Eelhinnang

Kurtna-Maidla REK 2021

1/31

19.02.2024 nr 6.1-7/287

Maaparanduse ehitusloa andmise

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang

1. SISSEJUHATUS

Riigimetsa Majandamise Keskus (registrikood 70004459, aadress Lääne-Viru maakond, Haljala

vald, Sagadi küla 45403, edaspidi RMK) esitas 24.04.2023 Põllumajandus- ja Toiduameti

(edaspidi PTA) Põhja regioonile ehitusloa taotluse (reg nr 6.1-3/18958) maaparandusehitiste

rekonstrueerimiseks ning maaparandussüsteemi teenindav tee ehituseks vastavalt

Projekteerimisbüroos Maa ja Vesi AS (registrikood 10033667, Mater registri nr MU0008-00)

poolt koostatud ehitusprojektile „Kurtna-Maidla metsakuivenduse rekonstrueerimise ja

Roobukametsa tee ehitamise projekt“ (töö nr 221399.1), toimiku nimi „Kurtna-Maidla REK

2021“.

Kurtna-Maidla maaparandusehitiste rekonstrueerimise projektala asub Harjumaal Saue vallas

Maidla külas ning Saku vallas Üksnurme, Metsanurme ja Roobuka külas.

Käesolev projekt kajastab töid kokku 6-l maaparandusehitisel EH2…EH7, mille hulgas on 1

maaparandussüsteemi teenindav tee „Roobukametsa tee“, mis asub Raasiku vallas Kiviloo külas

RMK metsakvartalil RK168.

Tabel 1. Projektiga seotud ehitised

EH2 4109610030290 101 Roobukametsa tee 3,11

EH3 4109810020070 001 Kurtna/TTP-243/001 21,1

EH4 4109610030380 001 Kurtna/TTP-243/001 131,2 1,50

EH5 4109610030290 002 Kurtna/TTP-243/002 96,3

EH6 4109610030290 003 Maidla/PÜ-183/003 159,0

EH7 4109810020080 001 Üksnurme 0,87

407,6 3,11 2,37Kokku:

rek

pindala

ehitatav

tee (km)

Maaparandusehitise

rek eesvool

(km)

Ehitise

lühi-

tähis

Maaparandus-

süsteemi kood kood nimetus

Kurtna-Maidla REK 2021

2/31

Joonis 1. Kurtna-Maidla metsakuivenduse ja tee maaparandussüsteemide asendiplaan.

Kurtna-Maidla REK 2021

3/31

Projekti eesmärk on RMK Lääne-Harjumaa metskonna Lääne-Saku metsandiku

maaparandusehitistel paiknevate metsamassiivide majandamistingimuste parandamine, mulla

viljakuse ja puistu väärtuse tõstmine. Metsamaa kuivendamine parandab pinnavee ära juhtimist ja

metsamulla õhustatust, vähendab perioodiliste üleujutuste mõjusid ning mullas olevate toitainete

paremat omastamist metsataimede poolt. Sellega kaasneb puistu kasvukiiruse tõus, mis kajastub

metsa boniteedi paranemises ning lõpptulemusena toob kaasa raieringi lõpus metsamaterjali

suurema väljatuleku.

Metsa kuivendussüsteemide korrashoidmise üheks olulisemaks eesmärgiks on tagada ligipääs ja

vähendada seeläbi metsa majandamisega kaasnevaid kahjustusi, mille põhjustaks rasketehnika

märgades, liigniiskuse käes kannatavates metsades. Metsakuivendus lihtsustab metsavarumist,

metsade uuenemist ja haldamist ning loob sobiva keskkonna rekreatsiooniks.

Projektiga kavandatud tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 1 loetletud tegevuste hulka, mille korral on keskkonnamõju

hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik selle vajadust kaalumata. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 tuleb anda KMH vajalikkuse

eelhinnang sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole

selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada

Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. KeHJS § 11 lg 10 sätestab, kui kavandatav

tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või

kaitstavat looduse üksikobjekti, kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata

jätmise otsuse eelnõu nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga.

KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 23

lõike 4 kohaselt annab maaparandusehitise ehitusloa PTA. Seega on PTA otsustajaks

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle KeHJS tähenduses.

2. KAVANDATAV TEGEVUS

2.1. Kavandatava tegevuse iseloom ja maht

Kavandatav tegevus on maatulundusmaal asuvate majandusmetsade kasvutingimuste

parandamiseks olemasolevate maaparandusehitiste rekonstrueerimine ja ehitamine 407,6 ha

suurusel maa-alal.

Novembrist 2021 kuni jaanuarini 2022 läbi viidud uurimistööde käigus jõuti tulemusele, et objektil

olevad eesvoolud on erinevas seisukorras. Eesvool 800 (Üksnurme peakraav) on heas seisukorras

ja rekonstrueerimist ei vaja. Eesvoolud 700 ja 400 vajavad rekonstrueerimist. Eesvoolud 701, 702

ja 704 rekonstrueerimist ei vaja, kuna nad ei takista teekraavide vee äravoolu. Eesvool 500 on

tugevasti kobraste poolt mõjutatud, leiti kokku 6 koprapaisu. Eesvool 500 on võrdlemisi suure

languga veejuhe, mistõttu on valdavale osale eesvoolust rajatud põhja ja nõlvajalami

betoonkindlustus, osaliselt esineb ka puitlaudadest rajatud kindlustust.

Sarnaselt eesvooludele on ka kuivenduskraavide seisukord objektil erinev. Enamasti on

kuivenduskraavid amortiseerunud ja vajavad rekonstrueerimist. Eramaadega piirnevatel

piirikraavidel, näiteks 622 ja 419, on eraomanikud rajanud hulgaliselt ülepääse (purdeid). On heas

Kurtna-Maidla REK 2021

4/31

korras purdeid, mis vee voolamist ei takista, kuid esineb ka lagunenud ja halvas seisukorras

purdeid. Kokku leiti uurimistöödega objektilt 44 purret.

Ettevalmistustööde teostamisel lähtutakse maaeluministri 28.03.2019 määrusest nr 38

„Maaparandussüsteemi ehitamise täpsemad nõuded“.

Lahti raiutud trass vastab nõuetele, kui töid takistav puittaimestik on raiutud ja sellest tulenev

metsamaterjal on ladustatud eraldi väljapoole trassi mullavallipoolsele servale või ära veetud.

Koos raiejäätmetega tuleb trassilt ja veejuhtmest eemaldada ka suuremõõtmeline lamapuit, et see

ei takistaks kändude juurimist ja hilisemat mullavalli töötlemist. Puittaimestiku raiumise järel on

ette nähtud ala juurimine. Kaevetööd viiakse läbi veejuhtme kaldal, millele on märgitud veejuhtme

voolusuuna nool projektjoonisel (väljaarvatud teekraavid). Puidujäätmeid, kive ja kände ei tohi

asetada teede ja kraavide mulletesse.

Kraavi/eesvoolu rekonstrueerimisel erakinnistute või nendega piirnevatel lõikudel tuleb trassiraie

ja juurimistöödel arvestada erakinnistute omanike kooskõlastuse tingimustega. Enne tööde

alustamist võtta ühendust objektiga piirnevate maaomanikega, teavitada tööde algusest ja

kooskõlastada tegevus objektiga piirneval alal. Enne erakinnistuga piirnevatel lõikudel töödega

alustamist täpsustada piirimärkide olemasolu ja need ehitustööde käigus säilitada. Piirimärkide

hävimisel tuleb need vastavalt maakorralduslikele nõuetele taastada.

Roobukametsa tee pk 13+77 kuni 17+74 vahelisel lõigul on ette nähtud täiendav raadamine, et

tekitada vajalikud laoplatsid puitmaterjali ladustamiseks.

Objektil olevate veejuhtmete hüdrotehniline seisukord on erinev. Sellest tulenevalt on

olemasolevatel veejuhtmetel projekteeritud kaevetööd hooldustööde-, uuendustööde- või

rekonstrueerimistööde mahtudega. Hooldustööde kaevemaht on kuni 0,5 m3/m, uuendustööde

maht kuni 1,2 m3/m ja sellest suurema kaevemahu puhul on tegu rekonstrueerimisega.

Kurtna-Maidla metsakuivenduse rekonstrueerimise ja Roobukametsa tee ehitamise

projektlahenduse kohaselt on kavandatud metsamaa kuivendamiseks puhastada setetest 2,37 km

eesvoolu keskmise kaevemahuga 1,55 m³/m. 2,01 km hooldatakse eesvoolu kaevemahuga 0,50

m³/m. 22,74 km kuivenduskraave puhastatakse setetest keskmise kaevemahuga 1,30 m³/m ning

uuendatakse 2,81 km kuivenduskraave keskmise kaevemahuga 1,10 m³/m. 2,850 km teekraave

puhastatakse setetest keskmise kaevemahuga 1,26 m³/m. 1,64 km teekraave uuendatakse

kaevemahuga 1,09 m³/m. Teemaa kuivendamiseks rajatakse 0,99 km uusi teekraave keskmise

kaevemahuga 1,90 m³/m ning 1,24 km ehitatakse nõvasid kaevemahuga 0,60 m³/m.

Eesvoolud rekonstrueeritakse sügavusega 1,2-1,5 m, nõlvusega 1:1,5 ja põhja laiusega 0,6-1,10

m. Eesvoolud hooldatakse sügavusega 1,2-1,4 m, nõlvusega 1:1,5 ja põhja laiusega 0,4-0,6 m.

Kuivenduskraavid rekonstrueeritakse keskmise sügavusega 1,0-1,4 m, nõlvusega 1:1,5 ja põhja

laiusega 0,6 m. Uuendatavad kuivenduskraavide keskmine sügavus on 1,2-1,5 m, põhja laiusega

0,6 m ja nõlvusega 1:1,5. Olemasolevad teekraavid rekonstrueeritakse sügavusega 1,0-1,2 m,

põhja laiusega 0,6 m ja nõlvusega 1:1,5. Uued teekraavid ehitatakse sügavusega 1,0-1,2 m,

nõlvusega 1:1,5 ja põhja laiusega 0,4 m. Uuendatavad teekraavid ehitatakse sügavusega 1,0-1,2

m, nõlvusega 1:1,5 ja põhja laiusega 0,6 m.

Ehitustööde soovitav järjekord ja nõuded:

1. Veejuhtmete vallide (ekspluatatsiooni käigus lõhutud ja tasandamata jäänud) töötlemine ja

tasandamine tasemeni, mis võimaldab veejuhtmete muldeid kasutada metsade majandamiseks.

Kurtna-Maidla REK 2021

5/31

2. Settebasseinide ja leevendusveekogude rajamine.

3. Koprapaisude likvideerimine.

 Koprapaisude lammutamisel tuleb veetaset alandada järk-järgult, et setted ja muda ei

läheks korraga allavoolu;

 Töid teostada külmunud või võimalikult kuival ajal;

 Kasutada töödeks väikese erisurvega (massiga) masinaid nii, et pinnast ei kahjustata;

 Koprapaisude likvideerimisel tuleb järgida ohutusnõudeid, välistades LKS § 60 lõikes 1

nimetatud keelatud tagajärjed: looma vigastamine, hukkumine ning inimese ohtu

seadmine;

 Ära koristada likvideerimisega tekkiv risu;

 Kaasata antud tööde protsessi ka jahimehed, kes koprad välja püüaksid, kuna ilma selleta

on tegevus lühiajaline (paisud taastatakse).

4. Veejuhtmete kaevetööd ettenähtud mahtudes ja uute kuivenduskraavide rajamine.

5. Veeviimarite ja voolunõvade rajamine mulletesse kohtades, kus on märgata vee kogunemist

mulde taha ja kohtadesse, kus olemasolevasse seisu jäävad kraavid läbivad rekonstrueeritava

või uuendatava kraavi mullet.

6. Mullete tasandamine. Soovitatavalt jätta mulded peale veejuhtmete puhastamist esimeseks

aastaks nõrguma ning alles pärast seda buldooseriga tasandada.

Kaevetöödega ei tohi kahjustada veejuhtmetesse suubuvaid drenaažisuudmeid. Drenaažisuudmete

kahjustamise korral on need vaja samaväärsesse seisu taastada. Töödega ei tohi kahjustada

veejuhtmetel asuvaid purdeid ja sildu. Kahjustamise korral peab ehitaja purded ja sillad taastama

samaväärsesse seisu.

Kaevetöödega ei tohi kahjustada objektil olevaid ega sellega piirnevaid aedasid. Aia elementide

lõhkumise korral on vaja need taastada samaväärsesse seisukorda, mis enne ehitustöid.

Eesvoolul 500 on rajatud betoonplaatidest ja puidust põhjakindlustus. Eesvool 500 on ette nähtud

puhastada hooldustööde mahus. Eesvoolu põhjakindlustust kaevetöödega mitte kahjustada.

Vajadusel viia läbi kaevetööd kasutades väiketehnikat.

Kraavi 417, mis piirneb endise aianduskooperatiivide alaga ning kuhu on elanike poolt rajatud

hulganisti purdeid, voolusäng kaevata RMK poole (kraavi telg nihkub) järgneva skeemi alusel:

Skeem 1: Kuivenduskraavi 417 kaevetööd

Käesoleva projektiga on ette nähtud kuivenduskraavi 515 mulde tugevdamine purustatud kruusa

(segu 6) lisamisega. Eesmärk on parandada liikumisvõimalusi kuivenduskraavi 515 muldel.

Kruusa kogus jaotada ühtlaselt kraavi muldele.

Kurtna-Maidla REK 2021

6/31

Truupide rekonstrueerimine ja ehitamine on vajalik, et parandada veejuhtmetest ülepääsemise

tingimusi ning metsamassiivide majandamise võimalusi. Objekti alal olemasolevasse seisu jäävad

truubid on piisava läbilaskevõimega ja paigalduskõrgusega, et tagada maaparandussüsteemi

toimimine. Kokku on ette nähtud rekonstrueerida 32 truupi, ehitada 34 uut truupi, uuendada

(settest puhastada) 3 truupi ja likvideerida 2 truupi.

Plasttruubid on ette nähtud ehitada plasttorudest läbimõõduga 40-120 cm. Plasttorud peavad

vastama ringjäikusele (rõngasjäikusele) SN8, ISO 9969 ja olema seest siledaseinalised. Kõikide

truupide pikikalle peab olema veejuhtmetega sama languga.

Kõikidele truupidele on ette nähtud ehitada otsakutele kindlustised järgnevate tüüpotsakutega:

MAO, MAOK, KOK. Truubitorud on ette nähtud paigaldada vähemalt 15 cm liivalusele. Truupide

ehitamisel tuleb kinniaetav kaevik toru ümber korralikult 15-30 cm kihtidena kas käsitsi või

väikemehhanismidega tihendada. Ehitatavatele ja rekonstrueeritavatele truupidele on ette nähtud

täitepinnast (l, krl) juurde vedada.

Väljatõstetavad truubitorud on ette nähtud ehitajal utiliseerida jäätmeseaduse kohaselt.

Truupide andmed ja töömahud ning täpsem info truupide ehitamise ja rekonstrueerimise kohta on

projektis.

Roobukametsa tee on ehitatav tee, mis algab Kiisa-Maidla riigiteelt nr 11244. Ehitatava tee trass

asub esimesed 860 m kahe kraavi vahel. Teetrassi viimase 39 m ulatuses veejuhtmed puuduvad,

ülejäänud tee trass asub üksiku veejuhtme muldel. Kogu tee pikkus on 3,11 km. Kahe kraavi

vahelisel lõigul on kohati mullavalli laius 4,0 m. Tee trassi ümbritseb valdavalt keskmise

tihedusega mets. Tee asub liiva ja liivsavi pinnastel. Roobukametsa tee on maaparandussüsteemi

teenindav tee.

Roobukametsa tee on 4. järgu tee. Roobukametsa tee projekteeritud katendikonstruktsioon ülevalt

alla on järgmine:

 10 cm purustatud kruus fr 0/32 mm (Pos 6)

 20 cm purustatud kruus fr 0/63mm (Pos 3)

 Geotekstiil NGS 4, mittekootud kangas

 Olemasolev tasandatud mulle või ehitatav mulle.

Roobukametsa tee ehitamiseks on ette nähtud kasutada järgnevaid materjale:

Geotekstiil NGS 4 - Deklareeritud tõmbetugevus MD/CMD ≥20 kN/m, mittekootud, 5,0 m lai.

Purustatud kruus fr 0/63 mm (Pos 3) ja purustatud kruus fr 0/32 mm (Pos 6). Teekatendi

konstruktsiooni (sidumata segude terastikuline koostis on esitatud Majandus- ja taristuministri

03.08.2015 määrus nr 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded” lisa 10.

Roobukametsa tee projekteeritud pealtlaius on valdavalt 4,5 m. Pk 5+32 kuni 8+58 (326 m) on

Roobukametsa tee projekteeritud pealtlaius 4,0 m, kuna antud lõigul on olemasolevate kraavide

vahel asuva mulde laius väike. Selleks, et antud lõigul mahutada ära 4,0 pealtlaiusega tee, on

vajalik olemasoleva mulde koorimine. Kooritud mineraapinnast võib kasutada ülejäänud osal

teemulde ehitamiseks.

Roobukametsa tee täisnurksetesse kurvidesse on projekteeritud pöörderaadiuste suurendamine.

Täisnurksetes kurvides peab tee pöörderaadius olema vähemalt 15,0 m.

Kurtna-Maidla REK 2021

7/31

Pärast ehitustöid on vajalik taastada olemasolevad kruusateed (mida kasutatakse ehitustööde ajal)

samaväärsesse seisu, mis varem. Selle jaoks on ette nähtud töömahud ehitustööde järgse teede

taastusremondiks Urumarja teel. Kui ehitaja kasutab ehitustöödeks teisi kruusateid, siis on vajalik

ka teiste teede taastamine samaväärsesse seisu.

Roobukametsa tee pk-5 asukohta on projekteeritud truubid T18 ja T92. Projekteeritud on 2 truupi,

et ühtlustata suurveeaegset äravoolu. Osa veest voolab T18 kaudu (Kiisa-Maidla tee poole), teine

osa voolab T92 kaudu süsteemi EH6 ja sealt omakorda eesvoolu 500 (mis korrastatakse).

Objekti rekonstrueeritavate ja ehitatavate teede alla projekteeritud truupidele on ette nähtud

paigaldada tähispostid vastavalt 05.08.2015 a määrusele nr 106 „Tee projekteerimise normid“:

 Tähisposte ei paigaldata katte äärele lähemale kui 0,5 m;

 Tähispost peab olema varustatud helkuritega, mille kõrgus sõidutee välisserva pinnast peab

olema 0,9 m.

Tabel 2. Teede rajatised

Käesoleva projektiga on ette nähtud ehitada 1 uus settebassein Eesvoolule 500. Projekteeritud on

11 leevendusveekogu või kraavilaiendit. Leevendusveekogud on lisatud asukohtadesse, kus

põhjavee sügavuse analüüsimisel kasutud mudel näitas kõrget põhjaveetaset, seega eelduslikult

püsib antud asukohtades vesi leevendusveekogudes ka kuival perioodil. Leevendusveekogud ja

kraavilaiendid töötavad osaliselt väikeste settebasseinidena ja aitavad suurvee ajal edasikanduvaid

setteid kinni püüda. Kraavilaiendites püsib vesi ka kuivemal perioodil kui maaparandussüsteemi

kraavides on veetase minimaalne, seega on need sobivaks paigaks vee-elupaiganõudlusega

liikidele (näiteks kiilid, liblikad jms). Settebasseinide ja leevendusveekogudega seotud tööd on

esitatud projekti tabelis 12. Settebasseinide ja leevendusveekogude asukohad on esitatud projekti

joonistel 2.1-2.4.

Kurtna-Maidla metsakuivenduse objektil on kokku ette nähtud töid kolme tuletõrjetiigiga.

Tuletõrjetiigid on ette nähtud puhastada setetest ja ümbritsevast puittaimestikust (tuletõrje tiikide

gabariidid tuleb säilitada). Tuletõrjetiikidega ette nähtud tööd on esitatud projekti tabelis 12.

Roobuka

metsa tee

Kurtna/TT

P-243/001

Kurtna/TT

P-243/001

Kurtna/TT

P-243/002

Maidla/PÜ-

183/003 Üksnurme

EH 2 EH 3 EH 4 EH 5 EH 6 EH 7

A B D E F G H I O

1 M1 - mahasõidukoht (4.5m, R=10m, L=20m)

2 M2 - mahasõidukoht (4.5m, R=10m, L=30m) 2 2

3 M3 - mahasõidukoht (4.5m, R=10m, L=10m) 21 1 22

4 M5 - mahasõidukoht (4,0m, R=5m, L=5m)

5 Silmuse kujuline tagasipööramise koht

6 TP-T - T-kujuline tagasipööramise koht

7 TP-1 tagasipööramise koht 1 1 2

8 TP-2 tagasipööramise koht 1 1

9 R-T - Teede T kujuline ristmik

10 MM - Riigitee ristumiskoht 1 1

11 Kokku 25 1 2 28

Märkused:

1 Teede rajatiste M1, M2, M3 ja TP-T ehitamisel juhinduda trükisest "Maaparandusrajatiste tüüpjoonised" 2019

2 TP-1 ja TP-2 ehitamisel lähtuda joonistest 5 ja 6 .

3 Riigitee ristumiskohtade rekonstrueerimisel juhinduda käesoleva projekti lisast 7.

Tee rajatis Jrk.

nr Kokku

Kurtna-Maidla REK 2021

8/31

2.2. Seostest muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja

arengukavadega

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud 09.04.2018 Riigihalduse minister käskkirjaga

nr 1.1-4/78) kohaselt asub projektala valdavalt rohelise võrgustiku alal (tuumalad ja koridorid).

Rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ei ole ulatuslike “roheliste alade” määramine ja

nende majandustegevusest välja jätmine.

Tuumaladel ja koridoridel on üldjuhul tegemist majandatava metsaga, kus metsa majandamine

toimub vastavalt metsakorralduskavadele. Majandus piirangutega metsa (nt kaitstavatel aladel)

kasutamise piirangud tulenevad õigusaktidest.

Metsaressursse tuleb kasutada säästlikult. Metsade majandamise (metsa uuendamise, kasvatamise,

kasutamise ja metsakaitse) eesmärk on hoida ja suurendada metsi või teisi metsaalasid ja tõsta

metsaressursside tootlikkust ning kvaliteeti. Metsa majandamine on säästev, kui on tagatud

elustiku mitmekesisus, metsa tootlikkus, uuenemisvõime, elujõulisus ning ökoloogilisi,

majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldav mitmekülgne metsakasutus.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva Harju maakonnaplaneeringuga 2030+.

Saku valla üldplaneering on kehtestatud Saku Vallavolikogu 20.04.2023 otsusega nr 24. Saku

valla üldplaneeringu eesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine

ning eelduste loomine hea elukeskkonna kujundamiseks. Üldplaneeringuga lahendatakse valla

ruumilisest vajadustest lähtuvalt planeerimisseadusest – planeeringuala maakasutus- ja

ehitustingimused, transpordivõrgustiku ja muu taristu üldised asukohad jt valla arengu

kavandamiseks.

Vastavalt Saku valla üldplaneeringule paikne projekteeritav ala hajaasustusalal. Hajaasustusega

ala on valla territoorium väljaspool tiheasustusega ala, kus on iseloomulik hajus asustusmuster.

Hajaasustusega alana on määratletud suurem osa valla territooriumist. Asustuse suunamisel,

kasutus- ja ehitustingimuste määramisel on lähtutud eesmärgist säilitada olemasolev looduslik,

põllu- ja metsamajanduslik maakasutus.

Lisaks asub projekteeritav ala valdavalt rohevõrgustiku alal. Rohelise võrgustiku kujundamisel

võeti aluseks Harju maakonnaplaneering 2030+ seda ruumiliselt muutmata. Metsamajandamine

rohevõrgustikus peab olema loodussäästlik.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva Saku valla üldplaneeringuga.

Saue valla üldplaneering on kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40.

Projekteeritav ala paikneb vastavalt üldplaneeringule hajaasustatud alal (määramata juhtotstarbega

aladel), kus on määratud maatulundusmaa sihtotstarbega kasutamine. Määratlemata juhtotstarbega

aladel kehtivad hajaasustusega alade maakasutus- ning ehitustingimused. Üldplaneeringu

ellurakendamisel võib olemasolevaid katastriüksusi kasutada edasi nende senise kasutusotstarbe

järgi. Planeeritud juhtotstarvet ja ehitustingimusi tuleb järgida juhul, kui katastriüksuse seniseid

ehitustingimusi (k.a sihtotstarvet) soovitakse muuta.

Lisaks paikneb projekteeritav ala rohelise võrgustiku tugi- ehk tuumalal. Rohelise võrgustiku tugi-

ehk tuumalad (suuremad metsamassiivid, sood ja rabad) on ümbritseva ala suhtes kõrgema

väärtusega (looduskaitseline, keskkonnakaitseline jm) loodusalad, rohekoridorid on

siduselemendid tuumalade vahel. Maa-alad veekogude (jõed, ojad, järved) kalda ulatuses

täiendavad rohelist võrgustikku “sinise“ võrgustiku elementidega ning on seega rohelist

Kurtna-Maidla REK 2021

9/31

võrgustikku sisuliselt rikastavateks lõikudeks. Sinine võrgustik on rohelise võrgustiku osa, mille

ulatus ühtib veekogu piiranguvööndiga.

Rohelise võrgustiku toimimist tagavad tingimused:

• säilitada vastavalt maakonnaplaneeringule rohelise võrgustiku tuumaladel looduslike alade

osatähtsus vähemalt 90 %. Looduslike aladena käsitletakse vähese inimmõjuga alasid;

• rohelise võrgustiku aladele ei ole lubatud kavandada uusi hoonestusalasid ega laiendada

olemasolevaid;

Saue valla territooriumil asuvaid metsi tuleb majandada säästvalt, tagades metsa kui ökosüsteemi

kaitse.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus kehtiva Saue valla üldplaneeringuga.

Projektalal detailplaneeringuid Maa-ameti geoportaali planeeringute kaardi alusel ei ole.

Veemajanduskavad 2022-2027 (Keskkonnaministri käskkiri 07.10.2022 nr 1-2/22/357).

Jõgede, järvede, põhjavee ja rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks, üleujutuste vastu

võitlemiseks ning põllu- ja metsamaadelt kraavide ja ojade kaudu ära kanduva sette ning toitainete

kinni hoidmiseks koostatakse veemajanduskavad. Kava koostatakse iga vesikonna kohta kuueks

aastaks ning seejärel ajakohastatakse. Kehtivad veemajanduskavad on koostatud perioodiks 2022-

2027. Eestis on määratletud kolm vesikonda: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond. Projektala

paikneb Lääne-Eesti vesikonnas.

Maaparandussüsteemide toimimise ja veekaitse eesmärkide vahel tuleb leida tasakaal, et põllu- ja

metsamaad saaksid piisavalt kuivendatud, aga samal ajal ei kahjustaks hooldus- ja

arendustegevused oluliselt eesvooludeks olevate looduslike veekogumite ökosüsteeme. Heas

seisundis hästi toimivad ökosüsteemid tulevad paremini toime ka kliimamuutuste põhjustatud

ekstreemsustega.

Maaparandussüsteemid tagavad varem kuivendatud ja praegu põllu- ja metsamajanduslikus

kasutuses oleva maa jätkuva majandusliku kasutatavuse. Valdavalt on muutused veekogudes juba

toimunud ning tänased maaparandushoiutööd (hooldamine ja taastamine) on väiksema

keskkonnamõjuga kui mineviku maaparandussüsteemide rajamine. Seejuures leevendavad

looduslikud protsessid ajapikku ka varasemate süvendus- ja õgvendustööde mõju.

ÜPP strateegiakavaga otseselt seotud meetmed VMK meetmeprogrammis:

(meetmekood HMK01_3_1) Veekeskkonda säästvate eesvoolude hoiutööde tegemine

metsamaal.

(meetmekood HMK01_3_2) Eesvooludel kavandatud keskkonnameetmete (settebasseinid,

puhastuslodud) rakendamine metsamaal.

(meetmekood HMK01_3_3) Maaparandussüsteemide keskkonnakaitserajatise ja

leevendusrajatise rajamine ja rekonstrueerimine metsamaal.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavaga 2022-2027.

Eesti energiamajanduse arengukavas aastani 2030 (ENMAK 2030) leitakse, et puit, sh

metsatööstuse ja puidutööstuse jäätmed, annab olulise panuse Eesti kütusemajandusse.

Madalakvaliteedilisel puidul ja puidutööstuse jääkidel on kasvav roll nii soojuse- kui ka

elektrienergia tootmisel. Eesti energeetikas kasutatav puit hangitakse valdavalt Eesti metsadest,

kuid seoses taastuvenergeetika arenguga on puitkütustest (pelletid, puiduhake jms.) saanud

Kurtna-Maidla REK 2021

10/31

maailmaturul kaubeldavad tooted, mille hind kujuneb globaalse nõudluse ja pakkumise

tasakaalupunktis.

Eesti puitkütustel on ka 2030. aasta perspektiivis märgatav ekspordipotentsiaal, mille

realiseerumine sõltub regionaalsest ja globaalsest turukonjunktuurist.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti energiamajanduse arengukava aastani 2030.

Eesti metsanduse arengukavas aastani 2030, kavand seisuga 19.01.2023

Arengukava üldeesmärgi – Eesti metsandus on kestlik – saavutamine tagatakse kolme alaeesmärgi

elluviimise kaudu. Need lähtuvad lisaks varasematest analüüsidest ja kaasamisel välja toodud

probleemidest, samuti Forest Europe säästliku metsanduse põhimõtetest, mille järgi tagab säästlik

metsamajandus elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning

ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse

metsakasutuse.

Kavandatav tegevus on kooskõlas Eesti metsanduse arengukavaga aastani 2030.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks taimestik, kasutamine

Puittaimestikku likvideeritakse mahus, mis on vajalik olemasoleva maaparandussüsteemi

rekonstrueerimistööde läbiviimiseks ja tee ehitamiseks. Trassilt eemaldatud metsamaterjal

ladustatakse eraldi väljapoole trassi mullavallipoolsele servale või veetakse ära (hakkepuiduks).

Puidujäätmed, kännud, kivid koondatakse trassi mullavalli metsapoolsesse serva. Eesvoolude ja

kuivenduskraavide rekonstrueerimisel / hooldamisel / rajamisel saadav pinnas tasandatakse liiklust

võimaldavaks muldeks, takistamata sealjuures pinnavee äravoolu kraavi. Vajadusel ehitatakse

lauged voolunõvad või paigaldatakse veeviimarid. Veeviimarid ehitatakse juhul, kui vesi jääb

mulde taha (ei pääse kraavi) ja see võib tekitada soostumist. Teekraavide ja nõvade

rekonstrueerimisel / rajamisel saadavat sette tasandatakse teekraavide / nõvade metsapoolsele

kaldale.

Loodusvaradest kasutatakse teede ja truupide ehitusel eelkõige täitepinnasena liiva ja kruusa.

Ehitiste ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset

keskkonnamõju.

Kurtna-Maidla REK 2021

11/31

2.4. Tegevuse energiakasutus

Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte

mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Ressursse tarnitakse autotranspordiga mööda

olemasolevaid teid. Projekti realiseerimisel on energiaressursside vajadus lühiajaline (s.o

ehitusperioodil). Tegevused ei ole energiamahukad.

2.5. Tegevusest kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

Maaparandussüsteemide rekonstrueerimisel ei ole ette nähtud heitvee juhtimist veejuhtmesse.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-

ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha

ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit. Nende käitamine peab olema

korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette.

Tööde teostamise käigus eralduvad õhku töötavate masinate heitgaasid, mis hajuvad õhus ning

nendes esinevad saastekomponentide sisaldused eeldatavalt lubatud piirväärtusi ei ületa. Püsivat

õhu saastatust maaparandusehitiste rekonstrueerimise tööde käigus ei teki.

Müra allikateks on ehitusmehhanismid ning ehitusmaterjale kohale transportivad veokid. Tööde

tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras masinad, mis vähendavad müra ja vibratsiooni tekkimist

ning ei saasta õhku. Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa olulist muutust müratasemetes ja

lisanduvat keskkonnamõju ei kaasne, kuna ehitustööd on objektipõhised (paiksed). Tööde käigus

tekkiv vibratsioon on samuti lühiajaline ja lokaalne ning ei põhjusta olulist keskkonnamõju. Müra

ja vibratsiooni mõju kaob koos tegevuse lõppemisega.

Kavandatava tegevusega ei kaasne valgusreostust. Soojuse, kiirguse ja lõhnareostust tööde

teostamise käigus antud alal teadaolevalt ja eeldatavalt ei kaasne.

2.6. Jäätmeteke ning nende käitlemine

Maaparandusehitiste rekonstrueerimise käigus ei tekitata jäätmeid jäätmeseaduse mõistes.

Raiejäätmed, juuritud kännud, kivid ja muldeks sobimatu pinnas asetatakse väljapoole trassi

mullavallipoolsele servale.

Tööde piirkonnas peavad olema olmejäätmete prügikonteinerid. Tekkivad jäätmed tuleb koguda

liigiti, et lihtsustada nende edasist käitlemist. Jäätmete ladustamisel tuleb tagada, et välistatud on

jäätmete keskkonda sattumine (keskkonda sattumine kokkupuutel sademetega, laialikandumine

tuulega, lekked konteineritest ja mahutitest). Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivatele

jäätmetele (nt geotekstiili tükid, kasutatud materjalide pakendid, kanistrid jms) tagatakse

nõuetekohane äravedu ja käitlus.

2.7. Avariiolukordade, suurõnnetuste või katastroofide esinemise võimalikkus

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha avariiolukordade teket, kui jälgitakse loodusvarade

kasutamisel ja ehitustöödel keskkonnaalaseid ohutusnõudeid ning kasutatakse parimat võimalikku

tehnoloogiat. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad on pideva tehnilise järelevalve all

ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete

kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja pinnasesse. Tööde

Kurtna-Maidla REK 2021

12/31

piirkonnas peab olema varustus võimaliku reostuse eemaldamiseks. Tööde täitmisel tuleb rangelt

täita tuleohutusnõudeid. Tulekahju või keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel asuda neid koheselt

likvideerima ning teavitada päästeametit numbril 112.

Lähtudes projektiga kavandatava tegevuse iseloomust ei kaasne sellega suurõnnetuste või

katastroofide tekke ohtu. Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu

tõenäoliselt ei esine.

3. KAVANDATUD TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATUD KESKKOND

3.1. Asustus ja maakasutus

Kurtna-Maidla maaparandusehitiste rekonstrueerimise projektala asub Harjumaal Saue vallas

Maidla külas ning Saku vallas Üksnurme, Metsanurme ja Roobuka küla

Projektalal ja selle ümbruses on valdavalt tegemist hajaasustusega, maatulundusmaa

sihtotstarbega.

Projektala piirnevad tiheasutusalad (endiste suvilakooperatiivide aladega) on alljärgnevad:

 Maaparandusehitis Kurtna, TTP-243 (maaparandussüsteemi/ehitise kood

4109610030380/001) kagu osa piirneb osaliselt Saku valla Metsanurme küla tiheasustatud

alaga;

 Maaparandusehitis Kurtna, TTP-243 (4109610030290/002) piirneb kirdes osaliselt Saue

valla Maidla küla tiheasustatud alaga;

 Maaparandusehitis Maidla, ÜP-183 (410960030290/003) piirneb lõunas osaliselt Kohila

valla Aespa aleviku tiheasutatud alaga. Aespa alevik on suhteliselt keerulise struktuuriga

tihedalt hoonestatud endiste suvilakooperatiivide kogum, mis on järkjärgult muutumas

aastaringse elamise paigaks.

3.2. Taristu

Juurdepääs maaparandusehitisele EH4 on tagatud kõrvalmaantee 11242 Kasemetsa tee kaudu

7180500 Metsavahi teelt. Juurdepääs maaparandusehitisele EH5 on tagatud kõrvalmaantee 11244

Kiisa-Maidla tee kaud ja 7270471 Jänesmaa teelt (Uruarja tee). Ehitatav Roobukametsa tee algab

kõrvalmaanteelt 11244 Kiisa-Maidla.

Vastavalt EhS § 71 lg 2 on maanteede kaitsevööndi laius 30 meetrit mõlemal pool äärmise

sõiduraja välimist serva.

Ristumiskohtade ehitamiseks riigiteedele on Teelahendused OÜ koostanud ristumiskohtade

ehitamise projekti: „Harju maakond Saku vald Üksnurme küla riigitee 11345 Rahula-Saku km

5,698 ja Metsavahi tee ning Saue vald Maidla küla riigitee 11244 Kiisa Maidla km 1,725 ja

Roobukametsa tee ristumiskohtade ehitamise põhiprojekt“ Töö nr. PP-22-37. Ristumiskoha

ehitamiseks on RMK ja Transpordiamet sõlminud lepingu nr 7.1-12226224-1 18.11.2022. Peale

ristumiskoha ehitamise on Transpordiameti kaitsevööndis ette nähtud puhastada (hooldustööde

mahus) Kiisa-Maidla tee nr 11244 ääres eesvool 600 ja rekonstrueerida kuivenduskraavid 516,

519 ja 523.

Projektalale ulatuvad Elering AS 35-110kV (kõrgepingeliin) Kiisa - Rummu ja Kiisa-Keila

kaitsevöönd, mis on 25 m liini telgjoonest mõlemale poole.

Kurtna-Maidla REK 2021

13/31

Ehitusprojektiga hõlmatud maa-alal asuva Elektrilevi OÜ-le kuuluvad alla 1-20 kV

(keskpingeliin) elektriõhuliinid, mille kaitsevöönd on 10 m liini telgjoonest mõlemale poole ning

alla 1 kV elektriõhuliinid, millel kaitsevöönd on 2 m liini telgjoonest mõlemale poole.

Viimsi metskond 29 katastriüksusel (katastritunnusega 71801:006:0089) kulgeb Enefit OÜ kuuluv

sideehitid, millel on 1 m kaitsevöönd mõlemile poole sideehitise teljest.

3.3. Pinnas ja loodusvarad

Objekti ala asub kvaternaari ajastul ladestunud pinnakatte geneetiliste settetüüpidel. Objekti

levinuimad mullatüübid on: LkG, Go, GI, Gk, K, Kg, Gk. Lõimistest esineb objektil enamasti

liiva, saviliiva ja liivsavi pinnaseid.

Kasvukohatüübid jagunevad metsakuivendusobjektil järgnevalt: karusambla-mustika 30,9%,

tarna-angervaksa 17,03%, jänesekapsa-mustika 11,68%, mustika 11,45%, angervaksa 7,01%,

karusambla 6,58%, tarna 6,58%, kastikuloo 4,07%, osja 3,05%, sinilille 0,86%, jänesekapsa

0,39%, sinika 0,15%, jänesekapsa-kõdusoo 0,13%, naadi 0,11%.

Joonis. 2 Objekti maapinna kõrgusmudel

Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise ja tee ehitamise käigus likvideeritakse puittaimestikku

kokku ligikaudu 31,37 ha (sh võsa D=2-8 cm 6,14 ha, peen metsa D=8-15 cm 14,67 ha ja metsa

D=15 + cm 10,56 ha). Puittaimestikku likvideeritakse mahus, mis on vajalik olemasoleva

maaparandussüsteemi rekonstrueerimistööde läbiviimiseks ja tee ehitamiseks, et tagada

olemasoleva kuivendussüsteemi toimimine. Tulenevalt metsaseaduse § 28 lõikest 1¹ ei loeta

metsamaal maaparandusseaduse tähenduses maaparandushoiutöö käigus maaparandussüsteemi

rajatiste ja eesvoolu kaitsevööndi puhastamist puittaimestikust metsaseaduse mõistes raieks.

3.4. Veekogud, pinna- ja põhjavesi.

Metsakuivendusobjekti alade vahel asub Keila jõgi, mis on maaparandussüsteemide eesvooluks.

Kurtna-Maidla REK 2021

14/31

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele on põhjavee seisund vaadeldavas piirkonnas nõrgalt

kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Projektalal ning selle vahetus

läheduses allikad puuduvad.

3.5. Pärandkultuuri objektid

Pärandkultuuri all mõistetakse eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte

maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule

kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt

maaomanike endi kätes. Projekteeritud tööala ei hõlma pärandkultuuri objekte.

Projektala vahetusse lähedusse jäävad alljärgnevad pärandkultuuri objektid:

 Saku-Voore teetamm ka silla asukoht (maantee, 718:MNT:001).

 Ruubu-Üksnurme metsavahikoht (vahtkondade kordonid, 178:VVK:004)

 Uustalu talukoht (asendustalu, 178:AST:003). Pätsuaegse Metsanurme asundusküla

taluhooned. Arhitekt Erika Nõva projekti järgi ehitatud “uudismaa talu koosehitis”. Seinad

savist.

 Hiiepuu (päramusteha puud, 178:HII:001).

 Aasu kõrt (kõrtsid, 178:KOR:001). Kõrtsikoht vähemalt aastast 1793, Metsanurme

õpperajal.

 Rännaku talukoht (asundustalu 718:AST:001). Pätsuaegse Metsanurme asundusküla

taluhooned, sisustatud koduloomuuseumiks.

3.6. Kaitstavad loodusobjektid

Keskkonnaamet juhtis tähelepanu 13.01.2023 kirjas nr 7-9/22/25132-2, et 2021. aastal oli veel

EELIS-e andmetel inventeeritud II kaitsekategooria linnuliigi kanakulli (Accipiter gentilis;

KLO9102775) esinemine projektalal, kuid 15.04.2021 on EELIS-e andmetes sisse viidud

paranduskanne, mistõttu projektiga hõlmatud alal ei ole kaitsealuse linnuliigi esinemist.

Projekteeritavale alale jääb III kaitsekategooriasse kuuluvate liikide leiukohti, mis on loetletud

Keskkonnaministri 19.05.2004 määruses nr 51 „III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine”.

Suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna, KLO9200038, viimane kinnitatud vaatlus 2002).

Kaitse all on liblikas eelkõige seetõttu, et mujal Euroopas on liblikas haruldane, sealjuures aga

Eestis on liblikas teatud piirkondades üpriski tavaline (Lindman et al, 2011).

Joonis 3. Suur-mosaiikliblika emane ning isane liblikas ülalt- ning altvaates (Malinen)

Kurtna-Maidla REK 2021

15/31

Suur-mosaiikliblika tiibade siruulatus on 38–46 millimeetrit, sealjuures on emased liblikad

suuremad kui isased, samuti on emasliblikate tagakeha suurem.

Suur-mosaiikliblikal areneb aasta jooksul valmikustaadiumini üks põlvkond liblikaid

(univoltiinsus). Liblikate lennuaeg kestab juuni algusest juuli alguseni. Varaseim kuupäev, millal

liblikat on Eestis nähtud, on 11. juuni ja hiliseim 4. juuli (liigi leiuandmed, Eesti punane raamat,

2008). Röövikud arenevad munadest viie kuni kuue päeva jooksul pärast munemist ning

talvituvaks arenguetapiks on röövik. Röövikud aktiviseeruvad kevadel pärast diapausi niipea, kui

lumi on sulanud (Wahlberg, 1998). Kui röövik on saavutanud mais või juunis kuuenda (Wahlberg,

2000) arengujärgu, siis röövik nukkub. Kui kuuendat kasvustaadiumit ei ole saavutatud, läheb

röövik uuesti diapausi ning aktiviseerub järgmisel kevadel.

Liblikad eelistavad nektaritoiduks sarikõielisi taimi, mis on päikesevalgusele hästi avatud

(Lindman et al, 2011). Liblikad munevad umbes 100–300 munalised kurnad madalale, enamasti

noortele, kuid mitte alla ühe meetri kõrgustele puudele (Dolek et al, 2013). Kurnad asetatakse

röövikute toidutaime lehe alumisele poolele (Konvička et al, 2005; Tolman, 2008; Dolek et al,

2013). Emased liblikad eelistavad munemiseks taimi, mis on otsese päikesevalguse käes, enamasti

munetakse taime kagu-, lõuna- või edelapoolsemale osale (Freese et al, 2006), sest munad ning

röövikud vajavad arenemiseks võimalikult palju soojust (Wahlberg, 2001). Küll võib aga liigne

päikesele eksponeeritus pesakonnale negatiivselt mõjuda, kahandades isendite arvu, nagu selgub

Freese et al (2006) tehtud uurimuses. Röövikutele on oluline ka see, et võrgendis oleks piisavalt

niiskust.

Levila lõunaosas munevad emasliblikad väikeste saarepuude (hariliku või ahtalehise saare)

lehtedele, harvem lodjapuu lehtedele üsna suurte portsjonite kaupa (80–320 muna). Arenguks on

soodsam veidi niiske keskkond. Röövikupesad asuvad 1,5–3 meetri kõrguste noorte saarepuude

tipmises osas.

Sügisel, olles jõudnud kolmandasse või neljandasse kasvujärku, laskuvad röövikud maapinnale ja

talvituvad võrgendiga kokku põimitud taimeosade vahel nn. talvituspesas. Kevadel võib seega

lähestikku olla kuni 100 röövikut ja nende edasine edu oleneb sellest, kui palju on lähikonnas toitu

ja kas neid pole avastanud vaenlased.

Liblikate toidutaimedest rääkides on vajalik eristada röövikute ning valmikute toidutaimi.

Röövikud toituvad enamasti rohttaimedest või puude ja põõsaste lehtedest. Liblikad aga toituvad

õienektarist, roiskunud viljadest (või muust sarnasest), kevaditi mahla jooksvatel puudel, laipadel

või väljaheidetel.

Asustab eelkõige keskmise viljakusega niiske pinnasega lehtmetsi. Liigile on oluline

päikesevalgus ja seetõttu puurinde vähene liituvus, mis on ajalooliselt säilinud kariloomade metsas

karjatamise tõttu. Saksamaal, Austrias ja Tšehhi Vabariigis tehtud uuringute põhjal asustasid liigi

populatsioonid seal niiskeid vähese liituvusega alasid metsamaa sees. Liigile sobivaks peetakse ka

majandatavat metsa, mida liigendavad raiesmikud ja metsateed, mis loovad päikesepaistele avatud

mikroelupaigad.

Uuemad metsamajandusvõtted loovad metsi, mis on tihedad, laiaulatuslikud ja kus valgus ei jõua

madalamatele rinnetele. Samuti tehakse metsades lageraieid, kus tekkinud lageda ala pindala on

tihti suur-mosaiikliblikale liiga suur, et see sobiks liblikale elupaigaks. Suurmosaiikliblikas vajab

mosaiikse struktuuriga metsa, kus metsa sees on kuni 0,5-hektarised lagedad alad, mis on üksteise

vahel ühendatud liikumiskoridoride kaudu, ning kus on regiooni suur-mosaiikliblikale sobivad

Kurtna-Maidla REK 2021

16/31

toidutaimed vastavalt nii enne kui ka pärast diapausi (Dolek et al, 2013). Suur-mosaiikliblikas ei

lähe läbi temale mittesobivast alast (liiga tihedast metsast, suure pindalaga lagedast alast), seega

on oluline tagada elupaigalaikude vahelised ühendusteed, mille kaudu suur-mosaiikliblikad saavad

liikuda elupaigalaikude vahel (Lindman et al, 2011). Samuti parandatakse metsade veerežiimi

kuivenduskraavide loomisega, mis alandab põhjavee taset ning seega muudab maapinna

kuivemaks. Suur-mosaiikliblikas vajab aga niiskemapoolset metsa ning seega võib

kuivenduskraavide loomine olla liigile ohtlik. (Lindman et al, 2011).

Kasutatud allikad:

Dolek, M., Freese-Hager, A., Geyer, A., Balletto, E., Bonelli, S. (2013). Multiple oviposition and larval

feeding strategies in Euphydryas maturna (Linné, 1758) (Nymphalidae) at two disjoint European sites.

Journal of Insect Conservation, 17, 357–366.

Freese, A., Benes, J., Bolz, R., Čižek, O., Dolek, M., Geyer, A., Gros, P., Konvička, M., Liegl, A.,

Stettmer, C. (2006). Habitat use of the endangered butterfly Euphydryas maturna and forestry in Central

Europe. Animal Conservation, 9, 388–397.

Lindman, L., Tammaru, T., Õunap, E. (2011). Suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna L.) kaitse

tegevuskava. Tartu Ülikool.

Wahlberg, N. (1998). The life history and ecology of Euphydryas maturna (Nymphalidae: Melitaeini) in

Finland. Nota Lepidopterologica, 21, 154–169.

Wahlberg, N. (2000). Comparative descriptions of the immature stages and ecology of five Finnish

melitaeine butterfly species (Lepidoptera: Nymphalidae). Entomologica Fennica, 11/167–174.

Wahlberg, N. (2001). On the status of the scarce fritillary Euphydryas maturna (Lepidoptera: Nymphalidae)

in Finland. Entomologica Fennica, 12, 244–250.

Teelehe-mosaiikliblikas ( Euphydryas aurinia, KLO9200039, viimane kinnitatud vaatlus 2002).

Joonis 4. Teelehe-mosaiikliblikas isase- ja emasliblika pealmine ja alumine külg (foto: Dvořák)

Teelehe-mosaiikliblika tiibade siruulatus on 4,5-5,2 sentimeetrit ning emased on tavaliselt

suuremad kui isased.

Teelehe-mosaiikliblika elupaigad on niisked lillerohked märjad või soostunud niidud ja võrdlemisi

kuivad alvarid. Tegelikult on ka alvaritel piisavalt niiskeid piirkondi. Põhja-Iirimaal elavad nad

isegi liivikuil. Liblikas muneb munad 5–30 kaupa toidutaime lehtede alaküljele. Röövikute

toidutaimede loetellu kuuluvad mitmed teelehed, mailased, kurerehad, leedrid, peetrileht, emajuur,

Kurtna-Maidla REK 2021

17/31

palderjan, kuslapuud, enelad, lodjapuud. Inglismaal on toidutaimena märgitud veel harilik äiatar

ja tui-tähtpea. Sügiseni toituvad röövikud koos võrgendist pesas. Talvituvad varjatult kulusse

tehtud talvituspesas. Kevadel roomavad laiali, otsides toidutaimede värskeid lehti. Nukustaadium

kestab kaks-kolm nädalat. Lendavad mai lõpust juuni keskpaigani, seega ilmub see liik veidi

varem kui suur-mosaiikliblikas ning tema lennuaeg on lühem. Populatsiooni suurus varieerub

aastati tugevasti. Põhjuseks ilmselt vaenlased ja toidunappus varakevadel. Liblikad liiguvad vähe

ja osapopulatsioonid võivad aeg-ajalt välja surra. Teelehe-mosaiikliblikad võivad elada ka

raiesmikel, mille pindala on ületab hektari.

Suur-kuldtiib (Lycaena dispar, KLO9200040, viimane kinnitatud vaatlus 2002) ilmus Eestisse

eelmise sajandi neljakümnendatel aastatel ja levis esialgu Emajõe valdkonnas. Eesti asurkond on

heas seisus. Liigile on piisavalt sobivat elupaika ning ta on alates avastamisest väga kiiresti levinud

üle-Eesti.

Joonis 5. Suur-kuldtiiva isas- (vasakul) (foto: C. Mihai) ja emasisend (paremal) (foto: H. Ziegler)

Suur-kuldtiib on suhteliselt väike päevaliblikas, kelle tiibade siruulatus küünib kuni 27

millimeetrini. Liblika eluiga on keskmiselt 25 (17-34) päeva (Bink 1992; Ebert & Rennwald 1991;

Weidemann 1995; Wachlin 2011). Eestis võib suur-kuldtiiva valmikuid kohata juuni keskpaigast

augusti alguseni (Jürivete & Õunap 2012). Liblikaid on nähtud ka augusti lõpus (Õunap & Sarv

2002; Jürivete & Õunap 2012) ja septembri alguses (Jürivete & Õunap 2012), mis tõestab teise

põlvkonna esinemist.

Liblika nektaritaimedest üle kogu Eesti on levinud harilik käokann, harilik angervaks (Filipendula

ulmaria), harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare), harilik palderjan, kibe tulikas (Ranunculus

acris), roomav tulikas (R. repens), harilik kukesaba, põldohakas, soo-ohakas (Cirsium palustre),

harilik vesikanep (Eupatorium cannabinum), pajuvaak (Inula salicina) ja harilik soolikarohi

(Tanacetum vulgare). Vesimünt esineb paiguti (Kukk 2005).

Suur-kuldtiiva röövikud on foliofaagid, toitudes ainult toidutaime lehtedest (Pullin et al. 1998; Lai

& Pullin 2004). Suur-kuldtiiva röövikute toidutaimedest on Eestis esindatud viis liiki. Jõgioblikas

kasvab veekogude kaldavees ja kallastel. Hapu oblikas on tavalise levikuga taimeliik, mille

kasvukohtadeks on niidud ja jäätmaad. Eestis laialt levinud tömbilehine oblikas kasvab niisketel

niitudel, võsastikes ja jäätmaal. Vesioblikas on Eestis hajusalt levinud oblikaliik, mida leidub

veekogude kallastel ja niisketel niitudel. Kogu Eestis tavalise levikuga kärnoblika kasvukohtadeks

on jäätmaad, niidud ja rannikud (Kukk 2005).

Liik elab luhtadel ja jõelammidel, soistel niitudel, veekogude kallastel.

Kurtna-Maidla REK 2021

18/31

Suur-kuldtiiba peetakse hea levimisvõimega liigiks, kuna ta suudab asustada sobilikke elupaiku

rohkem kui 10 kilomeetri kaugusel algsest populatsioonist (Kim et al. 2011).

Suur-kuldtiiva kaitsmiseks tuleks sobivalt majandada tema elupaiku: hooldada niiskeid rohumaid

ulatusliku niitmise ja karjatamise abil, säilitamaks röövikutele sobilikud elupaigad ning

toidutaimed (van Swaay et al. 2012). Liigi arvukuse säilimiseks on oluline osaline, perioodiline

ning õigeaegne (augusti lõpp-september) niitmine tema elupaigas, et toidutaimed suudaksid teiste

taimeliikidega konkureerida (Loriz & Settele 2006). Karjatamise positiivne mõju seisneb selles, et

see takistab toidutaimede varjuliseks muutumist, kuid ei hävita neid (van Swaay et al. 2012).

Kasutatud allikad: Jürivete, U., Õunap, E. (2012). Interestng records of Macrolepidoptera from Estonia in 2010. Lepinfo, 20:

29-51.

Kukk, T. (2005). Eesti taimede kukeaabits. Varrak, Tallinn: 80-274.

Lai Bo-chi, G., Pullin A.S. (2004). Phylogeography, genetic diversity and conservation of the large copper

butterfly Lycaena dispar in Europe. Journal of Insect Conservation, 8: 27-35

Loriz, H., Settele, J. (2006). Eiablageverhalten des Großen Feuerfalters (Lycaena dispar) in SW-

Deutschland- Wirtspflanzenwahl, Generationenvergleich und Hinweise zur Erfassung. In: Fartmann, T &

G. Hermann (Hrsg): Larvaökologie von Tagfaltern und Widderchen in Mitteleuropa. Abhandlungen aus

dem Westfälischen Museum Naturkunde, 68: 243-255.

Pullin, A.S., Balint, Z., Balleto, E., Buszko, J., Courtis, J. G., Goffart, P., Kulfan, M., L'Honoré, J.E.,

Settele, J., van der Made, J.G. (1998). The status, ecology and conservation of Lycaena dispar (Lycaenidae:

Lycaenini) in Europe. Nota Lepidopterologica, 21: 94-10

Van Swaay, C., Collins, C., Dušej, G., Maes, D., Munguira M.L., Rakosy, L., Rysholm, N., Šašić, M.,

Settele, J., Thomas, J.A., Verovnik, R., Verstrael, T., Warren, M., Wiemers, M., Wynhoff, I. (2012). Do´s

and don´ts for butterflies of the Habitats Directive of the European Union. Nature Conservation 1: 73-153.

Kim, S., Hong, S., Lee, Y., Park, H., Je, Y., Kim, N.J. (2011). Physiological characteristics of the Large

copper butterfly, Lycaena dispar (Lepidoptera: Lycaenidae). International Journal of Industrial

Entomology, 23: 215-221.

Foto 1. Autor: Riina Lillemäe

Värbkakk (Glaucidium passerinum, KLO9123858) on Eestimaa pisim kakuline. Värbkakk

kuulub kaitstavate liikide III kaitsekategooriasse. Lind on umbes kuldnoka suurune. Ei ole harvad

juhused, kui talvel kohatud värbkakku peetakse kakupojaks. Ülapool tumepruun väikeste valgete

tähnidega, valkjal alapoolel hõredad triibud. Silmad on suured ja kollased ning nende kohal

heledad kulmud. Nokk kollane. Värbkakkude lend on pehme ja lainjas. Isaslinnud kaaluvad

keskmiselt vaid 58 grammi ja emaslinnud 79 grammi. Tiibade siruulatus 34-36 sentimeetrit.

Kurtna-Maidla REK 2021

19/31

Eestis pesitsevad värbkakud põhiliselt vanades kuusikutes või kuuse ülekaaluga segametsades

ning vahel ka männikutes. Suluspesitsejana kasutab suur-kirjurähni ja laanerähni vanu

pesakoopaid, toiduvarusid soetab ka pesakastidesse. Kurnas on 4-10 valget muna. Haudevältus

31-32 päeva. Pojad lahkuvad pesast kolmekümne päeva vanuselt ja on mõnda aega veel

pesitsusterritooriumil, kus vanalindudelt süüa manguvad. Andmed värbkakkude pesitsuse alguse

ja pesaelu kohta Eestis puuduvad.

Värbkakud on aktiivsed ka päeval, eriti talveperioodil. Toiduks tarvitavad põhiliselt väikesi närilisi

ja ka linde. Talvel külastavad tihti lindude toitmispaiku, kus sageli püüavad saagiks mõne tihase.

Foto 2 Naturfotode laost

Nõmmelõoke (Lullula arborea, KLO9126582) on III kategooria kaitse all olev liik. Lind on

hallikaspruuni värvi, puguala ja rinnal on sulestik läbitud tumedamate triipudega. Kulmukaar on

valkjas. Sabaots valge ja lühem kui teistel lõokestel. Suletutt lagipeal on märgatavam.

Nõmmelõoke on Eestis nõmme- ja loometsade ning loopealsete lind. Ta saabub meile umbes samal

ajal kui põldlõoke, seega märtsi lõpus. Lahkub augusti lõpus kuni oktoobrini. Peamised Euroopa

talvitusalad asuvad Vahemeremaades. Ränne toimub päeval ja pesakonniti.

Erinevalt põldlõokesest võib teda laulmas kuulda ka öösel, täielikus pimeduses. Nõmmelõokese

laul on melanhoolse kõlaga luilutus, mida mõnedki linnusõbrad peavad üheks meeldivamaks

linnulauluks.

Toiduks on putukad ja seemned. Vaenlased on väikekiskjad ja röövlinnud.

Lamminiidud (6450)

Natura elupaigatüübi Lamminiidud (6450) paiknevad projektalast väljaspool. Lamminiidud ehk

luhad on lopsakama taimekasvuga niidukooslused, mis paiknevad eranditult jõgede aeg-ajalt

üleujutatavatel lammidel. Oma lopsakuse võlgnevad nad väga viljakale mullale, mida rikastavad

tulvaveest kantud toitainerikkad setted. Sõltuvalt maapinna kõrgusest (asendist lammil), samuti

jõe voolukiirusest, võivad üleujutuse kestus ning tulvaveega toodud setete hulk üsnagi erineda.

Kurtna-Maidla REK 2021

20/31

Kaitset väärivad vaid need luhad, mis ei ole oluliselt mõjustatud kuivenduskraavidest ega tugevasti

võsastunud või metsastunud. Lamminiidud on olulised ka paljude loomaliikide pesitsus- ja

elupaigana.

Hõlmab Paali kasvukohatüüpi 2212. Märja lamminiidu kasvukohatüüp.

4. HINNANG KESKKONNAMÕJU OLULISUSELE

Projektiga haaratud maaparandusehitiste maa-ala hõlmab metsakuivendusobjekti liigniisket

majandusmetsamaad. Kavandatavad tegevused jäävad olemasolevatele maaparandusehitistele.

Projektiga kaasnevate ehitusaegsete mõjude puhul on võimalik nende vältimine või

minimeerimine.

Rekonstrueerimisprojekti koostamisel on arvestatud alal ja selle mõjupiirkonnas asuvate

kaitstavate liikide leiukohtade soodsa seisundi säilimisega. Projekteerimisel on lähtutud alal

paikneva liigi elupaiganõudlustest ning ettevaatusprintsiipi rakendades arvestatud nende soodsa

seisundi säilimisega.

4.1. Kuivendamise mõjuala ulatus

Kuivenduse mõjude ulatus sõltub mullatüübist, maapinna reljeefist ja ala veerežiimist ning ala

geoloogilisest ehitusest, samuti kuivenduskraavide sügavusest.

Uute kuivenduskraavide kuivenduse mõjuulatuse hindamisel lähtutakse maaeluministri

06.05.2019 määruse nr 45 „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid” Lisa 1

„Projekteerimisnormide tabelid“ tabelist nr 21 „Metsakuivenduskraavide ligikaudsed

vahekaugused“. Tabelis on esitatud uute kuivenduskraavide rajamise vahekaugused vastavalt

mullale ja kasvukohatüübile. Kuivenduse mõjuulatus on umbes pool kraavide vahekaugusest

(keskmiselt ligikaudu 100 m karusambla-mustika muldade puhul). Kraavide vahekauguse

projekteerimisel on ajalooliselt lähtutud kasvukohatüübist, puuliikidest ja nende vanusest ning

boniteediklassist, kraavide sügavusest ja mullastikust, olemasolevast kvartalivõrgust ja metsa

uuenemis- või uuendamistingimustest. Maaparandusalased projekteerimisnormid tulenevad

pikaajalisest maaparandusteaduse sh ka metsateaduse praktikate tulemusena, mis moodustab

teadmiste kogumi ja hõlmab endas majanduslikke ja keskkonnakaitselisi otsuseid.

Projektalal ning selle mõjualas on olemasolev kasvukoha tüüp tekkinud kraavide pikaajalise

toimimise koosmõjul ja algse kraavipõhja sügavuse taastamine sette eemaldamisel ei muuda ega

halvenda kasvukoha väljakujunenud toimimist.

4.2. Mõju asustusele, maakasutusele ja taristule

Sellist mõju, mis takistaks kinnistute edasist sihtotstarbelist kasutamist projektiga ei kaasne.

Ümberkaudsetele asustatud aladele ehitustegevusest tingitud negatiivne kumulatiivne mõju

puudub. Projektis kavandatud tegevus (kuivendussüsteemide mõju) ei oma negatiivset mõju

ümbritsevatele aladele ega vähenda nende väärtust. Ehitus- ja rekonstrueerimistööd ei mõjuta

negatiivselt inimeste tervist, heaolu ega elanikkonda ja nende tegevusi. Ehitus- ja

rekonstrueerimistöödega seonduv häiring on valdavalt ehitusaegne (töömasinad, tihedam liiklus,

müra).

Kurtna-Maidla REK 2021

21/31

Metsamaa väärtus tootlikkuse parandamise kaudu kasvab (mõju positiivne), samas sõltumata

maaparandusehitistest sette eemaldamise mahust ja metsateede seisundist toimib maa edasi

rohevõrgustiku osana (mõju ei ole oluline).

Transpordiamet kooskõlastas 01.03.2023 kirjaga nr 7.1-2/23/2915-3 projekti tingimustega

millega tuleb projekti realiseerimisel arvestada.

Elektrilevi OÜ kooskõlastas projekti 02.01.2023 nr 2815994819 tingimustel, millega tuleb

projekti realiseerimisel arvestada.

Kaevetööde käigus mitte vigastada õhuliinide mastide elemente ja maanduskontuure.

Elektriliinide all on tööde teostamiseks keelatud kasutada suurt noolepikkust omavat

ekskavaatorit. Kaevetööde käigus mitte vigastada õhuliinide mastide elemente ja

maanduskontuure. Objektil olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral

ehitustegevuse tõttu näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused.

Elering AS kooskõlastas projekti 18.01.2023 nr 12-9/2023/29 tingimustel, millega tuleb projekti

realiseerimisel arvestada.

Tööde teostamisel sideehitiste kaitsevööndis tuleb täita Elektroonilise Side seadusega kehtestatud

nõudeid. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite

väljavenitamist jne. Vajadusel on vaja kaevetööd viia läbi kästisi. Töötamine raske tehnikaga

siderajatise peal ja nendest ülesõit on keelatud. Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja

kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu. Kõik tööd sideliinirajatiste kaitseks,

ehituseks, jne. teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul.

Enne tööde alustamist tehnovõrkude kaitsevööndis teavitada rajatise haldajaid ehitustöödest.

Tehnovõrkude kaitsevööndis teostatakse kaevetöid vastavalt tehnovõrkude valdaja poolt esitatud

nõuetele. Nõuded tehnovõrkude kaitsevööndis töötamise kohta on esitatud projekti seletuskirja

peatükis 9.1. Tehnovõrkude asukohad koos nimetustega on esitatud projektplaanil.

Töövõtjal tuleb enne ehitustöödega alustamist teha täiendavaid päringuid välja selgitamaks ega

vahepealsel ajal pole rajatud uusi side-, elektri- või muid rajatisi.

4.3. Jäätmed, müra, valguse-, kiirguse- ja lõhnareostus ning avariiolukorrad

Planeeritud tegevus ei ole otseselt seotud jäätmetekke ja sellega kaasneva ümbertöötlemisega

kaasnevate protsessidega. Kõik tekkinud jäätmed viiakse pärast töö lõpetamist ära, jäätmete

loodusesse jätmine on keelatud. Töökohas on varustus reostuse likvideerimiseks ja olmejäätmete

kogumiskoht.

Kavandatav tegevusega müra on lühiajaline, objektipõhine (paikne) ning ei põhjusta olulist

keskkonnamõju. Müra faktor kaob koos tegevuse lõppemisega. Maaparandussüsteemi

rekonstrueerimisega seotud tööde mürahäiringu vältimiseks on ehitustööd ja trassiraie keelatud

vahemikus 15. märtsist kuni 31. juulini.

Rekonstrueerimistööde käigus tekkiv vibratsioon on lühiajaline ja lokaalne ning ei põhjusta olulist

keskkonnamõju. Eeldatavalt ei kaasne tegevusega olulist vibratsiooni, mis põhjustaks

pöördumatuid muutusi antud piirkonnas.

Kurtna-Maidla REK 2021

22/31

Tööde teostamise käigus eralduvad õhku töötavate masinate heitgaasid, mis hajuvad õhus ning

nendes esinevad saastekomponentide sisaldused eeldatavalt lubatud piirväärtusi ei ületa. Püsivat

õhu saastatust maaparandusehitiste rekonstrueerimise tööde käigus ei teki. Ülemäärast

energiakasutust maaparandussüsteemide rekonstrueerimisel ei kaasne. Kavandatava tegevuse

tehnoloogiline tase ei avalda olulist keskkonnamõju tööpiirkonnale ja sellega piirnevatele aladele

(eeldusel, et ehitusaegseid mõjusid minimeeritakse või välditakse).

Kavandatav tegevus ei too endaga kaasa valgusreostust. Soojuse, kiirguse ja lõhnareostust tööde

teostamise käigus antud alal teadaolevalt ja eeldatavalt ei kaasne. Antud projekti alusel

maaparandussüsteemide rekonstrueerimisel ei ole ette näha heitvee juhtimist veejuhtmetesse.

Kavandatava tegevusega ei ole ette näha eeldatavat avariiolukordade teket, kui jälgitakse

loodusvarade kasutamisel ja ehitustöödel keskkonnaalaseid ohutusnõudeid ning kasutatakse

parimat võimalikku tehnoloogiat. Töövõtja vähendab ehitustööde käigus maksimaalselt

ehitustööde negatiivset mõju keskkonnale. Ehitustööde tegemisel järgib töövõtja ohutustehnilisi

nõudeid. Kõikidel töödel rakendatakse töökaitsemeetmeid, millega on tagatud inimeste ja

keskkonna turvalisus.

4.4. Mõju pinnasele ja loodusvaradele

Vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele on põhjavee seisund vaadeldavas piirkonnas nõrgalt

kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Projektalal ning selle vahetus

läheduses allikad puuduvad. Projektiga kavandatud tegevused ei ole seotud vee ja pinnase saastega

suunatud tegevustele ning nende ohustamisele, millest tulenevalt ei avaldu eeldatavalt olulist mõju

piirkonna veekvaliteedile. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimisel ei ole ette nähtud heitvee

juhtimist veejuhtmesse.

Ehitusprojektiga ei kaasne üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaal või märgalal uue

kuivendussüsteemi ehitamist või üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamist.

Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise ja tee ehitamise käigus likvideeritakse puittaimestikku

kokku ligikaudu 31,37 ha (sh võsa D=2-8 cm 6,14 ha, peen metsa D=8-15 cm 14,67 ha ja metsa

D=15 + cm 10,56 ha). Puittaimestikku likvideeritakse mahus, mis on vajalik olemasoleva

maaparandussüsteemi rekonstrueerimis- ja ehitustööde läbiviimiseks, et tagada olemasoleva

kuivendussüsteemi toimimine, mis on vajalik metsa majandamiseks. Trassiraiete negatiivne mõju

metsamaale, väljakujunenud elupaikadele ja nende killustamisele jääb minimaalseks.

Veejuhtmete rekonstrueerimisega kaasneb metsakuivendusvõrgu maa-alal veerežiimi muutus, mis

on vajalik metsa kasvutingimuste parandamiseks – liigse pinnavee ärajuhtimisega suureneb

puittaimestiku juurdekasv, paraneb puittaimestiku vastupanu võime (tormi)tuultele (sh paraneb

mulla õhustatus, juured kinnituvad tugevamalt pinnasesse ja arenevad efektiivsemalt parasniiske

veerežiimiga keskkonnas).

Foto 3. Kuivenduskraav 618 (25.04.2022) Foto 4. Kuivenduskraav 622 (25.04.2022).

Kurtna-Maidla REK 2021

23/31

Mulla niiskusrežiim mõjutab lämmastiku- ja fosforiühendite reaktsiooni ja seotust

pinnaseosakestega ning nende kasutamist taimede poolt. Kui kuivendus ei toimi hästi, siis taimede

kasvuvõime halveneb, toitaineid ei seota, suureneb pindmise äravoolu osatähtsus, mis

lõppkokkuvõttes suurendab biogeenide väljakannet, jõgedesse ja järvedesse.

Kuivendussüsteemide vananemine tingib metsakuivendusobjektide aktiivsemat hooldamist.

Kraavide setetest puhastamisel kahjustub taimkate kraavi nõlvadel. Taimkatte hävinemisel taimed

enam ei tarbi mineraalseid aineid ja hakkab toimuma toitainete aktiivne väljaleostumine.

Rekonstrueeritavatel objektidel 2-3 aasta möödudes biogeenide leostumine lakkab, sest kraavidele

on kasvanud uus taimkate ja soodne kuivendusrežiim soodustab metsa kasvamist, mis omakorda

seob toitaineid ja biogeenide väljakanne väheneb.

Kraavide rekonstrueerimisel kaasneb paratamatult olemasoleva taimestiku ja põhjaloomastiku

hävimine. Pärast ehitustöid hakkab kujunema stabiilne olukord ning uutele oludele vastav

taimestik ja põhjaloomastik. Tegemist on lokaalse otseselt ehitustööde tõttu tööalas avalduva

mõjuga. Projektalast väljaspoole mõju taimestikule ja põhjaloomastikule ei avaldu. Võimalik

allavoolu avalduv mõju on seotud heljumi levikuga. Et vältida heljumi ja pinnase kannet

veekogusse teostatakse ehitustöid madalveeperioodil ning suublasse suubuvatele kraavidele

rajatakse soovituslikult setteekraanid ning settebassein kraavile nr. 500

Kuna tegemist on olemasoleva maaparandussüsteemiga, siis muutused ala mullastruktuuris on aja

jooksul juba toimunud, olemasolevad kasvukoha tüübid on tekkinud kraavide pikaajalise

toimimise koosmõjul ning algse kraavipõhja sügavuse taastamine settest eemaldamisel ei muuda

ega halvenda kasvukoha väljakujunenud toimimist.

Metsaseaduse § 42 lõike 1 p 2 alusel kohustatakse metsaomanikku majandama ja lubama oma

metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta

geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise tingimusi õigusaktides

lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja

putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti

kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest. Metsa kuivendussüsteemide korrashoidmise

üheks olulisemaks eesmärgiks on tagada ligipääs ja vähendada seeläbi metsa majandamisega

kaasnevaid kahjustusi, mille põhjustaks rasketehnika märgades, liigniiskuse käes kannatavates

metsades.

Oluline keskkonnamõju pinnasele ja loodusvarale puudub.

4.5. Mõju veekogudele.

Valdavalt on muutused veekogudes juba toimunud ning tänased maaparandushoiutööd

(hooldamine ja taastamine) on väiksema keskkonnamõjuga kui mineviku maaparandussüsteemide

rajamine (Veemajanduskava 2022-2027).

Metsakuivendusobjekti alade vahel asub Keila jõgi, kuhu suubuvad kõik maaparandussüsteemide

veed.

Veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal veekaitsevöönd (VeeS § 118

lg 1), mille laius on ojadel, allikatel, kanalitel, peakraavidel ja maaparandussüsteemide avatud

eesvooludena kasutatavatel vooluveekogudel 10 m ning peakraavidel ja maaparandussüsteemide

Kurtna-Maidla REK 2021

24/31

avatud eesvooludena kasutatavatel kraavidel valgalaga alla kümne ruutkilomeetri, 1 m (VeeS §

118 lg 2 p-d 2 ja 3). VeeS § 119 p-i 2 kohaselt on veekaitsevööndis keelatud puu-ja põõsarinde

raie Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks.

Veekaitsevööndis tuleb vältida pinnase kahjustamist ja muid tegevusi, mis põhjustavad veekogu

kalda erosiooni või hajuheidet (VeeS § 119 p 6).

Eesvool 500 on tugevasti mõjutatud kobraste poolt, mis takistavad süsteemi toimimist ning on vaja

eemaldada. Kobraste ohjamise võimaluste kirjeldamisel on kasutatud „Kopra kaitse ja ohjamise

tegevuskava” (Keskkonnaamet, 2021). Kobras (Castor fiber) on poolveelise eluviisiga, asustades

peamiselt aeglase vooluga jõgesid, suuremaid kraave ja veekogusid, mis on ümbritsetud puistuga.

Kopra populatsiooni seisund püsib Eestis hea. Liik ei ole ohustatud, sest looduslikud tingimused

ja elupaikade üldine seisund on hea. Maaparandussüsteemidel (kraavid, eesvoolud) paiknevatel

veekogudel tegutsedes põhjustavad koprad olulist kahju nii metsa- kui ka põllumajandusele.

Kobraste ohjamise võimalustena kasutatakse küttimist, väljapüüki ja koprapaisude lammutamist.

Et vältida heljumi ja pinnase kannet veekogusse teostatakse ehitustöid madalveeperioodil ning

suublasse suubuvatele kraavidele rajatakse soovituslikult setteekraanid ning settebassein kraavile

nr. 500 Settebassein on veejuhtme laiendatud või süvendatud lõik, kus oluliselt on suurenenud

vooluristlõige. Settebasseini ülesanne on ehitusaegse ja järgnevate aastate sette kinnipüüdmine ja

kõrvaldamine hüdrograafilisest võrgust. Settebasseinid vähendavad setete väljakannet

kuivendussüsteemist ning seeläbi parandatakse suublatena toimivate looduslike veekogude vee

kvaliteeti.

Maaparandussüsteemi ja eesvoolu rekonstrueerimise käigus välditakse vee reostamist, veekogu

risustamist ning maastiku ökoloogilise mitmekesisuse vähenemist. Projekteeritud tööde

elluviimisel rakendatavad maaparandussüsteemi ehitamise nõuded, mis on alljärgnevad:

1) kaevetööd veejuhtmetel tehakse madalvee ajal;

2) enne kaevetöödega alustamist kraavidel ehitatakse soovituslikult setteekraanid ning

settebassein kraavile nr. 500.

3) veejuhtmete setetest puhastamisel välditakse võimalusel nõlvajalami üleskaevamist mahus,

mis võib esile kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine või uhtumine, jalami voolamine

jne);

4) voolusängist kõrvaldatud veetaimestik ja puhastusraie jäätmed eemaldatakse voolusängist ja

puhverribalt;

5) pinnavee sissevoolukohad kindlustatakse erosiooni tõkestamiseks;

6) voolusängi uhtumisohtlikus lõigud kindlustatakse.

Tööde käigus välistatakse kütte ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse. Masinate

kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Masinate

hooldustöid ja tankimist ei tehta ebatasasel pinnasel ja veekogudele lähemal kui 10 meetrit.

Töökoht on varustatud vahenditega reostuse likvideerimiseks ja olmejäätmete kogumiskohaga.

Tulekahju ja keskkonnareostuse korral informeeritakse koheselt päästeteenistust.

Projektiga kavandatud tegevused ei ole seotud vee saastega suunatud tegevustele, millest

tulenevalt ei avaldu eeldatavalt olulist mõju piirkonna veekvaliteedile ning tagatakse

vooluveekogu maksimaalne kaitse võimaliku reostuskoormuse eest. Tööde teostamisel

Kurtna-Maidla REK 2021

25/31

arvestatakse LKS § 37 ja veeseaduse sätestatud kitsendustega ning veekaitse piirangutega, et

tagada vooluveekogu maksimaalne kaitse võimaliku reostuskoormuse eest.

Vastavalt eeltoodud kirjeldusele oluline keskkonnamõju veekogudele puudub.

4.6. Mõju ümbritsevale keskkonnale

Metsad on väga olulised elurikkuse, kliima ja veeringe reguleerimise, toidu, ravimite ja

materjalidega varustamise, süsinikdioksiidi sidumise ja säilitamise, mulla stabiliseerimise ning

õhu ja vee puhastamise seisukohast. Mets on ka sobiv paik, kus veeta vaba aega ja õppida loodust

tundma. Metsamajandajatel on oluline roll metsade kestliku majandamise tagamisel ning metsade

elurikkuse taastamisel ja säilitamisel (https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52020DC0380&from=EN).

Elurikkus on üks säästva metsanduse põhiosadest. Säästev metsade majandamine tähendab metsa

kasvatamist, kasutamist, korraldamist ja kaitset selliselt, et see tagab elustiku mitmekesisuse,

metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid

ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse võimaluse.

https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/looduskaitsetood/elurikkus-majandusmetsas

RMK omab nii säästva metsamajanduse kui ka keskkonnajuhtimise sertifikaate (FSC ja PEFC;

ISO 14001 ja 9001). Keskkonnajuhtimissüsteemi eesmärk on tagada ettevõtte keskkonnahoidlik

ja tulemuslik tegevus ning vältida või vähendada ettevõtte tegevustest tulenevat keskkonnamõju.

4.7. Mõju vääriselupaikadele, pärandkultuuri objektidele ja arheoloogiamälestisele

Projektalal puuduvad vääriselupaigad ja arheoloogiamälestised.

Pärandkultuuri objektide kirjeldused on toodud ptk.-s 3.7. Kuna projekteeritud tööala ei hõlma

pärandkultuuri objekte, siis puudub negatiivne mõju antud objektidele.

4.8. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Kurtna-Maidla metsakuivenduse rekonstrueerimise ja Roobukametsa tee ehitamise projekti tööd

ei hõlma looduskaitseseaduse (LKS) § 14 tähenduses kaitseala, hoiuala, püsielupaika ega kaitstava

looduse üksikobjekti piiranguvööndit.

Projekteeritavale alale jääb III kaitsekategooriasse kuuluvate liikide leiukohti, mis on loetletud

Keskkonnaministri 19.05.2004 määruses nr 51 „III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine”.

III kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, mis on praegu veel tavalised, kuid ohutegurite jätkumisel

võib nende arvukus kriitiliselt langeda.

Suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna). EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem –

Keskkonnaagentuur) andmetel on liigi leiukoha (KLO9200038) viimase kinnitatud vaatluse

tulemus- 09.2002 loetleti 11-50 is.

Vastavalt EELIS-es välja toodud liigi ohustuse hinnangule on Suur-mosaiikliblikas (Euphydryas

maturna) soodsas seisundis ning liik on Eestis laialt levinud ning asustab mitmesuguseid leht- ja

segametsaga seotud kooslusi. Metsaliik, liblikaid kohatakse enamasti metsateedel ja -sihtidel,

Kurtna-Maidla REK 2021

26/31

samuti raiesmikel, puisniitudel, metsaservades jne. Röövikud toituvad Eestis enamasti saarel,

harva harilikul kuslapuul. Kogu Eesti populatsioone mõjutavaid ohutegureid ei ole teada.

Suure-mosaiikliblika leviku soodustamiseks tuleks lageraielankide (suurusega kuni 0,5 ha) vahele

jätta tuult takistavaid puude tukkasid (soovitavalt noored saared), raiuda tuleb nii, et liigi elupaigas

oleks alati noori saarikuid. Liigi elupaigas (lagendikel) vältida masinatega sõitmist ülepinnaliselt,

röövikute hukkumise minimeerimiseks tuleks tööd teha külmunud ja lumikattega pinnasel.

Säilikpuudena jätta alles saared, sh noored, kus liigi erinevad arengujärgud toituvad ja talvituvad;

jätta säilikpuud rühmiti.

Teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia). EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem –

Keskkonnaagentuur) andmetel on liigi leiukoha (KLO9200039) viimane kinnitatud vaatluse

tulemus- 09.2002 loetletud 6-10 is.

Vastavalt EELIS-es välja toodud liigi ohustuse hinnangule on Teelehe-mosaiikliblikas

(Euphydryas aurinia) soodsas seisus - liik on laiemalt levinud kui seni arvatud ning teda leiti

peaaegu igast Eesti piirkonnas. Avamaastikuliik, eelistab madalsoid, puisniite, luhtasid, rannaniite

aga esineb ka kuivadel niitudel - loopealsetel. Röövikuid on Eestis leitud harilikult peetrilehelt,

kuid areaali teistes osades on toidutaimena märgitud ka äiatari, süstlehist teelehte jt taimi. Liik on

Eestis liiga laialt levinud, et kogu Eesti asurkonda saaks üksikud tegurid negatiivselt mõjutada.

Lokaalselt mõjutavad teelehe-mosaiikliblikat ebasobivalt ajastatud majandamisvõtted (niitmine,

karjatamine) aga ka põllumajanduse intensiivistumine ning poollooduslike koosluste hävimine.

Suur-kuldtiib (Lycaena dispar). EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaagentuur)

andmetel on liigi leiukoha (KLO9200040) viimase kinnitatud vaatluse tulemus 09.2002 alljärgnev:

leiukoht, aga 2002 ei regist (G. Miländer).

Vastavalt EELIS-es välja toodud liigi ohustuse hinnangule on Suur-kuldtiib (Lycaena dispar)

soodsas seisundis ning kogu Eestis laialt levinud tavaline päevaliblikas. Eelistab niiskeid niitusid,

metsasihte, metsateid ja muid biotoope kus leidub toidutaimi - oblikaid. Otsesed vahetult liigi

seisundit Eestis ohustavad tegurid puuduvad.

Suur-kuldtiiba peetakse hea levimisvõimega liigiks, kuna ta suudab asustada sobilikke elupaiku

rohkem kui 10 kilomeetri kaugusel algsest populatsioonist (Bloemmen 2004; Kim et al. 2011).

Mosaiikliblikad ja Suur-kuldtiib on spetsiifilise elupaiganõudlusega liigid, kelle elupaigas peab

olema piisavalt niiskust. Uuemad metsamajandusvõtted loovad metsi, mis on tihedad,

laiaulatuslikud ja kus valgus ei jõua madalamatele rinnetele, mis ei vasta antud liblikate elupaiga

nõudlusele.

Suur-mosaiikliblikas ei lähe läbi temale mittesobivast alast (liiga tihedast metsast, suure pindalaga

lagedast alast), seega on oluline tagada elupaigalaikude vahelised ühendusteed, mille kaudu suur-

mosaiikliblikad saavad liikuda elupaigalaikude vahel (Lindman et al, 2011).

Mosaiikliblikate leiukohas paiknevad olemasolevad kuivenduskraavid puuvõrade tiheda katvuse

tulemusel varjus, mis ei ole sobilik mosaiikliblikate elupaigaks, kuid trassiraite tulemus

muudetakse maastik liigendavaks ja päikeseküllalisemaks. Puidujäätmed, kännud, kivid mis

Kurtna-Maidla REK 2021

27/31

koondatakse trassi mullavalli metsapoolsesse serva pakuvad elupaika mitmetele

organismirühmadele

Suur-mosaiikliblika, Teelehe-mosaiikliblika ja Suur-kuldtiiva leiukohas on projekteeritud

Roobukametsa tee ehitamine. Roobukametsa tee äärde on projekteeritud uusi voolunõvasid

sügavusega 0,6 m. Leiukohas on projekteeritud olemasolevate kraavide uuendustööd (st trassiraie

ja veejuhtmete puhastamine settest kaevemahuga kuni 1,2 m3/m). Võimalusel säilitada kuslapuud

ja kuni 3 m kõrgused saared. Kuna teetrassi ümbritseb valdavalt keskmise tihedusega mets, siis

Roobukametsa tee rajamisel loome mosaiikliblikatele sobiliku elupaiga metsamaal. Trassiraieks

soodne aeg on 01.12-15.03. Ehitustöödeks soodne aeg on 15.06-30.09.

Lisaks on Roobukametsa tee piirkonda projekteeritud 7 leevendusveekogu või kraavilaiendit.

Leevendusveekogud on lisatud asukohtadesse, kus põhjavee sügavuse analüüsimisel kasutud

mudel näitas kõrget põhjaveetaset, seega eelduslikult püsib antud asukohtades vesi

leevendusveekogudes ka kuival perioodil. Leevendusveekogud ja kraavilaiendid töötavad osaliselt

väikeste settebasseinidena ja aitavad suurvee ajal edasikanduvaid setteid kinni püüda.

Kraavilaiendites püsib vesi ka kuivemal perioodil kui maaparandussüsteemi kraavides on veetase

minimaalne, seega on need sobivaks paigaks vee-elupaiganõudlusega liikidele

Värbkakk (Glaucidium passerinum)

Värbkakule on projekteeritud töödega ette näha ainult mõju ehitustööde aegsest mürast ja raiest.

Seetõttu on keelatud värbkakku liigi leiukohas trassiraie ja ehitustööd perioodil 15.03-31.07.

Nõmmelõoke (Lullula arborea)

Nõmmelõokesele on projekteeritud töödega ette näha ainult mõju ehitustööde aegsest mürast ja

raiest. Seetõttu on keelatud nõmmelõokese liigi leiukohas trassiraie ja ehitustööd perioodil 01.04-

31.06.

LKS § 55 lõikes 6¹ sätestatut, et looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik

hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja

poegade üleskasvatamise ajal on keelatud. Pesapuu, mis avastakse tööde käigus, tuleb säilitada.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 55 lg-le 8 on III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute

loomade hävitamine ja loodusest korjamine keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles

elupaigas.

Natura elupaigatüübi Lamminiidud (6450) paiknevad projektalast väljaspool. Inventeeritud

elupaigatüübi 6450 seisund on EELIS andmetel B (esinduslik). Elupaik ei ole registriobjekt.

Erinevate inventuuride käigus kaardistatud ja loodusdirektiivi elupaikade andmebaasis märgitud

elupaigatüüpide osas LKS § 69 ei kohaldu.

Lamminiitude Natura elupaiga piirkonnas on projekteeritud eesvoolu 400 rekonstrueerimine.

Mõju lamminiidu Natura elupaigale ei ole ette näha, kuna ala ei ole tugevasti kraavide poolt

mõjutatud. Eesvoolu 400 rekonstrueerimine ei mõjuta Natura elupaiga tingimusi, kuna ala

üleujutused tulenevad Keila jõe perioodilistest kõrgest veetasemest. Rekonstrueerimisega ei

muudeta oluliselt eesvoolu parameetreid. Eesvoolu sügavus suudmeosas on vahemikus 1,35-1,6

m. Tegu on funktsioneeriva veejuhtmega, kuid vajab rekonstrueerimist, et ei toimuks edasist

veejuhtme täiskasvamist ja täissettimist. Vajalik on korrastada veejuhtme nõlvad, et ei toimuks

Kurtna-Maidla REK 2021

28/31

nõlvade erosiooni. Kavandatavad töövõtted on vajalikud elupaigatüübi soodsa veerežiimi

säilitamiseks.

4.9. Mõju tugevus, kestus, sagedus, pöörduvus, kumulatiivsus ja piiriülene mõju

Ehitus- ja rekonstrueerimistööd teostatakse aastatel 2024 kuni 2026. Kaeve- ja ehitustööd on

perioodilised (looduskaitselistest piirangutest tingitult) ning limiteerivad tegurid võivad olla ka

ilmastikutingimused. Ehitustööde aegne mõju algab ehitustegevuse alustamisega ja lõppeb pärast

tegevuse lõpetamist (ühekordne pöörduv mõju). Potentsiaalsed negatiivsed mõjud on valdavalt

ehitusaegsed ja lokaalsed (töömasinad, tihedam liiklus, müra, heide) ning kaovad pärast ehituse

lõppemist. Tegemist ei ole olulise keskkonnamõjuga, vaid ajutise tööde perioodiga seotud

häiringuga, mis on lühiajaline ja peale tööde lõppu normaliseerub.

Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise, ehitamise ja eesvoolu hooldustööde käigus välditakse

vee reostamist, veekogu risustamist ning maastiku ökoloogilise mitmekesisuse vähenemist.

Selleks on projektis toodud maaparandussüsteemi ehitamise nõuded, mida tuleb projekteeritud

tööde elluviimisel rakendada.

Heljumi kandumise vältimiseks veekogusse teostatakse ehitustöid madalveeperioodil ning

suublasse suubuvatele kraavidele rajatakse soovituslikult setteekraanid ning settebassein kraavile

nr. 500 (vt peatükk 4.5. Mõju veekogudele).

Piirkonna maakasutust arvestades (valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega), ei ole ette näha

tegevusi, mis võivad põhjustada kumulatiivseid mõjusid. Projektala paikneb Saue valla ja Saku

valla üldplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku alal. Rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks

ei ole ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest välja jätmine.

Tuumaladel ja koridoridel on üldjuhul tegemist majandatava metsaga, kus metsa majandamine

toimub vastavalt metsakorralduskavadele. Kuna projekti eesmärk on RMK Lääne-Harjumaa

metskonna Lääne-Saku metsandiku maaparandusehitistel paiknevate metsamassiivide

majandamistingimuste parandamine, siis selles valguses on mõju positiivne.

Projekteerimistingimustega hõlmatud alad ei kuulu ühegi looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) §

14 lg 1 mõistes kaitstava loodusobjekti (kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse

üksikobjekti) koosseisu, seetõttu LKS § 14 lg 1 p 7 sätestatu kohaselt ei ole vajalik kaitstava

loodusobjekti valitseja nõusolek, samuti ei tule valmivat projekti kooskõlastada

Keskkonnaametiga.

Harju maakonnas Saue vallas Maidla külas Remmelga tee 1, 2, 3, 4 ja 6 päikeseelektrijaama

rajamise tulemusel on ala liblikate (Suur-mosaiikliblikas, Teelehe-mosaiikliblikas, Suur-kuldtiib)

elupaigana kõlbmatu - muutunud on nii niiskusrežiim kui ka taimestik(Keskkonnaameti kiri

02.02.2023 nr 7-9/23/1755-2 seoses Remmelga tee päikeseelektrijaama kasutusloale).

Kurtna-Maidla REK 2021

29/31

Foto Maa-ameti fotolaost 2023

Saue Vallavalitsuse 04.10.2023 korraldusega nr 925 väljastati projekteerimistingimused Saue

vallas Maidla külas Mäejaani (72704:003:0176, 5,21 ha, maatulundusmaa 100%) kinnisasjale

elukondliku hoone ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks. Planeeritud õueala asukoht on

planeeritud kinnistu idapoolsele osale, mis jääb välja rohevõrgustiku alalt.

Väljavõte Saue Vallavalitsuse korraldusest nr 925:

„Seoses III kaitsekategooria kaitsealuste liikide esinemisega kinnistul on Taotleja teinud päringu

Keskkonnaametile, kus vastuskirjas (28.04.2022 nr 7-9/22/7503-2) on välja toodud järgmine:

„Kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik surmamine on keelatud¹. Samuti on keelatud kaitsealuse

loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise

ning rände alal² (LKS § 55 lg 6). Teisi looduskaitselisi piiranguid kinnistul ei ole“. Vastuskiri ei

sea keeldu ehitustegevusele.“

Lisaks on Madise külas Korjuse maaüksusele (katastritunnusega 72704:003:0209) väljastatud

täiendavad raieload kokku 2,79 ha ulatuses.

Vastavalt EELIS-es välja toodud liigi ohustuse hinnangule aastast 2017 on Suur-mosaiikliblikas,

Teelehe-mosaiikliblikas ja Suur-kuldtiib soodsas seisundis. Kui tööde teostamise ajal muutub

elupaik sobimatuks, siis liikide isendid liiguvad alale, mis ei ole töödega mõjutatud (kõrval asuvad

alad). Edaspidi pole välistatud, et töödega mõjutatud ala muutub ajapikku taas sobivaks elupaigaks

ja rajatavad struktuurid maastikus (tee, hooldatud kraavid) soodustavad liigi levikut maastikus või

pakuvad muid liigi esinemiseks vajalikke tingimusi.

Eeltoodust lähtuvalt, ei saa kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimunud või

mõjualas planeeritavate tegevustega pidada oluliseks kumulatiivseks mõjuks.

5. EELHINNANGU JÄRELDUS

Lähtudes eelnevast on PTA seisukohal, et Kurtna-Maidla metsakuivenduse rekonstrueerimise ja

Roobukametsa tee ehitamise projekti elluviimisel oluline keskkonnamõju puudub, kuna:

- Rekonstrueerimisprojekti koostamisel on arvestatud alal ja selle mõjupiirkonnas asuvate

kaitstavate liikide leiukohtade soodsa seisundi säilimisega.

Päikesepargi maa-ala

Mäejaani kinnisasja õueala

asukoht

Täiendan laegeraie ala 2.79 ha

Lageraie teatis väljastatud

03.03.2023 teatis nr 50000801816

ja nr 5000080184

Suur-mosaiikliblikas, Teelehe-

mosaiikliblikas, Suur-kuldtiib

leiukoht.

Kurtna-Maidla REK 2021

30/31

- Kraavide rekonstrueerimise ülesanne on juhtida pealevalguv pinnavesi eesvoolu, et hoida ära

kuivenduse tulemusena väljakujunenud kasvukohatüüpide ja metsakoosluse muutumine või

hukkumine.

- Rekonstrueerimise käigus ei muudeta olemasoleva maaparandussüsteemi ehitiste pindala.

- Kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt projektalal ja selle lähiümbruses paiknevaid

kaitseväärtusi, kui projektis elluviimisel rakendatakse maaparandussüsteemi ehitamise

nõudeid.

- Kavandatud töödega ei teostata tegevusi, millel oleks oluline mõju looduskeskkonnale –

eelkõige märgalade, pinnavormide, metsade, kaitstavate loodusobjektide vastupanuvõimele.

- Projektiga kavandatav tegevus rekonstrueeritaval alal ja selle lähiümbruses ei häiri ega ohusta

kaitsealuste liikide elutegevust, kui lähtutakse maaparandussüsteemi ehitamise nõuetest.

- Potentsiaalsed negatiivsed mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning kaovad peale ehituse

lõppemist.

- Eelhindamise tulemusena selgus avariiolukordade ja muu tegevusega kaasneva negatiivse

mõju tekke puudumine.

- Olulise kumulatiivse mõju puudub.

Kirjeldatud aspektide käsitlemisel on arvesse võetud võimaliku mõju suurust, ruumilist ulatust,

kestust, sagedust ja pöörduvust, toimet ja kumulatiivsust. Tingituna projektala asukohast ei too

kavandatav tegevus kaasa piiriülest mõju.

Käesoleva Kurtna-Maidla metsakuivenduse rekonstrueerimise ja Roobukametsa tee

ehitusprojektiga kavandatud tegevuste puhul ei ole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja

kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju

hindamine ei ole vajalik.

Projekteeritud tööde elluviimisel rakendatavad maaparandussüsteemi ehitamise nõuded, mis on

alljärgnevad:

1. Mullatöid veejuhtmetel tuleb teha suvise madalvee ajal.

2. Mosaiikliblikate piirkonnas ehitustöödeks soodne aeg on 15.06-30.09.

3. Heljumi edasikandumise vältimiseks on soovituslik kasutada setteekraane ja settebasseini.

4. Katkestada setteid tekitavad tööd valingvihmade korral, kui veetase veekogus võib lühikese

aja jooksul tõusta suurvee aegse tasemeni.

5. Eemaldatud setted laotada veekogu kallastest eemale, et vältida mineraalse sette ja toitaine

rikka vee valgumist tagasi veekogusse.

6. Veejuhtmete setetest puhastamisel tuleb vältida nõlvajalami üleskaevamist mahus, mis võib

esile kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine või uhtumine, jalami voolamine jne);

7. Voolusängist kõrvaldatud veetaimestik ja puhastusraie jäätmed tuleb eemaldada voolusängist

ja puhverribalt;

8. Setete eemaldamise/puhastamise käigus välja tulnud suuremad kivid tulev kõik veekokku

tagasi paigutada.

9. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla

reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti.

10. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid ja tankimist ei

tohi teha ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine

töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud.

11. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.

Kurtna-Maidla REK 2021

31/31

12. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimisega seotud tööde mürahäiringu vältimiseks on

ehitustööd ja trassiraie keelatud vahemikus 15. märtsist kuni 31. juulini.

13. Mosaiikliblikate leiukoha piirkonnas trassiraieks soodne aeg on 01.12-15.03.

14. Arvestada LKS § 55 lõikes 6¹ sätestatut, et looduslikult esinevate lindude pesade ja munade

tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti

pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal on keelatud.

15. Kraavi/eesvoolu rekonstrueerimisel erakinnistute või nendega piirnevatel lõikudel tuleb

trassiraie ja juurimistöödel arvestada erakinnistute omanike kooskõlastuse tingimustega.

Erakinnistuga piirnevatel lõikudel töödega alustamist täpsustada piirimärkide olemasolu ja

need ehitustööde käigus säilitada. Piirimärkide hävimisel tuleb need vastavalt

maakorralduslikele nõuetele taastada.

KOKKUVÕTE

Lähtudes KeHJS § 11 lõigetest 2, 4 ja 8 ning tuginedes eeltoodule on ehitusloa andja seisukohal,

et planeeritav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus ning keskkonnamõju hindamise

algatamine ei ole vajalik.

Põllumajandus- ja Toiduamet omab „Kurtna-Maidla metsakuivenduse rekonstrueerimise ja

Roobukametsa tee ehitamise projektile“ ehitusloa andmiseks piisavalt teavet ning kavandatav

tegevus ei mõjuta ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taimi Kirs

peaspetsialist

PTA Põhja regiooni Harju esindus

+372 5303 8977

[email protected]

OTSUS

19.02.2024 nr 6.1-3/41656

Maaparanduse ehitusloa andmine

Tulenevalt maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 23 lõikest 1 algatas Põllumajandus ja Toiduamet (edaspidi PTA) ehitusloa andmise menetluse, võttes aluseks Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) (registrikood 70004459) 24.04.2023. a esitatud maaparanduse ehitusloa taotluse (reg nr 6.1-3/18958) ja aktsiaselts Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi (registrikood 10033667) koostatud projekti „Kurtna-Maidla metsakuivenduse rekonstrueerimise ja Roobukametsa tee ehitamise projekt“ (töö nr 221399.1), toimiku nimi „Kurtna-Maidla REK 2021“.

Projektala asub Harju maakonnas Saue vallas Maidla külas ja Saku vallas Üksnurme, Metsanurme ning Roobuka külades. Projektiga on kavandatud maaparandusehitiste (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109810020070/001, 4109610030290/003, 4109610030290/002, 4109610030380/001, 4109810020080/001) rekonstrueerimine ja maaparandussüsteemi teenindava tee Roobukametsa tee (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109610030290/101) ehitamine.

Projektiga on kavandatud kokku rekonstrueerida maaparandussüsteeme 407,6 ha, eesvoole 2,37 km ning rajada maaparandussüsteemi teenindavat Roobukametsa teed 3,11 km ulatuses.

Projekti eesmärk on RMK Lääne-Harjumaa metskonna Lääne-Saku metsandiku maaparandusehitistel paiknevate metsamassiivide majandamistingimuste parandamine, mulla viljakuse ja puistu väärtuse tõstmine. Metsa kuivendussüsteemide korrashoidmise üheks olulisemaks eesmärgiks on tagada ligipääs ja vähendada seeläbi metsa majandamisega kaasnevaid kahjustusi, mille põhjustaks rasketehnika märgades, liigniiskuse käes kannatavates metsades.

Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõikest 2 keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise vajaduse. Põllumajandus- ja Toiduamet

Otsuse nr 6.1-3/41656 Leht 2 ( 12 )

koostas KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel maaparanduse ehitusloa andmise keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu. Vastavalt KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224, “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 punktile 8, tuleb sellisele tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti, anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang.

I KAASAMINE 1. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 3 alusel arvamuse avaldamiseks asutusele, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada ja KeHJS § 11 lõike 10 alusel kooskõlastamiseks kaitstava loodusobjekti valitsejale (registreeritud PTA DHS-s 22.01.2024.a nr 6.1-3/18958-15).

Keskkonnaamet (registrikood 70008658) esitas 02.02.2024 kirjaga 6-2/23/14581-5 seisukoha ja arvamuse Kurtna-Maidla REK 2021 keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse ja ehitusloa eelnõu kohta, kuigi PTA küsis KeHJS § 11 lõike 10 alusel kooskõlastust kaitstava loodusobjekti valitsejalt. Keskkonnaamet märkis oma kirjas, et lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 2 mõistes) ning keskkonnamõju hindamise algatamine ehitusloa menetluses ei ole eeldatavalt vajalik. „Kurtna-Maidla metsakuivenduse rekonstrueerimise ja Roobukametsa tee ehitamise projekti“ on täiendatud leevendusveekogudega Roobukametsa tee piirkonnas seoses projektalal asuvate niiskuslembeliste kaitsealuste liikidele. PTA esitas uuesti Keskkonnaametile KMH eelhinnangu kooskõlastuseks vastavalt KeHJS § 11 lg 10 ning tulenevalt LKS-e § 4 lg 1 p 3-le (registreeritud PTA DHS-s 12.02.2024.a nr 6.1-3/18958-22).

Keskkonnaamet 16.02.2024 kirjas nr 6-2/23/14581-7 tõi välja, et Keskkonnaamet ei saa anda KeHJS § 11 lg 10 kohast kooskõlastust, sest projektalale ei jää ega eeldatavalt ei mõjutata Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika ega kaitstavat looduse üksikobjekti. Projektalale jääb III kaitsekategooria kaitsealuste liikide leiukohti, millele ei ole püsielupaiku moodustatud ja Natura elupaik, mis ei ole Natura 2000 võrgustiku alade hulka arvatud. Keskkonnaamet andis 02.02.2024 kirjaga seisukoha, et lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 2 mõistes) ning keskkonnamõju hindamise algatamine ehitusloa menetluses ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnaamet jääb toodud seisukoha juurde.

2. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga MaaParS § 22 lõike 4 punkti 1 alusel kooskõlastamiseks asutustele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud ehitusloa menetluse esemega ja KeHJS § 11 lõike 2² alusel seisukoha küsimiseks kõigilt asjaomastelt asutustelt (registreeritud PTA DHS-s 22.01.2024.a nr 6.1-3/18958-16). Transpordiamet (registrikood 70001490) nõustub keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga,

Otsuse nr 6.1-3/41656 Leht 3 ( 12 )

kuid projekti realiseerimisel arvestada 01.03.2023 kirjas nr 7.1-2/23/2915-3 esitatud informatsiooni ja nõuetega.

Saue Vallavalitsus (registrikood 77000430) ei esitanud tähtajaks kooskõlastust ning MaaParS § 13 lõike 7 kohaselt loeb PTA maaparanduse ehitusloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine eelnõu vaikimisi kooskõlastatuks, kui etteantud tähtaja jooksul ei ole määratud aadressile kooskõlastust esitatud.

Saku Vallavalitsus (registrikood 75019738) teavitas 30.01.2024 kirjas nr 7-2/8-2, et kajastada eelhinnangu järelduses, peatükis 5, et kraavi/eesvoolu rekonstrueerimisel erakinnistute või nendega piirnevatel lõikudel tuleb trassiraie ja juurimistöödel arvestada erakinnistute omanike kooskõlastuse tingimustega. Enne tööde alustamist võtta ühendust objektiga piirnevate maaomanikega, teavitada tööde algusest ja kooskõlastada tegevus objektiga piirneval alal. Enne erakinnistuga piirnevatel lõikudel töödega alustamist täpsustada piirimärkide olemasolu ja need ehitustööde käigus säilitada. Piirimärkide hävimisel tuleb need vastavalt maakorralduslikele nõuetele taastada. Lisaks toodi kirjas välja, et projekteeritavat ala läbib osaliselt Metsanurme-Üksnurme ajaloo- ja loodusõpperada, millega tuleks arvestada, et tagada selle toimimine.

3. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu MaaParS § 22 lõike 4 punkti 3 alusel arvamuse avaldamiseks asutustele, kelle huve kavandatav maaparandussüsteem või selle ehitamine võib mõjutada (registreeritud PTA DHS-s 14.07.2023.a nr 6.1-3/18958-7).

Elering AS (registrikood 11022625) ei esitanud tähtajaks kooskõlastust ning MaaParS § 13 lõike 7 kohaselt loeb PTA maaparanduse ehitusloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine eelnõu vaikimisi kooskõlastatuks, kui etteantud tähtaja jooksul ei ole määratud aadressile kooskõlastust esitatud. Projekti realiseerimisel arvestada Elering AS 18.01.2023 nr 12-9/2023/29 kooskõlastuses toodud tingimustega.

Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) ei esitanud tähtajaks kooskõlastust ning MaaParS § 13 lõike 7 kohaselt loeb PTA maaparanduse ehitusloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine eelnõu vaikimisi kooskõlastatuks, kui etteantud tähtaja jooksul ei ole määratud aadressile kooskõlastust esitatud. Projekti realiseerimisel arvestada Elektrilevi OÜ 02.01.2023 nr 2815994819 kooskõlastuses toodud tingimustega.

4. Põllumajandus- ja Toiduamet kaasas MaaParS § 22 lõike 5 alusel ehitusloa andmise menetlusse kinnisasja omanikud, kelle kinnisasjale ehitamist kavandatakse, kui taotlust ei ole esitanud omanik ning taotluses märgitud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud, kelle piirikraavil töid planeeritakse (registreeritud PTA DHS-s 14.07.2023.a nr 6.1-3/18958-6).

Maa-amet (registrikood 70003098) teavitas kirjas 19.07.2023 nr 6-3/23/10813-2, et ei ole vastuväiteid ehitusloa eelnõule „Kurtna-Maidla metsakuivendus ja teed“ osas. Kooskõlastuse andmisega ei võta Maa-amet maaomanikuna rahalisi kohustusi. Juhul, kui ehitustööde käigus võib riigile kui maaomanikule kaasneda rahaline kulu või muid kohustusi, siis tuleb need Maa-ametiga eraldi kooskõlastada. Nurgapealse kinnisasjale on seatud kasutusvaldus Aktsiaselts Saku Ait (e-post: [email protected], telefon 5168952) kasuks. Tööde teostamise aeg ja tingimused kokku leppida kinnisasja kasutajaga.

Maaomanike osas, kes ei esitanud tähtajaks arvamust, loeb PTA MaaParS § 13 lõike 7

Otsuse nr 6.1-3/41656 Leht 4 ( 12 )

kohaselt maaparanduse ehitusloa andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine eelnõu vaikimisi kooskõlastatuks, kuna etteantud tähtaja jooksul ei ole määratud aadressile kooskõlastust esitatud.

5. Põllumajandus- ja Toiduamet esitas Riigimetsa Majandamise Keskusele maaparanduse ehitusloa andmise otsuse eelnõu (sh keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu) koos keskkonnamõju eelhinnangu eelnõuga tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks (registreeritud PTA DHS-s 22.01.2024.a nr 6.1-3/18958-17). Riigimetsa Majandamise Keskus eelnõudele märkusi ei esitanud.

Põllumajandus- ja Toiduamet on läbi viinud ehitusloa andmiseks vajaliku menetluse, mille käigus on kaasatud asutused ja isikud, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega või kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Põllumajandus- ja Toiduamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud MaaParS § 23 lõikes 3 ehitusloa andmisest keeldumise aluseid.

II KAALUTLUSED LOA ANDMISEL

Loa andja võttis ehitusloa andmise menetluses aluseks haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS), MaaParS ja selle alamaktide sätted. HMS § 5 lg-d 2 ja 4 sätestavad haldusmenetluse eesmärgid ning § 6 ja § 38 lg 1 kohustavad haldusorganit välja selgitama asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Selleks, et hinnata taotletud tegevuse võimalikku mõju ning vajalike meetmete tagamise võimalikkust, võttis loa andja menetluse läbiviimisel lisaks taotlusele aluseks ka olemasolevad registriandmed ja muud kättesaadavad alusdokumendid.

Ehitusloa andmise otsustamisel lähtuti järgmistest dokumentidest/alusandmetest: 1. Ehitusloa taotlus koos lisadega (sh projekt); 2. Maaparanduse ehitusloa andmise keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang; 3. Harju maakonnaplaneering 2030+; 4. Saku valla üldplaneering; 5. Saue valla üldplaneering; 6. Veemajanduskava 2022-2027; 7. Eesti metsanduse arengukava aastani 2030; 8. Maa-ameti kaardirakendused; 9. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur.

Vastavalt MaaParS § 49 lõikele 1 punktile 1 on maaparandushoiu kohustus maaparandussüsteemi omanikul. MaaParS § 47 lõige 11 sätestab, et maaparandussüsteemi omanik teeb käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele vastavad maaparandussüsteemi ja selle maa-ala maaparandushoiutööd, et maaparandussüsteem vastaks selle kasutamise kestel käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1‒5 sätestatud nõuetele. MaaParS § 5 lõike 1 kohaselt peab reguleeriv võrk tagama maaviljeluseks sobiva mulla veerežiimi. MaaParS § 5 lõike 2 kohaselt peab eesvool tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku. MaaParS § 5 lõike 3 kohaselt peab avatud eesvool olema võimalikult suure isepuhastusvõimega. MaaParS § 5 lõike 4 kohaselt peab maaparandussüsteem minimeerima hajukoormuse leviku ohu. MaaParS § 5 lõike 5 kohaselt peab maaparandussüsteem olema ohutu. Metsaseaduse § 42 lõike 1 p 2 alusel kohustatakse metsaomanikku majandama ja lubama oma metsa majandada üksnes sellisel viisil, mis ei ohusta metsa kui ökosüsteemi ega kahjusta geenifondi, metsamulda ja veerežiimi ning metsa uuenemise ja uuendamise

Otsuse nr 6.1-3/41656 Leht 5 ( 12 )

tingimusi õigusaktides lubatust suuremas ulatuses, mis ei loo eeldusi tuulekahjustuste tekkeks ega seenhaiguste ja putukkahjurite levikuks ning mis on kooskõlas metsa säästva kasutamise põhimõtetega, samuti kaitsma metsa kasvutingimuste halvenemise eest. Metsa kuivendussüsteemide korrashoidmise üheks olulisemaks eesmärgiks on tagada ligipääs ja vähendada seeläbi metsa majandamisega kaasnevaid kahjustusi, mille põhjustaks rasketehnika märgades, liigniiskuse käes kannatavates metsades. Metsamaa kuivendamine parandab pinnavee ärajuhtimist ja metsamulla õhustatust, vähendab perioodiliste üleujutuste mõjusid ning väldib metsamullast toitainete väljauhtumist. Sellega kaasneb puistu kasvukiiruse tõus, mis kajastub metsa boniteedi paranemises ning lõpptulemusena toob kaasa raieringi lõpus metsamaterjali suurema väljatuleku. Metsakuivendus lihtsustab metsavarumist, metsade uuenemist ja haldamist ning loob sobiva keskkonna rekreatsiooniks. Tee uuendamine ja/või ehitamine parandab maaparandusehitistel asuvate metsade majandamisvõimalusi ja lihtsustab kuivendussüsteemi hooldust.

Tegevuse käigus kasutatakse olemasolevat taristut ning lähtutakse võimalikest headest loodusvarade kasutamise põhimõtetest. Veejuhtmete rekonstrueerimisega kaasneb metsakuivendusvõrgu maa-alal veerežiimi muutus, mis on vajalik metsa kasvutingimuste parandamiseks - liigse pinnavee ärajuhtimisega suureneb puittaimestiku juurdekasv, paraneb puittaimestiku vastupanu võime (tormi)tuultele (sh paraneb mulla õhustatus, juured kinnituvad tugevamalt pinnasesse ja arenevad efektiivsemalt parasniiske veerežiimiga keskkonnas). Antud tegevusest lähtudes järgib ehitusloa taotleja talle maaparandusseadusega ja metsaseadusega pandud kohustusi.

Ehitusprojektiga ei kaasne üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaal või märgalal uue kuivendussüsteemi ehitamine või üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamine. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise ja ehitamise käigus likvideeritakse puittaimestikku kokku ca 31,57 ha. Puittaimestikku likvideeritakse mahus, mis on vajalik olemasoleva maaparandussüsteemi rekonstrueerimis- ja ehitustööde läbiviimiseks, et tagada olemasoleva kuivendussüsteemi toimimine, mis on vajalik metsa majandamiseks.

2.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang

Veekaitse

Veekaitset on käsitletud eelhinnangu peatükis 2.5., 3.4. ja 4.5. Maaparandussüsteemi ja eesvoolu rekonstrueerimise käigus rakendatakse tööde elluviimisel maaparandussüsteemi ehitamise nõuded, mis on alljärgnevad: 1) kaevetööd veejuhtmetel tehakse madalvee ajal; 2) enne kaevetöödega alustamist kraavidel ehitatakse settebasseinid; 3) veejuhtmete setetest puhastamisel välditakse võimalusel nõlvajalami üleskaevamist mahus, mis võib esile kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine või uhtumine, jalami voolamine jne); 4) voolusängist kõrvaldatud veetaimestik ja puhastusraie jäätmed eemaldatakse voolusängist ja puhverribalt; 5) pinnavee sissevoolukohad kindlustatakse erosiooni tõkestamiseks; 6) voolusängi uhtumisohtlikus lõigud kindlustatakse.

Tööde käigus välistatakse kütte ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tehta ebatasasel pinnasel ja veekogudele lähemal kui 10 meetrit. Töökoht on varustatud vahenditega reostuse likvideerimiseks ja olmejäätmete

Otsuse nr 6.1-3/41656 Leht 6 ( 12 )

kogumiskohaga. Tulekahju ja keskkonnareostuse korral informeeritakse koheselt päästeteenistust. Projektiga kavandatud tegevused ei ole seotud vee saastega suunatud tegevustele, millest tulenevalt ei avaldu eeldatavalt olulist mõju piirkonna veekvaliteedile ning tagatakse vooluveekogu maksimaalne kaitse võimaliku reostuskoormuse eest. Tööde teostamisel arvestatakse LKS § 37 ja veeseaduse sätestatud kitsendustega ning veekaitse piirangutega, et tagada vooluveekogu maksimaalne kaitse võimaliku reostuskoormuse eest.

Vastavalt eeltoodud kirjeldusele oluline keskkonnamõju veekogudele puudub.

Kaitstavad loodusobjektid

Kurtna-Maidla metsakuivenduse rekonstrueerimise ja Roobukametsa tee ehitamise projekti tööd ei hõlma looduskaitseseaduse (LKS) § 14 tähenduses kaitseala, hoiuala, püsielupaika ega kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndit.

Projekteeritavale alale jääb III kaitsekategooriasse kuuluvate liikide leiukohti, mis on loetletud Keskkonnaministri 19.05.2004 määruses nr 51 „III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine”. III kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, mis on praegu veel tavalised, kuid ohutegurite jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Vastavalt EELIS-es välja toodud liigi ohustuse hinnangule aastast 2017 on Suur- mosaiikliblika (Euphydryas maturna), Teelehe-mosaiikliblika (Euphydryas aurinia) ja Suur- kuldtiib (Lycaena dispar) soodsas seisundis.

Mosaiikliblikad ja Suur-kuldtiib on spetsiifilise elupaiganõudlusega liigid. Liblikate leiukohas paiknevad olemasolevad kuivenduskraavid puuvõrade tiheda katvuse tulemusel varjus, mis ei ole sobilik liblikate elupaigaks, kuid trassiraite tulemusel muudetakse maastik liigendavaks ja päikeseküllalisemaks. Puidujäätmed, kännud, kivid mis koondatakse trassi mullavalli metsapoolsesse serva pakuvad elupaika mitmetele organismirühmadele.

Suur-mosaiikliblika, Teelehe-mosaiikliblika ja Suur-kuldtiiva leiukohas on projekteeritud Roobukametsa tee ehitamine. Roobukametsa tee äärde on projekteeritud uusi voolunõvasid sügavusega 0,6 m. Leiukohas on projekteeritud olemasolevate kraavide uuendustööd (st trassiraie ja veejuhtmete puhastamine settest kaevemahuga kuni 1,2 m3/m). Võimalusel säilitada kuslapuud ja kuni 3 m kõrgused saared. Kuna teetrassi ümbritseb valdavalt keskmise tihedusega mets, siis Roobukametsa tee rajamisel loome mosaiikliblikatele sobiliku elupaiga metsamaal. Trassiraieks soodne aeg on 01.12-15.03. Ehitustöödeks soodne aeg on 15.06-30.09. Lisaks on Roobukametsa tee piirkonda projekteeritud 7 leevendusveekogu või kraavilaiendit. Leevendusveekogud on lisatud asukohtadesse, kus põhjavee sügavuse analüüsimisel kasutud mudel näitas kõrget põhjaveetaset, seega eelduslikult püsib antud asukohtades vesi leevendusveekogudes ka kuival perioodil. Leevendusveekogud ja kraavilaiendid töötavad osaliselt väikeste settebasseinidena ja aitavad suurvee ajal edasikanduvaid setteid kinni püüda. Kraavilaiendites püsib vesi ka kuivemal perioodil kui maaparandussüsteemi kraavides on veetase minimaalne, seega on need sobivaks paigaks vee-elupaiganõudlusega liikidele.

Värbkakk (Glaucidium passerinum) Värbkakule on projekteeritud töödega ette näha ainult mõju ehitustööde aegsest mürast ja

Otsuse nr 6.1-3/41656 Leht 7 ( 12 )

raiest. Seetõttu on keelatud värbkakku liigi leiukohas trassiraie ja ehitustööd perioodil 15.03-31.07.

Nõmmelõoke (Lullula arborea) Nõmmelõokesele on projekteeritud töödega ette näha ainult mõju ehitustööde aegsest mürast ja raiest. Seetõttu on keelatud nõmmelõokese liigi leiukohas trassiraie ja ehitustööd perioodil 01.04-31.06.

Vastavalt looduskaitseseaduse § 55 lg-le 8 on III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

Natura elupaigatüübi Lamminiidud (6450) paiknevad projektalast väljaspool. Inventeeritud elupaigatüübi 6450 seisund on EELIS andmetel B (esinduslik). Elupaik ei ole registriobjekt. Erinevate inventuuride käigus kaardistatud ja loodusdirektiivi elupaikade andmebaasis märgitud elupaigatüüpide osas LKS § 69 ei kohaldu.

Eesvoolu 400 rekonstrueerimine ei mõjuta Natura elupaiga tingimusi, kuna ala üleujutused tulenevad Keila jõe perioodilistest kõrgest veetasemest. Kavandatavad töövõtted on vajalikud elupaigatüübi soodsa veerežiimi säilitamiseks.

Otsuse põhjendus

Kurtna-Maidla metsakuivenduse rekonstrueerimine ja Roobukametsa tee ehitamise toimub alal, kus eksisteerib varasemalt rajatud kuivendusvõrk, mille osaline rekonstrueerimine ei avalda enam täiendavat olulist kuivendavat mõju metsakooslustele ja elupaigatüüpidele. Ehitus- ja rekonstrueerimistööd teostatakse aastatel 2024 kuni 2026. Kaeve- ja ehitustööd on perioodilised (looduskaitselistest piirangutest tingitult) ning limiteerivaks teguriks on ilmastikutingimused. Ehitustööde aegne mõju algab ehitustegevuse alustamisega ja lõppeb peale tegevuse lõpetamist (ühekordne pöörduv mõju). Lühiajaline ehitustöödest tingitud koosmõju (raadamine, töömasinad, tihedam liiklus, müra, heidegaas) võib piirkonda tekkida, kuid pigem on lühiajaliselt tegevusest otseselt mõjutatud alal, kus tegevus toimub. Tegemist on ajutise tööde perioodiga seotud häiringuga, mis on lühiajaline ja peale tööde lõppu normaliseerub.

Projekti realiseerimisel arvestada Transpordiameti kooskõlastusega projektile 01.03.2023 kirjaga nr 7.1-2/23/2915-3, Elektrilevi OÜ kooskõlastusega projektile 02.01.2023 nr 2815994819 ning Elering AS kooskõlastusega projektile 18.01.2023 nr 12-9/2023/29.

Projekteeritud tööde elluviimisel rakendatavad maaparandussüsteemi ehitamise nõuded, mis välistavad olulise keskkonnamõju: 1. Mullatöid veejuhtmetel tuleb teha suvise madalvee ajal. 2. Mosaiikliblikate piirkonnas ehitustöödeks soodne aeg on 15.06-30.09. 3. Heljumi edasikandumise vältimiseks on soovituslik kasutada setteekraane ja settebasseini. 4. Katkestada setteid tekitavad tööd valingvihmade korral, kui veetase veekogus võib lühikese aja jooksul tõusta suurvee aegse tasemeni. 5. Eemaldatud setted laotada veekogu kallastest eemale, et vältida mineraalse sette ja toitaine rikka vee valgumist tagasi veekogusse. 6. Veejuhtmete setetest puhastamisel tuleb vältida nõlvajalami üleskaevamist mahus, mis võib esile kutsuda nõlva deformatsioone (nõlva libisemine või uhtumine, jalami voolamine

Otsuse nr 6.1-3/41656 Leht 8 ( 12 )

jne); 7. Voolusängist kõrvaldatud veetaimestik ja puhastusraie jäätmed tuleb eemaldada voolusängist ja puhverribalt; 8. Setete eemaldamise/puhastamise käigus välja tulnud suuremad kivid tulev kõik veekokku tagasi paigutada. 9. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. 10. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. 11. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. 12. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimisega seotud tööde mürahäiringu vältimiseks on ehitustööd ja trassiraie keelatud vahemikus 15. märtsist kuni 31. juulini. 13. Mosaiikliblikate leiukoha piirkonnas trassiraieks soodne aeg on 01.12-15.03. 14. Arvestada LKS § 55 lõikes 6¹ sätestatut, et looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal on keelatud. 15. Kraavi/eesvoolu rekonstrueerimisel erakinnistute või nendega piirnevatel lõikudel tuleb trassiraie ja juurimistöödel arvestada erakinnistute omanike kooskõlastuse tingimustega. Erakinnistuga piirnevatel lõikudel töödega alustamist täpsustada piirimärkide olemasolu ja need ehitustööde käigus säilitada. Piirimärkide hävimisel tuleb need vastavalt maakorralduslikele nõuetele taastada.

Põllumajandus- ja Toiduamet omab „Kurtna-Maidla REK 2021“ projekti ehitusloa andmiseks piisavalt teavet ning on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte.

III OTSUS

Eelpooltoodust lähtudes ja võttes aluseks MaaParS § 23 lõike 4, maaeluministri 18.08.2020. a, määruse nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ § 5 ja § 21, KeHJS § 11 lõike 2 ning Riigimetsa Majandamise Keskuse (registrikood 70004459) 24.04.3023.a esitatud maaparanduse ehitusloa taotlusest (reg nr 6.1-3/18958), otsustab PTA (Harju maakond, Saku vald, Saku alevik, Teaduse tn 2, 75501; registrikood 77001458):

1) välja anda ehitusloa Riigimetsa Majandamise Keskusele (registrikood 70004459) Harju maakonnas Saue vallas Maidla külas ja Saku vallas Üksnurme, Metsanurme ning Roobuka külas asuvatele maaparandussüsteemi ehitistele (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109810020070/001, 4109610030290/003, 4109610030290/002, 4109610030380/001, 4109810020080/001, 4109610030290/101) vastavalt aksiaselts Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi (registrikood 10033667) koostatud projektile „Kurtna-Maidla metsakuivenduse rekonstrueerimise ja Roobukametsa tee ehitamise projekt“ (töö nr 221399.1), toimiku nimi „Kurtna-Maidla REK 2021“.

2) jätta algatamata keskkonnamõju hindamine vastavalt ehitusprojektis „Kurtna-Maidla metsakuivenduse rekonstrueerimise ja Roobukametsa tee ehitamise projekt“ (töö nr 221399.1) kavandatavatele tegevustele KeHJS § 6¹ lõike 5 alusel koostatud keskkonnamõju eelhinnangus toodud asjaoludele. Kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus, kuna sellega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte. Eelhindamise tulemusena selgus olulise kumulatiivse mõju, piiriülese mõju, avariiolukordade ja muu

Otsuse nr 6.1-3/41656 Leht 9 ( 12 )

tegevusega kaasneva negatiivse mõju tekke puudumine, millest tulenevalt keskkonnamõju hindamise menetlusi ei liideta ning täiendavate keskkonnauuringute läbiviimine ei ole vajalik.

3) Riigimetsa Majandamise Keskus on kohustatud rakendama maaparandussüsteemi ehitamise nõuded.

Põllumajandus- ja Toiduamet ei võta vastutust projekti tehnilise lahenduse õigsuse eest. Projekti tehnilise lahenduse eest vastutavad projekteerija ja tellija. Kui ehitamise käigus ilmneb, et projektis on vaja teha muudatusi, siis vormistatakse projekti muudatus.

(allkirjastatud digitaalselt) SULEV TAUL Juhtivspetsialist

Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest, esitades vaide Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 101.

Otsuse nr 6.1-3/41656 Leht 10 ( 12 )

Ehitusloa andmed

Maakonnakeskus: Harju keskus Ehitusloa taotleja: RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Dokumendi väljastamise kuupäev: 19.02.2024 Teenuse nr: 2320465 Väikesüsteem: EI Toimiku nimi: Kurtna-Maidla REK 2021 Projekti nimi: Kurtna-Maidla metsakuivenduse rekonstrueerimise

ja Roobukametsa tee ehitamise projekt Projekti number: 221399.1 Projekti koostamise aasta: 2022

Kinnisasja andmed

Katastritunnus Omanikud/volitatud esindaja

71801:001:1343 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

71801:003:0127 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

71801:006:0089 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

71814:001:0017 JAANUS REISNER

71901:001:0283

72701:001:1214 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72704:003:0012 MARSILLE VILEPILL

72704:003:0028 OSAÜHING LANDEKER

72704:003:0032 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72704:003:0039 OSAÜHING PRIIMO METS

72704:003:0075 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72704:003:0076 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72704:003:0077 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72704:003:0078 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72704:003:0082 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72704:003:0083 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72704:003:0090 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72704:003:0170 OSAÜHING PRIIMO METS

72704:003:0175 INGKA INVESTMENTS ESTONIA OÜ

72704:003:0209 OSAÜHING AARMAN PUIT

72704:003:0344 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

72704:003:0346 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

Taotletava asukoha andmed

Maakond Linn/vald Küla/asula

Harju maakond Saku vald Üksnurme küla

Otsuse nr 6.1-3/41656 Leht 11 ( 12 )

Maakond Linn/vald Küla/asula

Harju maakond Saue vald Maidla küla

Harju maakond Saku vald Metsanurme küla

Harju maakond Saku vald Roobuka küla

Registreeringu andmed

Maaparandussüsteemi kood Maaparandusehitise kood ja nimetus

4109810020070 001 Kurtna, TTP-243

4109610030290 003 Maidla, ÜP-183

4109610030290 002 Kurtna, TTP-243

4109610030380 001 KURTNA, TTP-243

4109610030290 101 Uus ehitis

4109810020080 001 Üksnurme

Maaparandusehitise kavandatav kuivendus- või niisutusviis

Kuivendus- või niisutusviis: Kraavkuivendus

Maaparandusehitise maa­ala kavandatav maakasutuse viis

Kasutusviis: Metsamaa

Andmed uurimistöö, ehitusprojekti või ehitamise kava ja ekspertiisi kohta

Uurimistöö koostaja: AKTSIASELTS PROJEKTEERIMISBÜROO MAA JA VESI

Uurimistöö tegija: Henri Daniel Ots Ehitusprojekti koostaja: AKTSIASELTS PROJEKTEERIMISBÜROO

MAA JA VESI Ehitusprojekti tegija: Henri Daniel Ots Ehitusprojekti ekspertiisi koostaja: OSAÜHING LAANEKRAAV Ehitusprojekti ekspertiisi tegija: Ove Mengel

Rekonstrueeritava/ehitatava maa­ala pindala ja eesvoolu pikkus

Pindala (ha): 407.6 Eesvoolu pikkus (km): 2.37

Teenindava tee järk, pikkus ja nimetus

Tee järk Tee pikkus (km) Nimetus

4 3.1 Roobukametsa tee

Kaitsetammi pikkus ja pumbajaamade arv

Otsuse nr 6.1-3/41656 Leht 12 ( 12 )

Kaitsetammi pikkus (m): Pumbajaamade arv:

Keskkonnakaitseks vajaliku rajatise nimetus ja arv

Rajatise nimetus Rajatiste arv

Settebassein 1

Tuletõrjetiik 3

Dokumendid

Dokumendi tüüp Nimetus Kooskõlastused 7-28-2 30.01.2024_saku vallavalitsus.asice Kooskõlastused elering as.asice Kooskõlastused 6-2_23_14581-5_20.20.2024_keskkonnaameti

seisukoht.asice Kooskõlastused korduv seisukoht ja arvamus kurtna-maidla rek 2021

keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse ja ehitusloa eelnõu kohta.asice

Kooskõlastused 7.1-2232915-3 01.03.2023_transpordiameti koosk.asice Kooskõlastused elvkk_.asice

Menetleja

Taivo Toms Peaspetsialist Põhja regioon Põllumajandus- ja Toiduamet ______________________________ [email protected] +372 5349 8686 Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501

Taimi Kirs Peaspetsialist Põhja regioon Põllumajandus- ja Toiduamet ______________________________ [email protected] +372 5303 8977 Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501