Eesti seisukohad Euroopa metsaseire ja strateegilise planeerimise määruse osas

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks

Sissejuhatus

22.11.2023 avalikustas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) metsaseire ja strateegilise planeerimise raamistiku määruse eelnõu1. Selle eesmärk on täita lüngad Euroopa metsi käsitlevas teabes ja luua terviklik metsaalane teadmusbaas.
Määrus võimaldab ELi riikidel, metsaomanikel ja -majandajatel parima olemasoleva andmestiku ning teadmiste baasilt reageerida, et tagada metsade vastupanuvõime, kuivõrd metsi mõjutavad mitmesugused survetegurid. Metsad on eluliselt tähtsad maapiirkondade ja biomajanduse edukaks arenguks ning parem seire annab võimaluse kasutada meetmeid, millega muuta metsad vastupanuvõimelisemaks piiriülese mõõtme ja kliimamuutuste tõttu üha võimenduvate ohtude suhtes. Parem andmestik omakorda hõlbustab ka uute ärimudelite, nt süsinikku siduva majandamise kasutuselevõttu, ja toetab juba olemasolevate ELi õigusaktide täitmist.
Määruse eesmärk ei ole sekkuda metsaplaneerimisse ja -majandamisse, vaid koguda ning jagada õigeaegseid ja võrreldavaid metsaandmeid. Eesmärk on tugineda juba liikmesriikide olemasolevatele praktikatele. Hetkel on EL-üleselt metsadega seotud andmete kogumine ning erinevate indikaatorite seire väga killustatud, seiresagedus väga erinev ja sageli on andmed kiireks reageerimiseks aegunud. Määrusega luuakse metsaüksuste kaardistamise ja paiknemise süsteem, metsaandmete kogumise raamistik (sh standarditud andmed, mida kogub komisjon läbi Copernicuse programmi ja ühtlustatud andmed, mis pärinevad peamiselt riiklikest metsainventuuridest) ning metsaandmete jagamise raamistik (nii komisjon kui liikmesriigid peavad oma andmed tegema kättesaadavaks, mh Euroopa metsateabesüsteemis).
Määruse ettepaneku sisu on tugevas kooskõlas Eesti tänaste eesmärkidega tagada metsaandmete hea kättesaadavus, võrreldavus ja ajakohasus. Eesti toetab teabepõhist otsustamist ja edendab avatud juurdepääsu metsaressursside teabele. Leiame, et liikmesriikidel peab olema hea ülevaade metsaressursist, selle kasutamisest ja seisundist. Määruse puhul on ülimalt oluline, et kogutavad andmed oleksid kvaliteetsed, ruumipunktidega seostatavad, liikmesriikide vahel võrreldavad ja ristkasutatavad. Vältida tuleb samas topeltraporteerimist ja Euroopas ühiste ülevaadete saamiseks kasutada maksimaalselt juba kogutavat andmestikku.
Määruse ettepaneku üks osa keskendub satelliitseirele, kuid ainult sellise tehnoloogia kasutamine metsade seireks ei ole piisav, kuna ei anna piisavalt täpset ülevaadet maa-alade seisukorrast. Leiame, et metsaseire peaks lisaks satelliitseirele tuginema ka muudele usaldusväärsetele riiklikele seiremeetoditele.
Komisjoni mõjuanalüüs väidab, et väikseim rahanduslik ja halduslik mõju on eelkõige metsarikkamatel riikidel, kuhu paigutub ka Eesti. Leiame, et liikmesriikide kulutused metsaseire nõuete rakendamisel peaks olema komisjoni poolt kaasrahastatud.
Teine määruse komponent puudutab strateegilist planeerimist, mida plaanitakse läbi vabatahtlike pikaajaliste metsakavade koostamise. Komisjoni mõjuhinnang väidab, et paljud liikmesriigid ei planeeri metsapoliitikat pikaajaliselt ning olemasolevad plaanid on enamasti kuni sajandi keskpaigani, mis metsanduse vaatest on väga lühiajaline.
Täiendavalt uuendatakse metsahaldusraamistikku – eesmärk on luua ELi metsastrateegia kõiki keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke eesmärke arvesse võttes uuendatud, kaasav ja valdkondade vaheline liikmesriikide ekspertrühm, mis on pädev kõigis metsandusküsimustes.
Toetame põhimõtet, et komisjon ja liikmesriigid vastutavad metsaseiresüsteemi alusel kogutavate ning jagatavate metsaandmete kvaliteedi ja täielikkuse eest.
Määruses on välja toodud definitsioone (peatükk 1, artikkel 2), millest paljud on uued ja mitmeti mõistetavad. Mõistete osa tuleb täiendada ja täpsustada, kuna Eesti jaoks on oluline, et määruses kasutatavad mõisted põhineksid rahvusvaheliselt kokku lepitud ja teaduspõhistel definitsioonidel ning oleksid kooskõlas ja sidusad teiste EL regulatsioonidega.
Leiame, et elurikkuse ja metsade ökoloogilise seisundiga seotud indikaatorite üleeuroopaline seire on äärmiselt oluline ja toetame määruse artiklis 5 lõikes 3 osutatud metsaandmete loetelu.
Suurimaks veel lahendamata valdkonnaks määruses on delegeeritud aktid ja rakendusaktid, mida hetkel veel olemas ei ole. Sellest lähtuvalt ei ole võimalik täiel määral hinnata määruse rakendamise mõju ja rakendamiseks vajalikke kulutusi. Peame vajalikuks, et määruse eelnõu menetluse käigus oleksid esitatud kõikide delegeeritud aktide ja rakendusaktide eelnõud, millele määruses viidatakse.

Allpool toodud seisukohtadele täiendavalt tugineme varem kinnitatud seisukohtadele: 28.10.2021 Vabariigi Valitsuse istungil ja 12.11.2021 Riigikogu ELAKis kinnitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu metsastrateegia kohta aastani 2030.

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõikel 1, mis sätestab ELi keskkonnapoliitika eesmärgid, ja mis annab ELile õiguse tegutseda oma keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamiseks. Samal õiguslikul alusel põhinevad ELi meetmed, mille eesmärk on kaitsta metsaökosüsteemide looduspärandit. Metsaseire raamistik tagab andmed, mis võimaldavad jälgida Euroopa rohelise kokkuleppe metsadega seotud eesmärke ja töötada välja metsaökosüsteemide säilitamise poliitika. Keskkond on valdkond, kus ELil ja liikmesriikidel on jagatud pädevus, mistõttu peab ELi tegevus olema kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Algatuse subsidiaarsuse tähtaeg on 01.03.2024. Õigusakti vastuvõtmiseks on EL Nõukogus (edaspidi nõukogu) vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Eelnõu menetlemine toimub nõukogus ajutises metsaseire töögrupis2. Sisulised läbirääkimised EL Nõukogus algavad 2024. aasta veebruaris.

Koostajad
Seletuskirja koostasid koostöös Kliimaministeeriumi metsaosakonna nõunik Rauno Reinberg ([email protected]), välissuhete osakonna peaspetsialist Kaja Ainsalu ([email protected]) ning Keskkonnaagentuuri metsaosakonna metsandusstatistika juhtivspetsialist Mati Valgepea ([email protected]). Seisukohtade ja seletuskirja kujundamises osales Kliimaministeeriumi metsaosakonna juhataja Meelis Seedre ([email protected]). Valdkonna eest vastutab asekantsler Antti Tooming.

Sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb 25-st sissejuhatuse preambula punktist, 17-st artiklist ja 4 lisast.


Määruse eelnõu ülesehitus

I peatükis (artiklid 1-2) sätestatakse reguleerimisese ja kohaldamisala ning määratletakse mõisted.
Artiklis 1 sätestatakse käesoleva määruse reguleerimisese metsaseire raamistiku loomiseks. Selles määratakse kindlaks määruse juhtpõhimõtted ja üldeesmärgid, sealhulgas seoses vabatahtliku integreeritud pikaajalise planeerimisega liikmesriigi tasandil ning tugevdatud juhtimisega komisjoni ja liikmesriikide vahel.
Artiklis 2 määratletakse mõisted.

II peatükis (artiklid 3-9) sätestatakse metsaseiret käsitlevad nõuded.
Artiklis 3 kirjeldatakse metsaseiresüsteemi, mille loob ja mida haldab komisjon koostöös liikmesriikidega, ning määratakse kindlaks selle elemendid. Selles sätestatakse komisjoni eeskirjad ja kohustused ning volitatakse Euroopa Keskkonnaametit abistama komisjoni seiresüsteemi, sealhulgas Euroopa metsateabesüsteemi rakendamisel.
Artiklis 4 määratakse kindlaks nõuded, mida kohaldatakse metsaseiresüsteemi esimese elemendi suhtes, nimelt metsaüksuste kaardistamise ja lokaliseerimise geograafiliselt täpse tuvastussüsteemi suhtes.
Artiklis 5 määratakse kindlaks nõuded metsaandmete kogumise seireraamistiku kohta (metsaseiresüsteemi teine element), täpsustades komisjonile esitatavaid ajastuse ja andmekogumise nõudeid seoses standarditud metsaandmetega ning liikmesriikidele esitatavaid sagedusnõudeid seoses ühtlustatud metsaandmetega. Peale selle antakse sellega komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisas esitatud standarditud metsaandmete tehnilisi kirjeldusi.
Artikkel 6 võimaldab liikmesriikidel loobuda komisjoni hallatavast metsaandmete standarditud kogumisest, esitades riiklikke andmeid kooskõlas standarditud tehniliste kirjeldustega ja tagades kvaliteedi hindamise.
Artiklis 7 määratakse kindlaks nõuded metsaandmete jagamise suhtes, ajastamise ja ühtlustamise nõuded liikmesriikide jaoks ning antakse komisjonile asjakohane õigus täiendavate tehniliste eeskirjade väljatöötamiseks. Selles täpsustatakse liikmesriikidele ja komisjonile esitatavaid nõudeid andmete üldsusele kättesaadavaks tegemiseks, sealhulgas Euroopa metsateabesüsteemis. Peale selle antakse sellega komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta II lisas esitatud ühtlustatud andmete tehnilisi kirjeldusi.
Artiklis 8 nõutakse, et komisjon ja liikmesriigid koguksid asjakohase metoodika alusel täiendavaid metsaandmeid ning volitatakse komisjoni sellist metoodikat kehtestama.
Artiklis 9 täpsustatakse komisjoni ja liikmesriikide kohustust töötada välja ühilduvad andmevahetussüsteemid, antakse komisjonile õigus võtta vastu eeskirju, et tagada andmetalletus- ja andmevahetussüssteemide ühilduvus, ning kehtestada kaitsemeetmed seoses seirekohtade geograafiliselt täpse asukohaga.
Artiklis 10 sätestatakse komisjoni ja liikmesriikide ülesanded ning kohustused andmekvaliteedi kontrolli tagamisel, andes komisjonile õiguse kehtestada delegeeritud õigusaktidega täpsusnõuded ja kvaliteedi hindamise eeskirjad ning rakendusaktidega erieeskirjad hindamisaruannete ja parandusmeetmete kohta.

III peatükk (artiklid 11-13): Integreeritud juhtimine.
Artiklitega 11 ja 12 kehtestatakse juhtimisraamistik, milles sätestatakse komisjoni, liikmesriikide ja asjaomaste piirkondlike sidusrühmade vahelise koordineerimise ning koostöö eeskirjad ja põhimõtted ning riiklike kontaktisikute roll.
Artikliga 13 nähakse liikmesriikidele ette võimalus töötada välja või kohandada olemasolevaid integreeritud pikaajalisi metsakavasid, täpsustades täiendavalt aspekte, mida kavades tuleb arvesse võtta, ja kohustust teha need avalikult kättesaadavaks.

IV peatükk (artiklid 14-17): Lõppsätted.
Artikliga 14 antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud akte.
Artiklis 15 täpsustatakse komiteemenetlusega seonduvat.
Artiklis 16 on sätestatud, et määrus vaadatakse korrapäraselt läbi ja komisjon esitab selle rakendamise kohta aruande viie aasta jooksul pärast selle jõustumist.
Artiklis 17 on jõustumise säte.

EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõige 1.

Subsidiaarsus
ELi tasandi meetmed on põhjendatud metsast sõltuvate turgude ulatuse ja piiriülese laadiga ning kliimamuutustega seotud kasvavate ohtude ja ebakindlusega. Need nõuavad ELi poliitika ja õigusaktide mõju jälgimist ning poliitikaeesmärkide saavutamiseks vajalike muudatuste vajaduse täpsemat ja õigeaegsemat hindamist. See puudutab eelkõige selliseid häiringuid nagu kooreüraskirüüsted, metsa- või maastikupõlengud või tormid, millel kõigil on märkimisväärne piiriülene mõõde. Kliimamuutustega nende häiringute sagedus ja intensiivsus suureneb, mille tulemuseks on suuremad ennetamis- ja tõkestamiskulud, suurem kasvuhoonegaaside heide, elurikkuse vähenemine ja turumoonutused. Kuigi metsaökosüsteemid ulatuvad sageli üle piiride, on EL-ülene metsaseire hetkel killustatud, mis takistab ELi õigeaegset piiriülese mõõtmega tegutsemist stressitegurite ja ohtude vastu, mida on soovitatud ELi uues metsastrateegias, ning kasutada maksimaalselt ära kulutõhusa tehnoloogia arengut ja digitaalset innovatsiooni. Leiame, et määruse ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele.

Proportsionaalsus
Ettepanekus valitud aspektide kombinatsioon on proportsionaalne, sest see piirdub nende aspektidega, mida liikmesriigid peavad kavandatava määruse eesmärkide rahuldavaks saavutamiseks rakendama. Selleks peavad liikmesriigid koguma üksnes selliseid metsaandmeid, mis on seotud ELi õigusaktide ja poliitikaeesmärkidega. Peale selle põhineb kavandatav määrus olemasolevatest riiklikest andmekogumissüsteemidest (peamiselt riiklikest metsainventuuridest) pärit ühtlustatud andmete jagamisel. See vähendab asjaolu, mil määral peavad liikmesriigid kohandama oma andmekogumismeetodeid. Ettepaneku eesmärk on kasutada ka olemasolevaid esitatud andmeid, kui need vastavad nõuetele, et vältida aruandekohustuste dubleerimist. Määruse ettepanek on üldiselt proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas.

Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Mõju majandusele
Komisjon on andnud hinnangu, et ettevõtjate, sealhulgas metsaomanike ja inimeste halduskulud on hinnanguliselt ebaolulised, sest algatusega ei kehtestata uusi, nende suhtes kohaldatavaid otseseid haldusnõudeid.

Mõju elus- ja looduskeskkonnale
Kaudne mõju on Eesti elus- ja looduskeskkonnale positiivne. Kuigi Eesti looduse olukorda võib hinnata ELi üheks paremini säilinuks, on siiski ligi poolte üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade seisund ka Eestis ebasoodne3.

Mõju riigirahandusele ning riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele
Eestis alustati statistilise metsainventuuriga (SMI) 1999. aastal ning SMI põhiülesandeks on metsade ja seal toimuvate muutuste kirjeldamine.  Eesti metsaseire on heal tasemel ning meil on Keskkonnaagentuuri (KAUR) kaudu pikaajaline kogemus metsaandmete kogumisel, töötlemisel ja raporteerimisel. Mitmeid määruse eelnõus nimetatud näitajaid on KAUR regulaarselt raporteerinud üle-euroopalise ministrite metsakaitse konverentsi “Euroopa metsad”, ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni üleilmse metsavarude hindamise (UN-FAO Global Forest Resources Assessment) ja Metsasektori Ühendküsimustiku (UNECE/ITTO/FAO/Eurostat Joint Forest Sector Questionnaire) raamistikes. Senine kogemus on näidanud, et tänu järjepidevale metsadega seotud andmehõivele ja arendustegevusele on Eestil üldiselt head eeldused määruse rakendamiseks, mida kinnitab ka komisjoni eelanalüüs. Eriti oluliseks tuleb pidada süstemaatilise juhuvaliku alusel paigutatud proovitükkide regulaarset mõõtmist (SMI), mille andmed omavad määruse rakendamisel võtmetähtsust.
Kliimaministeeriumil ja tema haldusalal tekivad metsaseirel juurde lisakohustused. Viidatud kulusid menetletakse tulevikus vastavalt riigi majanduslikele võimalustele vastavate aastate riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis, kuid tuleb arvestada, et rahastuse puudusel ei pruugi me nõudeid täita. Seega lisandub pädevale asutusele, kes Eestis on Keskkonnaagentuur, ka nende nõuete täitmine. KAURil on SMI, kasvuhoonegaaside inventuuri LULUCF sektori andmehõive- ja töötluse ning Euroopa metsaseire metsaseire programm (International Cooperative Programme on Assesment and Monitoring of Air Pollution Effects on Forests, lühend ICP Forests) I ja II astme teostajana oluline roll kavandatud määruse rakendamisel Eestis. Kuna antud hetkeks ei ole komisjon rakendusakte välja töötanud, siis on raske hinnata mõju Keskkonnaagentuuri tööle. Võib eeldada täiendavate ametikohtade vajadust, kuid hinnangut liikmesriikide halduskoormusele ei ole määruse eelnõus käsitletud
Komisjon eeldab, et metsaseirega seotud kulud kannavad liikmesriigid. Suurem osa liikmesriikide kuludest on seotud vajadusega koguda korrapäraselt ja süstemaatiliselt kohapealseid andmeid metsaseire võrgustikus. Seda tööd tehakse praegu enamikus liikmesriikides riiklike metsainventuuride raames. Kui liikmesriik peab tegema riikliku metsainventuuri, on sellega seotud kulud hinnanguliselt 42 eurot/km² metsaala kohta (võttes aluseks kulud, mida kolm liikmesriiki on kandnud riiklike metsainventuuride koostamisel – sealhulgas 5-aastane intervall ja Maa seire kasutamine). Metsaandmete ühtlustamise kulud on hinnanguliselt 10 000 eurot näitaja kohta.

Komisjon möönab mõjuhinnangus, et mõne näitaja puhul, nagu põlismetsade ja vanade metsade või metsaelupaikade kaardistamine, võib osutuda vajalikuks teha lisaks metsainventuurile täiendavaid väliuuringuid, millega kaasnevad suurte metsaaladega liikmesriikidele lisakulud. Integreeritud pikaajalise kava koostamise ja edastamise kulud on hinnanguliselt 600 000 eurot (tuginedes Saksamaa kuludele seoses 2050. aasta metsastrateegiaga).


Eesti seisukohad ja nende põhjendused

1. Eesti toetab teabepõhist otsustamist ja edendab avatud juurdepääsu metsaressursside teabele ja leiab, et liikmesriikidel peab olema hea ülevaade metsaressursist, selle kasutamisest ja metsade seisundist. On oluline, et kogutavad andmed oleksid kvaliteetsed, ruumipunktidega seostatavad, liikmesriikide vahel võrreldavad ja ristkasutatavad.
Selgitus: Määruse ettepaneku sisu on tugevas kooskõlas Eesti tänaste eesmärkidega tagada metsaandmete hea kättesaadavus, võrreldavus ja ajakohasus ning tagada seirega erinevaid vajadusi katvate andmete olemasolu. Teave metsade kohta peaks olema kergesti kättesaadav ning koostööd aruandluse ühtlustamiseks tuleks jätkata. Oluline on, et koostatav Euroopa metsaandmebaas sisaldaks ühistel alustel olevat metsaüksuste ja maatükkide tasemel (plot-level) olevat jagatavat, tabulaarset ja ruumipunktidega seostatavat andmestikku, mille kogumine ning kogumise metoodika on läbipaistev ja maksimaalselt korratav.

2. Andmete kogumisel ja analüüsil tuleb maksimaalselt kasutada juba olemasolevaid riiklikke metsainventuure ja muid metsauuringuid, sealhulgas bioloogilise mitmekesisuse uuringuid. Euroopas ühiste ülevaadete saamiseks tasub võimaluste piires rakendada juba kogutavat andmestikku ja vältida topeltraporteerimist.
Selgitus: Riiklikud võimalused ja ressursid on piiratud, millest tulenevalt on asjakohane tagada juba seniste inventuuride maksimaalne kasutamine. Komisjoni poolt kavandatud seadusandliku ettepaneku osas vajame täiendavat infot, eriti mis puudutab delegeeritud ja rakendusakte.

3. Metsapoliitika kujundamine, sealhulgas arengukavade koostamise protsess, sisu ja ajaline raamistik on liikmesriikide eripärasid arvestades asjakohane jätta iga riigi enda otsustamiseks.
Selgitus: Eesti koostab Metsanduse arengukava aastateks 2021-2030 ja sarnased kavad, eesmärgiga hõlbustada valdkondade vahelist dialoogi metsaga seotud poliitika kohta, on olemas enamikel Euroopa riikidel. Kavade omavaheline jagamine Euroopa riikide vahel on mõistlik, kuid koostamise ajaraam, sisu ja protsess tuleb liikmesriikide eripärasid arvestades igale riigile endale otsustada jätta.

4. Leiame, et kaugseire meetodid vajavad asjakohast kasutuselevõttu, kuid metsaseire peaks lisaks kaugseirele tuginema ka muudele usaldusväärsetele riiklikele seiremeetoditele.
Selgitus: Määruse ettepaneku üks osa (Artikkel 5 lg 2 ja lisa I) kolmest keskendub satelliitseirele. Ainult satelliittehnoloogia kasutamine metsade seireks ei ole piisav ja täiesti usaldusväärne, kuna see ei anna piisavalt täpset tervikülevaadet maa-alade seisukorrast. Ühtlasi võib satelliitseire olla alus valetõlgenduste tekkeks. Seetõttu tuleks paralleelselt ja sellega koos kasutada ka liikmesriigis kogutud ja töödeldud geograafiliselt täpselt ruumipunktidega seostatavaid andmeid ning informatsiooni, nagu seda tehakse Eestis riikliku metsainventeerimise ehk statistilise metsainventeerimise (SMI) andmestikuga.

5. Eesti leiab, et liikmesriikide kulutused metsaseire nõuete rakendamisel peaks olema komisjoni poolt kaasrahastatud. Peame oluliseks, et määruse metsaandmete kogumiseks oleks võimalik saada kaasrahastust Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimameetmete programmist (LIFE).
Selgitus: EL määrusega nr 2152/2003 („Forest Focus“), mis kaotas kehtivuse 2006. aastal, kehtestati ELi tasandil koordineeritud metsaseire kohustus koos ulatusliku kaasrahastusega (65 miljonit eurot nelja aasta jooksul EL 15 riikides). Kõnealuse määrusega tugevdati integreeritud metsaseiret, loodi koondandmete ja -teabe andmebaas ELi metsade seisundi kohta ning laiendati metsaseire ulatust mullale ja elurikkusele.
6. Toetame põhimõtet, et komisjon ja liikmesriigid vastutavad metsaseiresüsteemi alusel kogutavate ja jagatavate metsaandmete kvaliteedi ning täielikkuse eest. Peame andmekvaliteedi kontrolli oluliseks ja seetõttu teeme ettepaneku sõnastada komisjoni poolt loodud andmete kvaliteedi kontrolli mehhanism.
Selgitus: Eelnõu põhjenduspunkti 19 järgi „peavad komisjon ja liikmesriigid kontrollima metsaseiresüsteemi raames kogutud metsaandmete kvaliteeti ja täielikkust. Kui kvaliteedihindamise käigus selgub, et süsteemis on puudusi, peaksid liikmesriigid need kõrvaldama ning esitama komisjonile hinnangu ja parandusmeetmed.” Eelnõu ei sõnasta komisjoni poolt loodud andmete kvaliteedi kontrolli mehhanismi. Euroopa metsateaduse partnerlusel üldiselt ja liikmesriikidel (oma riigi kohta koostatud andmete piires) peaks olema võimalus komisjoni koostatud andmete kontrollimiseks ja tagasisidestamiseks. See soovitus tuleneb asjaolust, et liikmesriikidel on sageli täpsemad ja täiendavad andmed ning pikaajaline kogemus kaugseire andmete põhjal koostatud andmete hindamiseks.

7. Peame vajalikuks, et määruse eelnõu menetluse käigus oleksid esitatud kõikide delegeeritud aktide ja rakendusaktide eelnõud, millele viidatakse määruse eelnõus.
Selgitus: Määruse eelnõus on mitmeid olulise mõjuga delegeeritud ja rakendusakte, mida hetkel ei ole avalikustatud. Seega ei ole võimalik hinnata määruse rakendamise kumulatiivset mõju ning rakendamiseks vajalikke kulutusi. Eriti oluliseks peame täpsustavat infot artikkel 8 lg 3 alusel välja antava rakendusakti osas, millega komisjon kehtestab III lisas loetletud täiendavate metsaandmete kogumise metoodika, sealhulgas tehnilised kirjeldused, ning täpsustab selles loetletud metsaandmete kirjeldusi.
8. Rõhutame, et elurikkuse ja metsade ökoloogilise seisundiga seotud indikaatorite üleeuroopaline seire on äärmiselt oluline. Lisaks metsade puidukasutusega seotud näitajatele peame tähtsaks elurikkuse ja ökosüsteemi hüvedega (ökosüsteemiteenustega) seotud näitajaid. Toetame määruse artiklis 5 lõikes 3 osutatud metsaandmete loetelu, sealhulgas loodus- ja põlismetsade asukohtade inventuuri, lagupuidu, metsaelupaikade, kaitstavate metsaalade, metsalindude arvukuse näitajaid lisaks puidukasutusele ja biomassile.
Selgitus: Loodus- ja põlismetsade määratlemisel ja kaitsel juhindutakse 2023. aastal Euroopa Komisjoni avaldatud suunisest „ELi põlismetsade ja vanade metsade määratlemise, kaardistamise, seire ja range kaitse kohta4“. Loodus- ja põlismetsade leviku väljaselgitamine ja kaitse toimub protsessina. Nii nende metsade võimalikule paiknemisele eelhinnangu andmiseks, kui edasiseks vastavuse kindlakstegemiseks, on praegu väljatöötamisel loodus- ja põlismetsade määratlemise siseriiklik metoodika. Eelhinnangu abil on võimalik hinnata inventuurivajadust, -mahtu ja ajakulu. Täna ei ole teada, milliseks osutub inventuuri vajavate alade pindala.
Eestis on kavas teha põlismetsade ja vanade metsade asukoha inventuur tähtajaga 01.01.2027, varem kui lisas III välja toodud. Julgustame ka teisi riike elurikkuse kaitse seisukohast põlismetsade ja vanade metsade asukohti tuvastama varem kui jaanuar 2028, vältimaks väärtuslike metsaalade kahjustumist üle Euroopa. Peame vajalikuks, et loodus- ja põlismetsade esinemisalade kindlakstegemisel inventuuri käigus tagatakse koheselt ka nende kaitse.

9. Eesti jaoks on oluline, et määruses kasutatavad mõisted põhineksid rahvusvaheliselt kokkulepitud ja teaduspõhistel definitsioonidel, oleksid kooskõlas ja sidusad teiste EL regulatsioonidega ning nende määratlus ei võimaldaks mitmeti tõlgendatavust.
Selgitus: Peatüki 1 artikkel 2 defineerib määrusega hõlmatud mõisted, millest mitmed on uued ja mitmeti mõistetavad, samuti on seal erinevusi teiste EL regulatsioonide ja rahvusvaheliselt kasutatavate mõistetega.
Artikkel 2 lg 3 defineerib „metsaüksuse“ kui geograafiliselt täpselt piiritletud piisavalt ühetaoline metsaala. Samas on täpsustamata, kas tegemist on metsa funktsionaalse üksusega nagu majandusüksus (nt metsaeraldis), sarnaste omadustega metsaalade kogum (nt puistute grupp) või on tegemist minimaalse kaardistamisühikuga, mis asub metsamaal või sisaldab metsamaad. Mõiste vajab täpsustamist.
Artikkel 2 mõisted ei paku definitsiooni maal mõõdetavatele seirekohtadele, mis on meie arusaama järgi eelkõige SMI või muu esindusliku mõõtmisalade võrgustiku proovitükid. Ehkki alajaotuse lõige 4 räägib “metsa andmete” definitsioonis esmastest andmetest, ei selgitata, mida selle all mõistetakse. Oluline on lisada, et liikmesriigis võib olla mitmeid esinduslikke seirekohtade võrgustikke (Eesti puhul nt SMI ja metsaseire esimese astme vaatlusalad), mis ei kattu. Mõistete osa tuleks täiendada ja täpsustada.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine
Metsaseire määruse algatus saadeti arvamuse saamiseks lisas 2 loetletud organisatsioonidele. Laekunud arvamused seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on toodud seletuskirja lisas 3 esitatud vastavustabelis.

Sisendit küsiti ja seisukohad kooskõlastati Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga.