Saaremaa liinikoridor

From: Kuido Kartau <[email protected]> Sent: 19 February 2024 20:45:22 To: Saaremaa Cc:

Marko Trave

Subject: Re: Saaremaa liinikoridor

Tere

Manuses olev fail on eelmisel aastal koostatud ekspertarvamus, mille eesmärk oli läbi mõelda Lihulast algav ja Saaremaa läänerannikuni jõudva 330 kV ülekandesüsteem (Saaremaal ja Läänemaal õhuliinina). Fookuses oli tehniline teostatavus ja ratsionaalsus, vältida elamualadele täiendava liinidest tuleneva häringu tekitamine ja looduskaitselised ranged piirangud (sh Natura 2000 alad).

Eesmärk oli ilma keeruka planeerimsprotseduuri ja mahuka bürokraatiata leida objektiivne arusaam, mis ja kuidas on võimalik. Kokkuvõtegi ütleb: ekspertarvamus keskendub eeskätt elamualadega ja looduskaitseliste väärtustega konflikti minimiseeriva tehniliselt realistliku elektri ülekandesüsteemi ruumilise/maakasutusliku lahenduse väljatöötamisele.

Käesolev materjali saatmine ei sisalda mingit konkreetset soovi ega eesmärki. Lihtsalt, kuna Kuressaares vallavalitsuses toimunud arutelul tuli asi teemaks, siis saadan informatsiooniks. Võib-olla pakub üldiselt huvi.

Parimat, Kuido

On 2/16/2024 10:10 AM, Marko Trave wrote:

Tere Soovisite edastada RMK-le Saaremaale planeeritava elektriliini trassivariandid. Palun need saata aadressile [email protected] Lugupidamisega Marko Trave RMK metsaosakonna planeerimise peaspetsialist 5061791

Virus-free.www.avast.com

1

SAAREMAA, MUHU JA LÄÄNERANNA VALLAS KAVANDATAVA 330 KV ELEKTRI ÜLKANDESÜSTEEMI EKSPERTHINNANG

Eksperthinnang, ver_2

28.04.2023

2

Eksperthinnangu koostaja: Roheplaan OÜ koostöös Hendrikson & Ko OÜ-ga

3

SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 5

1. KAVANDATAV TEGEVUS JA ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ................................................ 7

2. LÄÄNERANNA VALD .................................................................................................. 13

2.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus Lääneranna vallas ................................................. 13

2.2. Asustus ja hoonestatud alad .................................................................................. 14

2.2.1. Lihula-Rõuste õhuliini koridor ........................................................................ 14

2.2.2. Lihula-Virtsu õhu- ja maakaabelliini koridor .................................................... 18

2.3. Maardlad .............................................................................................................. 23

2.4. Kultuurimälestised ................................................................................................ 23

2.4.1. Lihula-Rõuste õhuliini koridor ........................................................................ 23

2.4.2. Lihula-Virtsu õhu- ja maakaabelliini koridor .................................................... 24

2.5. Kaitstavad loodusobjektid ..................................................................................... 26

2.5.1. Lihula-Rõuste õhuliini koridor ........................................................................ 27

2.5.2. Lihula-Virtsu õhu- ja maakaabelliini koridor .................................................... 31

2.6. Natura eelhindamine Lihula-Rõuste ja Lihula-Virtsu asukohaalternatiividele ........... 35

3. MUHU VALD ............................................................................................................ 47

3.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus Muhu vallas .......................................................... 47

3.2. Asustus ja hoonestatud alad .................................................................................. 47

3.3. Kultuurimälestised ................................................................................................ 47

3.4. Kaitstavad loodusobjektid ..................................................................................... 48

3.5. Natura eelhindamine ............................................................................................. 50

4. SAAREMAA VALD ..................................................................................................... 58

4.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus Saaremaa vallas .................................................... 58

4.2. Asustus ja hoonestatud alad .................................................................................. 59

4.2.1. Orinõmme – Leisi - Lääne-Saaremaa ............................................................... 59

4.2.2. Orissaare - Sikassaare - Lääne-Saaremaa......................................................... 67

4.2.3. Leisi – Saue-Putla ........................................................................................... 79

4.2.4. Koimla – Läätsa .............................................................................................. 85

4.3. Kultuurimälestised ................................................................................................ 88

4.3.1. Orinõmme – Leisi - Lääne-Saaremaa ............................................................... 89

4.3.2. Orissaare - Sikassaare - Lääne-Saaremaa......................................................... 93

4.3.3. Leisi – Saue-Putla ........................................................................................... 96

4.3.4. Koimla – Läätsa .............................................................................................. 98

4.4. Maardlad .............................................................................................................. 98

4.4.1. Orinõmme – Leisi - Lääne-Saaremaa ............................................................... 98

4

4.4.2. Orissaare - Sikassaare - Lääne-Saaremaa......................................................... 99

4.4.3. Leisi – Saue-Putla ......................................................................................... 100

4.4.4. Koimla – Läätsa ............................................................................................ 101

4.5. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 101

4.5.1. Orinõmme – Leisi - Lääne-Saaremaa ............................................................. 101

4.5.2. Orissaare - Sikassaare - Lääne-Saaremaa....................................................... 107

4.5.3. Leisi – Saue-Putla ......................................................................................... 112

4.5.4. Koimla – Läätsa ............................................................................................ 113

4.6. Natura eelhindamine ........................................................................................... 115

5. SUUR JA VÄIKE VÄIN ............................................................................................... 128

5.1. Natura 2000 alad ................................................................................................. 128

5

Sissejuhatus

Eesti mereala planeeringu kohaselt kavandatakse Saaremaast läände meretuuleparke, mis on

vajalik ühendada olemasoleva 330 kV elektrisüsteemiga. Tänaseks on hoonestusloa menetluses

Saare Wind Energy meretuulepark ja eeldatavasti alustatakse peagi riiklikult eelarendatava Elwind

projekti hoonestusloa menetlusega. Tulenevalt meretuuleparkide ettevalmistamise ja

väljaehitamise mahukusest on esimesena mainitud meretuulepark võimeline alustama elektri

tootmist enne aastat 2030 (kõige varem 2028) ning Elwindi projekt vähemalt 2-3 aastat hiljem.

Ulatuslikumale merealale alles kavandatakse hoonestusloa menetlemise algatamiseks vajalike

oksjonite teostamist 2023 aastal, mis tähendab et võimalike järgmiste meretuuleparkide

valmimine on veelgi hilisem. Võttes arvesse meretuuleparkide tehnilise projekteerimise,

tarneahelate ja ehitustööde realiteete ei ole võimalik jõuda isegi teoreetiliselt varasemate

valmimistähtaegadeni.

Saaremaale lähim olemasolev Eesti 330 kV elektriliin paikneb Lihulas, kus tänane 110 kV alajaam

on kavas rekonstrueerida 330 kV alajaamaks. Seega on Saaremaast läänes asuva mereala

tuuleenergeetika potentsiaal vajalik ühendada otsejoones mõõdetuna umbes 130 km kaugusel

asuva olemasoleva 330 kV elektrisüsteemiga. Meretuuleparkidest elektri ülekandmine

merekaablitega ümber Sõrve poolsaare on oluliselt kallim. Esiteks on merekaabli hind palju kallim

kui maismaakaablil ja teiseks on ülekandesüsteem pikem, ulatudes kuni 190 kilomeetrini, mis

lõpuks suurendab elektritarbijate poolt makstavat elektri hinda ning majanduslikel kaalutlustel

võib välistada meretuuleparkide ehitamise. Lisaks, Saaremaast mööduvad merekaablid , ei

parandaks ka Saaremaa elektrivarustust.

Saaremaa, Muhu ja Lääneranna valla elanikele ja ettevõtluse arendamiseks on vajalik elektrivõrgu

tugevdamine nii jaotusvõrgu kui põhivõrgu tasemel. Meretuuleparkide rajamisega kaasnevat on

mõistlik võimalikult kasutoovalt rakendada Saaremaa, Muhu ja Lääneranna vallas

arengueesmärkide saavutamiseks.

Seega on vajalik kavandada Lihulast Lääne-Saaremaale kulgev võimalikult optimaalne elektri

ülekandesüsteem, mis suures osas koosneks 330 kV õhuliinist ning vaid vältimatult vajalikes

asukohtades oleks maakaabel või merekaabel. Õhuliini ruumilisel paigutamisel on eesmärgiks

minimiseerida negatiivset mõju ja häiringut elamualadele, looduskaitselistele väärtustele ja

muule konkreetses asukohas asjakohasele. 330 kV õhuliin tuleb planeerida perspektiivse

võimsusega, mis oleks piisav mitme meretuulepargi ühendamiseks ning sobiks rahvusvaheliste

ühenduste (näiteks merekaabliga Läti suunas või isegi Rootsi suunas) arendamiseks. 330 kV võrk

ja meretuuleelekter loob perspektiivi ka uutele võimalustele Saaremaal, Muhus ja Lääneranna

vallas, näiteks vesinikuga seonduv.

Uue 330 kV õhuliini rajamiseks peab olemas olema seda ehi tada võimaldav planeering. Eesti 4

tasemelises (üleriigiline planeering, maakonna planeering, üldplaneering, detailplaneering) ja

mitmete erisustega (teema-, osa-, eriplaneering) ruumilise planeerimise süsteemis on mitmed nö

6

„tööriistasid“, millega sõltuva lt konkreetsele olukorrale objekte planeeritakse. Esmapilgul kõige

asjakohasemaks peetud riigi eriplaneering (REP) on osutunud täpsemal analüüsimisel siiski

ebasobivaks. Eeskätt on mittesobivuse põhjuseks liiga aeganõudev protsess, kuna REP reaalseks

kestvuseks hinnatakse 5-7 aastat, mis on ilmselgelt liiga pikk aeg kui eesmärgiks on võimalikult

kiiresti planeerida, välja ehitada ja tööle saada uued elektritootmisvõimsused. Kõige

perspektiivikamaks planeeringuliigiks on kohaliku omavalitsuse üldplaneeringud Saaremaa ja

Lääneranna vallas, kus 330 kV õhuliini temaatika saab viia sisse juba koostamisel olevatesse

üldplaneeringutesse. Tehnilise projekteerimise, tarneahelate ja ehitusetööde loogikast tulenevalt

peab 330 kV planeering (või muul viisil antav ehitusõigus) valmima ligikaudu samal ajal

meretuulepargi hoonestusloa väljastamisega. Vastasel juhul ei saa meretuulepark ja elektri

ülekandesüsteem valmida samal ajal ning ilmselgelt ei ehitata meretuuleparki ilma elektrivõrku

ühendamise võimaluseta ja vastupidi.

Käesolev ekspertarvamus on koostatud eesmärgiga leida maakasutuslikult kõige sobivamad ja

samal ajal tehniliselt realistlikud lahendused elektri ülekandesüsteemi rajamiseks Lihula

alajaamast Lääne-Saaremaale. Ekspertarvamuse koostamisel osales interdist siplinaarne

töörühm1, kes võttis arvesse reaal-maailma tehnilisi piiranguid ja tõsiasju, mis sageli on väga

spetsiifilised, kuid möödapääsmatult arvestamist vajavad. Tipptasemel erialased teadmised

õhuliinide ja maakaablite vahelistest üleminekutest (mis on võimalik ja mis mitte), merekaablite

paigaldamise võimalikkusest erinevates olukordades jms on näideteks „pisiasjadest“, millega on

vältimatult vajalik arvestada juba ruumilisel planeerimisel ja maakasutuse kavandamisel.

Ülekandesüsteemi ruumilisel paigutamisel ja tehnilise lahenduse väljatöötamisel on eesmärgiks

minimiseerida negatiivset mõju ja häiringut eeskätt elamualadele ning looduskaitselistele

väärtustele, mis on trassivalikul kõige määravamateks asjaoludeks. Mõningates asukohtades tuli

arvestada ka muinsuskaitse objektide ja maardlatega.

Käesolev ekspertarvamus ei tegele sügavuti planeeringu menetlusega ja planeeringuliigi

teemalise diskussiooniga.

Seega, käesolev ekspertarvamus keskendub eeskätt elamualadega ja looduskaitseliste

väärtustega konflikti minimiseeriva tehniliselt realistliku elektri ülekandesüsteemi

ruumilise/maakasutusliku lahenduse väljatöötamisele.

1 Töörühmas osalesid Saaremaa, Lääneranna ja Muhu valla esindajad, eksperdid Eleringist ja arendusprojektide poolt Saare Wind Energy’st / Van Oord’is ja Elwindist ning konsultantidena Roheplaan ja Hendrikson&Ko.

7

1. Kavandatav tegevus ja alternatiivide kirjeldus

Eesti mereala planeeringuga kavandatakse Saaremaast läänes asuvale merealale

tuuleenergeetika arendusalasid (Joonis 1-1). Hoonestusloa menetlus on algatatud Saare Wind

Energy OÜ arendatava 100 elektrituulikuga ja kuni 1400 MW võimsusega meretuulepargi

rajamiseks. 27.10.22 kinnitas Vabariigi Valitsus Eesti ja Läti meretuuleenergia ühisprojekti Elwind

asukohaks Eesti merealal Saaremaal Sõrve säärest läände jääva mereala. Projektiga plaanitakse

rajada kokku 700-1000 MW meretuule tootmisvõimsust Eesti ja Läti merealale. Läti merealal asub

tuulepargi ala Kurzeme piirkonnas Liepaja ja Ventspilsi vahel rannikust eemal.

Joonis 1-1. Võimalikud 330 kV ühenduse alternatiivid Lihula ja Lääne-Saaremaa vahel

Meretuuleparkide toimimiseks on vajalik nende liitumine Eesti põhivõrguga. Projekti Elwind osaks

on lisaks meretuulepargile Eestis ja Lätis ka nende vaheline elektriühendus, mis funktsionaalselt

oleks Eesti-Läti vaheline uus rahvusvaheline ühendus. Aastatel 2021-2022 viidi Eleringi poolt läbi

Eesti-Läti 4. ülekandeliini võimalike liinikoridoride eelanalüüs, mille tulemusena täiendava

ülekandevõimsuse tagamiseks sobivaim algus Eestis on läänerannikult suunaga Kura poolsaarele

Lätis. Arvestades Elwindiga kavandatavate tuuleparkide asukohti Eestis ja Lätis, on kõige

tõenäolisem ühendus Lääne-Saaremaa ja Läti vahel. Meretuuleparkide toimimiseks vajalik

ühendus 330 kV õhuliinina üle Saaremaa omaks olulist regionaalpoliitilist positiivset mõju, avades

täiendavaid võimalusi energiamahuka äri- ja tootmistegevuse arenguks Saaremaal.

8

Saaremaale lähim 330 kV elektriliin paikneb Lihulas, kus tänane 110 kV alajaam on kavas

rekonstrueerida 330 kV alajaamaks. Lihula ja Lääne-Saaremaa vahele on kavas rajada maismaal

kulgevat 330 kV õhuliini, vee- ja maismaakaabelliine hõlmav lahendus (Joonis 1-1). Tinglikult võib

selle jagada neljaks: Lääneranna vald, Muhu vald, Saaremaa vald ning ühendused meres (Suur -

ja Väike väin, Liivi laht), millede sees on võimalikud alternatiivsed lahendused. Eeldatavalt

lahendatakse ühendused Lääneranna ja Saaremaa valdade piirides valdavalt õhuliinidena, Muhu

vallas maakaabelliinina ning meres veekaabeliinidena. Kavandatavat tegevust nimetatud lõikudes

on täpsemalt kirjeldatud järgnevates peatükkides.

Elering AS spetsialistidega konsulteerides on selgunud, et 330/110 kV õhuliini liinikoridori puhul

tuleb kahe paralleelselt kulgevat ühisriputusega õhuliini, st kahe mastiriea puhul planeerimise

etapis eeldatavalt arvestada kuni 160 m laiuse maa-alaga (Joonis 1-2). Reaalne maavajadus kahe

mastirea ja kaitsevööndi2 jaoks on 113-120 m, kuid planeerimisel lisatakse selle 20 m + 20 m

puhvertsoon, et võimaldada suuremat paindlikkust projekteerimise faasis. Koridori laius

minimaalselt 113 m on vajalik selleks, et vältida tuulega juhtmete omavahelist kokku löömist.

Tehniliselt läbilaskvuselt võimaldab kahe mastireaga lahendus teenindada vähemalt ca 3000 MW

ülekandevõimsust (kasutades piisavalt suurt arvu lõhisfaase), mis tähendab, et võimalik oleks

ühendada kõiki Saaremaast läände jäävale mereala planeeringuga kavandatud tuuleparke.

Joonis 1-2. Kavandatava 330 kV õhuliini liinikoridor ja maavajadus kahe paralleelse mastirea puhul

Juhul, kui paralleelselt Saaremaale kavandatava võrguühendusega, ehitatakse välja Eesti – Läti 4.

ühendus, piisaks ka ühest mastireast, koridoriga 80 m (Joonis 1-3). Kuna Läti suunalises

perspektiivses ühenduses on palju määramatust, siis planeeringuliselt lahendatakse kahe

mastireaga variant.

2 Ehitise kaitsevöönd ja tegevused selles on reguleeritud ehitusseadustiku §-ga 70 (RT I, 09.08.2022, 13) ning majandus- ja taristuministri määrusega Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded (RT I, 03.02.2022, 20).

9

Joonis 1-3. Kavandatava 330 kV õhuliini liinikoridor ja maavajadus ühe mastirea puhul

Arvestades varasemaid kogemusi, nt Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini rajamisel, on uuel

õhuliinil vähim negatiivne mõju, kui see asub olemasoleva liini koridoris, kuna kaitsevööndisse

haaratakse sel juhul täiendavalt väiksem hulk maad kui täiesti uuel tras sil. Õhuliin peab kulgema

võimalikult sirgete lõikudena ning selle kaitsevööndisse ei tohi jääda eluhooneid. Maksimaalne

mastide vahekaugus on 500 m. Mastide kõrgus maapinnast on kuni 45 m ja õhuliini kõrgus

maapinnast juhtme suurima rippe korral on 330 kV puhul 8,5 m ja 110 kV puhul 7 m.

Olemasolevate 110 kV ja 35 kV liinikoridoride kasutamine võimaldab 110 kV ja 330 kV liinide

ühisriputust samadele mastidele. Ka praegused Elektrilevi 35 kV liinid Lääne- ja Põhja-Saaremaal

on kavas üle viia 110 kV-le. Olemasolevate liinikoridoride puhul rajatakse esmalt olemasoleva

mastirea kõrvale teine mastirida, riputatakse sellele 110 KV ja 330 KV juhtmed, seejärel

asendatakse vanad mastid ja riputatakse selle paralleelsed juhtmed. Olemasolevate liinide puhul

seega laieneb liinikoridor poolele, kus säilitatakse olemasolev liin, 15 m võrra (lisaks

olemasolevale 25 m kaitsevööndile) ja poolele, kuhu rajatakse paralleelne uus mastirida, 65 m

võrra (lisaks olemasolevale 25 m kaitsevööndile).

Vee- ja maismaakaablitega lahendatavate lõikude puhul on limiteerivaks nende pikkus. 330 kV

kaabliühendus ei tohi tehnilistel põhjustel olla pikem kui ca 40 km. Pikema ühenduse puhul

kahaneb selle läbilaskevõime. Ühe 330 kV kaablisüsteemi läbilaskevõime on 500 MW ja ka

rohkem. 220 kV kaabel saab olla kuni 100 km, millest pikemal distantsil tuleb ehitada vahele

reaktiivvõimsust kompenseerivad seadmed, ühe 220 kV kaabli süsteemi läbilaskevõime on umbes

350 MW. Merekaablist on võimalik üle minna maakaablisse ja vastupidi: maakaablist

10

merekaablisse. Maakaablist õhuliinile üleminekuks on Eleringi hinnangul vajalik vastav

alajaam/trafo. Perspektiivselt on seoses uue 330 kV ühendusega vajalik rajada alajaamad (või

laiendada olemasolevaid) Lihulasse, Lääne-Saaremaale, Läätsale ja õhuliin-kaabel üleminekut

võimaldavad alajaamad/trafod Orinõmme - Orissaare piirkonda ning Virtsu – Rõuste piirkonda.

Saaremaa elektrivarustuse mahtude suurendamiseks on vajalik rajada eraldi 330 kV/110 kV

alajaam, mille asukoht võib sõltuvalt valitavast alternatiivist olla näiteks Sikassaares või Lääne -

Saaremaal. 330 kV alajaama ruumivajaduseks hinnatakse 2,5 ha (125x200 m) ja „õhuliin -kaabel“

alajaamale ca 1,5 ha. Uute alajaamade asukohad on valitud riigi omandis olevatele

katastriüksustele, kus teadaolevalt ei ole looduskaitselisi vm väärtusi. Alajaamasid käesolevas

analüüsis täpsemalt ei käsitleta.

Ülekandesüsteemi (mistahes viisil ja meetmeid kaasates) ehitades on siiski ilmselge et pikas

perspektiivis tasub ülekandesüsteemi maksumuse elektri tarbija. Seetõttu on vajalik leida kõigi

elektritarbijate ja ühiskonna huvides tervikuna madalaima maksumusega toimiv lahendus.

Alljärgnevas tabelis on üldiseks illustreerimiseks esitatud väga ligikaudsed ja lihtsustatud

ülekandesüsteemi erinevate elementide ühikhinnad.

Tabel 1-1. Ülekandesüsteemi elementide eeldatavad ühikuhinnad

Ülekandesüsteemi element Ühikmaksumus

A. Õhuliin 1 km 1 mastirida koos ehitamisega (konservatiivselt lähtutakse

eeldusest et vajalik on 2 mastirida). 330 kV läbilaskevõimsus kuni 3600

MW.

320 000 €

B. Maakaabel 1 km (220 kV või 330 kV läbilaskevõime 350MW või 500MW)

koos ehitamisega

2 000 000 €

C. Merekaabel 1 km (220 kV või 330 kV läbilaskevõime 350MW või

500MW) koos ehitamisega

3 000 000 €

D. 330 kV alajaam 20 000 000 €

E. „Õhuliin – kaabel“ ülemineku alajaam/trafo 20 000 000 €

11

Joonis 1-4. Elektri ülekandesüsteemi erinevad elemendid ja trasside ligikaudsed pikkused

Väga lihtsustatult on tehnoloogiline loogika, et õhuliinid ja alajaamad tuleb põhimahus välja

ehitada juba esimese meretuulepargi liitumiseks. Kuid maa ja merekaablid saab ehitada vastavalt

iga meretuulepargi reaalsele võimsusele ehk kaableid saab ülekandesüsteemi ka hiljem juurde

lisada ja nende väljaehitamine ajastatakse konkreetse meretuulepargi väljaehitamisega samasse

aega.

Õhuliinide (Saaremaal ja Läänemaal kokku ca 110 km x 2 mastirida = 70 mln €) ja

alajaamade/trafode (3 tk x 20 = 60 mln €) maksumus oleks kokku ca 124 mln €. Võttes esimese

meretuulepargi võimuseks 1400 MW, lisanduks maa- ja merekaableid (nt 3 paralleelset kaablit

igaüks 30 km, sh 18 km merekaabel kilomeetrihinnaga 3 mln € üks kaabel ja 12 km maakaabel

kilomeetrihinnaga 2 mln € üks kaabel) maksumusega ca 234 mln €, ehk kokku oleks esimese 1400

MW tootmisvõimsuse liitumiseks võrgu rajamise maksumus (130+234) umbes 364 mln €.

Järgmise 1000 MW liitmine maksaks juurde (2 x 30 km kaabl it) ca 156 mln €. Seega oleks esimese

meretuulepargi 1 MW liitumise kulu 260 000 €/MW ning kahe meretuulepargi puhul (2400 MW)

217 000 €/MW.

Rajades meretuulepargist kaablid ümber Sõrve poolsaare kuni Virtsuni (pikkusega ca 165 km

merekaablit ja 25 km õhuliini) oleks tehnilistel põhjustel vajalik kasutada ilmselt 4 merekaablit

(pingel 220 kV) ja ülekandesüsteemi maksumus kujuneks esimese 1400 MW puhul ca 2 miljardit

12

€. Lisaks on need merekaablid nii pikad, et poolel maal on vajalik rajada täiendav merel pai knev

kompensatsioonialajaam, mis suurendab nii kulusid kui ka süsteemi keerukust. Järgnev 1000 MW

maksaks samuti ca 1,5 miljardit € ja veel üks merel paiknev reaktiivvõimsuse

kompensatsioonijaam merekaabli trassil. Seega on ilmselge , et pika merekaabli rajamine on

mitmeid kordi kallim kui optimaalne kombinatsioon õhuliinist ja maa- ja merekaablitest.

Lõppkokkuvõttes tähendab õhuliini sisaldav ülekandesüsteem märkimisväärselt madalamat

elektri hinda ja see madalam elektri hind kandub edasi kõigile tarbijatele ja toetab Eesti

makromajanduslikku võimekust.

13

2. Lääneranna vald

2.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus Lääneranna vallas

Läänearanna vallas kaalutakse kahte peamist alternatiivset liiniühendust: Lihula -Rõuste ja Lihula-

Virtsu. Lihula-Rõuste 330 kV elektri õhuliin on kavandatud Lihula alajaamast Rõuste alajaamani

kulgema olemasoleva õhuliini koridoris. Rõuste alajaamast edasi (Rõuste -Tusti lõigul) on

Lääneranna vallas kavandatud maakaabli lahendus.

Lihula-Virtsu liinil kulgeks kavandatav 330 kV õhuli in olemasoleva õhuliini koridoris kuni Põhja-

Virtsu ja Lõuna-Virtsu variantide lahknemiseni. Põhja-Virtsu suunal kavandatakse

elektriühenddus kas õhuliinina või maakaablina. Viimasele, alternatiivses, Lõuna -Virtsu koridoris

kavandataks aga ühendus maakaablina.

Kavandatavate elektriliinide asukohaalternatiive illustreerib järgmine joonis:

Joonis 2-1. Kavandatava 330kV elektri õhu- ja maakaabelliinide võimalikud asukohad Lääneranna vallas

(Alus: Maa-amet 2022)

14

2.2. Asustus ja hoonestatud alad

2.2.1. Lihula-Rõuste õhuliini koridor

Lihula-Rõuste suunal saab kavandatav liinikoridor alguse Lihula linnast ja oma ca 20,5 km

pikkusel teel Lääneranna vallas läbib üheksa küla territooriumi: Valuste, Nurme, Peanse,

Petaaluse, Poanse, Mäense, Kokuta, Massu ja Esivere. Lihula-Rõuste 160 m liinikoridori jäävad

hooned asuvad kokku 18 kinnistul (vt järgnev joonis).

Joonis 2-2. Kinnistud Lihula-Rõuste liinil, mille hooned asuvad kavandatava õhuliini koridoris (laiusega

160 m) (Alus: Maa-amet 2022)

Järgnevas Tabelis 2-1 on toodud täpsem ülevaade kinnistutest ja nendel asuvatest hoonetest,

mis liini koridori jäävad. Kus võimalik, seal on välja pakutud ka alternatiivne liini nihutamise

asukoht, mis suunaks liinikoridori hoonetest ja õuealadest mööda. Kui muudest kitsendustest (nt

looduskaitselised) tulenevalt ei ole elamutest ja õuealadest möödasuunamine lokaalse

nihutamisega võimalik, siis pole alternatiivi pakutud.

15

Tabel 2-1. Hooned Lihula-Rõuste liinikoridoris

Aadress ja hooned Skeem

Uus-Pärnu mnt 1

(41201:007:0035)

Lihulas − 2 kõrval- või

tootmishoonet.

Tallinna mnt 83

(41201:007:0014) – 2

kõrval- või

tootmishoonet.

Vana-Mangu

(41101:002:0971) – 1

kõrval- või

tootmishoone. Pakutud

välja liini nihutamine

kinnistu hoonetest ja

õuelast kaugemale.

Pruuli (41101:002:0106) –

1 vare

16

Aadress ja hooned Skeem

Juhkami

(41101:002:0082) – 1 elu-

või ühiskondlik hoone ja

1 vare

Ranna(41101:002:0320) –

1 elu- või ühiskondlik

hoone; 1 kõrval- või

tootmishoone ja 1

vundament

Roopa (41101:002:0305)

– 1 vundament

Pähkli (41101:003:0500)

1 elu- või ühiskondlik

hoone; 1 kõrval- või

tootmishoone

Kadaka (41101:003:1070)

– 1 elu- või ühiskondlik

hoone; 1 vundament

Kaevu (41101:003:0095)

– 1 vare

Nihutamise võimalusi

kitsendavad

looduskaitselised

piirangud.

17

Aadress ja hooned Skeem

Sepa (19501:001:0297) –

1 elu- või ühiskondlik

hoone ja 1 vare

Kangru (19501:001:0032)

– 1 vundament

Nihutamise võimalusi

kitsendavad

looduskaitselised

piirangud.

Aaviku (19501:001:0073)

− 1 elu- või ühiskondlik

hoone

Nihutamise võimalusi

kitsendavad

looduskaitselised

piirangud.

18

Aadress ja hooned Skeem

Kivilille (19501:002:0152)

− 1 kõrval- või

tootmishoone

Kaldamäe

(19501:002:1640) − 1

kõrval- või tootmishoone

Rõuste alajaam

(19501:002:0575) − 1

kõrval- või tootmishoone

Tuulepargi alajaam

(19501:002:0576)− 1

kõrval- või tootmishoone

Tegemsit alajaama ja

seotud hoonetega,

niutamise vajadus

puudub.

2.2.2. Lihula-Virtsu õhu- ja maakaabelliini koridor

Lihula-Virtsu suunal saab kavandatav õhuliini koridor alguse Lihula linnast ja oma ca 15,5 km

pikkusel teel Lääneranna vallas läbib kaheksa küla territooriumi: Valuste, Nurme, Tuudi, Vagivere,

Kinksi, Ridase, Kause ja Hanila. Lisaks läbib Põhja-Virtsu alternatiivne õhu- või maakaabli variant

Esivere küla ja Lõuna-Virtsu maakaabeelliini asukoht Virtsu alevikku ning piirneb Rame külaga.

Lihula-Virtsu (sh Põhja-Virtsu suund) 160 m laiuse liinikoridori alale jäävad hooned asuvad kokku

11 kinnistul (vt järgnev Joonis 2-3).

19

Joonis 2-3. Kinnistud Lihula-Virtsu liinil, mille hooned asuvad kavandatava õhuliini koridoris (laiusega 160

m) (Alus: Maa-amet 2022)

Järgnevalt on toodud täpsem ülevaade kinnistutest ja nendel asuvatest hoonetest, mis liini

koridori jäävad.

Tabel 2-2. Hooned Lihula-Virtsu liinikoridoris

Aadress ja hooned Skeem

Uus-Pärnu mnt 1

(41201:007:0035)

Lihulas − 2 kõrval- või

tootmishoonet.

Tallinna mnt 83

(41201:007:0014) – 2

kõrval- või

tootmishoonet.

Vana-Mangu

(41101:002:0971) – 1

kõrval- või

tootmishoone. Pakutud

välja liini nihutamine

kinnistu hoonetest ja

õuelast kaugemale.

20

Aadress ja hooned Skeem

Saare (41101:003:0191)

– 1 elu- või

ühiskondlik hoone ja 2

kõrval- või

tootmishoonet

Sigala

(41101:003:0229) – 1

kõrval- või tootmishoone

Pakutud välja liini

nihutamine.

Tiigi (41101:003:0025)

– 1 elu- või

ühiskondlik hoone ja 1

kõrval- või

tootmishoone

Pakutud välja liini

nihutamine loodesuunas

(teisele poole Tiigi talu

tõstmine pole

looduskaitseliste

piirangute tõttu

võimalik).

21

Aadress ja hooned Skeem

Vessmanni

(41101:003:0320) – 3

kõrval- või

tootmishoonet

Pakutud välja liini

nihutamine.

Tohvri

(19501:002:0366)– 1

elu- või ühiskondlik

hoone ja 3 kõrval- või

tootmishoonet

Pakutud nihutus Tohvri

talust idapoole.

Läänepool epiirab

nihutust VEP.

22

Aadress ja hooned Skeem

Niidamäe

(19501:002:0314) – 1

elu- või ühiskondlik

hoone

Õueala 120 m puhvris

napilt sees, laiendus

plaanida kagusuunas.

Paisuotsa

(19501:002:1180) – 1

elu- või ühiskondlik

hoone ja 1 kõrval- või

tootmishoone

23

Aadress ja hooned Skeem

Allika (19501:002:0218)

– 1 vare

2.3. Maardlad

Kaalutavad alternatiivsed elektriliini koridorid Lääneranna vallas maardlaid ei läbi.

2.4. Kultuurimälestised

Kavandatava Lihula-Rõuste elektriliinide koridoril on puutumus kahe kultuurimälestise

piiranguvööndiga ning Lihula-Virtsu koridoris nelja kultuurimälestise või mälestise

piiranguvööndiga.

2.4.1. Lihula-Rõuste õhuliini koridor

Lihula-Rõuste õhuliini koridori ulatuvad kahe kultuurimälestise piiranguvööndid ( Joonis 2-):

Ohvriallikas (reg nr 9988) Petaaluse külas jääb liinikoridori võimalikust 160 m laiusest puhvrist

välja, kuid nii 160 kui ka 120 m puhvrisse ulatub allika 50 m kaitsevöönd.

Kivikalme (reg nr 9990) Poanse külas jääb liinikoridori võimalikust 160 m laiusest puhvrist välja,

kuid 160 m puhvrisse ulatub kalme 50 m kaitsevöönd.

24

Joonis 2-4. Kultuurimälestised Lihula-Rõuste õhuliini koridoris Poanse ja Petaaluse külades (Alus: Maa-

amet 2022)

2.4.2. Lihula-Virtsu õhu- ja maakaabelliini koridor

Lihula-Virtsu liini koridori jääb neli kultuurimälestist või mälestise piiranguvööndit:

25

Ohverdamiskoht (reg nr 9831) Kinksi külas jääb

liinikoridori 160 m laiusesse puhvrisse ning mälest ise

50 m kaitsevöönd ulatub 120 m puhvrisse (Joonis ).

Ohverdamiskoha lähedal asuv asulakoht piirneb liini

koridoriga.

Asulakoht (reg nr 9803) Kause külas jääb

liinikoridori võimalikku 160 m laiusesse puhvrisse

ning mälestise 50 m kaitsevöönd ulatub 120 m

puhvrisse (Joonis ).

Kultusekivi (reg nr 9807) Kause külas jääb

liinikoridori võimalikku 120 m laiusesse puhvrisse

ning mälestise 50 m kaitsevöönd jääb samuti pea

kogu ulatuses liini puhvitesse (Joonis ).

Kalmistu (reg nr 9805) Hanila külas. Olemasolev ja

kavandatav liinikoridor läbivad kalmistut ja selle

kaitsevööndit (Joonis ).

Joonis 2-5. Kultuurimälestised Lihula-Virtsu

õhuliini koridoris Kinksi külas (Alus: Maa-

amet 2022)

26

Joonis 2-6. Kultuurimälestised Lihula-Virtsu õhuliini koridoris Kause ja Hanila külades (Alus: Maa-amet

2022)

Kuna kavandatavad liinide alternatiivsed koridorid läbivad kas muinsuskaitse objekte või

nende kaitsevööndeid, siis on vajalik projekt kooskõlastada Muinsuska itseametiga.

2.5. Kaitstavad loodusobjektid

Vastavalt looduskaitseseadusele (LKS) § 4 on kaitstavateks loodusobjektideks: kaitsealad (sh

kaitsealused pargid); hoiualad; püsielupaigad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;

kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

Ülevaade kaitstavatest loodusobjektidest, mis jäävad kummagi alternatiivse kavandatava

elektriliini koridori on antud järgnevates alapeatükkides.

Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele on kavandatava tegevuse piirkonnas ka

rahvusvahelisel tasandil kaitstavaid Natura 2000 võrgustiku alasid. Mõju rahvusvaheliselt

kaitstavatele Natura 2000 võrgustiku aladele hinnatakse eraldi peatükis, j ärgides Natura

hindamise metoodikat (ptk 2.6). Järgnevalt aga käsitletakse mõju nendele kaitstavatele

loodusobjektidele (või kaitse-eesmärkidele), mida Natura hindamine ei hõlma. Lisaks antakse

ülevaade metsaseadusega kaitstavatest vääriselupaikadest liinikoridoris.

27

2.5.1. Lihula-Rõuste õhuliini koridor

Kaitstavatest loodusobjektidest ei asu õhuliini koridoris (160 m) ühtegi kaitseala, liigi

püsielupaika, kaitstavat üksikobjekti ega I kaitsekategooria liigi leiukohta. Küll aga jäävad liini

koridori järgmised objektid:

Poanse ja Kuke-Kiili hoiuala

Olemasolev Lihula-Rõuste õhuliini koridor läbib Poanse hoiuala (KLO2000153) ja Kuke-Kiili

hoiuala (KLO2000148). Uue 330 kV õhuliini rajamisel samasse koridori tuleks õhuliini koridori

laiendada ning maksimaalselt oleks mõjutatav ala 160 m laiune. Vastavalt LKS-le (§ 4.) on hoiuala

elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse

kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Kuna

mõlemad hoiualad kuuluvad loodusaladena (LoA) ka Natura 2000 võrgustikku, siis on hindamine

neile aladele viidud läbi Natura eelhindamise vormis, ptk 2.6.

Joonis 2-7. Hoiualad Lihula-Rõuste õhuliini koridoris (Alus: Maa-amet ja EELIS, 2022)

28

Metsaelupaikade projekteeritav kaitseala

Lihula-Rõuste liinikoridor läbib Metsaelupaikade projekteeritavat kaitseala mitut lahustükki.

Viimased asuvad Kuke-Kiili hoiualal (ja samanimelisel loodusalal).

Kaitstavad liigid

Kaitstavatest liikidest jääb Lihula-Rõuste liinikoridori II ja III kaitsekategooria taimeliikide ning III

kategooria loomaliikide leiukohti. Need liikide leiukohad on kõik (v.a üks erand: tõmmu käpp)

seotud Kuke-Kiili hoiualaga, kuid ei ole selle ala kaitse-eesmärkidena nimetatud.

Puutumus on järgmiste LK II liikide leiukohtadega:

▪ koldjas selaginell (KLO9330360)

▪ tõmmu käpp (KLO9326633)

Vastavalt LKS § 55 lg 7-le on keelatud II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas

korjamine ja hävitamine. Tahtlikuks kahjustamiseks võib mitte lugeda tegevust Keskkonnaameti

nõusolekul taime väheesinduslikes populatsioonides.

Puutumus on järgmiste LK III liikide leiukohtadega:

▪ harilik porss (KLO9306614; KLO9330304; KLO9330177; KLO9306731)

▪ suur käopõll (KLO9306613)

▪ soo-neiuvaip (KLO9330126; KLO9330131)

▪ kahkjaspunane sõrmkäpp (KLO9330085)

▪ vööthuul sõrmkäpp (KLO9330050)

Vastavalt LKS § 55 lg 8-le on keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest

korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas .

29

Joonis 2-8. Kaitstavate taimeliikide leiukohad Lihula-Rõuste liinikoridoris (Alus: Maa-amet ja EELIS,

2023)

Puutumus on järgmiste LK III loomaliikidega (Joonis ):

▪ sookurg (KLO9117958)

▪ punaselg-õgija (KLO9117221)

▪ teder (KLO9117233; KLO9117965)

Vastavalt LKS-i § 55 lg 61 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude: pesade ja munade

tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

30

Joonis 2-9. Kaitstavate loomaliikide leiukohad Lihula-Rõuste liinikoridoris (Alus: Maa-amet ja EELIS,

2023)

Vääriselupaigad (VEP)

Lisaks looduskaitseseadusega kaitstavatele objektidele jääb planeeritava õhuliini koridori ka üks

metsaseadusega kaitstav vääriselupaik 3 (VEP21057, vt Joonis ). VEP-ides on keelatud raie, välja

arvatud erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul 4.

3 Metsaseaduse § 23 lg 1 järgi on vääriselupaik ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.

4 Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“ § 261 lg 2

31

Joonis 2-10. Vääriselupaigad Lihula-Rõuste õhuliini koridoris (Alus: Maa-amet ja EELIS, 2023)

2.5.2. Lihula-Virtsu õhu- ja maakaabelliini koridor

Kaitstavatest loodusobjektidest ei jää õhuliini koridori (160 m) ühtegi hoiuala, liigi püsielupaika,

kaitstavat üksikobjekti ega I kaitsekategooria liigi leiukohta (väljapool kaitsealasid). Küll aga

jäävad liini koridori järgmised objektid:

Puhtu-Laelatu looduskaitseala

Kavandatav Lihula-Virtsu õhuliini koridor läbib Puhtu-Laelatu looduskaitseala (KLO1000176)

Laelatu sihtkaitsevööndit nii Põhja-Virtsu kui ka Lõuna-Virtsu maakaabli variandi puhul (Joonis ).

Vastavalt ala kaitse-eeskirjale5 on kaitseala sihtkaitsevööndis lubatud tee ja tehnovõrgu rajatise

püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks. Antud juhul ei ole tegemist kin nistu

ega kaitseala tarbeks loodava tehnovõrgu rajatisega.

Samuti toob kaitse-eeskiri välja, et kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse -eeskirja

kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse -eesmärgi

saavutamist või kaitseala seisundit. Kuna kaitseala kuulub ka Natura 2000 võrgustiku Väinamere

5 Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri. Vastu võetud 26.10.2017 nr 153

32

loodusalana (LoA) ja Väinamere linnualana (LiA), siis on hindamine kaitsealale viidud läbi Natura

eelhindamise vormis, ptk 2.66.

Joonis 2-11. Puhtu-Laelatu looduskaitseala Lihula-Virtsu õhuliini koridoris (Alus: Maa-amet ja EELIS,

2023)

Kaitstavad liigid

Kaitstavatest liikidest jääb Lihula-Virtsu liinikoridori II ja III kaitsekategooria taime- ja

loomaliikide leiukohti (Joonis ). Puutumus on järgmiste LK II liikide leiukohtadega:

▪ kanakull (KLO9122530)

▪ luha sinirind (KLO9105093)

▪ kaunis kuldking (KLO9309299; KLO9336620)

Puutumus on järgmiste LK III liikide leiukohtadega:

▪ siberi võhumõõk (KLO9302391)

▪ kahelehine käokeel (KLO9303104)

▪ herilaseviu (KLO9117029)

▪ rooruik (KLO9105094)

33

Vastavalt LKS § 55 lg 7-le on keelatud II kaitsekategooria taimede kahjustamine, sealhulgas

korjamine ja hävitamine. Tahtlikuks kahjustamiseks võib mitte lugeda tegevust Keskkonnaameti

nõusolekul taime väheesinduslikes populatsioonides. Sama paragrahvi lg 8-le vastavalt on

keelatud III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab

liigi säilimist selles elupaigas.

LKS § 55 lg 61 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude: pesade ja munade tahtlik

hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja

poegade üleskasvatamise ajal. Rooruika ja luha-sinirinda uus liinikoridor eeldatavalt ei ohusta.

Viimase puhul võib isegi liigile sobivat biotoopi lisanduda (ehk võsastunud liinikoridoride ala).

Joonis 2-12. Kaitstavate liikide leiukohad Lihula-Virtsu liinikoridoris (Alus: Maa-amet ja EELIS, 2023)

Vääriselupaigad

Lisaks LKS-ga kaitstavatele objektidele jääb planeeritava õhuliini koridori ka kolm

metsaseadusega kaitstavat vääriselupaika 6: VEP115001 ja VEP115028 Kinksi külas ja VEP115046

Hanila külas (vt Joonis 2-Error! No text of specified style in document.-4). VEP-ides on keelatud raie,

välja arvatud erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul 7.

6 Metsaseaduse § 23 lg 1 järgi on vääriselupaik ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.

7 Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“ § 261 lg 2

34

Joonis 2-Error! No text of specified style in document.-4. Vääriselupaigad Lihula-Virtsu õhuliini

koridoris (Alus: Maa-amet ja EELIS, 2023)

35

2.6. Natura eelhindamine Lihula-Rõuste ja Lihula-Virtsu asukohaalternatiividele

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või

vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000

loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ

(nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD).

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ

artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni

juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ 8 ning juhendile "Juhised

Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" 9.

KeHJS-e ning LKS-i alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse

raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis

võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala kaitse-eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt

avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks,

kui tegevuse elluviimise tulemusena Naturea 2000 ala(de) kaitse-eesmärkide seisund halveneb

või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava

tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas ja millises

mahus on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis)hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse

läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse

vajadusel leevendavad meetmed.

Käesoleva eksperthinnangu raames viiakse läbi Natura eelhindamise etapp, mis koostatakse

tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku

ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi info; Keskkonnaregistri

andmebaasid jms).

Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning

ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Kavandatavaks tegevuseks on 330 kV elektriühenduse rajamine, mille osas kaalutakse kaht

peamist alternatiivset asukohta: 330 kV elektri õhuliin Lihula-Rõuste olemasoleva õhuliini

8 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõ igete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021

9 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.

36

koridoris või Lihula-Virtsu valdavalt olemasoleva õhuliini koridoris. Viimasel juhul kaalutakse kaht

all-alternatiivi: Põhja-Virtsu uues liinikoridoris kas õhu- või maakaabelliinina ja Lõuna-Virtsu uues

liinikoridoris maakaablina. Kavandatava tegevuse kohta vaata ka ptk Error! Reference source n

ot found..

Kavandatav õhuliin läbib mitut Natura 2000 ala (Poanse LoA, Kuke-Kiili LoA, Väinamere Loa ja

LiA) olemasolevas õhuliini koridoris, kus asub 110kV elektri õhuliin. Kavandatava 330 kV õhuliini

rajamine olemasolevas koridoris tähendab liini struktuuride mõõtmete suurenemist ja

kaitsevööndi laienemist. Kavandatava tegevuse kirjaldust vt ptk 1 ja ptk 2.1.

Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura 2000 alade iseloomustus

Kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas asuvad järgmised Natura 2000 võrgustiku alad, mida

kavandatavad elektriliinid läbivad (vt Joonis 2-Error! No text of specified style in document.-5):

▪ Lihula-Rõuste elektri õhuliini koridoris: Poanse loodusala (RAH0000475); Kuke-Kiili loodusala

(RAH0000476); Väinamere loodusala (RAH0000605) ja Väinamere linnuala (RAH0000133).

▪ Lihula-Virtsu elektriliini koridoris: Väinamere loodusala (RAH0000605) ja Väinamere linnuala

(RAH0000133).

Joonis 2-Error! No text of specified style in document.-5 Ülevaade Natura 2000 võrgustiku aladest

kavandatava tegevuse (alternatiivsete elektriliinide) mõjualas (Alus: Maa-amet ja EELIS, 2022)

37

Natura alasid on kirjeldatud Tabel 2-3, kus tärniga on märgitud nn esmatähtsad

elupaigatüübid/liigid. Need on hävimisohus olevad looduslikud e lupaigatüübid/liigid, mille

kaitsmise eest kannab Euroopa Liit erilist vastutust, silmas pidades seda kui suur osa nende

elupaikade looduslikust levilast jääb EL-i territooriumile.

Tabel 2-3 Ülevaade tegevuse võimalikus mõjualas asuvate Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-

eesmärkidest

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s

S is

e ri

ik li

k

k a

it se

Ala kaitse-eesmärkideks määratu elupaigatüübid ja liigid

P o

a n

s e

l o

o d

u s a

la

(R A

H 0

0 0

0 4

7 5

)

P o

a n

s e

h o

iu a

la Elupaigatüübid: kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised

orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused

(6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud (*6530), liigirikkad

madalsood (7230) ja puiskarjamaad (9070).

Liigid: teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas

(Hypodryas maturna) ja vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior).

K u

k e

-K ii

li l

o o

d u

s a

la

(R A

H 0

0 0

0 4

7 6

)

K u

k e

-K ii

li h

o iu

a la

Elupaigatüübid: kadastikud (5130), lood (alvarid – *6280), rabad (*7110),

rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised

metsad (*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0).

Liigid: teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia) ja vasakkeermene pisitigu

(Vertigo angustior).

38

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s

S is

e ri

ik li

k

k a

it se

Ala kaitse-eesmärkideks määratu elupaigatüübid ja liigid

V ä

in a

m e

re l

o o

d u

s a

la

(R A

H 0

0 0

0 6

0 5

)

P ro

je k ti

a la

p ii

rk o

n n

a s :

V ä

in a

m e

re h

o iu

a la

j a

P u

h tu

-L a

e la

tu

lo o

d u

s k a

it s e

a la

Elupaigatüübid: veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130),

liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad

lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad

(1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad

(1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga

liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130),

kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad

niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused

(6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas -rebasesaba

ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja

allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-

allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad

loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud

(9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja

jäärakute metsad (pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning

lammi-lodumetsad (*91E0).

Liigid: hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis

dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia),

harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas

(Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline

kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas

(Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium

ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas

(Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline

jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu

(Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

39

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s

S is

e ri

ik li

k

k a

it se

Ala kaitse-eesmärkideks määratu elupaigatüübid ja liigid

V ä

in a

m e

re l

in n

u a

la

(R A

H 0

0 0

0 1

3 3

)

P ro

je k ti

a la

p ii

rk o

n n

a s :

P u

h tu

-L a

e la

tu l

o o

d u

s k

a it

s e

a la

Liigid: soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata),

piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos),

rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-laukhani (Anser

albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser erythropus),

rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres),

sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula),

merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), mustlagle (Branta bernicla),

valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala

clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e

suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius

hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), roo-

loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), aul (Clangula

hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik

(Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos

leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), lauk (Fulica atra), rohunepp

(Gallinago media), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus),

merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas

(Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), plütt

(Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa

limosa), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel

(Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator),

suurkoovitaja (Numenius arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo),

tutkas (Philomachus pugnax), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis

squatarola), tuttpütt (Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik

(Porzana porzana), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria

mollissima), väiketiir (Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir

(Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-

põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus),

mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa

totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura ala(de) kaitse-eesmärkidele

Alljärgnevas tabelis on esitatud Natura alade avalduva eeldatava mõju prognoos.

40

Tabel 2-4 Mõju prognoosimine Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele N

a tu

ra a

la

n im

e tu

s

Ala kaitse-eesmärgid kavandatava tegevuse piirkonnas Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

tulemused

P o

a n

s e

l o

o d

u s a

la

Kavandatav Lihula-Rõuste õhuliin läbib Poanse loodusala ja liini koridori ning selle

laiendamise alale jäävad järgmised elupaigatüübid: lood (6280*), niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430) ja puiskarjamaad (9070). LoA kaitse-eesmärgiks olevate liikide leiukohti

liini asukohas registreeritud ei ole .

Õhuliin läbib LoA olemasoleva

õhuliini koridoris. Uue õhuliini

rajamiseks on vajalik olemasolevat

koridori laiendada ja lisaks

suurenevad õhuliini struktuuride

mõõtmed. Õhuliini koridori

laiendamine ja liinimastide ehitus

toob eeldatavalt kaasa otsese

füüsilise sekkumise või elupaigakao

järgmiste elupaigatüüpide puhul:

puiskarjamaadel (9070) ja loo (6280*)

elupaigades. Arvestades, et

elupiagatüüpi, niiskuslembeseid

kõrgohustuid (6430), kattub

liinikoridoriga väikses ulatuses ja

tegemist on niidu elupaigaga, mida

ohustab võsastumine, siis võib

õigetele tingimustel liinikoridori

laiendamine elupaigale soodsat mõju

avaldada.

Ebasoodne

mõju LoA

kaitse-

eesmärkidele

ei ole

välistatud. Läbi

tuleb viia

Natura

asjakohane

hindamine.

K u

k e

-K ii

li l

o o

d u

s a

la

Kavandatav Lihula-Rõuste õhuliin läbib Kuke-Kiili LoA − liini koridori ning selle laiendamise

alale jäävad järgmised elupaigatüübid: liigirikkad madalsood (7230), siirdesoo - ja

rabametsad (91D0*) rabad (*7110), soostuvad- ja soo-lehtmetsad (9080*), lood (6280*) ja

kadastikud (5130). LoA kaitse-eesmärgiks olevate liikide leiukohti liini asukohas

registreeritud ei ole.

Õhuliin läbib LoA kahel lõigul

olemasoleva õhuliini koridoris. Uue

õhuliini rajamiseks on vajalik

olemasolevat koridori laiendada ja

lisaks suurenevad õhuliini

struktuuride mõõtmed. Õhuliini

koridori laiendamine ja liinimastide

ehitus toob eeldatavalt kaasa otsese

füüsilise sekkumise või elupaigakao

järgmiste elupaigatüüpide puhul:

liigirikkad madalsood (7230),

siirdesoo- ja rabametsad (91D0*),

Ebasoodne

mõju LoA

kaitse-

eesmärkidele

ei ole

välistatud. Läbi

tuleb viia

Natura

asjakohane

hindamine.

41

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s

Ala kaitse-eesmärgid kavandatava tegevuse piirkonnas Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

tulemused

rabad (*7110), soostuvad- ja soo-

lehtmetsad (9080*), lood (6280*) ja

kadastikud (5130).

42

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s Ala kaitse-eesmärgid kavandatava tegevuse piirkonnas Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

tulemused

V ä

in a

m e

re l

o o

d u

s a

la

Rõuste alajaamast edasi, Rõuste-Tusti lõigul, on elektriühendus kavandatud maakaablina, mis

Lääneranna valla territooriumile jäävas osas kulgeb ca 70 m pikkusel lõigul läbi Väinmaere

loodusala maismaa osa ja seal asuvat püsitaimestuga kivirandade (1220) elupaigatüüpi ca 40

m pikkusel lõigul. LoA kaitse-eesmärgiks olevate liikide leiukohti liini asukohas registreeritud

ei ole.

Maakaabli paigaldamise mõju LoA

elupaigale sõltub paigaldamise

viisist. Maakaabli pinnasesse

kaevamisel kaasneb eeldatav mõju

läbi füüsilise ehitustegevuse, kuid nt

suundpuurimise teel maakaabli

paigaldamisel mõju elupaigale

puudub.

Rõuste-Tusti

maakaabli

puhul ei ole

ebasoodne

mõju

loodusala

kaitse-

eesmärkidele

välistatud. Läbi

tuleb viia

Natura

asjakohane

hindamine.

Lihula-Virtsu altervatiivi Põhja-Virtsu variandi puhul kulgeks elektriliin kas õhu- või

maakaablina Lääneranna vallas läbi Väinamere LoA kahel korral − liini koridori ning selle

laiendamise alale jäävad järgmised elupaigatüübid: rannaniidud (*1630), kadastikud (5130),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised

metsad (*9020) (vt järgnev skeem). LoA kaitse-eesmärgiks olevate liikide leiukohti liini

asukohas registreeritud ei ole.

Sellel lõigul läbib liin Puhtu-Laelatu looduskaitseala sihtkaitsevööndit. Kavandatu on kaitse-

ala kaitse-eeskirjaga vastuolus (vt ka ptk 2.5.2).

Liin läbib LoA pikemal lõigul (600 m)

olemasoleva õhuliini koridoris Uue

õhuliini rajamiseks on vajalik

olemasolevat koridori laiendada ja

lisaks suurenevad õhuliini struktuuride

mõõtmed, maakaabli puhul on vajalik

otsene füüsiline sekkumine, sh

esmatähtsate elupaikade alal. Õhuliini

koridori laiendamine ja liinimastide

ehitus või maakaabli puhul

kaablikraavi kaevamine toob

Lihula-Virtsu

Põhja-Virtsu

liinikoridoris

elektri

maakaabli või

õhuliini

rajamise puhul

ei ole

ebasoodne

mõju LoA

kaitse-

43

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s

Ala kaitse-eesmärgid kavandatava tegevuse piirkonnas Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

tulemused

eeldatavalt kaasa otsese füüsilise

sekkumise või elupaigakao järgmiste

elupaigatüüpide puhul: rannaniidud

(*1630), kadastikud (5130),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

liigirikkad madalsood (7230), vanad

laialehised metsad (*9020). Osade

elupaikade puhul on eeldatavalt

võimalik sobiva tehnilise lahenduse

väljatöötamisega mõju vältida.

Lisaks läbib Põhja-Virtsu-Tusti lõigu

alguses ca 80 m ulatuses rannikul

Väinamere LoA (rannaniidu elupaika).

Maakaabli paigaldamise mõju

elupaigale sõltub paigaldamise viisist.

Maakaabli pinnasesse kaevamisel

kaasneb eeldatav mõju läbi füüsilise

ehitustegevuse, kuid nt

suundpuurimise teel maakaabli

paigaldamisel mõju elupaigale

puudub.

eesmärkidele

välistatud. Läbi

tuleb viia

Natura

asjakohane

hindamine.

44

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s Ala kaitse-eesmärgid kavandatava tegevuse piirkonnas Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

tulemused

Lõuna-Virtsu lõigul on elektriühendus kavandatud maakaablina, mis Lääneranna valla

territooriumile jäävas osas kulgeb ca 2,4 km pikkusel lõigul läbi Väinmaere LoA ning lisaks

kulgeb ca 900 m pikkusel lõigul loodusala piiril. Maakaabel on kavandatud olemaso leva

kohaliku tee koridori. Kavandatav maakaabel läbib või piirneb järgmiste elupaigatüüpidega:

rannikulõukad (1150), laiad madalad lahed(1160), rannaniidud (1630*) puisniidud (6530*);

liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad- ja soo-

lehtmetsad (9080*). Lisaks läbib liin LoA kaitse-eesmärgiks oleva, tiigilendlase leiukohana

registreeritud ala (KLO9112022) loodusalal. Sellel lõigul läbib liin Puhtu-Laelatu

looduskaitseala sihtkaitsevööndit. Kavandatu on kaitse-ala kaitse-eeskirjaga vastuolus (vt ka

ptk 2.5.2).

Kavandatav maakaabelliin on

kavandatad olemasoleva kohaliku tee

koridori ja läbib või piirneb mitmete,

(sh esmatähtsate) elupaikadega LoA-l

ning läbib ka tiigilendlase leiukohta.

Kavandatava tegevuse käesolevas

etapis ei saa välistada ebasoodsa

mõju teket neile kaitse-eesmärkidele.

Lõuna-Virtsu

maakaabli

puhul ei ole

ebasoodne

mõju LoA

kaitse-

eesmärkidele

välistatud. Läbi

tuleb viia

Natura

asjakohane

hindamine.

45

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s

Ala kaitse-eesmärgid kavandatava tegevuse piirkonnas Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

tulemused V

ä in

a m

e re

l in

n u

a la

Kavandatava elekrtiühenduse Põhja-Virtsu ja Lõuna-Virtsu variandid läbivad mõlemad

Väineamere linnuala ja seal kaitstavate liikide registreeritud leiukohti. Põ hja-Virtsu

liinikoridori jääb nt rooruigu leiukoht. Lõuna-Virtsu liin läbib nt merikotka, tutka, laululuige,

väikeluige, hallpea-rähni ja värbkaku registreeritud leiukohti. Lisaks Läbib Rõuste-Tusti

maaakaabel rannikul ca 70 m pikkusel lõigul Väinamere LiA.

Sellel lõigul läbib liin Puhtu-Laelatu looduskaitseala sihtkaitsevööndit. Kavandatu on kaitse-

ala kaitse-eeskirjaga vastuolus (vt ka ptk 2.5.2).

Nii Põhja-Virtsu kui ka Lõuna-Virtsu

variandi realiseerumisel ei saa

välistada ebasoodsat mõju linnuala

kaitse-eesmärkidele. Tuleb

arvestada veelindude toitumis- ja

ööbimislendudega, mis ületavad

kavandatavaid liinikoridore. Tuleb

kasutusele võtta kõik meetmed

vähendamiaks kokkupõrkeriski.

Põhja-Virtsu õhuliini variandi puhul

tähendaks linnualale senisest

suurema õhuliinide struktuuri

loomist, mille puhul ei saa välistada

liinides hukkumise ja vigastuste mõju

suurenemist linnustikule. Sel juhul

tuleks Kasse roostikuala läbiv liin

tähistada kokkupõrkeriski

vähendamiseks. Maakaabli rajamisel

on eeskätt oluline vältida

ehitusaegse häirimise mõju, mida on

projekti tasemel võimalik arvestada

ja seeläbi mõju leevendada.

Lõuna-Virtsu aga ka Rõuste-Tusti

maakaabli alternatiivi realiseerumisel

eeskätt oluline vältida ehitusaegset

mõju, mida on projekti tasemel

võimalik arvestada ja seeläbi

mõjualas pesitsevate liikidele

häiringut leevendada.

Ebasoodne

mõju

linnualale ei

ole välistatud.

Läbi tuleb viia

Natura

asjakohane

hindamine.

46

Natura hindamise tulemus ja järeldused

Natura eelhindamine jõuab Lääneranna valla territooriumile jäävate alternatiivsete

elektriühenduste osas järgmistele järeldustele:

• Lihula-Rõuste 330kV õhuliini rajamise puhul ei saa välistada ebasoodsat mõju Poanse

loodusalale ja Kuke-Kiili loodusalale ning nende alade kaitse-eesmärkidele. Läbi tuleb viia

Natura asjakohane e täishindamine.

• Rõuste-Tusti elektri maakaabli rajamise puhul ei saa välistada ebasoodsat mõju Väinamere

linnualale ja Väinamere loodusalale ning nende alade kaitse-eesmärkidele. Läbi tuleb viia

Natura asjakohane e täishindamine.

• Lihula-Virtsu Põhja-Virtsu variandi (õhuliini või maakaabli) rajamise puhul ei saa välistada

ebasoodsat mõju Väinamere loodusalale ja Väinamere linnualale ning nende alade kaitse -

eesmärkidele. Läbi tuleb viia Natura asjakohane e täishindamine.

• Lihula-Virtsu Lõuna-Virtsu variandi (maakaabli) rajamise puhul ei saa välistada ebasoodsat

mõju Väinamere loodusalale ja Väinamere linnualale ning nende alade kaitse-

eesmärkidele. Läbi tuleb viia Natura asjakohane e täishindamine

47

3. Muhu vald

3.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus Muhu vallas

Muhu valla piires lahendatakse ühendused maakaabelliinina, Suures ja Väikeses väinas

kavandatud veekaabelliinide vahel. Tusti alajaam ja Linnuse küla vahel on kaabelliini trassina

kavas kasutada olemasoleva 110 kV elektriliini koridori (kaitsevööndit), mille ulatus on 25 m

mõlemal pool liini telge. Tusti alajaamast kuni Suure väina rannajooneni ja Linnuse külast kuni

Väikese väina rannajooneni kulgeks kaabelliin orienteeruvalt piki olemasolevate 110 kV

kaabelliinide trasse. Kaabelliini kavandatav asukoht on esitatud Joonis .

Maakaabelliini maa-ala kaitsevööndi laius on 1 m mõlemalt poolt.

3.2. Asustus ja hoonestatud alad

Olemasoleva 110 kV elektriliini koridori (50 m) Muhu vallas hoonestust ei jää. Kaabelliin on

võimalik rajada õue-alasid läbimata.

3.3. Kultuurimälestised

Olemasoleva 110 kV elektri õhuliini alla ja selle kaitsevööndisse jääb Muhu vallas osaliselt kaks

arheoloogiamälestist koos piiranguvööndiga (Joonis 3-). Mõlemad asuvad Mäla külas ning

nende maa-alad on suuremas osas kattuvad.

Kivikalme (reg nr 12507) on korrapärane ristkülikukujuline kivilade, sisaldades kahte madalamat

kirstukujulist lohku kivirauna sees.

Muistsete põldude (reg nr 12509) ala moodustab kõrgema kruusase künka, kus on läbisegi

paisatud raudkivide lademed, mis siin-seal maapinnast välja ulatuvad, moodustades sageli

korrapäraseid jooni ja kujuneid maapinnale.

Arheoloogiamälestised on kinnismälestised, millel on üldjuhul 50 m laiune kaitsevöönd.

Muinsuskaitseseaduse § 14 kohaselt on kaitsevööndi eesmärk tagada:

1) kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate

mälestisega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine;

2) kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine;

3) kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine.

Kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine ning

olemasoleva ehitise ümberehitamine, laiendamine, välisilme muutmine ja lammutamine tuleb

kooskõlastada muinsuskaitseametiga.

48

Joonis 3-1. Kultuurimälestised Mäla külas

3.4. Kaitstavad loodusobjektid

Kavandatava maakaabelliini trassile, mis kulgeb valdavalt olemasoleva 110 kV elektriliini koridoris

(50 m), jäävad järgmised kaitstavad loodusobjektid (Joonis ):

Oina hoiuala (KLO2000220)

Olemasoleva 110 kV õhuliini koridor (50 m) läbib Oina hoiuala loodenurka sh elektriliini

kaitsevööndis inventeeritud kaitse-eesmärgina nimetatud elupaigatüüpi 6280*. Vastavalt

looduskaitseseaduse § 4 on hoiuala elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille

säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat

seisundit kahjustavad tegevused. Kuna Oina hoiuala kuulub Simiste-Oina loodusala osana ka

Natura 2000 võrgustikku, siis on mõju hindamine läbi viidud Natura eelhindamise vormis, ptk 3.5.

Väikese väina hoiuala (KLO2000341)

Kavandatava maakaabelliini trass läbib Väikese väina hoiuala ja selle kaitse-eesmärgina

nimetatud elupaigatüüpe kahes kohas Linnuse külas vastavalt 210 ja 390 m pikkusel lõigul.

49

Vastavalt looduskaitseseaduse § 4 on hoiuala elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala,

mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat

seisundit kahjustavad tegevused. Kuna Väikese väina hoiuala kuulub loodusalana ka Natura 2000

võrgustikku, siis on mõju hindamine läbi viidud läbi Natura eelhindamise vormis, ptk 3.5.

Väinamere hoiuala (KLO2000339)

Väinamere hoiuala ja selle kaitse-eesmärgina nimetatud elupaika 1630* läbib kavandatava

maakaabelliini trass 50 m pikkusel lõigul Tusti külas. Vastavalt looduskaitseseaduse § 4 on

hoiuala elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse

kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Kuna

Nihatu hoiuala kuulub loodusalana ka Natura 2000 võrgustikku, siis mõju hindamine läbi viidud

läbi Natura eelhindamise vormis, ptk 3.5.

Joonis 3-2. Kaitstavad loodusobjektid kavandatava maakaabelliini koridoris Muhu vallas

Oina käpaliste püsielupaik (KLO3001228)

Olemasolev 110 kV elektriliin läbib Oina käpaliste püsielupaika 355 m ulatuses. Püsielupaiga

kaitse-eesmärk on kauni kuldkinga (II kaitsekategooria) kaitse.

50

Püsielupaikade maa-ala kuulub sihtkaitsevööndissse 10 . Sihtkaitsevööndis keelatud nii

majandustegevus kui uute ehitiste püstitamine11. Seega maakaabelliini läbi püsielupaiga rajada

ei saa, kuid see on võimalik piki püsielupaiga piiri, mis pikendaks kaabelliini u 80 m võrra.

Kaitstavad liigid

EELIS-e andmetele jääb kavandatava maakaabelliini trassile nelja III kategooria ja nelja II

kategooria kaitstava taimeliigi kasvukohad ja ühe III kategooria kaitstava samblaliigi kasvukoht

(Tabel 3-5). Sealjuures Cypripedium calceolus (kaunis kuldking) ja Orchis mascula (jumalakäpp)

kasvukohad kattuvad osaliselt Oina käpaliste püsielupaiga ja Oina hoiualaga ning Angelica

palustris (emaputk) kasvukoht asuv Väikese väina hoiualal.

Tabel 3-5. Kaitstavad liigid kavandatava maakaabelliini trassil

KKR kood Liik Kaitse-

kategooria

KLO9301872, KLO9343242,

KLO9343242

Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) III

KLO9333669 Epipactis palustris (soo-neiuvaip) III

KLO9302459, KLO9343240 Listera ovata (suur käopõll) III

KLO9400033 Leucobryum glaucum (harilik valvik) III

KLO9333688, KLO9302192,

KLO9343244

Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) III

KLO9325142, KLO9310532 Angelica palustris (emaputk) II

KLO9333707 Viola pumila (pisikannike) II

KLO9337559, KLO9336540 Cypripedium calceolus (kaunis kuldking) II

KLO9343246 Orchis mascula (jumalakäpp) II

3.5. Natura eelhindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või

vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000

loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ

(nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD).

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ

artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni

juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

10 Looduskaitseseadus § 4 lg 1

11 Looduskaitseseadus § 30 lg 2

51

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ 12 ning juhendile "Juhised

Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"13.

KeHJS-e ning LKS-i alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse

raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis

võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldataval t ebasoodsalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala kaitse-eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt

avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks,

kui tegevuse elluviimise tulemusena Natura 2000 ala(de) kaitse-eesmärkide seisund halveneb või

tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava

tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas ja millises

mahus on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis)hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse

läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse

vajadusel leevendavad meetmed.

Käesoleva eksperthinnangu raames viiakse läbi Natura eelhindamise etapp, mis koostatakse

tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku

ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi info; Keskkonnaregistri

andmebaasid EELIS jms).

Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning

ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Kavandatavaks tegevuseks on elektri kaabelliini rajamine olemasoleva 110 kV elektriliini

kaitsevööndisse.

Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura 2000 alade iseloomustus

Kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas asuvad järgmised Natura 2000 võrgustiku alad

(Joonis ):

▪ Simiste-Oina loodusala (EE0040470);

▪ Väikese väina loodusala (EE0040486);

▪ Väinamere loodusala (EE0040002);

▪ Väinamere linnuala (EE0040001).

12 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021

13 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.

52

Täpsem alade kirjeldus koos eeldatava mõju prognoosimisega Natura 2000 alade kaitse -

eesmärkidele on toodud Tabel 3-6.

Joonis 3-3. Natura 2000 alad kavandatava kaabelliini trassil

Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura ala(de) kaitse-eesmärkidele

Alljärgnevas tabelis on esitatud Natura alade kaitse-eesmärgid ja nendele avalduva eeldatava

mõju prognoos.

53

Tabel 3-6. Natura alade kaitse-eesmärgid ja nendele avalduva eeldatava mõju prognoos Muhu vallas

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

tulemused

S im

is te

-O in

a l

o o

d u

s a

la

(E E

0 0

4 0

4 7

0 )

Elupaigatüübid: lood (alvarid) (6280*).

Liigid: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus).

Olemasolev 110 kV elektriliin ja

selle kaitsevöönd läbib kaitse-

eesmärgina nimetatud

elupaigatüüpi lood (6280*) u 50

m pikkusel lõigul ning kauni

kuldkinga kasvukohta väikeses

osas. Kaabelliin on võimalik

paigutada liinikoridori

läänepoolsele küljele nii, et see ei

läbi elupaika ega kauni kuldkinga

kasvukohta. Kavandatav tegevus

ei avalda ebasoodsat mõju

loodusala kaitse-eesmärkidele.

Ebasoodsat

mõju ala

kaitse-

eesmärkidele

ei avaldu.

54

V ä

ik e

s e

v ä

in a

lo

o d

u s a

la

(E E

0 0

4 0

4 8

6 )

Elupaigatüübid: rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), esmased

rannavallid (1210), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud

(1620), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), lubjarikkal mullal kuivad niidud

(6210*), lubjavaesel mullal liigirikkad niidud (6270*), lood (6280*), puisniidud

(6530*), lääne-mõõkrohuga lubjarikkad madalsood (7210*), liigirikkad

madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad

(9020*), puiskarjamaad (9070).

Liigid: emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus),

madala unilook (Sisymbrium supinum).

Kavandatava maakaabelliin läbib

Väikese väina loodusala kahes

lõigus:

1. Linnuse küla südames piki

olemasoleva 110 kV elektriliin

ja selle kaitsevööndit, kus see

läbib kaitse-eesmärgina

nimetatud elupaigatüüpi

lubjarikkal mullal kuivad

niidud u 180 m pikkusel lõigul

ning elupaigatüüpi

rannaniidud u 24 m pikkusel

lõigul.

2. Risti-Kuivastu-Kuressaare mnt

ja Väikese väina vahelises

lõigus orienteeruvalt piki

olemasoleva 110 kV kaabelliini

trassi, kus see läbib

elupaigatüüpi lubjarikkal

mullal kuivad niidud u 132 m

pikkusel lõigul ning

elupaigatüüpi rannaniidud u

249 m pikkusel lõigul. Samuti

emaputke kasvukohta u 50 m

pikkusel lõigul.

Maakaabli paigaldamisel ei saa

välistada ebasoodsa mõju

esinemist elupaikade ja emaputke

kasvukoha füüsilise kahjustamise

ja hävitamise tõttu.

Vajalik on

läbi viia

Natura

asjakohane

hindamine.

55

V ä

in a

m e

re l

o o

d u

s a

la

(E E

0 0

4 0

0 0

2 )

Elupaigatüübid: veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130),

liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad

lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga

kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja

liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630),

püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030),

kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised or hideede

kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid –

*6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510),

puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad

madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad

madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad

laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad

(9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad

(pangametsad – *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-

lodumetsad (*91E0).

Kavandatava maakaabelliin läbib

Väinamere loodusala

elupaigatüüpi rannaniidud u 50 m

pikkusel lõigul. Maakaabli

paigaldamisel ei saa välistada

ebasoodsa mõju esinemist

rannaniidu füüsilise kahjustamise

tõttu.

Vajalik on

läbi viia

Natura

asjakohane

hindamine.

56

Liigid: hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis

dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia),

harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas

(Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium

calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline

kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas

(Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium

ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas

(Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline

jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu

(Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).

57

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

tulemused

V ä

in a

m e

re l

in n

u a

la

(E E

0 0

4 0

0 0

1 )

Liigid: soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata),

piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), suur-

laukhani (Anser albifrons), hallhani e roohani (Anser anser), väike-laukhani (Anser

erythropus), rabahani (Anser fabalis), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija

(Arenaria interpres), sooräts (Asio flammeus), punapea-vart (Aythya ferina),

tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris),

mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), kassikakk (Bubo

bubo), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina

schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus), väiketüll (Charadrius

dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), mustviires (Chlidonias niger), valge-

toonekurg (Ciconia ciconia), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull

(Circus cyaneus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus

columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor),

valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana),

lauk (Fulica atra), rohunepp (Gallinago media), värbkakk (Glaucidium

passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-

õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus),

naerukajakas (Larus ridibundus), plütt (Limicola falcinellus), vöötsaba-vigle

(Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), tõmmuvaeras (Melanitta

fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel

(Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius

arquata), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), tutkas (Philomachus pugnax),

hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), plüü (Pluvialis squatarola), tuttpütt

(Podiceps cristatus), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana),

naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), väiketiir

(Sterna albifrons), räusktiir e räusk (Sterna caspia), jõgitiir (Sterna hirundo),

randtiir (Sterna paradisaea), tutt-tiir (Sterna sandvicensis), vööt-põõsalind (Sylvia

nisoria), teder (Tetrao tetrix), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa

glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja

kiivitaja (Vanellus vanellus).

EELIS andmetel ei esine

kavandatava maakaabelliini

asukohas (Joonis ) ega selle

läheduses Väinamere linnuala

kaitse-eesmärgiks olevate liikide

leiukohti. Valdav osa linnuala

liikidest on merega seotud liigid.

Merel peatuvaid ja toituvaid linde

maismaal kavandatavad

väiksemahulised tegevused, nagu

seda on kaabelliini paigaldamine,

ei mõjuta. Maismaa linnuliikide

osas ei saa välistada, et leidub

rannaniitudega seotud liike. Kõik

need on rändlinnud, kes püsivalt

ühes paigas ei pesitse. Eeldades,

et tööde teostamise aeg on

külmunud pinnasega ja väljaspool

lindude pesitsus- ja

toitumisperioodi, ei ole

tõenäoline ebasoodsa mõju

avaldumine isenditele või

populatsioonile. Tegemist on

ajutise häiringuga, peale tööde

lõppu taastub endine olukord.

Ebasoodsat

mõju ala

kaitse-

eesmärkidele

ei avaldu.

58

4. Saaremaa vald

4.1. Kavandatava tegevuse kirjeldus Saaremaa vallas

Saaremaa vallas on 330 kV elektriliini kulgemiseks kolm põhimõttelist alternatiivi ning üks all-

alternatiiv (Error! Reference source not found.):

1. Orinõmme – Leisi - Lääne-Saaremaa alternatiivi puhul kulgeb elektriliin maakaablina

rannajoonest kuni kavandatava Orinõmme alajaamani, õhuliinina mööda kavandatavat uut

liinikoridori Väike-Rahula külani, mööda olemasolevat 110 kV ja 35 kV elektriliini koridori

Koki külani, mööda kavandatavat uut liinikoridor kuni kavandatava Lääne-Saaremaa

alajaamani ning edasi maakaablina kuni rannajooneni.

2. Orissaare - Sikassaare - Lääne-Saaremaa alternatiivi puhul kulgeb elektriliin

maakaablina rannajoonest kuni olemasoleva Orissaare alajaamani, õhuliinina mööda

olemasolevat 110 kV elektriliini koridori Kiratsi külani, mööda uut kavanda tavat

liinikoridori14 kuni kavandatava Lääne-Saaremaa alajaamani ning edasi maakaablina kuni

rannajooneni.

Alternatiivi 2 all-alternatiivi Ruhve - Sikassaare - Lääne-Saaremaa alternatiivi puhul

kulgeb elektriliin maakaablina kuni kavandatava Ruhve alajaamani, õhuliinina mööda uut

kavandatavat liinikoridori kuni olemasoleva 110 kV liinini Kahtla külas, mööda

olemasolevat 110 kV elektriliini koridori Kiratsi külani, mööda uut kavandatavat

liinikoridori kuni kavandatava Lääne-Saaremaa alajaamani ning maakaablina kavandavast

alajaamast kuni rannajooneni.

3. Orinõmme – Leisi – Putla – Sikassaare – Lääne-Saaremaa alternatiivi puhul kulgeb

elektriliin maakaablina rannajoonest kuni kavandatava Orinõmme alajaamani, õhuliinina

mööda kavandatavat uut liinikoridori Väike-Rahula külani, mööda olemasolevat 110 kV

elektriliini koridori Leisi ja sealt edasi läbi Saue-Putla kuni Kiratsi külani, mööda uut

kavandatavat liinikoridori kuni kavandatava Lääne-Saaremaa alajaamani ning maakaablina

kavandavast alajaamast kuni rannajooneni. Analüüs käsitleb eraldi Leisi-Saue-Putla

liinilõiku.

Kõikide alternatiivide puhul on täiendavalt vajalik ühendus Lääne-Saaremaa ja Läätsa

alajaama vahel mööda olemasolevat 35 kV elektriliini koridori (Koimla-Läätsa lõik).

14 Uue trassikoridori lõigu puhul on aluseks võetud Elering AS tellitud GIS analüüs parima võimaliku kõrgepingeliini koridori asukoha väljaselgitamiseks meretuuleparkide ühendamiseks maismaa põhivõrku (teostaja Skepast&Puhkim OÜ).

59

Joonis 4-1. Kavandatava 330kV elektriliini alternatiivsed asukohad Saaremaa vallas

4.2. Asustus ja hoonestatud alad

4.2.1. Orinõmme – Leisi - Lääne-Saaremaa

Orinõmme – Leisi – Lääne-Saaremaa võimalikku 160 m laiusesse liinikoridori jääb kokku 23

katastriüksust, millel asuvad elu- või abihooned jäävad koridori alasse. Neist Lümanda osavalla

Lümanda külas kolm ja Koki külas üks (Joonis 4-2 ja Tabel 4-1), Kihelkonna osavalla Vedruka

külas kaks ja Viki külas neli (Joonis 4-2 ja Tabel 4-2), Kärla osavalla Nõmpa külas viis (Error!

Reference source not found. ja Tabel 4-3), Mustjala osavalla Võhma külas üks ja Järise külas

kaks (Error! Reference source not found. ja Tabel 4-4) ning Leisi osavalla Nurme külas üks,

Hiievälja külas üks ja Roobaka külas kaks (Joonis 4-4 ja Tabel 4-5). Siinjuures ei ole arvesse võetud

Leisi alevikus asuvaid katastriüksusi, kuna 330 kV õhuliini rajamine aleviku hoonestatud osas ei

ole plaanis ja tuleb kasutada alternatiivset liinikoridori. Leisi alevikust möödumiseks on välja

pakutud kaks alternatiivset trassi.

60

Joonis 4-2. Lümanda ja Kihelkonna osavallas olevad katastriüksused, millel asuvad hooned jäävad 160 m

liinikoridori alale (alus ja andmed: Maa-amet)

61

Tabel 4-1. Hoonestatud alad Lümanda osavallas

Kirjeldus Skeem

Tiigi (44001:003:0098).

Olemasolev 35 kV liin

möödub Tiigi kü-st idas.

330 kv liini rajamisel

alternatiivses koridoris

see Tiigi kü-st ei puuduta.

Saadu (44001:003:0552).

Olemasolev 35 kV liin

möödub Saadu kü-st

läänes. 330 kv liini

rajamisel alternatiivses

koridoris see Saadu kü-st

ei puuduta.

Lepiku (44001:003:0558).

Olemasolev 35 kV liin

möödub Lepiku kü-st

läänes ja selle

kaitsevöönd ulatub õue-

alale. 330 kv liini rajamisel

alternatiivses koridoris

see Lepiku kü-st ei

puuduta.

Laussoo (44001:004:0473).

Olemasolev 35 kV liin ja

selle kaitsevöönd läbib

Laussoo kü-st. 330 kV liini

rajamisel laieneb

kaitsevöönd ja võib olla

vajalik metsa raadamine

kaitsevööndis.

62

Tabel 4-2. Hoonestatud alad Kihelkonna osavallas

Kirjeldus Skeem

Kaasiku (30101:005:0262).

Olemasolev 35 kV liin

möödub kü-st idas. 330 kV

liini rajamisel

alternatiivsesse koridori,

see Kaasiku kü-le ei ulatu.

Tirisoo (30101:005:0260).

Olemasolev 35 kV liin

möödub kü-st idas. 330 kV

liini rajamisel

alternatiivsesse koridori,

see Tirisoo kü-le ei ulatu.

Pähkli (30101:005:0224).

Liiva (30101:005:0226).

Kuusiku (30101:005:0231).

Männi (30101:005:0233).

Olemasolev 35 kV liin

möödub kü-st lõunas. 330

kV liini rajamisel samasse

koridori laieneks

kaitsevöönd (120 m)

katastriüksuste lõunaosale.

Mõju sõltub sellest, kas on

vajalik kaitsevööndis

eemaldada puid.

63

Joonis 4-3. Kärla osavallas olevad katastriüksused, millel asuvad hooned jäävad 160 m liinikoridori alale

(alus ja andmed: Maa-amet)

Tabel 4-3. Hoonestatud alad Kärla osavallas

Kirjeldus Skeem

Haagi (37301:001:0133).

Olemasolev 35 kv liin ja

selle kaitsevöönd möödub

Haagi kü-st lõunas. 330 kV

rajamisel alternatiivesse

koridori see Haagi kü-st

otseselt ei puuduta.

Kristi (37301:001:0430).

Olemasolev 35 kv liin ja

selle kaitsevöönd Kristi kü-

st ei puuduta. 330 kV

rajamisel alternatiivesse

64

Kirjeldus Skeem

koridori läbiks see Kristi kü

põhjaosa sh on vajalik

kaitsevööndis metsa

raadamine.

Väike-Männiku

(37301:001:0599).

Olemasolev 35 kV liin ja

selle kaitsevöönd möödub

kü-st põhjas. 330 kV

rajamisel alternatiivsesse

koridori mööduks see kü-st

lõunas ja otsest puutumust

ei ole.

Alasi (37301:001:0530).

Olemasolev 35 kv liin ja

selle kaitsevöönd möödub

Alasi kü-st lõunas. 330 kV

rajamisel alternatiivesse

koridori läheks see Alasi

kü-st mööda.

Kopli (37301:001:0545).

Olemasolev 35 kv liin ja

selle kaitsevöönd läbib

Kopli kü-st sh õueala. 330

kV rajamisel alternatiivesse

koridori läheks see Kopli

kü-st mööda ja olemasoleva

35 kV liini alune maa

vabaneks.

65

Joonis 4-4. Mustjala ja Leisi osavallas olevad katastriüksused, millel asuvad hooned jäävad 160 m

liinikoridori alale (alus ja andmed: Maa-amet)

Tabel 4-4. Hoonestatud alad Mustjala osavallas

Kirjeldus Skeem

Jõe (48301:004:0214).

Olemasolev 35 kV liini

kaitsevöönd läbib Jõe kü

põhjaosa. 330 kv liini

rajamisel alternatiivses

koridoris vabaneb

olemasoleva liinikoridori

alune maa. Alternatiivne

liinikoridor Jõe kü-st ei

puuduta.

Saadu (48301:004:0256).

Olemasolev 35 kV liini

kaitsevöönd läbib Saadu

kü-st. 330 kv liini rajamisel

alternatiivses koridoris

vabaneb olemasoleva

liinikoridori alune maa.

Alternatiivne liinikoridor

Saadu kü-st ei puuduta.

66

Kirjeldus Skeem

Sariku (48301:004:0211).

Olemasolev 35 kV liin ja

selle kaitsevöönd läbib

Sariku kü-st. 330 kv liini

rajamisel alternatiivses

koridoris hõlmab selle

kaitsevöönd Sariku kü

põhjaosa, liin nihkub

õuealast kaugemale.

Tabel 4-5. Hoonestatud alad Leisi osavallas

Kirjeldus Skeem

Mardi (71401:001:2193).

Olemasolev 110 kV liin ja

selle kaitsevöönd läbib

Mardi kü lõunaosa. 330 kV

liini rajamisel alternatiivses

koridoris, see Mardi kü-st ei

puuduta.

Karjametsa

(40302:001:0036).

Olemasolev 110 kV liin

möödub Karjametsa kü-st

lõunas. 330 kV liini

rajamisel samas koridoris

laieneb kaitsevöönd (120

m), kuid see ei ulatu

endiselt Karjametsa kü-le.

Pihla (40302:001:0303).

Olemasolev 110 kV liini

kaitsevöönd läbib Pihla kü

põhjanurka. 330 kV liini

rajamisel samas koridoris

kaitsevöönd laieneb ja võib

olla vajalik metsa

raadamine.

67

Kirjeldus Skeem

Tooma (40301:003:0432).

Olemasolev 35 kV liin

möödub Tooma kü-st

põhjas. 330 kV liini

rajamisel samas koridoris

laieneb kaitsevöönd (120

m), kuid see ei ulatu

endiselt Tooma kü-le.

4.2.2. Orissaare - Sikassaare - Lääne-Saaremaa

Orissaare – Sikassaare – Lääne-Saaremaa võimalikku 160 m laiusesse liinikoridori jääb kokku 29

katastriüksust, millel asuvad elu- või abihooned jäävad koridori alasse või on nende sihtotstarve

elamumaa. Neist Kaarma osavalla Uduvere külas neli (Error! Reference source not found., Tabel

4-6), Pihtla osavalla Kaali-Liiva külas üks, Liiva-Putla külas kaks, Salavere külas üks, Saue-Mustla

külas kaks ja Saue-Putla külas kaks (Joonis 4-5, Tabel 4-7), Valjala osavalla Jõelepa külas neli,

Rahu külas üks, Tõnija külas üks ja Veeriku külas kolm (Joonis 4-6, Tabel 4-8), Laimjala osavalla

Allikalahe külas üks, Kingli külas üks ja Ridala külas üks (Joonis 4-7, Tabel 4-9), Pöide osavalla

Oti külas neli (Joonis 4-7, Tabel 4-10) ning Orissaare osavalla Ariste külas üks katastriüksus

(Joonis 4-7, Tabel 4-11). Siinjuures ei ole arvesse võetud Orissaare alevikus asuvaid katastriüksusi,

kuna 330 kV õhuliini rajamine aleviku hoonestatud osas ei ole plaanis.

68

Joonis 4-5. Kaarma ja Pihtla osavallas olevad katastriüksused, millel asuvad hooned jäävad 160 m

liinikoridori alale (alus ja andmed: Maa-amet)

69

Tabel 4-6. Hoonestatud alad Kaarma osavallas

Kirjeldus Skeem

Kivi (27002:001:0050).

Olemasolev 110 kV liin ja

selle kaitsevöönd läbib Kivi

kü-st. 330 kV alternatiivse

koridori puhul viiakse liin

teisele poole Kuressaare

Leisi maanteed ja 110 kV

koridor vabaneb.

Kuuse (27002:002:0238).

Olemasolev 110 kV liin

möödub Kuuse kü-st läänes

ja selle kaitsevöönd ulatub

Kuuse kü-le. 330 kV liini

rajamisel samas koridoris

kaitsevöönd laieneb ja võib

olla vajalik kaitsevööndis

oleva metsa raadamine.

Mustla (27002:001:0013).

Olemasolev 110 kV liin ja

selle kaitsevöönd läbib

Mustla kü-st. 330 kV

alternatiivse koridori puhul

viiakse liin teisele poole

Kuressaare Leisi maanteed

ja 110 kV koridor vabaneb.

Välja (27002:001:0151).

Olemasolev 110 kV liin

möödub Välja kü-st idas ja

selle kaitsevöönd ulatub

õue-alale. 330 kV

alternatiivse koridori puhul

viiakse liin kaugemale ida

suunda, kuid võib olla

vajalik kaitsevööndis oleva

metsa raadamine.

70

Tabel 4-7. Hoonestatud alad Pihtla osavallas

Kirjeldus Skeem

Tohvri (59201:001:0224).

Olemasolev 110 kV liin ja selle

kaitsevöönd läbib Tohvri kü-st.

330 kV alternatiivse koridori

puhul viiakse liin teisele poole

Kuressaare Leisi maanteed ja

110 kV koridor vabaneb.

Tooma (59201:001:0506).

Olemasolev 110 kV liin ja selle

kaitsevöönd läbib Tooma kü-st.

330 kV alternatiivse koridori

puhul viiakse liin teisele poole

Kuressaare Leisi maanteed ja

110 kV koridor vabaneb.

71

Kirjeldus Skeem

Pärna (59201:001:0018).

Olemasolev 110 kV liin möödub

Pärna kü-st lõunas. 330 kV

alternatiivse koridori puhul

viiakse liin kaugemale ja selle

kaitsevöönd Pärna kü-le ei

ulatu.

Vana-Koljo (59201:001:0312).

Olemasolev 110 kV liin möödub

Vana - Koljo kü-st lõunas ja

kaitsevöönd ulatub kü-sele ja

õuealale. 330 kV alternatiivse

koridori puhul viiakse liin u 115

m kaugemale ja selle

kaitsevöönd Vana-Koljo kü-le ei

ulatu.

Alguse (59201:001:0499).

Olemasolev 110 kV liin läbib

Alguse kü põhjaosa. 330 kV

rajamisel samasse koridori

suureneb liinide alune ala ja

kaitsevöönd. Kuna tegemist on

põllumaaga, siis kaitsevööndis

muudatusi ei ole.

Möldri (59201:001:0491). Ei

olemasolev 110 kV ja selle

kaitsevöönd ega 330 kV liin

alternatiivses koridoris Möldri

kü-le ei ulatu.

Männiku (59201:001:0380).

Olemasolev 110 kV liin läbib

Männiku kü põhjaosa. 330 kV

rajamisel samasse koridori

suureneb liinide alune ala ja

kaitsevöönd, osaliselt võib olla

vajalik kaitsevööndis metsa

raadamine.

72

Kirjeldus Skeem

Allika (59201:001:0826).

Olemasolev 110 kV liin möödub

Allika kü-st põhja suunas. 330

kv liini rajamisel 110 kV koridori

laieneks kaitsevöönd (120 m)

Allika mü õuealani, võib olla

vajalik puude raadamine

kaitsevööndis.

Joonis 4-6. Valjala osavallas olevad katastriüksused, millel asuvad hooned jäävad 160 m liinikoridori

alale (alus ja andmed: Maa-amet)

73

Tabel 4-8. Hoonestatud alad Valjala osavallas

Kirjeldus Skeem

Männiku

(85801:001:0210).

Olemasolev 110 kV liin

läbib Männiku kinnistut.

330 kV liini rajamisel

samasse koridori ulatuks

kaitsevöönd (120 m)

õuealani ja võib olla

vajalik kaitsevööndis

puude maha võtmine.

Tamme

(85801:001:0692).

Olemasoleva 110 kV liini

kaitsevöönd piirneb

Tamme kü-ga. 330 kV

alternatiivse koridori

puhul puhul nihkub

õhuliini asukoht

kaugemale lõuna suunas

ja olukord oluliselt ei

muutu.

Rauna

(85801:001:0348).

Olemasolev 110 kV liin

koos kaitsevööndiga

möödub Rauna kü-st

lõunas. 330 kV

alternatiivse koridori

puhul puhul nihkub

õhuliini asukoht

kaugemale lõuna

suunda.

Jaani (85801:001:0513).

Olemasoleva 110 kV liini

ja selle kaitsevöönd

läbib Jaani kü-st põhjas

ja läänes. 330 kV

rajamisel

alternatiivsesse koridori

nihkub õhuliini asukoht

Jaani kü õuealast

kaugemale ja olukord

oluliselt ei muutu.

74

Kirjeldus Skeem

Uustalu

(85801:001:0964).

Olemasolev 110 kV liin

möödub uustalu kü-st

põhjas. 330 kV liini

rajamisel samasse

koridori kaitsevöönd

laieneb, kuid 120 m

laiuse trassi puhul see ei

puuduta Uustalu kü-st.

Liiva (85801:002:0158).

Olemasolev 110 kV liin ja

kaitsevöönd läbib Liiva

kü lõunanurka. 330 kV

liini rajamisel samasse

koridori, laieneks

kaitsevöönd kuni Liiva kü

õueala piirini, sh võib

olla vajalik raadata

õueala ja liini vaheline

metstukk.

Uueelu (85801:002:0178).

Olemasolev 110 kV liin

läbib kinnistu lõunaosa.

330 kV liini rajamisel

samasse koridori ulatuks

kaitsevöönd (120 m)

õuala piirini.

Kastani

(85801:001:1273). 330 kV

liini rajamisel

olemasoleva 110 kV

koridori ulatuks

kaitsevöönd (120 m)

Kastani kü õuealale 22 m

ulatuses.

Lõuna-Kastani

(85801:001:1275). Lõuna-

Kastani kü on elamumaa

sihtotstarve, kuid kü-l ei

ole ehitis ega antud

ehitusõigust. Olemasolev

110 kV elektriliin koos

kaitsevööndiga hõlmab

75

Kirjeldus Skeem

ligikaudu 40~5 kü

pindalast. 330 kV liini

rajamine samas koridoris

hõlmaks suure osa kü-st.

Lääne-Kastani

(85801:001:1274). Lääne-

Kastani kü on elamumaa

sihtotstarve, kuid ainuke

ehitis on puurkaev.

Olemasolev 110 kV

elektriliin koos

kaitsevööndiga hõlmab

ligikaudu kolmandiku kü

pindalast. 330 kV liini

rajamine samas koridoris

hõlmaks suure osa kü-st.

Oomi (85801:003:0150).

Olemasolev 110 kV liin

läbib Oomi kü-st ja selle

kaitsevöönd piirneb

vahetult õuealaga lõuna

suunast. 330 kV liini

rajamisel samas koridoris

ulatuks kaitsevöönd

poolele õuealast, sh

abihoonetele, sama

koridori ei ole võimalik

kasutada ka Kalli MKA

tõttu. 330 kV trass

tuleks viia põhja suunast

ümber Oomi kü õueala,

mis väldib kaitsevööndi

sattumist õuele, kuid

tingib suuremas mahus

metsa raadamist Oomi

kü-l.

76

Joonis 4-7. Laimjala, Pöide ja Orissaare osavallas olevad katastriüksused, millel asuvad hooned jäävad

160 m liinikoridori alale (alus ja andmed: Maa-amet)

77

Tabel 4-9. Hoonestatud alad Laimjala osavallas

Kirjeldus Skeem

Sepa (38601:001:0416).

Olemasolev 110 kV liin

piirneb vahetult õuega ja

kaitsevöönd ulatub

õuealale. 330 kV trassi

nihutamisel lääne poole,

see Sepa kü-le ei ulatu.

Peetri (38601:001:0216).

Olemasolev 110 kV liin

koos kaitsevööndiga on

Peetri kü läänepiiril. 330 kV

liini rajamisel kaitsevöönd

laieneb umbes 35 m võrra

praegu metsaga kaetud

alale. Väheneb õueala ja

elektriliini vaheline puhver.

Maare (38601:001:0382).

Maare kü on elamumaa

sihtotstarbega, kuid

Ehitisregistri andmetel ei

ole sellel hooneid ega ka

ehitusõigust. Kü jääks üle

poole ulatuses liini

kaitsevööndisse.

Liivakalda

(38601:001:0381).

Olemasolev 110 kV liin

möödub Liivakalda kü-st

idas. 330 kV liini rajamisel

Liivakalda kü jaoks olukord

ei muutu, 120 m

kaitsevöönd selleni ei ulatu.

78

Tabel 4-10. Hoonestatud alad Pöide osavallas

Kirjeldus Skeem

Loigu (63401:001:0353).

Olemasolev 110 kV liin

läbib kü idaosa. 330 kV liini

trassi nihutamisel ida poole

see Loigu kü ei ületa.

Tänava (63401:001:0161).

Olemasolev 110 kV liin

möödub Tänava kü-st idas.

330 kV liini trassi

nihutamisel ida poole

Tänava kü osas olukord

oluliselt ei muutu.

Kivisilla (63401:002:0402).

Olemasolev 110 kV liin

läbib kü idaosa. 330 kV liini

trassi nihutamisel ida poole

see Kivisilla kü ei ületa.

Karemäe (63401:001:0627).

Olemasolev 110 kV liin

läbib kü-st. 330 kV trassi

nihutamisel lääne poole

läheb liin elamust

kaugemale, kuid võib olla

vajalik maha võtta metsa

liini kaitsevööndis.

79

Tabel 4-11. Hoonestatud alad Orissaare osavallas

Kirjeldus Skeem

Vana-Jansi

(55001:006:0184).

Olemasolev 110 kV liin

läbib kü idaosas olevat

õuemaad ja põldu. 330 kV

trassi nihutamisel ida poole

olemasolev kaitsevöönd ei

laiene.

4.2.3. Leisi – Saue-Putla

Leisi – Saue-Putla võimalikku 160 m laiusesse liinikoridori jääb Leisi osavalla piires kokku 28

hoonestatud katastriüksust (Joonis 4-8). Katastriüksusi, millel asuvad elu- või abihooned jäävad

koridori alasse, on kokku neli (Tabel 4-12).

80

Joonis 4-8. Leisi osavallas olevad hoonestatud katastriüksused 160 m liinikoridoris alas (alus ja andmed:

Maa-amet)

81

Tabel 4-12. Hoonestatud katastriüksused Leisi osavallas

Kirjeldus Skeem

Pärna (40302:002:0161).

Olemasolev 110 kV

elektriliin ja selle

kaitsevöönd läbib

katastriüksusel olevat

põllumaad. Kaitsevööndi

laiendamisel ulatuks see ka

õuealale, kuid mitte

otseselt hoonetele.

Ranna (40301:006:0239).

Olemasolev 110 kV

elektriliin ja selle

kaitsevöönd Ranna kü-le ei

ulatu. Kaitsevööndi

laiendamisel 120 m-ni

ulatuks see Ranna kü

õuealale ja hoonetele.

Võimalik on trassikoridori

nihutada ida suunas. Vältida

tuleb õueala ja elektriliini

vahelise metsa raiumist.

Noore-Jaani

(40301:006:0193).

Olemasolev 110 kV

elektriliin ja selle

kaitsevöönd läbib

katastriüksust. Kaitsevööndi

laiendamisel ulatuks see

õuemaale. Vältida tuleb

õueala ja elektriliini vahelise

metsa raiumist.

82

Kirjeldus Skeem

Ohertse (40302:003:0301).

Olemasolev 110 kV

elektriliin ja selle

kaitsevöönd läbib kü

lääneosa. 160 m laiuse

liinikoridori puhul ulatuks

see õuealale ja hooneteni.

Vältida tuleb liinikoridori

laiendamist ida suunas

Teeääre (40301:001:0417)

on elamumaa sihtotstarbega

kü, kuid ehitusõigust sellele

ehitusloa või planeeringuga

antud ei ole.

Pihtla osavalla piires on hoonestatud katastriüksusi, mis ulatuvad 160 m laiusesse koridori, kokku

9 (Joonis 4-9). Neist kolmel juhul jäävad ka elu- või abihooned trassikoridori sisse (Tabel 4-13).

83

Joonis 4-9. Pihtla osavallas olevad hoonestatud katastriüksused 160 m liinikoridoris alas (alus ja

andmed: Maa-amet)

84

Tabel 4-13. Hoonestatud katastriüksused Pihtla osavallas

Kirjeldus Skeem

Rauna (59201:001:0459).

Olemasolev 110 kV

elektriliin ja selle

kaitsevöönd läbib

katastriüksust sh ulatub

kaitsevöönd õue-alale.

Kaitsevööndi laiendamisel

ulatuks see elu- ja

abihoonetele. Võimalik on

nihutada trassikoridori ida

suunas.

Nurga (59201:001:0010).

Olemasolev 110 kV

elektriliin ja selle

kaitsevöönd läbib

katastriüksust.

Kaitsevööndi laiendamisel

ulatuks see elu- ja

abihoonetele. Võimalik on

nihutada trassikoridori ida

suunas.

85

4.2.4. Koimla – Läätsa

Koimla – Läätsa võimalikku 160 m laiusesse liinikoridori jääb kokku 10 hoonestatud katastriüksust

(Joonis 4-10). Neist kuuel juhul jäävad 160 m laiusesse koridori ka elu- või abihooned (Tabel 4-14,

Tabel 4-15).

86

Joonis 4-10. Lümanda ja Salme osavallas olevad hoonestatud katastriüksused 160 m liinikoridoris alas

(alus ja andmed: Maa-amet)

Tabel 4-14. Hoonestatud katastriüksused Lümanda osavallas

87

Kirjeldus Skeem

Kaimissoo (44001:004:0723).

Olemasolev 35 kV liin läbib

katastriüksust. 160 m laiuse

liinikoridori puhul hõlmaks

see kogu katastriüksuse.

Kaimissoo on

maatulundusmaa

sihtotstarbega ja

ehitisregistri andmetel sellel

hooneid ei ole. Põhikaardi

kohaselt on kü-l üks

abihoone.

Nõmme (44001:004:0006),

Paju (44001:004:0089) ja Jõe

(44001:004:0051). 160 m

laiuse liinikoridori puhul

ulatuks see katastriüksuste

õuealadele ja hooneteni.

120 m laiuse liinikoridori

puhul mitte. Oluline on

säilitada mets õuealade ja

elektriliini vahel.

Tabel 4-15. Hoonestatud katastriüksused Salme osavallas

88

Kirjeldus Skeem

Veski (72101:001:0458) ja

Allika (72101:001:0492).

Olemasolev 35 kV ja selle

katisevöönd läbivad

katastriüksusi. 120 ja 160 m

laiuse liinikoridori puhul

ulatuks see õuealadele ja

hoonetele. Vajalik on

liinikoridor viia õuealadest

ja hoonetest mööda.

Pajuniidi (72101:001:0540).

Ei olemasolev 35 kV

elektriliin ega ka laiendatav

liinikoridor Pajuniidi kü

õuealale ei ulatu, kuid

säilitada tuleb mets Pajunii

õueala ja elektriliini vahel.

Upsteni (71401:001:2406).

Olemasoleva 35 kV

elektriliini kaitsevöönd

ulatub katastriüksusele. 120

m laiune liinikoridor ulatuks

õuealale ja 160 m laiune

liinikoridor eluhoonele.

Alakivi (72101:002:0763)

kü sihtotstarve on

elamumaa, kuid

ehitisregistri andmetel on

sellele rajatud 50 kV

päikesepark.

4.3. Kultuurimälestised

Kõik võimalikes liinikoridorides paiknevad kultuurimälestised, v.a ajaloomälestiseks oleva Kahtla

kalmistu, on arheoloogiamälestised. Arheoloogiamälestis on inimtegevuse säile, asi või nende

89

kogum ja muud jäljed, mis on kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse näitajad ja mis annavad

teaduslikku informatsiooni inimkonna ajaloo ning inimese suhte kohta looduskeskkonnaga.

Arheoloogiamälestise oluline osa on arheoloogiline kultuurkiht.

Arheoloogiamälestised on kinnismälestised, millel on üldjuhul 50 m laiune kaitsevöönd.

Muinsuskaitseseaduse § 14 kohaselt on kaitsevööndi eesmärk tagada:

1) kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate

mälestisega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine;

2) kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine;

3) kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine.

Kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamine ning

olemasoleva ehitise ümberehitamine, laiendamine, välisilme muutmine ja lammutamine tuleb

kooskõlastada muinsuskaitseametiga.

4.3.1. Orinõmme – Leisi - Lääne-Saaremaa

Võimalikku 160 m laiusesse liinikoridori jäävad osaliselt või tervikuna järgmised

arheoloogiamälestised:

1. Rauasulatuskoht „Rauasaatmemäed“ (reg nr 12548) jääb väikeses osas ning selle

kaitsevöönd osaliselt võimalikku 160 m laiusesse liinikoridori (Joonis 4-11). Tuiu külas

asuvad Rauasaatmemäed kujutavad endist muistseid šlakikuhelikke, mis asuvad Tuiu külas

kõige idapoolsemast Kopli talust põhja-kirdesse jäävas metsas olevail madalail

männimetsaga kattunud luidetel. Kokku on teada 6 šlakikuhajtist 1,7 km pikkusel maa-

alal. Šlakikuhelikud on korrapäratult ümara kontuuriga kuhjatised, mille läbimõõt jääb

vahemikku 6-15 m ja kõrgus kuni 1 m.

90

Joonis 4-11. Kultuurimälestis "Rauasaatmemäed"

2. Kiviaja kalme (reg nr 12489) Koki külas jääb tervikuna olemasoleva 35 kV elektriliini ja selle

kaitsevööndi alla (Joonis 4-12). Kivikalme kaitsevöönd jääb tervikuna võimalikku 160 m

laiusesse liinikoridori.

91

Joonis 4-12. Kultuurimälestis Koki külas (alus: Maa-amet)

3. 14 kivikalmet Kalli ja Tõnija külas (reg nr-d: 12682, 12695, 12694, 12696, 12685, 12684,

12683, 12686, 12693, 12687, 12692, 12691, 12688, 12700) ja nende kaitsevööndid (Joonis

4-13).

92

Joonis 4-13. Kultuurimälestised Kalli ja Tõnija külades (alus: Maa-amet)

4. Kivikalme (reg nr 12445) kaitsevöönd Randvere külas (Joonis 4-14).

93

Joonis 4-14. Kultuurimälestis Randvere külas (alus: Maa-amet)

4.3.2. Orissaare - Sikassaare - Lääne-Saaremaa

Võimalikku 160 m laiusesse liinikoridori jääb osaliselt arheoloogiamälestist:

94

Kivikalme (reg nr 12406) kaitsevöönd Kogula külas (

1. Joonis 4-15). Tegemist on ligikaudu 80 m pikkuse, 30-40 m laiuse ning 1 m kõrguse

kivikalmega. Praeguseks on kalme pind sammaldunud ning kalmel kasvavad kadakad.

95

Joonis 4-15. Kultuurimälestis Kogula külas (alus: Maa-amet)

2. Kivikalme (reg nr 12606) ja selle kaitsevöönd Liiva-Putla külas (Joonis 4-16).

Joonis 4-16. Kultuurimälestis Liiva-Putla külas (alus: Maa-amet)

96

3. Kahtla kalmistu kaitsevöönd väikeses ulatuses (Joonis 4-17).

Joonis 4-17. Kultuurimälestis Kahtla külas (alus: Maa-amet)

4.3.3. Leisi – Saue-Putla

Olemasoleva 110 kV liinikoridori laiendamisel 160 m-ni sellesse otseselt ükski kultuurimälestis ei

jää. Siiski tuleb tähele panna, et trass läbib Angla küla, kus möödub Vilidu on üks viiest tuulikust

koosnevast Angla küla tuulikuterühmast ligikaudu 300 m kauguselt. Angla tuulikuterühma

kuuluvad: Vilidu talu pukktuulik (reg nr 20898), Viite talu pukktuulik (20897), Tedre talu

tuuleveski (20896), Reinu talu pukktuulik (20895) ja Laose talu pukktuulik (20894).

Tuulikuterühmal on ühine kaitsevöönd (Joonis 4-18). Terve tuulikuterühm asub otse maantee

ääres ja on igast küljest hästi vaadeldav. Samas piirkonnas on ka teisi mälestisi, nagu Karja kirik

ja kirikuaed ning Karja kalmistu.

Arheloogiamälestise Muistsed põllud (reg nr 12597) kaitsevöönd jääks osaliselt võimaliku 330 kv

liini kaitsevööndisse juhul, kui on vajalik Liiva-Putla looduskaitsealast mööduda (Joonis 4-19).

97

Joonis 4-18. Kultuurimälestised Angla ja Karja külas

Joonis 4-19. Kultuurimälestis Muistsed põllud

98

4.3.4. Koimla – Läätsa

120 ja 160 m liinikoridor kattub osaliselt kultuurimälestisega Massinõmme kalmistu (reg nr 4168)

(Joonis 4-20).

Joonis 4-20. Kultuurimälestis Massinõmme kalmistu

4.4. Maardlad

4.4.1. Orinõmme – Leisi - Lääne-Saaremaa

Orinõmme – Leisi – Lääne-Saaremaa liinikoridor kattub Liigalaskma dolokivi maardlaga

(registrikaart 667) u 1000 m ulatuses (Joonis 4-21). Maardlas on aktiivne reservvaru 14 458,0 tuh

m3, ühtki kaevandamisluba ega -taotlust välja antud ei ole15.

15 Maavarade koondbilanss 2021, Maa-amet.

99

Joonis 4-21. Liigalaskma maardla Orinõmme – Leisi – Lääne-Saaremaa trassil (alus ja andmed: Maa-

amet)

4.4.2. Orissaare - Sikassaare - Lääne-Saaremaa

Orissaare - Sikassaare - Lääne-Saaremaa 160 m liinikoridor kulgeb üle kahe maardla. Kogula

lubjakivimaardlaga (registrikaart 80) on kattuvus 1030 m ulatuses ja üle selles olevate

mäeeraldistega 383 m ulatuses (Joonis 4-22). Maardlas on aktiivne tarbevaru 1503,1 tuh m3 ja

reservvaru 5 448,0 tuh m3. 16 Maardlas on kaks kehtivat kaevandamisluba/aktiivset mäeeraldist:

1. Kogula lubjakivikarjäär, mäeeraldis 21,21 ha, loa omaja AS Level, luba kehtib kuni

19.02.2030.

2. Kogula II lubjakivikarjäär, mäeeraldis 8,14 ha, loa omaja VALICECAR OÜ, luba kehtib kuni

22.01.2032.

Käesla kruusamaardlaga (registrikaart 497) on kattuvus 118 m ulatuses (Joonis 4-22). Käesla

maardlas 94 tuh m3 tarbevaru, kehtivaid kaevandamislubasid ega -taotlusi ei ole.

16 Maavarade koondbilanss 2021, Maa-amet.

100

Joonis 4-22. Maardlad Orissaare - Sikassaare - Lääne-Saaremaa trassil (alus: Maa-amet)

4.4.3. Leisi – Saue-Putla

Leisi – Saue-Putla 120 ja 160 m laiusesse liinikoridori jääb väikeses osas Tikka kruusamaardla

(registrikaart 798) koos samades piirides oleva Tikka kruusakarjääriga ( Joonis 4-23). Tikka

kruusamaardla aktiivne varu oli 2021. aasta lõpu seisuga 143,5 tuh m317, ja kaevandamisloa omaja

on AS Level, luba kehtib kuni 10.09.203618.

17 Maavarade koondbilanss 2021, Maa-amet. 18 Keskkonnaotsuste infosüsteem Kotkas

101

Joonis 4-23. Tikka kruusamaardla ja kruusakarjäär Leisi-Saue-Putla trassil

4.4.4. Koimla – Läätsa

Koimla – Läätsa trassikoridori maardlaid ei jää.

4.5. Kaitstavad loodusobjektid

4.5.1. Orinõmme – Leisi - Lääne-Saaremaa

Orinõmme – Leisi – Lääne-Saaremaa alternatiivi puhul jäävad 160 m laiusesse liinikoridori või on

selle vahetus läheduses järgmised kaitstavad loodusobjektid.

Nihatu hoiuala

Olemasoleva Orisaare - Leisi 110 kV õhuliini kaitsevöönd piirneb Nihatu hoiuala (KLO2000218)

Roobaka külas asuva lahustükiga (Joonis 4-24). Lahustükil ei ole ühtki hoiula kaitse-eesmärgina

nimetatud elupaigatüüpi. Vastavalt LKS-i § 4 on hoiuala elupaikade ja kasvukohtade kaitseks

määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse

ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Kuna Nihatu hoiuala kuulub loodusalana ka Natura

2000 võrgustikku, siis mõju hindamine läbi viidud läbi Natura eelhindamise vormis, ptk 4.5.3.

Viidumäe looduskaitseala

Olemasolev 35 kV õhuliin kulgeb Viidumäe looduskaitseala (KLO1000438) Vedruka raba

sihtkaitsevööndist mööda lähimas punktis 67 m kaugusel (Joonis 4-26). 160 m laiuse liinikoridori

102

puhul ulatuks see maksimaalselt 12 m laiuses sihtkaitsevööndisse ja selles olevale elupaigatüübile

9010*. Võimaliku 120 m laiuse liinikoridori puhul kokkupuudet ei ole.

Vedruka raba sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on ökosüsteemi arengu tagamine üksnes

loodusliku protsessina. Sihtkaitsevööndis on keelatud muuhulgas majandustegevus ja uute

ehitiste püstitamine. Seega sihtkaitsevööndisse õhuliini kaitsevööndi rajamine on välistatud ning

selle vältimiseks tuleb liinikoridor kavandada väljapoole Viidumäe looduskaitseala piire.

Kuna Vedruka raba sihtkaitsevöönd kuulub Vedruka raba loodusalana ka Natura 2000

võrgustikku, siis mõju hindamine on lisaks läbi viidud Natura eelhindamise vormis, ptk 4.5.3.

Püsielupaigad

Püsielupaik on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja er inõuete kohaselt

kasutatav kaitsealuse looma sigimisalad või muu perioodilise koondumise pai k. I kategooria

kaitsealuste liikide püsielupaikades kehtib üldjuhul sihtkaitsevööndi kaitsekord st, et keelatud on

majandustegevus sh õhuliini või selle kaitsevööndi rajamine.

Kavandatav Roobaka kanakulli püsielupaik (PLO1001440) piirneb olemasoleva Orissaare-Leisi 110

kV õhuliini kaitsevööndiga 278 m pikkuses (Joonis 4-24). Kanakull (Accipiter gentilis) on II

kaitsekategooriasse kuuluva liik. Juhul, kui valitakse püsielupaigaga piirnev liinikoridor, on vajalik

kaitsevööndit laiendada kavandatava püsielupaiga piirides u 15 m laiuses. Kaitsevööndis võib olla

vajalik metsa raadamine. Eeldatavalt on tegemist kavandatava püsielupaiga piiranguvööndiga,

kus ehitiste püstitamine on keelatud. Püsielupaika on võimalik vältida liinikoridori nihutamisega

või alternatiivse liinikoridori kavandamisega.

Parasmetsa merikotka püsielupaik (KLO3002698) jääb Leisi alevikust mööda minekuks

kavandatud võimalikust alternatiivsest liinikoridorist lähimas punktis 10 m kaugusel (Joonis 4-

24). Merikotkas on I kaitsekategooriasse kuuluv liik. EELIS-e andmetel on viimane vaatlus

püsielupaigas tehtud 2022. aastal, kui tuvastati üks kotkapaar.

Võhma kalakotka püsielupaiga (KLO3001941) välispiir on lähimas kohas 40 m kaugusel 160 m

laiusest liinikoridorist (Joonis 4-25). Kalakotkas on I kaitsekategooriasse kuuluv liik. EELISe

andmetel on viimane vaatlus püsielupaigast 17.06.2019 märkega „pesa varisenud“.

Kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvad jõed

Orinõmme – Leisi – Lääne-Saaremaa liinikoridor ületab kaht Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaikade nimistusse ( RT I, 27.06.2022, 11) kuuluvat jõge: Vesiku jõge (KLO3002600)

(Joonis 4-26) ja Mõldri jõge (KLO30025379) (Joonis 4-25). EELIS-e andmetel 2017. aastal läbi

viidud uuringutes lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse esinemist nimetatud jõgedes ei tõestatud,

küll leiti mõlemas jões jõesilmu.

Mõlemal juhul oleks tegemist olemasoleva 35 kV õhuliini koridori laiendamisega, millega võib

kaasneda jõe kallaste raadamine. Jõgesid kudemis- ja elupaikadena kavandatav tegevus otseselt

ei mõjuta.

103

Joonis 4-24. Kaitstavad loodusobjektid Orissaare - Leisi - Lääne-Saaremaa liinikoridoris

Kaitstavad looduse üksikobjektid

Orinõmme – Leisi – Lääne-Saaremaa liinikoridor olemasoleva 35 kV õhuliini trassil möödub

kahest kaitstavast looduse üksikobjektist. Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskirja (RTL

2003, 46, 678) kohaselt on üksikobjekti kahjustamine keelatud. Üksikobjekti p iiranguvööndis on

üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul mh lubatud liinirajatiste rajamine.

Arba kurisu (KLO4001301) ja selle piiranguvöönd kattub osaliselt nii 120 m kui 160 m laiuse

liinikoridoriga (Joonis 4-25).

Lepakõrve karstiala (KLO4001304) piiranguvöönd kattub osaliselt nii 120 m kui 160 m laiuse

liinikoridoriga (Joonis 4-25).

Õhuliini ja kaitsevööndi rajamisel võib olla vajalik raadamine piiranguvööndis. Mastide rajamist

piiranguvööndisse saab vältida. Kaitstavaid looduse üksikobjekte kavandatava tegevus otseselt

ei mõjuta.

104

Joonis 4-25. Kaitstavad loodusobjektid Orissaare - Leisi - Lääne-Saaremaa liinikoridoris (2)

105

Joonis 4-26. Kaitstavad loodusobjektid Orissaare - Leisi - Lääne-Saaremaa liinikoridoris (3)

Vääriselupaigad

Orinõmme-Leisi-Lääne-Saaremaa 120 ja/või 160 m laiuses liinikoridoris on 12 vääriselupaika

(Tabel 4-16). Kui välja arvata VEP149086, on kõik vääriselupaigad riigimetsas.

Tabel 4-16. Vääriselupaigad Orinõmme-Leisi-Lääne-Saaremaa liinikoridoris

KKR kood Tüüp Omandivorm Tingimused

VEP149086 Loometsad Eramaa Ei ole määratud

VEP205806 Männikud ja

männisegametsad

Riigiomand Mitte raiuda

Surnud ja lamapuitu mitte eemaldada

VEP206986

Männikud ja

männisegametsad

Riigiomand Mitte kuivendada

Mitte raiuda

Surnud ja lamapuitu mitte eemaldada

VEP206990

Kuusikud ja

kuusesegametsad

Riigiomand Mitte kuivendada

Mitte raiuda

Surnud ja lamapuitu mitte eemaldada

VEP207000

Männikud ja

männisegametsad

Riigiomand Mitte kuivendada

Mitte raiuda

Surnud ja lamapuitu mitte eemaldada

VEP208937

Männikud ja

männisegametsad

Riigiomand Mitte kuivendada

Mitte raiuda

Surnud ja lamapuitu mitte eemaldada

106

KKR kood Tüüp Omandivorm Tingimused

VEP210981

Kuusikud ja

kuusesegametsad

Riigiomand Mitte kuivendada

Mitte raiuda

Surnud ja lamapuitu mitte eemaldada

VEP209896

Männikud ja

männisegametsad

Riigiomand Mitte raiuda

Surnud ja lamapuitu mitte eemaldada

VEP206417

Laialehised metsad

Riigiomand Mitte kuivendada

Mitte raiuda

Surnud ja lamapuitu mitte eemaldada

VEP209764

Männikud ja

männisegametsad

Riigiomand Mitte raiuda

Surnud ja lamapuitu mitte eemaldada

VEP208949

Haavikud

Riigiomand Mitte kuivendada

Mitte raiuda

Surnud ja lamapuitu mitte eemaldada

VEP207185

Märgalade laialehised

metsad

Riigiomand Mitte kuivendada

Mitte raiuda

Surnud ja lamapuitu mitte eemaldada

Kaitstavad liigid

I kategooria kaitstavatest liikidest esineb 160 m laiuses liinikoridoris Buxbaumia viridis (roheline

hiidkupar) (KLO9401446 ja KLO9401662). II ja III kategooria kaitstavad liigid on toodud Tabel 4-

17).

Tabel 4-17. II ja III kategooria kaitstavad liigid Orinõmme - Leisi - Lääne-Saaremaa liinikoridoris

(andmed: EELIS)

KKR kood Liik Kaitse-

kategooria

KLO9341359, KLO9331927, KLO9301262,

KLO9333831

Cladium mariscus (lääne-mõõkrohi) III

KLO9329820, KLO9329829, KLO9329748 Cypripedium calceolus (kaunis

kuldking)

II

KLO9331993 Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-

sõrmkäpp)

III

KLO9332264, KLO9344670, KLO9332202,

KLO9333880, KLO9333935, KLO9332111,

KLO9332251

Dactylorhiza incarnata

(kahkjaspunane sõrmkäpp)

III

KLO9331276, KLO9332325 Dactylorhiza maculata (kuradi-

sõrmkäpp)

III

KLO9332406, KLO9332412 Epipactis helleborine (laialehine

neiuvaip)

III

KLO9301964, KLO9332612, KLO9332670,

KLO9331650, KLO9331297, KLO9332602,

KLO9344672, KLO9333952, KLO9331284,

KLO9332506, KLO9332660

Epipactis palustris (soo-neiuvaip) III

KLO9334008, KLO9331313, KLO9302166,

KLO9329825, KLO9332738, KLO9332821,

KLO9331671, KLO9332817, KLO9332860

Gymnadenia conopsea (harilik

käoraamat)

III

KLO9329780, KLO9329833 Lathyrus niger (must seahernes) II

KLO9329828 Malus sylvestris (mets-õunapuu) III

107

KKR kood Liik Kaitse-

kategooria

KLO9333025, KLO9333202, KLO9332998,

KLO9331752, KLO9333033, KLO9331389,

KLO9331360, KLO9333048, KLO9333300,

KLO9334196, KLO9333281, KLO9332969,

KLO9333016, KLO9333211, KLO9331325

Myrica gale (harilik porss) III

KLO9346932, KLO9346914 Neottia nidus-avis (pruunikas

pesajuur)

KLO9333359 Ophrys insectifera (kärbesõis) II

KLO9342984, KLO9334205 Pedicularis sceptrum-carolinum

(kuninga-kuuskjalg)

II

KLO9333389 Platanthera bifolia (kahelehine

käokeel)

III

KLO9333413 Platanthera chlorantha (rohekas

käokeel)

III

KLO9338065 Ajuga pyramidalis (püramiid-

akakapsas)

II

KLO9600291 Sparassis crispa (kährikseen) II

KLO9700515 Lobaria pulmonaria (harilik

kopsusamblik)

III

KLO9701880, KLO9701209 Megalaria grossa (suur nööpsamblik) III

KLO9401276, KLO9401515, KLO9401892,

KLO9401172

Neckera pennata (sulgjas õhik) III

KLO9128118, KLO9119779 Accipiter gentilis (kanakull) II

KLO9130670, KLO9129786, KLO9128288,

KLO9116748

Buteo (hiireviu) III

KLO9131204 Glaucidium passerinum (värbkakk) III

KLO9117594 Grus (sookurg) III

KLO9127456 Podiceps auritus (sarvikpütt) II

KLO9200581 Coenonympha hero (vareskaera-

aasasilmik)

III

Lisaks väärivad tähelepanu kolm II kategooria kaitsealuse liigi Taxus baccata (hariliku jugapuu)

kasvukohta (KLO9311576, KLO9311577, KLO9338690) kavandatava trassi lähedal Tuiu ja Võhma

külades.

4.5.2. Orissaare - Sikassaare - Lääne-Saaremaa

Orissaare – Sikassaare – Lääne-Saaremaa alternatiivi puhul jäävad 160 m laiusesse liinikoridori

või on selle vahetus läheduses järgmised kaitstavad loodusobjektid.

Asva hoiuala

Olemasolev 110 kV liinikoridor läbib Asva hoiuala (KLO2000207) 687 m ulatuses (Joonis 4-27).

Vastavalt LKS-i § 4 on hoiuala elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise

tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit

108

kahjustavad tegevused. Kuna Asva hoiuala kuulub loodusalana ka Natura 2000 võrgustikku, siis

on mõju hindamine läbi viidud läbi Natura eelhindamise vormis, ptk 4.5.3.

Kalli maastikukaitseala

Olemasoleva 110 kV liini kaitsevöönd piirneb Kalli maastikukaitseala (KLO1000596) Kallemäe

piiranguvööndiga (Joonis 4-27). Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maa

kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku ilme säilitamine. Kaitse-

eeskirja kohaselt on piiranguvööndis uute ehitiste püstitamine lubatud kaitseal a valitseja

nõusolekul. Kuna Kalli maastikukaitseala kuulub Kalli soo loodusalana ka Natura 2000

võrgustikku, siis on mõju hindamine kaitse-eesmärgina nimetatud elupaikadele on läbi viidud

Natura eelhindamise vormis, ptk 4.5.3.

Joonis 4-27.Kaitse- ja hoiualad ning püsielupaigad Orissaare-Sikassaare-Lääne-Saaremaa liinikoridoris

Ruhve merikotka püsielupaik

Ruhve merikotka püsielupaik (KLO3001627, KLO3001438) asub Orissaaaare-Sikassaare-Lääne-

Saaremaa alternatiivi all-alternatiiviks oleva Ruhve-Sikassaare – Lääne-Saaremaa liinikoridori

vahetus läheduses (Joonis 4-27). EELIS-es on viimane märge püsielupaikade kohta 2015. aastast,

kui on märgitud, et tegemist on ühe paari kahe pesaga.

109

Kavandatav Kogula tähnik-sinitiiva püsielupaik

Liinikoridor läbib kavandatavat Kogula tähnik-sinitiiva püsielupaika (PLO1000061) u 500 m

pikkuses Joonis 4-28). Püsielupaik on projekteerimisel alates 2011. aastast, koosneb kolmest

lahustükist ja hõlmab kokku 66 ha suuruse maa-ala.

Joonis 4-28. Kavandatav Kogula tähnik-sinitiiva püsielupaik

Vääriselupaigad

Orissaare-Sikassaare-Lääne-Saaremaa liinikoridoris on kaks vääriselupaika (Joonis 4-29, Joonis

4-30, Tabel 4-18).

Tabel 4-18. Vääriselupaigad Orissaare-Sikassaare-Lääne-Saaremaa liinikoridoris

KKR kood Tüüp Omandivorm Tingimused

VEP149013

Sarapik

Eramaa Mitte raiuda

Surnud ja lamapuitu mitte eemaldada

VEP204246

Laialehised metsad

Riigiomand Pärandkultuuriobjekt - mälestusmärk

aastanumbriga 1857

110

Joonis 4-29. Vääriselupaik VEP149013

111

Joonis 4-30. Vääriselupaik VEP204246

Kaitstavad liigid

II ja III kategooria liigid Orissaare – Sikassaare – Lääne-Saaremaa 160 m laiuses liinikoridoris on

toodud Error! Reference source not found. .

Tabel 4-19. II ja III kategooria liigid Orissaare – Sikassaare – Lääne-Saaremaa liinikoridoris

KKR kood Liik Kaitse-

kategooria

KLO9329813 Allium ursinum (karulauk) III

KLO9324470, KLO9331927, KLO9301306,

KLO9301284, KLO9333849, KLO9344548,

KLO9301291, KLO9327858, KLO9333839,

KLO9333832

Cladium mariscus (lääne-mõõkrohi) III

KLO9344687, KLO9331638 Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp) III

KLO9333868, KLO9332029 Dactylorhiza fuchsii (vööthuul-sõrmkäpp) III

KLO9332197, KLO9344575, KLO9344570,

KLO9327861, KLO9344692, KLO9332140,

KLO9332202, KLO9301551, KLO9327862,

KLO9301559, KLO9332245, KLO9327863,

KLO9333920, KLO9301570, KLO9332111,

KLO9344586

Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane

sõrmkäpp)

III

112

KKR kood Liik Kaitse-

kategooria

KLO9332325 Dactylorhiza maculata (kuradi-sõrmkäpp) III

KLO9301789 Dactylorhiza russowii (Russowi sõrmkäpp) II

KLO9332406 Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) III

KLO9332679, KLO9326379, KLO9332612,

KLO9332544, KLO9333982, KLO9332598,

KLO9332651, KLO9332602, KLO9344619,

KLO9344616, KLO9344608, KLO9344696,

KLO9332506

Epipactis palustris (soo-neiuvaip) III

KLO9327871, KLO9327872, KLO9327873,

KLO9327874, KLO9327875, KLO9327876,

KLO9327877, KLO9327878, KLO9327879,

KLO9327880, KLO9327881, KLO9327882,

KLO9327883

Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) III

KLO9327885, KLO9334073, KLO9327883 Listera ovata (suur käopõll) III

KLO9333202, KLO9302721, KLO9302695,

KLO9334149, KLO9344704, KLO9324515,

KLO9332969, KLO9333211

Myrica gale (harilik porss) III

KLO9312628, KLO9329522 Orchis mascula (jumalakäpp) II

KLO9312629 Oxytropis pilosa (karvane lipphernes) II

KLO9334212, KLO9334214 Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) III

KLO9331709, KLO9327906 Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) III

KLO9343475 Sisymbrium supinum (madal unilook) II

KLO9327854 Tetragonolobus maritimus (niidu-

asparhernes)

III

KLO9112522 Bufo (harilik kärnkonn) III

KLO9112574 Rana arvalis (rabakonn) III

KLO9117648, KLO9129309, KLO9117643,

KLO9112557

Grus (sookurg) III

KLO9121544, KLO9121498 Cygnus columbianus bewickii (väikeluik) II

KLO9128115 Accipiter gentilis (kanakull) II

KLO9112572 Rallus aquaticus (rooruik) III

KLO9112576 Tringa totanus (punajalg-tilder) III

KLO9200581 Coenonympha hero (vareskaera-

aasasilmik)

III

KLO9200605 Lopinga achine (sõõrsilmik) III

KLO9200327 Phengaris arion (nõmme-tähniksinitiib) III

4.5.3. Leisi – Saue-Putla

Olemasolev 110 kV liinikoridor piirneb Liiva-Putla looduskaitseala (KLO1000586) Haeska siht-

kaitsevööndiga (Joonis 4-31). Haeska sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on II ja III kategooria

kaitsealuste liikide ja nende elupaikade ning väärtuslike metsakoosluste kaitse. Kaitsealal on

keelatud majandustegevus; loodusvarade kasutamine ning uute ehitiste püstitamine, välja

arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee ja tehnovõrgu rajatise rajamine või tootmisotstarbeta

ehitise püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate ehitiste hooldustööd. Seega kaitsealale

113

õhuliini kaitsevööndi rajamine on välistatud ning selle vältimiseks tuleb liinikoridor kavandada

väljapoole looduskaitseala piire.

Joonis 4-31. Kaitstavad loodusobjektid Leisi - Putla liinikoridoris

Leisi – Putla 160 m laiusesse li inikoridori jääb kuus kaitstava liigi elupaika (Tabel 4-20).

Tabel 4-20. Kaitstavad liigid Leisi - Putla liinikoridoris

KKR kood Liik Kaitse-

kategooria

KLO9301311 Cladium mariscus (lääne-mõõkrohi) III

KLO9344580 Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp) III

KLO9344620 Epipactis palustris (soo-neiuvaip) III

KLO9303068 Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) III

KLO9302602 Malus sylvestris (mets-õunapuu) III

KLO9122736 Buteo buteo (hiireviu) III

4.5.4. Koimla – Läätsa

Olemasolev 35 kV liinikoridor läbib Kaugatoma-Lõu hoiuala (KLO2000313) m ulatuses (Joonis 4-

32). Vastavalt LKS-i § 4 on hoiuala elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille

114

säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat

seisundit kahjustavad tegevused. Kuna Kaugatoma-Lõu hoiuala kuulub loodusalana ka Natura

2000 võrgustikku, siis on mõju hindamine läbi viidud läbi Natura eelhindamise vormis, ptk 4.6.

Joonis 4-32. Kaitstavad loodusobjektid Koimla- Läätsa liinikoridoris

Koimla-Läätsa 160 m laiusesse liinikoridori jääb viis kaitstava liigi elupaika ( Tabel 4-21), neist

kaks II kategooria taimeliiki: nõmmnelk (Dianthus arenarius) ja võsu-liivsibul (Jovibarba

sobolifera).

Tabel 4-21. Kaitstavad liigid Koimla- Läätsa liinikoridoris

KKR kood Liik Kaitse-

kategooria

KLO9332488 Epipactis palustris (soo-neiuvaip) III

KLO9124584 Curruca nisoria (vööt-põõsalind) III

KLO9311096 Dianthus arenarius (nõmmnelk) II

KLO9311098 Jovibarba sobolifera (võsu-liivsibul) II

KLO9124574 Lanius collurio (punaselg-õgija) III

115

4.6. Natura eelhindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või

vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000

loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ

(nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD).

Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ

artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni

juhendile „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ 19 ning juhendile "Juhised

Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamise l Eestis"20.

KeHJS-e ning LKS-i alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse

raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust, mis

võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsa lt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala kaitse-eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt

avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks,

kui tegevuse elluviimise tulemusena Natura 2000 ala(de) kaitse-eesmärkide seisund halveneb või

tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava

tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas ja millises

mahus on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis)hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse

läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning kavandatakse

vajadusel leevendavad meetmed.

Käesoleva eksperthinnangu raames viiakse läbi Natura eelhindamise etapp, mis koostatakse

tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku

ala ja kaitse-eesmärkide kohta (Natura ala standard andmevormi info; Keskkonnaregistri

andmebaasid jms).

Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega

Kavandatav tegevus ei ole seotud ühegi Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldamisega ning

ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

19 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021

20 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.

116

Kavandatavaks tegevuseks on 330 kV elektri õhuliini rajamine. Täpsem kirjeldus on toodud ptk

1.

Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura 2000 alade iseloomustus

Kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas asuvad järgmised Natura 2000 võrgustiku alad :

▪ Orinõmme – Leisi – Lääne-Saaremaa liinikoridori puhul: Nihatu loodusala ja Vedruka raba

loodusala (Joonis 4-33, Joonis 4-34);

▪ Orissaare – Sikassaare – Lääne-Saaremaa liinikoridori puhul: Asva loodusala ja Kalli soo

loodusala (Joonis 4-35);

▪ Leisi – Saue-Putla liinikoridori puhul Liiva-Putla loodusala (Joonis 4-36);

▪ Koimla-Läätsa liinikoridori puhul Kaugatoma – Lõu loodusala ja Kaugatoma – Lõu linnuala

(Joonis 4-37).

Joonis 4-33. Ülevaade Natura 2000 võrgustiku aladest Orinõmme - Leisi - Lääne-Saaremaa alternatiivi

puhul (Alus: Maa-amet ja EELIS, 2022)

117

Joonis 4-34. Ülevaade Natura 2000 võrgustiku aladest Orinõmme - Leisi - Lääne-Saaremaa alternatiivi

puhul (Alus: Maa-amet ja EELIS, 2022)

118

Joonis 4-35.Ülevaade Natura 2000 võrgustiku aladest Orissaare - Sikassaare - Lääne-Saaremaa

alternatiivi puhul (Alus: Maa-amet ja EELIS, 2022)

119

Joonis 4-36. Ülevaade Natura 2000 võrgustiku aladest Leisi-Putla liinikoridoris (Alus: Maa-amet ja EELIS,

2022)

120

Joonis 4-37. Ülevaade Natura 2000 võrgustiku aladest Koimla-Läätsa liinikoridoris (Alus: Maa-amet ja

EELIS, 2022)

Täpsem alade kirjeldus koos eeldatava mõju prognoosimisega Natura 2000 alade kaitse -

eesmärkidele on toodud Tabel 4-22.

Tõenäoliselt ebasoodsate mõjude prognoosimine Natura ala(de) kaitse-eesmärkidele

Alljärgnevas tabelis on esitatud Natura alade kaitse-eesmärgid ja nendele avalduva eeldatava

mõju prognoos.

121

Tabel 4-22. Natura alade kaitse-eesmärgid ja nendele avalduva eeldatava mõju prognoos

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

tulemused

N ih

a tu

l o

o d

u s a

la

(E E

0 0

4 0

4 4

6 )

Elupaigatüübid: lubjarikkal mullal kuivad niidud (6210*, orhideede olulised

kasvualad), lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410) ja puiskarjamaad

(9070).

Olemasoleva Orisaare - Leisi

110 kV liini kaitsevöönd piirneb

Nihatu loodusala Roobaka külas

asuva lahustükiga. Lahustükil ei

ole ühtki kaitse-eesmärgina

nimetatud elupaigatüüpi. Juhul,

kui valitakse loodusalaga

piirnev liinikoridor, on vajalik

kaitsevööndit laiendada

loodusala piiril u 15 m laiuses ja

235 m pikkuses. Kaitsevööndis

võib olla vajalik metsa

raadamine.

Ebasoodsat

mõju kaitse-

eesmärkidele

ei avaldu.

122

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s

Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

tulemused

V e

d ru

k a

r a

b a

l o

o d

u s a

la

(E E

0 0

4 0

4 8

9 )

Elupaigatüübid: rabad (*7110), nokkheinakooslused (7150) ja vanad loodusmetsad

(*9010).

Olemasolev 35 kV õhuliin

kulgeb Vedruka raba

loodusalast mööda lähimas

punktis 67 m kaugusel. 160 m

laiuse liinikoridori puhul ulatuks

see maksimaalselt 12 m laiuses

loodusalale elupaigatüübile

9010*. 120 m laiuse liinikoridori

puhul kokkupuudet ei ole. Mõju

on välditav, kui liinikoridor

(õhuliini kaitsevöönd) jääb

väljapoole loodusala piire.

Ebasoodsat

mõju kaitse-

eesmärkidele

ei avaldu.

123

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

tulemused

A s v

a l

o o

d u

s a

la

(E E

0 0

4 0

4 0

3 )

Elupaigatüübid: kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised

orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410),

puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (*9020)

ja puiskarjamaad (9070). Liigid: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) .

Olemasolev 110 kV õhuliin koos

selle kaitsevööndiga kokku 50 m

ulatuses läbib Asva loodusala

685 m pikkuses. Kaitsevööndis

inventeeritud elupaigatüüp on

kadastikud (5130). Olemasoleva

liinikoridori laiendamisel jääks

selle sisse ka elupaigatüüp

vanad laialehised metsad

(*9020).

Elupaigatüübile (*9020) on mõju

välditav alternatiivse

liinikoridori kasutamisel,

suunates liinikoridori alale, kus

elupaigatüüpe inventeeritud ei

ole ja elupaigatüübile 6410, kus

ei ole vajalik läbi viia raadamist.

Elupaigatüüp 5130 kadastik

kujutab endast mitte rohkem

kui 3 m kõrgust põõsastikku.

Kadastiku kõrgus on vähemalt 5

m allpool õhuliini madalaimat

asendit. Õhuliini rajamine ja

hooldus ei eelda kadastiku

raadamist.

Ebasoodsat

mõju kaitse-

eesmärkidele

ei avaldu.

124

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s

Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

tulemused

K a

ll i

s o

o l

o o

d u

s a

la

(E E

0 0

4 0

4 8

3 )

Elupaigatüübid: kadastikud (5130), lood (alvarid – *6280), allikad ja allikasood

(7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood

(7230), vanad loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080).

Olemasoleva 110 kV õhuliini

kaitsevöönd piirneb Kalli soo

loodusalaga 1458 m pikkuses.

Sama liinikoridor laiendamisel

ulatuks kaitsevöönd loodusalale

35 m laiuses sh kaitse-

eesmärgina nimetatud

elupaigatüüpidele lood (alvarid

– *6280) ja liigirikkad

madalsood (7230). Lisaks

elupaigatüübile vanad

laialehised metsad (9020*),

mida ei ole nimetatud Kalli soo

loodusala kaitse-eesmärgina,

kuid, mis on kavandatava

metsaelupaikade

looduskaitseala kaitse-

eesmärk21.

Mõju on välditav liinikoridori

loodusalast mööda

suunamisega.

Ebasoodsat

mõju kaitse-

eesmärkidele

ei avaldu.

21 Metsaelupaikades tuleb üldjuhul tagada koosluse areng vaid loodusliku protsessina, mis tähendab igasuguse majandustegevuse pu udumist. Seda on võimalik tagada sihtkaitsevööndi kaitserežiimiga, mis on kaitseala mittemajandatav osa. Seoses Euroopa K omisjoni rikkumismenetlusega on kavas LKS muudatus, mille kohaselt

125

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

tulemused

L ii

v a

– P

u tl

a l

o o

d u

s a

la

(E E

0 0

4 0

4 3

9 )

Elupaigatüübid - lääne-mõõkrohuga lubjarikkad madalsood (7210), vanad

loodusmetsad (9010*) ja puiskarjamaad (9070) .

Olemasolev 110 kV õhuliin ja

selle kaitsevöönd kokku 30 m

ulatuses läbib Liiva-Putla

loodusala u 135 m ulatuses.

Kaitsevööndi laiendamisel

ulatuks see elupaigatüübile

puiskarjamaad (9070). Kuna

Liiva-Putla looduskaitsealal on

majandustegevus keelatud,

tuleb elektriliin viia kaitsealast

mööda nii, et seal oleks raied

välistatud, seega ei ole ka mõju

hoiuala kaitse-eesmärkidele.

Ebasoodsat

mõju kaitse-

eesmärkidele

ei avaldu.

keelatakse majanduslikust kaalutlusest lähtuvad raied loodusdirektiivi I lisa metsaelupaigatüüpides Natura 2000 võrgustiku al adel. Kuni seaduse muudatuse jõustumiseni on vajalik tagada Natura alal metsaelupaigatüüpide säilimine, et neid ei kahjustataks. Keskkonnaamet on keskkonnaministrile esitanud loodusdirektii vi metsaelupaigatüüpide range kaitse alla võtmise ettepaneku.

126

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s

Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

tulemused

K a

u g

a to

m a

-L õ

u l

o o

d u

s a

la

E E

0 0

4 0

4 4

1

Elupaigatüübid - liivased ja mudased pagurannad (1140), laiad madalad lahed

(1160), karid (1170), püsitaimestuga kivirannad (1220), väikesaared ning laiud

(1620), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), lubjarikkal mullal kuivad niidud

(6210*), lubjavaesel mullal liigirikkad niidud (6270*), lood (6280*), liigirikkad

madalsood (7230), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).

Olemasolev 35 kV õhuliin koos

selle kaitsevööndiga kokku 50 m

ulatuses läbib Kaugatoma-Lõu

loodusala 500 m pikkuses.

Kaitsevööndi laiendamisel kokku

120 meetrini ulatuks see ka

elupaigatüüpidele: on

kadastikud (5130), lubjarikkal

mullal kuivad niidud (6210*) ja

lood (6280*). Kõik need

elupaigatüübid on sellised, kus

taimestiku kõrgus üldjuhul ei ole

kõrgem kui 3 m (kadakad jm

põõsad) s.o. vähemalt 5 m

allpool õhuliini madalaimat

asendit. Otseselt elektriliini all ja

olemasolevas 50 laiuses

kaitsevööndis elupaigatüüpe

inventeeritud ei ole. Seega 330

kV õhuliini rajamine ja hooldus

ei eelda raadamist

elupaigatüüpidel.

Ebasoodsat

mõju kaitse-

eesmärkidele

ei avaldu.

127

N a

tu ra

a la

n im

e tu

s Ala kaitse-eesmärgid Mõju prognoosimine

Natura

eelhindamise

tulemused

K a

u g

a to

m a

-L õ

u l

a h

e l

in n

u a

la

E

E 0

0 4

0 4

4 1

Liigid: Anas crecca (piilpart), Anas platyrhynchos (sinikael-part), Anser anser

(hallhani), Branta leucopsis (valgepõsk-lagle), Calidris alpina schinzii (niidurüdi) ,

Charadrius hiaticula (liivatüll), Cygnus olor (kühmnokk-luik), Larus fuscus

(tõmmukajakas), Mergus albellus (väikekoskel), Mergus serrator (rohukoskel) ,

Somateria mollissima (hahk), Sterna caspia (räusk), Sterna paradisaea (randtiir),

Tringa totanus (punajalg-tilder), Vanellus vanellus (kiivitaja).

EELISe andmetel ei esine

kavandatava õhuliini asukohas

(Joonis 4-37) ega selle läheduses

Kaugatoma – Lõo lahe linnuala

kaitse-eesmärgiks olevate liikide

leiukohti. Valdav osa linnuala

liikidest on merega seotud liigid.

Merel peatuvaid ja toituvaid

linde kavandatav tegevus

otseselt ei mõjuta.

Ebasoodsat

mõju kaitse-

eesmärkidele

ei avaldu.

128

5. Suur ja Väike väin

5.1. Natura 2000 alad

Kavandatavad 330 kV ühenduse alternatiivid kulgevad merekaablina kas läbi Suure väina ja

Väikese väina või Suures väinast Saaremaa lõunarannikule Ruhve külla.

▪ Suures väinas läbivad kõik kolm kaabli alternatiivi Natura 2000 Väinamere loodusala ja

linnuala (siseriiklikult kaitstud kui Väinamere hoiuala). Kõigi kolme alternatiivi puhul

läbitakse loodusala kaitse-eesmärgiks nimetatud merelistest elupaikadest liivamadalaid

(1110) ning Muhusse Tusti külla sunduvad kaablid läbivad ka liivaste ja mudaste

pagurandade elupaika (1140) (Joonis ). Lisaks läbivad kaablid loodusala maismaa osas

loodusala rannikuelupaiku.

▪ Väikese väina kaks kaabli alternatiivi läbivad Natura 2000 Väinamere linnuala ja Väikese

väina loodusala (siseriiklikult kaitstud kui Väikese väina hoiuala). Mõlemad alternatiivid

läbivad loodusala kaitse-eesmärgiks nimetatud merelistest elupaikadest liivamadalaid

(1110) (Joonis 5-2). Lisaks läbivad kaablid loodusala maismaa osas loodusala

rannikuelupaiku.

▪ Saaremaa lõunarannikul Ruhve külla suunduv merekaabel läbib lisaks eelpool välja toodud

Väinamere loodus- ja linnualale Suures väinas ka Kahtla-Kübassaare loodusala ja linnuala

(siseriiklikult kaitstud kui Kahtla-Kübassaare hoiuala) Saaremaa rannikul. Loodusala kaitse-

eesmärgiks nimetatud merelistest elupaikadest läbib kaabel liivaste ja mudaste

pagurandade elupaika (1140) ning väga väikeses ulatuses ka liivamadalaid (1110) (Joonis

5-3).

129

Joonis 5-1. Kavandatava merekaabli võimalikud asukohad Suures väinas, Natura 2000 võrgustik ja

merelised elupaigatüübid lähtuvalt ala kaitsekorralduskava 22 järgsetest elupaigatüüpide paiknemisest

22 „Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hall hülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade kaitsekorralduskava 2013-2022“

130

Joonis 5-2. Kavandatava merekaabli võimalikud asukohad Väikeses väinas, Natura 2000 võrgustik ja

merelised elupaigatüübid lähtuvalt ala kaitsekorralduskava 23 järgsetest elupaigatüüpide paiknemisest

23 „Väikese väina hoiuala, Aljava käpaliste püsielupaiga ja Või merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2014 -2023“

131

Joonis 5-3 Kavandatava merekaabli võimalikud Saaremaa lõunarannikul, Natura 2000 võrgustik ja

merelised elupaigatüübid lähtuvalt ala kaitsekorralduskava 24 järgsetest elupaigatüüpide paiknemisest

24 „Kahtla-Kübassaare hoiuala, Kübassaare maastikukaitseala, Mura ja merikotka püsielupaiga ja Ruhve merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2013-2022“