| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-6.1/1021 |
| Registreeritud | 19.02.2024 |
| Sünkroonitud | 31.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-6.1 |
| Sari | Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Märgade metsaelupaikade taastamise kavatsus Laulaste taastamisalal
Riigimetsa Majandamise Keskus kavandab tegevusi märgade metsaelupaigatüüpide seisundi
parandamiseks Pärnumaal Laulaste looduskaitsealal Laulaste taastamisalal. Töö kavandamise
aluseks on „Märgade metsaelupaigatüüpide (*9080, *91D0, *91E0, 91F0 ning kõdusoometsad)
taastamiskava“ (19.02.2024 veel kinnitamata). Taastamistöö sisaldab kuivenduskraavide
sulgemist, paisude rajamist ja vajadusel trassiraiet.
Palume Keskkonnaameti seisukohta ja tingimusi kuivenduskraavide likvideerimise kavatsusele.
Palume ettepanekuid, millega tuleb arvestada projekteerimise lähteülesande koostamisel.
Lisa – Kuivenduskraavide likvideerimise kavatsus koos kaardikihtidega.
Lugupidamisega,
(allkirjastatud digitaalselt)
Ants Animägi
looduskaitsespetsialist
RMK looduskaitseosakond
511 6458
Keskkonnaameti Lääne regioon
Teie nr
Meie 19.02.2024 nr 3-6.1/2024/1021
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Ants Animägi
Riigimetsa Majandamise Keskus
Teie 19.02.2024 nr 3-6.1/2024/1021
Meie 13.03.2024 nr 7-9/24/3136-2
Seisukoht kraavide likvideerimise kavatsuse
kohta (Laulaste looduskaitseala)
Austatud Ants Animägi
Olete esitanud Keskkonnaametile seisukoha andmiseks ning tingimuste seadmiseks märgade
metsaelupaikade taastamise kavatsuse Laulaste taastamisalal. Taastamisala pindalaga 432,2 ha
asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Massiaru külas ning hõlmab Orajõe metskond 3
katastriüksust1. Töö kavandamise aluseks on „Märgade metsaelupaigatüüpide (*9080, *91D0,
*91E0, 91F0 ning kõdusoometsad) taastamiskava“ (käesoleval hetkel veel kinnitamata).
Taastamistöö sisaldab kuivenduskraavide sulgemist, paisude rajamist ja vajadusel trassiraiet.
Laulaste märgade metsade veerežiimi taastamine jääb Laulaste looduskaitseala Laulaste
sihtkaitsevööndisse ning Teaste piiranguvööndisse. Laulaste sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
on metsakoosluse taastamine vastavalt kaitse-eesmärgile, metsaökosüsteemi arengu tagamine
loodusliku protsessina ja kaitstavate liikide elupaikade säilitamine. Teaste piiranguvööndi
kaitse-eesmärk on II kategooria kaitsealuste liikide elupaikade kaitse ning elustiku
mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine2.
Märgade metsaelupaigatüüpide tegevuskavas on Laulaste taastamisala paigutatud
prioriteetsusklassi B – taastamiseks sobiv ala, aga mõne selge probleemiga, mida on vaja
käsitleda. Ala muudab sobivaks tema suurus ning järjepidevus soo-lehtmetsa alana, kuid
täpsustamist vajab, kuivõrd vähendaks taastamise efektiivsust kohapealsest kuivendusvõrgust
ainult osa hõlmamine. Eelkõige on probleemiks taastamisalale jääva piiranguvööndi osa.
Laulaste looduskaitseala kaitsekorralduskava (2007-2016) kohaselt on suur osa Laulaste
looduskaitsealast suurema puidutoodangu ning parema teedevõrgu eesmärgil kuivendatud.
Kuivenduse tulemusel on tekkinud muutused ala veerežiimis ning puistute liigilises koosseisus
ning struktuuris. Vajalik on kaitseala loodusliku veerežiimi taastamine, mis tuleb läbi viia
sujuvalt, vältides puistute hukkumist ning üleujutuste tekkimist. Loodusliku veerežiimi
taastamisel tuleb järgida kaitse-eeskirjas sätestatud piiranguid.
Loodusliku veerežiimi taastamine on otstarbekas eelkõige sihtkaitsevööndis, kuna seal on ka
edaspidi võimalik säilitada looduslähedast veerežiimi, saab reguleerida
1 Katastritunnus 21302:003:0120 2 Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määrus nr 319 „Laulaste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-
eeskiri“ (edaspidi eeskiri) § 9 ja § 13
2 (2)
maaparandussüsteemide hoiutöid, sihtkaitsevööndimetsi saab kujundada üksnes liigi kaitsest
lähtuvalt ning pole vajadust arvestada muuhulgas metsamajandamise võimalustega. Laulaste
loodusala kaitsekorralduskavas (2023) (lühikava) tehakse ettepanek muuta Laulaste
looduskaitseala tsoneeringut, mille käigus arvatakse hetkel piiranguvööndisse jäävad
metsaelupaigad (9010*, 9050, 9080*) sihtkaitsevööndisse. Tsoneeringu muudatuse järgselt
suureneb Laulaste looduskaitsealal sihtkaitsevööndisse jääva ala pindala, mistõttu on ala
veerežiimi taastamine igati põhjendatud.
Eelnevat arvesse võttes on märgade metsade veerežiimi taastamise kavatsus kooskõlas Laulaste
looduskaitseala kaitse-eesmärkidega.
Metsaelupaigatüüpide säilitamis- ja taastamistöödel tuleb lähtuda põhimõttest, et
metsaelupaigatüüpide taastamistööde käigus tuleb võimalikult vähe mõjutada olemasolevaid
elupaigatüüpe. Kui trassiraied on vajalikud, tuleb juhinduda tegevuskavas käsitletud
põhimõtetest. Trasside raiumisel peab lähtuma põhimõttest – nii vähe kui võimalik ja nii palju
kui hädavajalik. Kindlasti tuleb trasside raiumisel jätta paisude vahelisel alal kasvama kõik need
kraavikalda puud, mis ei sega kraavi täitmist või mulde likvideerimist või masinate liikumist.
Võimalusel peab trassile jätma puudegrupid, millest ekskavaator saab lihtsalt mööda
manööverdada. See on vajalik selleks, et liigendada muidu ühetaolisi joonelemente, mis võivad
teoreetiliselt suurendada kisklust ja rikuvad loodusmaastike terviklikkust. Suuremate kraavide
puhul võib vajadusel jätta lühikesed kraavilõigud ka täitmata, kui see võimaldab puistut
säilitada ja kui need lõigud ei ole hüdroloogiliste tingimuste parandamise seisukohast määrava
tähtsusega. Kindlasti tuleb säilitada üksikud väga vanad puud ja samuti kraavide sisenõlvadele
kasvama hakanud puud.
Eelistatuim taastamisvõte peab olema kraavide täielik tagasitäitmine (välja arvatud eelnevas
lõigus mainitud juhul). Kui taastamisalal on kraavivallid, tuleb need üldjuhul likvideerida,
kasutades materjali kraavitäiteks. Kui kraavimuldele kasvanud metsakooslus on väärtuslik või
on kraavimuldest saanud kasvukoht mõnele ohustatud liigile, tuleb valli likvideerimise asemel
kaaluda võimalust rajada valli sisse piisavalt läbijookse, et vall ei toimiks veetõkkena.
Taastamistööde tegemise aeg tuleb planeerida arvestades lindude pesitsusperioodi (15.03-
31.07).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Meeli Kesküla
juhtivspetsialist
looduskasutuse osakond
Liis Sinijärv 5306 4783
Kalev Sepp (kaitse planeerimine) 5561 7069