Harku vallas Vääna külas Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala detailplaneering

Kallaste tn 12 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 Danske Bank A/S Eesti filiaal IBAN EE143300333516970003

HARKU VALLAVALITSUS PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND

Vastavalt nimekirjale

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/419-5

Vääna külas Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamise ja eskiislahenduse tutvustamise arutelu teade

Harku Vallavolikogu 31.03.2022 otsusega nr 36 algatati detailplaneeringu koostamine Vääna külas Otsatalu tee 24 (katastritunnus 19801:011:0711) ja Otsatalu tee 26 (katastritunnus 19801:011:0712) maaüksustel ja lähialal. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vääna külas Otsa maaüksuse detailplaneeringu ümberplaneerimine Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste osas sooviga täpsustada hoonestusala ja ehitusõigust. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Planeeritav ala, suurusega u 2,02 ha, paikneb Vääna külas Petsaku tee ja Otsatalu tee vahelisel alal u 1 km kaugusel Kiia-Vääna-Viti maantee, Petsaku tee ja Otsatalu tee ristumiskohast mööda Otsatalu teed kagus, piirnedes Petsaku põik 3 (katastritunnus 19801:011:0961), Petsaku põik 1 (katastritunnus 19801:011:0646), Petsaku tee 22 (katastritunnus 19801:011:0645), Petsaku tee 23 (katastritunnus 19801:011:0560) ja Otsatalu tee 22 (katastritunnus 19801:011:0709) elamumaadega, Otsatalu tee L3 (katastritunnus 19801:011:0714) transpordimaaga. Juurdepääs maaüksustele on Kiia-Vääna-Viti maanteelt mööda Otsatalu teed. Säilitamaks võimalikult suures ulatuses kõrghaljastust tuleb detailplaneeringu koostamise käigus alal läbi viia dendroloogiline hindamine võimalike hoonestusalade määramiseks. Detailplaneeringu algatamisel ei ole täiendavate uuringute vajadus ette näha. Uuringute vajadus võib ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus. Detailplaneeringu eesmärgid on kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ning ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega. Detailplaneeringu eskiisilahenduse tutvustamine ja avalik arutelu toimub 12.05.2022 kell 17.00 Harku vallamajas (Kallaste tn 12, Tabasalu alevik). Algatamise otsuse ja detailplaneeringu eskiislahendusega saab eelnevalt tutvuda detailplaneeringute veebirakenduses aadressil kaart.harku.ee või otselingil kaart.harku.ee/DP/211011_419/avalik ja Harku Vallavalitsuses kohapeal.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Taniel Vain planeerimis- ja ehitusosakonna juhataja

Kirja koostaja: Kaisa Pagil Assistent [email protected], 600 3839

Kallaste tn 12 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 AS LHV Pank IBAN EE517700771003238658

HARKU VALLAVALITSUS

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/419-16

Harku vallas Vääna külas Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

Harku Vallavolikogu 31. märts 2022 otsusega nr 36 algatati Vääna külas Otsatalu tee 24

(katastritunnus 19801:011:0711) ja Otsatalu tee 26 (katastritunnus 19801:011:0712) maaüksuste

ning lähiala detailplaneeringu koostamine.

Planeeritav ala, suurusega u 2,02 ha, paikneb Vääna külas Petsaku tee ja Otsatalu tee vahelisel alal

u 1 km kaugusel Kiia-Vääna-Viti maantee, Petsaku tee ja Otsatalu tee ristumiskohast mööda

Otsatalu teed kagus, piirnedes põhjast Petsaku põik 3 (katastritunnus 19801:011:0961), Petsaku

põik 1 (katastritunnus 19801:011:0646) ja Petsaku tee 22 (katastritunnus 19801:011:0645)

elamumaadega, idast Petsaku tee 23 (katastritunnus 19801:011:0560) elamumaaga, lõunast

Otsatalu tee L3 (katastritunnus 19801:011:0714) transpordimaaga ning läänest Otsatalu tee 22

(katastritunnus 19801:011:0709) elamumaaga.

Juurdepääs maaüksustele on Kiia-Vääna-Viti maanteelt mööda Otsatalu teed.

Otsatalu tee 24 maaüksus, suurusega 10286 m2, on elamumaa 100%, millest looduslik rohumaa

moodustab 2367 m2, metsamaa 7590 m2 ja muu maa 329 m2. Maaüksus on hoonestamata ning

kaetud kõrghaljastusega.

Otsatalu tee 26 maaüksus, suurusega 9954 m2 , on elamumaa 100%, millest looduslik rohumaa

moodustab 1371 m2, metsamaa 8391 m2 ja muu maa 192 m2. Maaüksus on hoonestamata ning

kaetud kõrghaljastusega. Planeeritava ala kitsendusteks on elektripaigaldiste kaitsevööndid ja

kaitsealuse liigi, händkakk (Strix uralensis, väline tunnus KLO9124628), leiukoht.

Harku Vallavolikogu 28. oktoober 2004 otsusega nr 97 on maaüksustele kehtestatud Vääna külas

Otsa maaüksuse detailplaneering (OÜ Hoerdel töö nr 23335). Kehtestatud detailplaneeringuga on

Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksustele määratud ehitusõigus ühe üksikelamu ja ühe

abihoone püstitamiseks ehitisealuse pinnaga kuni 400 m2. Elamute suurimaks lubatud kõrguseks

maapinnast on planeeritud kuni 8 m ja kuni 2 maapealset korrust.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga tihehoonestusalal.

Seega on detailplaneeringu eesmärgid kooskõlas Harku valla üldplaneeringu ning

teemaplaneeringu lahenduse ja tingimustega.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vääna külas Otsa maaüksuse

detailplaneeringu ümberplaneerimine Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste osas sooviga

täpsustada hoonestusala ja ehitusõigust. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Detailplaneeringuga määratakse olemasolevatele elamumaa kruntidele ehitusõigus ühe

üksikelamu ja vastavalt kahe kuni kolme abihoone püstitamiseks, maapealse ehitisealuse pinnaga

vastavalt 500 m2 kuni 600 m². Elamu suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on planeeritud kuni

9 m ja kuni 2 maapealset korrust. Abihoonete suurimaks lubatud kõrguseks maapinnast on

planeeritud kuni 6 m ja 1 maapealne korrus. Lubatud katuse kalle on määratud vahemikus 0-45°.

Planeeritava ala veevarustus on lahendatud lokaalselt, veevarustus olemasoleva puurkaevu baasil

ning kanalisatsioon kogumismahutite, biopuhastite või septikute baasil.

Planeeringualale juurdepääsutee lahendamiseks on detailplaneeringusse kaasatud Otsatalu tee L3

(katastritunnus 19801:011:0714) ja osaliselt riigi omandis (Kliimaministeeriumi valitsemisel olev

kinnisasi, mille valitseja volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus) olev Keila

metskond 19 (katastritunnus 19801:011:0105) maaüksus. Detailplaneeringuga kavandatakse Keila

metskond 19 (katastritunnus 19801:011:0105) maaüksusest u 1588 m2 suurune transpordimaa

krunt Otsatalu tee tarbeks. Planeeritud teemaakoridor arvestab olemasoleva pinnastee asukohaga.

Võttes aluseks Planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ja § 133 lõike 1 ning juhindudes Vabariigi

Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“ § 2 lõikest 3, edastame kooskõlastamiseks Hirundo OÜ

(rg-kood 11220970) poolt koostatud Harku vallas Vääna külas Otsatalu tee 24 (katastritunnus

19801:011:0711) ja Otsatalu tee 26 (katastritunnus 19801:011:0712) maaüksuste ja lähiala

detailplaneeringu, töö nr (Plan ID 107872).

Detailplaneeringu materjalid on leitavad SIIT, menetlusdokumendid on leitavad SIIT

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vello Viiburg

abivallavanem

Lisad: 1) Seletuskiri

2) Põhijoonis-tehnovõrkudega

Laine Vain

Planeeringute spetsialist

[email protected], 5887 2860

OTSATALU TEE 24 JA OTSATALU TEE 26 MAAÜKSUSTE

NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

ASUKOHT: HARJU MAAKOND, HARKU VALD, VÄÄNA KÜLA Plan ID 107872

HIRUNDO OÜ TÖÖ NR.: HDP-07/2021

DP KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn

E-mail: [email protected] Tel: +372 5203279 /digitaalselt allkirjastatud/

TELLIJAD: Janek Minkovski (allkirjastatud digitaalselt Toomas Kuusk (allkirjastatud digitaalselt Margit Konsen-Kuusk (allkirjastatud digitaalselt)

2024

Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 2

I SISUKORD

SISUKORD 2

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 3

2. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD 4

2.1. ASUKOHT 4

2.2. PINNAS 4

2.3. RELJEEF JA HALJASTUS 5

2.4. HOONESTUS 6

2.5. TEED 6

2.6. TEHNOVÕRGUD 6

2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD 6

3. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA 7

4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 9

5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 10

5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED 10

5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS 11

5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED 12

5.4. VERTIKAALPLANEERING NING SADEMEVESI 13

5.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS 13

5.5.1. VEEVARUSTUS 14

5.5.2 KANALISATSIOON 14

5.5.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED 14

5.5.4. ELEKTRIVARUSTUS 15

5.5.5. TELEKOMMUNIKATSIOON 15

5.5.6. SOOJAVARUSTUS 15

6. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD 15

7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED 17

8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 17

9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED 18

10. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 18

11. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMSISEGA KAASNEVAD MÕJUD 18

II DETAILPLANEERINGU JOONISED

Joonis_1_Situatsiooni_plaan_A4

Joonis_2_Kontaktvööndi_plaan_A3

Joonis_3_Tugiplaan_420x660

Joonis_4_Põhijoonis-tehnovõrkudega_420X890

Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 3

1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK

1. Detailplaneeringu koostamise alused:

• Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);

• Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57

„Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”;

• Harku valla üldplaneering (Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138);

• Harju maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr

1.1-4/78)

• Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav

teemaplaneering;

• Harku Vallavolikogu 28.10.2004 otsusega nr 97 kehtestatud „Vääna külas Otsa maaüksuse

detailplaneeringus“;

• Harku Vallavalitsuse 12.06.2018 korraldusega nr 277 kehtestatud „Vääna külas Otsatalu tee 22

maaüksuse ja lähiala detailplaneering“;

• Harku Vallavalitsuse 31. märts 2022 otsus nr 36 „Vääna külas Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine

2. Arengukavad ja -strateegiad:

• Harku valla jäätmehoolduseeskiri (Harku Vallavolikogu 25.02.2016. a määrus nr 7).

3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. dendroloogia, topo-geodeetiline alusplaan):

• Topo-geodeetiline alusplaan (G.E.POINT OÜ töö 21-G318 04.08.2021.a.);

• Dendro SJ OÜ poolt koostatud „PUITTAIMESTIKU HINNANG Otsatalu tee 24 ja 26 Vääna küla,

Harku vald“ 13.02.2022.

4. Eesti standardid:

• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;

• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri;

• Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus;

• Eesti Standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vääna külas Otsa maaüksuse

detailplaneeringu ümberplaneerimine Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste osas sooviga

täpsustada hoonestusala ja ehitusõigust. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 4

2. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD

2.1. ASUKOHT

Planeeritav ala, suurusega u 2,02ha, paikneb Vääna külas Petsaku tee ja Otsatalu tee vahelisel alal u 1

km kaugusel Kiia-Vääna-Viti maantee, Petsaku tee ja Otsatalu tee ristumiskohast mööda Otsatalu teed

kagus.

Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Harku vallas Vääna külas alljärgnevaid maaüksusi:

Maaüksuse aadress

Katastriüksuse tunnus

Kinnistu nr.

Pindala Sihtotstarve Kinnistu omanik

Otsatalu tee 24 19801:011:0711 1400532 10286m² elamumaa Janek Minovski

Otsatalu tee 26 19801:011:0712 1400532 9954m² elamumaa Toomas Kuusk Margit Konsen-Kuusk

Detailplaneeringualasse on kaasatud osaliselt (katastritunnusega 19801:011:0105, pindalaga 460,18ha,

Riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium) maatulundusmaa sihtotstarbega Keila metskond 19

katastriüksus, kuna „Vääna külas Otsa maaüksuse detailplaneeringus“ (kehtestatud HVV 31.05.2004

otsusega nr 277) planeeritud juurdepääsutee koos tehnovõrkudega paiknevad Keila metskont 19

maaüksusel. Keila metskont 19 maaüksusest moodustatud transpordimaa krunti on hiljem võimalik

liita Otsatalu tee L3 transpordimaaga.

Detailplaneeringu ala ringpiiri raames näidatud transpordimaa krunti Otsatalu tee L3 maaüksusest

(katastritunnusega 19801:011:0714, pindalaga 2788 m², omanik on Harku vald) ei moodustata pärast

detailplaneeringu kehtestamist, kuna see on ajutine krunt planeeringuala sees.

Maa-ala piirnevad maaüksused on põhjast: 19801:011:0961 Petsaku põik 3 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:011:0646 Petsaku põik 1 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

19801:011:0645 Petsaku tee 22 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

Idast:

19801:011:0560 Petsaku tee 23 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

Lõunast:

19801:011:0714 Otsatalu tee L3 TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA

Läänest:

19801:011:0709 Otsatalu tee 22 ELAMUMAA SIHTOTSTARBEGA

2.2. PINNAS

Planeeritav ala paikneb alal kus kohati võib esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid.

Planeeringu alal on põhjavesi suhteliselt kaitstud piirkond.

Mullastiku struktuuriks Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on :

• 4% maa-alast on gleistunud nõrgalt leetunud muld (LkIg), mulla lihtlõimiseks on liiv (l).

• 31% maa-alast on keskmiselt leetunud muld (LkII), mulla lihtlõimiseks on liiv (l).

• 65% maa-alast on leetjad gleimullad (GI), mulla lihtlõimiseks on peenliiv (pl), huumushorisondi

paksus on 20-30cm.

Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 5

Joonis detailplaneeringu ala mullad (Maa-ameti kaardirakenduse andmetel)

Planeeringu ala asukoht

2.3. RELJEEF JA HALJASTUS

Planeeritava ala reljeef on langusega kuivenduskraavi suunas, jäädes absoluutkõrgustelt 16,56-12,60m

vahele.

Kõlvikuline koosseis on alljärgnev:

O ts

at al

u t

ee 2

4

O ts

at al

u t

ee 2

6

K e

ila m

et sk

o n

d

1 9

k ü

KÜ pindala 10286 9954 460,04 ha

Looduslik rohumaa 2367 1368 2,18 ha

Mets 7590 8377 431,19 ha

Muu maa 329 209 26,56 ha

Õuemaa - - 0,10 ha

Haritav maa - - 0,01 ha

Detailplaneeringu alale on koostatud Dendro SJ OÜ poolt „PUITTAIMESTIKU HINNANG Otsatalu tee 24

ja 26 Vääna küla, Harku vald“ 13.02.2022.

Puittaimestiku hinnangus on välja toodud, et kinnistute põhjaosas vastu kraavi kasvab noor lepik,

keskosas männi-kuuse puistu ning lõunaosas kõrgemal alal lehtpuupuistu. Otsatalu 24 kinnistul on

planeeritud hoonestusalal tehtud võsaraie ning kinnistu lõunapoolne osa on nüüd pargiilmeline, kolme

põlistamme ja üksikute nooremate tammede, kaskede ja vahtratega. Otsatalu 26 kinnistu on tervenisti

loodusliku ilmega, ent ka siin ootavad puistust väljaraiumist mõned vanad väärtuslikud tammed ja

pärnad.

Soovitav on valikuliselt raiuda väheväärtuslikud puud, mis segavad väärtuslikemate puude kasvamist.

Raietööde tegemiseks tuleb vastavalt kehtivale korrale taotleda vallast raieluba.

Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 6

Ehitus- või kaevetööde planeerimisel ning teostamisel tuleb juhinduda EVS 939-3:2020 (Puittaimed

haljastuses, osa 3: Ehitusaegne puude kaitse) sätestatud nõuetest. Säilitatavatel puudel tuleb

arvestada nendele praegu ja tulevikus vajaliku kasvuruumi vajadusega. Liiklemine, materjalide

ladustamine, pinnase tihendamine, igasugused kaevetööd (ka kändude juurimine) ning maapinna

kõrguse muutmine (ka kasvupinnase koorimine) on säilitatavate puude juurestiku kaitsealal

keelatud. Soovitav on paigaldada juurestiku kaitseala piirile kindel piire (tarastada), et vältida

mehhanismide juhuslik liikumine puude lähedal.

Uusistutuste kavandamisse on soovitav kaasata maastikuarhitekt. Puuhooldustööd (oksalõikus,

võrakujundus) tuleb tellida arboristilt.

2.4. HOONESTUS

Planeerinuala maaüksused on hoonestamata.

2.5. TEED

Juurdepääs planeeringualale on Kiia-Vääna-Viti maanteelt mööda 1982016 Otsatalu teed.

2.6. TEHNOVÕRGUD

Planeeritava maa-ala maaüksute teenindamiseks on rajatud 0,4kV maakaabel ning liitumiskilbid

vastavalt „Vääna külas Otsa maaüksuse detailplaneeringule“ (Harku Vallvolikogu 28.10.2004 otsus nr

97). Maaüksuste elektrienergia toide tuleb Otsatalu tee 18a maaüksusele rajatud alajaamas.

Planeeritava ala maaüksute tarvis on rajatud veetrass ja liitumispunktid puurkaevu PRK0018439 baasil

vastavalt „Vääna külas Otsa maaüksuse detailplaneeringule“.

2.7. KEHTIVAD PIIRANGUD

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel asub Keila metskond 19 katastriüksusel

(katastritunnusega 19801:011:0105) ja Petsaku tee 23 katastriüksusel (katastritunnusega

19801:011:0560) III kategooria kaitsealuse liigi Händkakk (Strix uralensis) leiukoht KLO9124628. Lisaks

on Keila metskond 19 katastriüksusel (katastritunnusega 19801:011:0105) III kategooria kaitsealuse

liigi Musträhn (Dryocopus martius) leiukoht KLO9128751

III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende

arvukus kriitiliselt langeda. Liigi pikaajaliseks (15 aastat) kaitse-eesmärgiks on arvukuse languse

peatamine ja liigi soodsa looduskaitselise seisundi saavutamine.

Kultuurmälestised riikliku registri andmetel planeeritaval alal puuduvad.

Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) 8. peatüki § 71 lg 2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius

kuni 30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust

põhjendatud juhul vähendada. Vastavalt Ehs § 92 lg 2 maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke

paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks.

Harku Vallavolikogu 28.10.2004 otsusega nr 97 kehtestatud „Vääna külas Otsa maaüksuse

detailplaneeringus“ oli 1982016 Otsa tee tee kaitsevöönd määratud 10 m sõiduraja teljest ja 5 m

krundi piirist. Antud detailplaneeringu raames tehakse ettepanek määrata Otsatalu teele 11 m tee

kaitsevöönd tee äärmise sõiduraja välimisest servast, mis vastab kehtestatud „Vääna külas Otsa

maaüksuse detailplaneeringus“ määratule.

Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) maakaablil on 1m

mõlemale poole kaablit.

Veetrassi kaitsevöönd on 2m trassi teljest mõlemale poole.

Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 7

Kuigi „Vääna külas Otsa maaüksuse detailplaneeringule“ (Harku Vallvolikogu 28.10.2004 otsus nr 97)

on planeeritavat ala läbivale kuivenduskraavile peale kantud 25m ehituskeeluvöönd, siis vastavalt

Maa-ameti kaardiserveri kitsenduste ja looduskaitse kaardirakenduste infole ning Harku valla

üldplaneeringule planeeringu ala läbival kraavil puuduvad Looduskaitseseadust ja Veekaitseseadustest

tulenevad piirangud.

Looduskaitseseaduse § 38 lõike 1 punkt 5 kohaselt on allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja

veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul

ehituskeeluvööndi laiuseks 25 meetrit. Planeeritava ala läbiv kuivenduskraav ei kuulu

eelpoolnimetatud veekogude hulka.

3. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA

Vastavalt Harku valla üldplaneeringule (Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138) ja „Harku

valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning

tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneeringule“ (kehtestatud Harku Vallavolikogu 31. mai 2018

otsusega nr 51) paikneb planeeritav ala elamumaa juhtfunktsiooniga maa-alal.

Vastavalt teemaaplaneeringule on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks ning maakorralduseks detailplaneeringu kohustusega alal paikneval elamumaal:

• Väikeelamumaa elamukrundi miinimumsuurus on Tabasalu ja Harku alevike piires 1500 m²,

muudel elamumaa juhtotstarbega ja detailplaneeringu kohustusega aladel 2000 m².

• Maksimaalne lubatud täisehituse protsent (sh nii elamu kui ka kõik selle juurde kuuluvad

abiehitised):

o kuni 20 % kuni 2000 m2 suurusel krundil;

o kuni 15% üle 2000 m2 suurustel kurntidel ja kuni 5000 m2 krundil;

o kuni 10% üle 5000 m2 suurustel kruntidel või maaüksustel.

• Parkimine lahendatakse elamumaal krundisiseselt. Ette tuleb näha 2 parkimiskohta igale

elamuühikule.

• Elamumaa ümber ei ole lubatud rajada läbipaistmatuid müüre. Piiretele seatavad nõuded on

toodud teemaaplaneeringu ptk 3.14.

• Üldjuhul ei või elamumaa krundile ehitada ehitisi (v.a. krundi piiril olev piirdeaed) tee

maaüksuse piirile lähemale kui 5 m. Põhjendatud juhul ning kui sellega on nõus tee omanik või

valdaja, võib ehitisi ehitada ka tee maaüksuse piirile lähemale kui 5 m. Detailplaneeringu

koostamise kohustusega hooneid võib ehitada tee maaüksuse piirile lähemale kui 5 m vaid siis,

kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus.

Detailplaneeringu lahendus vastab Harku valla üldplaneeringus välja toodud hoonestuse rajamisel

tiheasustusala tingimustele.

Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu kehtestamisega muutub

Harku Vallavolikogu 28.10.2004 otsusega nr 97 kehtestatud „Vääna külas Otsa maaüksuse

detailplaneering“ kehtetuks Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 katastriüksuste osas.

Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 8

VÄLJAVÕTE HARKU VALLA ÜLDPLANEERINGU KAARDIST

Planeeringu ala asukoht

Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 9

4. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED

Planeeringu ala paikneb Harku vallas Vääna külas, külakeskusest kirdesuunas. Planeeritava ala

lähipiirkond on kujunemisjärgus elamuala, mis on hoonestatud üksikelamute ja abihoonetega.

Elamumaa sihtotstarbega krundid on suhteliselt suured. Piirkonnas on rohkelt puistu- ja metsaalasid.

Juurdepääs planeeringualale on 11410 Kiia - Vääna-Viti tee maha pööravalt 1982522 Petsku tee jätkuks

olevalt 1982016 Otsatalu teelt. Planeeringualale lähim ühistranspordipeatus „Vääna“ paikneb ca 1km

kaugusel.

Planeeringuala paikneb Tallinna kesklinnast linnulennul ca 20 km läänesuunas, Tabasalu alevikust ca

8km kaugusel edelas, küla keskusest ca 1 km kirdesuunas, lähima põhimaanteeni (8 Tallinn-Paldiski) on

ca 8km. Lähim lasteaed ja kool (Vääna Mõisakool) paikneb Väänas, lähim perearsti keskus Tabasalus.

Suuremad kaubanduskeskused ja teenindusettevõtted paiknevad Tabasalu alevikus

Käesoleva detailplaneeringuala kontaktvööndis on kehtestatud järgmised detailplaneeringud:

• Vääna külas Otsa maaüksuse detailplaneering (Harku Vallvolikogu 28.10.2004 otsus nr 97).

• Vääna külas Otsatalu tee 22 maaüksuse ja lähiala detailplaneering (Harku Vallavalitsuse

12.06.2018 korraldusega nr 277).

• Vääna ja Vahi külas Otsa maaüksuse osaline detailplaneering (Harku Vallavolikogu 28.06.2007 otsus nr 70).

• Vahi külas Otsa maaüksuse detailplaneering (Harku Vallavolikogu 20.01.2005 otsus nr 9).

• Vääna külas Otsatalu tee 8, Otsatalu tee 10, Otsatalu tee 12, Otsatalu tee 16, Otsatalu tee 18,

Otsatalu tee 20 ja Otsatalu tee L2 maaüksuste ning lähiala detailplaneering (Harku Vallavalitsuse

06.04.2021 korraldus nr 251).

• Vahi külas Otsa V ja Otsa VI maaüksuste detailplaneering (Harju Vallavalitsuse 18.05.1999

korraldus nr 1163).

• Küti detailplaneering (Harku Vallavolikogu 23.08.2001 otsus nr 70).

• Vääna külas Väänatammi tee 2 kauplus-elamu detailplaneering (Harku Vallavolikogu 29.05.2003

otsus nr 44).

• Joosepi ja Jaanuse detailplaneering (Harku Vallavolikogu 20.12.2001 otsus nr 126).

• Vääna külas Vääna laokompleks ja Keila metskond maatükk nr 23 ning lähiala detailplaneering

(Harku Vallavolikogu 30.08.2007 otsus nr 83).

• Vääna külas Tiidu kinnistu detailplaneering (Harku Vallavolikogu 30.11.2006 otsus nr 103).

• Vahi külas Pihelgavälja kinnistu ning lähiala detailplaneering (Harku Vallavolikogu 18.09.2008

otsus nr 102).

• Harku Vallavolikohu otsusega nr 11 on algatatud detailplaneeringu koostamine Petsaku tee 20 ja

Petsaku põik 2 maaüksustel ning lähialal.

Planeeritaval alal kehtib Harku Vallvolikogu 28.10.2004 otsusega nr 97 kehtestatud „Vääna külas Otsa

maaüksuse detailplaneering“. Nimetatud detailplaneeringu kohaselt on määratud hoonestusala,

valdavalt pindalaga 375m², kuid määratud ehitusõigus on 400m² ehitisele (ehitusõigus on suurem kui

ette nähtud hoonestusala pindala).

Vääna külas Otsa maaüksuse detailplaneeringus määratud ehitusõigus on alljärgnev:

- hoonete suurim ehitisealune pindala: kuni 400m²

- hoonete suurim lubatud arv: kuni 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone)

- hoonete suurim lubatud korruselisus: II koorust+ katusekorrus

- hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 8m

Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 10

- katusekalle 0º - 45º

Vääna külas Otsatalu tee 22 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringus on määratud ehitusõigus

alljärgnevalt:

- hoonete suurim ehitisealune pindala: kuni 600m²

- hoonete suurim lubatud arv: kuni 4 (1 üksikelamu ja kuni 3 abihoonet)

- hoonete suurim lubatud korruselisus: üksikelamul 2 maapealset korrust, abihooned 1 korrus

- hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: üksikelamu kuni 9,0m, abihoone kuni 6,0m

Vääna külas Otsatalu tee 22 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringus on määratud arhitektuursed

nõuded on:

• Katusekalle ja tüüp: lubatud katusekalle elamul on 30º - 50º ning abihoonetel 0 - 50º. ning ka

planeeritud elamul peab olema kahepoolse kaldega viilkatus. Väiksemad hooneosad võivad

olla väiksema katusekaldega, kuid ühel hoonel ei tohi kasutada rohkem kui kahte erinevat

katuse kallet. Lubatud on palkfassaadidega hoonete püstitamine, kuna piirkond on metsalinna

Ilmega, kuhu palkmajad sobivad.

• Välisviimistluses kasutada naturaalseid materjale, nt tellis või silikaatkivi, paekivi, krohv, puit

jms või nende sobivaid kombinatsioone.

Planeeringuala lähiümbruses paiknevad põhiliselt üksikelamute ja nende abihoonetega hoonestatud

krundid. Elamumaa kruntide suurused on vahemikus 12000 m²... 2000 m². Piirkonna elamukruntide

hoonestus on suhteliselt sarnane, hooned on traditsioonilise arhitektuuriga. Põhihoonete ehitisalused

pinnad jäävad enamasti 100 m² - 400 m² piiresse.

5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS

5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 katastriüksuste

hoonestusala ja ehitusõiguse täpsustamine üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks, kuna „Vääna

külas Otsa maaüksuse detailplaneeringu“ (kehtestatud Harku Vallvolikogu 28.10.2004 otsusega nr 97)

kohaselt on määratud hoonestusala valdavalt pindalaga 375m², kuid määratud ehitusõigus on 400m²

ehitisele (ehitusõigus on suurem kui ette nähtud hoonestusala pindala). Transpordimaa sihtotstarbega

krundi moodustamine Keila metskont 19 maaüksusest, kuna varem planeeritud Otsatalu tee

juurdepääsutee osa koos tehnovõrkudega paiknevad Keila metskond 19 maaüksusel. Keila metskont

19 maaüksusest moodustatud transpordimaa krunti pos.3 (pindalaga 1588m²) on hiljem võimalik

liita Otsatalu tee L3 transpordimaaga.

Detailplaneeringu ala ringpiiri raames näidatud transpordimaa krunti Otsatalu tee L3 maaüksusest

(katastritunnusega 19801:011:0714, pindalaga 2788 m², omanik on Harku vald) ei moodustata pärast

detailplaneeringu kehtestamist, kuna see on ajutine krunt planeeringuala sees.

Planeeringu ülesanne on:

• määrata maaüksuse taotletavad sihtotstarbed ja hoonestamise põhimõtted;

• lahendada tehnovõrkude varustamise põhimõtteid ja liikluskorraldust;

• lahendada planeeringuala juurdepääs;

• määrata piirangute kehtestamise vajadused ja ulatused.

Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 11

5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS

Planeeritava ehitisealuse pinnana käsitletakse ehitisealuste pindade summat (ehitisealune pind on

ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ehitise väljaulatuvad ning sammastel olev

osad).

Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise

alused“ § 19. Ehitisealune pind:

(1) Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind. (2) Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. (3) Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate Hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal. (4) Hoone maa-aluse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast madalamal asuvate hoone osa-de projektsioon horisontaaltasapinnal. (5) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal. (6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat:

1) vihmaveesüsteemi; 2) päikesekaitsevarjestust; 3) terrassi; 4) kaldteed ning treppi; 5) valguskasti; 6) vundamendi taldmikku; 7) tehnosüsteemi ja -seadme osa; 8) liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust; 9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast;

10) hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.

Näitajad kruntide kohta

P o

s. n

r

K ru

n d

i p la

n ee

ri tu

d s

u u

ru s

m ²

Su u

ri m

e h

it is

ea lu

n e

p in

d m

²

(m aa

p ea

ln e

/m aa

-a lu

n e)

H o

o n

es tu

sa la

s u

u ru

s

Su u

ri m

k o

rr u

se lis

u s-

e la

m u

/a b

ih o

o n

e

Su u

ri m

h o

o n

et e

kõ rg

u s-

kõ rg

u s

m aa

p in

n as

t (m

)

El am

u /a

b ih

o o

n e

H o

o n

et e

a rv

k ru

n d

il (e

la m

u /a

b ih

o o

n e)

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)

-d et

ai lp

la n

ee ri

n gu

li ik

id e

ka u

p a

M aa

s ih

to ts

ta rv

e ja

o sa

ka al

( %

)-

K at

as tr

iü ks

u se

li ik

id e

ka u

p a

Su le

tu d

b ru

to p

in d

m aa

p ea

ln e/

m aa

-a lu

n e

Tu le

p ü

si vu

s

P ar

ki m

is ko

h ta

d e

ar v-

n o

rm at

iiv n

e/ ka

va n

d at

av

1 10286 600 4890 II (II/I) 9m/6m 4(1/3) EP 100 E 100 1200 TP3 3/3

2 9954 500 3528 II (II/I) 9m/6m 3(1/2) EP 100 E 100 1000 TP3 3/3

3 1588 - - - - - LT 100 L 100 - - -

4* 1347 - - - - - LT 100 L 100 - - -

Katastriüksuse liigi järgi: E- elamumaa, L-transpordimaa.

*Krunt pos. 4 on ajutine krunt planeeringuala sees, mida detailplaneeringu kehtestamisel ei

moodustata.

Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 12

Kuni 20m² ja kuni 5 m kõrged hooned:

• Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.

• Ilma ehitusloata võib krundile rajada kuni kaks kuni 20m² suuruse ehitisealuse pinnaga väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms).

Kõik ehitised krundil peavad jääma planeeringuga kavandatud ehitusaluse pinna, kui ka hoonestusala sisse. Hoonete projekteerimisel tuleb ehitiste asukoht valida selliselt, et kõrghaljastus maksimaalselt säiliks.

5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED

Hoonestusalad on kavandatud võimalikult suured, et elamumaa omanikel oleks võimalus planeerida

kõige sobilikumad hoonete asukohad. Kuna Otsatalu tee ääres ei ole kindlat hoonete ehitusjoont välja

kujunenud, siis ei ole käesolevas planeeringus kohustuslikku ehitusjoont määratud.

Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga. Hoonete arhitektuur peab olema

planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Hoonete

projekteerimisel on soovituslik kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale ja neutraalset värvilahendust.

Hoonete planeerimisel arvestada olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalse säilitamisega.

Hoonestuse olulisemad arhitektuurinõuded:

• Hoonestusviis lahtine.

• Elamud projekteerida maksimaalselt II maapealse korrusega, abihooned I korrusega.

• Lubatud soklita või sokliga hoone, sokli kõrgus kuni 0,5m.

• Katusekalle: Külamiljöösse sobivam katuse kalle põhihoone puhul on 30°-45°. Sellest lähtuvalt

on ühekorruselisel üksikelamu ja abihoone puhul lubatud katusekalle 0°-45º ning

katusekorrusega üksikelamul 30°-45º;

• Ühtne välisviimistlus grupis, fassaadimaterjal-puit, kivi, krohv, metall, klaas. Kivi ja krohvi

kasutada hoone fassaadil kombineeritud puitmaterjaliga. Omavahel võib kombineerida

erinevaid materjale ja liigendatud fassaade. Lubatud on palkfassaadidega hoonete

püstitamine, kuna piirkond on metsalinna Ilmega, kuhu palkmajad sobivad. Plastikvoodrite

kasutamine ei ole lubatud.

• Värvilahenduses eelistada pastelseid, sooje ja looduslähedasi värvitoone.

• Katusekattematerjal vaba.

• Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun, tumepunane).

• Abihoone peab sobima elamu arhitektuuriga.

Hoonete eskiisprojektid tuleb kooskõlastada valla arhitektiga.

Aiad ja piirded

Piirdeaia rajamine ei ole kohustuslik. 1,5 meetrilist piirdeaeda rajada pigem õueala kaitseks. Piirete osas tuleb valida piirkonda sobivad lahendused, mis võimaldavad väikeulukitel piirkonnas liikuda. Lubatud on kasutada võrkaeda, horisontaalse jaotusega puitlippidest piirdeaedu. Kruntide piirdena ei

ole lubatud kasutada läbipaistmatuid plankaedu, vertikaalse jaotusega metallaeda, betoon- ja kivisokleid.

Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 13

Teed ja platsid

Juurdepääs planeeritud alale on ette nähtud 1982016 Otsatalu teelt. Harku Vallavolikogu 28.10.2004 otsusega nr 97 kehtestatud Vääna külas Otsa maaüksuse detailplaneeringus on planeeritava ala piirkonnas sõidutee ja jalgtee ette nähtud rajada osaliselt Otsatalu tee L3 katastriüksusele (19801:011:0714) ja osaliselt Keila metskond 19 katastriüksusele (19801:011:0105). Sõidutee on kavandatud olemasoleva metstee asukohale. Käesolevaks ajaks vastavalt nimetatud detailplaneeringule ning Harku Vallavalitsuse ja Otsa maaüksuse detailplaneeringust huvitatud isiku vahel sõlmitud lepingule planeeritud sõiduteed rajatud ei ole. Antud detailplaneeringus on ette nähtud Otsatalu tee kahesuunalise teena. Normide (Linnatänavad

EVS 843:2016) kohaselt vähim võimalik sõidutee laius alla 10 eramu puhul on 3,5m. Juurdepääsuteede

3,5m laius on kantud detailplaneeringu joonisele, mis võimaldab antud tee laiendamist perspektiivis.

1982016 Otsatalu tee möödasõidukohad on antud detailplaneeringuga lahendatud hoovisõidu

baasil.

Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) § 71 lg 2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius kuni 30

meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud

juhul vähendada.

Harku Vallavolikogu 28.10.2004 otsusega nr 97 kehtestatud „Vääna külas Otsa maaüksuse

detailplaneeringus“ oli 1982016 Otsa tee tee kaitsevöönd määratud 10 m sõiduraja teljest ja 5 m

krundi piirist. Antud detailplaneeringu raames tehakse ettepanek määrata Otsatalu teele 11 m tee

kaitsevöönd tee äärmise sõiduraja välimisest servast, mis vastab kehtestatud „Vääna külas Otsa

maaüksuse detailplaneeringus“ määratule.

Teede katetena krundisiseselt kasutada looduskivi-, betoonkivi, graniitsõelmeid, kruusa. Parkimine on

planeeritud vastavalt standardile EVS 843:2016, mille kohaselt on detailplaneeringus kavandatud 3

parkimiskohta igale elamumaa krundile.

Detailplaneeringus pole kavandatud tänavavalgustuse rajamine Otsatalu teele.

5.4. VERTIKAALPLANEERING NING SADEMEVESI

Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist. Kruntide maapind tasandatakse ja

vertikaalplaneerimine lahendatakse teede ja hoonete ehitusprojektis. Kui hoonete ehitusprojektides

nähakse ette maapinna tõstmist, tuleb see projekteerida ja teostada selliselt, et on välistatud liigvee

valgumine naaberkinnistutele. Elamukruntide maapinda on lubatud tõsta kuni 0,5m hoonestusalal,

kuid mitte kõrgemale kui hoonestatud naaberkinnistu pind.

Võttes arvesse viimastel aastatel täheldatud äärmuslikke ilmastikunähtusi nagu pikaajalised põuad, siis

vihmavee kogumine on muutunud eriti oluliseks. Mahutisse kogutud vett võib kasutada

põuaperioodidel muru kastmiseks.

Krunte läbivate kraavide hooldus on kohustuslik. Kraavi kaldad tuleks puhastada ning kraavid

süvendada, et tagada antud piirkonna kuivenduse.

5.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS

Krunte läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut vastavalt joonisele „Põhijoonis-

tehnovõrkudega“, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust ja hooldamist.

Detailplaneeringuga on määratud servituudi alad.

Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 14

Harku Vallavolikogu 26.03.2015 otsusega number 30 „Harku vallas kavandatavate eļamuühikute

tarbeks vajaliku veeressursi määramine detailplaneeringutes arvestamiseks“ on määratud elamuühiku

teenindamiseks vajalikuks veemahuks 0,3 m³/ööpäevas.

5.5.1. VEEVARUSTUS

Planeeritava ala ööpäevane veevajadus kokku on Q=2x0.3 m³/d. Planeeritava ala maaüksuste tarvis on

rajatud veetrass ja liitumispunktid puurkaevu PRK0018439 baasil vastavalt „Vääna külas Otsa

maaüksuse detailplaneeringule“. Veetrassiga liitumiseks on sõlmitud notariaalne leping 18.10.2023.

Peale ÜVK kohase veetrassi väljaehitamist piirkonda on maaüksuste igakordne omanik kohustatud 2

aasta jooksul trassi väljaehitamisest arvates liituma trassiga vee-ettevõtja poolt seatavatel tingimustel,

sh tasuma liitumistasu liitumise hetkel kehtiva hinnakirja alusel.

5.5.2 KANALISATSIOON

Planeeringu-ala kavandatav heitvee vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on arvutuslikult kuni

2x0.3m³/d. Planeeritavate elamumaa kruntide juurde on ette nähtud reovee kogumine klaasplast-

kogumismahutisse min. 8 m³ või vastavalt põhjavee kaitstusele, kas biopuhastite või septikute baasil.

Põhjavesi planeeritud alal on suhteliselt kaitstud alal.

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ §5 omapuhasti rajamise nõuded.

(1) Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et:

1) selle kuja on vähemalt 10 m, välja arvatud septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti korral;

2) septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m;

3) omapuhastit tohib ehitada alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalale, kus puudub

ühiskanalisatsioon, ning väljapoole reoveekogumisala;

4) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.

Omapuhastis tekkiv ja suublasse juhitav heitvesi peab vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse

nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“

(edaspidi määrus nr 61) nõuetele. Määruse nr 61 § 8 lõike1 punktis 4 on kehtestatud, et kui heitvee

juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2

tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib

heitvett hajutatult pinnasesse immutada kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud.

Vastavalt veeseaduse § 127 pole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine lubatud veehaarde

sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala

välispiirist.

Kanalisatsiooni lahendus täpsustatakse hooneprojekti käigus.

Peale ÜVK kohase kanalisatsioonitrassi väljaehitamist piirkonda on igakordne maaüksuste omanik

kohustatud 2 aasta jooksul trassi väljaehitamisest arvates liituma trassiga trassi valdaja poolt

seatavatel tingimustel, sh tasuma liitumistasu liitumise hetkel kehtiva hinnakirja alusel.

5.5.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED

Planeeritavate elamute maksimaalne kõrgus on 9m. Hoone maksimaalne korruselisus on 2.

Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisa 1 alusel on detailplaneeringu alale planeeritud elamud koos abihoonetega I kasutusviisiga ehitised. Hoonete lubatud vähim tulepüsivusklass on TP-3 (lubatud TP-2 ja TP-1).

Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 15

Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 22. Tule leviku takistamine

Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele

hoonele või rajatisele.

Lähim tuletõrjehüdrant asub 987 m kaugusel Külakoja tee maaüksusel, katastritunnusega

19801:011:0922. Lähim tuletõrje veevõtukoht (tiik) paikneb 597 m kaugusel Otsatalu tee 6

maaüksusel, katastritunnusega 19801:011:0951. Lisaks on planeeringualast 200 m kaugusel Vääna jõgi,

kus on tulekahju korral tagatud vesi tulekahju kustutamiseks. Päästemeeskonnale on tagatud

päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega.

5.5.4. ELEKTRIVARUSTUS

Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksustele on rajatud liitumisvalmidused elektrienergiaga

liitumiseks vastavalt kehtestatud „Vääna külas Otsa maaüksuse detailplaneeringule“ (Harku

Vallavolikogu 28.10.2004 otsusega nr 97).

Otsatalu tee 24 (katastritunnusega 19801:011:0711) omab liitumist Elektrilevi OÜ-ga (lepingu nr

418636), võrguühendusega 3x25A. Otsatalu tee 26-le (katastritunnusega 19801:011:0712) tagatakse

elektrivarustus kui sõlmitakse liitumisleping ja tasutakse liitumistasu Elektrilevi OÜ-ga.

5.5.5. TELEKOMMUNIKATSIOON

Antud detailplaneeringuga pole kavandatud liitumist Telia sidekaabliga. Telekommunikatsioon

detailplaneeringu alal on tagatud mobiilside baasil

5.5.6. SOOJAVARUSTUS

Soojavarustus planeeritaval alal lahendatakse individuaalkütte baasil. Selleks võib kasutada, kas

elektrikütet, pelletikütet , gaasikütet vms.

Päikesepaneelide kavandamisel tuleb need projekteerida hoone konstruktsiooni osana.

Soojavarustuseks kruntidel võib rajada soojuspuurauke.

Kinnise süsteemiga soojuspuuraugu max sügavus võib olla 80m.

Soojuspuurauku on võimalik puurida majast 2m kaugusele, krundi

piirist 5m. Soojuspuuraukude vahe on min 10m. Kuna soojuspuurauk

on lõpuni tamponeeritud ning temast vett ei võeta, siis

sanitaarkaitseala või veevõtukoha hooldusnõudeid ei määrata.

Enne puuraukude rajamist tuleb Harku Vallavalitsuselt taotled

puuraukude asukoha kooskõlastus.

Rajatava hoone soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga.

6. HALJASTUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD

Planeeritava alal esineb nii kõrg- kui madalhaljastust. Puude istutamisel tuleb järgida tehnovõrkudest

tulenevaid kujasid. Planeeritaval ala olev väärtuslik kõrghalastus maksimaalselt säilitada.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel asub Keila metskond 19 katastriüksusel

(katastritunnusega 19801:011:0105) ja Petsaku tee 23 katastriüksusel (katastritunnusega

19801:011:0560) III kategooria kaitsealuse liigi Händkakk (Strix uralensis) leiukoht KLO9124628. Lisaks

on Keila metskond 19 katastriüksusel (katastritunnusega 19801:011:0105) III kategooria kaitsealuse

liigi Musträhn (Dryocopus martius) leiukoht KLO9128751

Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 16

Händkakk (Strix uralensis) on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ja arvatud

looduskaitseseaduse alusel III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Händkakk pesitseb väga

mitmesugustes vanemates metsades, eelistades kuuse ülekaaluga metsi. Arvukus varieerub Eestis

erinevatel andmetel 1300 kuni 2500 paari vahel. Elupaigana eelistab händkakk lagedate alade või

raielankidega piirnevaid mosaiikseid metsi (Eesti punane raamat).

Musträhn (Dryocopus martius) on stabiilse arvukusega lind, kes on Eesti punase nimestiku järgi

ohuvälises seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva

arvukusega liigina III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Elupaigana eelistab musträhn suuri

okasmetsi, männi-segametsi, kõrgetüvelisi hõredaid männikuid, raiesmikke ja põlendikke. Musträhni

ohustavad tegurid on sobilike elupaikade pindala vähenemine. Musträhn rajab igal aastal uue

pesaõõnsuse ja valmistab nii palju pesakoopaid teistele metsaasukatele.

III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende

arvukus kriitiliselt langeda. Liigi pikaajaliseks (15 aastat) kaitse-eesmärgiks on arvukuse languse

peatamine ja liigi soodsa looduskaitselise seisundi saavutamine.

Kaitsealuste liikide elupaigas tuleb arvestada LKS § 55 lõikes 6 sätestatut, et kaitsealuse loomaliigi

isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal on

keelatud ning LKS § 55 lõikes 6¹ sätestatut, et looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik

hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja

poegade üleskasvatamise ajal on keelatud.

Kavandatav tegevus (maaüksuse jagamine ja ehitusõiguse määramine kooskõlas üldplaneeringuga) ei

ole vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõike 1

punktis 3 nimetatud detailplaneering, s.o detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1

nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes

KeHJS § 6 lõigetes 2-4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine,

mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse

langetamine.

Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu.

Soovitatavalt varjata konteinereid variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele

märkamatuks. Konteinerite koht määratakse hoone ehitusprojektis.

Jäätmete kogumine lahendatakse vastavuses Jäätmeseadusega ja Harku valla

jäätmehoolduseeskirjadega. Bioloogiliselt lagunevad köögijäätmed tuleb kompostida oma kinnistul

asuvas kinnises kompostris või kasutada eraldi biojäätmete konteinerit.

Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus jne. hoone ja

haljastuse projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteineri soovituslik asukoht.

Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 17

7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED

Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all

olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab

radooni imbumist siseruumidesse.

Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast,

kuid ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast,

elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi,

puurkaevud, ehitusmaterjalid.

Radoonist tulenev terviserisk. Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud

hingamisteede ja kopsuvähiga. Seda tõestavad nii epidemioloogilised uuringud inimeste hulgas kui ka

katselised uuringud loomadel. Radoon ja tema tütarproduktid sattuvad organitesse sisse hingatava

õhuga. Organismis jätkub nii gaasilise radooni kui sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni

tütarproduktide spontaanne radioaktiivne lagunemine. On selge, et radoonisisalduse tõustes suureneb

ka kopsuvähiriski tase.

Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes alal kus kohati võib

esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele,

mis ühtib Eesti Standardiga EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“.

Enne detailplaneeringu elluviimist tuleb vastavalt EVS 840:2023 alapeatükile 4.1 Radoon ja selle allikad

järgi teha elamutele pinnase mõõtmised.

8. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD

Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:

• nähtavus

• juurdepääsuvõimalus

• territoriaalsus

• atraktiivsus

• vastupidavus

• valgustatus

Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 18

Käesolev planeering soovitab: • kinnistud valgustada ja heakorrastada

• üldine heakorrastus soodustab turvalisust

• tagada hea nähtavus

• parkida sõidukid oma krundile

• kasutada vastupidavaid materjale

• paigaldada selged viidad

• selgelt eristatavad juurdepääsud.

Moodustatav elamumaa krunt on ette nähtud piirata aiaga, seega juhuslike isikute ja nendega

kaasnevate riskide kandumine planeeritavale alale on vähendatud. Planeeritav hoonestus

integreeritakse olemasolevasse külamiljöösse ja uute hoonete ehitamisel arvestatakse piirkonnale

omase ehitustihedusega. Elamumaa kruntidel lahendatakse ehitusprojekti staadiumis välisvalgustuse

paiknemine.

9. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele

maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad

ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele

projekteerimisnormidele.

Detailplaneerinu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord:

1) maaüksuse jagamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga

kehtestatud maakasutuse otstarbele;

2) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituutide kandmine

kinnistusraamatusse;

3) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu

realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest

liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni;

4) alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi

ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse

realiseerimist sellel maaüksusel.

Keila metskond 10 katastriüksuste jagamise toimingud algatab ja korraldab RMK nõusolekul ning

koostöös RMK-ga Harku vald. Jagamisega seotud tööd tellib ja kulud kannab Harku vald.

10. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav

ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa

kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju

kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.

Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus,

tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms).

11. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMSISEGA KAASNEVAD MÕJUD

Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“

§6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga

ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist.

Otsatalu tee 24 ja Otsatalu tee 26 maaüksuste ning lähiala DP lk 19

Majanduslikud mõjud

Aktiivsete elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju sotsiaalses ja majanduslikus mõttes.

Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne

mõju majanduslikule keskkonnale puudub.

Kultuurilised mõjud

Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitse alused mälestised või nende

kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et elamute ja abihoonete rajamisel oleks otsene

negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud sobilikud arhitektuurilised tingimused

hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale

puudub.

Sotsiaalsed mõjud

Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju

väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda

eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning

liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele

keskkonnale puudub.

Looduskeskkonnale avalduvad mõjud

Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba

kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringualal ei asu

kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud

piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse,

kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud

hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks

pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise

jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene

liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete

esinemist.

Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.