Teavituskiri kivikalmete reg-nr 12544-12546 kohta

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Lp Kliimaministeerium

[email protected]

Lp Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected] Meie: 12.02.2024 WD nr 1.1-7/242

Teavituskiri kivikalmete (arheoloogiamälestised reg-nr 12544–12546) asukohtade, ruumikujude

ja kaitsevööndite kohta

Saare maakonnas Saaremaa vallas Selgase külas Kihelkonna metskond 28 (katastriüksuse nr

48301:002:0272), Kihelkonna metskond 29 (katastriüksuse nr 48301:002:0273) ja Kihelkonna

metskond 352 (katastriüksuse nr 48301:001:0546) kinnisutel asuvad muinsuskaitse all olevad

kivikalmed (reg-nr 12544–12546) (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument).

Muinsuskaitseamet on korrigeerinud kivikalmete asukohtade, ruumikujude ja kaitsevööndite

kuvamist Maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste kaardikihil vastavalt mälestise

alusandmete, 2023. aastal teostatud paikvaatluse ning reljeefkaartide põhjal. Palume Teil

tutvuda kivikalmete õigete asukohtade, ruumikujude ja kaitsevööndite ulatusega (lisa 3).

Eesti Vabariigi taastamise järel tunnistati kivikalmed kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr

59 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ (RTL 1997, 169-171, 954)

(https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=25408) punktidega 3600–3602

arheoloogiamälestiseks ning kanti kultuurimälestiste registrisse registrinumbritega 12544–

12546. 1997. aastal kehtinud muinsuskaitseseaduse (MuKS)1 kohaselt oli mälestise

kaitsevööndiks automaatselt 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist

arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei olnud kaitsevööndit kehtestatud. Seega tekkis

kaitsevöönd seaduse ja mälestiseks tunnistamise õigusakti koostoimes. Käesolevaga kuvatakse

kultuurimälestiste geoportaalis kääbaste ümber kehtivad kaitsevööndid nende õiguslikel alustel.

Mälestise alal tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt peavad alal toimuvad

tegevused vähendama mälestise hävimise ohtu ja toetama väärtuste säilimist

(muinsuskaitseseadus, edaspidi MuKS § 3). Seejuures tuleb hoiduda tegevustest, mis võivad

mälestist ohustada, rikkuda või selle hävitada (MuKS § 33 lg 1). Mälestist võib küll kasutada

nüüdisaja vajadustest lähtuvalt, kuid mitte viisil, mis võib ohustada selle säilimist (MuKS § 33

lg 2). Mälestise omanikul on kohustus mälestise kahjustumisest viivitamatult

Muinsuskaitseametit teavitada. Juhul, kui mälestise valdus antakse üüri, rendi vms. suhte alusel

üle teisele isikule, tuleb teda mälestisest teavitada (MuKs § 36).

Nii mälestise alal kui ka kaitsevööndis kehtivad muinsuskaitseseadusest tulenevad nõuded,

mistõttu on vaja kõik pinnase- ja kaevetööd (sh ehitamine, kõrghaljastuse rajamine, raie-,

kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd ning maapinna

ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses) kooskõlastada Muinsuskaitseametiga, kellel on

õigus kaaluda tegevuse lubatavust mälestise säilimise huvides ning vajadusel määrata

arheoloogiline uuring. Tööde puhul mälestise alal tuleb enne tööde tegemist

1 Mälestiseks tunnistamise ajal kehtinud Muinsuskaitseseaduse § 25: Kinnismälestise kaitseks kehtestatakse

kaitsevöönd, millele laienevad kaitsekohustuse teatises esitatud kitsendused. Kui mälestiseks tunnistamise aktis ei

ole märgitud teisiti, on kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Muinsuskaitseametist taotleda tööde tegemise luba (MuKS § 52 lg 3;

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=workpermit). Loataotlus tuleb esitada ka siis,

kui tööd toimuvad samaaegselt nii mälestisel kui kaitsevööndis. Kui planeeritud tööd jäävad

ainult mälestise kaitsevööndisse, on kohustuslik esitada Muinsuskaitseametile sellekohane

teatis (MuKS § 59 lg 3; https://register.muinas.ee/public.php?menuID=worknotice).

Pinnase- ja kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) peab leidja sellisel juhul tööd katkestama,

jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Lisaküsimuste puhul palun pöörduda Saaremaa nõuniku Liis Koppeli poole

([email protected], tel 53089199) või Muinsuskaitseameti üldaadressil

([email protected]).

Lugupidamisega,

(allkirjastatud digitaalselt)

Eero Heinloo

kaitsekorralduse spetsialist

telefon 51964752

[email protected]

Lisad

Lisa 1. Kivikalmete reg-nr 12544–12546 asukohad (sinised punktsümbolid) Maa-ameti

kultuurimälestiste kaardikihil seisuga 30.01.2024.

Lisa 2. Kivikalmete reg-nr 12544–12546 tegelikud asukohad ja ruumikujud maa-alaliste polügoonidega.

Lisa 3. Kivikalmete reg-nr 12544–12546 asukohad, ruumikujud ja kaitsevööndid Maa-ameti

kultuurimälestiste kaardikihil seisuga 12.02.2024.

Lisad

Lisa 1. Kivikalmete reg-nr 12544–12546 asukohad (sinised punktsümbolid) Maa-ameti

kultuurimälestiste kaardikihil seisuga 30.01.2024. (Alus: Maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste

kaardikiht)

Lisa 2. Kivikalmete reg-nr 12544–12546 tegelikud asukohad ja ruumikujud maa-alaliste polügoonidega.

(Alus: Maa-ameti geoportaali reljeefvarjutusega kaardikiht)

Lisa 3. Kivikalmete reg-nr 12544–12546 asukohad, ruumikujud ja kaitsevööndid Maa-ameti

kultuurimälestiste kaardikihil seisuga 12.02.2024. (Alus: Maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste

kaardikiht)

From: Muinsuskaitseamet <[email protected]> Sent: 12 February 2024 14:25:26 To: [email protected]; Info Cc: Subject: [Muinsuskaitseamet: Väljaminev dokument] Teavituskiri kivikalmete reg-nr 12544-12546 kohta

Reg.nr: 1.1-7/242 Sisu: Teavituskiri kivikalmete (arheoloogiamälestised reg-nr 12544–12546) asukohtade, ruumikujude ja kaitsevööndite kohta

Saare maakonnas Saaremaa vallas Selgase külas Kihelkonna metskond 28 (katastriüksuse nr 48301:002:0272), Kihelkonna metskond 29 (katastriüksuse nr 48301:002:0273) ja Kihelkonna metskond 352 (katastriüksuse nr 48301:001:0546) kinnisutel asuvad muinsuskaitse all olevad kivikalmed (reg-nr 12544–12546) (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument). Muinsuskaitseamet on korrigeerinud kivikalmete asukohtade, ruumikujude ja kaitsevööndite kuvamist Maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste kaardikihil vastavalt mälestise alusandmete, 2023. aastal teostatud paikvaatluse ning reljeefkaartide põhjal. Palume Teil tutvuda kivikalmete õigete asukohtade, ruumikujude ja kaitsevööndite ulatusega (lisa 3).

Eesti Vabariigi taastamise järel tunnistati kivikalmed kultuuriministri 01.09.1997 määruse nr 59 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ (RTL 1997, 169-171, 954) (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=25408) punktidega 3600–3602 arheoloogiamälestiseks ning kanti kultuurimälestiste registrisse registrinumbritega 12544–12546. 1997. aastal kehtinud muinsuskaitseseaduse (MuKS) kohaselt oli mälestise kaitsevööndiks automaatselt 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei olnud kaitsevööndit kehtestatud. Seega tekkis kaitsevöönd seaduse ja mälestiseks tunnistamise õigusakti koostoimes. Käesolevaga kuvatakse kultuurimälestiste geoportaalis kääbaste ümber kehtivad kaitsevööndid nende õiguslikel alustel.

Mälestise alal tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt peavad alal toimuvad tegevused vähendama mälestise hävimise ohtu ja toetama väärtuste säilimist (muinsuskaitseseadus, edaspidi MuKS § 3). Seejuures tuleb hoiduda tegevustest, mis võivad mälestist ohustada, rikkuda või selle hävitada (MuKS § 33 lg 1). Mälestist võib küll kasutada nüüdisaja vajadustest lähtuvalt, kuid mitte viisil, mis võib ohustada selle säilimist (MuKS § 33 lg 2). Mälestise omanikul on kohustus mälestise kahjustumisest viivitamatult Muinsuskaitseametit teavitada. Juhul, kui mälestise valdus antakse üüri, rendi vms. suhte alusel üle teisele isikule, tuleb teda mälestisest teavitada (MuKs § 36).

Nii mälestise alal kui ka kaitsevööndis kehtivad muinsuskaitseseadusest tulenevad nõuded, mistõttu on vaja kõik pinnase- ja kaevetööd (sh ehitamine, kõrghaljastuse rajamine, raie-, kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd ning maapinna ettevalmistamine metsaseaduse tähenduses) kooskõlastada Muinsuskaitseametiga, kellel on õigus kaaluda tegevuse lubatavust mälestise säilimise huvides ning vajadusel määrata arheoloogiline uuring. Tööde puhul mälestise alal tuleb enne tööde tegemist Muinsuskaitseametist taotleda tööde tegemise luba (MuKS § 52 lg 3; https://register.muinas.ee/public.php?menuID=workpermit). Loataotlus tuleb esitada ka siis, kui tööd toimuvad samaaegselt nii mälestisel kui kaitsevööndis. Kui planeeritud tööd jäävad ainult mälestise kaitsevööndisse, on kohustuslik esitada Muinsuskaitseametile sellekohane teatis (MuKS § 59 lg 3; https://register.muinas.ee/public.php?menuID=worknotice).

Pinnase- ja kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) peab leidja sellisel juhul tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Lisaküsimuste puhul palun pöörduda Saaremaa nõuniku Liis Koppeli poole ([email protected], tel 53089199) või Muinsuskaitseameti üldaadressil ([email protected]).

Lugupidamisega, (allkirjastatud digitaalselt) Eero Heinloo kaitsekorralduse spetsialist telefon 51964752 [email protected]

Lisad Lisa 1. Kivikalmete reg-nr 12544–12546 asukohad (sinised punktsümbolid) Maa-ameti kultuurimälestiste kaardikihil seisuga 30.01.2024. Lisa 2. Kivikalmete reg-nr 12544–12546 tegelikud asukohad ja ruumikujud maa-alaliste polügoonidega.

Lisa 3. Kivikalmete reg-nr 12544–12546 asukohad, ruumikujud ja kaitsevööndid Maa-ameti kultuurimälestiste kaardikihil seisuga 12.02.2024.