja kasutame valdavalt möödunud sajandi jooksul. Arhitektuuripärandi nimekirja kuuluvate

objektide eesmärk on väärtustada ja säilitada 1870–1991. a vahemikku kuuluva, peamiselt kohalikul

tasemel väärtust omava arhitektuuri paremikku, mis kajastavad tolle aja tehnoloogilisi ja

ühiskondlikke protsesse.

TINGIMUSED XX SAJANDI ARHITEKTUURIPÄRANDILE

• Säilitada või tagada XX sajandi arhitektuuripärandi objektide hulka arvatud hoonete hea

seisukord ning väärtustada neid kohaliku arhitektuuripärandina.

• Tagada objektidele avalik juurdepääs kokkuleppel maaomanikuga.

• Naaberalade uushoonestuse kavandamisel arvestada vaadete säilimisega arhitektuuripärandi

objektidele ja vaadetega objektidelt.

33 Läänemaa 20. sajandi ehituspärand. Tõnis Padu. 2008. https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/laanemaa/Laanemaa.pdf

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 47 / 128

• Kasutusest väljas olevatele objektidele leida (uus) sobiv kasutusotstarve.

• Hoonete algne välisilme säilitada/taastada.

• Tagada ümbruse heakord ja vaadeldavus.

• XX sajandi arhitektuuripärandi objektide hulka arvatud hoonete ja rajatiste kui riikliku kaitse

all mitte olevate väärtuslike üksikobjektide nimekirja kuuluvate hoonete ja rajatiste

lammutamise soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile

võimalus kaaluda objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamist. Samuti tuleb

kaasata amet juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku saanud objekti lammutamise ja

ümberehitamise küsimustesse.

3.1.3. Maaehituspärand

Maaehituspärand on väljaspool linnu nii põllumajanduse kui ka muude elualadega tegeleva maarahva

loodud ja ehitatud ehitised. Selle vanemasse kihistusse kuuluvad lisaks taluehitistele ka külade ja

alevike ehitised (nt koolid, vallamajad, seltsi- ehk rahvamajad, kõrtsid, poed, pritsikuurid) ja

tööstushooned (nt veskid, meiereid, töökojad).

Haapsalu linna maaehituspärandi objektid on arvel kultuurimälestiste registri maaehituspärandi

andmekogus. Üldplaneering ei tee ettepanekuid täiendavate objektide lisamiseks maaehituspärandi

nimistusse.

TINGIMUSED MAAEHITUSPÄRANDILE

• Tagada maaehituspärandi hulka arvatud hoonete parim võimalik seisukord ning väärtustada

neid kohaliku arhitektuuripärandina.

• Tagada objektidele avalik juurdepääs kokkuleppel maaomanikuga.

• Naaberalade uushoonestuse kavandamisel arvestada vaadete säilimisega maaehituspärandi

objektidele.

3.1.4. Militaarpärand

Militaarehitisi on Eestis rajatud kõigil ajastutel ja need moodustavad olulise osa ehituspärandist.

Haapsalu linnas pärineb militaarpärand ennekõike nõukogude perioodist ning selle iseloomulikuimaks

objektiks on Kiltsi lennuväli. Üldplaneeringu raames on kajastatud erinevaid militaarpärandi

objekte34, et tõsta esile sõjaajaloolist arhitektuuripärandit.

TINGIMUSED MILITAARPÄRANDI OBJEKTIDELE

• Tagada militaarpärandi hulka arvatud objektide parim võimalik seisukord ning väärtustada

neid kohaliku ehituspärandina.

• Üldplaneeringu elluviimisel, sh erinevate arendustegevuste realiseerimisel, kaaluda ja

arvestada võimalusega anda militaarobjektidele uus, üldjuhul avalikku kasutusse ette nähtud

funktsioon, kui ala ei ole riigikaitselistel eesmärkidel kasutuses.

34 Kultuurimälestiste riiklik register (Militaarpärandi andmekogu)

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 48 / 128

• Üldplaneeringus militaarpärandiks märgitud objektile võib avaliku kasutuse funktsiooni anda

ainult objekti omaniku nõusolekul ja alles siis, kui objekt ei ole enam vajalik riigikaitseliste

funktsioonide täitmiseks.

• Tagada objektidele avalik juurdepääs kokkuleppel maa-ala valitsejaga.

• Tagada objektidel inimeste ohutus.

• Naaberalade uushoonestuse kavandamisel arvestada militaarpärandi objektide ning nende

vaadeldavuse säilitamisega, kui see ei ole vastuolus riigikaitselise objekti kasutusega.

3.1.5. Haapsalu muinsuskaitseala ja muinsuskaitseala kaitsevöönd

Haapsalu muinsuskaitseala ja muinsuskaitseala kaitsevöönd on kinnitatud Vabariigi Valitsuse

04.01.2024. a. korraldusega nr 535. Kaitsekorra koostamine toimus samaaegselt üldplaneeringu

koostamisega.

Muinsuskaitseala koosneb Haapsalu piiskopilinnuse ümber ajalooliselt kujunenud linnatuumikust

koos mereäärse kuurordialaga. Muinsuskaitseala kaitsekorrast tulenevalt on muinsuskaitseala

eesmärk Haapsalu vanalinna ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku terviku ja selle üksikosade –

kultuurkihi, plaanistruktuuri, ehitiste, maastikuelementide ning miljöölise eripära ja vanalinna silueti

ning linnaruumi sisevaadete ilme ja vaadeldavuse säilitamine.

Muinsuskaitseala kaitsevöönd koosneb muinsuskaitsealaga külgnevatest aladest. Selle eesmärk on

tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning muinsuskaitseala

vaadeldavus piki ajaloolisi tänavaid, merelt ja üle Väikese viigi ning vaated muinsuskaitsealalt

merele.

HAAPSALU MUINSUSKAITSEALA JA MUINSUSKAITSEALA KAITSEVÖÖNDI TINGIMUSED36

• Muinsuskaitsealal ja muinsuskaitseala kaitsevööndis tuleb ehitustegevuse kavandamisel ja

teostamisel järgida Muinsuskaitseseadust ja Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekorda.

• Kõik plaanitavad kaeve- ja ehitustööd tuleb enne tööde alustamist kooskõlastada

Muinsuskaitseameti ja Haapsalu Linnavalitsusega.

• Hoonete ümberehitused, fassaadide muudatused, värvikavandid, samuti reklaamsildid jmt

tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseameti ja Haapsalu Linnavalitsusega.

3.1.6. Haapsalu raudteejaama hoonete ansambli kaitsevöönd

Haapsalu raudteejaama hoonete ansambel jaguneb kaheks grupiks: jaamahoone koos sellest

kagusuunas asuva nelja raudteetööliste elamu, abihoonete ja ambulatooriumiga ning neist piki

raudteed edasi, u 300 meetrit kagusuunas asuvad kaks meistrielamut, veetorn ja veduridepoo.

Haapsalu raudteejaama hoonete ansambli riikliku kaitse all olevate objektide ümber on moodustatud

ühine kaitsevöönd.

Aastail 1904-1907 rajatud Haapsalu raudteejaama hoonete ansambel on 20. sajandi alguse

raudteearhitektuuri väljapaistev näide. Haapsalu raudteejaama hoonete ansambel jaguneb kaheks

grupiks: jaamahoone koos sellest kagusuunas asuva nelja raudteetööliste elamu, abihoonete ja

35 Vabariigi Valitsuse 04.01.2024 korraldus nr 5 „Haapsalu muinsuskaitseala kaitsekord“. RT III, 09.01.2024, 2 36 „Haapsalu linna üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimused Haapsalu muinsuskaitsealale ja selle kaitsevööndile“. Paras, Ü. Haapsalu, 2024. Vt. lähemalt Haapsalu linna kodulehel: https://www.haapsalu.ee/uldplaneering

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 49 / 128

ambulatooriumiga ning neist piki raudteed edasi u 300 m kagusuunas asuvad kaks meistrielamut,

veetorn ja veduridepoo.

Kinnismälestised on:

1) Haapsalu raudteejaama peahoone perroonidega, Raudtee tn 2, reg nr 15396;

2) Haapsalu raudteejaama tööliste elamu 1, Raudtee tn 4, reg nr 15397;

3) Haapsalu raudteejaama tööliste elamu 2, Raudtee tn 6, reg nr 15398;

4) Haapsalu raudteejaama tööliste elamu 3, Raudtee tn 8, reg nr 15399;

5) Haapsalu raudteejaama tööliste elamu 4, Raudtee tn 12, reg nr 15400;

6) Haapsalu raudteejaama tööliste kelder 1, Raudtee tn 10, reg nr 15401;

7) Haapsalu raudteejaama tööliste kelder 2, Raudtee tn 6, reg nr 15402;

8) Haapsalu raudteejaama ambulants, Raudtee tn 10, reg nr 15403;

9) Haapsalu raudteejaama kaubaladu platvormiga, Raudtee tn 2, reg nr 15404;

10) Haapsalu raudteejaama sepikoda, Raudtee tn 18,reg nr 15405;

11) Haapsalu raudteejaama meistri elamu 1, Raudtee tn 20, reg nr 15406;

12) Haapsalu raudteejaama meistri kuur, Raudtee tn 20, reg nr 15407;

13) Haapsalu raudteejaama meistri käimla, Raudtee tn 20, 15408;

14) Haapsalu raudteejaama meistri loomalaut 1, Raudtee tn 20, reg nr 15409;

15) Haapsalu raudteejaama meistri pesuköök, Raudtee tn 20, reg nr 15410;

16) Haapsalu raudteejaama meistri kelder, Raudtee tn 20, reg nr 15411;

17) Haapsalu raudteejaama meistri elamu 2, Raudtee tn 22, reg nr 15412;

18) Haapsalu raudteejaama meistri loomalaut 2, Raudtee tn 22, reg nr 15413;

19) Haapsalu raudteejaama depoo, Raudteetammi tee 2, reg nr 15414;

20) Haapsalu raudteejaama veetorn, Pargi tn 1a, 15415;

21) Haapsalu raudteejaama veduripööraja, Raudteetammi tee 4, reg nr 15416;

22) Haapsalu raudteejaamavahi elamu, Kiltsi tee 2a, reg nr 15417;

23) Haapsalu raudteejaamavahi kuur, Kiltsi tee 2a, 15418;

24) Haapsalu raudteejaamavahi elamu kõrvalhoone, Kiltsi tee 2, reg nr 15419

Haapsalu raudteejaama hoonete ansambli riikliku kaitse all olevate objektide ümber on moodustatud

ühine kaitsevöönd37.

3.1.7. Miljööväärtuslik ala

Miljööväärtuslik ala on kohaliku tasandi kaitsealune piirkond, mille terviklik miljöö kuulub

säilitamisele oma ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrgu, haljastuse, hoonestusviisi, ühtse ja

omanäolise arhitektuuri või muu avaliku huvi tõttu. Ala ilme säilitamiseks on määratud tingimused,

mis tulenevad piirkonna ajaloolis-kultuurilisest eripärast.

Haapsalu omapära seostub eelkõige tema asendiga maastikus ja pika ajalooga. Poolsaarelist asendist

on tingitud linna silueti ulatuslik vaadeldavus. Viimase poolsajandi jooksul kasvanud linn on laienenud

37 Vt lähemalt https://register.muinas.ee/

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 50 / 128

mandri poole, mistõttu on vanalinn jäänud suhteliselt puutumata ning linna siluetis on endiselt

domineerimas piiskopilinnus ja selle vahitorn.

Haapsalu linnastus eristuvad mitmed miljööväärtuslikud alad (linna mustrid):

• Keskaegne Haapsalu, mille moodustab piiskopilinnuse territoorium ning seda vahetult

ümbritsev linnasüda. Kuni Liivi sõjani oli see ala piiratud linnamüüriga. Ka sel alal võib eristada

kaht linnaplaani mustrit: Kooli-Jaani-Vee-Linda-Rüütli ja Väike Mere tn kant oma suhteliselt

korrapärase tänavavõrguga ning ülejäänud keskajast pärineva ebakorrapärase tänavavõrguga

ala.

• Kuurordi kõrgajast (19.-20. saj vahetus) pärinevate esinduslike puitvillade ümbrus ja tollal

rajatud parkide vöönd piki mereranda (Promenaad, Vaikne kallas, Õhtu kallas, Aafrika rand)

20. sajandi alul hoonestatud, vanalinna südamest lõunasse jäävad alad.

• Posti tänava ja sellega piirnevate Uue ja Koidula tänava, samuti Endla-Võnnu-Kreutzwaldi

tänavate puithoonestus moodustab tervikliku ansambli.

• Väärtuslikuks linnamustriks võib hinnata ka 1950datel ehitatud individuaalelamute piirkondi

Staadioni-Õpetaja-Saare tn kandis.

Joonis 6. Miljööväärtuslikud alad Haapsalu linnastus

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 51 / 128

ÜLDTINGIMUSED MILJÖÖVÄÄRTUSLIKULE ALALE

• Tagada miljööväärtuslike alade säilimine ja terviklikkus ning väärtustada neid kui kohalikku

arhitektuuri- ja kultuuripärandit.

• Oluliseks tuleb pidada väärtusliku miljööga alade katastriüksuste suurusi, hoonestuse ja

kujundamise elemente, hoonestusstruktuuri ja maakasutust.

• Miljööväärtusega hoonestusaladega vahetult piirnevatel aladel peab ehitustegevusel

arvestama, et sealsed hooned ei hakkaks oma mahult ja värvilahenduselt maastikul

domineerima. Tagada läbimõeldud ja avalikku ruumi sobiv haljastuse lahendus, säilitada

põlispuud.

• Uut hoonestust ja maakasutust tuleb sobitada vanaga kaitstavaid väärtusi rikkumata.

• Säilitada ja taastada avatud vaateid merele piki tänavat mere poole38 ja linna panoraamile

holmidelt, külade keskustele, keskust läbivatelt külateedelt ümbritsevale maastikule jms.

• Tagada läbimõeldud ja avalikku ruumi sobiv haljastuse lahendus.

• Avada vaated väärtuslikele hoonetele ja objektidele.

3.1.7.1. Ala 1 - Holmidepealne

Holmidepealset iseloomustavad liigendatud, maalilise rannajoonega poolsaared – Krimmi ja

Bürgermeistri holmid - millede vahele jäävad väikesed lahesopid – viigid. Mõlemal poolsaarel

esinevad Haapsalule tüüpilised rannapuiesteed ja neilt avanevad ilusad vaated vanalinnale ja lahele.

Oluline on holmide osaline avaliku kasutuse tagamine – ennekõike mõlema poolsaare tipuosades.

Üldplaneeringuga on holmidevahelise liikuvuse parendamiseks reserveeritud võimalus rajada

pikemas perspektiivis holmide tipualasid ühendav kergliiklussild.

Eest- ja Tagalahel ning viikides on liigirikas veelinnustik. Piirkonnale on olnud iseloomulikud klaasitud

verandad.

Holmidepealne asub täies ulatuses Haapsalu muinsuskaitseala kaitsevööndis.

Holmidepealset iseloomustavad järgmised alapiirkonnad:

1.1 Väikese viigi ümbrus: Vaikse kalda, Suur-Lossi ja Sadama tn vaheline ala,

1.2 Vasikaholmi kvartal,

1.3 Holmi kalda, Kaluri, Uus-Sadama ja Sadama tänava vahelised kvartalid,

1.4 Tagalahe kaldapealne Vanasadamast rehabilitatsioonikeskuseni (Sadama tn 16),

1.5 Endised tööstusmaastikud Krimmi, Bürgermeistri ja Suur-Holmil.

ÜLDTINGIMUSED HOLMIDEPEALSEL MILJÖÖALAL

Holmidepealsel tuleb ehitustegevuse kavandamisel arvestada üleujutusohuga. Kavandatavate

hoonete esimese korruse põrand peab olema vähemalt 2,4 meetri kõrgusel (absoluutkõrgus).

38 Head näited Haapsalu linnas on vaade Lembitu tänavalt Kastinina suunas või Linda tänavalt Tagalahe suunas.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 52 / 128

TINGIMUSED ALAPIIRKONDADES 1.1 – 1.4

• Jälgida olemasoleva vana, valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikäsitlust. Olulised on

fassaadide algupärased detailid: voodrilaudis, puitdekoor, akende-uste kujundus, trepid

räästalahendus, korstnapitsid.

• Juurdeehituse või kõrvalhoone kavandamisel lähtuda olemasoleva hoone või analoogiliste

naaberhoonete kujundusvõtteist. Juurdeehitus või kõrvalhoone peab olemasoleva hoone

suhtes olema tagasihoidlikuma kujundusega ja paiknema võimalikult varjatult.

• Uued abihooned kavandada krundi sügavusse. Võimalusel ja kokkuleppel naabriga kokku

ehitatuna krundi piiril.

• Uute hoonete ehitusalune pindala, kõrgus ja maht peavad sarnanema olemasolevatele

naaberhoonetele. Arhitektuurne lahendus peab tagama uue hoone sulandumise

olemasolevasse miljöösse.

• Kasutada naturaalseid ehitusmaterjale, sünteetilised materjalid ja moodsad konstruktiivsed

lahenduse ei sobi kokku ajaloolise hoonestusega.

• Hoone viimistlemisel on soovitav kasutada naturaalseid värve.

• Hoonete ümberehitused, fassaadide muudatused ja värvikavandid kooskõlastada

linnavalitsusega.

• Säilitada kvartali väljakujunenud tänavajoon. Hoone fassaad kavandada traditsioonilisele

ehitusjoonele.

TINGIMUSED ALAPIIRKONNAS 1.5

• Holmidel asuvate endiste tööstuspiirkondade ümberplaneerimisel tuleb eelistada merega ja

puhkamisega seotud funktsioone ja ärifunktsiooniga põimunud elamuehitust.

• Võimalusel taastada Krimmi holmil asuv oluline maamärk – Uussadama ait ajaloolises mahus

ning kaasaegses funktsioonis.

• Võimalusel säilitada Krimmi holmil Nõukogude aegne maamärk – veetorn.

• Piirkonna planeerimisel arvestada Haapsalu traditsioonilise võttega – rajada piki mereranda

puiesteid.

• Puiesteede planeerimisel on soovitav kasutada hõberemmelgat ja pooppuud, mis on olnud

puiesteede traditsiooniliseks puuks.

3.1.7.2. Ala 2 - Õhtu kallas, Kastinina

Miljööväärtuslikku ala iseloomustab rannaala oskuslik ja maitsekas planeering – hoonestuse,

haljastuse ja väikevormide harmoonia. Kaldapuiestee ääres asuvad puitelamud pärinevad 19. sajandi

lõpust ja 20. sajandi algusest, E. Enno pargist lõunasse jääva Kalda tn ja Õhtu kalda vahelise ala

hoonestus pärineb osaliselt 1960ndatest aastatest. Kohata võib veel 1920ndate Haapsalu

väikeelamutele omaseid, maja otsaseinal asuvaid puittreppe. Piirkonnale on olnud iseloomulikud

klaasitud verandad. Õhtu kalda lähistel asuvad Haapsalu uhkeimad puitelamud, kuurordi õitseajast

pärit, rohke saetehnikas puitpitsiga kaunistatud villad. Õhtu kalda hoonestus paikneb hõredamalt

ajaloolisest kesklinnast. Kaldalt avanevad kaunid vaated lahele ja Paralepa parkmetsale.

Kaldaäärsetes roostikes on liigirikas linnustik.

TINGIMUSED ÕHTU KALDA JA KASTININA MILJÖÖALAL

• Jälgida olemasoleva vana, valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikäsitlust. Olulised on

fassaadide algupärased detailid: voodrilaudis, puitdekoor, akende-uste kujundus, trepid,

räästalahendus, korstnapitsid.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 53 / 128

• Juurdeehituse ja kõrvalhoone kavandamisel lähtuda olemasoleva hoone või analoogiliste

naaberhoonete kujundusvõtteist. Juurdeehitus ja kõrvalhoone peavad olemasoleva hoone

suhtes olema tagasihoidlikuma kujundusega ja paiknema võimalikult varjatult.

• Hoonete remontimisel kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale, naturaalseid värve,

kivihoonete puhul lubikrohvi ja -värve.

• Traditsiooniliselt on piirkonna korstnapitsid ehitatud paekivist, suhteliselt tüsedatena,

krohvituina ja lubjaga valgendatuna.

• Hoonetele on ajalooliselt omased klaasitud verandad.

• Majade ümberehitused, fassaadide muudatused (ka akende, uste vahetus) ja värvikavandid

kooskõlastada linnavalitsusega.

• Olemasoleva hoone lammutamine on aktsepteeritav vaid juhul kui olemasoleva hoone

korrastamine on selle tehnilise seisukorra tõttu võimatu.

• Uute hoonete ehitusalune pindala, kõrgus ja maht peavad sarnanema sellel kohal olnud

hoonele või olemasolevatele naaberhoonetele.

• Kavandatava hoone arhitektuurne lahendus peab tagama uue hoone sulandumise

olemasolevasse miljöösse.

• Uued kõrvalhooned kavandada krundi sügavusse. Võimalusel ja kokkuleppel naabriga kokku

ehitatuna krundi piiril.

3.1.7.3. Ala 3 - Endla – Kreutzwaldi tänava ümbruse puitasum

Miljööväärtuslik ala on terviklik 20. sajandi puitasum, mille majad on ehitatud suhteliselt lühikese

aja jooksul 20. sajandi algusaastail. Maju iseloomustavad tagasihoidlikud mahud ja detailid.

Puitelamud ja nende detailid on algupäraselt säilinud. Piirkonnale on olnud iseloomulikud klaasitud

verandad.

TINGIMUSED ENDLA – KREUTZWALDI TÄNAVA MILJÖÖALAL

• Jälgida olemasoleva vana, valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikäsitlust. Olulised on

fassaadide algupärased detailid: voodrilaudis, puitdekoor, akende-uste kujundus, trepid,

räästalahendus, korstnapitsid.

• Remondi ja ümberehituse käigus tuleb säilitada maja esialgne laad.

• Juurdeehituse või kõrvalhoone kavandamisel lähtuda oleva hoone või analoogiliste

naaberhoonete kujundusvõtteist. Juurdeehitus või kõrvalhoone peaks oleva suhtes olema

tagasihoidlikuma kujundusega ja paiknema võimalikult varjatult.

• Kasutada naturaalseid ehitusmaterjale. Sünteetilised materjalid ja moodsad konstruktiivsed

lahendused ei sobi kokku vana hoonestusega.

• Majade viimistlemisel kasutada naturaalseid värve, kivihoonete puhul lubikrohvi ja -värve.

• Korstnapitsid on ehitatud paekivist, suhteliselt tüsedatena, krohvituna ja lubjaga

valgendatuina.

• Majade ümberehitused, fassaadide muudatused ja värvikavandid tuleb kooskõlastada

Haapsalu Linnavalitsusega.

• Olemasoleva hoone lammutamine vajab igakülgset kaalumist ja on võimalik vaid juhul kui

olemasoleva hoone korrastamine on selle tehnilise seisukorra tõttu võimatu.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 54 / 128

• Säilitada tuleb kvartali üks iseloomulikumaid jooni – hoonete paiknemine tänava servas, ühel

joonel.

• Uute hoonete ehitisalune pindala, kõrgus kui ka maht peavad sarnanema sellel kohal kunagi

olnud hoonele või olevatele naaberhoonetele.

• Arhitektuurne lahendus peab tagama uue hoone sulandumise olemasolevasse miljöösse;

• Hoonetele on ajalooliselt omased klaasitud verandad.

• Uued kõrvalhooned kavandada krundi sügavusse. Võimalusel ja kokkuleppel naabriga kokku

ehitatuna krundi piiril.

• Vaadeldava ala selgelt perimetraalset hoonestusviisi rõhutavad tänavaäärsed tihedad

plankaiad, Kreutzwaldi tänavast lõuna pool ka lippaiad ja hekid. Kruntide selgepiiriline

eraldatud tänavaruumist peab säilima.

3.1.7.4. Ala 4 - Uue – Koidula tänava ümbruse puitasum

Tegemist on tervikliku 19. sajandi lõpu, 20. sajandi alguse puitasumiga. Koidula ja Uue tänava

vaheline ala jagati väikesteks kruntideks ja hoonestatud sajandivahetuse aegu. Ala iseloomustavad

hästi säilinud, algupäraste detailidega puitelamud. Piirkonnale on olnud iseloomulikud klaasitud

verandad.

Piirkonna krundid on kitsa, kvartali sügavusse suunatud ristküliku kujulised. Väikesed ja lihtsa

plaanilahendusega elamud on paigutatud tänavajoonele. Elamutel on viilkatused rästanurgaga u 40

kraadi, harjajoon on paralleelne tänavale, tavaliseks katusekattematerjaliks on valtsitud plekk. Kuna

tänavaäärse krundiosa pikkus on vaid mõnikümmend meetrit, paiknevad elamud väga tihedalt ja

moodustavad enam-vähem katkematu tänavaseina. Uue tänava lõunaküljel on hoonestus veidi

hõredam ning majad on oma mahult siin suuremad.

Ala asub täies mahus Haapsalu muinsuskaitseala kaitsevööndis.

TINGIMUSED UUE TÄNAVA – KOIDULA TÄNAVA MILJÖÖALAL

• Jälgida olemasoleva vana, valdavalt puidust hoonestuse vormi ja fassaadikäsitlust. Olulised on

fassaadide algupärased detailid: voodrilaudis, puitdekoor, akende-uste kujundus, trepid,

räästalahendus, korstnapitsid.

• Remondi ja ümberehituse käigus tuleb säilitada maja esialgne iseloom.

• Juurdeehituse või kõrvalhoone kavandamisel lähtuda oleva hoone või analoogiliste

naaberhoonete kujundusvõtteist. Juurdeehitus või kõrvalhoone peaks oleva suhtes olema

tagasihoidlikuma kujundusega ja paiknema võimalikult varjatult.

• Kasutada naturaalseid ehitusmaterjale. Sünteetilised materjalid ja moodsad konstruktiivsed

lahendused ei sobi kokku vana hoonestusega.

• Majade viimistlemisel kasutada naturaalseid värve.

• Korstnapitsid on ehitatud paekivist, suhteliselt tüsedatena, krohvituna ja lubjaga

valgendatuina.

• Majade ümberehitused, fassaadide muudatused ja värvikavandid tuleb kooskõlastada

Haapsalu Linnavalitsusega.

• Olemasoleva hoone lammutamine vajab igakülgset kaalumist ja on võimalik vaid juhul kui

olemasoleva hoone korrastamine on selle tehnilise seisukorra tõttu võimatu.

• Säilitada tuleb kvartali üks iseloomulikumaid jooni – hoonete paiknemine tänava servas, ühel

joonel.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 55 / 128

• Uute hoonete ehitisalune pindala, kõrgus kui ka maht peavad sarnanema sellel kohal kunagi

olnud hoonele või olevatele naaberhoonetele.

• Arhitektuurne lahendus peab tagama uue hoone sulandumise olemasolevasse miljöösse.

• Uued kõrvalhooned kavandada krundi sügavusse. Võimalusel ja kokkuleppel naabriga kokku

ehitatuna krundi piiril.

• Vaadeldava ala selgelt perimetraalset hoonestusviisi rõhutavad tänavaäärsed tihedad

plankaiad. Uue tänava lõunapoolsel, hõredama hoonestusega alal domineerivad lippaiad.

3.1.7.5. Ala 5 - Õpetaja – Srtaadioni tänava elamurajoon

Õpetaja tänava – Staadioni tänava elamurajoon oli kuni 1950ndate aastate alguseni hoonestamata

ning oli ajalooliselt kasutusel kiriku põllu- ja karjamaadena. Alale on iseloomulikud raudtee

kulgemisest lähtuvad kaarjad tänavad. Ala on iseloomulik 1950ndate teise poole individuaalelamute

kvartal, kus asuvad elamud krundi sügavuses, ühel ehitusjoonel (umbes 10 meetri kaugusel krundi

sügavuses), mille eesaiad on heas korras. Rohke haljastus ja hästi hooldatud eesaiad annavad alale

iseloomuliku ilme, mis erineb Haapsalu vanema osa valdavalt kinnise tänavajoonega kvartaleist.

Hoonestus on ajastule omaselt tagasihoidlik ning põhineb omaaegsetel tüüpprojektidel. Ligikaudu 45

kraadise räästanurgaga hooned asuvad harjahoonega paralleelselt tänavale.

TINGIMUSED ÕPETAJA TÄNAVA – STAADIONI TÄNAVA MILJÖÖALAL

• Pidada kinni alale iseloomulikust ehitusjoonest krundi sügavuses ning säilitada eesaiad.

• Jälgida olemasoleva hoonestuse vormi ja fassaadikäsitlust.

• Juurdeehituse kavandamisel lähtuda oleva hoone kujundusvõtteist.

• Soovitav on kasutada naturaalseid ehitusmaterjale. Olemasolevate puitehitiste muutmine uute

viimistlusmaterjalidega kivimaja ilmelisteks ei ole soositud.

• Majade ümberehitused, fassaadide muudatused ja värvikavandid tuleb kooskõlastada

Haapsalu linnavalitsusega.

• Uute hoonete ehitisalune pindala, kõrgus kui ka maht peavad sarnanema sellel kohal kunagi

olnud hoonele või olevatele naaberhoonetele.

• Arhitektuurne lahendus peab tagama uue hoone sulandumise olemasolevasse miljöösse.

• Uued kõrvalhooned kavandada krundi sügavusse. Võimalusel ja kokkuleppel naabriga kokku

ehitatuna krundi piiril.

• Levinuimaks piirdeaia tüübiks on võrkaed koos hekiga.

3.1.7.6. Ala 6 - Paralepa parkmets

Paralepa parkmets asub Haapsalu linnastust läänes ning moodustab ühe osa Paralepa-Pullapää-Topu

väärtuslikust maastikust. Parkmetsa iseloomustab põline männimets, põhjalik jalgteede võrk,

liigendatud rannajoon, millelt avanevad maalilised vaated Haapsalu linnale ja lahele. Ala asub

Paralepa supelranna lähistel.

Paralepa parkmets on käesoleva üldplaneeringuga kavandatud kohaliku kaitse aluse metsa maa-

alaks, millele kohalduvad tingimused on eraldi sätestatud jaotises 3.2.1.

3.1.7.7. Miljööväärtuslikud külakeskused

Miljööväärtuslikena on käesoleva üldplaneeringuga määratud Kiideva, Puise, Haeska ja Saanika küla

keskused üldplaneeringus määratud piirides.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 56 / 128

Kiideva külas miljööväärtusliku ala väärtuseks on väga erilise ja haruldase välisilmega Kiideva

mõisahoone ja mõisa ümbrus (mõisapark, allee jms) ja sumbkülana Kiideva Kalaküla osa. Külaosade

vahel on säilitamisele kuuluv aruniitudega avatud maastik. Iseloomulikuks ehitusstiiliks on

taluarhitektuur.

Puise külas miljööväärtusliku ala väärtuseks on Matsalu lahe ümbrus kaheosalise Puise külaga –

Puise külakeskus ja Puise nina, kus asuvad mitmed vaatamisväärsused ja ilusa merevaatega kohad.

Iseloomulikuks ehitusstiiliks on taluarhitektuur. Alal asub mitmeid kultuuriväärtuse objekte –

Madudemägi, Lõpre tamm, Breti kivi jne.

Haeska külas miljööväärtusliku ala väärtuseks on Matsalu lahe ümbrus ajaloolise ahelkülaga, mille

keskseks osaks on Haeska mõis ja mõisapark. Iseloomulikuks ehitusstiiliks on taluarhitektuur. Alal

asub mitmeid kultuuriväärtuse ja kohaliku väärtusega objekte – Haeska endine koolimaja, Tuulingu

puhkemaja, muinsasulakoht, Maa-aluste kivi, Kalevipoja kivi, Tõllukivi jne.

Saanika külas miljööväärtusliku ala keskne väärtus tuleneb alal asuvatest objektidest – Saanika

koolikoht, avatud vaadetega kurviline külatee, Tubri maalinn, mitmed rändrahnud. Iseloomulikuks

ehitusstiiliks on taluarhitektuur.

TINGIMUSED MILJÖÖVÄÄRTUSLIKES KÜLAKESKUSTES

• Hoonete välisviimistlusel eelistada naturaalseid materjale nagu puit, roog, kivi.

• Hooned värvida traditsioonilistes toonides. Säilitada võimalusel vana värviseade ja toonivalik.

Külakeskuses ei ole soovitatav rootsipunane värv, kuna tegemist ei ole rannarootslaste

endisaegse asustuspiirkonnaga.

• Hoonete kultuuriajaloolise väärtuse säilitamiseks renoveerida hooned võimalikult

originaalkujul, eriti Läänemaale omaste rookatustega rehielamud.

• Puithoonete renoveerimisel eelistada puidust aknaid ja uksi.

• Uued hooned ehitada sarnases mahus olemasolevate hoonetega.

3.1.8. Pärandkultuuri objektid

Üldplaneeringu raames on kajastatud erinevaid pärandkultuuri objekte39, et tõsta esile ja väärtustada

piirkondlikke ajaloolisi ning kultuurilisi väärtusi. Tegu on valdavalt põliste talukohtadega,

mõisaarhitektuuri objektidega, mälestuskivide jms. Need objektid aitavad väärtustada piirkonna aja-

ja kultuurilugu ning luua eeldused matka- ja õpperadade mitmekesistamiseks, turismi arendamiseks,

piirkonna koduloo uurimise ergutamiseks vms.

Üldplaneeringu koostamise käigus on täpsustatud pärandkultuuriobjektide asukohti ning sellest

lähtuvalt on objektide nimekirja ja objektide kirjeldusi registris täiendatud.

Üldplaneering teeb ettepaneku järgmiste väärtuslike objektide lisamiseks, mis kohaliku omavalitsuse

hinnangul on piirkonna, ajastu, stiili ja arhitektuuri olulised objektid:

• laskepunkt – dzott Rohuküla maanteel Kiltsi lennuväljale viiva tee nurgal (koordinaadid XY:

6531137.18, 471626.79)

• Kiltsi küla Vabriku tn 1 hoone (endine piiritusevabrik, hilisem villavabrik) omaaegse

tööstusarhitektuuri väärtustamiseks

• Uuemõisa alevikus Randsalu veski fassaad (endine telliskivitehas)

39 EELIS, seisuga 12.04.2023

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 57 / 128

• Uuemõisa alevikus elektri alajaam 20. saj algusest

• Haapsalu Metsakalmistu (kalmistu tn 2, Haapsalu linn)

• Sinalepa kalmistu (Panga küla, Haapsalu linn)

TINGIMUSED PÄRANDKULTUURI OBJEKTIDELE

• Läbi pärandkultuuri objektide piirkonna aja- ja kultuuriloo väärtustamine ning eelduste

loomine nt matka- ja õpperadade mitmekesistamiseks, turismi arendamiseks ning piirkonna

aja- ja kultuuriloo (koduloo) uurimise ergutamiseks. Sellele aitavad kaasa suunavate viitade

ja teabetahvlite paigaldamine ning vajadusel objektide ümbruse ja juurdepääsude

korrastamine.

• Pärandkultuuri objektiks olevate hoonete ümberehitamisel väärtustada hoonetele

iseloomulikke elemente nagu fassaadi ja selle osi, korstnaid, uksi, aknaid, seadet või muid

hoonele iseloomulikke detaile.

• Naaberalade uushoonestuse kavandamisel arvestada vaadete säilimisega pärandkultuuri

objektidele.

• Pärandkultuuri objekti ümbritseval alal tuleb säilitada põlispuud 20 m raadiuses. Võimalike

põlispuude olemasolul, tuleb puude raie kooskõlastada linnavalitsusega.

• Pärandkultuuri objektile, millele avalik juurdepääs puudub, tagatakse juurdepääs

kooskõlastatult maaomanikuga.

• Riiklikult kaitsmata looduslike pühapaikade aladel (vt Tabel 11) tuleb vältida pinnase

teisaldamist jms pinnasetöid.

• Riiklikult kaitsmata looduslikes pühapaikades asuv ohvrikivi ja seda ümbritsevad põlispuud

tuleb säilitada.

• Riiklikult kaitsmata looduslikes pühapaikades asuv hiiepuu või selle jäänused tuleb säilitada.

Ilma põhjendatud vajaduseta tuleb vältida võimaliku hiiepuu juurimist.

3.1.9. Looduslikud pühapaigad

Looduslikud pühapaigad on olulise inimmõjuta rahvapärimuslikud ohverdamise, pühakspidamise,

ravimise, usulise või rituaalse tegevusega seotud paigad või asjad. Need on olulised

rahvapärimuskultuuri ning kohaliku identiteedi kandjad. Tegemist on eriilmeliste objektidega, milleks

võivad olla metsad või puuderühmad, üksikud puud, kivid, allikad, jõed, ojad, koopad või erinevad

maastikuvormid nagu künkad, orud või lohud. Ajaloolise loodusliku pühapaiga peamiseks tunnuseks

on suulise rahvapärimuse olemasolu, mis kõneleb pühakspidamisest, ohvrite toomisest,

palvetamisest ja ravitsemisest.

Osa looduslikke pühapaiku on riikliku kaitse all muinsuskaitse (üldnimetusega „mälestis“) või

looduskaitse objektidena. Informatsiooni leiab nende kohta Kultuurimälestiste registrist:

https://register.muinas.ee/ või EELIS infolehelt: https://eelis.ee/.

Tänapäeva Haapsalu linna kui haldusüksuse ala on suuresti kattuv Ridala kihelkonnaga – v.a Haeska

küla, mis paikneb Martna kihelkonnas. Muinsuskaitseameti koordineerimisel toimus looduslike

pühapaikade inventuur Läänemaa kihelkondades 2019-2020. aastal, mille käigus kaardistati mitte-

kaitsealuseid pühapaiku. Inventuuri tulemused on kantud pärandkultuuri kaardile.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 58 / 128

Haapsalu linna territooriumil annavad tooni ravimistraditsiooniga seotud kivid, millest mitmed on

seotud Kalevipoja nime ja pärimusega, aga ka hiie-nimelised kohad, pühad puud ja allikad.

Looduslikud pühapaigad säilivad kõige paremini oma traditsioonilises keskkonnas ja nendes tuleks

minimeerida inimmõju – v.a paikade traditsiooniline kasutamine või nende külastatavuse

parandamine, sh ligipääsuteede korrashoid. Samuti tuleks eemaldada pühapaikadest inimtekkeline

prügi ja vältida selle teket.

Pühade puude/puude salude kaitsel on kõige olulisem metsamajandamise keeld, sh tuleks vältida,

et pühad puud ja metsasalud ei muutuks tormihellaks lähedal paiknevate lõikuste tõttu. Pühaks

peetud kividele on kõige ohtlikum maaparandus ja muud maastikku tugevalt mõjutavad tegurid

(ehitus, karjäärid). Kultuurmaastikul paiknevate pühapaikade puhul tuleks vältida põldude koristuse

käigus nende juurde teiste kivide kuhjamist ja ala servade kündmist.

Allikate kaitse puhul tuleb vältida otsest kahju objektile (metsa majandamine, mis rikub pinnast,

ehitus jm), kuid lisaks arvestada, et ümbruses toimuvad inimmõjulised veerežiimi muutused ei

kuivendaks allikat.

Looduslikud pühapaigad omavad lisaks kohaliku identiteedi hoidmisele ka turismi potentsiaali –

seetõttu võib kaaluda looduslike pühapaikade laiemat tutvustamist ja tähistamist infotahvlite ja/või

teeviitadega.

3.1.9.1. Haapsalu linnas asuvad ajaloolised looduslikud pühapaigad

Tabel 10. Riikliku kaitse all olevad looduslikud pühapaigad

Nimetus ja kultuurimälestiste registri number/EELIS nr

Küla

Ohvrikivi Kalevipoja jäljega kivi (reg.-nr 10130) Panga küla

Ohvrikivi ja ohvrikoht Leedapaju (reg.-nr 10124) Lannuste küla

Ohvrikivi (reg.-nr 10123) Kolila küla

Ohvriallikas Silmaallikas (reg.-nr 10122) Laheva küla

Ohvrikoht Hiiemägi (reg.-nr 10121) Vilkla küla

Ohvrikoht Hiiemägi (reg.-nr 10112) Koheri küla

Ohvrikivi (reg.-nr 10110) Kaevere küla

Ohvrikivi Kitsejäljega kivi (reg.-nr 10109) Emmuvere küla

Ohvrikivi Hiiekivi / Maa-aluste kivi (reg.-nr 10104)

Haeska küla

Ohvrikivi Kalevipoja kivi (reg.-nr 10103) Haeska küla

Ohvrikivi Kalevipoja kivi (reg.-nr 10099) Väike-Ahli küla

Kivikalme ja ohvrikoht Vahtramägi (reg.-nr 10098)

Väike-Ahli küla

Kalevipoja kivi (pärandkultuuriobjekt

184:RIT:002, kaitstav looduse üksikobjekt

KLO4000905)

Saanika küla

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 59 / 128

Tabel 11. Looduslikud pühapaigad, mis pole üksikobjektina riikliku kaitse all

Nimetus Asukoht Paiga olemus ja seisund

Tire suur kivi (pärandkultuuriobjekt 184:KIV:001)

Allika küla

Pärimuses kirjeldatakse kivi kui ohvrikivi ja nimetatakse andide jätmist kivi peale. Suuremõõtmeline kivi (5,7 x 4 x 2,3 m) paikneb Tire talu maal. Kuna kivi paikneb võsastunud lageraielangil, siis on kivi külastamine ja vaadeldavus

raskendatud. Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu on teinud ettepaneku võtta kivi riikliku kaitse alla.

Sälumaa (pärandkultuuriobjekt 184:HII:001)

Kaevere küla

Pärimuses teatakse Sälumaad või Salumaad kui hiiesalu. Nimetatakse, et see olnud püha ja seal käidi ohverdamas. Ligi 15 aastat tagasi tehti piirkonnas lageraie ja vanemat metsa enam piirkonnas säilinud ei ole.

Salzkivi (pärandkultuuriobjekt 674:KIV:015)

Kiviküla Pärimuses teatakse kivi ohvrikivina ja et kivile toodud soola, millele viitab ka kivi rannarootsikeelne nimi. Soola toomine kivile on seotud ravimiskombestikuga. Kivi paikneb Uuskõrtsi

poole suunduva tee ääres, on kergesti külastatav ja selle ümbrus on hooldatud. Kivi plaaniti 2000ndatel muinsuskaitse alla võtta, kuid selleni ei jõutud. Ajalooliste looduslike

pühapaikade eksperdinõukogu on teinud ettepaneku võtta kivi riikliku kaitse alla.

Püha pärn

(pärandkultuuriobjekt 184:HII:002)

Käpla

küla

Pärimuses kirjeldatakse puud hiiepuuna. Nimetatakse, et sealt

käidi abi otsimas, mis andis ka tulemust. Põline pärnapuu asus Pärna küla õuel, kuid murdus 2015. aastal. Pärna juurevõsudest kasvavad vana kännu ümber uued pärnapuud.

Hiiemägi

(pärandkultuuriobjekt 184:HII:003)

Mägari

küla

Pärimuses teatakse mäge Hiiemäena ja nimetatakse seal

ohverdamist. Eraldi mainitakse püha tamme, mis küll hävines juba 20. sajandi alguses ja mägi hariti põlluks. Tänapäeval on mäele kasvanud uued puud, sh ka üksikud tammed. Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu on teinud ettepaneku võtta ala riikliku kaitse alla.

Kalevipoja kivi

(pärandkultuuriobjekt 184:RIT:003)

Tammiku

küla

Pärimuses teatakse kivi kui ohvrikivi, kus käidi ravimas. Kivi

süvendisse viidud ande ja soola. Kivi keskel on jalajälje sarnane süvend, mis arvatakse olevat tekkinud Kalevipoja astumisest kivi peale. Kivi on väikesemõõduline ja madal olles peaaegu maapinnaga tasa. Kivi ja pärimust selle kohta teavad

ka kohalikud tänapäeval. Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu on teinud ettepaneku võtta kivi riikliku kaitse alla.

Hiiemägi (pärandkultuuriobjekt 184:HII:004 )

Võnnu küla

Pärimuses teatakse Hiiemäge ja sellega seonduvalt piirkonnas Hiieväravat, Hiieauku ja Hiiepõldu. Läheduses on ka Hiie talu. Tänapäeval on kõrgendik peamiselt lage, söötis maa, kus kasvavad põõsad ja üksikud puud, piirkonda on viidud põllukive.

Kalevipoja kivi (pärandkultuuriobjekt 184:RIT:004)

Vätse küla

Kivi teatakse kui Kalevipoja jäljega kivi, kuhu viidud ohvreid. Kivi kohta teavad pärimust ka tänapäeval kohalikud inimesed. Kivi on u meetri kõrgune, kuid suhteliselt lai. Kivil on suur, teravate servadega kausjas lohk. Ajalooliste looduslike

pühapaikade eksperdinõukogu on teinud ettepaneku võtta kivi

riikliku kaitse alla.

Pahaga tamm (pärandkultuuriobjekt

674:PUU:003)

Vilkla küla

Tamme juures käidi ohutamas (ravimas). Puu paikneb otse Haapsalu-Laiküla tee ääres ja on kergesti külastav. Tamm on

tähelepanuvääriva vormiga vana puu, mille alumine osa on pahklikult paksenenud. Pahkliku osa ümbermõõt on umbes 4 m. Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu on teinud ettepaneku võtta tamm riikliku kaitse alla.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 60 / 128

Hiiepõllud (pärandkultuuriobjekt 184:RIT:001)

Haeska küla

Haeska küla põhjaosas mälestise „Ohvrikivi Hiiekivi / Maa- aluste kivi (reg nr 10104)“ ümbruses on palju hiie-kohanime kandvaid objekte – Hiiemägi, Hiiepõllud, Hiieoja. Kogu küla osa nimetatud Hiieotsa küla. Hiiemäel kunagi kasvanud puud

on juba ammu maha lõigatud ja 19. sajandi lõpus oli sellest järel ainult tammekännud. Piirkonda on kahjustanud ka maaparandus ja muu inimtegevus.

Pärnamägi

(pärandkultuuriobjekt 184:KON:001)

Haeska

küla

Mäge on nimetatud nii Pärnamäeks kui ka Hiiemäeks. Pärimus

kirjeldab mäel pühasid pärnasid, kus inimesed käisid ohverdamas ja jumalaid kummardamas. Pärimus sedastab kuidas mõisnik käskis pärnad maha võtta, kes seejärel nutnud nagu lapsed kolm päeva. Siis aga tulid uued pärnad vanade asemele, mida enam maha võtta ei julgetud. Tänapäeval on mäel kaks eraldi puudesalu, kuhu on viidud põllu pealt kive.

Ajalooliste looduslike pühapaikade eksperdinõukogu on teinud ettepaneku võtta ala riikliku kaitse alla.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 61 / 128

3.2. Looduslikud väärtused

3.2.1. Kaitstavad loodusobjektid

Kaitstavad loodusobjektid on erinevad kaitsealad (looduskaitsealad, maastikukaitsealad ja

rahvuspargid), hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse

üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitstavate

loodusobjektide eesmärgiks on hoida kõige iseloomulikumat ja väärtuslikumat Eesti looduses.

Kaitstavate loodusobjektide tingimused tulenevad looduskaitseseadusest, kaitse-eeskirjadest ja

kaitse-kavadest. Üldplaneering kajastab kaitse alla võetud objektide hetkeseisu, ajakohane info asub

riiklikes andmebaasides (Keskkonnaregister, EELIS, Maa-ameti geoportaal).

Kohaliku omavalitsuse tasandi kaitstavatel objektidel on piirkondlik tähtsus, need ei ole riikliku kaitse

all, vaid need on hinnatud väärtuslikuks kohaliku omavalitsuse poolt. Tavaliselt on sellisteks

objektideks maastik, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse

üksikelement. Loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmine toimub vastavalt seadusele.

Käesoleva üldplaneeringuga võetakse looduskaitseseaduse § 10 lg 7 p 1 alusel kohaliku omavalitsuse

tasandil kaitstava maastikuna kaitse alla Paralepa mets ja Valgevälja mets. Kaitstava ala piirid ja

kaitse- ja kasutustingimused on määratud käesoleva üldplaneeringuga.

Linnalähedaste rohealade metsade põhieesmärk on säilitada looduskeskkonda ja pakkuda linlastele

ning külastajatele puhke- ja virgestusvõimalusi. Seetõttu on seal oluline avalik huvi keskkonda

ilmestavat metsa kui kooslust rohealade põhieesmärkide täitmiseks järjepidevalt säilitada. Avalikku

huvi on Haapsalu elanikud ja keskkonnaorganisatsioonid ka Haapsalu linna üldplaneeringu

koostamisel väljendanud40.

Metsade liigne majandamine riigimetsades asuvatel puhkealadel, väärtuslikel maastikel,

kogukonnametsades ja looduskaitsealadel on elanikkoda vastandanud ja lõhestanud just juba

teostatud ja kavandatavate uuendusraiete osas. Riigimetsade majandamisel sellistes metsades tuleb

lähtuda metsa uuendamise vajadusel ka eesmärgist säilitada metsade kultuurilis-ajalooline väärtus,

esteetiline väärtus, looduslik väärtus, identiteediväärtus ja puhkeväärtus.

2022. aastal Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud uuring näitab, et 68 % Eesti elanikest pooldab

riigimetsas raiemahu vähendamist, sealjuures 26 % vähemalt poole ja 25 % vähemalt kolmandiku

võrra. Samuti näitab uuring, et 77 % eestimaalastest pooldab riigile kuuluva tulundusmetsa

majandamist püsimetsana41.

Uuendusraie korral lageraiet kasutades ei ole rohealade põhieesmärkide järjepidev täitmine tagatud,

kuna selle käigus likvideeritakse alalt kõik puud (peale üksikute säilik- või seemnepuude), mistõttu

jäävad need metsaosad mitmeks aastakümneks kõrgmetsata. Selline raie toob kaasa negatiivseid

muutusi elustikule ja elanike puhkevõimalustele. Linna puhkemetsade elustikulise ja rekreatiivse

väärtuse järjepideva säilimise tagab metsade majandamine valdavalt püsimetsanduse võtteid

rakendades valikraiega ja hooldusraiega.

Metsade struktuuri sobivust rekreatsiooniks on inimeste eelistuste tasemel palju uuritud. Üldiselt

loetakse headeks puhkemetsadeks küpseid ja vanemaid metsi, kus lageraieid peaaegu ei ole, kuid

mets on hõre. Eriti madala rekreatsioonilise väärtusega on noorendikud42.

Paralepa metsas hõlmab kaitse alla võetav ala Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetammi ja

mereranna vahelist ala, sh parkmetsa ala Haapsalu linnas ning Paralepa metsa Kiltsi külas ehk

metsaala Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetammi Paralepa aleviku ja Ungru oja vahel. Kaitstava

40 Vt Haapsalu linna üldplaneeringu koostöötabelid https://www.haapsalu.ee/uldplaneering 41Turu Uuringute AS, Omnibussuuring, 2022. 42 Metsanduse arengukava alusuuringus kuni aastani 2030 https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/4578

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 62 / 128

ala ulatus on kantud üldplaneeringu põhijoonisele ja kaardirakendusse kohaliku kaitsealuse metsa

maa-alana.

Valgevälja metsas hõlmab kaitstav ala Lihula maantee ja Randsalu oja vahelist metsaala

asustusüksuses Haapsalu linn. Kaitstava ala ulatus on kantud üldplaneeringu põhijoonisele ja

kaardirakendusse kohaliku kaitsealuse metsa maa-alana.

Paralepa ja Valgevälja metsa kaitsealadel asuvad vaid kohaliku omavalitsuse metsad ja riigi omandis

olevad metsad (katastriüksused 18301:016:0110, 67401:001:0668 ja 67401:001:0264). Haapsalu

linnas kui omavalitsuses on riigimetsa kokku (metsamaa kõlvik maakatastri andmetel) – 3083 ha.

Sellest asub kohalikul Paralepa metsa kaitsealal 229 ha ehk 7,4 %.

Haapsalu linna munitsipaalmetsa (metsamaa kõlvik maakatastri andmetel) on kokku – 381 ha.

Sellest asub kohalikul Paralepa ja Valgevälja kaitsealal kokku 182 ha ehk 47,8 %. Ka kõik ülejäänud

linnametsad asuvad kogu ulatuses uuendusraie piiranguga aladel.

Haapsalu Linnavalitsuse hinnangul ei ole riigile ülemäära koormav Haapsalu linna kui omavalitsuse

territooriumil 7,4 % ulatuses riigi metsamaa arvamine kohaliku kaitseala koosseisu eesmärgiga

säilitada kohaliku kogukonna hüvanguks linnalähedane looduslik puhkeala.

3.2.1.1. Paralepa metsa kaitse alla võtmise eesmärk ja põhjendused

Paralepa mets võetakse kohaliku kaitse alla puhke- ja ajaloolis-kultuuriliste väärtustega maastiku

säilitamise, rohevõrgustiku sidususe tagamise, loodusliku mitmekesisuse säilitamise, kaitsealuste

liikide ja nende elupaikade, metsa vääriselupaikade, puhke- ja virgestusalade kaitse eesmärgil.

Paralepa piirkonnas, nii Haapsalu linnas kui ka Kiltsi külas asuvad metsad on kohaliku elanikkonna

meelis marja- ja seenemetsad ning peamine rekreatsiooniala, kus asuvad Paralepa terviserajad ja

mida läbib ka rahvusvaheline ranniku matkatee. Paralepa parkmetsa osa on kaitse alla võetud

ajalooliselt kujunenud planeeringu alusel dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt,

esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistuna ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste

kujunduselementide säilitamiseks ja arendamiseks. Oluline on säilitada ja kaitsta ala maastikulisi ja

looduslikke väärtusi, et oleks tagatud selle ajaloolise parkmetsa järjepidev ja terviklik kaitse.

Puhkemetsade väärtust tõstab puistute eriilmelisus. Lisaks tüüpilistele männipuistutele leidub siin ka

näiteks kuusikuid, kaasikuid ja segapuistuid, mis kokku moodustab mitmekesise metsamaastiku.

Kõige suuremaks ohuks siin on liiga intensiivne metsade majandamine lageraietega, mis mõjutab

negatiivselt nii metsade ja maastike ilmet kui ka bioloogilist mitmekesisust.

Uuringud kinnitavad, et koduümbruse atraktiivne looduslik keskkond aitab parandada inimeste

füüsilist ja vaimset tervist ja julgustab inimesi tervisesporti tegema. Kuna just vanemad metsad

pakuvad inimestele rohkem esteetilist naudingut ning on ka elurikkamad, siis on soov neid kaitsta ja

säilitada.

Kogu alal asuvad 2,5 km valgustatud liikumisrada, 4,6 km liikumisrada ja 4,5 km matka- ja

jalgrattakrossirada ning Paralepa metsa õpperada. Liikumisradasid kasutavad tervisesportlased

jooksmiseks, käimiseks, kepikõnniks, orienteerumiseks, suusatamiseks ja ratsutamiseks. Koolid

viivad seal läbi kehalise kasvatuse tunde, lasteaiad matku ja piknikke. Jalgrattakrossiradade

kasutajaist on moodustunud Paralepa Jalgrattaklubi, kelle eestvedamisel korraldatakse erinevaid

jalgrattavõistlusi, millest tuntuim on Marimetsa Kapp. Tulevikus võiks arendada radade sidusust ja

märgistust, samuti võiks kavandada lõkke-ja puhkealasid. Paralepa metsa linnapoolses servas on

vastavatud kõrgseikluspark, metsa on avastanud ka geopeituse mängijad. Siin asub

orienteerumisklubi OKAS püsirada ja ka Paralepa metsa õpperada, mille hariduslikku potentsiaali

võiks edasi arendada ja täiendada näiteks püsimetsandust ja mullastikku, aga ka looduskaitset ja

bioloogilist mitmekesisust tutvustavate siltidega. Selle raja läbimine ja läbitöötamine võiks olla osa

piirkonna koolide loodusõpetusest.

Paralepa mets on oluline Haapsalu linnale ka bioloogilise mitmekesisuse säilitamise seisukohast.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 63 / 128

Ajaloolis-kultuurilised väärtused Paralepa metsa kaitstava ala piirkonnas:

• alal asub Paralepa-Pullapää metsanduslik õpperada, mida soovitakse taastada, säilitada ja

korrastada;

• alale jäävad pärandkultuuri objektid: Paralepa-Ungru metsatee, Põline metsatee, Ristimiskivi,

Paralepa tormilank (ajaloosündmuste, traditsioonidega seotud puistu), Paralepa

metsavalvekordon, Ungru metsa puukooli koht (vana metsataimla), Sepapaja männid

(põlispuud) Paralepas ja Ungru tee kivisild;

• alale jääb Lääne-Eestile omane üleujutatav rannamaastik parkmetsa põhjaosas;

• Paralepa ülemine tuletorn;

• alal asuvad üle saja-aastase ajalooga puhkemetsad (Paralepa metsad võeti puhkealana

kasutusse juba 19. sajandil. Sihipärane puhkeala väljaarendamine algas 1920ndatel

aastatel43).

Kaitstaval alal saavad täiendavalt hoitud ka alal asuvad ja riiklikult kaitstavad loodusväärtused – I-

II kaitsekategooria ohustatud liikide elupaigad ja 17 metsa vääriselupaika. Alal on registreeritud II

kaitsekategooria kährikseene KLO9600292 ja I kaitsekategooria leht-kobartorbiku (KLO3002110)

püsielupaigad, II kaitsekategooria loomaliigid (nahkhiired): habelendlane KLO9122069,

Loodusdirektiiv 1330, U2; tiigilendlane KLO9122073, Loodusdirektiiv 1318; Põhja-nahkhiir

KLO9108723, Loodusdirektiiv 1313; suurkõrv KLO9122072, Loodusdirektiiv 1326, U2; kääbus-

nahkhiir KLO9122071, Loodusdirektiiv 1309; pargi-nahkhiir KLO9108749, Loodusdirektiiv 1317;

suurvidevlane KLO9122070, Loodusdirektiiv 1312; hõbe-nahkhiir KLO9122074, Loodusdirektiiv

1332; veelendlane KLO9122074, Loodusdirektiiv 1314. Vaatamata nahkhiirte arvukusele ei ole

Paralepa metsade puistu nahkhiirte elupaigana kaitstud. Siiski on Keskkonnaameti peadirektori

15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150 kinnitatud põhimõtted nahkhiirlaste elupaigapuistute (mets,

park jm) hooldamiseks ja majandamiseks44. Peamine soovitus on eelistada nahkhiirte

elupaigapuistute majandamist püsimetsana ja lisaks on seatud erinevaid piiranguid metsatööde

teostamiseks, sest nahkhiired on väga tundlikud maastiku muutumise osas ja raietegevus mõjutab

nende elutegevust oluliselt.

Lisaks asub alal kaitstav looduse üksikobjekt Peetrikivi (KLO400047) ja selle piiranguvöönd.

Üldplaneeringu koostamise ajal oli Paralepa parkmetsa osa siseriikliku kaitse all (Paralepa ja Pullapä

mets KLO1200047), mille osas tegi Keskkonnaamet Haapsalu linnavalitsusele ettepaneku võtta ala

üldplaneeringu menetluse käigus kohaliku kaitse alla. Riiklikult oli ala kaitse all puistuna, mille

kaitsekorda reguleeris kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri45. Sellest

tulenev kaitsekord ei olnud Keskkonnaameti hinnangul Paralepa ja Pullapä metsa kaitseks

otstarbekas ja piisav46.

26.09.2022 algatas Keskkonnaminister Paralepa ja Pullapä metsa kaitse alt välja arvamise

menetluse47. Menetlus lõppeb Vabariigi Valitsuse vastava määruse kehtestamisega.

Riigimetsad Paralepa metsa kaitstaval alal on Haapsalu linna riigimetsade majandamise kava alusel

arvatud RMK kõrgendatud avaliku huviga alade (KAH alade) koosseisu. Sinna on kavandatud

aastateks 2023 ja 2028 erinevad uuendusraided, mille teostatavuses pole osapooled veel lõplikult

kokkuleppele jõudnud.

43 Läänemaa looduse õpperajad, Tiit Kaljuste, 2006 44 Keskkonnaameti peadirektori 15.03.2017 käskkiri nr 1-1/17/150 Lisa- Põhimõtted nahkhiirlaste elupaigapuistute (mets, park jm) hooldamiseks, majandamiseks. 45Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri https://www.riigiteataja.ee/akt/1001100,

16.02.2021 46 Keskkonnaameti 09.12.2020 kiri nr 7-9/20/12741-7 47 Keskkonnaministri käskkiri 26.09.2022 nr 1-2/22/337

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 64 / 128

Omavalitsuse hinnangul tuleb väärtuslikke maastikke (Pullapää-Paralepa-Topu) ja kõrge puhke- kui

ka loodusväärtusega alasid kaitsta kohaliku omavalitsuse poolt täiendavalt just metsade liigse

majandamise eest. Üldplaneering ongi oma sisult avalik kokkulepe erinevate huvidega osapoolte

vahel.

Kaitstava ala kasutustingimused on määratud lähtuvalt ala esteetilisest, ajaloolis-kultuurilisest ja

loodus- ning keskkonnakaitselisest väärtusest ja Haapsalu kogukonna huvidest, mida on väljendatud

nii kehtivate kui ka käesoleva üldplaneeringu koostamise ajal. Kaitstav ala asub

maakonnaplaneeringuga määratud Paralepa-Pullapää-Topu väärtusliku maastiku alal ja rohelise

võrgustiku astmelaual.

Väärtuslike maastiku määratlemise metoodikas48 rõhutatakse, et metsade raie ohustab väärtuslike

maastike säilimist. Haapsalu Linnavalitsuse hinnangul tagaks väärtusliku maastiku säilimise antud

asukohas metsade majandamine lageraiet vältivaid raieviise kasutades.

Paralepa metsa kaitstava ala piiresse jääva metsaala kaitse alla võtmise ettepanek on tehtud ka

2006. aastal kehtestatud Haapsalu linna üldplaneeringuga, kuid kohaliku omavalitsuse kaitstava

maastiku moodustamise ettepanekut ei menetletud lõpuni.

3.2.1.2. Valgevälja metsa kaitse alla võtmise eesmärk ja põhjendused

Valgevälja mets võetakse kohaliku kaitse alla puhkemaastiku säilitamise, rohevõrgustiku sidususe

tagamise, loodusliku mitmekesisuse säilitamise, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade, metsa

vääriselupaikade, puhke- ja virgestusalade rajamise ja kaitse eesmärgil.

Valgevälja mets on munitsipaalomandisse kuuluv mitmekesise looduskooslusega metsamaa, kus

okaspuu- ja segametsad vahelduvad sooga. Ala on liigniiske, kuid kuivemal aastaajal on enamik

teeradadest jalgsi läbitavad. Valgevälja mets on Haapsalu linna Kastani piirkonna ning Uuemõisa

aleviku elanikkonna kodulähedane rekreatsiooniala. Alal asuvad looduslikud jalgteed ja matkarajad,

mida kasutatakse jalutamiseks, koriluseks, matkamiseks ja orienteerumiseks.

Loodusväärtustest on Valgevälja metsas inventeeritud II kaitsekategooria (kanakull) ja III

kaitsekategooria (öösorr) kaitsealuste lindude püsielupaiku ja 6 metsa vääriselupaika. Kuna kanakulli

pesapuid on metsas palju, on arvatud nii kanakulli kui öösorri elupaigad I kategooria kohaliku

kaitsealuse metsa hulka.

Valgevälja metsa kaitse alla võtmise ettepanek on tehtud ka 2006. aastal kehtestatud Haapsalu linna

üldplaneeringuga, kuid kaitstava ala moodustamise ettepanekut pole menetletud lõpuni.

Käesolevas üldplaneeringus käsitletakse seda ala vähendatud mahus. Tegemist on linna kui

asustusüksuse reservmaaga, kuhu on kavandatud ka linna tiheasustusala perspektiivne laiendus.

Kaitstava ala kasutustingimused on määratud lähtuvalt ala esteetilisest, loodus- ning

keskkonnakaitselisest väärtusest ja kogukonna huvidest, mida on väljendatud nii varem kehtestatud

kui ka käesoleva üldplaneeringu koostamise ajal. Kaitstav ala asub Lääne maakonnaplaneeringuga

määratud ning käesoleva üldplaneeringuga täpsustatud rohevõrgustiku astmelaual.

3.2.1.3. Kohaliku kaitse aluste metsade kaitse- ja kasutustingimused

Kaitstava ala valitseja on Haapsalu Linnavalitsus.

Kaitstaval alal on lubatud:

• looduslikud ja poollooduslikud haljastatud alad ja veekogud;

48 Väärtuslike maastike määratlemise metoodika https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/laanemaa/laane-maakonnaplaneering-2030/

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 65 / 128

• tervise- ja matkarajad, spordiplatsid, mänguväljakud ning neid teenindavad väikesemahulised

hooned, sh kioskid, tualetid jms;

• maa-ala teenindavad väikeehitised, sh viidad, laudteed, pingid, prügikastid, vaatlustornid,

parklad, kuni 20 m² suuruseid looduskeskkonda sobituvad väikehooned jne.

• ehitustegevus olemasolevatel hoonestusaladel vastavalt kehtivale ehitusõigusele ja

maakasutusele.

Kohaliku kaitse aluse metsa põhifunktsioon ei ole metsa tulunduseesmärgil majandamine. Kohaliku

kaitse aluse metsa maa-alad jagunevad kaheks kategooriaks lähtuvalt metsade majandamisele

kohaldatavatest tingimustest:

I kategooria kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala on rangemate kasutustingimustega, kuna tegemist

on valdavalt rohevõrgustikku ja väärtuslike maastike hulka kuuluvate metsadega või veekogu

kaldavööndis asuva metsaga, kus tuleb säilitada kasvav mets kui väärtus ja selle kaitsev funktsioon.

II kategooria kohaliku kaitse aluse metsa maa-ala on leebemate kasutustingimustega, kuna tegemist

on valdavalt puhkeotstarbelise metsaga, kus tuleb säilitada kasvav mets mahus, mis võimaldab

endiselt puhkeotstarbe realiseerimist.

I KAITSEKATEGOORIA KOHALIKU KAITSE ALUSE METSA MAA-ALA KAITSE- JA

KASUTUSTINGIMUSED

• Kohaliku kaitse aluste metsade alale jäävad riikliku kaitse all olevate looduse üksikobjektide

puhul tuleb lähtuda nende kaitsetingimustest.

• Nahkhiirte võimalikes elupaikades, sh mis on teada, aga pole veel kaardistatud, tuleb

raadamist või valgustamist nõudvate arenduste korral käsitleda mõjusid nahkhiirtele ning

vajadusel teostada uuringud nahkhiirte elupaikade selgitamiseks.

• Majandustegevus, sh mistahes ehitise ehitamine, raietööd vms tuleb kooskõlastada Haapsalu

Linnavalitsusega. Majandustegevus on lubatud, kui see arvestab üldplaneeringus sätestatud

piirangutega.

• Haapsalu Linnavalitsus ei kooskõlasta maa-alal tegevust, mis võib kahjustada kaitstava ala

kaitse-eesmärgi saavutamist või säilimist.

• Maa-ala on valdavalt ette nähtud avalikuks kasutamiseks.

• Metsamajandamistööde kavandamisel tuleb tööde planeerimisse kaasata piirkonna kohalik

elanikkond ja mittetulundusühendused (külavanemad, külaseltsid, keskkonnaorganisatsioonid

jms, vastavad kontaktid saab linnavalitsusest).

• Maa-alal on keelatud uuendusraie ja lubatud hooldusraie ning valikraie. Valik- ja hooldusraie

korral ei tohi puistu täius langeda alla 0,6. Kui seda ei ole võimalik järgida, siis ei tohi korraga

välja raiuda üle 15% tagavarast49.

• Uuendusraie on lubatud Haapsalu Linnavalitsuse loal metsakahjustuse korral, v.a Paralepa ja

Pullapä metsandikus50.

• Raadamine on lubatud trassikoridoride rajamiseks ja laiendamiseks (teede ja liinide

kaitsevööndid; tervisespordi- ja matkarajad).

• Raietöid ei teostata lindude pesitsemis- ja nahkhiirte poegimisperioodil.

49 Eestimaa Looduse Fondi soovitused Haapsalu linna üldplaneeringu eeskirja metsaalade majandamiseks ja kaitseks, 2022. 50 Endine riiklik kaitseala (Paralepa ja Pullapä mets)

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 66 / 128

• Soostunud ala Ruhisoo rabamaastikus ei kuivendata.

• Keelatud on energiapuistute rajamine. Energiapuistutes on sobivad elutingimused tagatud vaid

vähestele liikidele51.

• Keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt või pinnast kahjustades. Pinnase

kahjustamine rikub ala esteetilist väärtust ja kahjustab looduslikku taimestikku.

• Metsa kokku- ja väljaveoteedena tuleb kasutada valdavalt olemasolevaid teid ja metsasihte.

• Metsa kokku- ja väljaveoteed ja metsamaterjali ladustamisplatsid tuleb pärast tööde

lõpetamist taastada raie eelsesse seisu.

• Telkimine ja lõkketegemine on lubatud vaid selleks ettenähtud alal.

• Alal on lubatud kergliiklus ja selleks ettenähtud taristu.

• Mootorsõidukitega liiklemine metsateedel on lubatud üksnes maa-ala ja seda teenindava

taristu hooldamiseks ning maa-alal teostatavate tegevuste teenindamiseks Haapsalu

Linnavalitsuse loal.

II KAITSEKATEGOORIA KOHALIKU KAITSE ALUSE METSA MAA-ALA KAITSE- JA

KASUTUSTINGIMUSED

• Kohaliku kaitse aluste metsade alale jäävad riikliku kaitse all olevate looduse üksikobjektide

puhul tuleb lähtuda nende kaitsetingimustest.

• Nahkhiirte võimalikes elupaikades, sh mis on teada, aga pole veel kaardistatud, tuleb

raadamist või valgustamist nõudvate arenduste korral käsitleda mõjusid nahkhiirtele ning

vajadusel teostada uuringud nahkhiirte elupaikade selgitamiseks.

• Kiltsi leht-kobartoriku püsielupaigas (PEP) ei kavandata üldplaneeringuga maakasutuse

muudatusi ega ehitisi. Kiltsi leht-kobartoriku PEP ala kuulub sihtkaitsevööndisse, mille

kaitsekord on rangem kui kohaliku omavalitsuse tasandi kaitse alla võetaval metsal.

Tegevused püsielupaiga lähistel metsas tuleb kooskõlastada püsielupaiga valitsejaga

(Keskkonnaamet).

• Majandustegevus, sh mistahes ehitise ehitamine, raietööd vms tuleb kooskõlastada Haapsalu

Linnavalitsusega. Majandustegevus on lubatud, kui see arvestab üldplaneeringus sätestatud

piirangutega.

• Soostunud ala Ruhisoo rabamaastikus ei kuivendata.

• Haapsalu Linnavalitsus ei kooskõlasta maa-alal tegevust, mis võib kahjustada kaitstava ala

kaitse-eesmärgi saavutamist või säilimist.

• Maa-ala on valdavalt ette nähtud avalikuks kasutamiseks.

• Metsamajandamistööde kavandamisel tuleb tööde planeerimisse kaasata piirkonna kohalik

elanikkond ja mittetulundusühendused (külavanemad, külaseltsid, keskkonnaorganisatsioonid

jms, vastavad kontaktid saab linnavalitsusest).

• Maa-alal on lubatud uuendusraie järgmistel tingimustel:

o uuendusraiet ei teostata vääriselupaikades;

o uuendusraiet ei teostata elamualade kaitseks elamutega piirneval metsaalal 75 m laiuse

ribana. Laiuse arvutamise lähtekoht on elamu maa-ala juhtotstarbega ala piir;

51 eramets.ee/metsandusuudised/metsa-majandamisest-kaitsealal/

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 67 / 128

o turberaie langi maksimaalne suurus võib olla kuni 2 ha;

o lageraie on keelatud, v.a linnavalitsuse loal metsakahjustuse korral ja põhjendatud

vajadusel erandkorras metsa hea seisundi või esteetilise väärtuse säilimise tagamiseks.

Erandid võib lubada metsaeraldistel, kus on eelnevalt teostatud vääriselupaikade jt loodus-

ja kultuuriväärtuste inventuur. Erandi rakendamise eeldataval vajadusel kaasab

linnavalitsus hinnangu andmiseks sõltumatu eksperdi, kelle ülesandeks on hinnata, kas

raied on vastavuses metsa säästva majandamise eesmärgiga metsaseaduse § 2 lg 2

kohaselt ja kas kavandatav tegevus vastab kaitseala kaitsetingimustele. Erandkorras

lageraie lubamise otsustab kaitseala valitseja – Haapsalu Linnavalitsus;

o olemasoleva lageraie langile piirneval alal võib teostada uue raie, kui mets raielangil on

uuenenud. Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal;

o raadamine on lubatud trassikoridoride rajamiseks ja laiendamiseks (teede ja liinide

kaitsevööndid; tervisespordi- ja matkarajad);

o mets loetakse uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt 1000 4-meetri52 kõrgust ja

kõrgemat metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki. Vähemalt 4 m kõrgune

mets on vastavalt teadusuuringule lageraie visuaalse kvaliteedi säilitamise künnis

maastikel;

o puude olemasolu pole nõutav hukkunud metsaosas või raiesmikul paiknevates looduslikes

sulglohkudes, oksavallidel ja raiejäätmetega tugevdatud kokkuveoteedel.

• Raietöid ei teostata lindude pesitsemis- ja nahkhiirte poegimisperioodil53.

• Keelatud on energiapuistute rajamine.

• Keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt või pinnast kahjustades. Pinnase

kahjustamine rikub ala esteetilist väärtust ja kahjustab looduslikku taimestikku.

• Metsa kokku- ja väljaveoteedena tuleb kasutada valdavalt olemasolevaid teid ja metsasihte.

• Metsa kokku- ja väljaveoga rikutud metsatee ja maastik ning metsamaterjali ladustamisplatsid

tuleb pärast tööde lõpetamist korrastada raie eelsesse seisu.

• Telkimine ja lõkketegemine on lubatud vaid selleks ettenähtud alal.

• Alal on lubatud mootorsõidukite- ja kergliiklus selleks ettenähtud teedel või radadel.

• Maaparandussüsteemide ja nende eesvoolude muutmist põhjustavad tegevused, sh lisavee

juhtimine maaparandussüsteemi eesvoolu või kuivenduskraavi, on vajalik kooskõlastada

Põllumajandus- ja Toiduametiga.

52 Teadusuuring – Public Acceptability Thresholds of Clearcutting to Maintain Visual Quality of Boreal Balsam Fir

Landscapes. J. Pâquet ja L. Bélanger 1997 https://academic.oup.com/forestscience/article/43/1/46/4627363?login=true 53 Piirangu lubatavus tuleneb üldplaneeringu koostamise ajal kehtinud looduskaitseseaduse § 55 lõikest 61.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 68 / 128

3.2.2. Vääriselupaigad

Vääriselupaigad on metsaseadusest tulenev mõiste – tegu on aladega, kus on suur tõenäosus kitsalt

kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemiseks. Keskkonnaministri käskkirja

alusel on kõik riigimetsas asuvad vääriselupaigad kaitstud. Eraomanikule kuuluvas metsas on

vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik.

Vääriselupaiku on üldplaneeringus võetud arvesse teiste tegevuste (sh maakasutuse ja

ehitustegevuse) kavandamisel. Vääriselupaigad on arvestatud rohevõrgustiku koosseisu ning

kaitsealuse maa-ala ning kohaliku kaitse all oleva metsa juhtotstarbe koosseisu. Tingimused

vääriselupaikade kasutamiseks on toodud õigusaktides ning läbi rohevõrgustiku elementide või

maakasutuse juhtotstarvete määratud tingimuste.

3.2.3. Rohevõrgustik

Rohevõrgustik on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja

majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev

süsteem, mis koosneb tugialadest ning neid ühendavatest rohekoridoridest. Laiemalt mõeldakse

rohevõrgustiku all nii looduslike kui ka poollooduslike alade jms keskkonnaelementide ökoloogiliselt

toimivat võrgustikku, mis on loodud ja mida hallatakse eesmärgiga tagada looduslike protsesside

toimimine, pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid ning leevendada kliimamuutuste mõju.

Seega võivad rohevõrgustiku hulka kuuluda ka inimtekkelised haljastud, puhkealad, mänguväljakud,

kalmistud, spordirajatised, ökoduktid, rohekatused jm elustikku ning ökosüsteemi teenuseid

toetavad rajatised.

Rohevõrgustik koosneb:

Tugialad – piirkonnad, millele rohevõrgustiku süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialad

on ümbritseva suhtes kõrgema loodus- ja keskkonnakaitselise väärtusega. Tugialadel paiknevad

vastava süsteemi seisukohalt kõige olulisemad elemendid (kaitsealad, loodus- ja

keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad, suured looduslikud alad jne).

Rohekoridorid – tugialasid toetavad ribastruktuurid, mis võimaldavad liikuda erinevatel liikidel ühelt

alalt teisele ning mis tagavad rohevõrgustiku sidususe.

Astmelauad – tugialade ja rohekoridoride paremaks ühenduseks loodud üleminekualad. Need on

vähem massiivsed, kuid aitavad tagada sidusust läbi nn hüppelaua efekti.

Üldplaneeringuga on Lääne maakonnaplaneeringuga määratletud rohevõrgustikku tänase Haapsalu

linna vajadustest lähtuvalt täpsustatud, arvestades muuhulgas varem kehtinud üldplaneeringus

määratletud rohevõrgustikku ning selle rakendamisest tingitud vajadusi. Täiendavalt on lisatud uued

rohealad rohevõrgustiku sidususe paremaks tagamiseks.

Rohevõrgustiku osana käsitletakse ka sinivõrgustikku, mille moodustavad Väinamerele ulatuv tugiala

ja erinevad mageveekogud – järved, jõed, ojad, kraavid, kanalid jms. Sinivõrgustiku ökosüsteemid

mitmekesistavad rohevõrgustiku funktsioone ning loovad paremat sidusust erinevate alade vahel.

Rohevõrgustiku aladele kavandatud kitsendused ei välista eraomandi kasutamist kinnistute

olemasoleva katastrisihtotstarbe kohaselt, mistõttu ei näe üldplaneering ette rohevõrgustiku

sidususe toimimiseks seatud piirangute kompenseerimist eraomanikele ning kohalikule

omavalitsusele ei kaasne piirangute seadmisega eraomandile sundvalduse seadmise või

sundvõõrandamise kohustust.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 69 / 128

Joonis 7. Rohevõrgustiku skeem

ÜLDTINGIMUSED ROHEVÕRGUSTIKU ALAL

• Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid,

arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid.

• Arendustegevuste rohevõrgustikku lubamise kaalumisel ja vastavate mõjude hindamisel tuleb

lähtuda konkreetsest rohevõrgustiku elemendist ja selle eesmärkidest.

• Rohevõrgustiku aladel (v.a väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000

looduslikud elupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised

seadustest või planeeringutest tulenevate piirangutega alad, sh kohalikud kaitsealad,

väärtuslikud maastikud) võib arendada tavapärast, rohevõrgustikuga arvestavat

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 70 / 128

majandustegevust (metsamajandus, ehitustegevus jms), arvestades õigusaktidest, sh

käesolevast üldplaneeringust tulenevaid tingimusi ja piiranguid, mis alale on kehtestatud.

• Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääb toimima. Vajalik on säilitada

ja parandada võrgustiku terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike alade killustamist.

• Rohevõrgustikul paikneva maakasutuse otstarvet muudetakse vaid põhjendatud vajadusel.

Juhul kui on vajadus otstarvet muuta, peab kavandatav tegevus sobituma rohevõrgustikku

ning selle toimimist mitte kahjustama.

• Rohevõrgustiku alal paikneva kinnistu tarastamine on lubatud vaid õueala ulatuses, välja

arvatud juhul, kui tarastamine on vajalik tulenevalt kinnistu põllumajanduslikust kasutusest.

Veekogude ääres tuleb õueala tarastamisel arvestada kallasraja avaliku läbipääsu tagamisega.

• Kiskjatele ligipääsu piiramiseks on soovitatav tarastada Valgevälja metsa rohealale

kavandatud lemmikloomade matmispaik.

• Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks tuleb jätta raudtee tarastamata lõikudel, kus raudtee

ristub rohevõrgustiku elementidega.

• Rohevõrgustiku alale on vastunäidustatud suurte taristu objektide (maantee, prügila,

jäätmehoidla jms) rajamine. Juhul kui selliste objektide rajamine on vältimatu, tuleb

planeeringus hoolikalt valida ehitise või rajatiste asukoht, viia läbi keskkonnamõju hindamine,

tagada rohevõrgustiku alade sisene ja omavaheline sidusus, üldine võrgustiku toimimine ja

vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid.

• Olemasolevate karjääride laienemisel ja uute kasutusele võtmisel peab arvestama

rohevõrgustiku paiknemisega ning hinnata tuleb keskkonnale ja rohevõrgustiku toimimisele

tekitatavat mõju. Karjääride laiendamisel rohevõrgustiku alal tuleb tagada rohevõrgustiku

sidusus.

• Karjääride sulgemisel tuleb taastada alad viisil, mis tagaks nende edaspidise toimimise

rohevõrgustiku osana (näiteks puhkeala, veekogu baasil puhkeala, metsastamine vmt).

• Maardlate kasutuselevõtul tuleb vältida alasid, mis asuvad rohevõrgustikus. Juhul, kui

nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda

kaasnevaid mõjusid rohevõrgustikule ja kavandada negatiivseid mõjusid leevendavad

meetmed. Rohevõrgustiku säilimise vajadusega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste

seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel.

• Rohevõrgustiku tugevdamiseks tuleb säilitada maaparandusobjektidel põllumaade vahele

rajatud metsaalad, st ei muudeta maakasutuse sihtotstarvet ega kõlvikulist koosseisu, kuna

metsal on oluline tähtsus ökoloogilistes protsessides ja inimese kultuurilises taustas ning

elulaadis.

• Ojade, jõgede ja järvede kaldad tuleb rohevõrgustiku alal säilitada võimalikult looduslikuna, et

tagada bioloogiliselt mitmekesise ökotoni54 olemasolu ja säilitada seisu- ja vooluveekogude

tähtsus ökoloogiliste koridoridena. Veekogude kallaste hooldamine ja kasutamine peab olema

selline, et see muudaks võimalikult vähe veekogude looduslikku seisundit. Veekogude kuju

(voolusängi) muutmine (lihtsustamine) vähendab enamasti nende ökoloogilist tähtsust

rohevõrgustiku osana.

• Rohevõrgustiku konfliktikohtades (nt kavandataval Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteel või

Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteel) tuleb rakendada meetmeid, et tagada rohevõrgustiku

toimimine. Oluline on säilitada looduslikku säilitada looduslikku kooslust rohekoridori

toimimiseks kogu roekoridori ulatuses. Maanteetrassi või muu konfliktala lõikumisel

54 Ökoton on kahe taimekoosluse vaheline selgesti eristuv siirdeala, nt veekogude kaldavöönd, metsa ja raba vaheline niiske rabastuv metsaala.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 71 / 128

rohevõrgustikuga tuleb rakendada erimeetmeid. Näiteks paigaldada alale kiirusepiirangud,

hoiatavad liikluskorraldusvahendid vms. Loomade sõiduteele sattumise vältimiseks rajada nt

võrkaed, ökodukt, ulukitunnel, truubid vms.

• Tegevuste lubamisel rohevõrgustiku alal tuleb tagada, et riigi ja piirkondliku tasandi tugialade

ja astmelaudade ulatus (kogu pindala) ei väheneks üle 10%.

• Korduva üleujutusega Läänemere rannaaladel paiknevatel rohevõrgustiku aladel (tuumala,

astmelaud, koridor) ei ole lageraie lubatud kuni ranna piiranguvööndi piirini. Ranna

piiranguvööndi arvestamise lähtejoon hajaasustuses on käesoleva üldplaneeringuga määratud

korduva üleujutusega ala piir, selle puudumisel 1 m samakõrgusjoon55. Ranna piiranguvööndi

ulatus arvestatuna nimetatud lähtejoonest on kantud infokihina üldplaneeringu põhijoonisele

ja kaardirakendusse (vt ka jaotis 3.2.9.).

TINGIMUSED ROHEVÕRGUSTIKU TUGIALAL

• Maavarade kaevandamisel tuleb tugiala ulatuse säilimine tagada korrastamise või

asendusalade leidmise kaudu.

• Uusi kompaktse hoonestusega alasid tugialadele ei kavandata. Säilitada tuleb alade

terviklikkus ja vältida tuleb terviklike loodusalade killustumist.

• Olemasolevate karjääride kasutamine jätkub kavandatud ulatuses nende ammendumiseni.

Kaevandamistegevuse lõpetamise järel tuleb alad korrastada ja kujundada rohevõrgustikku

sobivalt.

TINGIMUSED ROHEKORIDORIS

• Rohekoridori uusi suuremahulisi tootmis- ja äriobjekte ei ehitata. Rohekoridoris loetakse

suuremahuliseks tootmis- ja äriobjektiks üle 100 m2 ehitusaluse pindalaga ja enam kui kahe

korrusega hooneid.

• Lubatud on olemasolevate tootmis- ja äriobjektide rekonstrueerimine ja laiendamine, kui on

tagatud rohekoridori säilimine vähemalt 2/3 selle laiusest.

• Rohevõrgustiku rohekoridoris tuleb vältida seda katkestavate aedade ning muude ulukite

liikumist takistavate rajatiste püstitamist;

• Aiaga piiratav õueala suurus rohekoridoris on kuni 0,4 ha ning aedade ja hoonegruppide

omavaheline kaugus on vähemalt 50 meetrit. Nii tagatakse hajaasustusele omane avatud

ruum ja ulukite vaba liikumine;

• Rohevõrgustiku rohekoridoris ehitades, väljaspool olemasolevaid hajaasustuse

hoonestusalasid, peab koridori alaga ristisuunas vähemalt 100 m laiune koridori riba jääma

katkematuks.

• Metsa majandamisel alla 400 m laiustes rohekoridorides on lubatud vaid kuini 1 ha suurused

lageraielangid, mis tuleb kavandada selliselt, et 1/2 koridori laiuselt samaaegselt lageraiet ei

teostata, sest lageraie on raieliik, mis põhjustab enim häiringuid maismaaloomade

elutegevusele ja laiemalt kogu metsa ökosüsteemi toimimisele. Lageraie langi suuruse

piirangut ei pea järgima metsakahjustuse korral.

55 Looduskaitseseadus § 35 lg 2 ja 31, 37 lg 2, § 38 lg 1 p 2 ja lg 2

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 72 / 128

3.2.4. Linnahaljastus

Haljastuse säilimine ja täiendava haljastuse lisamine linnakeskkonda tagab elurikkuse ja bioloogilise

mitmekesisuse, võimaldab kohaneda kliimamuutustest tingitud mõjudega (soojasaarte vältimine,

üleujutustega kohanemine, sademevee ärajuhtimine) ning rikastab linnakeskkonda

loodusväärtustega. Linnahaljastus hoiab inimestele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse

(puhas õhk, sademevee ärajuhtimine) ja võimaldab linlikule elulaadile täiendust loodusläheduse

kaudu.

Hoonestatavate alade üldised rajamis-, kasutus- ja hooldustingimused ja haljastamise nõuded on

liigitatud lähtuvalt maa-ala juhtotstarbest. Katastriüksuse haljastus- ja kasutusvõimalused tuleb

määrata detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega arvestades üldplaneeringut.

ÜLDTINGIMUSED HALJASTUSELE HAAPSALU LINNASTUS

• Katastriüksuste hoonestamisel ja juurde ehitamisel eelistada olemasoleva haljastuse

säilitamist uue haljastuse rajamisele.

• Haljastuse kavandamisel tuleb esmalt lähtuda olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalse

säilitamise põhimõttest, seejärel lähtuda määratud haljastuse osakaalust (kui see on

juhtotstarbele üldplaneeringus antud) ning alles seejärel leida muid viise haljastuse

tagamiseks katastriüksusel koostöös linnavalitsusega.

• Kui olemasoleva haljastuse säilitamiseks võimalused puuduvad, tuleb katastriüksusele rajada

uus haljastus, mis oleks kooskõlas hoonete arhitektuuri ja katastriüksuse kasutusega.

• Igal hoonestatud katastriüksusel võiks kasvada vähemalt üks puu, soovitatavalt lehtpuu, et

tagada linnahaljastuse säilimine. Lehtpuu neelab välisõhust paremini saastaineid ja toodab

linnakeskkonnas enam hapnikku kui muu haljastus. Üks küps puu, olenevalt suurusest ja

tüübist, suudab toota vajalikku hapnikku reeglina 2-le või enamale inimesele.

• Avatud maapealsed parklad tuleb liigendada, kombineerides parkimist haljassaartega.

ÜLDTINGIMUSED HALJASTUSELE ELAMU MAA-ALADEL HAAPSALU LINNASTUS

• Elamu maa-aladel peab hoonet ümbritsev ala elamumaa katastriüksusel olema osaliselt

haljastatud. Üksnes kõvakattega pinnad väljapool hoonestatud ala ei ole lubatud.

• Aedlinnalised elamualad Paralepa alevikus, Uuemõisa alevikus, Haapsalu tuumalas teiste

hulgas Staadioni, Õpetaja, Jalaka, Sambla tänavatel peavad soodustama liigirohkust ja

elupaiku. Aedlinnalised elamualad on olulised osad linna rohevõrgustikust.

• Katastriüksuste eesaedade kujundamisel on soovituslik lähtuda piirkonna väljakujunenud

miljööst – näiteks viljapuude kasutus, leht- või okaspuude osakaal jmt.

• Hekkide rajamisel tuleb jälgida, et see ei hakkaks piirama liikumist tänavamaal ega nähtavust

ristmikel.

ÜLDTINGIMUSED HALJASTUSELE KORTERELAMU MAA-ALADEL HAAPSALU LINNASTUS

• Uushoonestuse kavandamisel või olemasoleva hoonestuse laiendamisel tuleb alati tagada, et

korterelamute juurde ette nähtud muud korterelamu funktsiooni toetavate tegevuste –

parkimine, prügimajandus, laste mänguväljak, rattaparkla jmt – kõrval jääb ruumi ka

haljastuse säilitamiseks või uue haljastuse kavandamiseks lähtuvalt üldplaneeringus toodud

tingimustele. Kui haljastuse säilimine või rajamine ei ole võimalik, tuleb vähendada

hoonestusmahtusid.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 73 / 128

ÜLDTINGIMUSED HALJASTUSELE ÄRI JA TOOTMISE MAA-ALADEL HAAPSALU LINNASTUS

• Väikseim lubatud haljastuse osakaal hoonestatava või hoonestatud katastriüksuse pinnast on

20%. Linnavalitsus võib vajaduse korral ja põhjendatud juhul kaalutlusotsustusega haljastuse

osakaalu vähendada, arvestades ehituslikku ja katastriüksuse eripära ning võimalusi

piirkonnas (nt parkide ja haljasalade lähedus ümbritsevas keskkonnas). Olemasolevat

haljasmaad tuleb püüda maksimaalselt säilitada.

• Avalikkusele mõeldud tegevuse korral (kaubandus- ja vabaajakeskused ning

teenindusettevõtted) peavad olema esinduslikult kujundatud ning võimaldama lühipuhkust

(istumisvõimalused jmt).

• Kui alale kavandatakse laoplatsi, parklat vmt kõvakattega ala peab alale rajama

eraldushaljastuse põõsaste või kõrghaljastusega.

ÜLDTINGIMUSED HALJASTUSELE ÜHISKONDLIKE HOONETE MAA-ALADEL HAAPSALU

LINNASTUS

• Väikseim lubatud haljastuse osakaal hoonestatava või hoonestatud katastriüksuse pinnast on

20%. Linnavalitsus võib vajaduse korral ja põhjendatud juhul kaalutlusotsustusega haljastuse

osakaalu vähendada, arvestades ehituslikku ja katastriüksuse eripära ning võimalusi

piirkonnas (nt kui hoonestatav katastriüksus külgneb pargi- või haljasalaga). Olemasolevat

haljasmaad tuleb püüda maksimaalselt säilitada.

• Avalikkusele suunatud funktsiooni tõttu peab lisaks hoone toimimisele pöörama suuremat

tähelepanu ka hoonet ümbritseva väliala kvaliteedile. Välialad peavad soodustama väljas

viibimist, sh nii aktiivset liikumist (ennekõike õppeasutuste välialadel) kui ka puhkamist.

3.2.5. Väärtuslikud maastikud

Väärtuslik maastik on ümbritsevast suurema kultuurilis-ajaloolise, esteetilise, loodusliku, identiteedi-

või puhkeväärtusega ala. Väärtuslikud maastikud on määratletud Lääne maakonnaplaneeringuga

2030+.

Üldplaneeringuga on väärtuslike maastike piire täpsustatud ning arvatud väärtuslike maastike

koosseisust välja teedelt ning radadelt mittevaadeldav vähemväärtuslik maastik, et väärtuslike

maastike hulka oleks arvatud vaid kõige väärtuslikumad alad ning eraomandile ei seataks

mittevajalikke piiranguid.

Üldplaneeringuga määratakse kohaliku tähtsusega väärtuslike maastikena kõrge loodusliku ning

kultuuripärandilise väärtusega rohumaad Tuuru-Sinalepa-Kiideva külades ning Haeska külas, et

vältida alade kasutuselevõttu intensiivete põllumaadena ning säilitada rohumaade looduslik ja

kultuuriline säilimine meie maastikel.

Väärtuslikele maastikele ja ilmekatele teelõikudele kavandatud kitsendused ei välista eraomandi

kasutamist kinnistute olemasoleva katastrisihtotstarbe kohaselt, mistõttu ei näe üldplaneering ette

väärtuslike maastike säilimiseks seatud piirangute kompenseerimist eraomanikele ning kohalikule

omavalitsusele ei kaasne piirangute seadmisega eraomandile sundvalduse seadmise või

sundvõõrandamise kohustust.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 74 / 128

Tabel 12. Väärtuslikud maastikud

Väärtuslik maastik Kaitstav väärtus Klass56

Haapsalu

(linnamaastik)

Linnamaastik.

Kaitsetegevused:

olemasolevate amortiseerunud hoonete lammutamine

või korrastamine ning taaskasutamine;

linnasiseste puhkealade korrastamine;

promenaadiäärse roostiku pidev hooldamine ja

veetaimede niitmine.

I

Paralepa – Pullapää -

Topu

Riikliku tähtsusega väärtuslike loodus- ja ajaloolis-

kultuuriliste elementidega maastik. Haapsalu-Rohuküla

maanteest põhjapoole jäävate kohalike teede ja

erateede seisukorra parandamine; asustuse

kavandamisel eelistada olemasolevaid suvilapiirkondi;

rannaalade planeerimisel arvestada võimaliku

üleujutusohuga; roostunud rannaalade kinnikasvamise

piiramine; maastiku hooldamine puhkekohtade ja

liikumisradade (tervisespordi-, suusa-,

orienteerumisraja) väljaehitamiseks ja korrashoiuks.

I

Hobulaid

Maakondliku tähtsusega maastik, kus on ehe loodus,

säilinud vana taluhoonestus ja kaunid vaated;

ehituskeeluvööndi vähendamise ja uusasustuse

kavandamise vältimine; pool-looduslike koosluste

(puisniitude) taastamine ja hooldamine.

II

Kuijõe – Keedika – Uugla

– Taebla – Kirimäe –

Võnnu – Ridala

Maakondliku tähtsusega teemaastik; asustuse

kavandamine ajalooliste külade piires või nende

lähiümbruses; hooldusega vaadete avamine

teeäärsetele huviväärsetele objektidele ning teeäärte

võsastumise ära hoidmine

II

Ridala

Põhja-Läänemaa üks muinasaegsetest keskustest;

asustuse kavandamine ajalooliste külade piires või

nende lähiümbruses; kohalike teede hooldamine ja

tolmuvabaks muutmine.

II

Puise – Põgari – Tauksi57

Maakondliku tähtsusega põllumajandus- ja

loodusmaastik; rannaalade planeerimisel võimaliku

üleujutusohuga arvestamine; asustuse kavandamisel

vanade rannakülade taastamise eelistamine;

puhkehooajal kasvava liikluskoormusega arvestamine

kohalikel teedel ja parkimiskoormusega (supelranna

kasutajad); rannaniitude järjepidev hooldamine ja

niitmine, et vältida kinnikasvamist.

II

56 Lääne maakonnaplaneeringus jagunevad väärtuslikud maastikud riikliku (I klass) ja maakondliku (II klass) tähtsusega aladeks. I klassi alad on kõige väärtuslikumad maakondliku (võimaliku riikliku) tähtsusega alad. II

klassi alad on väga väärtuslikud maakondliku tähtsusega alad. 57 Ala jääb Matsalu Rahvuspargi piiridesse, kus tuleb lisaks arvesta rahvuspargi kaitse-eeskirjaga. https://www.riigiteataja.ee/akt/122032023021

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 75 / 128

ÜLDTINGIMUSED VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE SÄILITAMISEKS JA VÄÄRTUSTE

SUURENDAMISEKS

• Detailplaneeringu koostamisel, projekteerimistingimuste või teiste lubade väljastamisel tuleb

omavalitsusel hinnata, kas kavandatav tegevus vastab selle asukohas kaitstava maastiku

väärtusele.

• Ehitiste rajamisel jms maastikupilti mõjutavate tegevuste kavandamisel arvestada

olemasolevate väärtuste säilitamisega aladel, kus traditsiooniline asustusstruktuur või

maastikumuster on säilinud ja/või tajutav. Traditsiooniline maastikumuster koosneb

erinevatest osadest: hoonete ja asustuse paiknemine; kõlvikute jaotus, paiknemine ja suurus;

harjumuspärane metsavaade; külade struktuur; hoonete arhitektuur; teedevõrgustik ja

maastikulised väikevormid.

• Elamualade asukoha valikul tuleb eelistada ajalooliste külade taastamist ehk ehitamist

väljakujunenud külasüdamikesse ja õuealadele.

• Väljaspool külasüdamikke, hajaasustuse tingimustes tuleb asustuse laiendamisel järgida

väljakujunenud külatüüpi – hajaküla, ridaküla jms.

• Tööstus-, põllumajandus- ja ärihooned kavandatakse piirkonda, kus nad avaldavad võimalikult

vähe negatiivset mõju väärtusliku maastiku üldilmele.

• Maastikul domineerima jäävate objektide ehitamine on üldjuhul keelatud. Ehitamise lubamisel

tuleb lähtuda maastikuanalüüsist ja kaaluda detailplaneeringu koostamise vajadust.

• Ajalooliselt väljakujunenud teede renoveerimise käigus eelistatakse väljakujunenud

teekoridori, välja arvatud kui vajadus õgvendamiseks tuleneb tee ohutumaks muutmise

vajadusest ja tee klassile esitatud normidest.

• Väärtuslikke militaarrajatisi, nende varemeid ning vanu paekarjääre tuleb võimalusel säilitada

ja korrastada vaatamisväärsustena. Maastikupilti kahjustavate endisaegsete põllumajandus-

ja tootmishoonete kasutuselevõtuks on soovitav leida alternatiivseid võimalusi.

• Rannaalal asuvate vaatamisväärsuste esile tõstmiseks, tuleb arvestada vaadetega merelt ja

tagada võimalusel juurdepääs veeteelt.

• Väärtuslike maastike määratlemise käigus esile toodud ilmekad teelõigud ja vaatekohad

säilitatakse, varustatakse viitadega ja tagatakse teelõikude hooldus ning sealt avanevate

vaadete avatus.

• Väärtuslikel maastikel asuvatel kõrgendatud avaliku huviga metsaaladel on soovitatav

koostada metsade majandamise kava, milles on raiete kavandamisel lähtutud muuhulgas ka

eesmärgist säilitada väärtusliku maastiku kultuurilis-ajalooline väärtus, esteetiline väärtus,

looduslik väärtus, identiteediväärtus ja puhkeväärtus.

• Väärtuslike maastike koosseisus olevad arhitektuurilised vaatamisväärsused ja

muinsuskaitseobjektid säilitatakse, tähistatakse looduses ja tagatakse neile võimalusel58

juurdepääs.

• Kui juurdepääs väärtusliku maastiku alal asuvale kallasrajale või muu huviväärse avaliku

objektini on maaomaniku poolt piiratud mootorsõidukiga liiklemiseks, tuleb infotahvlil selgitada

jalgsi edasimineku võimalusi ja huviväärsuse kaugust.

• Väärtuslikel maastikel asuvad põllumajandusmaad ja kultuurrohumaad tuleb hoida kasutuses,

va intensiivse kasutusega kultuurrohumaa ja põllumaana käesoleva üldplaneeringuga kohaliku

58 Juurdepääsu tagamisel tuleb saavutada kokkulepe maa- või objekti omanikuga.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 76 / 128

väärtusega maastikeks määratud looduslikel rohumaadel. Viimastel tuleb vältida kündmist,

liiga varast niitmist jmt. Karjatamine on nendel aladel lubatud.

• Väärtuslikel maastikel asuvatel niitudel on vajalikud poollooduslike koosluste hooldustööd

niitmine ja/või karjatamine, võsa raiumine, maha langenud puude ja okste koristamine ja

põletamine. Puisniitudel ja -karjamaadel on oluline säilitada vanad, sh ka jämedamad seisvad

ja surnud puud.

• Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul,

kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda

kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ja kavandada negatiivseid mõjusid

leevendavad meetmed. Väärtusliku maastiku väärtuste säilimise vajadusega arvestada

kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel

korrastamisprojekti koostamisel.

3.2.5.1. Ilmekas vaatekoht ja teelõik

Ilmekas vaatekoht on Lääne maakonnaplaneeringuga kavandatud ilusa vaatega (vaade kaunile

maastikule, merele, linnapanoraamile vms) koht maastikul või mererannas, kust avanev

looduskaunis vaade vajab säilitamist.

Ilmekas teelõik on Lääne maakonnaplaneeringuga planeeritud ja enamasti väärtuslikule maastikule

jääv teelõik, millelt avanevaid loodusvaateid on maastike arvamisel väärtuslike maastike hulka

väärtustatud ja mis vajavad säilitamist.

Üldplaneeringuga on täiendatud ilmekaid vaatekohti Haeska teeristis vaatega Haeska teele (nr

16110).

Maa-ameti ettepanekul on muudetud ilmeka vaatekoha asukohta Pusku lubjakivikarjääris, sest

karjääris toimub kaevandustegevus ja maakonnaplaneeringusse märgitud ilmekas vaatekoht jääb

kaevandatavale alale.

Ilmekad vaatekohad on märgitud koos vaatekoridoriga punktobjektidena üldplaneeringu

põhijoonisele ja kaardirakendusse.

Ilmekad teelõigud on kuni 100 m laiuste aladena märgitud üldplaneeringu põhijoonisele ja

kaardirakendusse.

TINGIMUSED ILMEKALE VAATEKOHALE JA TEELÕIGULE

• Rannaäärse maa omanikul või ala valdajal tuleb säilitada vaadete avatus merele, sh Haapsalu

linna panoraamile.

• Ilmekal teelõigul säilitada teelõiku väärtustav looduslik vaade. Väärtuslikel maastikel olevatel

ilmekatel teelõikudel maanteede (põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed) ääres vähemalt kuni 100 m

laiuse ribana, arvestatuna äärmise sõiduraja servast, on teelt avanevate looduslike vaadete

säilitamise eesmärgil lageraie keelatud, v.a linnavalitsuse loal metsakahjustuste korral ning

v.a Transpordiameti loal liiklusohutuse tagamiseks.

• Soovitatav on kavandada ilmekasse vaatekohta puhketaristu, nt pink või piknikukoht.

• Puhketaristu ja sellega seotud tegevuse kavandamine ranna- ja kalda ehituskeelu- ja

piiranguvööndisse ning kaitse-eeskirjaga kaitstavatele loodusobjektidele tuleb kooskõlastada

Keskkonnaametiga.

• Korrastada ja täiendada järjepidevalt viidasüsteemi ilmekatele vaatekohtadele.

• Uute elektri- ja sideliinide paigutamisel tuleb planeerida need maastiku väärtuse säilitamiseks

maa alla või varjatud kohtadesse, vältides sealjuures liinisihtide rajamist vaatekoridoridesse.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 77 / 128

• Keelatud on ehitiste rajamine vaatekoridori, mis oma mõõtmete või välimuse tõttu varjavad

või vähendavad vaadete esteetilist kvaliteeti (nt tuulegeneraator, mobiilsidemast jms

maastikul visuaalselt domineeriv objekt). Detailplaneeringu koostamisel või

projekteerimistingimuste väljastamisel hindab projekteerimistinguste väljastaja ehitise

sobivust ja sätestab meetmed vaate säilimise tagamiseks.

3.2.6. Kõrgendatud avaliku huviga alad

Kõrgendatud avaliku huviga alade (KAH alad) määratlemine koos ala kasutamise tingimustega on

vajalik nii elanikkonna puhkeharjumuste toetamiseks, kui ka Haapsalu kontekstis oluliste piirkondade

omanäolisuse tagamiseks. Üldplaneeringus esile tõstetud väärtuslike metsa-aladega piirkonnad on

olulised külastuskeskkonna visiitkaardina laiemalt, kuid kannavad ka iga konkreetse piirkonna

identiteeti ja kujundavad elanike igapäevaseid harjumusi. Oluline on luua ja hoida asulate ümber

elutervet keskkonda, mis kindlustab nii täna kui ka tulevikus erinevate metsaga seotud väärtuste

püsimise ja nende väärtuste kasutamise võimaluse nimetatud alal. Seetõttu on vajalik tundlik

lähenemine seal asuvate metsade majandamisele.

Üldplaneeringus määratud kõrgendatud avaliku huviga metsaalade väärtusteks (olenevalt

asukohast) loetakse lisaks metsa majanduslikule väärtusele: marjade, seente ja muude metsa

kõrvalsaaduste varumise võimalus; rekreatiivne potentsiaal; metsamaastiku esteetilisus; puude

liigiline koosseis; elustiku mitmekesisus; erivanuseliste puude rohkus; head ühendused

elamualadega (asustuse servas); hästi läbitavad rajad ja teed (puhkamine ja sportimine). Nende

metsaalade majandamisel on oluline tagada asukohapõhine koostöö metsaomaniku, ametkondade

ja kohalike elanike vahel, et eelpool nimetatud konkreetsest asukohast tulenevad väärtused säiliksid

ja majandusvõtted tagaksid metsa jätkusuutlikkuse uuenemise näol. Väärtuslike

metsapiirkondadena on üldplaneeringus määratletud: suurema avalik huviga või asustusega

piirnevad metsapiirkonnad; puhkemajanduslikult olulised metsamassiivid, mille osas on eeldatavalt

kõrgem avalik huvi; matkaradasid ja kalmistuid vahetult ümbritsevad metsaalad;

miljööväärtuslikule alale jäävad metsad.

Käesoleva üldplaneeringuga täiendatud ja täpsustatud KAH alad on märgitud üldplaneeringu

põhijoonisele ja kaardirakendusse. Lisaks RMK enda määratud KAH aladele, on ettepanek KAH

aladeks määrata ka riigimetsa alad (kü 67405:004:0851 ja 0852) Haeska külas. Haeska teeristilt

viib riigimaantee (16110 Haeska tee) miljööväärtuslikku Haeska külla ja looduskaunisse Matsalu

rahvusparki. Haeska küla on Matsalu lahe põhjapiirkonnas üks külastatavaim piirkond rahvuspargis.

Haeska teeristilt algava Haeska tee asukoht on justkui teeviit rahvusparki. Lisaks on Haeska tee

äärsed okaspuumetsad olnud läbi aegade kogukonnale olulised koriluse (mustika-, pohla-, ja

seenemetsad), millest viimastel aastatel lageraietest puutumatuna on säilinud vaid üksikud

metsatukad, sh osaliselt need kaks riigile kuuluvat katastriüksust kogupindalaga ligi 44 ha, mis

moodustab piirkonnas 5 km raadiuses asuvatest raiepiiranguteta riigimetsa aladest vaid paar

protsenti.

Üldplaneeringuga on kavandatud KAH aladel asuvate metsade majandamine ilma lageraieteta59.

Lageraied puhkeotstarbel kasutatavates metsades seavad ohtu inimese tervise ja heaolu, sest

rikuvad piirkonna elanike ja puhkajate õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale.

Mitmed uuringud toovad välja just vanade metsade mõju inimeste heaolule ja metsa rekreatsioonilise

väärtuse olulist langemist peale uuendusraiet. Näiteks Eesti Maaülikooli ja Taru Ülikooli poolt 2018

tehtud „Eesti metsanduse arengukava aastani 2030“ alusuuringu aruandest nähtub, et metsade

struktuuri sobivust rekreatsiooniks on inimeste eelistuste tasemel palju uuritud. Üldiselt loetakse

headeks puhkemetsadeks küpseid ja vanemaid metsi, kus lageraieid peaaegu ei ole (nt Eggers jt

2017). Eriti madala rekreatsioonilise väärtusega on noorendikud (Edwards jt 2011).

59 Metsaseaduse § 29 tähenduses

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 78 / 128

Samas uuringus on soovitus, et metsade multifunktsionaalse struktuuri parendamiseks on vaja

kaasajastada metsakorralduse süsteem, ehk siis traditsiooniliselt ühemõõtmiselise infovälja asemel

(keskendudes peapuuliigile ja selle vanusele) on vaja hakata kasutama kaasaegset mitmemõõtmelist

digitaalandmestikku (enamuses juba kättesaadav info puistute liigilisest ja struktuursest koosseisust

nagu lisapuuliigid, üksikpuud, diameetriline jaotus; maastikulisest struktuurist ja paigutusest teiste

metsade, maaparanduse ja sotsiaal-kultuurilise kasutuse suhtes; ning ajaloolisest järjepidevusest

või kultuurilisest eripärast). Kaardistada ja arendada avalikkuse kaasarääkimise võimalusi inimestele

oluliste metsa-alade lisaväärtuse arvestamiseks metsade struktuuri kujundamisel (puhkemetsad,

marja- ja seenemetsad, maastikuvaated, pühapaigad, pärimuskultuur jpm).

RMK KAH alade metsades ei ole täna selliseid kaardistusi ja inimeste kaasamist metsa-alade

lisaväärtuste välja selgitamiseks ning arvestamiseks tehtud. Seetõttu võib KAH alade metsades

lähiaastate lageraiete tõttu mitmeid kaardistamata väärtusi hävida. Lisaks inventeeritakse aina

juurde uusi metsa vääriselupaiku. Lageraied ja samuti ka KAH alade kergekäeline võõrandamine

erasektorile, kas hävitab võimaliku veel välja selgitamata vääriselupaiga või ei paku sellele piisavat

kaitset. Õigusaktidest tulenevalt on vääriselupaigad kaitstud vaid munitsipaal- ja riigimetsades.

Üldplaneeringut koostatakse 10 aasta perspektiiviga. Eeldatavalt on 10 aastat piisav aeg, et vajalikud

kaardistused saavad tehtud ning KAH aladel metsa lisaväärtused välja selgitatud, mille järgselt on

võimalik hinnata, kas ja millistel KAH aladel saab osaliselt lageraietega metsa uuendamist lubada.

TINGIMUSED KAH ALADE KASUTAMISEKS

• Üldplaneeringu kehtestamise järgselt koostatakse KAH aladele metsade majandamise kava või

uuendatakse juba olemasolevat kava.

• Kavas kaalutakse raiete kavandamisel muuhulgas ka üldplaneeringu maakasutustingimustest

lähtuvalt metsamaastike kultuurilis-ajaloolist väärtust, esteetilist väärtust, looduslikku

väärtust, identiteediväärtust ja puhkeväärtust. KAH metsade majandamise kava ja selle

muudatused kooskõlastatakse Haapsalu Linnavalitsusega enne metsateatiste esitamist.

• Metsamajandamistööde kavandamisel tuleb tööde planeerimisse kaasata piirkonna kohalik

elanikkond ja mittetulundusühendused (külavanemad, külaseltsid, keskkonnaorganisatsioonid

jms, vastavad kontaktid saab linnavalitsusest).

• KAH aladel on lageraie metsa uuendamiseks keelatud, v.a metsakahjustuse korral ja

põhjendatud vajadusel erandkorras metsa hea seisundi või esteetilise väärtuse säilimise

tagamiseks. Erandid võib lubada metsaeraldistel, kus on eelnevalt teostatud vääriselupaikade

jt loodus- ja kultuuriväärtuste inventuur. Erandid lepitakse kokku KAH alade metsade

majandamise kavas. Vaidluste osas lageraiete lubamise vajaduse küsimuses kaasab

linnavalitsus kavas tehtud ettepanekutele hinnangu andmiseks sõltumatu eksperdi, kelle

ülesandeks on hinnata, kas raied on vastavuses metsa säästva majandamise eesmärgiga

metsaseaduse § 2 lg 2 kohaselt ja kas kavandatav tegevus vastab väärtustele, milleks KAH

ala moodustati.

• Raied tuleb planeerida selliselt, et raiutaks võimalikult harva.

• Metsa väljaveoteedena ja uute väljaveoteede rajamiseks tuleb kasutada valdavalt

olemasolevaid metsasihte. Metsa väljaveoga rikutud maastik tuleb esimesel võimalusel

korrastada.

• Ilmekas vaatekohas Pullapää lahe kaldal asuval KAH alal (kü 67401:001:0623 lähiaadressiga

Haapsalu metskond 178) hoida vaated Haapsalu linna panoraamile avatud ja võimalusel rajada

alale koostöös Haapsalu linnaga avalik puhkekoht. Puhkekoha taristu kavandamine tuleb

kooskõlastada Keskkonnaametiga.

• Kui KAH alal on piirkonna väärtuseks avar vaade maastikule, merele, linnapanoraamile vms

avatud vaadet vajavale objektile, siis on KAH alal lubatud vajaliku vaatekoridori raadamine.

Vaatekoridoride rajamise vajadus lepitakse kokku metsade majandamise kavas.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 79 / 128

• Uue KAH ala moodustamise vajadusel määratakse KAH ala piir koostöös Haapsalu

linnavalitsusega.

• Kui KAH alad kattuvad teiste looduslike väärtuste kaitseks üldplaneeringuga seatud

piirangutega, tuleb KAH aladel majandamisel neid arvestada kogumina ja lähtuda metsa

majandamise suhtes neist rangeimatest piirangutest:

o kohaliku kaitse aluses metsas lähtuda kohaliku kaitse aluse metsa kaitse- ja

kasutustingimusetest (vt ka jaotis 3.2.1.3.);

o väärtuslikel maastikul olevatel ilmekatel teelõikudel maanteede (põhi-, tugi- ja

kõrvalmaanteed) ääres vähemalt kuni 100 m laiuse ribana arvestatuna tee äärmise

sõiduraja servast, on teelt avanevate looduslike vaadete säilitamise eesmärgil lageraie

keelatud, v.a linnavalitsuse loal metsakahjustuste korral ning v.a Transpordiameti loal

liiklusohutuse tagamiseks. Ilmekad teelõigud on märgitud aladena üldplaneeringu

põhijoonisele ja kaardirakendusse (vt ka jaotis 3.2.5.1 ja 4.1.1.1.)

o metsa majandamisel alla 400 m rohekoridorides on lubatud vaid kuni 1 ha suurused

lageraielangid ja need tuleb kavandada selliselt, et 1/2 koridori laiuselt samaaegselt

lageraiet ei teostata. Lageraie on raieliik, mis põhjustab enim häiringuid maismaaloomade

elutegevusele ja laiemalt kogu metsa ökosüsteemi toimimisele. Lageraie langi suuruse

piirangut ei pea järgima metsakahjustuse korral (vt ka jaotis 3.2.3.);

o mererannikul paiknevatel rohevõrgustiku aladel (tuumala, astmelaud, koridor) ei ole

lageraie lubatud kuni ranna piiranguvööndi piirini, mida arvestatakse hajaasustuses

käesoleva üldplaneeringuga määratud korduva üleujutusega ala piirist, selle puudumisel 1

m samakõrgusjoonest (vt ka jaotis 3.2.3. ja 3.2.9.)60.

3.2.7. Väärtuslikud põllumajandusmaad

Väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise ja kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on

tagada nende säilimine ulatuses, mis tagab Haapsalu linna jaoks vajaliku põllumajandusliku tootmise

võimekuse, on tasakaalus teiste piirkonnas toimuvate arengutega (muu tootmine, elamuarendus

jmt) ja kasutada neid sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks. Keskmisest kõrgema boniteediga

põllumajandusmaa kui piiratud ja taastumatu ressurss on väärtus, mida tuleb kasutada eelkõige

toidu tootmise eesmärgil.

Maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi arvutamisel on võetud aluseks kõikide

põllumajandusmaa massiivide kaalutud keskmised boniteedinäitajad, millest omakorda arvutatud

maakonna kaalutud keskmine reaalboniteet. Viimased arvestused põllumajandusmaa massiivide ja

maakondade põllumajandusmaade kaalutud keskmise boniteedi kohta tehti Põllumajandusuuringute

Keskuse poolt 2017. aastal, mille kohaselt osutus Läänemaa põllumajandusmaa kaalutud keskmiseks

reaalboniteediks 34 hindepunkti61. Väärtuslik põllumajandusmaa võib olla haritav maa (põllumaa),

püsirohumaa ja püsikultuuride all olev maa, kus tulenevalt viljakusest peaks jätkuma

põllumajanduslik maakasutus.

Üldplaneeringu koostamisel vaadati detailselt üle Lääne maakonnaplaneeringuga määratud

väärtuslike põllumajandusmaade paiknemine Haapsalu linnas, sh tuginedes maakonnaplaneeringus

toodud tingimustele ja suunistele. Väärtuslikud põllumajandusmaad on Haapsalu linna territooriumil

määratud lähtuvalt järgmistest kriteeriumidest:

60 Looduskaitseseadus § 35 lg 2 ja 31, 37 lg 2, § 38 lg 1 p 2 ja lg 2 61 Maaeluministeeriumi kiri 16.03.2022 „Küsimused väärtuslike põllumajandusmaade määratlemise kohta üldplaneeringutes“ nr 4.1-5/445-1

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 80 / 128

• Läänemaa põllumajandusmaa keskmisest reaalboniteedist tulenevalt on Haapsalu linnas

väärtusliku põllumajandusmaa määratlemise aluseks põllumaad alates 34 hindepunktist.

Põllumaade tegeliku kasutuse alusel (nt aktiivses kasutuses olevad põllumajandusmaad, hea

juurdepääsuga massiivid, väheste parendustega põllumajandusmaadeks sobivad massiivid

jmt) on väärtuslike põllumajandusmaadena kohati defineeritud ka madalama boniteediga

massiivid.

• Väärtuslike põllumajandusmaadena käsitletakse kompaktseid põllumaa massiive, mille

miinimumsuurus on üldjuhul 2 ha ja katastriüksuse sihtotstarve, millel põllumaa asub on

maatulundusmaa.

• Väärtuslikud on põllumajandusmaad, mis ei asu linnas, alevikus või käesoleva

üldplaneeringuga määratud tiheasustusalal.

• Väärtusliku põllumajandusmaana ei käsitleta üldplaneeringuga reserveeritud elamu-, äri-,

tootmis- ning segafunktsiooniga alasid ning üldplaneeringuga reserveeritud

transpordikoridore.

• Väärtuslikele põllumajandusmaale peab olema tagatud avalik juurdepääs, massiiv peab oma

kujult olema kasutatav põllumajanduslikuks tegevuseks ning ala peab olema põllumaana

kasutusele võetav, st ala tegelik kasutus ei ole nt elamuehitus, ala ei ole metsastatud vmt.

Väärtuslikele põllumajandusmaadele kavandatud kitsendused ei välista eraomandi kasutamist

kinnistute olemasoleva katastrisihtotstarbe kohaselt, mistõttu ei näe üldplaneering ette

väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks seatud piirangute kompenseerimist eraomanikele

ning kohalikule omavalitsusele ei kaasne piirangute seadmisega eraomandile sundvalduse

seadmise või sundvõõrandamise kohustust.

TINGIMUSED VÄÄRTUSLIKULE PÕLLUMAJANDUSMAALE

• Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul üksnes põllumajanduslikuks

tegevuseks. Muude tegevuste kavandamine väärtuslikele põllumajandusmaadele ei ole

välistatud, kuid see peab olema põhjendatud ja hoolikalt läbi kaalutud, vajadusel tuleb hinnata

kaasnevaid mõjusid põllumajandusmaadele. Muu maakasutuse osas tuleb eelistada tegevusi,

mis ei põhjusta väärtuslike põllumajandusmaade olulist vähenemist, massiivide killustamist

ega kahjusta nende sihtotstarbelist kasutamist tulevikus.

• Väärtuslikku põllumajandusmaad ei kasutata elamuarenduseks. Üksikelamute kavandamine

on lubatud, kui sellega ei killustata väärtuslike põllumajandusmaade massiive ning ei

vähendata massiivi suurust väiksemaks kui 2 ha.

• Väärtuslikud põllumajandusmaad säilitatakse avatud maastikuna, nende alade metsastamine

vms maastiku avatust kaotav tegevus peab olema põhjendatud ja läbi kaalutud.

• Väärtuslikel põllumajandusmaadel tuleb tagada maaparandussüsteemide toimimine.

• Maardlate kasutuselevõtul vältida võimaluse korral alasid, mis asuvad väärtuslikel

põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult

otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale.

• Ungru-Sepaküla maardlale jääval väärtuslikul põllumajandusmaal tuleb arvestada

võimalusega maavaravaru kasutuselevõtuks. Põllumajanduslik tegevus ei tohi kahjustada

maavarale juurdepääsu antud alal.

• Väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses säilitamise vajadusega tuleb

arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende

alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused

leevendavate meetmete rakendamiseks.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 81 / 128

• Põldude läheduses olev looduslik taimkate, samuti üksikud puud ja puude grupid põldudel,

hekid, metsaribad tuleb üldjuhul säilitada. Sellised loodusliku taimestikuga kaetud alad

võimaldavad suurendada põllumajanduspiirkondade bioloogilist mitmekesisust ja

moodustavad kohaliku tasandi rohevõrgustiku.

• Väärtuslikku põllumajandusmaad võib kasutada päikesepargi rajamiseks kui

põllumajandusmaa maatulundusmaa sihtotstarvet ei muudeta ja päikesepargi alune maa jääb

kasutusele kultuurrohumaana (kultuurniit, kultuurkarjamaa). See võimaldab väärtusliku

põllumajandusmaa päikesepargi demonteerimise järgselt taas põllumaana kasutusele võtta.

3.2.8. Maavarad

Üldplaneeringu väärtuste ja piirangute kaardil on esitatud maardlate paiknemine, millega tuleb

arvestada teiste tegevuste kavandamisel. Maavaravaru kaevandamise lubamine toimub õigusaktides

sätestatud korras.

TINGIMUSED MAAVARADEGA ARVESTAMISEKS

• Maardla kasutuselevõtmisel maavara väljamise eesmärgil tuleb juhinduda õigusaktides

sätestatud korrast.

• Maavarade kaevandamise planeerimisel tuleb avaldada minimaalselt mõju maastiku ilmele,

mullastikule ning puhkeotstarbelisele, metsanduslikule ja põllumajanduslikule kasutusele.

Rohevõrgustiku alal tuleb tagada võrgustiku toimimine.

• Tähelepanu tuleb pöörata kaevandamisega seotud transpordi ning masinate ja seadmete tööga

kaasnevatele keskkonnahäiringutele (õhusaaste, müra) ning tagada, et tegevusega ei

põhjustataks negatiivseid häiringuid tundlikele aladele.

• Kasutusele võetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada ning alad

majandustegevuse lõppemisel korrastada, et võimaldada maade edasist kasutamist. Karjääri

ammendumisel tuleb koostada korrastamisprojekt, kooskõlastada see Keskkonnametiga ning

projekt ette nähtud aja jooksul ka ellu viia. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et

maa sobiks ümbritsevasse maastikku ega kujutaks oma iseärasuste tõttu ohtu seal liikuvatele

inimestele või loomadele.

• Uute karjääride rajamisel elamu-, puhke- ja ühiskondliku objekti ning potentsiaalse

turismipiirkonna vahetusse lähedusse, tuleb lisaks keskkonnamõjudele hinnata ka karjääri

avamise või laiendamisega seonduvaid ruumimõjusid (nt kasvavad transpordivood,

kaevandustegevusest rikutud elukeskkond vmt) viidatud aladele ning vajadusel rakendada

leevendavaid meetmeid.

• Karjääride korrastamisel uute tehisveekogude tekkimisel määrata veekogud võimalusel (mh

maaomaniku nõusolekul) avalikult kasutatavaks, et kohalikel elanikel oleks takistusteta

võimalik neid puhkeotstarbel kasutada.

• Maardla alal muu tegevuse kui kaevandamise kavandamine on võimalik pärast maavaravaru

ammendumist või kui selleks on saadud Maapõueseaduse alusel muu sisuga kooskõlastus või

luba.

3.2.9. Rand ja kallas

Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine,

inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse

suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 82 / 128

Ranna ja kalda kasutamisega seonduvad piirangud tulenevad asjakohastest õigusaktidest. Samas on

üldplaneeringuga kohalikule omavalitsusele antud võimalus ehituskeeluvööndi

vähendamiseks/suurendamiseks, juurdepääsude tagamiseks, supelranna ala või supluskohtade

määramiseks ja üleujutusalade määramiseks.

ÜLDTINGIMUSED RANNA- JA KALDAALALE

• Veekogude kaldatsoonis toimuvad arendustegevused ja veekogude kasutamine ei tohi

halvendada veekogude seisundit ning ranna ja kalda kaitse-eesmärki.

• Sadama maa-ala sulgemisel tuleb suunata kallasrada ümber sadama suletud territooriumi

omal kinnistul, kui sadamaga piirneval kinnistul või teel puudub avalik kasutus.

• Üldplaneeringu põhijoonisel ja kaardirakenduses kujutatud planeeritava kaldakindlustuse

rajamine on vajalik Haapsalu linnastu tihedamalt asustatud piirkondades mere mõjutuste

leevendamiseks ning üleujutusohuga kohanemiseks. Kaldakindlustus on kavandatud Haapsalu

linnas kehtivate detailplaneeringutega. Ühtlasi pakub kaldakindlustus võimalust

rannapromenaadi väljaehitamiseks kogu Haapsalu linna kui asustusüksuse rannikul.

• Ehituskeeluvööndi ja ranna piiranguvööndi arvestamise lähtejoon hajaasustuses on käesoleva

üldplaneeringuga määratud korduva üleujutusega ala piir, selle puudumisel 1 m

samakõrgusjoon62. Ranna ehituskeeluvööndi ja piiranguvööndi ulatus arvestatuna nimetatud

lähtejoonest on kantud infokihina üldplaneeringu põhijoonisele ja kaardirakendusse.

3.2.9.1. Ehituskeeluvöönd

Haapsalu linna iseloomustab tervikuna asustuse koondumine mereranniku äärde. Haapsalu linnas

kui asustusüksuses on kogu linnapiiride ulatuses mererand kasutuses nii elamuehituseks kui ka

rekreatiivsetel eesmärkidel, suures osas on välja ehitatud rannapromenaad jalgteede näol, mida

mitmekesistavad pargid ja haljasalad. Hajaasustuses on väljakujunenud hoonestatud elamualad

mererannal, nt Nõmme, Pusku ja Tanska külades. Matsalu lahe ääres asuvad Puise, Haeska, Kiideva

jt on ajalooliselt väljakujunenud rannakülad.

Ehituskeeluvööndi lähtejoone määramisel üldplaneeringuga on arvestatud järgmiste põhimõtetega:

• Kohtades, kus on mererannal määratud korduva üleujutusega alad lähtuvalt uuringust

“Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või

vähendamise“ (Maves AS, 2019)63, on seadusest tuleneva ehituskeeluvööndi arvestamise

lähtejooneks uuringus määratud korduva üleujutusala piir.

• Kohtades, kus eelmises punktis viidatud uuringu tulemusel korduva üleujutusega piiri

määratud ei ole, on ehituskeeluvööndi lähtejooneks 1 m samakõrgusjoon.

Lähtuvalt kohalikest oludest (teede ja teetammide paiknemine, väljakujunenud hoonestatud

piirkonnad, kehtivad planeeringud vms) on uuringu tulemusel määratud korduva üleujutusega ala

piiri vajadusel täpsustatud.

Praktiliselt täies mahus on tehtud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Ridala valla

üldplaneeringuga kehtestatud ehituskeeluvööndi piirile, mis ulatub Pusku paadisillast Topu sadamani

(Pusku, Tanska, Kiviküla külades) ning mis on algselt määratud Ridala valla Topu puhkeala

rannikuvööndi osaüldplaneeringuga (kehtestatud 2001. aastal). Osaüldplaneeringule viidi 2000.

aastal läbi keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Ehituskeeluvööndi vähendamise aluseks Topu

puhkeala rannikuvööndi osaüldplaneeringus on Keskkonnaministri 19.07.2001 kiri nr 16-6/2339.

62 Looduskaitseseadus § 35 lg 2 ja 31, 37 lg 2, § 38 lg 1 p 2 ja lg 2 63 Haapsalu linna üleujutusriskide maandamine, “Korduva üleujutusega ala piiri määramise ja vajadusel ehituskeeluvööndi suurendamise või vähendamise“ uuring. Maves AS, 2019.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 83 / 128

Kuna ehituskeeluvööndi selline käsitlus on kehtinud üle 20 aasta, on nii alaliste- kui ka suveelanike

hulgas tekkinud ehituskeeluvööndi osas teatud õiguskindlus, mistõttu on põhjendatud Ridala valla

üldplaneeringus (kehtestatud 2010) kajastatud Topu rannikuala ehituskeeluvööndi joon jätta

kehtima ka uue Haapsalu linna üldplaneeringu kehtestamisel. Ehituskeeluvööndi joont on

korrigeeritud Natura alade ja elupaikadega ning teede vms joonobjektidega mõningase kattuvuse

likvideerimiseks. Osaliselt on kattuvused tingitud varasemate üldplaneeringute koostamisel

kasutusel olnud aluskaartide ebatäpsustest.

Võttes arvesse elanikkonna ettepanekuid, maakasutuse iseloomu (nii olemasolevat kui ka

üldplaneeringuga kavandatavat), väljakujunenud ehitusjoont ning kalda kaitse-eesmärke, teeb

üldplaneering mitmeid ettepanekuid ranna või kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks nii Haapsalu

linnastus kui ka hajaasustusega rannaaladel. Ehituskeeluvööndi vähendamine üldplaneeringuga on

vajalik, et ühtlustada rannaalale ehitamise tingimusi ning võimaldada ja elavdada nende piirkondade

maaomanikele atraktiivse elu- ja puhkekeskkonna loomist võrdsetel tingimustel.

Haapsalu linnastu tiheasustusega alal on ehituskeeluvööndi määratlemisel (sh vähendamise

ettepanekud) lähtutud olemasolevast ehitusjoonest, kehtiva üld- või detailplaneeringuga määratud

ehituskeeluvööndist, arendamisel olevatest linnade kliimataluvuse parandamiseks rakendatavatest

juba töös või elluviimisel olevatest projektidest.

Ehituskeeluvööndi vähendamine olemasoleva hoonestusega aladel nii linnastus kui hajaasustuses

võimaldab ka õue- ja avalike alade funktsionaalsemat kasutust, nt vajalike ehitiste (abihoone,

väliköök, terrass, sillutatud tee, väikevormid jms) rajamist kinnistule.

Ehituskeeluvööndi vähendamine üldplaneeringuga seab rannaalale ehitamiseks selgemad ja üheselt

mõistetavamad reeglid ning vähendab vajadust taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist kaootiliselt

üksikute kinnistute detailplaneeringute alusel.

Ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemiseks üldplaneeringuga on loodud eraldi interaktiivne

kaardirakendus, kus on lõikude kaupa põhjendused ja viited dokumentidele, ehitusprojektidele või

planeeringutele, mille kohaselt ehituskeeluvööndit on varem vähendatud või suurendatud, millises

osas soovitakse kehtestatud planeeringutega vähendatud ehituskeeluvööndit jätta kehtima ja

millises osas muuta, millises osas kavandatud või elluviimisel olevate ehitusprojektide (pinnase

täitmine, üleujutusohu vältimiseks kaldakindlustuse ja viibetiikide rajamine, varjete ehitamine jms)

elluviimist jätkata jms.

Ehituskeeluvööndi vähendamine on välja toodud üldplaneeringu põhijoonisel ja kaardirakenduses.

Põhjendused ehituskeeluvööndi vähendamiseks asukoha põhiselt on esitatud käesoleva

üldplaneeringu Lisas 8.

Üldplaneeringuga kehtestatakse vaid need ehituskeeluvööndi vähendamised, mis saavad

üldplaneeringu menetluses Keskkonnaameti nõusoleku.

Keskkonnaamet on teinud otsuse „Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ alusel

ehituskeeluvööndi vähendamisest“ kirjaga 18.01.2024 nr 7-13/23/14665-4.64

Otsusega lubatud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud on kantud üldplaneeringu kaardile ja

kaardirakendusse. Otsusega keeldutud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekud on

üldplaneeringu kaardilt ja kaardirakendusest eemaldatud.

Mõningatel juhtudel käsitles Keskkonnaamet taotletud ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut

ehituskeeluvööndi suurendamisena. Ehituskeeluvööndi suurendamise info on üldplaneeringu

kaardirakenduses kaardikihil EKV suurendamine ÜP-ga.

64 Keskkonnaameti otsus „Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ alusel ehituskeeluvööndi vähendamisest“ 18.01.2024 nr 7-13/23/14665-4. Otsus on kättesaadav Haapsalu linna dokumendiregistrist ja veebilehelt https://www.haapsalu.ee/uldplaneering

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 84 / 128

3.2.9.2. Supelrand ja supluskoht

Haapsalu linna territooriumil on ametlikeks supelrandadeks Paralepa rand, Vasikaholmi rand.

Üldplaneeringuga on kavandatud Väikese Viigi supelrand ning Pullapää nina supelrand vastavalt alal

kehtivale detailplaneeringule. Antud aladele on üldplaneeringuga kavandatud ka vastav maakasutuse

juhtotstarve. Olemasolevad supluskohad on looduses tähistatud ja asuvad Haeska lautri, Jugasaare,

Laomäe, Pusku paadisilla, Kiideva, Puise, Pusku ning Rohuküla sadamate juures ning Haapsalu

talisupluskohas.

Üldplaneeringu kaardil on supelrannad tähistatud avaliku supelranna maa-ala juhtotstarbega ja

supluskohad supluskoha tingmärgiga.

TINGIMUSED SUPELRANNALE JA SUPLUSKOHTADELE

• Supelrannad ja supluskohad peavad vastama õigusaktides toodud nõuetele.

• Supelrandade ja supluskohtade juurde tagada avalik juurdepääs.

• Supelrandadele ja supluskohtadele tagada vajalik taristu ja hooldus.

3.2.9.3. Üleujutusohuga alad

Üleujutusohuga seotud riskipiirkondade kaardistamise järgi on Haapsalu linnas määratletud

üleujutusohuga riskipiirkonnad Haapsalu linnas kui asustusüksuses, Paralepa ja Uuemõisa alevikes65.

Üleujutusohuga seotud riskipiirkonnad on kantud üldplaneeringu kaardirakendusse. Selgitavad

kaardikihid kajastavad üleujutuse võimalikust kord 10, 50, 100 ja 1000 aasta jooksul.

Aladel, mis asuvad üleujutusohuga aladel, kuid mitte ehituskeeluvööndis, tuleb rannikuala suhtelist

atraktiivsust arvestades pöörata enam tähelepanu tasakaalu leidmisele loodushoiu piirangute ja

kohaliku kogukonna vajaduste, sh arendustegevuste vahel.

TINGIMUSED ÜLEUJUTUSOHUGA ALADELE

• Tegevuste kavandamisel Haapsalu linna üleujutusala riskipiirkonda tuleb lähtuda veeseadusest

ja Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavas toodud meetmetest.

• Uute arenduste kavandamisel üleujutusala riskipiirkonda peab nende kaitseks üleujutuste eest

rakendama asjakohaseid tehnilisi meetmeid (kõrgem vundament, veekindel vundament,

veekindlate materjalide kasutamine vms). Liigvee ärajuhtimise lahendused peavad olema

piirkonda sobivad.

• Haapsalu linnas kui asutusüksuses Uus-Sadama piirkonda jääva mereala täitmise

kavandamisel tuleb arvestada ala asumisega üleujutusala riskipiirkonnas.

• Kaitsetammide kavandamisel tuleb sellele eelnevas rakendusuuringus vajadusel (kus

asukohast tulenevalt asjakohane) arvesse võtta ka looduskaitselisi aspekte (kuna loodusliku

niiskusrežiimi muutmine võib kaasa tuua negatiivseid mõjusid kaitstavatele loodusobjektidele,

nt põhjustada kaitsealale iseloomulike koosluste hävimise).

• Üleujutusala riskipiirkonda kavandatud puhke- ja virgestusalade osas tuleb arvestada, et alade

kasutamine võib üleujutuse korral olla paiguti välistatud või raskendatud. Seda tuleb silmas

pidada aladele tegevuste ja rajatistele kavandamisel. Võimalike üleujutustega tuleb arvestada

65 Andmed Lääne maakonnaplaneeringust 2017 (Hilisemad reljeefimuudatused ei kajastu).

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 85 / 128

ka teedevõrgu arendamise kavandamisel (teehoiukavade ülevaatamisel, uute kavade

koostamisel), samuti uute taristuobjektide projekteerimisel.

• Üleujutuse riskipiirkonda tegevuse kavandajalt on soovitatav nõuda DP või ehitusprojekti

koosseisus vajalike leevendusmeetmete hinnangut ja kirjeldust.

• Tegevuste kavandamisel Haapsalu linna üleujutusala riskipiirkonnas tuleb tagada piirkonda

lisanduvate inimeste teavitamine üleujutuse ohtudest ning tagada nende evakuatsioon ja

turvalisus üleujutuse korral. Üleujutuse aset leidmisel peab olema tagatud juurdepääs

piirkonda jäävatele elutähtsatele teenustele ja omavalitsuse peamistele struktuuridele

(operatiivteenused, haiglad, koolid ja lasteaiad, avalikud õiguslikud hooned).

• Tagada tuleb avalike supelrandade ja supluskohtade ning teiste avalikus kasutuses olevate

üleujutusohuga seotud riskipiirkonda jäävate alade ning olemasolevate kaitserajatiste pidev

korrashoid (regulaarne puhastamine).

• Korduva üleujutusega alale ehitamist tuleb vältida. Lubatud peaks see olema vaid väga

põhjendatud juhtudel erandkorras, sealjuures rakendades kõiki asjakohaseid meetmeid ehitise

kaitseks üleujutuste eest.

• Üleujutusohust tulenevalt on ehitamine lubatud maapinnale kõrgusega alates 1,5 meetrist.

Väljaspool ehituskeeluvööndit võib üleujutusohuga aladel maapinna kõrguse saavutada ka

maapinna täitmise kaudu.

• Üleujutusohuga aladel peab ehitusprojekti koostamisel arvestama võimaliku üleujutusohuga

ja tagama hoone projektiga (tehnilise lahendusega) vastavad üleujutusest tingitud kahjustusi

vältivad meetmed.

• Üleujutusohuga aladel tuleb üleujutusohu maandamiseks tagada hoonete põranda tasapinna

kõrguseks 2,4 meetrit (absoluutkõrgus).

• Tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada üleujutusohuga.

• Katastriüksuse reljeefi muutmisel, kui see mõjutab oluliselt kinnistu või naaberkinnistute

veerežiimi, tuleb detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamise käigus koostada ka

vertikaalplaneerimine ning eksperthinnang ja kooskõlastada see naaberkinnistu omanikega.

• Uushoonestuse kavandamisel üleujutusohuga aladel tuleb arvestada juurdepääsudega

kõikidele kavandatavatele hoonetele selliselt, et tagatud oleks vajadusel ka pääste- ja

esmaabiteenuste osutamine.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 86 / 128

4. Tehniline taristu

Taristu eesmärk on toetada erinevate tegevuste elluviimist Haapsalu linnas. Uute taristuobjektide

kavandamisel on lähtutud üldplaneeringuga määratud maakasutusest. Samas on olemasolevaid

taristuobjekte arvestatud uute arendustegevuste suunamisel. Uute taristuobjektide rajamiseks või

olemasolevate taristuobjektide laiendamise võimaldamiseks tuleb tagada nende ehitamiseks vajalik

ruum.

4.1. Transpordivõrgustik

Haapsalu linna transpordivõrgustiku kõige iseloomulikumaks jooneks on aegruumiliste vahemaade

vähenemine Haapsalust kaugemate kantidega – lähivaldadega ning Tallinna regiooniga – kas juba

olemasolevate või alles kavandatavate transpordiehitistega.

Haapsalu linna läbib Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee, mis on Lääne maakonna arengu

kujundamise võtmetegureid, mida ilmestab selgelt ka asustuse koondumine maantee äärde.

Haapsalu-Laiküla maantee, mis ristub Lääne-Nigula vallas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare

maanteega ühendab Haapsalu linna Pärnu suunal, olles peamiseks ühendusteeks Euroopaga.

Samalaadselt on asustust ligi tõmmanud kunagine raudteetrass, mis oma taastamise järgselt

Haapsalu linna arengus väga olulist rolli mängib, tuues kohalikul tasandil juurde atraktiivseid

arendusalasid nii elamuehituseks kui ka ettevõtluseks. Ettevõtete logistika parandamisse ning

ettevõtlusalade ühendamisse põhimaanteedega panustab perspektiivne Haapsalu linna ümbersõit.

Kavandatav Noarootsi püsiühendus (silla või praamiühendusena) toob ühelt poolt Haapsalu lähemale

Noarootsi poolsaare elanikele ja ettevõtjatele, kuid pakub samal ajal rohkelt puhkevõimalusi ja

looduslähedust Haapsalu elanikele. Rohuküla sadam on sarnaseks ühenduslüliks mandri ja saarte

vahel.

Kõik need transpordiühendused toetavad Haapsalu linna ruumilist arengut läbi elamuehituse

atraktiivsuse kasvu ning ettevõtlussektori arengu. Viimane omakorda panustab täiendavate

elukohtade tekkele, mis omakorda viitab puhkevõimaluste nõudluse ning teenuste vajaduse kasvule.

Järelikult on uute transpordikoridoride toetamine üldplaneeringuga Haapsalu linna edasise arengu

jaoks esmatähtis.

4.1.1. Sõiduteed

Haapsalu linna sõiduteed on üldjoontes välja kujunenud. Olemasoleva teedevõrgustiku järjepideva

parendamisega on võimalik soodustada kogu omavalitsuses asustuse ja ettevõtluse arengut.

Uute sõiduteede rajamiseks on üldplaneeringuga seatud vajadus uute sõiduteede kavandamiseks

järgmiselt:

• Lihula mnt rekonstrueerimine, sh Lihula mnt viadukt – transiittänav Lihula-Pärnu suunal.

• Kalda tn ja Lahe tn rekonstrueerimine – juurdepääs Holmide arendusaladele, tootmisalale ja

sadamatele.

• Kastani tn ja Lihula mnt läbimurre Haapsalu linnas – vajalik liikluskoormuse hajutamiseks

Tamme tänaval.

• Oja tn ja Kiltsi tee läbimurre Haapsalu linnas – vajalik liikluskoormuse hajutamiseks Aida ja

Oja tänaval.

• Haapsalu linna Tööstuse tänava ja Uuemõisa küla Tammiku tee läbimurre – vajalik kinnistutele

juurdepääsuks raudtee taastamise järgselt.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 87 / 128

• Tänav Uuemõisa alevikust kuni Lihula maanteeni raudteetrassi äärde kesklinna poolsele

küljele. Tegemist oleks Rohuküla sadamast ning perspektiivsest Kiltsi tööstuspargist tingitud

transpordivoogude vähendamiseks vajaliku ümbersõiduteega, mille eesmärk on vähendada

liikluskoormust Haapsalu kesklinnas, kuid välistades kauge ümbersõidukoridoriga kaasneda

võivaid negatiivseid sotsiaalmajanduslikke tagajärgi ennekõike kaubandus- ja teenussektorile.

• Lääne maakonnaplaneeringust tulenev Haapsalu perspektiivne ümbersõidutee, eesmärgiga

suunata Haapsalu kesklinnast mööda Rohuküla sadamast lähtuvad ja perspektiivse Kiltsi

ettevõtluspiirkonna arenguga lisanduvad transpordivood.

• Perspektiivse Noarootsi püsiühendus Uuemõisa alevikus Linna tee pikendusena. Tegemist on

Haapsalu linnastust Noarootsi poolsaarele viiva maanteesilla või -tammi põhimõttelise

asukohaga. Püsiühenduse eesmärk on tuua need kaks piirkonda teineteisele aegruumiliselt

lähemale, täiendades piirkondi kas vastavalt äri- ja teenussektori või puhkealade poolt

pakutavaga.

Haapsalu linna munitsipaalteede rajamisel eramaale tuleb teekoridori maa-ala vajadusel

sundvõõrandada. Võimalikud tulevikus võõrandatavad (era)maad on kantud üldplaneeringu

põhijoonisele ja kaardirakendusse.

Üldplaneeringuga näidatakse Haapsalu ümbersõidutee ja Noarootsi püsiühenduse vajaduse üldine

asukoht. Perspektiivse maantee teekoridori rajamise võimalusega tuleb arvestada nende

põhimõttelises asukohas teiste tegevuste kavandamisel.

TINGIMUSED SÕIDUTEE RAJAMISEKS JA REKONSTRUEERIMISEKS

• Üldplaneeringu kehtestamise järgselt tuleb sõiduteede trassikoridori kavandamiseks läbi viia

projekteerimistingimuste väljastamine avatud menetluses või detailsema planeeringu

koostamine ning hinnata sõiduteede rajamisega kaasnevaid eeldatavaid keskkonnamõjusid.

• Üldplaneeringuga kavandatud perspektiivsete ühendusvajaduste (Haapsalu ümbersõit,

Noarootsi püsiühendus) trassil:

o jätkub olemasolev maakasutus kuni sõidutee täpsema asukoha määramiseni projekti

koostamise käigus ja seda ei muudeta;

o toimub üldplaneeringuga kavandatud juhtotstarvete realiseerimine üksnes mahus, mis

tagab kavandatud sõiduteede rajamise tulevikus.

• Uute teede rajamise kavandamisel tuleb arvestada olemasoleva keskkonna väärtuste ja

piirangutega (kaitstavad loodusobjektid, rohevõrgustik, väärtuslik põllumajandusmaa vms),

kõikide õigusaktidest tulenevate tingimuste ning vajalike kooskõlastustega.

• Tagada tuleb teede ja tänavate kvaliteedi parandamine ja liikluse turvalisus lähtuvalt tee

funktsioonist, asustusstruktuurist jms.

• Ajalooliste teede rekonstrueerimisel väärtuslikel maastikel tuleb hoida nende väljakujunenud

looklevust, tervikstruktuuri, ehitusjoone vahekaugust jms iseloomulikke omadusi.

• Uue teekatte kavandamisel kaaluda selle sobivust väljakujunenud traditsioonilisse keskkonda

ning senise ajaloolise maastikuilme säilitamist.

• Uute teede planeerimisel ja nende määramisel avalikku kasutusse tuleb moodustada eraldi

transpordimaa maaüksus.

• Olemasolevate teede määramisel avalikku kasutusse tuleb võimalusel moodustada eraldi

transpordimaa maaüksus.

• Linna läbivate suuremate maanteede rekonstrueerimisel tuleb arvestada ulukite läbipääsu

tagamise vajadusega ökoduktide või loomapääsude abil.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 88 / 128

• Teede olemasoleva seisukorra parandamiseks ja hea seisukorra tagamiseks tuleb panustada

teede olukorra parandamisse ning tagada nende hea seisukord läbi jooksva remondi ja

hoolduse. Seisukorra parandamisel lähtutakse teehoiukavast. Tee hea seisukorra hoidmiseks

tuleb tähelepanu pöörata ka liiklust rahustavatele meetmetele (nt kiiruse piiramine) ning

veokite suurimale lubatud massile teedel.

• Intensiivsema liiklusega kruusakattega teed tuleb üldjuhul viia tolmuvaba katte alla.

Prioriteedina viiakse tolmuvaba katte alla olulise avaliku huviga teed, nt ühistranspordi,

koolibussi marsruudi vmt kasutusega teed.

• Tulenevalt ettevõtluse arengust ja/või elamualade paiknemisest tuleb eelisarendada nende

teede rekonstrueerimist või ehitust, kus teede kasutusintensiivsus on kõige suurem.

• Linna ja alevikke läbivate maanteede äärsete alade kavandamisel lähtutakse üldjuhul

linnatänavate normidest.

• Ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine teekaitsevööndisse on põhjendatud asula

liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone

pikendamisel. Loa ehitamiseks tee kaitsevööndisse annab tee omanik ning see on lubatav, kui

ehitise ehitamisega ei vähene liiklusohutus teel.

• Uute teede, sh erateede kavandamisel väärtuslikule põllumajandusmaale tuleb vältida

põllumassiivide killustamist või läbilõikamist. Väärtuslikul põllumajandusmaal tuleb teed

üldjuhul rajada põllumassiivi serva.

• Uute teede kavandamisel ja olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb tagada turvalised ja head

teeületusvõimalused ning ristumised maanteedega, et ei tekiks nende tugevat katkestavat

mõju eri sihtkohtadele ligipääsus. Riigitee 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla äärsetele

katastriüksustele tuleb tagada juurdepääsud üldjuhul kogujateede kaudu, maha- ja

pealesõitude abil juurdepääsu tagamine on erandlik ning eeldab Transpordiameti nõusolekut.

• Sõiduteede ehitamisel tagada vaated ja suunaviidad kohalikele vaatamisväärsustele viisil, mis

ei vähenda liiklusohutust.

• Tee maa-ala tuleb regulaarselt puhastada võsast ja puudest, et tagada vajalik külg- ja

pikinähtavus.

• Uute tänavate ehitamise ja olemasolevate tänavate laiemaks rekonstrueerimisega võib

kaasneda teetrassi aladel oleva kinnisasja avalikes huvides omandamine

(sundvõõrandamine).

4.1.1.1. Tee kaitsevöönd

Tee kaitsevööndid tuleneb seadusest (ehitusseadustik). Kaitsevööndi eesmärk on tagada tee

sihtotstarbeline kasutus, liiklemise ohutus (nt nähtavus, ohtlike puude likvideerimine vms), kuid ka

inimese tervise kaitse teelt lähtuvate negatiivsete mõjude (nt müra, saastained) leevendamiseks.

Tee kaitsevööndi eesmärkide täitmiseks peab tee kaitsevööndis maaomanik täitma selle kasutamise

tingimusi ning taluma teelt lähtuvaid negatiivseid mõjusid.

Tundlike alade ja objektide (elamualad, teatud otstarbega ühiskondlike hoonete (koolide,

lasteaedade, tervishoiu- ja hoolekandeasutuste) alad, puhke- ja virgestusalad) kavandamist sõidutee

kaitsevööndisse tuleb üldjuhul vältida. Alternatiivina on see lubatud juhul, kui tundliku ala/objekti

arendaja rakendab ise meetmeid teelt lähtuvate kahjulike mõjude leevendamiseks (arvestab

haljastuse või piirde kavandamisel selle õhureostuse levikut tõkestava mõjuga vms).

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 89 / 128

Käesoleva üldplaneeringuga on seadusest tulenvatest kaitsevöönditest66 kavandatud järgmised

erisused:

• Kõigi linna või alevikke tiheasustusala läbivate maanteede, sh riigiteede, kaitsevööndi laiuseks

on 10 meetrit, kuna neid ümbritsev ala vastab linnatänava keskkonnale.

• Kohalike teede kaitsevööndi laius väljaspool linna või alevikke on 10 meetrit.

• Avalikku kasutusse määratavate erateede kaitsevööndi laius on 10 meetrit.

TINGIMUSED TEE KAITSEVÖÖNDIS

• Lageraie lubamisel teekaitsevööndis tuleb järgida, et säilikpuud või nende grupid jäetakse

maantee muldkeha servast kaugusele, mis ei ohusta tuulemurru korral teedel liiklejaid.

• Väärtuslikel maastikul olevatel ilmekatel teelõikudel maanteede (põhi-, tugi- ja

kõrvalmaanteed) ääres vähemalt kuni 100 m laiuse ribana arvestatuna äärmise sõiduraja

servast, on teelt avanevate looduslike vaadete säilitamise eesmärgil lageraie keelatud, v.a

linnavalitsuse loal metsakahjustuste korral ning v.a Transpordiameti loal liiklusohutuse

tagamiseks67. Ilmekad teelõigud on märgitud aladena üldplaneeringu põhijoonisele ja

kaardirakendusse (vt ka jaotis 3.2.5.1.).

• Maantee või tänava äärses metsas teekaitsevööndis tuleb likvideerida ohtlikud puud, et tagada

tee kasutamise ohutus. Puu turvalisuse eest kannab vastutust maaomanik või -haldaja, kelle

territooriumil puu kasvab. Võimaliku ohtliku puu hindamiseks võib kaasata arboristi või

pöörduda linnavalitsusse68.

4.1.2. Avaliku kasutusega erateed

Üldplaneeringu põhikaardile ja kaardirakendusse on kantud kohaliku omavalitsuse hinnangul piisava

avaliku huvi ja avaliku kasutusega erateed, millised on Haapsalu linna territooriumil asjakohased

seaduse kohaselt üldplaneeringu kehtestamise järgselt avalikku kasutusse määrata. Üldplaneeringu

kaardil näidatud avalikku kasutusse määratavad teed on informatiivse tähendusega ning põhinevad

üldplaneeringu koostamise käigus teadaoleval informatsioonil.

Eratee avalikult kasutatavaks määramine toimub õigusaktides sätestatud korras. Üldjuhul sõlmitakse

linna ja kinnistuomaniku vahel kokkuleppe (isikliku kasutusõiguse leping või servituut).

Erandolukorras rakendatakse sundvaldust või sundvõõrandamist.

Üldplaneeringus nimetatud põhimõtted eratee perspektiivseks määramiseks avalikku kasutusse on

võimalused, millal omavalitsus saab asuda eratee omanikuga läbirääkimistesse eratee avaliku

kasutuse määramiseks. Omavalitsus algatab avalikku kasutusse määramise vaid juhul, kui tee

kasutamine on vajalik avalikes huvides ning eratee omanik ja huvitatud osapooled ei jõua

kasutuskokkuleppeni eraõiguslikke võimalusi kasutades.

Eratee avalikuks kasutamiseks määramisega võtab kohalik omavalitsus üldjuhul üle kõik teeomaniku

kohustused, õigused ja vastutuse, v.a juhul kui eratee omanikuga ei lepita kokku teisiti.

Avalikult kasutataval teel on kaitsevöönd ehk teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu

korraldamise (lumelükkamine, lumetõkete paigaldamine, teeäärte niitmine, võsa lõikamine vms),

liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid.

Tegevus tee kaitsevööndis on sätestatud seaduses.

66 Ehitusseadustik § 71 lg 2 67 Ehitusseadustik § 72 lg 1 p 4 68 https://www.haapsalu.ee/puude-raie

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 90 / 128

PÕHIMÕTTED ERATEE AVALIKUKS KASUTAMISEKS MÄÄRAMISEL

Eratee võib määrata avalikku kasutusse, kui esineb üks või mitu järgnevat asjaolu:

• tee teenindab kahte või enamat aastaringselt kasutuses olevat hoonestatud maaüksust;

• tee on vajalik teenindamaks avalikult kasutatavat objekti, mis eeldab juurdepääsu

mootorsõidukiga;

• tee on vajalik mootorsõidukiga juurdepääsuks kallasrajale või avalikule supluskohale ning

lähikonnas puudub selleks muu juurdepääsutee;

• teel sõidab õpilasliin või seda kavandatakse;

• teel teostatakse korraldatud jäätmeveo põhiringi (v.a sellelt mahasõidud erakinnistutele) või

seda kavandatakse.

• tegemist on maaparandussüsteemi teenindamiseks rajatud teega või ühe lõiguga

maaparandussüsteemi teenindavast teest;

• tegemist on teelõiguga juba osaliselt avalikus kasutuses olevast teest;

• tegemist on teelõiguga, mis jätkuvalt on, või on vähemalt 5 viimase aasta jooksul, olnud

avalikus kasutuses tee omanikuga sõlmitud lihtkirjaliku lepingu alusel ning mille ehitamiseks

või hoolduseks on kohalik omavalitsus teinud investeeringuid või kulutusi.

Üldjuhul on avalikku kasutusse määrataval erateel ühendus avalikult kasutatava teega või see

moodustab osa tervikteest, millel on ühendus avalikult kasutatava teega. Avaliku kasutusega tee

määratakse terviktee põhimõttel, st tee algab ja lõppeb avalikus kasutuses tee või maanteega.

Tupiktee lõpus peab asuma ümberpööramiskoht või on selle rajamine võimalik. Vältida tuleb tee

katkestusi.

Erateele kohaliku omavalitsuse kasuks isikliku kasutusõiguse määramisel, sundvalduse seadmisel või

sundvõõrandamisel on tee avalikult kasutatava ala laius ehk teenindusmaa ulatus teekatte servast

mõlemale poole minimaalselt 1,5 m. Tee teenindusmaa on vajalik teeserval peatumiseks, vastu- ja

möödasõidu võimaldamiseks vähemalt möödapääsu taskute abil, liiklusmärkide paigaldamiseks ja

nähtavuse tagamiseks, kommunikatsioonide rajamiseks, teeäärte hoolduseks, lume lükkamiseks või

lumetõkete rajamiseks vms. Tee teenindusmaa ulatus võib olla väiksem, kui selle tingivad näiteks

olemasolevad kraavid, aiad, ehitised, müürid vm takistused.

Võimalik kinnisasja avalikes huvides omandamise vajadus (sundvaldus, sundvõõrandamine)

eramaadel, seoses avalike teede rajamise või laiendamisega, on kantud üldplaneeringu joonistele ja

kaardirakendusse.

4.1.3. Raudtee

Kuni 1995. aastani käigus olnud Haapsalu-Riisipere säilinud raudteetrassi koridor annab Lääne

maakonnale head eeldused raudteeühenduse taastamiseks, mis omab positiivset mõju Haapsalu

linna sotsiaalmajandusliku keskkonna edendamiseks. Üldplaneeringuga reserveeritakse

maakonnatasandi teemaplaneeringus „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha

määramine“69 kavandatud raudtee trassikoridor raudtee rajamiseks ja toimimiseks vajaliku maa-

alaga 35 meetrit mõlemale poole raudtee teljest.

69 Lääne maakonna teemaplaneering „Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi koridori asukoha määramine“. Lääne Maavalitsus, 2017.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 91 / 128

Lisaks teemaplaneeringus kavandatule on üldplaneeringus näidatud üks perspektiivne raudtee

mahasõit teemaplaneeringuga kavandatud raudteekoridorilt Haapsalu tööstusalale. Mahasõitude

eesmärk on ühendada tootmisala kavandatava raudteega. Perspektiivse raudteeharu täpne

paiknemine ruumis tuleb lahendada mahasõidu projekteerimise käigus.

Täiendavalt on üldplaneeringuga kavandatud raudtee toimimiseks vajalik taristu – kohalikud

peatused, parklad ning ülesõidud ja -käigud. Arvestades üldplaneeringu täpsusastet on näidatud

asukohad indikatiivsed ning nende täpne lahendus selgub raudtee projekteerimise käigus.

TINGIMUSED RAUDTEE RAJAMISEKS

• Raudtee trassikoridori alal võib jätkuda olemasolevate katastriüksuste sihtotstarbeline

maakasutus. Arvestada tuleb raudtee rajamisega kuni raudtee ehitustegevuse alguseni.

• Raudtee projekteerimisel tuleb raudteeülekäigukohad lahendada selliselt, et liikumisteed on

nii ohutud kui ka optimaalsed – arvestatakse väljakujunenud liikumisteid, vajadusel

eraldatakse raudtee ümbritsevast keskkonnast vajalikus ulatuses aiaga, likvideeritakse

omavoliliselt tekkinud ületuskohad jms.

• Ehitustegevuse kavandamisel raudtee trassikoridoris tuleb tagada võimalus raudtee

rajamiseks tulevikus.

• Detailplaneeringud, projekteerimistingimused ja projektid, mis käsitlevad ruumilisi lahendusi

raudteemaal või sellega külgneval alal, peavad kajastama lahendusi või meetmeid, mis aitavad

vältida jalakäijate ning sõidukite sattumist raudteemaale väljapool ametlikke ristumisi.

• Raudtee projekteerimisel või raudtee trassikoridoriga külgneval maa-alal ehitustegevuse

kavandamisel tuleb detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel

arvestada raudtee toimimiseks vajalike rajatistega nagu elektrivõrk, parklad, ülekäigukohad

jms.

• Raudtee kavandamisel tuleb pöörata tähelepanu mürahäiringu vähendamisele ning vastavate

leevendusmeetmete väljatöötamisele ennekõike raudtee trassikoridoriga külgnevatel

elamualadel ja teistel müratundlike ehitiste maa-aladel.

• Kohalike peatuste asukohas tuleb tagada kvaliteetne avalik ruum, mis on ligipääsetav

erinevate liikumisvahenditega ning haljastatud.

• Rohevõrgustiku toimimise tagamiseks tuleb jätta raudteed tarastamata lõikudel, kus need

ristuvad rohevõrgustiku elementidega.

• Raudtee toimimiseks ja nähtavuse tagamiseks vajalike nõuete täitmine, sh raadamine,

kõrghaljastuse piiramine jmt on lubatud ka kohaliku kaitse all oleva metsa maa-alal ning

muudel aladel, kus see üldjuhul keelatud on.

• Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi rajamisega suunatakse ringi osaliselt piki vana

raudteetammi terviseteed kulgev rahvusvaheline Ranniku matkarada70. Ranniku matkarada

ühildatakse probleemses lõigus Rohuküla ja Nõmme külla kavandatud matkarajaga.

Võimalik kinnisasja avalikes huvides omandamise vajadus (sundvaldus, sundvõõrandamine)

eramaadel, seoses raudtee taastamisega (raudteekoridori, avalike juurdepääsuteede, ristmike ja

parklate rajamine või laiendamine), on kantud üldplaneeringu joonistele ja kaardirakendusse.

70 Ranniku matkarada https://www.westestonia.com/ranniku-matkarada/

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 92 / 128

4.1.4. Sadamad

Haapsalu linnas paikneb riiklikult oluline reisisadam Rohuküla sadam, mis omab strateegiliselt

tähtsust regulaarühenduse tagamisel Hiiumaa ning Vormsiga. Rohuküla sadam omab suurt

arengupotentsiaali ka kaubaveo teenindamise võimekuse arendamisel, ennekõike koosmõjus

kavandatava Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee taastamisega.

Üldplaneering arvestab olemasoleva Rohuküla sadama alaga ning käsitleb Rohuküla sadama

võimalikku laienemist strateegilise vajadusena, mis annab võimaluse ka sadama ala ning seal

pakutavate teenuste laiendamiseks, sh elamu- ja ärifunktsiooni koosarendamiseks ja jahisadama

kavandamiseks, et mitmekesistada piirkonna ruumikasutust.

Strateegilise vajaduse realiseerimiseks tuleb pärast üldplaneeringu kehtestamist läbi viia

detailplaneeringu koostamine koos mõjude hindamisega, et täpselt välja selgitada sadama

laienemise võimalik ulatus ning alade kasutusfunktsioonid. Kui detailplaneeringu koostamise ja

mõjude hindamise läbiviimise käigus ilmneb, et sadama laiendus ennekõike olemasolevast sadama

alast põhja poole ei ole võimalik, võib ala kasutusse võtta teiste funktsioonide realiseerimiseks.

Rohuküla sadama arendamisel tuleb tagada avalikkusele avatud ujumiskoht ja jääteele peale- ja

mahasõidud koos avaliku juurdepääsuga (vt Joonis 8).

Joonis 8. Rohuküla sadama ala üks võimalikest perspektiivsetest lahendustest, sh avalikud

funktsioonid

Haapsalu väikesadamaid on vaja lähiajal laiendada või pakkuda olemasolevatele teenustele

lisateenuseid, sh näiteks hoiukohad alustele, majutusteenus vms. Selle tagamiseks on

üldplaneeringuga kavandatud väikesadamate maa-alale sadama maa-ala juhtotstarve. Haapsalu

rannik oma elamualade ning rohkete puhkeväärtuslike piirkondadega omab suurt potentsiaali

korraliku väikesadamate võrgustiku arendamiseks. Lisaks olemasolevatele väikesadamatele on

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 93 / 128

üldplaneeringuga kavandatud väikesadamad Haapsalu linnas Krimmi ja Bürgermeistri holmidel,

Õhtu-Kaldas, Kastininal, Pusku sadam (Pusku küla), Laomäe sadam (Allika küla), Jugasaare

kalaspordibaas (Puise küla), Herjava sadam (Herjava küla), Vestsilla sadam (Nõmme küla), Trammi

kinnistu lautrikohta ja Roosi tee 9 kinnistule (Kiviküla küla)71.

Bürgermeistri holmile on kavandatud sadama maa-ala mitmesuguste funktsioonidega merekeskuse

rajamiseks, sh sadamakohad riigiasutustele, hobipurjetajatele, vesilennukite maandumiskoht jmt.

TINGIMUSED SADAMATE ARENDAMISEKS

• Üldplaneeringuga on määratud sadamate arendamiseks vajalik maa-ala, kus tuleb teiste

tegevuste kavandamisel arvestada sadama laiendamise võimalusega.

• Üldplaneeringuga on ette nähtud vajadus tagada sadamatele avalikud juurdepääsud.

• Rohuküla sadama ala arendamisel tuleb tagada avalik juurdepääs Rohukülla kavandatud

puhkeotstarbelisele maa-alale.

• Rohuküla sadama arendamise ja laiendamise juures arvestada keskkonnamõju leevendamise

ja reostuse likvideerimise nõuetega, pöörata tähelepanu mürahäiringu vältimisele või

vähendamisele ning vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele, ennekõike sadama maa-

alaga külgnevatele eluhoonetele. Selleks jätta piisava laiusega haljasriba või rajada häiringu

levikut takistav piire. Piirde rajamine tuleb kavandada häiringut põhjustava objekti maa-alale,

va juhul kui häiringut põhjustav objekt rajati varem.

• Rannikuala potentsiaali realiseerimiseks on oluline taastada ja korrastada olemasolevad

lautrikohad.

• Väikesadamatesse integreerida võimalikult lai tegevuste baas (nt merepääste, mereturism,

sadamate kasutamine kalasadamatena ka harrastuskaluritele, purjelauduritele,

puhketegevustele).

• Sadamas puudub veekogu kallasrada. Sadama maa-ala sulgemisel tuleb suunata kallasrada

ümber sadama suletud territooriumi omal kinnistul, kui sadamaga piirneval kinnistul või teel

puudub avalik kasutus.

• Väikesadamate arendamise projektide osana kajastada juurdepääsude rajamist, vajadusel

olemasolevate teede rekonstrueerimist ja tolmuvabaks muutmist. Koostöös kohaliku

kogukonnaga mõelda läbi parkimiskohtade, tuletõrje veevõtukohtade, jäätmekäitlussüsteemi

ja tualettide kasutusvõimalused.

• Sadamate arendamisel või uute sadamata rajamisel tuleb arvestada seni veel leidmata

arheoloogiapärandiga ja tagada selle säilimine.

• Sadamate arendamisel tuleb tagada keskkonnanõuete (reostustõrje võimekus sadamas ning

laevajäätmete vastuvõtmine) täitmine.

• Navigatsioonimärkide nähtavussektoris ei tohi olla navigatsioonimärke varjavaid objekte.

4.1.5. Jalgratta- ja jalgteed

Jalgratta- ja jalgteed on kavandatud kvaliteetsema avaliku ruumi loomiseks (sh keskuste ja

puhkealade, kodu- ja töökohtade omavaheliseks ühendamiseks) ning keskkonnasäästlike ja

tervislike liikumisviiside soodustamiseks. Haapsalu linna kui asustusüksuse kompaktsust arvestades,

71 Vt ka KSH jaotis 6.2.2. Võimalik mõju Väinamere loodusalale ja ptk 7.7. Mõju pinnaveekogudele ja maaparandussüsteemidele

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 94 / 128

tuleb üldplaneeringu elluviimisel arendada teiste liikumisvõimaluste kõrval prioriteetsena jalgratta-

ja jalgteed ning eelistada kergliikluse kasutusvõimalusi teiste liikumisvõimaluste kõrval, sh

kergliikluseks mõeldud tänavaosade rekonstrueerimine ja rajamine72.

Üldplaneeringuga kavandatavad jalgratta- ja jalgteed on muuhulgas:

• Haapsalu linnastus:

o Uuemõisa alevikust Haudejaama tänavalt algav ning Haapsalu linnas Haava tänavalt läbi

Koplipealse kuni Vee tänava ühenduseni kulgev jalgratta- ja jalgtee ning selle haru Lepa

parkmetsast kuni Sambla tänavani ning sealt piki Vahtra tänavat kuni Tallinna maantee

ning Kuuse tänava olemasoleva jalgratta- ja jalgteeni;

o Aafrika ranna linnutornist piki mereranda kuni raudteejaamani;

o Krimmi ja Bürgermeistri holmidel kuni holmide tippudel asuvate avalike aladeni;

o holme ühendava kergliiklussillana;

o Kiltsi teelt kuni Männiku teeni piki Asuküla peakraavi;

o piki Lihula maanteed Valgeväljani;

o puhkealasid, supluskohti jms ühendavad jalgratta- ja jalgteed hajaasustuses.

• Väljaspool Haapsalu linnastut asuvate piirkondade ühendamiseks Haapsalu linnastuga on

jalgratta- ja jalgteed kavandatud riigimaantee äärde lähemate keskusteni:

o Herjava

o Jõõdre ja Panga

o Rohuküla

Üldplaneeringu koostamise ajal kergliiklemiseks kasutusel olev raudteetamm on

maakonnaplaneeringus käsitletud olemasoleva kergliiklusteena. Üldplaneeringuga kehtestatakse

põhimõte, et kui samas koridoris taastatakse tulevikus raudteeühendus, ei säili seal jalgratta- ja

jalgtee. Kuni raudtee väljaehitamiseni on raudteetammi eeliskasutuseks määratud jalgratta- ja

jalgtee, millega tuleb teiste tegevuste kavandamisel arvestada. Raudtee realiseerimisel ehitada välja

Kiltsi külani rajatud jalgratta- ja jalgtee pikendus Rohuküla sadamani Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla

maantee servas.

TINGIMUSED JALGRATTA- JA JALGTEE RAJAMISEKS

• Üldplaneeringu põhijoonisele ja kaardirakendusse kantud jalgratta- ja jalgteede asukohad

tuleb täpsustada detailplaneeringu või projekteerimistingimustega. Üldplaneeringu joonistel

kujutatud jalgratta- ja jalgteede poolsus (kummal pool sõiduteed jalg- või jalgrattatee

paikneb) on üldplaneeringus tähistatud indikatiivselt. Täpsemate asukohtade selgumisel

kooskõlastada lahendused maaomanikuga.

• Jalgratta- ja jalgtee peab algama ja lõppema loogilises kohas, milleks on olemasolev tee,

kauplus, bussipeatus, kohalik segaliiklusega tee vms. Projekteerimisel tuleb algus- ja

lõppkohtades tagada ohutu üleminek teistsuguse liikluskorraldusega teele.

72 Jalgratta- ja jalgteede käsitluse aluseks on üldplaneeringu koostamise alusuuring „Haapsalu linna liikuvusuuring. Analüüs Haapsalu linna üldplaneeringu koostamiseks“. Rehema, M, 2020.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 95 / 128

• Erinevate transpordiliikide integreerimiseks on vajalik jalgratta- ja jalgteede ühendamine

ühistranspordisõlmedega (bussiterminalid- ja peatused, sadamad, raudtee taastamisel

raudteepeatustega).

• Jalgratta- ja jalgteede võrgustiku korrastamisel ning teede ja puhkekohtade ehitamisel on

oluline arvestada piirkonna ilusate teelõikude ja vaadetega.

• Jalgratta- ja jalgtee peab olema katkematu ning võimalikult vähe lõikuv teega, millega

paralleelset see paikneb. Kitsaskohtades tuleb leida sobiv lahendus ning jalgratta- ja jalgtee

mahutamiseks tuleb vajadusel kaaluda sõidutee ümberehitamist.

• Jalgratta- ja jalgtee peab arvestama erinevate elanike gruppide ning erivajadustega inimeste

liikumisvajadusi.

• Jalgratta- ja jalgteid on lubatud rajada olemasolevale teemaale või selle laiendusena tee

kaitsevööndis.

• Jalgratta- ja jalgteel tuleb teha laiendatud puhkekohtasid arvestusega üks puhkekoht

kilomeetri kohta. Puhkekohas näha ette istumisvõimalus ning puhkekoht ei tohi takistada

jalgratta- ja jalgteel liikujat. Kuna jalgratta- ja jalgteede ehitamise üheks eesmärgiks on

tervislike eluviiside propageerimine, siis tuleb seal liiklejatele anda ka võimalus puhkepauside

tegemiseks.

• Jalgratta- ja jalgtee kavandamisel üle olemasoleva silla tuleb tagada katkematu ja ohutu

liiklus, sildade rekonstrueerimisel tuleb sõiduruumi jagamisel tagada vajalik ruum jalgsi ja

jalgrattaga liikujatele. Mitte katkestada silla asukohas kahel pool silda olevat jalgratta- ja

jalgteed.

• Piiratud ruumiga kohtades, kus ei ole võimalik jalgratta- ja jalgtee vahele kavandada

eraldusriba, tuleb ohutuse tagamiseks kavandada põrkepiire. Jalgratta- ja jalgtee külgedele,

kus on piirnev ehitis (põrkepiire, hoone, post jne) või säilitatav haljastus, tuleb jätta ohutu

puhverala vältimaks jalgrattaga võimalikule külgnevale takistusele otsasõitmist. Puhverala

puudumisel tuleb leida muu leevendav meede, mis vähendab võimalikku ohtu.

• Kitsastes kohtades on erandkorras lubatud jalgratta- ja jalgtee laiust vähendada

projekteerimise normide erandlikule tasemele.

• Jalgratta- ja jalgtee ristumisel sõiduteega tagada piisav nähtavus ka jalgratta- ja jalgteel

liikujale.

• Jalgratta- ja jalgtee ristumisel raudteega tagada piisav nähtavus ja muud raudteega lõikumisel

vajalikud nõuded (tõkked, lõikumisnurgad jne).

• Kurvides ja ringristmikel tuleb jalgratta- ja jalgteede projekteerimisel arvestada sõidukite

tulede pimestamise võimalusega ning ette näha leevendavad meetmed.

• Valgustada jalgratta- ja jalgteed Haapsalu linnastu piires.

• Valgustamise vajadus tuleb täpselt määrata edasisel projekteerimisel lähtuvalt

kasutustihedusest, hooajalisusest ja ohutusvajadusest, sh ka olemasolevatel jalgratta- ja

jalgteedel, kus on toimunud jalgratturite ja jalakäijate vahelised ohuolukorrad/õnnetused.

Eelkõige vajavad valgustamist asulasisesed teed ning kõige tihedama liiklusega lõigud,

ristumised ja ristmikud.

Võimalikud sundvõõrandatavad alad eramaadel seoses jalgratta- ja jalgteede rajamise või

laiendamise vajadusega on kantud üldplaneeringu joonistele ja kaardirakendusse.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 96 / 128

4.1.6. Matkarajad

Lisaks olemasolevale Ranniku matkarajale on üldplaneeringuga ette nähtud taastada ja korrastada

Kiideva-Puise matkarada ja Paralepa metsa matkarajad. Kavandamisel on uus matkarada Paralepa-

Nõmme-Rohuküla-Paralepa, mis kulgeb Nõmme ja Rohuküla külade metsades asuvate loodus- ja

pärandkultuuriobjektide ning militaarpärandi tutvustamiseks. Matkaradade läbimõtlemine, sh

olemasolevate radade, kraavituse jmt osas, on vajalik ka Valgevälja metsas, Herjava poolsaare KAH

alal ja Matsalu rahvuspargi aladel.

TINGIMUSED MATKARAJALE

• Matkaraja kavandamisel tuleb tagada ümbritseva looduskeskkonna ökoloogiline tasakaal ning

vältida loodust ja kultuuripärandit kahjustavaid lahendusi.

• Matkaraja ehitised peavad sobituma ümbritsevasse keskkonda.

• Matkarajad peavad taluõuedest mööduma piisavas kauguses, et matkajad ei põhjustaks

elanikele liigseid häiringuid.

• Teiste tegevuste kavandamisel, sh ristuvate teede ja tehnovõrkude kavandamisel, arvestada

matkaraja terviklikkuse ja kasutatavuse säilimisega. Põhjendatud vajadusel näha ette

muudatused raja kulgemises.

• Kaitsealadele matkaradade kavandamisel ja projekteerimisel tuleb arvestada kaitstavate

alade kaitse-eeskirjadest tulenevaid tingimusi ning kavandatavad tegevused kooskõlastada

Keskkonnaametiga.

4.1.7. Juurdepääsud

Igaühe õigused viibimiseks ja liikumiseks võõral maatükil, võõral maatükil asuval teel, rajal või

kallasrajal on sätestatud Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses. Sealjuures on kohaliku

omavalitsuse ülesanne tagada planeeringutega avalik juurdepääs kallasrajale ja kalda omanik või

valdaja omalt poolt peab tagama kallasrajale juurdepääsu planeeringuga kehtestatud tingimustel

Üldplaneeringu põhikaardile ja kaardirakendusse on kantud KOV hinnangul olulise avaliku huviga, st

enim jalgsi, jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil liikumiseks kasutatavad erateed

juurdepääsudena mererannale (supluskoht, kallasrada, sadam, lautrikoht vms), kaitsealusele- või

pärandkultuuriobjektile, ühistranspordipeatusele vms avaliku objektini ning juurdepääsudena

ajalooliste külade vms asustatud alade vahel.

TINGIMUSED JUURDEPÄÄSU TAGAMISEKS

• Juurdepääsude tagamisel tuleb lähtuda, et eratee kasutus põhineb väljakujunenud taval ja

pole eraomanikule liigselt koormav.

• Juurdepääsud tuleb hoida avatuna (mitte sulgeda piirete või keelavate viitadega).

• Viidastamisel eelistada lubava sisuga viitasid, et võõral maal liikuja teaks, millisel teel või rajal

ning millistel tingimustel on võõral maal liikumine lubatud.

• Juurdepääsude tagamisel tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide kaitsetingimustega.

• Jurdepääsude tagamisega tuleb arvestada detailplaneeringutes, maakorralduskavades või

muude maakorraldustoimingute teostamisel.

• Juurdepääsude tagamisega tuleb arvestada alade edasisel arendamisel, sh ehitustegevuse,

kaevandustegevuse vms kavandamisel.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 97 / 128

• Karjääride korrastamise järgselt uute tehisveekogude tekkimisel tuleb eelistada veekogude

määramist avalikult kasutatavaks.

Kui juurdepääsusid mererannale pole üldplaneeringuga näidatud, tuleb hajaasustuses kallasrajale

tagada juurdepääs reeglina vähemalt kuni 1000 m järel, kompaktse hoonestusega aladel vähemalt

kuni 300 m järel. Juurdepääsude tiheduse kavandamisel lähtub linnavalitsus heast ligipääsetavuse

tasemest ja mugava jalutuskäigu ulatusest nii maal kui linnakeskkonnas73. Juurdepääsud tagab

kohalik omavalitsus detailplaneeringuga, maakorralduskavaga või lihtsa maakorraldustoiminguga.

4.1.8. Lennuväli

Ääsmäe–Haapsalu-Rohuküla maantee ääres paiknev endisel Kiltsi sõjaväe lennuväljal on säilinud

kasutusest väljas lennukiangaarid ja lennurajad. Lennuvälja territoorium on riigikaitsemaa ja sellel

paiknevad ehitised kuuluvad Kaitseliidule, kes kasutab ala sõjalise väljaõppe korraldamiseks ning

maa-ala on kavandatud Lääne maleva staabi- ja tagalakeskuse perspektiivseks asukohaks.

Üldplaneering teeb ettepaneku võtta Kiltsi lennuväli või osa selle lennurajast kasutusele

tsiviillennuväljana. Lennuvälja sihtotstarbeline kasutuselevõtt tähendaks lisandväärtust piirkonna

ettevõtlusele ja turismisektorile. Eeltingimuseks lennuvälja kasutuselevõtuks tsiviillennuväljana on

Kiltsi lennuvälja või selle osa mittevajamine sõjalise väljaõppe korraldamiseks. Tingimuse täitmiseks

tuleb kohalikul omavalitsusel ning teistel asjaomastel asutustel teha koostööd Kaitseliiduga.

TINGIMUSED LENNUVÄLJA KASUTAMISEKS JA ARENDAMISEKS

• Lennuvälja lähiümbruse maakasutuse arendamisel tuleb arvestada võimalikust lennuliiklusest

tulenevate mürahäiringutega ning näha ette meetmed müra ja vibratsiooni häiringute

leevendamiseks.

• Lennuvälja kasutamisel riigikaitselistel eesmärkidel tuleb arvestada selle läheduses paiknevate

elamu- ning teiste müratundlike aladega Mägari, Kiltsi ja Valgevälja külades. Muuhulgas tuleb

lasketiirud rajada kinniste või poolkinnistena või rajada müratõkkeseinad.

• Lennuvälja lähiümbruse maakasutuse arendamisel tuleb arvestada seaduses sätestatud

lennuvälja kaitsevööndi ja kõrguspiirangutega – lennuvälja tõusu- ja maandumissektori pind

koos horisontaalpinna- ja koonilise pinna raadiusega (vastavalt 2500m ja 3600m).

• Lennuvälja kasutuselevõtmine tsiviillennuväljana eeldab investeeringute kavandamist ning

vastavat kokkulepet maaomanikuga.

• Kokkuleppe olemasolul tuleb kaasata planeerimismenetlusse pädeva asutusena lennuvälja

rekonstrueerimisnõuete väljaselgitamiseks Transpordiamet.74

• Lennuvälja kasutuselevõtmine tsiviillennuväljana ei ole üldplaneeringus kavandatud

juhtotstarbega vastuolus olev tegevus.

4.1.9. Parklad

Parkimiskohad on vajalikud avaliku ruumi kasutusmugavuse ja teenuste kättesaadavuse

suurendamiseks. Üldplaneeringuga on kavandatud avalikud parklad Haapsalu linnastus ning

transpordipeatustes, sh kavandatava raudtee peatustes. Üldplaneeringuga olemasolevate

73 Vt ka üldplaneeringu koostamise alusuuring „Haapsalu linna liikuvusuuring. Analüüs Haapsalu linna üldplaneeringu koostamiseks“. Skepast&Puhkim OÜ, Rehema, M, 2020. 74 Lennundusseadus § 35

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 98 / 128

parkimisalade laiendamiseks või uute rajamiseks eraldi maakasutuse juhtotstarvet määratud ei ole,

kuid nende võimalikud asukohad on välja toodud üldplaneeringu kaardil. Parklate rajamisega tuleb

arvestada üldplaneeringus määratud juhtotstarvete realiseerimisel – ennekõike avaliku kasutusega

hoonete või alade arendamisel.

TINGIMUSED PARKLA RAJAMISEKS

• Parkimine üksikelamute ja korterelamute teenindamiseks tuleb lahendada oma kinnistu piires,

arvestades piirkondlikes ehitustingimustes (vt ptk 2.4.) toodud erisusi.

• Avalike parklate rajamist puudutava planeeringu/projekti raames tuleb arvestada

linnatänavate standardiga ja inimmõõtmelise ruumi kavandamise75 põhimõtetega.

• Sõiduautode ja jalgrataste (vajadusel ka busside) parklad tuleb kortermajade, äri- ja

tootmisalade, puhkealade, ühiskondlike hoonete, bussipeatuste jms avaliku kasutusega aladel

eraldi ette näha.

• Puhkealade, vaatamisväärsuste ja supluskohtade jms suure külastajate arvuga alade

kavandamisel tuleb lahendada külastajate parkimine väljaspool Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla

ning Haapsalu-Laiküla maanteed ning planeerida parkimine kavandatud objektiga samale

poole teed, et tagada liiklejate ohutus.

• Tootmis- ja ärialade parkimine korraldada moel, et parklad asuks elamute suhtes teisel pool

tootmishooneid, et parkimisega seotud müra ei häiriks elanikke.

• Soojasaarte tekke vältimiseks tuleb parklad liigendada haljastusega ja võimalusel katta

heledat tooni sillutiskiviga.

4.2. Tehnovõrgud

4.2.1. Elektrivarustus

Haapsalu linnas on elektrivõrk välja kujunenud. Täiendavate liinide asukoha määratlemisel

lähtutakse elektrienergia varustuskindluse piirkonna nõuetest võrgukooslusele, kus on arvestatud

võimalikke riske varustuskindlusele ja mõjusid keskkonnale.

TINGIMUSED ELEKTRIRAJATISE KAVANDAMISEKS VÕI SELLEGA ARVESTAMISEKS

• Elektriliinide rajamisel lähtutakse esmajärjekorras mõistliku maakasutuse põhimõttest. See

tähendab, et elektriliinid peavad paiknema katastriüksuse piiridel, avalike teede

kaitsevööndites, vältima maaüksuste killustamist jms.

• Elektriliin paigaldatakse eelistatult avaliku kasutusega maale. Võimaluse korral paigaldada

elektrikaabelliinid teekaitsevööndisse, sildadele, viaduktidele ja estakaadidele.

• Tiheasustusaladel ning väljaspool tiheasustusalasid kavandatud elamu maa-aladel ehitatakse

uus 0,4–20 kV liin eelistatult maakaabelliinina.

• 0,4 kV elektriliinide ehitamine toimub vastavalt nõudlusele ehitusprojektide alusel kokkuleppel

võrgu valdajaga.

75 Linnad inimestele, J. Gehl, 2015. Inimmõõtmelise ruumi planeerimisel on tähelepanu keskmes jalakäijad, jalgratturid ja üldine linnaelu ning selle tagamiseks on üheaegselt oluline arvestada nii ruumi turvalisuse, elavuse, säästvuse kui ka tervislikkusega.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 99 / 128

• Uue energiamahuka tootmisettevõtte asukohavalikul eelistada kulude optimeerimiseks

elektrivõrguga liitumisel olemasoleva alajaama lähedust või otseühenduse rajamise võimalust.

• Eraldi katastriüksused vormistatakse üldjuhul ainult piirkonnaalajaamade tarbeks.

• Arvestada tuleb elektripaigaldise kaitsevööndiga ja sellest tulenevate piirangutega. Tegevus

kaitsevööndis tuleb kooskõlastada ehitise omanikuga.

4.2.2. Valgustus

Valgustuse vajadus on erinev sõltuvalt teest/tänavast, kasutajast (autojuht, jalgrattur, jalakäija) ja

valgustatavast alast. Valgustuse eesmärk on esmajärjekorras ohutuse tagamine – nii liiklusohutuse

kui ka kuritegevuse ennetamise seisukohast. Valgustusel on linnaruumis ka esteetiline eesmärk –

vaatamisväärsuste vms objektide valgustamine suurendab nende atraktiivsust ning vähendab samuti

kuritegevuse riske.

Valgustus tuleb tagada:

• üldplaneeringuga kavandatud tiheasustusala läbivatel teelõikudel;

• üldplaneeringuga kavandatud tiheasustusaladel jalgratta- ja jalgteedel;

• hajaasustuses jalgratta- ja jalgteede ristumisel sõiduteedega, raudteeületuskohtades jms

liikluses täiendavat tähelepanu nõudvates kohtades;

• olemasolevad valgustid asendatakse energiasäästu eesmärgil LED valgustitega.

4.2.3. Veevarustus- ja kanalisatsioon

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (edaspidi ÜVK) või ainult veevärgiga on varustatud Haapsalu linn

kui asustusüksus, Uuemõisa ja Paralepa alevik, sh osaliselt Kiltsi, Uuemõisa ja Valgevälja külad ning

Panga ja Jõõdre külad. Olemasolevad reoveekogumisalad asuvad Panga ja Jõõdre külades (iseseisvad

puhastusseadmed) ning Haapsalu linnastus. Ajakohane ÜVK info kajastub täpsemalt ÜVK

arengukavas.

Üldplaneeringu lahenduses on kajastatud üksnes olemasolevaid ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni-

ning reoveekogumisalasid. Perspektiivsed ühisveevärgi- ja kanalisatsioonialad ning nendega liitumise

tingimused määratakse ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavaga, mille koostamine ja

ülevaatamine viiakse igakordselt läbi avalikus menetluses, et kõigil huvitatud isikutel oleks

arengukava koostamises võimalus kaasa rääkida. Arengukava koostamisel arvestatakse

veevarustuse ja kanalisatsiooni arengute kavandamisel üldplaneeringuga määratud

tiheasustusaladest. Põhilisteks arengusuundadeks on olemasolevate süsteemide renoveerimine ning

vajadusel laiendamine.

Veehaarde sanitaarkaitsealade infokiht on kantud üldplaneeringu kaardirakendusse.

TINGIMUSED VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI RAJAMISELE

• Olemasolevatel ja perspektiivsetel reoveekogumisaladel peab olema tagatud reoveepuhastus

(ühiskanalisatsioon, erandkorras mahutid kuni ühiskanalisatsiooni valmimiseni), et säilitada

kontroll piirkonna reoveepuhastuses, vähendada reostuskoormust põhjaveele ja tagada

joogivee kvaliteedinõuetele vastava põhjavee kättesaadavus.

• ÜVK arengukava ülevaatamisel tuleb hinnata, kas vahepealse perioodi jooksul toimunud

planeerimis- ja ehitustegevuse tulemusena vastab hoonestatud ala reoveekogumisalade

määramiseks kehtestatud tingimustele ja kriteeriumitele (nt Herjava end

aianduskooperatiivide piirkond). Seejuures tuleb arvestada piirkonna põhjavee kaitstust ja

sotsiaalmajanduslikke tingimusi. Vajadusel tuleb ÜVK alade ulatust arengukavas korrigeerida.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 100 / 128

• Väljaspool ÜVK ala tuleb rakendada lokaalseid reovee ja heitvee käitlemise lahendusi. Reovesi

tuleb juhtida kinnistesse ja vettpidavatesse kogumismahutitesse või rakendada muid reovee

kohtkäitluslahendusi, kui looduslikud tingimused seda võimaldavad.

• Alal, kus ei ole perspektiivis ühisveevarustusega liitumist ette nähtud, tuleb soodustada

ühiskasutatava veehaarde rajamist, et vältida olukorda, kus igale kinnistule rajatakse oma

puurkaev. Hoonestusala laiendamisel on soovitav kõigepealt analüüsida, kas veevarustust on

võimalik tagada mõne olemasoleva puurkaevu baasil. Kui see pole võimalik, teha otsus uue

puurkaevu rajamiseks. Puurkaevu projekteerimisel tuleb arvesse võtta, et praktiliselt kogu

linna territoorium on reostuse eest nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Uus puurkaev tuleb rajada

vastavalt nõuetele.

4.2.4. Sademeveesüsteemid

Sademeveesüsteemide arendamise ja hooldamise kava kavandatakse ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooni arengukavas.

Haapsalu linna üldplaneeringu koostamise ajal on rahvusvahelise koostööprojekti NOAH76 raames

välja töötatud olemasoleva sademeveesüsteemi hindamise tööriist, mille kaudu on võimalik

planeeringute koostamisel hinnata, kas kavandatava tegevuse elluviimisel saab kinnistu sademevee

juhtida olemasolevasse süsteemi või on vajalik sademevee immutamine oma kinnistul.

Haapsalu linnas on üldplaneeringu koostamise perioodil uuendatud Vaba, Kõrkja, Aia, Kopli, Aiavilja,

Potissepa, Haava ja F.R. Kreutzwaldi tänavate eesvool, ehitada ümber Asuküla peakraavi ja Ungru

oja truup, puhastada Kaevaniidu peakraav ning Metsakalmistu ja Valgevälja kuivenduskraavid.

Lisaks on teostatud Haapsalu linna Tagalahe edalaranniku täitmine ja teostamisel selle ala

kasutuselevõtt linna sademevee loodusliku viibealana. Tagalahe seisukorra parandamiseks on

kavandatud edaspidi erinevate keskkonnaprojektidega korrastada kogu Tagalahte suubuv kraavistik

Haapsalus, Uuemõisa alevikus, Uuemõisa ja Herjava külades. Vajadusel rajatakse täiendavaid

kuivenduskraave ja viibealasid.

TINGIMUSED SADEMEVEE ÄRAJUHTIMISELE JA SELLE KAVANDAMISELE

• Viia Haapsalu linnastus läbi sademeveekanalisatsiooni mõõdistus ning seisukorra hinnang.

• Sademevee ärajuhtimise lahendus tuleb leida igal konkreetsel juhul vastavalt olukorrale,

ärajuhitava sademevee kogustele ja piirkonna eripärale. Arvestada tuleb liigniiskete aladega.

• Üldplaneeringuga määratud tiheasustusaladel, endistes aiandusühistutes ning

uushoonestusaladel on esmatähtis kokku kogutava sademevee hulga piiramine ja võimalusel

vähendamine. Selleks tuleb hoiduda kõvakattega, vett mitte läbilaskvate pindade, rajamisest.

Kõvakattega pindadega aladel tuleb rakendada tehnilisi lahendusi, mis vähendavad

löökkoormuseid eesvooludele ning mis tagavad sademevee nõuetekohase kvaliteedi.

Võimalusel luua tingimused vee imbumiseks pinnasesse käsitletaval alal ja selle lähiümbruses.

• Kui pinnase iseloom, sademevee kvaliteet, õigusaktid ja muud asjaolud seda lubavad,

immutatakse sademevesi või vähemalt osa sellest samal alal, kus see tekib.

76 Projekti koduleht: https://sub.samk.fi/projects/noah/. Projekti tulemusi tutvustav raport:

https://sub.samk.fi/wp-content/uploads/2021/01/NOAH-O2.4-Report-on-pilot-implementation-of-Extreme- Weather-Layer.pdf

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 101 / 128

• Planeerimisel ja/või projekteerimisel tuleb iga kinnistu sademeveesüsteem kavandada selliselt,

et ei toimuks sademevee valgumist naaberkinnistutele. Selleks tuleb vajadusel planeerida ja

projekteerida olusid arvestavad immutuslahendused.

• Projekteerimisel arvestada kliimamuutustega kaasnevat prognoosi valingvihmade

intensiivsuse suurenemise kohta, et tagada sademeveesüsteemi toimimine ja vähendada

üleujutuste mõju erakorraliste ilmastikutingimuste korral.

• Kokku kogutud sademevee säästlikul majandamisel on oluline keskkonnasäästlike lahenduste

juurutamine – immutamine, kasutamine (nt kastmisveena) ja äravoolu ühtlustamine.

4.2.5. Tuletõrje veevarustus

Haapsalu linnastus on tuletõrje veevarustus tagatud hüdrantidega, hajaasustuses üldjuhul

lahendatud mahutite ja looduslike veevõtukohtade baasil.

TINGIMUSED TULETÕRJE VEEVÕTUKOHTADEGA ARVESTAMISEKS

• Tuletõrje veevõtukohtadega tuleb arvestada ehitustegevuse või muu arendustegevuse

kavandamisel. Tagada tuleb veevõtukoha säilimine ning juurdepääs sellele.

• Perspektiivsete ehituspiirkondade tuletõrje veevarustus lahendatakse vastavalt normidele

detailplaneeringute koostamisel või projekteerimistingimuste väljastamisel.

• Perspektiivsetes ehituspiirkondades ühisveevõrgu rajamisel näha ette tuletõrje veevarustus

hüdrantidest või ehitada välja normikohased tuletõrje veevõtukohad.

• Jõgede ja tiikide kasutamisel tuletõrje veevõtukohana peab neile olema tagatud juurdepääs

koos vajalike manööverdamise aladega ja vajalike seadmetega (kuivhüdrant, kaev)

imemisvooliku paigaldamiseks. Vastavad lahendused tuleb koostada koostöös Päästeametiga.

4.2.6. Sidevarustus

Üldplaneeringuga ei ole kavandatud perspektiivseid sidemaste, valguskaableid vms. Olemasolevate

mastidega on arvestatud teiste tegevuste kavandamisel. Ühendused sidevõrguga lahendatakse

üldplaneeringule järgnevate tegevustega – detailplaneeringute koostamine,

projekteerimistingimuste väljastamine.

TINGIMUSED SIDEVARUSTUSELE

• Uute tegevuste kavandamisel arvestada avalikes huvides olevate sidevõrkude rajamise

võimalusega.

• Sidemasti asukohavalikul arvestada nende sobivusega maastikupilti.

• Keskustest kaugemale jäävates maalistes piirkondades on vajalik kvaliteetse sideteenuse

väljaarendamine, et võimaldada paindlikke lahendusi teenuste kättesaadavuse osas ja

kaugtööd.

• Üldkasutatava elektroonilise sidevõrgu liinirajatis tuleb üldjuhul paigutada mõne muu taristu

(sõidutee, raudtee, elektriliini) koridori.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 102 / 128

4.2.7. Soojavarustus

Olemasolev kaugküttevõrk on Haapsalu linnas ja Uuemõisa alevikus. Teistel tiheasustatud aladel ja

Haapsalu linna hajaasustatud piirkondades on kasutusel lokaalsed lahendused.

Üldplaneeringuga on ette nähtud vajadus perspektiivse koostootmisjaama asukoha kavandamiseks

Haapsalu linna Tööstuse tänava äärsele tootmisalale, eesmärgiga katta nii Haapsalu linna kui

Uuemõisa aleviku soojavarustus ning toota elektrit tootmis- ja äriettevõtetele ning börsile.

Olemasolevad kaugküttepiirkonnad on kantud infokihina üldplaneeringu kaardirakendusse.

TINGIMUSED SOOJAVARUSTUSEGA ARVESTAMISEKS

• Koostootmisjaama rajamiseks tuleb koostada detailplaneering.

• Detailplaneeringu või ehitusprojekti koostamisel tuleb kaugküttega liitumiseks taotleda

tehnilised tingimused võrguettevõtjalt.

• Lokaalsete soojavarustuse lahenduste puhul kasutada eelistatult energiasäästlikke ning

keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme (maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump,

päikesepaneelid, puit, gaas jms). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad

kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi. Võimalusel eelistada taastuvaid soojusallikaid.

• Tähelepanu tuleb pöörata hoonete energiatõhususele, lähtudes hoone energiatõhususe

miinimumnõuetest.

4.2.8. Taastuvenergeetika

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kohaselt on energeetikavaldkonna üheks peamiseks

eesmärgiks vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal

energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise

keskkonnamõju vähendamine. Senisest enam tuleb kasutada hajutatud energiatootmist, kus

energiat toodetakse tarbimiskoha lähedal ning kohalikest ja taastuvatest energiaallikatest.

Kasutusele tuleb võtta integreeritud energiatootmise lahendused, mis ühendavad mitu energiaallikat

ning võimaldavad soojuse ja elektri koostootmist.

Üldplaneeringuga nähakse ette tingimused väiketuulikute kavandamiseks ning päikeseparkide

kavandamiseks Haapsalu linna territooriumil. Planeeringu koostamise käigus loobuti suurte,

tööstuslikuks tootmiseks ette nähtud tuuleparkide rajamiseks sobivate alade kavandamisest, kuna

Haapsalu linna territooriumil ei ole ennekõike asustustihedusest ning looduskaitselistest piirangutest

lähtuvalt sobivaid alasid suurte tuuleparkide kavandamiseks.

4.2.8.1. Tuuleenergia

Tuulegeneraatorite rajamine aitab suurendada taastuvenergiaallikate kasutuselevõtu osakaalu ja

vähendada taastumatute energiaallikate kasutamist.

TINGIMUSED TUULEGENERAATORITE RAJAMISEKS

• Väiketuuliku77 kavandamisel tuleb seoses selle mõjuga arvestada järgmiste asjaoludega:

77 Väiketuulikuna käsitletakse antud üldplaneeringus tuulikut kogukõrgusega kuni 30 m. Väiketuuliku defineerimisel on peetud oluliseks tuuliku kogukõrgust, kuna eelduslikult omavad tuuliku kõrgus ja rootori pindala visuaalse poole pealt rohkem mõju kui tuuliku nominaalvõimsus.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 103 / 128

o väiketuuliku kavandamisel tuleb hinnata tuulikust tuleneva müra ja varjutuse mõju.

Hinnata tuleb tuulikute töötamisel tekkivat varjutust tundlikele objektidele (elamud,

ühiskondlikud hooned, puhkekohad);

o arvestada tuleb välisõhus leviva müra normtasemete ning infraheli piirväärtustega.

Müratasemete piirväärtused on määratud vastavate õigusaktidega. Müratase sõltub

ümbritsevast maakasutusest ja tuuliku tehnilistest andmetest;

o tuuliku ümbrusesse selle kõrguse raadiuses ei tohi jääda naaberkinnistu. Kui tuuliku

projektsiooni ala ulatub naaberkinnistule, siis tuleb tuuliku paigaldamine kooskõlastada

naaberkinnistu(te) omanikuga/omanikega;

o koostada tuleb varjutuskaart ning kohtades, kus varjutuskaardi kohaselt võib esineda

varjutust, määrata varjutuse ajaline kestvus ja hinnata varjutuse häirivust lähtudes kas

Eestis kehtivatest õigusaktidest või nende puudumisel asjakohastest Euroopa riikide

standarditest;

o hinnata tuleb tuuliku pöörlemisega tekkivate varjude liikumist – masti ja pöörlevate labade

varjud ei tohi langeda eluhoonetele, ühiskondlikele hoonetele või puhkekohale. Kui varjud

langevad eluhoonetele või läheduses asuvale puhkekohale, tuleb tuuliku paigaldamine

kooskõlastada kinnistu omanikega, kellele häiringuid põhjustatakse;

o tuulikute kavandamise käigus tuleb teha koostööd Muinsuskaitseametiga ja

Kaitseministeeriumiga.

4.2.8.2 Päikeseenergia

Päikeseelektrijaamade rajamine ja kasutuselevõtt aitab suurendada taastuvenergiaallikate

kasutuselevõtu osakaalu ja vähendada taastumatute energiaallikate kasutamist.

Üldplaneeringuga käsitletakse suuremate, omaette maakasutust vajavate päikeseparkide

kavandamist. Mikrotootmise78 päikesejaama ehk oma majapidamise või väiksema ettevõtte tarbeks

rajatud süsteemile (nt tootmisettevõtte katused vms) otseseid ettekirjutusi pole, vajadusel

tegeletakse nendega projekti tasandil. Soovitav on mikrotootja päikesejaamad kavandada

vajadustele sobiva elektrivõrgu lähedusse.

Üldplaneeringuga on kavandatud päikeseenergia rajamiseks sobivad maa-alad Haapsalu linna kui

asustusüksusesse Tööstuse tänava äärsel tootmise maa-alal ning Kiltsi külas suletud prügila maa-

alale ja eraomanike soovil eramaadele.

TINGIMUSED PÄIKESEPARGI RAJAMISEKS

• Päikesepargi kavandamisel, asukohavalikul ja päikesepargiga kaasnevate võimalike

lisaväärtuste saavutamiseks tuleb lähtuda muuhulgas Keskkonnaameti tellimusel koostatud

soovitustest „Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja

peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed”79.

• Päikesepargi rajamiseks sobilikud alad on lagedad, vähemetsased või väheväärtuslikud alad

ning kasutusest väljalangenud alad (nt endised tööstuspargid, laudakompleksid, väheviljakad

põllumajandusmaad jms).

78 Mikrotootmisena käsitletakse antud üldplaneeringus tootmisvõimsust, mis vastab kahekordsele või enamale

oma majapidamise või ettevõtte tarbeks vajatavale energiahulgale. 79 Päikeseenergiajaamade mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad leevendusmeetmed. Takkis, K. & Helm, A. 2023. Valminud Keskkonnaameti tellimusel.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 104 / 128

• Ulatuslike päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikul põllumajandusmaal,

rohelise võrgustiku aladel või väärtuslikel maastikel. Nendel aladel on päikesepargi rajamise

eelduseks sobivus maastikku (väärtusliku maastiku mittekahjustamine), rohevõrgustiku

toimimise tagamine (nt ei lõigata läbi rohekoridori, metsamaa sihtotstarvet ei muudeta, ei

toimu raadamist). Sobivuse hindamiseks esitab projekteerimistingimuste taotlemisel või

detailplaneeringu algatamisel päikesepargi rajamisest huvitatud isik omavalitsusele analüüsi

väärtuste säilimise või kahjustumise ning võimalike leevendusmeetmete kohta. Analüüsi alusel

kaalub omavalitsus päikesepargi rajamise lubatavust väärtuslikul põllumajandusmaal,

rohevõrgustiku aladel või väärtuslikel maastikel.

• Väärtuslikku põllumajandusmaad võib kasutada päikesepargi rajamiseks kui

põllumajandusmaa maatulundusmaa sihtotstarvet ei muudeta ja päikesepargi alune maa jääb

kasutusele kultuurrohumaana (kultuurniit, kultuurkarjamaa). See võimaldab väärtusliku

põllumajandusmaa päikesepargi demonteerimise järgselt taas põllumaana kasutusele võtta.

• Oma majapidamise või ühe tootmiskompleksi tarbeks on lubatud päikesepaneelide lokaalne

kasutuselevõtmine elamu õuealal või tootmisterritooriumil (paneelid paigutatakse õuealale või

hoonele).

• Olemasolevate hoonete katustele ja seintele päikesepaneelide paigutamisel tuleb eelnevalt

hinnata hoone konstruktsioonide vastupanuvõimet täiendavale koormusele.

• Päikesepark peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele

ja asjakohastele standarditele.

• Kultuurimälestiste (soovitatavalt ka mitte kaitse all oleva pärandkultuuri- ja

arheoloogiaobjektide jms) lähedusse kavandatavate päikeseparkide projekteerimisel teha

koostööd Muinsuskaitseametiga.

4.2.9. Maaparandussüsteemid

Maaparandussüsteemi maa-ala on ala, millel paikneb reguleeriv võrk. Maaparandussüsteemi

reguleeriv võrk on veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks või vee jaotamiseks.

Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal tuleb arvestada maaparandussüsteemide toimimist

tagavate meetmetega.

Ajakohane maaparandussüsteemide info kajastub vastavas registris.

TINGIMUSED MAAPARANDUSSÜSTEEMI ALAL

• Ehitustegevuse kavandamine (sh projekteerimistingimused, detailplaneeringud, ehitusload)

maaparandussüsteemide maa-alal kooskõlastatakse Põllumajandus- ja Toiduametiga.

• Kuivendatud maa-alade kasutamisel tuleb tagada maaparandussüsteemide jätkusuutlik

funktsioneerimine. Maaparandussüsteemide seisukorra parandamisel ja hoolduse

kavandamisel on soovitav lähtuda vastava vesikonna maaparandushoiukavast.

• Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega tekitada

muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Kinnistul asuvad kraavid tuleb kinnistu

omaniku poolt hoida korras, need puhastada ja võsa eemaldada.

• Maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide hooldamisel tuleb järgida õigusaktides

toodud nõudeid, registrisse mittekuuluvate kraavide korral tuleb kinnistu omanikul

konsulteerida tegevuse osas omavalitsusega.

• Kaitstavatel aladel uute maaparandussüsteemide kavandamisel ja nende rekonstrueerimisel

ning maaparandushoiutööde kavandamisel tuleb arvestada ka Looduskaitseseadusest ja/või

kaitstavate alade kaitse-eeskirjadest tulenevaid tingimusi.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 105 / 128

• Maaparandussüsteemide ja nende eesvoolude muutmist põhjustavad tegevused, sh lisavee

juhtimine maaparandussüsteemi eesvoolu või kuivenduskraavi, on vajalik kooskõlastada

Põllumajandus- ja Toiduametiga.

4.2.10. Jäätmemajandus

Jäätmehoolduse põhiliseks suunaks on jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutamine ja liigiti

kogumine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine ja ohtlike jäätmete eraldi kogumine. Haapsalu

linnas lähtutakse jäätmemajanduse korraldamisel Läänemaa omavalitsuste ühtsest jäätmekavast.80

Jäätmekäitluse juhtotstarbega ala üldplaneeringus on olemasoleva jäätmejaama ala.

Üldplaneeringuga ei kavandata jäätmekäitluse maa-ala juhtotstarvet väljaspool olemasoleva

jäätmejaama maa-ala.

Üldplaneeringuga on toetatud Läänemaa jäätmejaama arendamist ja kompostimisväljakute

kavandamist Haapsalu linna.

TINGIMUSED JÄÄTMEMAJANDUSELE

• Jäätmete liigiti kogumise tõhustamiseks on oluline rajada jäätmepunkte/jäätmemajasid,

korraldada ohtlike jäätmete kogumisringe ning harida elanikke jäätmete

taaskasutamise/vältimise teemadel.

• Elanikkonnale tuleb tagada jäätmete taaskasutuse kindlustamiseks mõistlikus kauguses ja

mahus liigiti kogutavate jäätmete kogumisvõrgustik.

• Uue jäätmekäitluskoha rajamisel tuleb lähtuda Jäätmeseaduses ja Keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) toodud asjakohastest nõuetest ning koostada

KeHJS § 61 kohane eelhindamine. Tegevuse arendamisel tuleb arvestada muude naabruses

toimuvate tegevustega ja võimaliku koosmõjuga. Kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskoha

rajamisel peab olema tagatud elanikkonnale ja raskeveokitele mugav ligipääs jäätmejaama.

• Jäätmejaama teenindavate raskeveokite regulaarne liiklus tuleb suunata mööda elamu-,

puhke- ja ühiskondlike hoonete aladest neid läbimata.

• Haapsalu linna kui asustusüksusesse kinnistule katastrinumbriga 18301:012:0035

kompostimisväljaku rajamise kavandamiseks tuleb rakendada meetmeid ala kaitsmiseks

üleujutuste eest (nt maapinna tõstmine vms muud asjakohased meetmed)81.

• Täiendava kompostimisväljaku vajadusel on soovitatav see rajada see Läänemaa jäätmejaama

või endise Pullapää prügila territooriumile82.

• Jäätmekäitluskoha kasutamisel peab olema välistatud oluline negatiivne mõju pinna- ja

põhjaveele ning pinnasele ja olulised negatiivsed häiringud ümberkaudsetele elanikele müra

ja õhusaaste ning lõhnahäiringute näol.

80 Kättesaadav SA Läänemaa kodulehel aadressil: https://laanemaa.ee/jaatmekava/ 81 KSH ettepanek ptk 9.15. Jäätmekäitlus 82 KSH ettepanek ptk 9.15. Jäätmekäitlus

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 106 / 128

5. Lisateemad

5.1. Maakonnaplaneeringu täpsustamine

Üldplaneeringus on lähtuvalt kohalikust kontekstist ja vajadustest käsitletud neid teemavaldkondi,

millele maakonnaplaneeringutega on seatud üldised tingimused. Peamised üldplaneeringuga tehtud

maakonnaplaneeringute täpsustused puudutavad rohevõrgustikku, väärtuslikke maastikke, ja

väärtuslikke põllumajandusmaid.

Rohevõrgustiku määramisel on täpsustatud maakonnaplaneeringus määratletud rohevõrgustiku

alasid, sh tehtud ettepanekuid uute ribastruktuuride moodustamiseks (nt rohekoridorid).

Ettepanekute tegemisel ei lähtuta kinnistu omandivormist vaid rohevõrgustiku toimise vajadustest.

Ettepanekud korrigeerida rohevõrgustiku alade ulatust tehakse kõlvikute, kaitsealuste liikide

leiukohtade, märgalade jms looduses esinevate objektide paiknemisest lähtuvalt. Ühtlasi on

rohevõrgustikku täpsustatud asustuse arengu suunamise vajadusest lähtuvalt. Rohevõrgustiku

määramise aluseks on üldplaneeringu koostamise käigus koostatud rohevõrgustiku alusuuring.

Väärtuslike maastike piire on üldplaneeringuga täpsustatud ning aladelt välja on arvatud

vähemväärtuslik ja teedelt ning radadelt mittevaadeldav maastik, et väärtuslike maastike hulka oleks

arvatud vaid kõige väärtuslikumad alad ning eraomandile ei seataks mittevajalikke piiranguid.

Üldplaneeringuga on täiendatud maakonnaplaneeringus määratletud ilmekaid vaatekohti Haeska

teeristis Haeska teel (nr 16110).

Nihutatud on ilmeka vaatekoha asukohta Pusku lubjakivikarjääris, sest karjääris toimub

kaevandustegevus ja maakonnaplaneeringusse märgitud ilmekas vaatekoht jääb kaevandatavale

alale.

Väärtuslike põllumajandusmaade puhul on lähtutud Lääne maakonnaplaneeringus toodud suunistest

ja tingimustest, kuid muudetud on väärtuslike põllumajandusmaade käsitlust lähtuvalt omavalitsuse

vajadustest, sh boniteedi (aluseks Läänemaa keskmine 34 hindepunkti), massiivide suuruse, hoonete

paiknemise, juurdepääsetavuse, tegeliku maakusutuse, ruumikujude korrektsuse jmt osas. Lisaks

on väärtuslike põllumajandusmaade täpsustamisel arvestatud kohalikke olusid – üldplaneeringuga

kavandatud elamu-, tootmis- ja äri maa-alasid, juba põllumajanduslikust kasutusest välja langenud

alasid jms. Vajadus lähtuda üldplaneeringu koostamisel väärtuslike põllumajandusmaade

määramisel kohalikest oludest on ka maakonnaplaneeringus sätestatud põhimõte. Üldplaneeringus

on väärtustatud põllumajandusmaade säilitamist mahus, mis on Haapsalu linnale pikas perspektiivis

vajalik, kuid samas viisil, mis ei ole ebaproportsionaalselt piirav teiste tegevuste ja arengute (muu

ettevõtlus, elamu- ja puhkemajandus jmt) elluviimiseks linna territooriumil.

5.2. Asustusüksuse piiride muutmine

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Haapsalu linna piire, haarates Haapsalu linna kui

asustusüksuse piiridesse ka Paralepa ja Uuemõisa alevike ning osa Uuemõisa ja Valgevälja küla

tiheasustatud aladest. Asustusüksuste piiride muutmise eesmärgiks on muuta asustusüksused

kompaktsemaks ja järgida füüsilises keskkonnas eksisteerivat ruumistruktuuri – Haapsalu linnastu

koos Paralepa aleviku ja Uuemõisa alevikuga on ruumis tajutav ühtne tervik.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 107 / 128

Joonis 9. Asustusüksuse piiride muutmise ettepanek Haapsalu linnastus

5.3. Kliimamuutustega arvestamine

Planeeringute kavandamisel ja koostamisel ning projekteerimistingimuste väljaandmisel tuleb

arvestada Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud arengukavaga ,,Kliimamuutuste mõjuga

kohanemise arengukava aastani 2030’’.

Vt ka jaotis 4.2.4. Sademeveesüsteemid.

TINGIMUSED

• Tegevuste kavandamisel rannikualadel tuleb arvestada rannaerosiooni riskiga ning vajadusel

näha ette ennetus- ja leevendusmeetmed.

• Soojussaare efekti tekkimise ennetamiseks ja leevendamiseks tuleb tähelepanu pöörata

jahutavate mikroklimaatiliste meetmete rakendamisele (rohealade, haljastuse ning veekogude

säilitamine, laiendamine) ning hoonestamise tingimustele (hoonete paiknemine optimaalses

asendis päikese suhtes, vastastikuse varjutuse vältimine ning õhu vaba liikumise tagamine).

• Vältida ehitamist liigniisketel aladel. Piirkondades, kus on teadaolevalt esinenud üleujutusi,

tuleb tegevuste kavandamisel arvestada võimalike üleujutustega.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 108 / 128

• Uute hoonete ehitamisel ja rajatiste kavandamisel ja püstitamisel pöörata tähelepanu nende

vastupidavusele äärmuslikele ilmastikuoludele (võimalikud üleujutused, tormikahjud).

• Sademevee ärajuhtimise lahenduste (süsteemid, kraavid, truubid vms) kavandamisel pöörata

tähelepanu nende kliimakindlusele ning toimivusele valingvihmade korral. Arvesse tuleb võtta

kavandatava tegevuse iseloomu ja piirkonna eripära.

• Põllukultuuride kasvu soodustamiseks pöörata tähelepanu väärtuslike põllumajandusmaade

säilitamisele maksimaalses võimalikus ulatuses.

5.4. Müra ja õhusaaste83

Ülemäärase müra tõttu võib igasugusel tegevusel olla mõju inimeste heaolule ja tervisele. Seetõttu

on atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevalt määratud üldplaneeringu maakasutuse

juhtotstarvetele järgmised mürakategooriad:

• I kategooria –kalmistu maa-ala. Tööstusmüra sihtväärtus päeval 45 ja öösel 35 dB; liiklusmüra

sihtväärtus päeval 50 dB ja öösel 40 dB

• II kategooria – elamu maa-ala, korterelamu maa-ala, puhke ja looduslik maa-ala, parkide ja

haljasalade maa-ala, ühiskondliku hoone maa-ala, aianduse maa-ala. Tööstusmüra sihtväärtus

päeval 50 dB ja öösel 40 dB, liiklusmüra sihtväärtus päeval 55 dB ja öösel 50 dB.

• III kategooria – segafunktsiooniga maa-ala. Tööstusmüra sihtväärtus päeval 55 dB ja öösel 45

dB, liiklusmüra sihtväärtus päeval 60 dB ja öösel 50 dB.

• IV kategooria –spordi- ja puhkerajatiste maa-ala. Tööstusmüra sihtväärtus päeval 55 dB ja

öösel 45 dB, liiklusmüra sihtväärtus päeval 60 dB ja öösel 50 dB.

• V kategooria - äri- ja tootmise maa-ala, jäätmekäitluse maa-ala.

TINGIMUSED MÜRA JA ÕHUSAASTE MÕJUDE VÄHENDAMISEKS

• Peamiselt liiklusest (maanteetransport, perspektiivis raudteetransport) lähtuvate negatiivsete

mõjude leevendamiseks, tuleb säilitada kõrghaljastus Uuemõisa aleviku ja Uuemõisa küla

servaaladel. Kõrghaljastuse säilitamise ja rajamise võimalusi tuleb kaaluda ka Herjava külas

Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla vahetus läheduses uute elamualade vm tegevuse kavandamisel.

• Müratundlike elu-, äri- või haridusasutuste kavandamiseks detailplaneeringute koostamisel või

projekteerimistingimuste väljastamiseks tuleb eelkõige lähtuda heade tingimuste tagamisest

hoonete siseruumides päevasel (äriruumide reaalsel tööajal) ja öisel ajavahemikul

(puhkehetkel eluruumides) ning tagada nõuetele vastavad tingimused aktiivselt kasutatavatel

aladel: mänguväljakud, puhkealad, aktiivsed puhkuse ja vabaaja veetmise rajatised, vaiksed

sisehoovid, haridusasutuste territooriumid jne.

• Müratõkkeseina rajamine on sobiv meede kui tahetakse suure liikluskoormusega

maantee/tänava äärde rajada nt puhkeala, laste mänguväljakut.

• Uute teede ja raudtee projekteerimisel tuleb analüüsida erinevaid müra vähendamise

võimalusi. Madalate eramute piirkonnas võib muu hulgas kaaluda müratõkkeseinte rajamist.

Korruselamute puhul on reeglina otstarbekam hoonete välispiirded projekteerida nõuetele

vastava heliisolatsiooniga.

• Võimalikud liiklusmüra vähendamise meetmed on kiirusepiirangud, raskeveokite liikumise

piiramine, ajaline piirang või ümbersuunamine jmt.

83 Müra leevendavate meetmete määratlemisel on võetud aluseks alusuuring „Keskkonnamüra hinnang. Haapsalu linna üldplaneering 2030+. Keskkonnamõju strateegilise hindamise alusuuring“. Skepast&Puhkim OÜ, 2020.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 109 / 128

• Kiltsi lennuvälja kasutuselevõtul tsiviillennuväljana tuleb koostada keskkonnamüra hinnang

ning näha ette leevendavad meetmed lennuvälja ümbruses paiknevatele elamualadele,

puhkealadele.

• Äri- ja tootmisaladel tuleb ettevõtteid teenindav transport suunata elamualadest võimalikult

eemale. Selleks on üldplaneeringuga kavandatud läbimurded (nt Oja tänava ühendamine Kiltsi

teega) ning tuleb ka täpsemate detailplaneeringute koostamisel ning projekteerimistingimuste

väljastamisel arvestada tootmisettevõtete tegevusega kaasneva transpordi ümbersuunamise

vajadusega.

• Äri- ja tootmistegevus tuleb korraldada selliselt, et kaasnev müra ei leviks elamualadele ja

muudele müratundlikele aladele. Nende äri- ja tootmismaade puhul, mis piirnevad

elamualadega, tuleb müratekitavad tegevused teostada elamute suhtes teisel pool hoonet, et

suunata müra pigem äri- ja tootmisala sisse.

• Müratekitavad tehnoseadmed, ventilatsiooniavad jms süsteemid tootmis- ja ärihoonetel, mille

krundid piirnevad elamualadega või teiste müratundlike otstarbega kinnistutega, tuleb

paigutada suunaga elamualadest eemale, äri- ja tootmisala sisse.

• Perspektiivsete äri- ja tootmishoonete ja elamualade vahele tuleb võimaluse korral ette näha

piisava laiusega puhvertsoon, kuhu saaks rajada (kõrg)haljastuse (näha ette äri- ja tootmisala

detailplaneeringutega), mis aitab leevendada müra mõju. Haljastust, sealhulgas kõrghaljastust

on soovitav säilitada ja rajada nii palju kui võimalik, sh ka äri- ja tootmishoonete kruntidele.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 110 / 128

6. Üldplaneeringu elluviimine

Maakasutus- ja ehitustingimuste määratlemisel on üldplaneeringu koostamisel arvestatud ennekõike

varem koostatud üldplaneeringuid ning nende rakendamisel ilmnenud probleeme, kuid ka säilitamist

vajavaid põhimõtteid. Üldplaneeringu koostamisel on koostatud alusanalüüsid – olemasoleva

olukorra analüüs, rohevõrgustiku analüüs, liikuvusuuring, keskkonnamüra uuring, muinsuskaitse

eritingimused ja üleujutusriskide maandamise uuring. Nii maakasutuse- kui ka ehitustingimuste

määratlemisel on rõhk paindlikkusel – üldjuhul tuleb lähtuda olemasolevast olukorrast (ehitusmahud,

katastriüksuste suurused), antud üldplaneeringus kirjeldatud üldtingimustest ning väärtustest ja

piirangutest. Erisused on kirjeldatud üldplaneeringus.

Maakasutuse puhul on üldplaneeringu lisana esitatud juhtotstarvete ja sihtotstarvete seoste tabel,

mis ilmestab juhtotstarvete sisu – millised katastriüksuse sihtotstarbed on lubatud üldplaneeringus

toodud juhtotstarvete puhul. See on vajalik üldplaneeringu eluea vältel vajaliku paindlikkuse

tagamiseks, et vähendada halduskoormust, ebavajalikku detailplaneeringu koostamist ning

piirkondade mitmekesistamist.

Maakasutuse rakendamisel kehtib põhimõte – kui juhtotstarve on üldplaneeringud määratud, tuleb

ala elluviimisel lähtuda üldplaneeringus toodud maakasutuse juhtotstarbest, piirkondlikest

ehitustingimustest ning teistest piirkonnas olemasolevatest väärtustest ja kehtivatest piirangutest

(sätestatud üldplaneeringu ptk 3). Kui juhtotstarve ei ole üldplaneeringuga määratud, tuleb

omavalitsusel sihtotstarbe määramisel (nt läbi detailplaneeringu, projekteerimistingimuste või

omavalitsuse üksikotsuse), lähtuda üldplaneeringus seatud tingimustest, alal väljakujunenud ehitus-

ja hoonestuslaadist, valdavast tegevusest piirkonnas, piirkondlikest ehitustingimustest ning teistest

piirkonnas olemasolevatest väärtustest ja kehtivatest piirangutest.

Senist maa kasutamise sihtotstarvet ei muudeta üldplaneeringu kehtestamisega. Üldplaneering

annab üldise suuna tulevikuks. Maa omanik saab ala kasutada kehtiva sihtotstarbe kohaselt kuni ta

seda soovib.

Enne käesoleva üldplaneeringu kehtestamist kehtestatud detailplaneeringute elluviimist

üldplaneeringu kehtestamine ei mõjuta. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine toimub vajaduse

korral seaduses ette nähtud alustel ja viisil.

Ehitustingimuste määratlemisel on seatud üldised ehitustingimused, mis kehtivad nii tihe- kui ka

hajaasustusaladel, eraldi ehitustingimused tihe- ja hajaasustusele ning piirkondlikud

ehitustingimused, mis kehtivad konkreetsetes asulates või üldplaneeringuga määratletud

piirkondades (vt ptk 2.4.). Piirkondlikke ehitustingimusi tuleb käsitleda kui erinorme – kui

piirkondlikes ehitustingimustes vastust ei ole, tuleb vaadata vastavalt piirkonnale ehitustingimusi

haja- ja tiheasustusaladel. Kui neist ehitustingimustest soovitud alale vastust ei saa, tuleb hinnata

üldisi ehitustingimusi.

Planeeringu rakendamine avalikes huvides toimub üldjuhul linna eelarve vahenditest. Elamu-,

tootmis- ja ärimaade kavandamine toimub reeglina koostöös eraomanikega. Eraomandis olevate

alade arendamisel tuleb tagada avaliku ruumi toimimine ja selle kõrge kvaliteet.

6.1. Üldplaneeringu elluviimiseks vajalikud jätkutegevused

Üldplaneeringu elluviimiseks on üldplaneeringu koostamise käigus tuvastatud järgmised

jätkutegevused, mis toimuvad linna eestvedamisel või osalusel (tegevused ei ole kavandatud

prioriteetsuse alusel):

• Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee projekteerimine ja ehitamine Risti-Haapsalu ja

Haapsalu-Rohuküla lõikudel Haapsalu linna territooriumile jäävas osas.

• Sademevee ärajuhtimise projekteerimise ja välja ehitamise jätkamine Haapsalu linnastus.

• Avalikult kasutatavate erateede avalikku kasutusse määramine.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 111 / 128

• Vajadusel kinnisasja avalikes huvides omandamine raudtee, maantee, tänava või jalgratta- ja

jalgtee rajamiseks.

• Holmide linnakeskkonna arendamine elamiseks ja puhkamiseks.

• Lahe tänava, kui Holmidele pääsuks peamise transpordikoridori rekonstrueerimine ja

laiendamine kogu ulatuses.

• Lihula mnt ja Haapsalu-Laiküla mnt (transiittänav/maantee) rekonstrueerimine koos

kergliiklustee rajamisega Jõõdre küla suunal.

• Hoonestamata elamualade arendamine Haapsalu linnastus asustuse tihendamise eesmärgil.

• Bürgermeistri sadama arendamine avalikuks sadamaks. Sealjuures regulaarse

veetranspordiühenduse loomine Österby sadamaga (nt praam).

• Kastani tn – Lihula mnt läbimurde, Oja tn – Kiltsi tee läbimurde ja Tööstuse tn – Tammiku tee

läbimurde rajamine.

• Avalike sadamate arendamine, randade ja kallasraja avamine merelisteks tegevusteks.

• Juurdepääsude kavandamine kallasrajale ja järelevalve tõhustamine kallasraja läbitavuse

tagamiseks.

• Esmajärjekorras olemasolevate tööstusalade kasutuselevõtt ning seejärel Haapsalu linnas kui

asustusüksuses Tööstuse tänava tootmisala kasutuselevõtt.

• Detailplaneeringuga kavandatud Kiltsi tööstusala kasutuselevõtt või selle ümberarendamine

segafunktsiooniga tootmis-, äri- ning elamualaks.

• Koostöö jätkamine Kaitseliiduga Kiltsi lennuvälja kasutuselevõtuks tsiviillennuväljana.

• Koostöös Transpordiametiga Haapsalu linna ümbersõidu kavandamine.

• Koostöös Transpordiameti ning Lääne-Nigula vallaga Noarootsi püsiühenduse rajamise

võimalikkuse väljaselgitamine – selleks vajalike uuringute ja analüüside ning detailsemate

planeeringute läbiviimine.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 112 / 128

7. Üldplaneeringule koostatud keskkonnamõju

strateegilise hindamise kokkuvõte

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne on koostatud Haapsalu linna üldplaneeringule

(ÜP). ÜP-ga määratakse haldusreformijärgse Haapsalu linna ruumilise arengu eesmärgid ja

tingimused arengute elluviimiseks järgnevaks 10. aastaks, vajadusel pikemaks. ÜP-s seatud

kokkulepped ja reeglid on aluseks ruumiotsustele ning elanike ja ettevõtete tegevusele. ÜP annab

suunised edaspidiseks maakasutuseks ja loob eeldused kaalutlusotsuste tegemiseks, andes ette

konkreetsed tingimused seal kus vaja, kuid olles piisavalt paindlik ka ÜP koostamise ajal

ettenägematutele arengutele.

ÜP lahenduse väljatöötamisega paralleelselt viidi läbi KSH, mille eesmärgiks oli arvestada

keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja kehtestamisel, tagada

kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut ning minimeerida võimalused

arendusteks, millega kaasneb oluline ebasoodne mõju keskkonnale. KSH käigus kirjeldati, analüüsiti

ja hinnati ÜP elluviimisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid, tehti ettepanekuid soodsaima

lahendusvariandi valikuks ning kavandati keskkonnameetmed olulise ebasoodsa keskkonnamõju

ennetamiseks ja leevendamiseks. Hindamisel võeti arvesse nii ÜP ulatust, täpsusastet, sisu kui ka

lahenduse paindlikkust.

KSH läbiviimise aluseks oli ÜP LS ja KSH VTK-s esitatud teave. Hindamisel lähtuti asjakohastest

õigusaktidest, strateegilistest planeerimisdokumentidest ja arengukavadest, juhendmaterjalidest,

keskkonnamõju hindamise alastest teadmistest ning üldtunnustatud hindamismetoodikast.

Põhimõttelisi terviklikke alternatiivseid arengustsenaariume ÜP koostamise käigus ei tekkinud.

Kaaluti erinevaid lahendusi maakasutuse ja ehitustingimuste osas, sh asukohapõhiseid

alternatiivseid võimalusi, kuid nende näol ei ole tegemist alternatiivsete arengustsenaariumidega

KeHJS § 40 mõistes. Erinevate lahenduste kaalumine toimus valdavalt planeerimisprotsessi

aruteludel ja töökoosolekutel, mille tulemusena leiti ka sobivamad lahendused.

Mõju hindamise tulemusena selgus, et kui ruumiotsuste tegemisel ning tegevuste

kavandamisel ja elluviimisel järgitakse ÜP-s seatud tingimusi ning KSH aruandes toodud

keskkonnameetmeid, siis ei too ÜP kohase maakasutuse rakendamine eeldatavalt kaasa

olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid.

Alljärgnevalt on toodud kokkuvõtlik ülevaade KSH tulemustest ning olulisemad järeldused:

• Natura eelhindamise käigus tuvastati, et ÜP-ga kavandatavad maakasutuse muudatused,

taristuobjektid või muud tegevused Haapsalu linna alal paiknevate loodusalade (Ehmja-

Turvalepa loodusala, Väinamere loodusala) ning linnuala (Väinamere linnuala) terviklikkusele

negatiivset mõju ega avaldada alade kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide või liikide

seisundile ebasoodsaid mõjusid. ÜP-s strateegilise vajadusena näidatud Noarootsi

püsiühenduse rajamine võib põhjustada olulisi mõjusid Väinamere loodusalale ja linnualale

ning ebasoodsaid mõjusid nende kaitse-eesmärkidele. Võimalikud mõjud seisnevad alade

killustamises, Tagalahe veevahetuse ning merekeskkonna mõjutamises teemulde poolt,

samuti trassile jäävate kaitstavate elupaigatüüpide ja liikide elupaikade kadumises. Trassi

planeerimisel tuleb läbi viia Natura asjakohane hindamine.

Haapsalu linna rannikul tehakse ÜP-ga ettepanekuid ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamiseks.

EKV vähendamise ettepaneku kohaselt jääb Kiviküla külas EKV vähendamine kogu ulatuses

loodusala kaitse-eesmärgiks oleva elupaigatüübi puiskarjamaad (9070) alale. ÜP materjalide

kohaselt on EKV vähendamise üheks eesmärgiks antud asukohas võimaldada hajaasustuse

ehituspõhimõtetel põhinevat elamuehitust Haapsalu linna rannikul. Nimetatud paigas pole

hoonete rajamise korral võimalik välistada negatiivseid mõjusid hoiuala kaitse-eesmärgiks

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 113 / 128

olevale elupaigatüübile ning EKV vähendamisest Kivikülas hoonete rajamise eesmärgil tuleb

loobuda.

ÜP-s strateegilise vajadusena näidatud Rohuküla sadama laiendamine olemasolevast

sadamast põhja suunas. ÜP-ga nähakse ette strateegiline vajadus Rohuküla sadama

laiendamiseks. Sadama laiendamine võib mõjutada mere- ja rannaprotsesse, samuti

intensiivistada laevaliiklust ning seeläbi Väinamere loodusala ja linnuala kaitse-eesmärke

(lindude osas nende elupaiku). Sadama laiendamise kavandamisel tuleb läbi viia Natura

hindamine.

• ÜP lahenduse koostamisel on arvestatud kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse-

eesmärkidega ning valdavalt nende aladele maakasutuse muudatusi ei kavandata.

Perspektiivse strateegilise vajadusena näeb ÜP ette Noarootsi püsiühenduse, mis kattuks

suures osas Silma looduskaitsealaga ning tõenäoliselt põhjustaks alale ja selle kaitse-

eesmärkidele olulisi mõjusid. Trassi planeerimisel tuleb hinnata mõju looduskaitsealale.

ÜP strateegilise vajadusena näidatud võimalik Rohuküla sadama laienemine võib mõjutada

mere- ja rannaprotsesse, samuti intensiivistada laevaliiklust ning seeläbi Väinamere hoiuala

kaitse-eesmärke. Mõju sõltub alale kavandatavatest tegevustest. Sadama laiendamise

kavandamisel tuleb hinnata mõju hoiualale.

• ÜP alusel kavandatakse kahe loodusobjekti (Paralepa parkmetsa ja Valgevälja metsa)

kohaliku omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmist. Loodusobjektide kohaliku

omavalitsuse tasandil kaitse alla võtmise eesmärk on nende loodus- ja puhkekeskkonna

säilitamine ja kaitse. Metsade võtmisel kohaliku kaitse alla on pikaajaline positiivne mõju, sest

see võimaldab hoida ja kaitsta piirkonna elanike jaoks olulisi loodus- ja puhkealasid.

Eeldatavalt on ala kohaliku kaitse alla võtmisel positiivne mõju ka ala loodusväärtustele –

kaitstavatele liikidele ja kooslustele. Positiivne mõju seisneb piirangutes arendustegevustele

ning eeldatavalt ka metsade majandamisele. Loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmine

toimub looduskaitseseaduses sätestatud korras.

• Nii kavandatava maakasutuse juhtotstarbe alale, Haapsalu-Rohuküla raudtee trassikoridori kui

ka perspektiivse Haapsalu ümbersõidukoridori servaalale jääb kaitstavaid vääriselupaiku.

Kattumine toob tõenäoliselt kaasa vääriselupaikade osalise raadamise, mistõttu on ÜP

lahenduse realiseerumisel neile mõningane negatiivne mõju. Valdaval osal vääriselupaikade

aladest (üle 90%) maakasutuse muudatusi ega rajatisi ÜP-ga ei kavandata. Olulised

negatiivsed mõjud puuduvad. Edaspidi on vääriselupaiga alal soovitatav vältida maakasutuse

muudatusi ning uute arenduste kavandamist. Samuti on soovitav vältida arendusi ja raadamist

vääriselupaiga piiril, kuna servaefekti tõttu avaldaksid ka piirile kavandatud arendused

vääriselupaigale negatiivseid mõjusid.

• ÜP lahenduse realiseerumise mõjud taimestikule jäävad omavalitsusüksuse skaalas

väheolulisele negatiivsele tasemele. Negatiivsed mõjud on seotud peamiselt loodusliku

taimkatte raadamisega infrastruktuuriobjektide rajamise tarvis (Riisipere-Haapsalu-Rohuküla

raudtee, perspektiivse Haapsalu ümbersõidu ja Noarootsi püsiühenduse) ning nende elamu-

ja tootmisalade arendamisega, mis jäävad metsa- ja niidualadele. Valdav osa väärtuslikuma

taimkattega alasid on kaitstud olemasolevate kaitsealadega või hõlmatud rohevõrgustikku.

Tootmis- ja elamumaade ning muude arendusalade lisandumist kompenseerib osaliselt

asjaolu, et võrreldes kehtiva ÜP-ga on koostamisel oleva planeeringuga arvatud alasid

tootmismaa juhtotstarbega alade hulgast välja, samuti on laiendatud rohevõrgustiku alasid.

Paralepa parkmetsa ja Valgevälja metsa kohaliku omavalitsuse poolt kaitstava loodusobjektina

kaitse alla võtmine toetab loodusliku taimkatte säilimist.

• ÜP lahenduse mõju loomastikule on linna kui terviku mõistes väheoluline. Mõju avaldub

lokaalselt, eelkõige uute taristuobjektide (maanteed ja raudtee), suuremate asulate ja uute

arendusalade piirkonnas. Perspektiivis linna territooriumile lisanduva Riisipere-Haapsalu-

Rohuküla raudtee, Haapsalu ümbersõidu ja Noarootsi püsiühendusega kaasnev barjääriefekt

on nende liiklussagedust arvestades ilmselt suhteliselt väike. Infrastruktuuriobjektide

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 114 / 128

planeerimise/projekteerimise faasis tuleb kavandada meetmed loomade läbipääsude

tagamiseks.

• ÜP-ga on täpsustatud ja täiendatud Lääne maakonnaplaneeringuga määratud

rohevõrgustikku ja selle kasutustingimusi Haapsalu linna tasandil - sidususe parandamiseks

loodud uusi ühendusi rohealade vahel ja sobitatud seda paremini olemasolevasse maastikku.

ÜP käigus tehtud muudatused ja täiendused rohevõrgustiku konfiguratsioonis ning

kasutustingimustes omavad positiivset mõju rohevõrgustiku toimimisele. ÜP-ga kehtestatavad

rohevõrgustiku kasutustingimused on piisavad rohevõrgustiku alade säilimise ja võrgustiku

toimimise tagamiseks.

Perspektiivis avaldavad rohevõrgustiku toimimisele negatiivset mõju suuremad tulevased

taristuobjektid (Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudtee, Haapsalu ümbersõit ning Noarootsi

püsiühendus), kuid nende liiklussagedust arvestades on mõju suhteliselt väike.

• Haapsalu linna territoorium paikneb suures osas nõrgalt ja keskmiselt kaitstud põhjaveega

alal. Nõrgalt kaitstud ala tähendab, et tegevuste kavandamisel tuleb arvestada põhjavee kõrge

reostustundlikkusega. Põhiliseks koormusallikaks põhjaveele on põllumajandustegevus,

mittenõuetekohased reoveepuhastid ning reovee kogumissüsteemiga ühendamata

majapidamised. Põhjavee reostumise vältimise seisukohast on oluline keskkonnanõuete

täitmine, samuti reovee kogumissüsteemide korrastamine ja nõuetele vastavuse kontroll. Kui

keskkonnanõuded on täidetud, siis olulist negatiivset mõju põhjaveele eeldada ei ole.

ÜP kajastab olemasolevaid reoveekogumisalasid vastavalt ÜVK arengukavale, muudatusi

siinkohal ei kavandata. ÜVK arendamise kava ülevaatamisel tuleb hinnata, kas planeerimis- ja

ehitustegevuse tulemusena toimunu vastab hoonestatud ala reoveekogumisalade

määramiseks kehtestatud tingimustele ja kriteeriumitele ning vajadusel tuleb

reoveekogumisaladega kaetavate alade ulatust korrigeerida. Kinnitatud reoveekogumisalade

piiride muutmine toimub veeseaduses sätestatud korras.

Linna joogiveevarud on piisavad, vaba põhjavee ressurss ületab veevõttu. ÜP- ga ei

kavandata tegevusi, millega võiks eeldada joogivee liigvähenemist.

• ÜP lahendusega on lähtuvalt linna ruumilise arengu vajadusest pinnaveekogude ääres ette

nähtud nii olemasolevate sadamate arendamist kui uute sadamate rajamist, samuti uusi äri-

ja elamumaid. Samuti näeb ÜP ette taastada olemasolevad lautrikohad. Pinnaveekogudega

seotud piirangud tulenevad peamiselt õigusaktidest. Kui tegevuste kavandamisel lähtutakse

pinnaveekogude ning ranna ja kalda kaitset ja kasutamist reguleerivatest õigusaktidest,

strateegilistest dokumentidest ning vesikonnapõhisest veemajanduskavast, siis olulist

negatiivset mõju pinnaveekogudele eeldada ei ole. Sadamate rajamine, laiendamine ja

rekonstrueerimine toimub vastavate tegevuslubade (keskkonnaluba vee-erikasutuseks,

ehitusluba) ja detailplaneeringu alusel.

Pinnaveekogude äärde tegevuste kavandamisel tuleb silmas pidada ka veekogumi seisundile

seatud eesmärki, et mitte ohustada selle saavutamist. Oma koondseisundi poolest on

probleemseimaks kohaks Haapsalu Tagalaht, mille peamiseks halva seisundi põhjuseks on

looduslikud protsessid ja suurimad toiteainete allikad on põllumaad ning metsad. ÜP-ga

kavandatav maakasutus veekogudele, sh Haapsalu Tagalahe seisundile, eeldatavalt

lisakoormust ei avaldada. Haapsalu Tagalahe seisundi parandamisse tuleb igakülgselt ja kõigi

võimalike vahenditega panustada. Olulisel kohal on kanalisatsioonirajatiste ja

sademeveesüsteemide rajamine ning rekonstrueerimine ja reoveekäitluse korrastamine.

Paiguti tehakse ÜP-ga ettepanekuid ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Vähendamine on

lubatud, kui see ei avalda negatiivset mõju ranna ja kalda kaitse eesmärkidele.

Ehituskeeluvööndi vähendamine saab toimuda vaid Keskkonnaameti nõusolekul.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 115 / 128

Kalade rändetingimusi muutvaid objekte ja tegevusi ÜP-ga ei kavandata.

ÜP-ga kavandatakse maakasutuse muudatusi ka maaparandussüsteemidega hõlmatud

aladel. ÜP tingimused maaparandussüsteemi aladel ehitamiseks tagavad nende nõuetekohase

toimimise.

• Maardlatele ning nende piirkonda ei kavandata ÜP-ga selliseid muudatusi maakasutuses,

infrastruktuuriobjekte või tegevusi, mis halvendaks maavara kaevandamisväärsena säilimist,

maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või avaldaks negatiivset mõju maardlates

asuvate maavarade kvaliteedile. Valgevälja liivakarjäär korrastatakse sellele väljastatud

kaevandamisloa kohaselt pärast kaevandamise lõppu puhkeotstarbeliseks veekoguks, mis

sobib ümber karjääri olevale maale seatud puhkeotstarbelise maakasutusega.

• Koostatava ÜP-ga toimus väärtusliku põllumajandusmaa kogupindala korrigeerimine, mille

tulemusel vähenes see ca 32% võrra võrreldes Lääne maakonnaplaneeringus tooduga. Vastav

vähenemine ei ole toimunud vaid planeeritava maakasutuse arvelt - ÜP koostamise protsessis

vaadati üle ka olemasolev maakasutus ning massiive korrigeeri sellest lähtuvalt (eemaldati

kattumused elamualadega ja muu maakasutusega). ÜP-s sätestatud tingimused muud

maakasutust väärtuslikul põllumajandusmaal ei välista. Elamuarenduse osas on lubatud

üksikelamud, kuid selle lubamisel ÜP-s sätestatud tingimusel olulist negatiivset mõju

väärtuslikule põllumajandusmaale eeldada ei ole. Lubatud on ka päikesepargid tingimusel, et

nende alla jääv väärtuslikku põllumajandusmaa säilib nii, et seda on võimalik edaspidi uuesti

väärtusliku põllumajandusmaana kasutusele võtta. Arvestades korrigeerimise tulemusel alles

jääva VPM-i kogupindala, siis tuleb alles jääva kaitse tagamiseks muud maakasutust ja

tegevusi nende aladele üldjuhul mitte lubada. Kaaluda võib seda vaid väga põhjendatud

vajadusel, nt kui tegevuseks on ülekaalukas avalik huvi (oluline taristuobjekt) või on see

hädavajalik konkreetse põllumajandusmaa majandamisega seoses ning kui selleks ei leidu

ühtegi teist mõistlikku alternatiivi.

• Planeeringulahendus arvestab linna alal asuvate kultuuripärandi objektidega. ÜP lahenduse

ja seatud tingimustega on linna alal registreeritud kultuurimälestiste, XX sajandi

arhitektuuripärandi, maaehituspärandi ja militaarpärandi säilimine ja kaitse tagatud.

Arheoloogiamälestiste (kivikalmed, asulakohad, kultusekivid jms) kontsentratsioon on kõige

suurem Haeska Väike-Ahli, Kaevere külades. Nendel aladel võib ka uute arheoloogiliste leidude

ilmsikstuleku tõenäosus olla suur ning ehitus- ja kaevetöödel tuleb seal arvestada

kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.

Planeeringulahendus arvestab Lääne maakonnaplaneeringus 2030+ käsitletavate väärtuslike

maastikega. ÜP-ga seatud tingimused loovad eeldused traditsioonilise asustusstruktuuri ja

maastikumustri säilitamiseks.

Koostatav ÜP loob võimalused miljööväärtuslike alade hoidmiseks ja väärtustamiseks, sest

planeeritav maakasutus arvestab olemasoleva miljööväärtusega ja tagab nende alade

säilimise.

Pärandkultuuriobjektide säilimine ja kaitse sõltub eelkõige maaomaniku teadlikkusest,

väärikusest ja soovist, kuna need ei ole riikliku kaitse all. Kohalik omavalitsus on

pärandkultuuriobjektide säilitamise ja kaitse vajadust teadvustanud ÜP koostamise käigus ning

see on ÜP-s kogukondliku kokkuleppena fikseeritud.

• ÜP lahenduse elluviimise mõju asustusele ja rahvastikule, sotsiaalsele taristule ning

ettevõtlusele on eeldatavalt positiivne. Maakasutuse korrastamine ja perspektiivse

maakasutuse määramine annab nii maaomanikele kui elanikele parema kindlustunde.

Asustuse arendamine alade tihendamise põhimõttel vähendab survet sotsiaalsele taristule,

transporditaristule ning looduskeskkonnale. Kergliikluse prioritiseerimine ning jalgratta- ja

jalgteede võrgustiku edasiarendamisega paranevad oluliselt erinevate elanikkonnagruppide

liikumisvõimalused, teenuste ja kohtade kättesaadavus ning liiklemise ohutus. Äritegevuseks

uute alade planeerimine ning tootmistegevuseks ruumiliste eelduste loomine toetab

ettevõtluse arengut ning seeläbi ka uute töökohtade tekkimist. Negatiivsete mõjudena võib

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 116 / 128

ettevõtlustegevus mõjutada looduskeskkonda ning põhjustada häiringuid inimesele (müra,

õhusaaste). Negatiivseid mõjusid saab ennetada/leevendada tegevuse asukoha hoolikal

kaalutlemisel, läbi keskkonnanõuete täitmise ja leevendusmeetmete rakendamise.

• ÜP-ga kavandatava maakasutuse realiseerumisega ei kaasne olulist negatiivset mõju elanike

joogivee kvaliteedile, kui tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel järgitakse

veekaitsenõudeid, sh välditakse pinnase- ja põhjaveereostuse tekkimist ning reostuse

tekkimisel likvideeritakse see operatiivselt ja asjatundlikult. Salvkaevude reostustundlikkuse

tõttu ei ole soovitav rajada uusi salvkaeve joogiveeallikatena.

• ÜP kohase maakasutusega iseenesest ei ole eeldada olulist negatiivset mõju välisõhu

kvaliteedile. Mis võivad välisõhu kvaliteeti mõjutada, on ÜP kohasele maakasutuse otstarbele

perspektiivis kavandatavad uued tootmisettevõtted ja olemasolevate arendused ning uued

taristuobjektid. ÜP koostamisel on võimalike häiringutega arvestatud ning õhusaaste ja müra

suhtes tundlikemaid alasid häiringuid põhjustavate aladega üldjuhul vahetult piirnema mitte

kavandatud. Siiski on linnas kohti, kus kas olemasolevad tundlikumad alad paiknevad

tootmisalade lähenduses või kavandatakse uusi tundlikemaid alasid tihedama

liiklussagedusega teede äärde. Taoline paiknemine ei ole automaatselt välistatud, kuna

tegevused ja nende mõju välisõhu kvaliteedile on erinev, kuid tegemist on kohtadega, kus

tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda eelkõige inimese tervise ja heaolu kaitse põhimõttest.

Silmas tuleb pidada, et tundlikumate alade ja objektide lähedusse lubataks vaid selliseid

tegevusi, millega kaasnevad häiringud inimese tervisele ja heaolule on väheolulised. Uusi

tundlikumaid alasid ja objekte ei ole jällegi soovitav lubada suurema liiklusintensiivsusega

taristuobjektide vahetusse lähedusse ning olemasolevate tootmisalade kõrvale, kui on näha,

et tootmistegevus ei suuda tagada neile nõuetekohast välisõhu kvaliteeti. Alternatiivina tuleb

kavandamisel ette näha meetmed häiringute leevendamiseks.

• Maapinna kaudu leviv vibratsioon võib olla tajutav raudteede ja sõiduteede läheduses, samuti

võib seda põhjustada kaevandamine juhul, kui teostatakse lõhkamisi. Heas korras sõiduteede

puhul ei ole siiski eeldada vibratsiooni, mis põhjustab kahjustusi ja purustusi hoonetele.

Raudteeäärsesse tsooni uute hoonete kavandamisel tuleb vajadusel ette näha meetmed

vibratsiooni mõjude ennetamiseks/leevendamiseks. Vibratsiooniaspekt tuleb üle vaadata ka

mäeeraldiste kavandamisel, kus plaanitakse lõhkamistöid.

• ÜP-ga planeeritakse mitmeid perspektiivseid supluskohti ning näidatakse kohalikele oluliste

ujumiskohtade asukohad. Supluskohad peavad vastama sotsiaalministri 03.10.2019 määruse

nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“84 nõuetele. Määruse nõudeid kohaldatakse

kõikidele supluskohtadele, kus käib ujumas suur hulk inimesi ning milles suplemist ei ole

alaliselt keelatud või mille suhtes ei ole antud alalist soovitust mitte supelda. Supluskohtade

nõuetekohase kasutamisega ei kaasne ümbritsevale keskkonnale olulist negatiivset mõju.

Asjatundlikult rajatud ning hooldatud supluskohad avaldavad positiivset mõju linna elanike ja

külaliste tervisele ning heaolule.

• Radoonisisaldus Haapsalu linna pinnastes ulatub madalast kõrgeni (<10-100 kBq/m3).

Aladel, kus radooni sisaldus pinnaseõhus on kõrge (alates 50 kBq/m3) ning sellega piirnevatel

normaalse radoonisisaldusega (30-50 kBq/m3) aladel tuleb teha detailsemad radooniriski

uuringud enne elamute ja ühiskondlike hoonete projekteerimist ning vajadusel rakendada

radoonikaitse meetmeid. Alternatiivina uuringutele on võimalik rakendada

radoonikaitsemeetmeid ka ennetavalt. Sellega saab ennetada/leevendada radoonist

tulenevaid ebasoodsaid mõjusid inimese tervisele. Soovitav on nendel aladel kontrollida

radoonitaset ka olemasolevates hoonetes, kus inimesed viibivad pikemaajaliselt ning samuti

84 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/108102019004

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 117 / 128

juhtudel, kui kavandatakse olemasoleva hoone kasutusotstarbe muutmist elamuks ja teiseks

samaotstarbeliseks kasutuseks või ühiskondlikuks hooneks.

• Koostatav ÜP arvestab nii olemasolevate puhkealadega kui ka soodustab uute

puhkeotstarbeliste alade tekkimist. Puhkealadele erinevate maakasutuse juhtotstarvete

määramine (vähem ja rohkem looduslikud) aitab tagada kasutajatele mitmekesised vaba aja

veetmise võimalused ning arvestab erinevate elanikkonnagruppide vajadustega. Uute

jalgratta- ja jalgteede marsruutide kavandamine ja sõiduteede võrgustiku parendamine

aitavad parandada puhkealade kättesaadavust ja ligipääsuvõimalusi. Paralepa ja Valgevälja

metsade kohaliku kaitse alla võtmisega tagatakse kohalike elanike jaoks oluliste loodus- ja

puhkealade säilimine ja kaitse, millel on pikaajaline positiivne mõju.

• Haapsalu linna sõiduteede võrgustik on suuresti välja kujunenud ning olulist parandamist ei

vaja, välja arvatud mõned probleemsed kohad asulates ning liiklemine Rohuküla sadamasse,

mis olemasolevas olukorras kulgeb läbi tiheasustusalade, sh elamualade). Murekohtade

lahendamiseks nähakse ette uusi teelõike ning Rohuküla sadamasse suunduva liikluse

ümbersuunamiseks perspektiivsed ümbersõidud. ÜP-ga markeeritakse ka vajadus Noarootsi

püsiühenduse rajamiseks. Inimese tervise ja heaolu seisukohast on kavandataval positiivne

mõju, kuna vähenevad nii liiklusest lähtuvad häiringud, paraneb liiklemise mugavus ning

ohutus.

Uute jalgratta- ja jalgteede kavandamisel on otsene positiivne mõju liiklusohutusele ja

inimese heaolule, kuna sellega parandatakse olemasolevat võrgustikku (muutub

terviklikumaks), lahendatakse paiguti ära täna täielikult puuduvad ühendused, paraneb

erinevate sihtkohtade ja teenuste (sh puhkealade) kättesaadavus ning mitmekesistuvad

liikumisvõimalused.

• ÜP lahenduse koostamisel on arvestatud Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrassi

koridoriga, sh maakasutus- ja ehitustingimuste seadmisel. Samuti on arvestatud raudtee

toimimiseks vajaliku taristu – kohalike peatuste, parklate ning ülekäikude – asukohtadega.

Ulatuslikke maakasutuse muudatusi raudteerassiga piirnevatel aladel ei ole kavandatud.

Raudtee rajamine toimub vastavate tegevuslubade (projekteerimistingimused, ehitusluba)

alusel, mille koostamse käigus tuleb hinnata kavandatava tegevuse keskkonnamõju.

• ÜP arvestab olemasolevate sadamatega, sealjuures perspektiivis nende võimaliku

laienemisega või sadamateenustele täiendavate teenuste lisandumisega. ÜP-ga nähakse ette

ka mitmeid uusi võimalikke väikesadamaid. Sadamate rajamine, laiendamine ja

rekonstrueerimine toimub detailplaneeringu ja vastavate tegevuslubade (keskkonnaluba vee

erikasutuseks, ehitusluba) alusel, mille menetluse käigus tuleb hinnata ka kavandatava

tegevuse keskkonnamõju. Sadamate arendamine toimub eeldatavalt etappide kaupa lähtuvalt

konkreetsest vajadusest. Rohuküla sadama arendamise ja laiendamise juures tuleb arvestada

keskkonnamõju leevendamise ja reostuse (võimalik ehitamisel ja kasutamisel tekkiv)

likvideerimise nõuetega, pöörata tähelepanu mürahäiringu vältimisele või vähendamisele ning

vajadusel leevendusmeetmete väljatöötamisele. Rohuküla sadama arendamine suurendab

piirkonna atraktiivsust puhkajate hulgas, aga toob kaasa ka liiklusvoogude suurenemise.

Väikesadamate arendamise projektide osa peaks olema juurdepääsude rajamine, vajadusel

olemasolevate teede rekonstrueerimine ja tolmuvabaks muutmine, parkimiskohtade,

jäätmekäitlussüsteemi ja WC-de kasutusvõimaluste läbimõtlemine koostöös kohaliku

kogukonnaga.

• Sademevee ärajuhtimisel tuleb kasutada säästlikke ärajuhtimissüsteeme, mille eesmärgiks

on jäljendada looduslikke protsesse, eemaldada võimalikud saasteained nende tekkekohas ja

vähendada sademevee kiiret jõudmist kanalisatsiooni. Olukorras, kus kliimamuutuste tõttu on

sademete hulk kasvutrendis, on esmatähtis kokku kogutava sademevee hulga piiramine.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 118 / 128

Hoiduda tuleb kõvakattega, vett mitte läbilaskvate pindade rajamisest. Sademevee

ärajuhtimissüsteemidel on oluline osa ka üleujutuse ohuga aladel riskide maandamisel.

• Soojavarustuse osas tuleb tähelepanu pöörata hoonete energiatõhususe parandamisele ning

pidada silmas taastuvenergeetika eesmärke ja sellest johtuvalt arendada lokaalseid

küttelahendusi, mis põhinevad taastuvatel energiaallikatel.

ÜP-ga on kavandatud Haapsalu linna kui asutusüksusesse perspektiivse koostootmisjaama

asukoht (Tööstuse tänava ääres). Arvestada tuleb asjaoluga, et koostootmisjaam võib

põhjustada keskkonnahäiringuid nagu müra ja õhusaaste, mis peavad jääma seadusandlike

normide piiridesse. Kui see on tagatud, on asukoht koostootmisjaama rajamiseks sobilik.

• Uusi elektriühendusi või alajaamu ÜP-ga ei kavandata. Uute ühenduste rajamisel vajadusel

on soovitav kaaluda nende asendamist õhuliinide asemel maakaabelliinidega.

Elektripaigaldiste ja elektriliinide läheduses tuleb tegevuse kavandamisel silmas pidada

ehitisele kehtestatud kaitsevööndit ja selle ulatust ning kaitsevööndist tulenevaid keelde ja

piiranguid.

• ÜP-s kajastavate tuletõrje veevõtukohtade osas tuleb tagada, et need on tehniliselt korras,

aastaringselt ligipääsetavad ning neis on pidevalt tagatud piisav veekogus või vooluhulk

tulekahju kustutamiseks. Kui tuletõrje veevarustuseks määratud veevõtukohtade seisund ei

ole teada, tuleb see üle vaadata, et anda hinnang kasutatavusele. Edaspidi on soovitav jälgida,

et igas külas või väiksemate külade puhul naaberkülaga kahe peale oleks olemas vähemalt

üks ligipääsetav koht vee võtmiseks. Tähelepanu tuleb pöörata ka suvilapiirkondadele, et ka

seal oleks tõhusa päästevõimekuse tagamiseks olemas võimalus tuletõrjevee saamiseks.

• ÜP soodustab taastuvenergeetika arendamist – määratakse võimalike perspektiivsete

päikeseparkide asukohad, koostootmisjaama asukoht ning tingimused taastuvenergeetika

arendamiseks. Mistahes taastuvenergeetika lahenduse kavandamisel, sh asukohavalikul tuleb

arvestada keskkonnast tulenevate piirangute ja väärtustega, inimese tervise ja naabrite

heaolu tagamise ning riigikaitseliste piirangutega.

• Konkreetseid jäätmekäitluskohti ning jäätmekäitluse maa-ala juhtotstarbeid ÜP-ga ei

kavandata. Edaspidi on jäätmekäitlusobjekte võimalik kavandada tootmise maa-ala

juhtotstarbega aladele. Igasuguse uue jäätmekäitluskoha rajamise ja kasutamisega ei tohi

kaasneda olulist negatiivset mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele ning olulisi häiringuid

ümberkaudsetele aladele müra, õhusaaste ja lõhnahäiringute näol.

• Haapsalu linna territooriumil asub likvideerimata/osaliselt likvideeritud jääkreostusobjekte.

Neist ühe (Haapsalu naftabaasi) alale on planeeritud tootmis- ja segafunktsiooniga maa-alad.

Tegemist on reostunud pinnasega alaga, kus reostuse likvideerimine on teadaolevalt pooleli.

Jääkreostusega hõlmatud aladel tuleb tegevuste planeerimisel arvestada, et uusi tegevusi ei

ole lubatud arendada enne, kui reostus on nõuetekohaselt likvideeritud. Sõltuvalt kavandatava

tegevuse iseloomust tuleb likvideerida jääkreostus nii, et saasteainete sisaldused vastavad kas

elamu- või toomismaale kehtestatud piirväärtustele. Reostuse likvideerimisel tuleb juhinduda

õigusaktides sätestatud nõuetest.

• Olemasolevate ohtlike ettevõtete ohualadesse planeeritakse ÜP-ga maakasutuse muudatusi

elamualade laiendamist, olemasolevate ärimaade laiendamist, segafunktsiooniga maa-alasid

ning määratakse puhkeala maakasutuse juhtotstarve. Maakasutuse planeerimisel ja ehitiste

projekteerimisel ohtlike käitiste mõjualasse tuleb juhinduda kemikaaliseadusega kehtestatud

erinõuetest. Ohtliku ettevõtte ohuala I ja II tsooni (eriti ohtlikku ja väga ohtlikku alasse) ei

tohi lubada suuri elamurajoone, teatud tüüpi ühiskondlikke hooneid (tervishoiu- ja

hoolekandeasutused, lasteasutused, haridusasutused) ning suuremale hulgale inimestele

mõeldud majutus-, toitlustus- ja kaubandusasutusi ning meelelahutusasutusi, spordirajatisi ja

puhkealasid.

• ÜP-ga kavandatakse maakasutuse muudatusi ka Haapsalu linna üleujutusala

riskipiirkonda. See ei ole välistatud ning Haapsalu üleujutusala riskipiirkonnas olemasolevat

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 119 / 128

maakasutust, tegevusi ning piirkonna jätkusuutlikku arengut silmas pidades ei ole välistamine

ka mõistlik. Üleujutusohu riskipiirkonda maakasutuse kavandamisel tuleb arvestada

üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavas sätestatud meetmetega. Riskipiirkonda

ehitiste kavandamisel tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid üleujutusest põhjustatud

kahjude ennetamiseks/leevendamiseks. Meetmete rakendamise kohustus lasub ehitise

kavandajal.

• ÜP-ga on määratud korduvalt üleujutatava ala piir hajaasustuses ning arvestatud sellega

maakasutuse kavandamisel. Maakasutuse muudatusi korduvalt üleujutatavale alale ei

kavandata. Kuna ÜP kohaselt on edaspidi võimalik kavandada tegevusi ka juhtotstarbeta

aladele, siis tuleb korduvalt üleujutatava ala piiri silmas pidada ka edaspidi ja seal ehitamist

vältida. Alale ehitamine peaks olema lubatud vaid väga põhjendatud juhtudel erandkorras,

sealjuures rakendades kõiki asjakohaseid meetmeid ehitise kaitseks üleujutuste eest.

Haapsalu linnas kui asutusüksuses ei ole korduvalt üleujutatava ala piiri määratud, kuna

üleujutusest tingitud meetmete rakendamise ainsaks lahenduseks ei saa olla

ehituskeeluvööndi kehtestamine - kohaldada tuleb meetmeid üleujutuse leevendamiseks ja

selle mõjudega arvestamiseks.

• ÜP koostamisel on arvestatud võimalike kliimamuutustega läbi maakasutuse kavandamise

ning maakasutus- ja ehitustingimuste. Planeerimise meetmed on aga vaid üks osa

kliimamuutustega kohanemise meetmetest. Planeerimise meetmetega on neid võimalik

leevendada, kuid mitte täielikult kõrvaldada. Kliimamuutustega toimetulek sõltub muuhulgas

sotsiaalmajanduslikest protsessidest, tehnilisest ja sotsiaalsest taristust, omavalitsusüksuse

haldusvõimekusest, indiviidide teadlikkusest kliimamuutustest ning võimekusest ja

võimalustest nendega arvestamisel.

• Kiltsi külas asuva Lääne maleva õppe- ja tagalakeskuse (riigikaitselise ehitise)

piiranguvööndisse planeeritakse ÜP-ga segafunktsiooniga maa-ala juhtotstarvet.

Riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse püstitatav ehitis või piiranguvööndis asuva ehitise

laiendamine või ümberehitamine ei tohi vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet ja

suurendada ohtu riigikaitselisele ehitisele. Ohtu ja töövõimet hindab Kaitseministeerium.85

Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimise ja leevendamise meetmed ning

seiremeetmed

KSH läbiviimisel kavandati erinevate valdkondade lõikes keskkonnameetmed (KSH aruande ptk 10)

olulise negatiivse keskkonnamõju ennetamiseks ja leevendamiseks. Olemuselt on need pigem

suunised edasiste tegevuste kavandamiseks, et ära hoida olulise negatiivse keskkonnamõju

tekkimist.

KSH käigus töötati välja ka meetmed keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidevaks

jälgimiseks, mille eesmärgiks on teha varakult kindlaks, kas ÜP elluviimisega kaasneb oluline

negatiivne keskkonnamõju ning vajadusel rakendada ebasoodsat keskkonnamõju vältivaid ja

leevendavaid meetmeid (seiremeetmed, toodud KSH aruande ptk-s 11).

85 Keskkonnaministri 26.06.2015 määrus nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015014?leiaKehtiv

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 120 / 128

Ruumiline planeerimine loob eeldused Haapsalu linna arendamiseks kokkulepitud

raamides ja tingimustel, kuid ressursid tegevuse elluviimiseks tuleb leida tuginedes ÜP-

le, asjakohastele arengudokumentidele ning poliitilistele kokkulepetele.

Üldplaneeringule KSH hindamise tulemusena koostatud olulise ebasoodsa keskkonnamõju

vältimiseks ja leevendamiseks kavandatavad meetmed kajastuvad Haapsalu linna üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükis 9.

Olulise keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmetega on täiendatud

üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse juhtotstarvete, väärtuste ja piirangute ning taristu

arendamisega kaasnevate tegevuste maakasutus- ja ehitustingimusi.

Leevendusmeetmed, mis planeeringu koostaja hinnangul on pigem suunised edasise tegevuse

kavandamiseks, et ära hoida olulise ebasoodsa keskkonnamõju tekkimist üldplaneeringu

rakendamisel, üldplaneeringu seletuskirjas ei dubleerita.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 121 / 128

8. Olulise kesskonnamõju seireks kavandatud

meetmed ja mõõdetavad indikaatorid

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 42 lg 10 järgi on

seiremeetmete eesmärk teha varakult kindlaks, kas strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasneb oluline keskkonnamõju, ning rakendada ebasoodsat keskkonnamõju vältivaid

ja leevendavaid meetmeid. KeHJS-e § 42 lg 11 ja 12 järgi on koos strateegilise

planeerimisdokumendiga kehtestatud seiremeetmed strateegilise planeerimis-dokumendi elluviijale

järgimiseks kohustuslikud86. Seirel võib kasutada olemasolevat keskkonnaseiresüsteemi või

strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju jälgimiseks kavandatud

seiret. Seire võib toimuda ühe või mitme strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatud

tegevuse raames.

KSH rõhutab eelkõige neid elemente, mis on ebamäärased, et otsuste tegijad oleksid teadlikud

riskidest, mis kaasnevad teatud poliitika edasiarendamise või mittearendamisega. Et riski

vähendada, peaks toimuma pidev arengustrateegia ülevaatamine, mis hindaks tulemusi võrreldes

varasemate eelduste ja eesmärkidega, et ebaõigeid otsuseid saaks ümber muuta nii ruttu kui

võimalik.

Seiratavaid keskkonnanäitajaid määratakse ka õigusaktide alusel peamiselt keskkonnalubadega.

Seiremeetmeid kavandatakse samuti mitmete tegevuste puhul, mis lähtuvad erinevatest

strateegilise planeerimise dokumentidest (näiteks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni (ÜVK)

arengukava, kaitsekorralduskava jms). Mõõdetavate indikaatorite loetelu sõltub konkreetsetest

kavandatavatest seiremeetmetest (seirekavast).

Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab

keskkonnavaatlusi, vaatlusandmete kogumist, töötlemist ja säilitamist, vaatlustulemuste

analüüsimist ning muutuste prognoosimist.87

Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab keskkonnaseiret talle seadusega pandud ülesannete

täitmiseks või oma töö korraldamiseks. Keskkonnaseire programmi täitmise ja selle alusel

kogutavate keskkonnaseire andmete töötlemise ja säilitamise korra kehtestab kohaliku omavalitsuse

üksus, arvestades riikliku keskkonnaseire kohta sätestatud nõudeid.

Arvestades planeeringutega kavandatava tegevuse mõju Haapsalu linna keskkonna kujundamisel,

vajadusega tagada tervislik ja elanike ootustele vastav ümbritseva ja sotsiaalse keskkonna seisund

ning omavalitsuse töö paremaks korraldamiseks soovitame lülitada keskkonnaseire programmi

ruumilise planeerimise seire indikaatorid ja nende analüüsi.

Üldplaneeringu (ÜP) elluviimisega kaasneva tegevuse mõjude mõõtmiseks on soovitav rakendada

järgmisi indikaatoreid:

• naabrussuhetel ja avalikul huvil põhinevate vastuväidete arv detailplaneeringute (DP)

menetlemisel, neist rahuldamata jäänud vastuväidete osakaal;

• ÜP-d muutvate DP-de osakaal;

• rohealade pindala muutumine absoluutsuuruses ja elaniku kohta;

• ülenormatiivse müraga piirkonna suurus, seal elavate elanike arv ja osakaal;

• keskmine elamukruntide suurus piirkonnas;

86 Üldplaneeringu Lisa 4 Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ptk 10 (KeHJS § 42 lg 11 kohaselt strateegilise planeerimisdokumendi kehtestatav osa). 87 Keskkonnaseire seaduse § 2 lg 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072017027?leiaKehtiv

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 122 / 128

• kortermajades elavate elanike osakaal;

• linna läbivate ja linnast lähtuvate liiklusvoogude suhe;

• kergliiklusteedega varustatus (meetrit elaniku kohta);

• ühistranspordi kasutajate osakaal;

• laste koolitee: jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga, autoga, muu – osakaal;

• eramootorsõidukitega tehtud sõitude osakaal.

Mõõtmise sagedus: üks kord aastas.

Oluline keskkonnaseire rakendus kohaliku omavalitsuse tasandil on kehtestatud planeeringute

regulaarne ülevaatamine vastavalt PlanS-i § 4 lõike 2 punktile 6 ning ÜP puhul vastavalt §-le 92.

ÜP ülevaatamisega selgitatakse välja ja vaadatakse üle (PlanS § 92 lg 2):

• planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;

• planeeringu vastavus käesoleva seaduse eesmärgile;

• planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja

looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused;

• planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus;

• kehtivad DP-d, et tagada nende vastavus ÜP-le, ning vajaduse korral algatatakse nende

muutmise või kehtetuks tunnistamise menetlus;

• muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused.

Seda ülesannet/kohustust tuleb käsitleda võimalusena analüüsida planeeringute elluviimisega

kaasnevaid mõjusid ja kavandada ilmnenud ebakõladele uute planeeringutega leevendavaid

meetmeid.

Sagedus: KOV-i valimisperiood.

Linnavalitsusel tuleks kaaluda korra kehtestamist, millega ÜP-d muutva DP menetlemisel

rakendatakse kohustuslikke leevendavaid meetmeid lähikonnas, et tagada ÜP-ga seatud põhimõtete

ja eesmärkide saavutamise võimalus.

Lisaks sellele on Haapsalu linna ÜP realiseerimise seisukohalt oluline tagada nende seiremeetmete

rakendamine, mida kavandatakse:

• ettevõtetele keskkonnalubade väljastamisel;

• veekogude valgalade kaitseks;

• kaitsealade kaitsekorralduskavadega;

• teiste, ÜP lahendusega kooskõlas olevate kavade, planeeringute ja projektide

realiseerimiseks.

Haapsalu linna ÜP elluviimisega kaasneva keskkonnamõju seire tuleks ühitada naabervaldades

rakendatava analoogse regionaalse seiresüsteemiga, et saada omavahel võrreldavaid andmeid.

Oluline on ka Haapsalu linna erinevate strateegilise (sh ruumilise) planeerimise dokumentide KSH-

des kavandatud seiremeetmete ja mõõdetavate indikaatorite omavaheline kooskõla.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 123 / 128

9. Mõisted

Abihoone on krundil paiknevat põhihoonet teenindav hoone (saun, garaaž, kuur, katlamaja,

pesuköök, töökoda, ateljee vms), mis ei ole talukompleksi kuuluv põllumajanduslik tootmishoone ja

mis on põhihoonega võrreldes mahuliselt oluliselt väiksem. Abihoonete hulka kuuluvad ka kuni 20

m² ehitisealuse pinnaga väikehooned.

Asustusstruktuur on piirkonnale iseloomulik väljakujunenud asustuse paiknemine. Asustuse

iseloomu mõjutavad looduslikud, ajaloolis-kultuurilised ja transpordigeograafilised tegurid.

Avalik huvi on huvi, mis väljendub riigile või omavalitsusele pandud ülesannete täitmises, sh

juurdepääsude tagamine avalikele teedele, juurdepääsude tagamine kallasradadele, hariduse

edendamine, jäätmemajanduse korraldamine, riigimetsade kasutamine ja säilitamine

puhkeotstarbel, asula kaitseks, vmt seaduses sätestatud ülesanne.

Avalik ruum on keskkond või koht, mis on piiranguteta ligipääsetav kõigile kasutajatele. See on

oluline inimestevahelise suhtluse keskkond ning aitab kaasa kogukonnatunde tekkimisele ja

olemasolule. Avalikuks ruumiks on näiteks väljak, külaplats, turg, kauplus, park, tänav,

raamatukogu, matkarada jms.

Avaliku ruumi kvaliteet väljendub avaliku ruumi omadustes, mis muudavad selle atraktiivseks,

tervislikuks, ligitõmbavaks, mitmekesiseks, kasutajasõbralikuks ja turvaliseks. Avalikku ruumi

planeerides peab arvestama väga erinevate kasutajatega ning looma eeldused võimalikult

mitmekesiste tegevuste jaoks.

Ehitisealune pind näitab hoone või rajatise alla jäävat pinda ruutmeetrites. See saadakse ehitise

maapealse ja maa-aluse osa projektsioonina horisontaaltasapinnal. Mõiste on täpsemalt lahti

kirjutatud määruses, kus on täpsustatud, millised hoone osad peavad ehitisealuse pinna hulka

kuuluma ja millised mitte. Maksimaalne ehitisealune pind antakse kõigi krundile kavandatud hoonete

(vajadusel ka rajatiste) kohta kokku.

Elamuühik on 1 leibkonna jaoks mõeldud eluruum. Üksikelamus 1 elamuühik, kaksikelamul 2,

kortermajal või ridaelamul vastavalt korterite või bokside arvule.

Endise aiandusühistu maa on nõukogudeaegsele aianduskooperatiivile maaeraldusega

köögiviljakasvatuseks või aianduseks kasutada antud õue-aiamaade maa-ala. Õue-aiamaale võis

ehitada ka hooajaliseks kasutamiseks mõeldud suvila. Isikud kes omasid suvilat, võisid maareformi

käigus krundi erastada elamumaana.

Energiapuistu on lühikese raieringiga (aeg uuendusraiest järgmise uuendusraieni) lehtpuupuistu,

mille eesmärk on anda biomassi.

Haapsalu linnastu on käesoleva üldplaneeringu mõistes Haapsalu linn kui asustusüksus koos

Uuemõisa ja Paralepa alevikega, mis moodustavad ühtse ruumilise terviku.

Hoone kõrgus on hoonet ümbritseva olemasoleva maapinna keskmise kõrguse ja hoone

katuseharja või parapeti kõrguste vahe. Hoone kõrguse võib detailplaneeringus määrata ka

absoluutse kõrgusena merepinnast, millisel juhul peab hoone kõrgus mahtuma absoluutkõrguse

piirangu sisse.

Hoonestuslaad on piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis võib seisneda hoone

kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete paiknemises üksteise suhtes või krundil.

Hoonestustihedus on hoonete maapealse suletud brutopinna suhe maa-ala pindalasse. Maa-ala on

hoonestatava katastriüksuse piirist 100 m raadiusesse jäävate katastriüksuste ala.

Hoonestustiheduse arvestusse kaasatakse katastriüksused, milles pindalast üle 50% jääb 100 m

raadiusesse ja mille maakasutuse sihtotstarve ühtib üle 50% ulatuses kavandatava sihtotstarbega

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 124 / 128

Ilmekas vaatekoht on Lääne maakonnaplaneeringuga kavandatud ilusa vaatega (vaade kaunile

maastikule, merele, linnapanoraamile vms) koht maastikul või mererannas, kust avanev

looduskaunis vaade vajab säilitamist.

Ilmekas teelõik on Lääne maakonnaplaneeringuga planeeritud väärtuslikule maastikule jääv

teelõik, millelt avanevaid loodusvaateid on maastike arvamisel väärtuslike maastike hulka

väärtustatud ja mis vajavad säilitamist.

Inimmõõde planeerimises on inimese vajadustele keskenduv ruumilahenduse kavandamine, mille

juures arvestatakse inimeste taju, liikumise, huvide ja käitumisega, ning elanikud on kaasatud oma

elukeskkonna arendamisse. Inimmõõtmeline välisruum on kvaliteetne ja turvaline, soodustab jalgsi

või rattaga liikumist, väärtustab ruumi sotsiaalseid ja kultuurilisi funktsioone ning soodustab

kogukondlikku tegevust ja suhtlemist.

Jalgratta- ja jalgtee on jalgrattaga, kergliikuriga, pisimopeediga, robotliikuriga ja jalakäija

liiklemiseks ettenähtud tee või teeosa, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Sõiduteega teede

ristmikul on jalgratta- ja jalgtee sõidutee osa.88

Keskkonnahäiring89 (häiring) on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju

keskkonnale, sh keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või

kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist

normi või mis on arvulise normiga reguleerimata.

Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus.

Kogukonnamets ehk kodumets on avalikult kasutatav (riigi või munitsipaalomandis olev)

asulalähedane mets, rannamets, puhke- ja virgestusmets, asula kaitsefunktsiooniga mets,

matkaradadega mets või muu olulise puutumusega metsaala, mille suhtes on elanikkonnal

kujunenud kindlad ja selged kultuurilised ja sotsiaalsed sidemed.

Kompaktse asustusega ala on asustus- ehk rahvastikutihedusel põhinev piirkond, kus rahvastiku

tihedus on ümbritsevatest aladest tihedam.

Kompaktse hoonestusega ala on hoonestustihedusel põhinev piirkond, kus hooned paiknevad

üksteisele lähemal kui ümbritsevatel aladel.

Krundi täisehitusprotsent näitab, kui suur osa krundist võib hoonete alla jääda. Arvutuse aluseks

on kõigi krundile kavandatavate hoonete ehitisealuste pindade summa suhe krundi pindalasse

(protsentides). Tehtes ei võeta arvesse hoone korruselisust ning tulemus illustreerib hoone alla jääva

pinna suhet krundi suurusesse. Kui täisehituse protsent on näiteks 100%, on kogu krunt hoonega

kaetud, kui aga 50%, siis on hoone alla jääv pind pool krundi suurusest.

Kõrgendatud avaliku huviga ala (KAH ala) on riigimets, mis asub asulate lähedal või mida

inimesed aktiivselt kasutavad90.

Lauter on paadi veeskamiseks sobiv koht, mis on kividest puhastatud. Lautri rajamise lubatavust

reguleerib seadus.

Oluline ruumiline mõju91 on mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood,

saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise

kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt.

Ohtlik puu on vanusest või vigastusest põhjustatuna murdumisohus puu, puuharu või -oks, mis

võib murdumisel ohustada inimesi, hooneid, teisi puid või iseennast.

88 Definitsioon tugineb Liiklusseadusele 89 Definitsioon vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seadusele. 90 Definitsioon RMK veebilehelt https://www.rmk.ee/et 91 Definitsioon tugineb Planeerimisseadusele.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 125 / 128

Planeeringulahendus on planeeringuala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, mis elluviimisel

võimaldab planeeringuga kavandatud maa ja ehitiste sihtotstarbelist kasutamist planeeringuga

määratud maakasutus- ja ehitustingimustest kinnipidamisel.

Puhtpuistu on selline puistu, kus enamuspuuliik moodustab rohkem kui 90% puistu elusate puude

mahust.

Põhihoone on hoone, mille peamine kasutusotstarve on määratud kehtestatud planeeringus

vastavalt krundi kasutamise sihtotstarbele.

Põlispuu on liigile omasest keskmisest kõrgema vanusega või bioloogilise ja/või kultuuriloolise

tähtsusega nii kodumaist päritolu kui ka võõrliigist puu, mis on paiga peamine side minevikuga.

Põllumaa on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus

külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.

Pärandkultuur Maa-ameti kaardirakendus mõistetakse pärandkultuuri all antud andmebaasi

tähenduses eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad

mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale.

Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes.

Hoida saab seda, millest teatakse ja mida väärtustatakse. Pärandkultuuri objektide asukohast

teavitamine ja teadaoleva taustainfo jagamine on pärandkultuuri kaardirakenduse peamine eesmärk.

Roheala on loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkatteta ala.92

Rohekoridor ehk ribastruktuur on tugialasid ühendav rohevõrgustiku element. Koridor on tugialaga

võrreldes vähem massiivne ja kompaktne ning ajas kiiremini muutuv või muudetav.

Rohetaristu on ökoloogiliselt toimiv võrgustik, mis ühendab looduslikke ja poollooduslikke alasid.

Rohevõrgustik ehk ökoloogiline võrgustik, mis on planeerimisel kõige selgemini ja lihtsamini

eristatav kui nn roheluse domineerimisega ala. Rohevõrgustikku hulka on kaasatud lisaks

siseveekogud ja Väinameri (sinivõrgustik) ning loodusliku ilmega avamaastikud.

Rohumaa on peamiselt rohttaimedega kaetud ala.

Suurtootmine on tootmistegevus, millega kaasnevad transpordivood, saasteainete hulk,

külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus tootmise asukohas

erinevad piirkonna tavapärasest oluliselt ning selliselt, et häiringud ulatuvad naaberaladele.

Supluskoht on veekogu või selle osa, mida kasutatakse suplemiseks ja sellega piirnevat maismaa

osa, mis on tähistatud üldsusele arusaadavalt.

Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa

majandamiseks.93

Terviktee – terviktee on katkematu ning algab ja lõpeb teisel tervikteel või tupikuga, mille lõpus on

ümberpööramise võimalus.

Tiheasustusala – linnas ja alevis ning alevikus ja külas selgelt piiritletav kompaktse asustuse ja

hoonestusega ala. Tiheasustusalasid iseloomustab enim mitmekesisus – erinevate eluvaldkondade

kooseksisteerimine ruumis, hoonete ja asustuse tihedus, valdavalt kesksete võrkude olemasolu või

nende rajamine pikas perspektiivis.

Tugiala (varem kasutati mõistet tuumala) on rohevõrgustiku ruumielement. Piirkond, millele

süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialadel paiknevad rohevõrgustiku süsteemi

seisukohalt kõige olulisemad elemendid nagu kaitsealad, loodus- ja keskkonnakaitseliselt

väärtustatud alad, suured looduslikud alad jm.

92 Definitsioon tugineb Planeerimisseadusele. 93 Definitsioon tugineb Metsaseadusele.

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 126 / 128

Tundlikud alad – alad, kus on ette nähtud tegevused, mis eeldavad oluliste häiringute mitte

esinemist. Nt elamud, puhkealad, ühiskondlikud alad jms.

Tuulepark94 on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga

ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.

Täiemahuline korrus on maapealne korrus, mis ei ole katusekorrus ning kus puuduvad

kaldseintega ruumid.

Uuendusraie on metsakasvatuse eesmärgil tehtav raie.

Uushoonestusala on hajaasustuses asuv ala, mis on ette nähtud elamuehituseks. Alale kehtivad

uushoonestusaladele seatud ehitustingimused (vt ptk 2.4.), mis lubavad kompaktsemat hoonestust

kui mujal hajaasustuses. Valdavalt on tegu aladega, millel on (osaliselt) kehtestatud detailplaneering

elamuala ehituseks.

Väiketuulik95 on tuulik kogukõrgusega kuni 30 m ning tegu on seadmega, mis muundab

tuuleenergia elektrienergiaks tarbijate vahetus läheduses.

Õueala – elamust ja kõrvalehitistest koosnev hooneterühm koos nende vahel ja ümber asuva maa-

alaga, mis harilikult on piiratud aiaga. Õueala on määratud vastava kõlviku ulatuses Eesti Põhikaardil

või detailplaneeringuga. Õueala on vajalik seal asuvate hoonete teenindamiseks ning seal võivad

paikneda teed, platsid, haljasalad ja muud lagedad alad.

94 Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määrus nr 184 „Võrgueeskiri”. 95 http://www.tuuleenergia.ee/vaiketuulikud/mis-on-vaiketuulik/

Haapsalu linna üldplaneering 2030+

Seletuskiri

HAAPSALU LINNAVALITSUS 127 / 128

HAAPSALU LINNAVALITSUS

Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ koosoleku PROTOKOLL

Haapsalu, 25.10.2023 nr 6-1/50/18-643

Algus kell 18.40 lõpp kell 19.10

Juhatas: Helen Rammu Protokollis: Marju Kohtring Võtsid osa: osalejate nimekiri protokollile lisatud

PÄEVAKORD 1. Vee tn 19 maaüksusele kavandatud elamuala.

1. Kuulati Alice Laanemägi

1.1 Eraisikute ettepanek (Aita Möder ja Kristjan Koplimaa)

Soovime algatada Haapsalu, Vee tänav 19 elamu kruntide üldplaneeringu peatamist!

Soovime jätta selle kui rohealaks! Elamukrundid võtavad ära vaate nii Haapsalu külastajatele kui ka mitmetel eramutele.

Samuti soovime tulevase kergliiklustee äärde rajada Konnaküla kogunemise platsi mis on kasutatav ka Haapsalu külastajatele.

Linnavalitsuse seisukoht

Haapsalu linna üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 17.07.2023 kuni 16.08.2023.

Juhime tähelepanu, et Teie ettepanekud on esitatud Haapsalu Linnavalitsusele peale Haapsalu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku lõppemist, millest tulenevalt ei käsitle linnavalitsus antud ettepanekuid üldplaneeringu menetluses üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutena. Teie ettepanekud on käsitletavad selgitustaotlusena, millele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses ettenähtud korras.

Haapsalu Linnavolikogu 29.06.2023 otsusega nr 115 vastu võetud Haapsalu linna üldplaneeringuga on Vee tn 19 maaüksuse edelapoolne krundiosa kavandatud elamu maa-ala juhtotstarbega alaks.

Vee ja Vaba tänavate nurgal asub üldkasutatav parkla, mis teenindab lähialal asuvaid ühiskondlikke alasid (Haapsalu Piiskopilinnus ja Krahviaed, Krahviaia tennisekeskus, mereäärsed rohealad jms). Vee tänava ja mere vahele jääva Vaba tänava lõigu põhjakülg on hoonestatud väikeelamutega. Antud tänavalõigu põhjaküljes, parkla tagusel alal asub aga ala, mis on osaliselt kaetud killustiku või tugevdatud pinnasega ning osaliselt ka haljastusega. Antud ala kasutatakse vahel ka

mootorsõidukite parkimiseks ning sellest tulenevalt on alal madalhaljastus kas hävinud või kahjustatud.

Vaba tänaval on olemas piirkonda teenindav taristu (sõidutee ja tehnovõrgud) ja seetõttu on linnaruumiliselt otstarbekas kasutada antud taristut ka tänava põhjakülje võimalikuks teenindamiseks. Olemasoleva taristu kasutamine on samuti ka keskkonnasäästlik lahendus.

Vee tn 19 kinnistu põhjakülje elamute maa-alana kasutuselevõtt ei halvenda nii kinnistul kui ka lähialal asuvate rohealade toimimist ja tingimusi, kuna kõigile rohealadele säilib juurdepääs avalikult kasutatavalt alalt, kavandatud ei ole väärtusliku haljastuse likvideerimist ega rohekoridori kasutuse piiramist.

Vaba tänava maa-ala laius on 12 m, mis võimaldab tagada tänavalt kui ka ümbritsevatest hoonetest vaated merele. Ka tänavalõigu põhjapoolse ala hoonestamisel väikeelamutega säilivad hoonetevahelised vaated nii rahealale kui ka merele, kuna väikeelamute puhul on reeglina tegemist punkthoonetega, mille vaatekatkestus ei ole ulatuslik.

Samuti ei takista Vaba tänava põhjakülje hoonestamine Konnaküla avaliku kogunemisala rajamist, kuna Vee tn 19 kinnistu põhja-lõunasuunaline laius on ca 100 m, millest avalik roheala moodustab üle 2/3.

Kavandatav elamute maa-ala põhjapoolne piir lähtub olemasolevast elamute maa-ala piirist, mille mõttelise joone markeerib kontaktalal asuv Metsa tn 15 // 15a kinnistu. Seega on üldplaneeringus ühtlustatud elamute maa-alade piir.

Elamuala kavandamine Vaba tänava põhjaküljele soodustab ka avaliku roheala turvalisust, kuna elamute maa-alaga piirnemine tagab inimeste pideva (sh ka öisel ajal) piirkonnas kohaloleku. Samuti suureneb ka liiklusturvalisus, kuna põhjast, lõunast ja idast ümbritsevad kogukonnaala mootorsõidukite liiklusest vabad alad. Samas on tulevasele kogukonnaalale tagatud mootorsõidukitega mugav juurdepääs läänest (Vee tänavalt). Lisaks on kergliiklejatele tagatud juurdepääsud kõigist ilmakaartest. Vaba tänav on kergliiklejatele juurdepääsetav nii Vee tänavalt kui ka merepoolselt alalt.

Rohealade piiramine ühest või mitmest küljest hoonestusega on klassikalisele linnaplaneerimisele väga omane, kuna see võimaldab tagada rohealal autoliiklusest ning mürast vaba ning turvalise ala. Seejuures on oluline tagada kõikidest külgedest turvalised ning mugavad juurdepääsud rohealadele.

Sama linnaruumilist meetodit on ajalooliselt kasutatud ka Haapsalu Piiskopilinnuse ja Krahviaia puhul, mis piirnevad läänest, põhjast ning osaliselt ka lõunast ning idast hoonestusega. See võimaldab avalikult kasutaval rohealal luua privaatsemaid tsoone (nt lastemänguväljakute ja puhkealade rajamiseks) ning tänavaruumiga seotud aladel avalikumaid tsoone (nt kogunemisväljakute jms rajamiseks). Samas on üldkasutatavale alale tagatud juurdepääsud kõigist suundadest.

Seega on Vee tänava ja mere vahelisel alal asuva Vaba tänava põhjapoolse ala hoonestamine kooskõlas nii Haapsalule ajalooliselt omase linnastruktuuriga kui ka keskkonna ja avaliku ruumi säilitamise ning parendamise põhimõtetega.

Lisaks linnaruumile tuleb Haapsalu linna puhul arvestada sotsiaalsete ja majanduslike põhjendustega. Eesmärk on kujundada Haapsalust täisväärtuslik elukeskkond, kus on tagatud võimalikult paljudele ning erinevatele ühiskonnaliikmetele sobivad elutingimused. See eeldab ka linna territooriumile uute elamualade loomist, et anda võimalus elamufondi mitmekesistada ning tuua seeläbi uusi püsielanikke Haapsalu linna territooriumile.

Samuti peab Haapsalu Linnavalitsus lähtuma ka majanduslikest põhimõtetest, mille alusel on olemasoleva toimiva infrastruktuuriga aladele uute elamute püstitamine kõige ökonoomsem. See

võimaldab ka omakorda linnal teenida tulu, mida on omakorda võimalik paigutada sotsiaalse infrastruktuuri väljaehitamiseks või parendamiseks (sh ka Konnaküla avaliku kogunemisala rajamiseks).

Seega on antud elamute maa-ala planeerimise ning realiseerimise puhul tegemist Haapsalu Linnavalitsuse poolse investeeringuga ühiskondlike vajaduste tagamisse.

Tutvustati lahendusskeemi, kus Vee tn 19 maaüksuse lõunapoolsesse ossa on kavandatud kolm 869 m² kuni 900 m² suurust pereelamu krunti, kuhu on võimalik kavandada 200 – 300 m² suuruse ehitisealuse pinnaga hooned. Juurdepääsud ning tehnovõrkude ühendused kruntidele on tagatud Vee tänavalt.

Eraisikud esitasid koosoleku jooksul täiendavaid küsimusi ning seisukohti.

Otsustati 1.1 Eraisikud jäid oma varasema ettepaneku juurde – säilitada antud ala rohealana ning täiendavat hoonestust mitte kavandada. 1.2 Haapsalu Linnavalitsuse eelpooltoodud põhjendustest tulenevalt eraisikute ettepanekutega mitte arvestada.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Helen Rammu Juhataja Marju Kohtring

Protokollija

HAAPSALU LINNAVALITSUS

Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu ruumilise planeerimise alastes ja linnaehituslikes küsimustes PROTOKOLL

Haapsalu, 25.10.2023 nr 6-1/50/18-641

Algus kell 18.00 lõpp kell 19.40

Juhatas: Helen Rammu Protokollis: Marju Kohtring Võtsid osa: osalejate nimekiri protokollile lisatud

PÄEVAKORD 1. Ehitustingimused Haapsalu linnas kui asustusüksuses. 2. Elamualade piiride täpsustamine. 3. Avalikud teed ja juurdepääsud. 4. Raudteerajatiste planeerimine. 5. Mäeeraldised.

1. Kuulati Alice Laanemägi

1.1 Eraisiku ettepanek (Alar Rästa) Kvaliteetse joogivee tagamiseks peavad üldplaneeringus olema fikseeritud kõik piirkonnale seatud kitsendused. Üldplaneeringus pöörata senisest suuremat tähelepanu joogivee kvaliteedi tagamisele. Veel mõned aastad tagasi oli Terviseameti avalikus joogivee kvaliteedi andmebaasis Uuemõisa- Haapsalu-Kiltsi veevärgi 2019. aasta hinnang „mittevastav.“

Linnavalitsuse seisukoht Üldplaneeringus on kajastatud tehnovõrkude ja -rajatiste üldisi asukohti, nagu näiteks kaugküttepiirkonna asukoht, reoveekogumisala asukoht, päikesepargi võimalik asukoht, koostootmisjaama võimalik asukoht jms. Samuti on tehnovõrkude ja -rajatiste üldisi asukohti ning nendest tulenevaid kitsendusi kirjeldatud üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.2.

Riiklik geoinfosüsteem aktuaalsete andmetega põhjaveehaarete ning nende sanitaarkaitsevööndite ja hooldusalade kohta on kantud Maa-ameti kitsenduste kaardile (Maatüki kitsendused (maaamet.ee)), kus informatsiooni pidevalt uuendatakse. Antud kaardi infokiht lisatakse ka üldplaneeringu kaardile.

Üldplaneeringus on esitatud põhimõtted joogivee kvaliteedi tagamiseks, sh et kavandatava maakasutuse realiseerumisega ei kaasneks olulist negatiivset mõju elanike joogivee kvaliteedile ja et tegevuse kavandamisel ja läbiviimisel järgitakse veekaitsenõudeid, sh välditakse pinnase- ja põhjaveereostuse tekkimist ning reostuse tekkimisel likvideeritakse see operatiivselt ja

asjatundlikult. Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei ole soovitav rajada uusi salvkaeve joogiveeallikatena. Samuti peab olemasolevatel ja perspektiivsetel reoveekogumisaladel olema tagatud reoveepuhastus (ühiskanalisatsioon, erandkorras mahutid kuni ühiskanalisatsiooni valmimiseni), et säilitada kontroll piirkonna reoveepuhastuses, vähendada reostuskoormust põhjaveele ja tagada joogivee kvaliteedinõuetele vastava põhjavee kättesaadavus.

1.2 Eraisiku ettepanek (Alar Rästa) Haapsalu miljööväärtuslikul alal tuleb ehitused rekonstrueerida ja uued ehitused ehitada ilma mingite kõrvalekalleteta miljööväärtuslikule alale ehitamisele kehtestatud nõuetest. Vastasel juhul kaotab Haapsalu oma miljööväärtuse, mille pärast tullakse Haapsalut külastatama. Kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni peatada miljööväärtuslikule alale ehituslubade väljastamine. Miljööväärtuslikule alale uute hoonete ehitamisele peab eelnema detailplaneeringu kehtestamine, millega määratletakse kõik ehitusega seonduvad üksikasjad.

Linnavalitsuse seisukoht Haapsalu Linnavalitsus nõustub seisukohaga, et miljööväärtuslikele hoonestusaladele projekteerimisel ning ehitamisel tuleb lähtuda üldplaneeringus määratud tingimustest, mis võimaldavad tagada antud alade miljööväärtuslikkuse säilimise. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul miljööväärtuslikke alasid käsitlevate tingimuste osas muudatusettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. Seega saab kohalik omavalitsus järeldada, et miljööväärtuslikke alasid käsitlevate tingimuste osas on ühiskondlik kokkulepe saavutatud ning vastuvõetud üldplaneeringust tulenevaid tingimusi saab linnaruumiliste ning arhitektuursete lähtetingimuste koostamisel ning projektlahenduste kaalumisel juba ka arvesse võtta. See võimaldab vältida olukordi, kus miljööväärtuslikule hoonestusalale ehitatakse sinna sobimatuid hooneid või rajatisi. Miljööväärtuslikele hoonestusaladele ehituslubade väljastamise täielik peatamine kuni üldplaneeringu kehtestamiseni ei ole seega põhjendatud.

1.3 OÜ Spinoso ettepanek Aianduse maal jätta ära aiandusega seotud ehitiste aluse maapiirnorm 20 m2.

Linnavalitsuse seisukoht Aianduse juhtotstarbega maal ehitiste alust piirnormi ei kehtesta, kuid täpsustame, et see puudutab aiandi toimimiseks vajalikke tootmishooneid.

Küsimused ja vastused – arutelu. Seisukohad kokkuvõtlikult:

Eraisik Alar Rästa

Jääb oma ettepanekute juurde.

OÜ Spinoso

Ettepanek leidis lahenduse.

Otsustati  Põhjaveehaarete ning nende sanitaarkaitsevööndite infokiht, mis on Maa-ameti

kaardirakenduses, lisatakse üldplaneeringusse infokihina. Muus osas arvestamata

ettepanekud esitatakse üldplaneeringu järelevalvele menetlemiseks kui üldplaneeringu koostaja Haapsalu linnavalitsuse poolt arvestamata jäänud ettepanekud.

 Aianduse juhtotstarbega maal aiandi toimimiseks vajalike tootmishoonete alust piirnormi üldplaneeringuga ei kehtestata.

2. Kuulati Alice Laanemägi

2.1 Eraisiku, Lellu kinnistu omaniku ettepanek Kavandada Lellu maaüksuse ala elamute maa-ala juhtotstarbega alaks.

Linnavalitsuse seisukoht Kehtiva Ridala valla üldplaneeringu alusel jääb antud kinnistu rohelise võrgustiku koridori alale (K3) ning Paralepa-Pullapää-Topu riikliku tähtsusega väärtusliku maastiku alale ehk tegemist on alaga, mis ei kuulu reeglina hoonestamisele.

Vastuvõetud üldplaneeringu alusel asub Lellu kinnistu hajaasustusega alal ning väärtusliku maastiku alal. Üldplaneeringus on elamute maa-ala laiendatud kuni kehtivas Ridala valla üldplaneeringus määratud rohelise võrgustiku ala piirini. Rohevõrgustiku ala on vastuvõetud üldplaneeringus nihutatud idapoole, elamualadest kaugemale. Võrreldes kehtiva Ridala valla üldplaneeringuga, mis sisuliselt välistas Lellu maaüksuse alal hoonete püstitamise, on vastuvõetud Haapsalu linna üldplaneeringuga antud võimalus ka Lellu kinnistu hoonestamiseks hajaasustuse ning väärtusliku maastiku põhimõtete kohaselt. Antud põhimõtted võimaldavad luua sujuva ülemineku elamute maa-alalt rohevõrgustiku alale, mis on vajalik nii elu- kui ka looduskeskkonna omavahelise koostoime loomiseks. Seega on tegemist nn puhveralaga, mis aitab vältida võimalikke ebakõlasid erineva iseloomu ning kasutusega alade vahel ning tagada nii inimestele kui ka metsloomadele ja -lindudele sobiva elukeskkonna ning vältida võimalikke konfliktalasid.

2.2 OÜ Spinoso ettepanek Muuta ettevõtte omandis oleval maal maakasutuse juhtotstarvete omavahelist piiri.

Linnavalitsuse seisukoht Arvestada ettepanekutega osaliselt. Täpsustada vaid õueala ja roheala piiri, seoses õueala jäämisega osaliselt roheala alla.

Küsimused ja vastused – arutelu. Seisukohad kokkuvõtlikult:

Lellu kinnistu omanik ei soovinud selles küsimuses avalikku arutelu ja ei ole ka kohal 1

OÜ Spinoso ettepanek

Nõus linnavalitsuse selgitusega.

Otsustati  Täpsustada Männiku tee 30a õueala ja roheala piiri vastavalt linnavalitsusele esitatud

asendiplaanile. 3. KUULATI

1 Protokollija märkus

Helen Rammu

3.1 Eraisikute ettepanekud Kavandada Puise külas Kooli tee avalikuks teeks. Kavandada Pusku külas Konora tee avalikuks teeks.

Linnavalitsuse seisukoht Haapsalu Linnavalitsus ja Linnavolikogu on 31.08.2023. a toimunud volikogu planeeringu- ja kommunaalkomisjoni laiendatud istungil kaalunud Kooli tee kavandamist üldplaneeringuga avalikult kasutatavaks teeks ja leidnud, et Kooli tee vastab avalikult kasutatava tee määramise põhimõtetele, mistõttu kantakse see vastava tingmärgiga üldplaneeringu kaardile. Planeeringu- ja kommunaalkomisjoni laiendatud istungil kaaluti ka Konora tee kavandamist üldplaneeringuga avalikult kasutatavaks teeks ja leidnud, et valdavalt (v.a Otsa kinnistu lõigus) ei vasta Konora tee tervikuna hetkel põhimõtetele, mis võimaldaksid omavalitsusel algatada tee avalikku kasutusse määramise menetlust. Selgitame, et üldplaneeringus eratee märkimine avalikult kasutatavaks, ei ole kinnisasjade suhtes otsekohaldatav, vaid annab avalikkusele teavet, milliseid teid kohalik omavalitsus edaspidi avalikku kasutusse kavandab. Põhimõtted eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks Eratee võib määrata avalikku kasutusse, kui esineb üks või mitu järgnevat asjaolu: • tee teenindab kahte või enamat aastaringselt kasutuses olevat hoonestatud maaüksust; • tee on vajalik teenindamaks avalikult kasutatavat objekti, mis eeldab juurdepääsu mootorsõidukiga; • tee on vajalik mootorsõidukiga juurdepääsuks kallasrajale või avalikule supluskohale ning lähikonnas puudub selleks muu juurdepääsutee; teel sõidab õpilasliin või seda kavandatakse; • teel teostatakse korraldatud jäätmeveo põhiringi (v.a sellelt mahasõidud erakinnistutele) või seda kavandatakse. • tegemist on maaparandussüsteemi teenindamiseks rajatud teega või ühe lõiguga maaparandussüsteemi teenindavast teest; • tegemist on teelõiguga juba osaliselt avalikus kasutuses olevast teest; • tegemist on teelõiguga, mis jätkuvalt on, või on vähemalt 5 viimase aasta jooksul, olnud avalikus kasutuses tee omanikuga sõlmitud lihtkirjaliku lepingu alusel ning mille ehitamiseks või hoolduseks on KOV teinud investeeringuid või kulutusi. Üldjuhul on avalikku kasutusse määrataval erateel ühendus avalikult kasutatava teega või see moodustab osa tervikteest, millel on ühendus avalikult kasutatava teega. Avaliku kasutusega tee määratakse terviktee põhimõttel, st tee algab ja lõppeb avalikus kasutuses tee või maanteega. Tupiktee lõpus peab asuma ümberpööramiskoht või on selle rajamine võimalik. Vältida tuleb tee katkestusi.

3.2 OÜ Kallusilma vastuväide Omanik pole nõus matkarajaga üle ettevõttele kuuluva kinnistu.

OÜ Kallusilma ettepanek Kavandada matkarada mööda kinnistu piiri.

Linnavalitsuse seisukoht Arvestada ettepanekuga ja kavandada matkarada mööda kinnistu piiri.

3.3 Keskkonnaameti vastuväide

Ühe kaitsealuse seeneliigi püsielupaiga sihtkaitsevööndisse on kavandatud „perspektiivne sõidutee“. „Kaitsealuste seeneliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ välistab uute rajatiste ehitamise püsielupaika.

Linnavalitsuse seisukoht Tegemist on olemasoleva metsateega. Üldplaneeringu kaardil vajab tingmärk muutmist.

Küsimused ja vastused – arutelu. Seisukohad kokkuvõtlikult:

Konora kinnistu omaniku esindaja ettepanek

Veelkord kaaluda Konora tee kavandamist üldplaneeringuga avalikult kasutatavaks teeks.

OÜ Kallusilma ettepanek

Muuta matkaraja trassi veelkord. Nihutada see eramaa piirist veel rohkem riigimetsa poole, et trass kulgeks asula vasakust nurgast sirgjooneliselt mereni.

Keskkonnaamet

Täiendavaid märkusi lisaks vastuskirjas ja arutelul selgitatule ei teinud2.

Otsustati  Konora kinnistu omaniku esindaja ettepanek esitada linnavolikogu planeeringu- ja

kommunaalkomisjonile uuesti arutamiseks.  Kooskõlastada OÜ-ga Kallusilma Herjava küla matkaraja uue asukoha plaan 44. nädalal.

4. Kuulati Helen Rammu

4.1 Eesti Raudtee AS-i ettepanek Kanda üldplaneeringu kaardirakendusse ja kajastada seletuskirjas projekteeritud raudtee taristu objektid ning viia sisse alljärgnevad täiendused: 1) Tehnika tööstuspargi perspektiivne tee ületab Paisumaa tunnelit ning perspektiivne mahasõit raudteelt jääb Kaevu tn 2 ja Kaevu tn 8 katastriüksuste piiri juurde; 2) Ranna tee/Tulbi tänava ülekäigukoht ei vasta projekteeritava ülekäigu asukohale; 3) Nõmme tee (6740083) ristumisel raudteega õgvendatakse tee projekteerimise normidele vastava lahenduse tagamiseks; 4) Rohuküla peatuse lahendus (lisaparkla, parklaga ühendustee, raudteeülesõidu asukoht) ei vasta projekteeritavale lahendusele.

Linnavalitsuse seisukoht Punktides 1 ja 2 täpsustused lisame üldplaneeringusse juhul, kui nendega ei kaasne vajadus rajada mingit uut perspektiivset sõiduteed, mida siiani ei olnud üldplaneeringus märgitud. Punkt 3 ja 4 muutmise-õgvendamisega kaasneb tõenäoliselt ka mingi eramaa sundvõõrandamise vajadus. Kuna uute sundvõõrandatavate alade lisamine üldplaneeringusse on üldplaneeringu lahenduse muutmine, millega kaasneks ka uus avalik väljapanek, siis ei ole sellist muudatust võimalik vastu võetud

2 Protokollija märkus

üldplaneeringusse teha, v.a juhul kui üldplaneeringu järelevalve leiab mingi muu vältimatu vajaduse, miks üldplaneering tuleks täiendavalt avalikule väljapanekule panna. Sundvõõrandatava maa-ala mitte märkimine üldplaneeringusse ei piira tulevikus selle sama vajaliku maa-ala sundvõõrandamist raudtee ehitusprojekti alusel Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadust (KAHOS) otse kohaldades. Raudtee ehitusprojekti ja üldplaneeringu vaheliste võimalike vastuolude vältimiseks, nagu näiteks Rohuküla sadamas Kemo kinnistu maadel ja mujal vajalikes kohtade, märgime kõik veel lahendamisel olevate raudtee ülesõitude alad üldplaneeringusse tingmärgiga (punane ring) „rekonstrueeritav ristmik“, mis jätab võimaluse kavandada ristmiku tulevane lahendus detailsema planeeringu või ehitusprojektiga.

4.2 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettepanek Muuta üldplaneeringu seletuskirja leheküljel 18 asuvat tingimust raudtee lähedusse kõrgete rajatiste planeerimise kohta järgnevalt: "Raudtee lähedusse kõrgete rajatiste (nt tuulik, sidemast) kavandamisel tuleb need raudtee kaitsevööndi (raudtee kaitsevöönd ulatub 30m kaugusele rööpme teljest) servast paigutada vähemalt rajatise tipukõrguse kaugusele."

Linnavalitsuse seisukoht Täpsustame üldplaneeringut vastavalt ettepanekule.

Küsimused ja vastused – arutelu. Seisukohad kokkuvõtlikult:

Uusi ja täpsustavaid ettepanekuid lisaks vastuskirjades ja arutelul selgitatule ei tehtud3.

Otsustati  Tähistada üldplaneeringu kaardil kõik veel lahendamisel olevate raudtee ülesõitude alad

tingmärgiga „rekonstrueeritav ristmik“.

5. Kuulati Helen Rammu

5.1 Maa-ameti vastuväide Üldplaneeringu põhijoonise ning kaardirakenduse joonise Maakasutus ja ehitustingimused. kohaselt ei ole märgitud mäetööstuse maa-ala juhtotstarvet Haapsalu meremudamaardla Tagalahe mäeeraldise ja selle teenindusmaa alale. Selgitame jätkuvalt, et olukorras, kus üldplaneeringu alal on kehtiv kaevandamisluba, kuid mäetööstusmaa ei ole joonistel (kaardipildis) kujutatud, ei ole planeering kooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga 15, mille kohaselt üldplaneeringu ülesanne on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Alternatiivselt, kui mäetööstusmaa märkimata jätmine on põhjustatud sellest, et tegu on merealaga, kuhu ei määrata mitte ühtegi juhtotstarvet, siis palume täpsustada seletuskirjas peatükki 2.5.6. Mäetööstuse maa-ala, et merealal asuvale Tagalahe mäeeraldise alale mäetööstusmaa juhtotstarvet ei määrata, meres asuv kaevandamiskoht on joonisel tähistatud mäeeraldise ja selle teenindusmaa tingmärgiga ja sellele kohalduvad mäetööstuse maa-ala juhtotstarbe tingimused.

Linnavalitsuse seisukoht Tagalahe mäeeraldise ja selle teenindusmaa alale ei ole üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvet, sest tegu on merealaga kuhu ei määrata maakasutuse juhtotstarvet. Tagalahe

3 Protokollija märkus

mäeeraldis jääb linnavalitsuse hinnangul suuremalt jaolt välja ka merealale ulatuvast linna administratiivpiirist, küll aga jääb sinna mäeeraldise teenindusmaa. Täiendame üldplaneeringu seletuskirja jaotist 2.5.6.

5.2 Maa-ameti vastuväide Üldplaneeringu peatükis 2.5.6. Mäetööstuse maa-ala, nimetatud tingimuste hulgas on märgitud, et: „Juurdepääs mäetööstuse maa-alale tuleb tagada avalikult teelt“. Selgitame, et kaevise transpordil on võimalik ka erateede kasutamine, kui eratee omanikuga saadakse tee kasutamises kokkuleppele. Tagamaks, et maavarale juurdepääs ei halvene, palume avaliku teega seonduv tingimus seletuskirjast mäetööstuse maa-ala peatükist eemaldada või täpsustada tingimust selliselt, et võimalik on kasutada kõiki teid, sh avalikus kasutuses mitteolevaid erateid kokkuleppel eratee omanikuga.

Linnavalitsuse seisukoht Võimaliku tulevase mäeeraldise puhul, mis võib saada juurdepääsu erateelt, oleme nõus üldplaneeringusse täpsustuse sisse viima.

Arutelu ei toimunud Maa-amet avalikku arutelu lisaks vastuskirjas selgitatule ei soovinud ja kohal ei viibinud 4 .

/allkirjastatud digitaalselt/

Helen Rammu /allkirjastatud digitaalselt/ Juhataja

Marju Kohtring Protokollija

Lisa: 25.10.2023 avaliku arutelu salvestised:

https://haapsalulv-my.sharepoint.com/:f:/g/personal/zoom_haapsalulv_eu/

Eqyqt2ghWVpBi1QV0jDAieoBP7tK25WblMH36-_qB2CeRw?e=REqema

4 Protokollija märkus

HAAPSALU LINNAVALITSUS

Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu Haapsalu linna metsade, KAH alade, väärtuslike maastike ja rohevõrgustiku alade metsade majandamise küsimuses PROTOKOLL

Haapsalu, 26.10.2023 nr 6-1/50/18-642

Algus kell 16.00 lõpp kell 18.30

Juhatas: Helen Rammu Protokollis: Marju Kohtring Võtsid osa: osalejate nimekiri protokollile lisatud

PÄEVAKORD 1. Kohaliku kaitse aluste metsade kaitse- ja kasutustingimuste muutmine ja/või täiendamine. 2. Kõrgendatud avaliku huviga alade (KAH) kasutamise tinguimuste muutmine ja/või

täiendamine. 3. Rohevõrgustiku alade tingimuste muutmine ja/või täiendamine. 4. Väärtuslike maastike alade tingimuste muutmine ja/või täiendamine. 5. Mets asula kaitseks.

1. Kuulati Helen Rammu

1.1 MTÜ Roheline Läänemaa ettepanekud ja vastuväide Ettepanek: Keelata uuendusraied II kategooria kaitsealuse metsa maa-alal. Ettepanek: Keelata uue maaparandussüsteemi rajamine I ja II kaitsekategooria kohaliku kaitsealuse metsa maa-alal, kuna uue maaparandussüsteemi rajamisega rikutakse koosluste ja allikate veerežiimi seisundit. Vastuväide: Uuendusraiete lubamisele II kategooria kaitsealuse metsa maa-alal põhjendusega, et ajalooliselt on nendel aladel tegemist metsa kasvatamise eesmärgil majandatavate metsadega.

1.2 RMK ettepanek Maa-alal on lubatud uuendusraie järgmistel tingimustel…“ tervikteksti asemel kasutada sõnastust „Alale koostatakse metsatööde kava, mis kooskõlastatakse Haapsalu Linnavalitsusega“. Ettepaneku põhjendus: Üldplaneeringu eesmärk on anda üldiseid suuniseid, sh kohustus metsatööde detailse kava koostamiseks ja kooskõlastamiseks kohaliku omavalitsusega. Leiame, et selline sõnastus ei mõjuta üldplaneeringu sisu, vaid viib kooskõlastamist vajavad tingimused üldplaneeringule lisaks koostatavasse dokumenti.

1.3 Keskkonnaameti ettepanek

Rohevõrgustiku (LV märkus - rohevõrgustik asub ka I ja II kat kaitsealuse metsa alal) kasutustingimuste määramisel tuleb arvestada, et üldplaneering on aluseks haldusaktide andmisel, kuid haldusaktide andmine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud kui üldplaneering ei anna täpseid juhiseid. Ettepaneku põhjendus: Otstarbekas on määrata selged piiravad tingimused, mis on otsekohaldatavad, st mille järgimist saab nõuda maaomanikelt vahetult, üldplaneeringu alusel.

Linnavalitsuse seisukoht Uuendusraiete osas jätta kehtima vastu võetud üldplaneeringus sätestatud tingimused. Täiendada ja täpsustada lageraie keeluga seotud piirangut võimalusega kaitseala valitseja loal põhjendatud vajaduse korral metsa hea seisundi või puhkeotstarbelise ja esteetilise väärtuse säilimise tagamiseks, erandkorras lageraiet lubada. Lageraie teostamine I ja II kaitsekategooria kohaliku kaitseala metsas saab olla vaid erand, mille teostamise vajaduseks võtab linnavalitsus erapooletult eksperdilt hinnangu. Eksperdil on otsustamise protsessis nõuandev roll. Erandkorras lageraie lubamise otsustab kaitseala valitseja – Haapsalu Linnavalitsus. Linnavalitsus ei pea vajalikuks maaparandussüsteemide rajamise keelu tingimuse lisamist üldplaneeringusse, sest kaitsemetsa ei kavandata uusi maaparandussüsteeme. Spordi- ja matkaradade rajamisel võib edaspidi siiski ette tulla mõne kuivenduskraavi rajamise vajadus. Antud piirang keelaks seda. Kõige tundlikumasse kohta II kat metsa on üldplaneeringus seatud tingimus – soostunud ala Ruhisoo rabamaastikus ei kuivendata. Teise kaitsekategooria kaitsemetsa ala on olnud ajalooliste maakasutuskaartide järgi majandatava metsana kasutusel vähemalt aastast 1938. kuni tänaseni. Ala on asutud puhke-otstarbel kasutama, sest endine Haapsalu metskond on selleks ise head võimalused loonud. Juhime tähelepanu, et matkarajad alal ei ole kohaliku omavalitsuse poolt rajatud. Kui RMK Haapsalu metskonna õigusjärgalasena majandaks neid metsi nagu seda tehti ligi 30 aastat, valdavalt turberaietega ja väheste lageraietega, siis ei oleks täna mingit vajadust omavalitusel selle metsa majandamisse sekkuda ja kaitseala moodustada. Linnavalitsus leiab, et üldplaneeringuga kaitsealale seatud kasutustingimused, ehk kaitsekord muudab juba väga suurel määral selle maa-ala kasutustingimusi. Rohevõrgustiku tingimused on määratud rohevõrgustiku eksperdi poolt. Linnavalitsus on tingimused üle vaadanud ja võimalusel muutnud või sõnastanud konkreetsemaks. Vastav tagasiside on Keskkonnaametile antud.

Küsimused ja vastused – arutelu. Seisukohad kokkuvõtlikult:

MTÜ Roheline Läänemaa esindaja seisukoht

Jääme esitatud seisukoha juurde. Ei nõustu üldplaneeringus II kaitsekategooria kaitsealuse metsa kaitsetingimustes lageraie erandi rakendamisega. Oleme nõus üldplaneeringus avalikustamise menetluse etapis kirjeldatud II kaitsekategooria kaitsealuse metsa kaitsetingimustega, milles lageraie erandit kirjeldatud ei olnud.

RMK Läänemaa metskond Jürgen Kuzmin ettepanek

Teeme ettepaneku sõnastuse täpsustamiseks: Linnavalitsus kaasab erapooletu eksperdi, kelle ülesandeks on hinnata, kas raied on vastavuses metsa säästva majandamise eesmärgiga metsaseaduse § 2 lg 2 kohaselt.

Täpsustasime eelöelduga sisuliselt eksperdi rolli. Ekspert hindab, kas kavandatav tegevus vastab kaitseala eesmärkidele.

MTÜ Roheline Läänemaa esindaja arvamus

Leiame, et sellises sõnastuses nagu on komisjon öelnud või nagu RMK täna pakkus see erand oleks õigusvastane, erand ei ole kooskõlas kohaliku kaitseala eesmärkidega, ta ei taga rohevõrgustiku säilimist ja tekitab õigusselgusetust täpselt nagu ka Keskkonnaamet on viidanud.

Keskkonnaameti esindaja arvamus

Metsakahjustusi saab ka sanitaarraiega likvideerida, ehk siis lageraie erand ei ole vajalik.

Otsustati  Lisada II kaitsekategooria kohaliku kaitsealuse metsa maa-ala kaitse- ja kasutustingimustesse

täiendav punkt – Soostunud ala Ruhisoo rabamaastikus ei kuivendata. Põhjus Ruhisoo asub ka II kaitsekategooria metsas.

 Esitada linnavolikogu planeeringu- ja kommunaalkomisjonile kaalumiseks üldplaneeringu avalikul arutelul esitatud ettepanekud ja otsustamiseks, kas erandit rakendada ja kui rakendada, siis millises sõnastuses üldplaneeringut täpsustada.

MTÜ Roheline Läänemaa ettepanek: Sõnastada II kategooria kaitsealuse metsa kaitsetingimused vastavalt üldplaneeringu avalikustamise menetluse etapis kirjeldatud II kategooria kaitsealuse metsa kaitsetingimustele. St erandit mitte rakendada. RMK ettepanek: Tingimust täpsustada sõnastuses – Linnavalitsus kaasab erapooletu eksperdi, kelle ülesandeks on hinnata, kas raied on vastavuses metsa säästva majandamise eesmärgiga metsaseaduse § 2 lg 2 kohaselt ja kas kavandatav tegevus vastab kaitseala kaitse-eesmärkidele. Keskkonnaameti ettepanek: Kaitsealuse I kat metsa (hetkel riikliku kaitse all olevas metsas – Paralepa ja Pullapä mets (KLO1200047) on uuendusraied keelatud) kaitsetingimustes lageraiet mitte lubada.

2. Kuulati Helen Rammu

2.1 MTÜ Roheline Läänemaa ettepanek ja vastuväide Ettepanek Keelata uuendusraied KAH aladel. Vastuväide Ei ole nõus linnavalitsuse seisukohaga, et kuna KAH aladel on maakasutuse sihtotstarve maatulundusmaa, mis on metsa- või põllumajanduskultuuride kasvatuseks kasutatav maa. Uuendusraie üleüldine keeld välistaks metsa kasvatamise võimaluse KAH aladel üldse.

2.2 RMK ettepanek Sõnastada kogu peatükk teisiti (vastavalt kirja p. 1), sh kõrgendatud avaliku huviga metsaala majandamise tingimused. Ettepaneku sisu lühidalt on mitte seada üldplaneeringuga tingimusi uuendusraie raieliigile vaid koostada pikaajaline KAH alade metsade majandamise kava, mis kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega.

Ettepaneku põhjendus Oluline on luua ja hoida asulate ümber elutervet keskkonda, mis kindlustab nii täna kui ka tulevikus erinevate metsadega seotud väärtuste püsimise ja nende väärtuste kasutamise võimaluse nimetatud alal. Seetõttu on vajalik tundlik lähenemine seal asuvate metsade majandamisele. Nende metsade majandamisel on oluline tagada asukohapõhine koostöö metsaomaniku, ametkondade ja kohalike elanike vahel, et metsa asukohast tulenevad väärtused säiliksid ja majandusvõtted tagaksid metsa jätkusuutlikkuse uuenemise näol.

2.3 Keskkonnaameti ettepanek Rohevõrgustiku (LV märkus - rohevõrgustik on ka KAH aladel) kasutustingimuste määramisel tuleb arvestada, et üldplaneering on aluseks haldusaktide andmisel, kuid haldusaktide andmine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud kui üldplaneering ei anna täpseid juhiseid. Ettepaneku põhjendus Otstarbekas on määrata selged piiravad tingimused, mis on otsekohaldatavad, st mille järgimist saab nõuda maaomanikelt vahetult, üldplaneeringu alusel.

Linnavalitsuse seisukoht Linnavalitsus jääb seisukohale, et uuendusraie keeld KAH aladel välistab nendel aladel majandustegevuse, mis metsamajanduses on metsa uuendamine läbi raietegevuse. Kui KAH alale on seatud juba lageraie keeld ning seal lageraiet ei teostata, siis see on juba suur samm edasi ning näitab, et metsa ei majandata vaid majanduslikest argumentidest tulenevalt. Samuti on RMK-l kohustus koostada KAH aladel metsa majandamise kava, mis tuleb koostada koostöös kogukonnaga. Täpsustame termineid, maakatastriseadus: Maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. § 182. Sihtotstarbe määramise erisused(1) Maatulundusmaa hulka loetakse ka need maa-alad, mida ei kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa kasvatamiseks, kuid millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Juhime tähelepanu, et katastriüksuse sihtotstarvete puhul on tegemist mitte planeeritava vaid kehtiva sihtotstarbega. Kehtivate katastriüksuste sihtotstarbevete õigsust ei saa üldplaneeringu menetluses vaidlustada. Seega, kui maaomaniku omandis on katastriüksus sihtotstarbega maatulundusmaa, siis on maaomanikul õigus sellel maal teostada põllu- või metsamajanduslikke tegevusi tulu teenimiseks.

Juriidiline hinnang üldplaneeringuga piirangute seadmiseks: Piirangute kehtestamisel tuleb silmas pidada, et laiaulatuslike omandiõiguse piirangute seadmine võib KOV-ile kaasa tuua kohustuse piirangutega kinnisasi võõrandada. Omandiõigus ei ole samas piiramatu ning üldplaneeringuga selle kitsendamine on õiguspärane seni, kuni seejuures järgitakse õiguse üldpõhimõtteid (sh proportsionaalsust). Kohustus kinnisasja võõrandamiseks (või sundvalduse seadmiseks) võib kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõike 2 kohaselt tekkida vaid juhul, kui kehtestatud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutamist senise sihtotstarbe alusel. Määrav on seega, milline on kinnistu sihtotstarve ja kuidas kehtestatavad piirangud selle kohast kasutust piiravad. Näide: Nt võib metsaga kaetud maatulundusmaal täieliku raiekeelu kehtestamine olla sedavõrd oluline piirang, et toob kaasa kinnistu võõrandamise nõude. Samas maatulundusmaale uute elamute rajamise keeld ei takista enamasti kinnistu sihtotstarbekohast kasutust.

Kuna riik ei ole omavalitsustele rohevõrgustiku aladele piirangute seadmise kompenseerimiseks ega sundvõõrandamiseks vahendeid eraldanud, siis peab omavalitsus jääma piirangute seadmisel piiresse, mis ei too kaasa kompensatsiooni maksmise või sundvõõrandamise nõuet. Rohevõrgustiku tingimused on määratud rohevõrgustiku eksperdi poolt. Linnavalitsus on tingimused üle vaadanud ja võimalusel muutnud või sõnastanud konkreetsemaks. Vastav tagasiside on Keskkonnaametile antud.

Küsimused ja vastused – arutelu. Seisukohad kokkuvõtlikult:

RMK esindaja ettepanek

Kohaliku kaitseala tingimustes olevat erisust arvestada ka KAH-aladel. Palun erisust ekspertsuse osas täpsustada samas sõnastuses nagu ta oli kohaliku kaitseala osas.

MTÜ Roheline Läänemaa

Siinkohal ettepanekut ei teinud, vaid konstanteeris, et selle erandi kohaselt ju lageraie edaspidi keelatud ei ole.

Otsustati  Esitada linnavolikogu planeeringu- ja kommunaalkomisjonile kaalumiseks üldplaneeringu

avalikul arutelul esitatud ettepanekud ja otsustamiseks, kas erandit rakendada ja kui rakendada, siis millises sõnastuses üldplaneeringut täpsustada.

MTÜ Roheline Läänemaa ettepanek: Erandit mitte rakendada. RMK ettepanek: Tingimust täpsustada sõnastuses – Linnavalitsus kaasab erapooletu eksperdi, kelle ülesandeks on hinnata, kas raied on vastavuses metsa säästva majandamise eesmärgiga metsaseaduse § 2 lg 2 kohaselt ja kas kavandatav tegevus vastab KAH ala kaitse-eesmärkidele.

3. Kuulati Helen Rammu

3.1 MTÜ Roheline Läänemaa ettepanekud ja vastuväide Ettepanek Keelata lageraied rohevõrgustiku tuumalal (tugialal). Ettepanek Sätestada rohevõrgustiku astmelaual maksimum raielangi suuruseks 1 ha. Ettepanek Keelata rohevõrgustiku koridorides lageraied, mis on suuremad kui 0,5 ha. Ettepaneku põhjendus Lageraie mõju rohevõrgustiku sihteesmärkidele on kindlasti negatiivne, sest see ei hoia ega kasvata ökosüsteemide elurikkust ega ka pakutavate hüvede võimet – isegi varustava hüve võimet see pikas perspektiivis ei kasvata, sest parimat puitu pakkuvad puupõllud ei suuda pakkuda midagi muud ja vajavad enamasti kasvutoetust, kuna kasvupinnas vaesub kiiresti. Tänase seisuga teostatav lageraie ei ole kuidagi käsitletav ka loodusliku protsessina. Lähimaks sellele võiks pidada põlenguid, aga nendegi korral jäi suur osa orgaanikast siiski metsa ökosüsteemi alles. Seega, metsa majandamine

tohiks rohevõrgustikus toimuda ikka vaid sel viisil, mis ei kahjusta rohevõrgustiku põhieesmärke – säilitada looduse puhverdus- ja taastumisvõime läbi tasakaalustatud hüvede pakkumisvõime, kõrgeima võimaliku elurikkuse ja terviklikemate toitumisahelate säilitamise. Lageraie lubamine on vastuolus rohevõrgustiku astmelaua eesmärgiga. Lageraie 1 ha suurused raielangid rohekoridorides on vastuolus rohevõrgustiku koridori eesmärgiga, milleks on looduse puhverdus- ja taastusvõime hoidmine. Just siin on oluline, et rohevõrgustikus säiliksid seal asuvad looduslikud kooslused ja need kujuneks peamiselt looduslike protsesside kaudu ning vaid võimalikult vähe inimese sekkumise abil.

3.2 RMK ettepanek Rohevõrgustiku aladel (LV märkus: rohevõrgustik on suuresti riigimetsas ja sh KAH aladel) tuleb metsa majandamiseks tehtavad tööd planeerida selliselt, et metsamaa kõlvikut ei katkestata rohevõrgustiku ulatuses lagedaks raiutava alaga.

3.3 Keskkonnaameti ettepanek Ettepanek Hetkel on kavandatud metsa majandamisel tingimused lageraiele, võib olla on otstarbekas määrata (rohekoridorides) koheselt selged piiravad tingimused ka metsamaa raadamisele. Ettepanek Rohevõrgustiku kasutustingimuste määramisel tuleb arvestada, et üldplaneering on aluseks haldusaktide andmisel, kuid haldusaktide andmine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud kui üldplaneering ei anna täpseid juhiseid. Ettepaneku põhjendus Otstarbekas on määrata selged piiravad tingimused, mis on otsekohaldatavad, st mille järgimist saab nõuda maaomanikelt vahetult, üldplaneeringu alusel.

3.4 Foreko OÜ ettepanek Lisada üldplaneeringusse selgitus, kas on hinnatud erametsa majandamisele seatavate piirangutega kaasnevat mõju maaomanikele ning kaalutud kulu või kahju kompenseerimise vajadust.

3.5 Tornator Eesti OÜ vastuväide Metsa majandamisel rohekoridoris on lubatud kuni 1 ha suurused lageraielangid. Alla 400 m laiustes koridorides tuleb lageraie langid kavandada selliselt, et 1/2 koridori laiuselt samaaegselt lageraiet ei teostata, sest lageraie on raieliik, mis põhjustab enim häiringuid maismaaloomade elutegevusele ja laiemalt kogu metsa ökosüsteemi toimimisele. Vastuväite põhjendus Oluliste piirangute seadmisel omandile peavad need olema väga põhjalikult selgitatud. Kui pindalalise piirangu aluseks on avalik huvi, siis vajab ka see uuringuid ja analüüse, mis kinnitavad selle ülemuslikkust erahuvide ees. Antud üldplaneeringust neid ei leia, seetõttu palusin need eraldi edastada. Tavapärane, puistu iseloomust lähtuv, metsamajandamine on majandusmetsades ökosüsteemi toimimise üks osa ning maismaaloomadele võib olla ka positiivseid faktoreid, sest osadele liikidele on raiealad sobivaks elupaigaks. Sellest tulenevalt ei saa Tornator Eesti OÜ nõustuda, et antud piirang on põhjendatud ja vältimatult vajalik ning teeb ettepaneku ettevõtte maad rohekoridorist välja arvata või loobuda piirangust sellisel kujul.

Linnavalitsuse seisukoht Maakonnaplaneeringu koostamise juhendmaterjalis Rohelise võrgustiku metoodika (2002) kohaselt ei loeta metsa majandamist metsaseaduse kohaselt rohevõrgustiku toimimist ohustavaks tegevuseks.

Ka Haapsalu üldplaneeringu koostamisse kaasatud rohevõrgustiku eksperdid Piret Kirs ja Raimo Pajula Skepast&Puhkim OÜ-st (ettevõttest, mis igapäevaselt tegeleb keskkonnamõjude hindamisega) ei ole alusanalüüsis, „Rohevõrgustiku ettepanekud Haapsalu linnas“ (2020) , sellist vajadust rohelise võrgustiku kasutustingimuste ettepanekutes märkinud. Peamine ohutegur rohevõrgustikule on maatulundusalade kasutuselevõtt muul otstarbel kui maatulundusaladena (põllumajandus- ja metsamajandusmaana). Rohevõrgustik katab vähemalt 2/3 ulatuses kogu omavalitsuse territooriumil asuvat metsamaad (vt Rohevõrgustiku skeem üldplaneeringu seletuskirja joonisel 7. Kogu sellele alale üldplaneeringuga raiepiirangute seadmine on ebaproportsionaalne piirang metsaomanikele ja vastuolus Metsaseadusega, mis kohustab metsamaade omanikke metsa majandama ja uuendama. Haapsalu Linnavolikogul ei ole õigust kehtestada seadusega või muu riigiinstitutsiooni poolt kehtestatud õigusaktiga vastuolus olevat üldplaneeringut. Küll aga linnavalitsus leiab, et lageraie langi suuruse piiramine kitsastes rohekoridorides on põhjendatud, sest üldplaneeringule ettepanekuid teinud metsamajandusettevõtete omandis olevad kinnistute raiete põhjal on ilmnenud, et rohekoridorid on viimaste aastatega juba suhteliselt lagedaks raiutud. Samas on seal mets suuresti taastumas ja maa ei ole sihtotstarbelisest kasutusest mitte üheski rohekoridoris välja langenud. Linnavalitsus ei pea vajalikuks piirata raietegevust rohekoridorides laiaulatuslikult, vaid kõige kriitilisemates kohtades, kus ühe maksimaalse lageraie (7 kuni 8 ha) võib koridori läbi lõigata, millega kaasneb rohevõrgustiku sidususe katkemine raietegevuse ajal ja veel mõnda aega, enne kui ulukid olukorraga harjuvad ja ökosüsteem tasapisi taastub.“ Eraisikutele on antud tagasiside rohevõrgustiku koridori seatud lageraie piirangute kohta. Vastuväite teinud isiku omandis olevaid kinnistuid piirang oluliselt ei mõjuta. Rohevõrgustiku tingimused on määratud rohevõrgustiku eksperdi poolt. Linnavalitsus on tingimused üle vaadanud ja võimalusel muutnud või sõnastanud konkreetsemaks. Vastav tagasiside on Keskkonnaametile antud. Linnavalitsus täpsustab üldplaneeringus eramaal raietegevust piiravaid peatükke selgitustega piiranguga seoses saamata jäänud tulu kompenseerimise kohta ja võimaliku kinnisasja avalikes huvides omandamise vajaduse kohta.

Küsimused ja vastused – arutelu. Seisukohad kokkuvõtlikult:

MTÜ Roheline Läänemaa ettepanek

MTÜ Roheline Läänemaa jääb varem esitatud ettepanekute juurde. Raiepiirangute seadmine on Kohaliku omavalitsuse ülesanne.

Linnavalitsuse seisukoht

Linnavalitsus ei pea põhjendatuks seada lageraie langi suuruse piiranguid kogu rohevõrgustiku alale vaid ainult kriitilistele kohtadele rohevõrgustiku koridorides. Rohelise võrgustiku aladel hakkavad kehtima ka üldplaneeringuga kavandatud kohalikule kaitsealale seatud lageraiepiirangud ning KAH aladele seatud lageraiepiirangud, sest need alad asuvad kõik samuti rohelise võrgustiku aladel, enamasti rohelise võrgustiku astmelaual. Lisaks on rohelise võrgustiku tuumalad kavandatud aladele, kus on riiklikud looduskaitsealad, milledel on valdavalt lageraie üldse keelatud ja ka turberaiele seatud olulisi langi suuruse piiranguid (vastava kaardimaterjali tutvustus on esitluses).

Nii ulatuslike lageraielangi suuruse piirangute seadmine sisuliselt kogu metsamajandusmaale, ei ole kohaliku omavalitsuse pädevus ja ülesanne. Kohalik omavalitsus ei halda metsaportaali ega metsade majandamise alusandmeid. Samuti ei ole nii laiaulatuslik looduse kaitse metsamaadel Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (KOKS) kohaselt kohaliku omavalitsuse ülesanne1. Looduskaitse on Keskkonnaameti tegevusvaldkond2. Sealhulgas korraldab Keskkonnaamet metsa majandamise, uuendamise ja metsaelustiku mitmekesisuse kaitsega seotud tegevust. Riik ei ole eraldanud kohalikule omavalitsusele ressursse eraomandile seatavate kitsenduste kompenseerimiseks.

Otsustati  Täpsustada üldplaneeringus eramaal raietegevust piiravaid peatükke selgitustega piiranguga

seoses saamata jäänud tulu kompenseerimise kohta ja võimaliku kinnisasja avalikes huvides omandamise vajaduse kohta.

 MTÜ Roheline Läänemaa ettepanekud esitatakse üldplaneeringu järelevalvele menetlemiseks kui üldplaneeringu koostaja Haapsalu linnavalitsuse poolt arvestamata jäänud ettepanekud.

4. Kuulati Helen Rammu

4.1 MTÜ Roheline Läänemaa ettepanek Keelata lageraied (VK märkus – lisaks ilmeka teelõigu äärsele metsaalade lageraiekeelule 100 m laiuselt) väärtuslikel maastikel. Ettepaneku põhjendus Ilma raietingimusteta on tee avatud massilisteks lageraieteks. Tulemuseks on lagedad alad, mis on kaotanud maastikulise väärtuse. Lageraie lubamine on vastuolus ala “Väärtuslik maastik“ eesmärgiga).

4.2 RMK ettepanek Ettepanek liiklusohutuse huvides antud punkt üldplaneeringu seletuskirjast eemaldada. Ettepaneku põhjendus Tingimus – Väärtuslikel maastikel olevatel ilmekatel teelõikudel maanteede (põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed) ääres vähemalt kuni 100 m laiuse ribana on teelt avanevate vaadete säilitamise eesmärgil lageraie keelatud, v.a linnavalitsuse loal metsakahjustuste korral.“ tekitab lageraiete keelamisel teekaitsevööndis olukorra, kus turberaietega raiutakse metsa ka selleks mittesobivates puistutes. Aegjärgse raie puhul muutub tuulehellaks hõredamaks raiutud mets või jääb veer-või häilraie korral viimase raiejärguna tee äärde kitsas metsariba, mis on tuulehell ning teele langevad puud tekitavad liiklusohtlikke olukordi. Riigimaanteedega piirnevad lageraied kooskõlastatakse Transpordiametiga ka praegu ja reeglina seatakse kooskõlastuses tingimuseks, et seemne- ja säilikpuude kaugus teest peab puu murdumisel välistama selle sattumise riigiteele. Seega on praegu toimuva praktikaga tagatud lageraiete puhul raiejärgne liiklusohutus. Kuna teekaitsevööndisse jäävate turberaiete puhul Transpordiameti kooskõlastus vajalik ei ole, siis kaob ka raiete eelne kontroll hilisema liiklusohutuse osas.

4.3 Foreko OÜ ettepanek

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023028 KOKS § 6 lg 1 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/113072023021 Keskkonnaameti põhimäärus § 7 lg 1 ja 2

Lisada üldplaneeringusse selgitus, kas on hinnatud erametsa majandamisele seatavate piirangutega kaasnevat mõju maaomanikele ning kaalutud kulu või kahju kompenseerimise vajadust. Ettepaneku põhjendus Näiteks kompenseeritakse maaeluministri 23.12.2022 määrusega nr 78 „Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus“ looduskaitseseaduse alusel kehtestatud piiranguid metsa majandamisele nendes metsades, kus majandamine on tugevasti pärsitud (peamiselt tähendab see lageraiete keeldu) kompensatsiooniga 134 eurot/ha ning leebemate piirangute korral kuni 60 eur/ha aastas. Ka on Riigikohus kohaliku omavalitsuse poolt seatud raiepiirangute kohta leidnud, et need võivad riivata omandipõhiõigust intensiivselt, kuna võivad välistada kinnistul paikneva metsa majandamise täielikult või ulatuslikult (nt lageraiet välistava kaitsevööndi kehtestamisel). Arvestades riive intensiivsust ja iseloomu, võib sellisel juhul olla kohaseks meetmeks kohaliku omavalitsuse kasuks sundvalduse seadmine. /…/ Sundvalduse seadmisel tuleb kinnisasja omanikule maksta tasu (KAHOS § 39 lõige 5). Seejuures peab omavalitsusüksus hindama sundvalduse seadmise vajadust juba planeerimismenetluses.

Linnavalitsuse seisukoht Erinevate huvide tasakaalustamise seisukohalt on üldplaneeringuga seatud piirang ilmekate teelõikude äärsele raietegevusele piisav. Lisaks linnavalitsuse poolt välja toodule asuvad kõige olulisemal väärtuslikul maastikul ka Pullapää ja Valgevälja metsad, kus ka on üldplaneeringuga määratud lageraiepiirangud. Koos riiklike piirangutega on neid kogumina piisavat, et tagada maastike minimaalne vajalik kaitse, ilma eraomandit oluliselt riivamata. Rannaalal kehtib ulatuslik lageraiekeeld 200 m laiuses tsoonis. Raiete kavandamisel ja teostamisel on Looduskaitseseadusest tulenevast piirangust lähtutud ilma eranditeta. On suur tõenäosus, et ka turberaietega või hooldusraietega saab nii kitsas tsoonis ehk metsa esteetiliselt korrastada. Seega pole tingimuse täpsustamine üldplaneeringus oluline.“ Teekaitsevööndis, mis on riigimaanteede ääres kas 30 m või 50 m, on lageraie Transpordiameti loal vaid liiklusohutuse tagamiseks igal pool lubatud. Ilmeka teelõigu ala kattub igal pool teekaitsevööndiga. Kuna teekaitsevöönd on sätestatud seadusega, siis see on üldplaneeringu suhtes kõrgemalseisev õigusakt. Üldplaneeringus sätestatud tingimused: • Väärtuslikel maastikul olevatel ilmekatel teelõikudel maanteede (põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed) ääres vähemalt kuni 100 m laiuse ribana on teelt avanevate vaadete säilitamise eesmärgil lageraie keelatud, v.a linnavalitsuse loal metsakahjustuste korral. • Väärtuslikel maastikel ilmekatel teelõikudel maanteede ääres üle 10 m laiuses teekaitsevööndis lageraiet ei teostata, v.a raadamist teeomaniku poolt põhjendatud juhul, kui raie on vajalik teekoridori laiendamiseks või liiklusohutuse tagamiseks. Et ei jääks vääriti mõistmist, täpsustab linnavalitsus viimast tingimust sõnastuses: • Väärtuslikel maastikel ilmekatel teelõikudel maanteede ääres riigimaanteede teekaitsevööndis lageraiet ei teostata, v.a raadamist teeomaniku poolt põhjendatud juhul, kui raie on vajalik teekoridori laiendamiseks või liiklusohutuse tagamiseks. 10 meetrised teekaitsevööndid on kohaliku omavalitsuse teedel. Selles vööndis piirang ei kehti, sest vöönd on liiga kitsas. Kohalike teede ääres pole valdavalt määratletud ka väärtuslikku maastikku. Riigimaanteede teekaitsevööndid on kas 30m või 50 m laiad. Kitsendus on seatud rõhutamaks ja sh ka RMK-le teadmiseks, et liiklusohust mitte tulenevatel põhjustel ei ole Transpordiameti poolt põhjendatud lageraieks loa andmine, sest väärtuslikel maastikel on oluline ka teeäärsete metsavaadete säilimine. Turberaietega teeäärse metsa majandamine jätab lageraiega võrreldes rohkem elujõulisi puid kasvama, mis tagab rohkem harjumuspärase metsavaate.

Liiklusohutuse tagamine teel on eelkõige metsaomaniku kohustus. Transpordiamet tegeleb pigem ennetamise ja tagajärgedega. Murdumisohus puud tuleb maaomanikul raie käigus likvideerida puude langemise raadiuse ulatuses mistahes raie korral. Vastasel korral omanik vastutab teel liiklejale murdunud puust tekitatud kahju eest. Seda tuleb igal võimalikul juhul omanikule ennetavalt teada anda, kui ta ise selle peale ei tule, mitte oodata Transpordiameti järelevalvet. Kõige otstarbekam on omanikku teavitada raieteatise taotlemise ajal. Loodetavasti Keskkonnaamet ka seda teeb, sest juhtumeid on juba piisavalt olnud, kus raielankidelt kukkuvad puud isegi riigiteed läbimatuks muudavad. Eelnevast selgitusest tulenevalt on määratud ka lageraiekeeluga metsa ala laius 100 m. Näiteks kui liiklusohust tuleneval on mingil põhjusel vaja lagedaks raiuda kogu teekaitsevöönd, siis a 70 m laiuselt teeäärne metsariba ikkagi säiliks ja ilmestaks seda teeäärset maastikku. 70 m laiune metsariba ei ole enam sedavõrd tuulehell ja kui on, siis sealt üle 30 m taguselt alalt meie puude keskmist kõrgust arvestades, enam ohtlikke puid teele ei langeks. Linnavalitsus täpsustab üldplaneeringus eramaal raietegevust piiravaid peatükke selgitustega piiranguga seoses saamata jäänud tulu kompenseerimise kohta ja võimaliku kinnisasja avalikes huvides omandamise vajaduse kohta.

Küsimused ja vastused – arutelu. Seisukohad kokkuvõtlikult:

Linnavalitsuse seisukoht

Linnavalitsus ei pea põhjendatuks seada lageraiekeeldu väärtuslikele maastikele lausaliselt, sest enamik väärtuslikke maastikke asub juba aladel, kus lageraiekeeld kehtib (Matsalu rahvuspark, Hobulaid, Pullapää panga kaitseala, Väinamere kaitseala, üldine ranna ja kalda piiranguvöönd, kohalik kaitseala mis moodustatud käesoleva üldplaneeringuga, kaitsealuste liikide kaitsealad jms. Vastava kaardimaterjali tutvustus on esitluses. Vaidlusalune väärtuslik maastik on Paralepa-Pullapää-Topu riikliku (klass I) tähtsusega maastik. Riik ei ole eraldanud kohalikule omavalitsusele ressursse eraomandile seatavate kitsenduste kompenseerimiseks. Looduse kaitsmine läbi raietegevuse piiramise ei ole ka antud alal prioriteetne. Lääne maakonna planeeringu 2030+ (2018) suuniste kohaselt peab KOV täpsustama antud alal järgmiseid kaitse- ja kasutustingimusi: • Haapsalu-Rohuküla maanteest põhjapoole jäävate kohalike teede ja erateede seisukorra parandamine; • asustuse kavandamisel eelistada olemasolevaid suvilapiirkondi; • rannaalade planeerimisel arvestada võimaliku üleujutusohuga; • roostunud rannaalade kinnikasvamise piiramine; • maastiku hooldamine puhkekohtade ja liikumisradade (tervisespordi-, suusa-, orienteerumisraja) väljaehitamiseks ja korrashoiuks.

RMK esindaja ettepanek

Täpsustada üldplaneeringu jaotises 3.2.5.1 väärtuslikul maastikul oleva ilmeka teelõigu sõnastust raietingimuste kohta järgmiselt: Väärtuslikel maastikel olevatel ilmekatel teelõikudel maanteede (põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteed) ääres on lageraie keelatud väljaspool teekaitsevööndit kuni 100 m laiuse ribana tee teljest v.a linnavalitsuse loal metsakahjustuste korral.

MTÜ Roheline Läänemaa seisukoht

MTÜ Roheline Läänemaa jääb varem esitatud seisukohtade juurde.

Otsustati  MTÜ Roheline Läänemaa ettepanekud esitatakse üldplaneeringu järelevalvele menetlemiseks

kui üldplaneeringu koostaja poolt arvestamata jäänud ettepanekud.  Täpsustada üldplaneeringus eramaal raietegevust piiravaid peatükke selgitustega piiranguga

seoses saamata jäänud tulu kompenseerimise kohta ja võimaliku kinnisasja avalikes huvides omandamise vajaduse kohta.

 Esitada linnavolikogu planeeringu- ja kommunaalkomisjonile kaalumiseks üldplaneeringu avalikul arutelul esitatud RMK ettepanek, sealjuures kontrollida veelkord, kas hetkel üldplaneeringus olev sõnastus on üheselt arusaadav. Lageraiepiirang üldplaneeringus ei peaks saama takistuseks Transpordiametile liiklusohutuse tagamise eesmärgil lageraiet teostada.

5. Kuulati Helen Rammu

5.1 RMK vastuväide Ei nõustu metsa määramisega asula kaitseks. Vastuväite põhjendus Juhime tähelepanu, et „Mets asula kaitseks“ kavandatud metsariba (VK märkus – Uuemõisa aleviku piiril 100 m laiune metsariba a 300 m ulatuses riigimetsamaal, a 300 m ulatuses eramaadel, kokku 600 m) paikneb ristisuunas nii maanteelt kui võimalikult tulevaselt raudteelt pärineva müraallikaga, mistõttu ei täida seatud piirang oma eesmärki.

5.2 Foreko OÜ ettepanek Juhul, kui üldplaneering ei välista eraomandis oleva metsa määratlemist metsana asula kaitseks, tuleb üldplaneeringus välja tuua, et sellega kaasnevate metsamajandamise piirangute kehtestamiseks on vajalik maaomaniku nõusolek. Ettepaneku põhjendus Vastav nõue tuleneb metsaseaduse (MS) §-st 231, mille kohaselt võib planeeringuga asula kaitsmise eesmärgil seada metsamajandamisele tingimusi üksnes kokkuleppel maaomanikuga ja seoses uuendusraie raieliigiga ning lageraie langi suuruse ja raievanusega.

Linnavalitsuse seisukoht Metsal ümber asula on olenemata kujust müra summutav ja saasteainete levikut vähendav funktsioon. Üldplaneeringuga on kavandatud vaid üks „Mets asula kaitseks“ ala – Uuemõisa aleviku piiril. Eraomanikke puudutab sellest alast a 3 ha metsamaad ja riigimaad a 3 ha. Maaomanikud on kaasatud. Üldplaneeringu avalikustamisele järgnevas suhtluses on tagasisidena laekunud eraomanikelt üks nõusolek ja kolme kinnistu osas jäeti tagasiside andmata, kuid omanikud on kutsutud tänasele arutelule. Kui maaomanikud on nõus oma vähesest metsast loovutama metsaosa asula kaitseks, kus nad valdavalt ise elavad või kinnistut omavad, siis eeldame, et see vajadus on põhjendatud ja et seda teeb ka riik RMK isikus, kelle valduses on võrreldes eraisikutega kordades suuremad metsaalad asula piiri lähistel.

Kui mõni eraisikutest ei ole nõus, siis eraisiku tahte vastaselt üldplaneeringuga seal metsa asula kaitseks ei määra ja vastav ettepanek ei jää ka RMK maale. Alade mastaabi võrdlus ei ole planeerimisprotsessis meelevaldne, vaid üks võimalus erinevate huvide vastandumisel kaalutleda, kui oluliselt seatav piirang maaomandit mõjutab, antud juhul riigi maaomandit piirkonnas tervikuna.

Küsimused ja vastused – arutelu. Seisukohad kokkuvõtlikult:

Piiri tn 5 omaniku seisukoht

Mets asula kaitseks piiranguga nõus ei ole. Kaasomanik ei ole ka nõus.

RMK seisukoht

Metsaga asula kaitseks pole nõus.

Otsustati  Üldplaneeringuga Uuemõisa aleviku piiril metsa asula kaitseks ei määrata, sest metsaseadus ei

võimalda metsa asula kaitseks määrata ilma maaomaniku nõusolekuta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helen Rammu /allkirjastatud digitaalselt/ Juhataja

Marju Kohtring Protokollija

Lisa: 26.10.2023 üldplaneeringu avaliku arutelu salvestised:

https://haapsalulv-my.sharepoint.com/:f:/g/personal/zoom_haapsalulv_eu/

EinT0S3o5PhAtgGijkmQdHoBqiCgy-lNV8MEkE-O8J0uIA?e=SeRj8v

HAAPSALU LINNAVALITSUS

Posti 34 Tel 472 5300

90504 HAAPSALU Faks 472 5 310

Registrikood 75012802 e-post: [email protected]

www.haapsalu.ee

Lp Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+

menetlusse kaasatud isik 30.06.2023 nr 6-1/50/18-572

TEAVITUSKIRI

Edastame Teile teate Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ avaliku väljapaneku kohta.

Haapsalu linna üldplaneeringu 2030+ avalik väljapanek

Haapsalu Linnavolikogu võttis 29.06.2023 otsusega nr 115 vastu Haapsalu linna üldplaneeringu

2030+. Haapsalu Linnavalitsus korraldab üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande (üldplaneeringu Lisa 4) avaliku väljapaneku ajavahemikul 17.07.2023 kuni

16.08.2023.

Haapsalu Linnavolikogu otsuse ja otsuse seletuskirjaga saab tutvuda Haapsalu linna kodulehel

https://www.haapsalu.ee/uldplaneering

Üldplaneeringuga lahendatakse planeerimisseaduse § 75 lg 1 kohased kohalikule omavalitsusele

pandud ülesanded.

Haapsalu linna üldplaneering on koostatud kogu Haapsalu linna kui omavalitsuse territooriumi

kohta, planeeringuala piir ühtib omavalitsuse piiriga ning planeeringuala pindala on 272 km².

Üldplaneering annab ruumilise väljundi Haapsalu linna arengukavas seatud strateegilistele

eesmärkidele. Kui arengukava vastab küsimustele miks ja mida, siis üldplaneeringu ülesandeks

on vastata küsimustele, kus ja kuidas. Üldplaneeringuga määratakse tulevikku suunatud

pikaajalised ruumilise arengu eesmärgid ja täpsemad tingimused, mille kaudu neid eesmärke

ellu viiakse. Üldplaneeringus seatud kokkulepped ja reeglid on aluseks kohaliku omavalitsuse

ruumiotsustele ja kinnistute omanike tegevustele.

Üldplaneeringule andis sisendi samaaegselt läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine

(edaspidi KSH), mille käigus analüüsiti erinevaid keskkonnaaspekte üldplaneeringu koostamisel,

et tagada linna jätkusuutlik ja tasakaalustatud ruumiline areng. KSH läbiviimise käigus

kirjeldati, analüüsiti ja hinnati üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivaid olulisi keskkonna-

, majanduslikke-, sotsiaalseid- ning kultuurilisi mõjusid, tehti ettepanekud soodsaima

lahendusvariandi valikuks ning kavandati meetmed strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. KSH

ettepanekud on integreeritud üldplaneeringu teemavaldkondadesse ning mõjuhindamise tulemusi

on arvestatud maakasutus- ja ehitustingimuste jms põhimõtete väljatöötamisel.

Üldplaneeringuga saab tutvuda elektrooniliselt Haapsalu linna kodulehel

https://www.haapsalu.ee/uldplaneering

ja paberkandjal Haapsalu Linnavalitsuse hoone fuajees esmaspäevast neljapäevani kell 8.00-

17.00, reedeti kell 8.00-16.30.

Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal võivad kõik isikud esitada üldplaneeringule kirjalikke

arvamusi. Arvamused esitatakse kirjalikult aadressile: Haapsalu Linnavalitsus, Posti 34,

Haapsalu linn, 90503 või e-postile: [email protected]

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Helen Rammu

Aselinnapea