seletuskiri

From: Andri Kirsima <[email protected]> Sent: 14 February 2024 12:20:36 To: Ida-Harjumaa Cc: Subject: Kadaka pst 157 juurdepääsutee rajamisega seonduv raie

tervist saadan raietöödega seonduvad alusmaterjalid. kui midagi on juurde vaja siis palun andke teada. tee ja trasside rajamine on planeeritud varasügisesse-sügisesse, pärast pesitusrahu. andri kirsima +372 5104092 arhitektuuriüksus oü niine 11 tallinn 10414 tel. 6464690 www.arhitektuuriyksus.ee

ARHITEKTUURIÜKSUS OÜ 17 – 04 KDK_157 ERAMU EELPROJEKT KADAKA PST. 157 NÕMME LO TALLINN HARJU MAAKOND

1704_EP_AS-3-101_v04_Seletuskiri.docx 10

käitlemist puudutav koonddokumentatsioon. Selle jaoks kogutakse kokku kõik ehitustööde ajal jäätmete üleandmis-vastuvõtu aktid.

AS3.7 HALJASTUS

Kinnistu projekti järgne haljastuse osakaal on 78,6% > 50% Kinnistule on koostatud puittaimede haljastuslik hinnang (OÜ Kümmel töö.nr 22021, aprill.2022) Kinnistul kasvav kõrghaljastus on võimalusel säilitatud ja likvideeritakse sanitaarraie korras vaid IV…V klassi hinnatud haljastus, et teha ruumi perspektiivsele vilja- ja ilupuuaiale. Samuti likvideeritakse täielikult kinnistul ning osaliselt Maastikukaitsealal kasvavad looduslikku tasakaalu ohustavad Kanada kuldvits (Solidago canadensis) ning Pargitatar (Reynoutria sp). Kinnistul säilitatavale kõrghaljastusele tehakse hoolduslöikus ja eemaldatakse võradest kuivanud oksad, oksatüükad ja murdunud oksad. Säilitatava 2.väärtusklassi sookase (pos.nr.42) osas kujundatakse võra vajadusel hoone suunas kõrgemaks. Hoonesuunalise vöraulatuse määravad ära oksad körgusel ~10m ning vörakujundusvajadus puudutab vaid üht ~3,5m kõrgusel asuvat hoonesuunalist oksa. Lahendust täpsustatakse pärast hoone mahamärkimist. Puude võrahooldust ja okste eemaldamisi peab teostama kutsetunnistusega ja kogemustega arborist ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt taotletakse hoolduslõikuse luba. Kadaka pst.157 kinnistu väliselt on tehtud ettepanek likvideerida sissesõidutee ja trasside rajamisega seonduvalt IV…V klassi hinnatud haljastust. Sissesöidutee trajektoor on valitud nii, et maksimaalselt säilitada tee Nõmme poolsel küljel kasvavate 2.väärtusklassi harilike mändide kasvutingimusi. Juurdepääsutee Kadaka pst. poolses otsas tuli trajektoori valikul teha valik kahe männi vahel ning eelistati 3.väärtusklassi mändi (pos.22). Likvideerimisele läks 4.väärtusklassi mänd (pos.3). Mölemaid kahjuks säilitada polnud võimalik. Analoogsel pöhjusel tuli sissesöidutee keskosas likvideerida pärast pikemat analüüsi ka 4.väärtusklassi raagremmelgas (pos.11) Juurdepääsuteega külgneva säilitatava körghaljastuse juurekaitsevööndis kaevatakse trasside kaevikud käsitsi ning juurestiku paremaks säilitamiseks on kanalisatsioonitrassi puhul ette nähtud kasutada eelisoleeritud ja soojenduskaabliga varustatud Ecoflex Supra DN50 survetorusid, mis vöimaldas vähendada trassi rajamissügavust.

AS3.7.1 Säilitatava körghaljastuse kaitsemeetmed

Ehitustööde ajal tuleb tagada kõrghaljastusele kaitsemeetmed (juurestikule, võrale ja tüvele) lähtudes Tallinna linna kaevetööde eeskirjast (m 32, jõust. 09.09.2004) ning standardile EVS 939-3-2020. „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“. Kaevetöö tegemisel võra projektsioonialal paigaldatakse puudele tüvekaitsed. Ehitustöödel väärtuslike ja eriti väärtuslike puude- või taimerühma kaitsmiseks kasutada tarastamist 1,5 m kõrguse taraga nii et puude võrad jäävad tara sisse. Kui kaitstavad taimed asuvad ehitusplatsi ääres, võib tarastada ümber haljastu, või ehitada tara ainult ehitusplatsi poolsele küljele. Tarastatud ala ei tohi kasutada materjali laoplatsina.

ARHITEKTUURIÜKSUS OÜ 17 – 04 KDK_157 ERAMU EELPROJEKT KADAKA PST. 157 NÕMME LO TALLINN HARJU MAAKOND

1704_EP_AS-3-101_v04_Seletuskiri.docx 11

Puutüve ümber tehakse püstplankudest kinnitatud kaitse, kus tüve ja plankude vahele asetatakse pehme polster. Kui töötingimused puu all ei ole tööd võimaldavad, võib enne töö alustamist kokkuleppel haljastusspetsialistiga kärpida puu alumisi oksi. Lõige tuleb teostada kas tüve või lähima jämedama oksa vastast, jätmata tüügast ja kahjustamata oksakraed. Töö lõppedes eemaldatakse tööaegsed kaitseehitised. Puude juurestiku kaitseala ulatuses teostada kaevetööd käsitsi, täpsustada igakordselt hinnatud puude juurestiku kaitseala ulatus vastavalt Tallinna linna kaevetööde eeskirjale. Suurte puude juuri lõigatakse võimalikult vähe. Üle 25 mm läbimõõduga juurte läbilõikamine kooskõlastada Tallinna Keskkonnametiga. Peenemad juured lõigatakse läbi sirge, terava lõikevahendiga. Hoone üks nurk riivab säilitatava 2.väärtusklassi sookase (pos.nr.42) juurekaitsevööndit, mille ulatuses kaevatakse vundamendikaevik käsitsi. Töö käigus otsustatakse vajadusel vundamendi lahenduse muutmine post-tala süsteemiks vältimaks juurestiku läbilöikamist. Samas on antud asukohas asunud omaaegne maakelder, mistõttu on juurestiku olemasolu seal vähetõenäoline. Vaata ka joonis AR-5-101 „Vundamentide plaan“ Piirdeaed rajatakse säilitatava körghaljastuse juurekaitsevööndis kruvivaiadele ning säilitatava kõrghaljastuse vahetus ligiduses on korrigeeritud postide sammu nii, et säilitatav puu jääks mõlemast aiapostist võrdsele kaugusele. Vaata ka joonis AR-7-101 „Piirdeaed ja väravad“ Puujuurte kuivamise vältimiseks kastetakse lahtises süvendis paljandunud puujuuri ning kaetakse seejärel savika mulla ja geotekstiiliga(aurumise vältimiseks). Hilisem kastmine vähemalt 1x nädalas põhjalikult. Pikemalt lahti olevas süvendis kaitstakse juuri juurevõrguga(puupostidele toetatud jäik võrk),millele toetub geotekstiil. Vajadusel asetatakse juurestiku ja piirde vahele kastmistoru. Puujuurte külmumise vältimiseks on paljandunud murdunud juurte katmine vajalik temperatuuri langemisel alates –10 C. Kaetakse juurevõrgu, geotekstiili ja kuivast poorsest materjalist külmaisolatsiooniga, (penoplast, kivivill vms ehitussoojustusmaterjal). Kergesti variseva pinnase puhul, kus puujuured võivad kahjustuda pinnase nihkumise tagajärjel, rajatakse tugiseinad puujuurte kaitsmiseks. Töötamisel säilitatavate puude all kaitstakse juurestiku ala maapinnale laotatud õhulise liivakihiga, mille peale pannakse killustik. Liivakihi võib asendada geotekstiiliga. Kaeve ja ehitustöid segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid keskkonnaameti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel. Ei kehti viljapuude ja põõsaste korral.

AS3.7.2 Likvideeritav körghaljastus ja asendusistutus

Likvideeritav kõrghaljastus koos haljastusliku hinnanguga on esitatud asendiplaani joonisel AS-4-102. Likvideeritavate puude langetamisel tuleb taotleda raieluba Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt. Asendusistutuste haljastuse ühiku leidmise aluseks on Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 aasta määrus nr.2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ ning OÜ KÜMMEL töö nr.

ARHITEKTUURIÜKSUS OÜ 17 – 04 KDK_157 ERAMU EELPROJEKT KADAKA PST. 157 NÕMME LO TALLINN HARJU MAAKOND

1704_EP_AS-3-101_v04_Seletuskiri.docx 12

22021, aprill.2022. Asendusistutuste arvutustes on kasutatud järgmist valemit: D x (k1+k2+k3) : 3 =haljastuse ühik kus: ööt, mitme puu puhul läbimõõtude summa, cm;

k1 k2 raiutava puu seisukorra koefitsient; k3

LIKVIDEERITAVATE PUUDE ASENDUSEKS HALJASTUSÜHIKU ARVUTUS

Likv. puu nr Puu liik

Tüve diameeter (diameetri- te summa)

D (cm)

Väär- tus- klass

Liigi koefit- sient

k1

Seisu- korra koefit- sient

k2

Raie- põhjuse koefit- sient.

k3

Haljastuse ühik

Likvideerimise põhjus

2 harilik tamm 17 IV 2,5 0,2 0,5 18

Juurdepääsutee rajamine

3 harilik mänd 34 IV 2,5 0,2 0,5 36

4 harilik tamm 10 IV 2,5 0,2 0,5 11

5 harilik vaher 11 V ei arvutata

10 harilik kuslapuu III ei arvutata

11 raagremmelgas 30 IV 0,5 0,2 0,5 12

21 harilik jalakas alla 8 V ei arvutata

54 raagremmelgas 33 IV 0,5 0,2 0,5 13

Sanitaarraie

55 raagremmelgas 61 IV 0,5 0,2 0,5 24

56 raagremmelgas 77 IV 0,5 0,2 0,5 31

57

haraline ploomipuu, aed-õunapuu, harilik sirel

V ei arvutata

58 sookask 18 IV 0,5 0,2 0,5 7

harilik vaher 21 IV 1 0,2 0,5 12

59 raagremmelgas 41 V ei arvutata

60 haraline ploomipuu, aed-õunapuu

V ei arvutata

63 mustjas paju, harilik sirel

V ei arvutata

64 harilik sirel, taraenelas, tume aroonia

IV ei arvutata

65 harilik haab 10 V ei arvutata

66 raagremmelgas 24 IV 0,5 0,2 0,5 10

KOKKU: 174

ARHITEKTUURIÜKSUS OÜ 17 – 04 KDK_157 ERAMU EELPROJEKT KADAKA PST. 157 NÕMME LO TALLINN HARJU MAAKOND

1704_EP_AS-3-101_v04_Seletuskiri.docx 13

Asendusistutuse arvutusega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne, lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv saadakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljastamist.

AS3.7.3 Ehitusprojektiga ettenähtud haljastus

Käesoleva projektiga käsitletakse vaid aiaga külgnevaid põõsaid ja pöösastegruppe ning sissepääsu tee kõrvale istutatavat pihlakat. Muus osas täpsustatakse haljastust (ilu- ja viljapuud ning -pöösad) järgmises projektstaadiumis. Peasissepääsu jalgvärava kõrvale on ette nähtud kitsa võraga külmakindel, varjutaluv ja mulla suhtes vähenõudlik Ulleungi pihlakas Sorbus ulleungensis `Dodong`.

Ulleungi pihlakas Sorbus ulleungensis `Dodong` 1 tk. Puu kõrgus 400 – 450cm, tüve ümbermõõt 5 - 6cm. Esimesed hargnevad oksad 170 – 180cm kõrgusel. Mullapalli läbimõõt 70cm kõrgus 50 - 60cm istutusaugu suurus Ø100cm, sügavus 80...100cm.

Serbia kuusk Picea omorica 5 tk. Puu kõrgus 100-150 cm, Tüve läbimõõt juurekaelalt mõõdetuna on vähemalt 4 cm istutusaugu suurus Ø100cm, sügavus 80...100cm.

Istutustöö teostada varakevadel enne lehtimist või sügisel kasvu lõppedes septembris- oktoobris. Istik tuleb istutuskohale tuua nii, et selle saab kohe istutada lõplikku kasvukohta. Tuleb jälgida, et istik ei kuivaks ja juurestikku tuleb kogu aeg päikese eest kaitsta. Haljastuse istutustöödega peab tegelema haljastusfirma. Puu kasvuks vajaliku kasvupinnase (st kasvualuse) maht ning omadused peavad vastama Tallinna LV määrusest nr 112 ’Avalikule alale puude istutamise kord’ lisas 2 toodud nõuetele. Puu istutamise põhimõttelist joonist vaata lisa 5. Puudele rajatakse kasvualus, mille maht on vähemalt 14 m³ pihlaka puhul ning serbia kuusele 18 m³. Kasvualus mõõdetakse, koostis valitakse ja valmistatakse igale taimele aluspinnasest, kasvukohast ja kasutusotstarbest sõltuval viisil. Kasvualus tehakse kas kohalikust mättamullast, lisades mullaparandusaineid ja väetisi, või spetsiaalsest kasvumullast. Kui olemasolev pinnas vastab kasvualuse nõuetele, tuleb siiski jälgida, et see poleks liialt tihenenud ja puul oleks soov istutusaugu pehmest kasvumullast oma juuri ka kasvualusesse sirutada. Istutamisel jälgida, et ei istutataks sügavamale kui nõuded ette näevad (juurekael peab olema maapinnaga tasa või 2-3 cm maapinnast kõrgemal). Puu toestatakse kohe pärast istutamist. Istiku toestus peab olema ~ 1/3 lehtpuuistiku kõrgusest ja 2/3 okaspuu kõrgusest. Toestamiseks on ette nähtud tugiteibad (3tk/puu). Puu sidumiseks tugiteivaste külge laiust) linditaolist sidumismaterjali tugiteiba otsast allapoole (kõrgus maapinnast ~1,7m) ja silmust ei tohi teha ümber puutüve. Tuleb silmas pidada, et sidumisvahendi ja tüve vahele tuleb panna koort kaitsev materjal. Rühma või ritta istutatavatele puudele tuleb paigaldada samasugused tugiteibad samas suunas, sidemed teha samale kõrgusele ja teibad lõigata ühepikkuseks. Garantiiperioodi ajal tuleb vastavalt vajadusele ka kontrollida üle sidemete paiknemine.

ARHITEKTUURIÜKSUS OÜ 17 – 04 KDK_157 ERAMU EELPROJEKT KADAKA PST. 157 NÕMME LO TALLINN HARJU MAAKOND

1704_EP_AS-3-101_v04_Seletuskiri.docx 14

Toestus peab vastu pidama puu juurdumiseni (3-5 aastat). Järgmisel kahel garantii- hooldusaastal tagada nõuetekohane hooldus – kastmine olenevalt ilmastikust, kinnituselementide kontroll, sidemete asukoha muutus. Ette nähtud puuvõrade kontroll peale talveperioodi. Piirdeaiaga külgnevalt on ette nähtud istutada põõsaid ja põõsaste gruppe - astmelise plaanikujuga puitlattaia töttu vaheldumisi mõlemale poole aeda liikide kaupa grupeerituna – üks aia aste = üks liik . Vt. ka joonis AR-4-102 „Asendiplaan“. Ette on nähtud kasutada järgmiseid istikuid:

Lodjap-põisenelas ‘Diabolo’ (Physocarpus opulifolius 'Diabolo') istik 30-50cm

Thunbergi kukerpuu ‘Harlequin’ (Berberis thunbergii 'Harlequin') istik 30-40cm

Harilik sirel (Syringa vulgaris) istik 40-60cm

Kogused ning istutussamm täpsustatakse järgmises projektstaadiumis. Pöösaste istutamisel istutuskraavi ei rajata, istikusüvendid kaevatakse käsitsi ning istutusasukohad ja istikute arv valitakse vastavalt olemasolevale kõrghaljastusele nii et kõrghaljastuse kasvutingimusi ei häirita. Põõsa istikud võivad olla nii mullapalliga, nõuistikuna kui paljasjuursetena, igal taimel peab olema vähemalt 5 võrset, millest iga kõrgus on 30 - 50 cm. Istikud tuuakse kohale nii, et need saab kohe istutada lõplikku kasvukohta. Ehitusplatsil tuleb jälgida, et istikud ei kuivaks. Juurestikku tuleb kogu aeg päikese eest kaitsta. Põõsaste istutusaukude ja kasvualuste sügavused peavad olema minimaalselt 0,5x0,5x0,5 m. Kasvualus peab nii koostiselt kui struktuurilt vastama kasutusotstarbele ja kasvutingimustele. Kasvualus ei tohi sisaldada ehitusjäätmeid, segavaid kive ega muid taimestikule võõraid kahjulikke aineid. Istutuste kasvualuses ei tohi olla kive enam kui 2 kaaluprotsenti. Kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0), ega tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning peab olema tihendatav nii, et ei tekiks vajumisi ja vee lohkusid. Kasvualus on kandev ja mahumassilt selline, et taimed kinnituvad maasse (900- 1200kg/m³). Kasvualuse poorsus peab olema vähemalt 40%. Istutuskohtade ettevalmistamisel peab huumusmulda panema arvestusega, et oleks tagatud taimede arenguvõimalus. Istutusaugu suurus pea olema mitte väiksem kui kolmekordne konkreetse istiku mullapalli suurus. Ehituse ajal kahjustada saanud kinnistusisesele maapinnale külvatakse muru, ülejäänud olemasolev metsa alustaimestik jääb muutmata kujul alles. Peale kaevetöötrasside tagasitäitmist ja tihendamist tuleb taastatava haljastusega maapind eelnevalt planeerida, vajadusel täita ehitusobjektilt saadava pinnasega, katta kasvumulla kihiga (h=15 cm) ning külvata muruseeme. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0) huumuse sisaldusega min 3%, muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid, kive, killustikku jms. Muld tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ega veelohkusid, ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja rajatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada niitmiskõlbulikuks.

ARHITEKTUURIÜKSUS OÜ 17 – 04 KDK_157 ERAMU EELPROJEKT KADAKA PST. 157 NÕMME LO TALLINN HARJU MAAKOND

1704_EP_AS-3-101_v04_Seletuskiri.docx 15

Puude ja põõsaste juurte piirkonnas tehakse tagasitäide 30-40 cm paksuse kasvumulla kihina ja kastetakse. Puu juurekael peab jääma kattest vabaks.