Päring seoses Eesti Keskkonnateenused ASi ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu pikendamisega

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 14.03.2024 08:13 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>;

<[email protected]>; Kambja Vallavalitsus <[email protected]>; Rakvere Linnavalitsus <[email protected]>; Pärnu Linnavalitsus <[email protected]>; Kastre Vallavalitsus <[email protected]>; Viljandi Linnavalitsus <[email protected]>;

Maardu Linnavalitsus <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; MTA <[email protected]>; Päästeamet <[email protected]>;

<[email protected]> Teema: Päring seoses Eesti Keskkonnateenused ASi ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu pikendamisega (13.03.2024 17:26 nr 1-

12/24/42) Manused: Päring seoses Eesti Keskkonnateenused ASi ühenduse keskkonnajuhtimis- ja

auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu pikendamisega.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Keskkonnaagentuur edastab teile e-posti teel järgmise dokumendi: Päring seoses Eesti Keskkonnateenused ASi ühenduse keskkonnajuhtimis- ja

auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu pikendamisega (13.03.2024 17:26 nr 1- 12/24/42).

Keskkonnaagentuur ootab vastust 14 tööpäeva jooksul alates käesoleva kirja registreerimise

kuupäevast. Lugupidamisega

Keskkonnaagentuur

Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn [email protected] www.keskkonnaagentuur.ee

AS EESTI KESKKONNATEENUSED

EMAS REGISTREERITUD TEGEVUSKOHTADE

KESKKONNAARUANNE 2022

SISUKORD

Sisukord ............................................................................................................................................................2

1. Ettevõtte ajalugu, kontekst, käsitlusala ja huvipooled .........................................................................3

2. Missioon ja visioon ..............................................................................................................................4

3. Keskkonnajuhtimissüsteemi kirjeldus ja üldised nõuded ....................................................................4

4. Keskkonnapoliitika ...............................................................................................................................5

5. Keskkonnaaspektid ja keskkonnamõju hindamine ..............................................................................7

6. Keskkonnalased õiguslikud nõuded ....................................................................................................8

7. Keskkonnaeesmärgid, -ülesanded ja kavad ........................................................................................9

8. Keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkus ......................................................................................... 12

9. Keskkonnaaruande kinnitamine ....................................................................................................... 14

3

1. ETTEVÕTTE AJALUGU, KONTEKST, KÄSITLUSALA JA HUVIPOOLED

AS Eesti Keskkonnateenused (EKT) annab tööd ligi 400le inimesele, ettevõtte põhitegevusala on jäätmete vedu ja käitlemine ning erinevate kommunaalteenuste (s.h. omavalitsuste jäätme- ja keskkonnajaamade opreerimine, pinnase väljakaeve, lammutus- jms projektid) osutamine. Oma valdkonnas teenindatakse üle 250 000 kliendi käideldes (s.h. jäätmevedu) rohkem kui 500 tuhat tonni jäätmeid aastas.

AS Eesti Keskkonnateenused klientideks on 1. erakliendid – eramajade eraisikutest kliendid. Leping sõlmitakse igaühega individuaalselt; 2. ühistud – erinevad ühistud (korteriühistud, majaühistud, majakooperatiivid, majade juhatused,

garaažiühistud ning muud ühistute vormid), mis haldavad erinevaid maju vms hooneid, kinnistuid (näiteks kortermaju). Leping sõlmitakse ühistuga ja kehtib kõikidele tema poolt hallatavatele hoonetele;

3. avalik-õiguslikud kliendid – kohalikud omvalitsused, kes korraldavad oma haldusalas olmejäätmete kogumist ja vedu, koolid, ülikoolid, raamatukogud, haiglad, lasteaiad ja muud asutused. Teenindusleping allkirjastatakse kliendi kui juriidilise isikuga; Lisaks teenindame ka avalikke üritusi nagu kontserdid, pidustused ja muud sündmused.

4. kommertsettevõtted – mistahes tüüpi kasumiteenimise eesmärki omavad ettevõtted. Teenindusleping allkirjastatakse kliendi kui juriidilise isikuga;

5. taaskasutus- või tootjavastutusorganisatsioonid – organisatsioonid, mis on loodud taaskasutustegevuste elluviimiseks ning koondavad üldjuhul enda alla erinevaid ettevõtteid jms. Leping sõlmitakse kas organisatsiooni endaga või individuaalselt ettevõtetega, kes konkreetse organisatsiooni alla kuuluvad.

AS Eesti Keskkonnateenused koosneb kolmest regioonist:

1. Põhja regioon, mille põhikontor asub Tallinnas (aadress Artelli 15, Tallinn, lisaks kontorile asuvad samal aadressil ka töökoda ja masinapark, ehitusjäätmete käitluskeskus aadressil Betooni 28c, 11415, Tallinn, paberi-, papi- jms taaskasutatavate jäätmete käitluskeskus aadressil Vana-Narva mnt 26, 74114,) ja allüksused Rakveres ning Raplas;

2. Lõuna regioon, mille põhikontor asub Tartus (kontori aadress Tähe 108, 51013, Tartu, lisaks kontorile asuvad samal aadressil ka töökoda, taaskasutatavate jäätmete käitlus ja masinapark, ehitusjäätmete käitluskeskus Luha kinnistul, Kambja vallas ja endise Aardlapalu prügila territooriumil asuv jäätmekäitluskeskus) ning allüksus Paides;

3. Lääne regioon, mille põhikontor asub Viljandis (kontori aadress Musta tee 9, 71008, Viljandi, lisaks kontorile asuvad samal aadressil ka töökoda ja masinapark, endise Viljandi prügila territooriumil asuv jäätmejaam ja käitluskeskus, aadressil Pärnu mnt 36, 71012, Viljandi) ja allüksused Kärdlas

ning Pärnus. Lisaks opereerib ettevõtte kohalike omavalitsuste tellimusel jäätmejaamasid erinevates asukohtades

AS Eesti Keskkonnateenused tegevuste põhieesmärgiks on klientide soovide maksimaalne täitmine ja kompleksne teenindamine järgides keskkonnanõudeid, tagades ettevõtete efektiivse majandamise ja kasumi tootmise. Ettevõtte üldstrateegiaks on olla maksimaalselt kliendikeskne, pakkuda kvaliteetset teenust ning hoida optimaalset kvaliteedi ja hinna suhet, tagades sealjuures keskkonna säilimise, saastamise vältimise, töötajatele ohutu töökeskkonna ning ressursside optimaalse kasutamise.

Ettevõtete tegevus on koondunud järgmistesse põhisuundadesse:

• olmejäätmete kogumine ja vedu;

• taaskasutatavate jäätmete kogumine, vedu ja käitlus –

✓ paberi- ja pakendijäätmete kogumine, vedu ja käitlus;

✓ ehitus jms jäätmete kogumine, vedu ja käitlus;

✓ biolagunevate jäätmete kogumine, vedu ja käitlus;

• ohtlike jäätmete kogumine ja vedu;

• lammutus-, koristus- jms objektide teenindamine.

Ettevõtte käitlusala EÜ määruse nr 1221/2009, muudetud määrustega 2017/1505/EL ja 2018/2026/EL, raames on tava- (s.h. olme-) ja ohtlike jäätmete kogumine, tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus ning materjalide taaskasutusele võtmine (NACE tegevusala koodid on vastavalt 38.11, 38.12, 38.21, 38.32.

4

Ettevõtte erinevatest tegevuskohtadest on EÜ määruse nr 1221/2009, muudetud määrustega 2017/1505/EL ja 2018/2026/EL, raames kaetud lisaks peakontorile (Artelli 15, Tallinn 10621) olulisemad käitluskeskused:

• Betooni 28c, Tallinn, 11415,

• Vana-Narva mnt 26, Maardu, 74114,

• Tähe tn 108, 51013 Tartu,

• Aardlapalu ümberlaadimisjaam, Aardlapalu küla, Kastre vald, 62101,

• Luha kinnistu, Uhti küla, Kambja vald, Tartu maakond,

• Rägavere tee 44, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond,

• Pärnu mnt 36, 71012 Viljandi,

• Raba 39, Pärnu 80041.

Oma tegemistes oleme püüdnud olla igati kaasaegsed, juurutanud uusi tehnoloogiaid ning koolitanud oma meeskonda.

Klientide suhtes oleme paindlikud ja kliendisoove arvestav, sest meeldiv koostöö ning kliendi rahulolu tagab meie tugevuse.

Kaasame aktiivselt töötajaid ettevõtte igapäevaste tegevuste arendamiseks, strateegiate välja töötamiseks ning ellu viimiseks. Igapäevaselt osalevad erinevad töötajad erinevates töögruppides, kus igal töötajal on võimalus panustada ettepanekutega. Tagasidet töötajatele antakse regulaarsetel koosolekutel ning infotundides (koolitustel).

AS Eesti Keskkonnateenused huvipooled on

✓ omanikud, investorid;

✓ töötajad;

✓ kliendid;

✓ hankijad, tarnijad;

✓ kreeditorid;

✓ alltöövõtjad ja koostööpartnerid;

✓ riigi- ja kohalike omavalitsuste asutused;

✓ kogukond.

Huvipoolte nõuded on üldjuhul fikseeritud kirjalikes lepingutes ja kokkulepetes, samuti tellimus- ja kinnituskirjades, jäätmeveo ja käitlustegevuste keskkonnanõuded on koondatud keskkonnalubadesse, mille taotlemisel on võimalus oma arvamust avaldada ka kohalikul omavalitsusel, naabritel, ümbritseval kogukonnal. Seadusandlusest tulenevatele asjakohastele nõuetele (s.h. keskkonnalubades olevatele) vastamist peavad ettevõtted oma tegevuses elementaarseks ja kohustuslikuks, teiste huvipoolte ootustele ja nõuetele vastavad ettevõtted võimaluste piires võttes arvesse majanduslikku otstarbekust, töötajate heaolu ja võimalikku ohtu nende tervisele ning tegevuse mõju osutatava teenuse kvaliteedile.

2. MISSIOON JA VISIOON Meiega puhtam ja tervem elukeskkond Eesti linnades ja külades. Visioon 2027: Moodsa tehnoloogia ning professionaalsete oskustega ringmajandust väärtustav Eesti Juhtiv erinevate materjalide taaskasutaja ning keskkonna- ja kommunnaalteenuste osutaja.

3. KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI KIRJELDUS JA ÜLDISED NÕUDED Keskkonnajuhtimissüsteem on osa ettevõtte üldisest juhtimissüsteemist. AS Eesti Keskkonnateenused on rakendanud juhtimissüsteemi (edaspidi: JS) vastavalt standardite ISO 9001:2015, ISO 14001:2015, ISO 45001:2018 (edaspidi: standardid) ja EÜ määruse nr 1221/2009, muudetud määrustega 2017/1505/EL ja 2018/2026/EL, (edaspidi: EMAS määrus) nõuetele ning järgib ja täiustab seda pidevalt.

5

JS rakendamise, töötervishoiu, tööohutuse, keskkonna ja kvaliteedijuhtpõhimõtete (poliitika) väljatöötamise ja järgimise aluseks on ettevõtte tegevustega kaasnevate riskide, ohtude ja mõjude (s.h. keskkonna) kaardistamine, tundmine ja vajadusel nende (näiteks negatiivse keskkonnamõju) kõrvaldamine või vähendamine ning võimalike nõuete kaardistamine ja nende rahuldamine. AS Eesti Keskkonnateenused on rakendanud JS ja järgib ning täiustab seda jätkuvalt vastavalt nõuetele, mis on toodud standardites ISO ISO 9001:2015, ISO 14001:2015 ja ISO 45001:2018 ning EMAS määruses. Ettevõte ▪ on määratlenud ettevõtte töötervishoiu, tööohutuse, keskkonna ja kvaliteedijuhtpõhimõtted; ▪ on määratlenud kõik töökeskkonnas esinevad töötervishoiu- ja tööohutuse riskid, ohud ning nende

mõju ettevõtte heaks või nimel töötavatele isikutele ja võtnud kasutusele meetmed nende kõrvaldamiseks või lubatud tasemeni viimiseks ning võtnud neid arvesse oma eesmärkide püstitamisel;

▪ on määratlenud kõik keskkonnaaspektid (s.h. kaudsed, mis võivad tuleneda kolmandate isikutega suhtlemisest), hinnanud nende mõju keskkonnale ja võtnud aspekte, millel on keskkonnale oluline mõju, arvesse eesmärkide püstitamisel;

▪ on püstitanud töötervishoiu, tööohutuse, keskkonna ja kvaliteedieesmärgid ja –ülesanded ning on kohustatud neid järgima;

▪ on koostanud töötervishoiu, tööohutuse, keskkonna ja kvaliteedieesmärkide ja –ülesannete täitmiseks vastavad juhtimiskavad;

▪ on määratlenud JS-i toimimiseks rollid, vastutuse ja kohustused; ▪ on määranud kindlaks koolitusvajadused ning viinud läbi vastavad koolitused; ▪ on taganud, et kõik ettevõtte heaks või nimel töötavad isikud oleksid teadlikud töötervishoiu,

tööohutuse, keskkonna ja juhtpõhitmõtetest (poliitikast), oma tööalaste toimingute võimalikust olulisest mõjust töö-, ümbritsevale keskkonnale ja töö, teenuse kvaliteedile, kindlaks määratud protseduurireeglitest kõrvalekaldumise võimalikest tagajärgedest ning oma rollist ja kohustusest JS vastavuse saavutamisel;

▪ on kehtestanud protseduurid juhtimissüsteemi kavandamiseks, toimimiseks, kontrollimiseks ja korrigerivaks tegevuseks;

▪ on välja selgitanud õnnetuste ja hädaolukordade tekkimise võimalused, rakendanud meetmed nende ennetamiseks, olema valmis nende puhul tegutsema ning leevendama nendega kaasneda võivaid töötervishoiu- ja keskkonnamõjusid;

▪ seirab, mõõdab ja järgib töö- ning ümbritsevale keskkonnale ja töö, teenuse kvaliteedile olulist mõju avaldavate tegevuste põhinäitajaid, talletades informatsiooni, mis võimaldab jälgida tegevuse tulemuslikkust;

▪ on kindlaks- ja kättesaadavaks teinud Eesti Vabariigis kehtivad õigusnõuded ja nõuded, mis ei tulene Eest Vabariigi seadusandlusest (nt. kontsernipoolsed nõuded) ning on need rakendatud ettevõtte tegevuse, töötervishoiu ja tööuhutuse riskide, toodete ja teenuste kvaliteedi, keskkonnaaspektide suhtes;

▪ hindab oma tegevuse vastavust õigus- ja administratiivaktidele; ▪ viib perioodiliselt läbi JS auditeid; ▪ korraldab juhtkonnapoolseid ülevaatusi, et tagada süsteemi jätkuvat sobivust, vastavust ja tõhusust; ▪ on määratlenud juhtimistegevuste, ressursihanke, tooteteostuse ja mõõtmiste protsessid ning

määranud kriteeriumid ja meetodid nende protsesside toimimise ja ohje tagamiseks. Juhtkonna esindajaks on määratud kvaliteedijuht, kelle kohustused ja volitused on:

• standardite ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001:2018 ning EÜ määruse nr 1221/2009, muudetud määrustega 2017/1505/EL ja 2018/2026/EL, nõuetele vastava juhtimissüsteemi jaoks vajalike protsesside loomise, elluviimise ja alalhoidmise tagamine;

• juhtimissüsteemi nõuete kehtestamise, rakendamise ja järgimise tagamine;

• tippjuhtkonna teavitamine juhtimissüsteemi toimivusest ja parendusvajadusest. JS elluviimiseks ja järelevalveks vajalikud ressursid (inimressursid, erioskused, tehnoloogia ja finantsressursid) määratakse juhtkonna poolt eelarves ja investeerimisplaanides.

4. KESKKONNAPOLIITIKA Standardite ISO 9001:2015, ISO 14001:2015 ja ISO 45001:2018 ja EMAS määruse kohaselt on juhtkond määratlenud ettevõtte juhtpõhimõtted (poliitika) mis juhinduvad Eesti Vabariigi ja kontserni töötervishoiu, tööohutuse, keskkonna- ja kvaliteedinõuetest ning järgivad standardit ISO 9001:2015, ISO 14001:2015, ISO 45001:2018 ning EÜ määruse nr 1221/2009, muudetud määrustega 2017/1505/EL ja 2018/2026/EL, nõudeid.

6

Juhtpõhimõtted sobivad ettevõtte tegevuse, toodete või teenuste iseloomu, ulatuse ja keskkonnamõjuga. Need on kooskõlas elutsükli vaatega ning sisaldavad järjepideva parendamise ja saastamise ärahoidmise kohustust ning kohustust tegutseda vastavuses asjakohaste õigus- ja administratiivaktidega ning muude nõuetega. Juhtpõhimõtted on edastatud kõigile ettevõtte heaks või nimel töötavatele isikutele ningon lisaks käesolevale käsiraamatule kättesaadavad:

▪ töötajatele ettevõtte serveris ja infotahvlitel; ▪ üldsusele ettevõtte kodulehel http://www.keskkonnateenused.ee.

AS EESTI KESKKONNATEENUSED keskkonna-, kvaliteedi-. töötervishoiu ja tööohutusepoliitika on on:

• kvaliteetse, klientide nõudmisi rahuldava, töötaja- ja keskkonnasõbraliku jäätmekäitlusteenuse (s.h. jäätmeveo) pakkumine juhindudes õiguslikest jms nõuetest ning kaitstes keskkonda;

• keskkonnasaastamise vältimine või selle vähendamine jäätmete veol ja käitlemisel, teede ja haljastute hooldamisel ning ettevõtte üldises majandustegevuses;

• materjali- ja energiaressursside säästlik kasutamine;

• taaskasutatavate jäätmete käitlemise mahu suurendamine eesmärgiga anda need tagasi ringlusse ja vähendada selliste jäätmete ladestamist prügilasse;

• keskkonna- ja inimsõbraliku ning võimalikke riske arvesse võttes ohutu töökeskkonna loomine, tagamine ja pidev parendamine.

AS EESTI KESKKONNATEENUSED kohustub:

• järgima oma tegevuses standardite ISO 9001:2015, ISO 14001:2015, ISO 45001:2018 ning EÜ määruse nr 1221/2009, muudetud määrustega 2017/1505/EL ja 2018/2026/EL, vajalikke nõudeid ja tagama, et kõik töötajad neid teaksid ja oskaksid ellu viia;

• täitma Eesti Vabariigis kehtivaid õigus- ja muid nõudeid;

• tundma ja järgima töötervishoiu, tööohutuse, keskkonna- ja kvaliteedijuhtpõhmõtteid (poliitikat);

• ennetama ja ära hoidma õhu- vee- ning pinnasesaastamist;

• tarbima säästlikult, kütust, energiat, vett, tooteid jms ressursse;

• kasutama ja hooldama heaperemehelikult, vastavalt kasutuseeskirjadele seadmeid, masinaid ning hooneid, säästes sellega ressursse;

• kasutama võimalikult keskkonnasõbralikke materjale ja tooteid;

• täiustama tehnoloogiat, juhtimisviise ja –protsesse ning nende kvaliteeti, et vähendada võimalikku negatiivset keskkonnamõju ja mõju töökeskkonnale;

• arvestama olemasolevate ning uute toodete ja teenuste arendamisel kõiki keskkonna-, kvaliteedi- ning töökaitse (s.h. töötervishoiu, tööohutuse) aspekte;

• kaitsma töötajate, klientide ja üldsuse tervist ning ohutust;

• looma töötajatele sobiva ohutu töökeskkonna, võttes arvesse võimalikke riske ja ohte nende igapäevases töös, ja seda pidevalt parendama;

• ennetama ning vältima vahejuhtumistest tuleneda võivaid vigastusi ja põdurust töötajatele;

• vältima ning ennetama keskkonnakahjudega õnnetusi ja hädaolukordi, oskama tegutseda nende tekkimisel;

• teavitama üldsust jäätmekäitlusega kaasnevatest keskkonnamõjudest ja selle vähendamise viisidest;

• teenuste pakkumisel tagama klientide jm huvipoolte nõuete ja vajaduste arvestamine ning nende täitmine;

• pakkuma ja propageerima klientidele taaskasutatavate jäätmete sorteeritud kogumist ning keskkonnasõbralikke jäätmekäitluse lahendusi;

• teenuste pakkumisel tagama teenuste kvaliteeti ning tähtaegsust jms klientidele antud lubaduste täitmist;

• suurendama ehitus- ja muude püsijäätmete ümbertöötlemist nende taaskasutamiseks, vähendades sellega prügilasse ladestatavate jäätmete kogust;

• suurendama ohtlike jäätmete kokkukogumist ja taaskasutusse suunamist vähendades sellega ohtlike jäätmete prügilatesse ladestatavate jäätmete kogust ja vältides nende sattumist keskkonda

• kavandatavate tegevuste puhul hindama keskkonnamõju ja leidma keskkonnasõbralikemaid lahendusi;

• pidevalt parendama ettevõtete keskkonnategevust;

• täiustama pidevalt töötervishoiu, tööohutuse, keskkonna- ja kvaliteedijuhtimissüsteemi.

7

AS EESTI KESKKONNATEENUSED töötervishoiu, tööohutuse, keskkonna- ja kvaliteedijuhtimise juhtpõhimõtted on ettevõtte juhtimissüsteemi aluseks, määrates ära keskkonda säästva, elutsükli vaadet arvestava ning kvaliteeti ja ohutut töökeskkonda tagava tegevuse suuna ning põhimõtted.

5. KESKKONNAASPEKTID JA KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Kõikide ettevõtte tegevuste ja teenuste osas hinnatakse võimalikke keskkonnaaspekte mõju ja tõsiduse hinnangute alusel asukohtade lõikes. AS Eesti Keskkonnateenused tegevused EÜ määruse nr 1221/2009, muudetud määrustega 2017/1505/EL ja 2018/2026/EL raames, millel on olulised negatiivsed keskkonnaaspektid:

• tava- ja ohtlike jäätmete kogumise ning transpordiga seotud tegevused;

• tava- ja ohtlike jäätmete ladustamise ning ümberlaadimisega seotud tegevused;

• tavajäätmete käitlusega seotud tegevused;

• mehhanismide parkimine, masinate ja konteinerite remont ning hooldus;

• administratsioon. Positiivne keskkonnaaspekt kaasneb taaskasutatavate jäätmete kogumise ja käitlusega korduv- ning taaskasutamise (s.h. ringlussevõtu) eesmärgil. Otsesed keskkonnaaspektid on seotud ettevõtte põhitegevusega ning teenindus-tootmisprotsessis ressursside tarbimisega. Kaudsed keskkonnaaspektid on eelkõige seotud alltöövõtjate ja klientide tegevuste ja nende tulemuslikkusega. Kaudsete keskkonnaaspektide puhul on oluline hinnata, kuidas ja millisel määral ettevõte võib neid aspekte mõjutada.

TABEL 1. Olulised keskkonnaaspektid

Olulise keskkonnamõjuga aspekt

Keskkonnamõju Tegevuse kirjeldus

Ehitiste, masinate ja tehnika, seadmete, konteinerite, tööriistade, sisseseade, kontoritarvete kasutus

Taastumatu looduvarade vähenemine

Haldus, jäätmete kogumine ja transport, jäätmete (ajutine) ladustamine ja ümberlaadimine, taaskasutavate jäätmete käitlus

Elektrienergia kasutus Taastumatu looduvarade vähenemine

Valgustus hoonetes ja territooriumil, elektriseadmete kasutus

Soojusenergia kasutus Taastumatu looduvarade vähenemine

Küte hoonetes

Tulekahju Võimalik õhureostus, taastumatute loodusvarade vähenemine

Haldus, jäätmete kogumine ja transport, jäätmete (ajutine) ladustamine ja ümberlaadimine, taaskasutavate jäätmete käitlus

Kütuse kasutamine Taastumatu looduvarade vähenemine

Jäätmete kogumine ja transport, jäätmete ümberlaadimine, taaskasutavate jäätmete käitlus

Heitgaaside emissioon Õhukvaliteedi langus, kasvuhooneefekt

Jäätmete kogumine ja transport, jäätmete ümberlaadimine, taaskasutavate jäätmete käitlus

Erinevate ohtlike jäätmete vastuvõtmine, kogumine ja ladustamine

Võimalik keskkonnareostus (pinnase, lähedal asuva veekogu saastumine) jäätmete valesti pakendmisel ja ladustamisel

Jäätmete kogumine, jäätmete (ajutine) ladustamine ja ümberlaadimine, taaskasutavate jäätmete käitlus

Taaskasutatavate jäätmete kogumine ja taaskasutusse suunamine POSITIIVNE ASPEKT

Positiivne mõju, mis vähendab taastumatute loodusvarade tarbimist, prügilate täitumist ning jäätmete ladestamisega kaasnevat keskkonnareostust.

Jäätmete kogumine ja transport, jäätmete (ajutine) ladustamine ja ümberlaadimine, taaskasutavate jäätmete käitlus

Keskkonnareostus Visuaalne reostus lendprahi jms tekkimisel, pinnase, lähedal asuva veekogu saastumine jäätmete valesti pakendamisel ja ladustamisel,

Käitluskoha lähiümbruse saastumine maha valgunud, laiali paiskunud jäätmetega.

8

ohtlikke aineid sisaldava pesuvee mittekogumisel ja mahavalgumisel, saastunud pinnase mittepiisaval käitlemisel

SADEVESI – juhtimine veekogusse vastavalt keskkonna- ja/või veesaasteloale

Veekeskkonna saastumine Veekeskkonna saastumine (BHT7, KHT, Nyld, P, NAF, hõljuvaine jne).

Tabelis 1 on kirjeldatud keskkonnaaspektide ja –mõjude koondtulemusi. Keskkonnaaspektide tähtsuse kindlakstegemisel lähtutakse varasematest keskkonnaalastest vahejuhtumitest, kogutud keskkonnatulemuslikkuse infost (kasutatud materjalid ja tooraine, protsesside käigus tekkivad jäätmed ja heitmed, jäätmete kogumine ja käitlus ning taaskasutusse, s.h. ringlusse suunatud jäätmete osakaal jms) ning keskkonnaalaste õigus- jm aktide nõuetest ning nendele vastavusest.

6. KESKKONNALASED ÕIGUSLIKUD NÕUDED

Õiguslike ja muude nõuetega pidevaks kursis olekuks ning oma vastavuskohustuste täitmiseks on loodud õigusaktide jms nõuete elektrooniline andmebaas, mille ajakohastamise eest on vastutavad valdkonna juhid ja spetsialistid. Ajakohaste muudatustega kursis olemiseks kasutab ettevõte Riigi Teataja keskkonda. Täiendavalt on ettevõte Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu, mille eesmärk on kujundada ringmajandus- ja jäätmevaldkonna poliitikaid ning olla jätkusuutliku ringmajanduse eestvedaja, laiemalt ka keskkonnateemade algataja ning kaasarääkija, liige ning seeläbi osalevad ettevõtte töötajad aktiivselt erinevates töögruppides ja aruteludes. Oma igapäevases keskkonnalases tegevuses lähtub ettevõte asjakohastest Euroopa Liidu, Eesti Vabariigi ja kohalike omavalitsuste õigusaktidest tulenevatest nõuetest. Peamised riikliku tasandi õigusaktid, mida ettevõte oma tegevustes peab arvesse võtma ja järgima on

✓ Jäätmeseadus, ✓ Pakendiseadus, ✓ Pakendiaktsiisiseadus, ✓ Atmosfääriõhu kaitse seadus, ✓ Veeseadus, ✓ Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, ✓ Keskkonnatasude seadus, ✓ Keskkonnaregistri seadus, ✓ Keskkonnavastutuse seadus, ✓ Keskkonnaseire seadus, ✓ Säästva arengu seadus, ✓ Keskkonnajärelevalve seadus, ✓ Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, ✓ Tööstusheiteseadus, ✓ Kemikaaliseadus, ✓ Tuleohutuse seadus ✓ nendel seadustel põhinevad alamaktid.

Kohalikul tasandil järgib ettevõte erinevate omavalitsuste jäätmehoolduseeskirju ning käitluskoha olemasolu korral muid asjakohaseid eeskirju ja nõudeid. Ettevõtte igapäevaseks keskkonnalaseks tegevuseks on vajalik vastavate keskkonnalubade olemasolu. Keskkonnalubade taotlused sisaldavad muuhulgas ettevõtte integreeritud juhtimissüsteemi kirjeldust, tehnoloogia protsesside, tehnilise varustatuse, parima võimaliku tehnika kirjeldust (PVT) ning võrdlust parima võimaliku tehnika osas. Ettevõte järgib oma tegevuses järgmiseid PVT dokumente:

✓ Integrated Pollution Prevention and Control. Reference Document on Best Available Techniques (BAT) Reference Document Waste Trearment, October 2018 (WT),

✓ Komisjoni Rakendusotsus (EL) 2018/1147, 10. august 2018, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel jäätmekäitluse parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused (WT BAT).

Ettevõttele väljastatud keskkonnaload on avalikud ning kättesaadavad keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Vastavalt keskkonnalubades fikseeritud nõuetele, esitab ettevõte Keskkonnaametile kogutud/käideldud jäätmete info (jäätmearuanne) ning veeseire andmed (veearuanne). Vastavuskohustuste täitmist hinnatakse regulaarsete auditite ja sisekontrollide ning erinevate ametite kontrollide käigus ning tulemusena. Siseauditid toimuvad vastavat ettevõtte siseauditite aastaplaanile.

9

7. KESKKONNAEESMÄRGID, -ÜLESANDED JA KAVAD

Keskkonnaeesmärgid ja keskkonnaülesanded on kindlaks määratud lähtuvalt ettevõtte keskkonnapoliitikast ja olulise keskkonnamõjuga tegevustes ning koondatud Juhtimiskavasse.

TABEL 2. Keskkonnaeesmärgid 2020 ja nende täitmine

Eesmärk Ülesanne, tegevus Tulemus

Ladestamisele suunatavate jäätmete koguse vähendamine ja suurema koguse materjali taaskasutamine

Biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt nõuetele

Komposti sertifikaat väljastati ettevõttele märtsis 2020. Huvi sertifitseeritud komposti kasutamise vastu on esialgu olnud kahjuks minimaalne.

Taastumatute loodusvarade tarbimise vähendamine, ladestamisele suunatavate jäätmete koguse vähendamine ja suurema koguse materjali taaskasutamine

Ehitusjäätmete käitluse kvaliteedi parandamine ja efektiivsuse suurendamine, ringlusse ja taaskasutusse suunatavate jäätmeliikide ja mahtude suurendamine

2020 III-IV kv katsetati teist sorteerimisliini Põhja regioonis – paranes sorteerimise efektiivsus ja kvaliteet, suurenes eraldatavate materjalide liikide arv

Ladestamisele suunatavate jäätmete koguse vähendamine ja suurema koguse materjali taaskasutamine

Lõpptaaskasutuse suunatavate jäätmete mahu suurendamine, oma ringlussevõtu võimaluste loomine

Kuivkäärituse – biogaasi tehase – projekt edukalt koostatud, ehitus- ja keskkonnaluba 2020aastal ei väljastatud.

Taastumatute loodusvarade tarbimise vähendamine, ladestamisele suunatavate jäätmete koguse vähendamine ja suurema koguse materjali taaskasutamine

Pakendi- ja paberijäätmete sorteerimise kvaliteedi parandamine, ringlusse ja taaskasutusse suunatavate jäätmeliikide ja mahtude suurendamine

Lääne regioonis soetati uus kinnistu Pärnus, sorteerimise ümberkolimist oma kinnistule ei toimunud, kuna halli ja sorteerimistliini paigaldust ei toimunud, sest ehitusluba ei väljastatud 2020 aastal.

Taastumatute loodusvarade tarbimise vähendamine, kütuse kulu, hooldusainete kasutamise ja heitgaaside emissiooni optimeerimine

Teekondade optimeerimine ja teeninduse efektiivsuse tõstmine

Tehnika parki uuendati 2020 aastal vastavalt plaanile, lisaks telliti uusi pressveokeid uute piirkondade efektiivsemaks teenindamiseks. Ehituskonteinerite jälgimissüsteemide kävitamine lükkus edasi 2021.

2021 aasta eesmärgid on jätkuvalt peamiselt seotud käitlusvõimekuse parandamise, ringlussevõetavate jäätmete koguse suurendamise ning säästlikuma ressursi kasutusega.

TABEL 3. Keskkonnaeesmärgid 2021 ja nende täitmine

Eesmärk Keskkonnamõju Ülesanne Tegevused

Taastumatute loodusvarade tarbimise vähendamine, ladestamisele suunatavate jäätmete koguse vähendamine ja suurema koguse materjali taaskasutamine

Positiivne mõju, mis vähendab taastumatute loodusvarade tarbimist, prügilate täitumist ning jäätmete ladestamisega kaasnevat keskkonnareostust Taastumatu looduvarade vähenemine Võimalik keskkonnareostus

Ehitusjäätmete käitluse kvaliteedi parandamine ja efektiivsuse suurendamine, ringlusse ja taaskasutusse suunatavate jäätmeliikide ja mahtude suurendamine

Ehitusjäätmete efektiivsemaks käitluseks sobiva käitlusplatsi ja – tehnika soetamine ning parendamine Põhja regioonis:

• sobiva oma kinnistu leidmine ja soetamine – edasi lükatud 2022-2025;

• 2020 aastal katsetatud sorteerimisliini soetamine – sorteerimisliin soetati. Paranenud on sorteerimise

10

efektiivsus ja kvaliteet, suurenes eraldatavate materjalide liikide arv. Täiendavalt renoveeriti ja laiendati segajäätmete betoneeritud vastuvõtu ala vältimaks võimalikke lekkeid jms pinnasesse.

• teise sorteerimisliini kävitamine – edasi lükatud 2022.

Ladestamisele suunatavate jäätmete koguse vähendamine ja suurema koguse materjali taaskasutamine

Positiivne mõju, mis vähendab taastumatute loodusvarade tarbimist, prügilate täitumist ning jäätmete ladestamisega kaasnevat keskkonnareostust

Lõpptaaskasutuse suunatavate jäätmete mahu suurendamine, oma ringlussevõtu võimaluste loomine

Biogaasi tehase projekti alustamine (EKT Ecobio ehitusluba, keskkonnaluba) – ehitusega alustati 2021 IV kvartalis, tehase valmimine plaanis III-IV kvartalis 2022.

Taastumatute loodusvarade tarbimise vähendamine, ladestamisele suunatavate jäätmete koguse vähendamine ja suurema koguse materjali taaskasutamine

Positiivne mõju, mis vähendab taastumatute loodusvarade tarbimist, prügilate täitumist ning jäätmete ladestamisega kaasnevat keskkonnareostust

Pakendi- ja paberijäätmete sorteerimise kvaliteedi parandamine, ringlusse ja taaskasutusse suunatavate jäätmeliikide ja mahtude suurendamine

• Pakendijäätmete efektiivsemaks käitluseks sorteerimisliini uuendamine/arenda mine/ soetamine Põhja regioonis – pakendite sorteerimisliin paigaldati 2021 I kvartalis. Põhja regioonis kogutud segapakendite kogus sorteeritakse alates IV kv 2021 antud üksuses. 2021 suurenes eraldatavate materjalide liikide arv vastavalt.

• Paberjäätmete sorteerimise efektiivsuse tõstmine Lääne regioonis (oma kinnistule halli paigaldamine) – hall on paigaldatud, ümberkolimine edasi lükatud 2022 aastasse.

Taastumatute loodusvarade tarbimise vähendamine, kütuse kulu, hooldusainete kasutamise ja heitgaaside emissiooni

Taastumatu looduvarade vähenemine Õhukvaliteedi langus, kasvuhooneefekt

Teekondade optimeerimine ja teeninduse efektiivsuse tõstmine

• Aegunud tehnika uuendamine – soetatud 10 uut prügiveokit ning veel eritehnikat käitlusplatsidel;

11

optimeerimine • Ehitus- ja suurjäätmete konteinerite QR jälgimissüsteemi rakendamine – QR koodidega varustatud konteinerite jälgimisega alustati 2021, 2022 on plaanis teostada inventuur kaardistamaks vastavalt konteinerite reaalne olemasolu.

Taastumatute loodusvarade tarbimise vähendamine, ladestamisele suunatavate jäätmete koguse vähendamine ja suurema koguse materjali taaskasutamine

Positiivne mõju, mis vähendab taastumatute loodusvarade tarbimist, prügilate täitumist ning jäätmete ladestamisega kaasnevat keskkonnareostust

Jäätmete vastuvõtu protsessi kiirendamine, kvaliteedikontrolli tõhustamine, ladude halduse efektiivsuse parandamine, jälgitavuse suurendamine

Käitlus- ja laomooduli arendamine ning kasutuselevõtmine (pilootprojektina testimine plaanis 2021 aastal vähemalt 1-s käitluskohas) – erinevate arendustööde ja andmete korrastamise mahukuse tõttu edadi lükatud 2022 aastasse.

2022 aasta eesmärgid on jätkuvalt peamiselt seotud käitlusvõimekuse parandamise, ringlussevõetavate jäätmete koguse suurendamise ning säästlikuma ressursi kasutusega.

TABEL 4. Keskkonnaeesmärgid 2022 ja nende täitmine

Eesmärk Keskkonnamõju Ülesanne Tegevused

Taastumatute loodusvarade tarbimise vähendamine, ladestamisele suunatavate jäätmete koguse vähendamine ja suurema koguse materjali taaskasutamine

Positiivne mõju, mis vähendab taastumatute loodusvarade tarbimist, prügilate täitumist ning jäätmete ladestamisega kaasnevat keskkonnareostust Taastumatu looduvarade vähenemine Võimalik keskkonnareostus

Ehitusjäätmete käitluse kvaliteedi parandamine ja efektiivsuse suurendamine, ringlusse ja taaskasutusse suunatavate jäätmeliikide ja mahtude suurendamine

• Ehitusjäätmete efektiivsemaks käitluseks Põhja regioonis:

✓ sobiva oma kinnistu leidmine ja soetamine - edasi lükatud 2023- 2025;

✓ teise sorteerimisliini kävitamine – liini testimine toimus 2022, püsivalt käivitamine sõltub jäätmete kogusest, tehnikast ja töötajate olemaolust;

✓ oma puidupurusti soetamine – soetatud, puidu käitlemine alates 2022 oluliselt efektiivsem.

• Ehitusjäätmete efektiivsemaks käitluseks Lõuna regioonis Luha kinnistu protsesside ülevaatus ja re-struktureerimine ning betoneeritud vastuvõtuala ehitus vältimaks võimalikke lekkeid jms pinnasesse – edasi lükatud 2023.

12

Ladestamisele suunatavate jäätmete koguse vähendamine ja suurema koguse materjali taaskasutamine

Positiivne mõju, mis vähendab taastumatute loodusvarade tarbimist, prügilate täitumist ning jäätmete ladestamisega kaasnevat keskkonnareostust

Lõpptaaskasutuse suunatavate jäätmete mahu suurendamine, oma ringlussevõtu võimaluste loomine

• Biogaasi tehase (EKT Ecobio) ehitamine ja tehase käivitamine – ehitus valmis 2022, käivitamine plaanis I kv 2023;

• Biolagunevate jäätmete ümberlaadimise võimekuse loomine regioonides – vajalike lubade taotlemine ja tehnika soetamine – edasi lükatud 2023 II pa.

Taastumatute loodusvarade tarbimise vähendamine, ladestamisele suunatavate jäätmete koguse vähendamine ja suurema koguse materjali taaskasutamine

Positiivne mõju, mis vähendab taastumatute loodusvarade tarbimist, prügilate täitumist ning jäätmete ladestamisega kaasnevat keskkonnareostust

Pakendi- ja paberijäätmete sorteerimise kvaliteedi parandamine, ringlusse ja taaskasutusse suunatavate jäätmeliikide ja mahtude suurendamine

• Paberjäätmete sorteerimise efektiivsuse tõstmine Lääne regioonis – vajalike seadmete hankimine ja paigaldamine ning tegevuse ümberkolimine oma kinnistule – ootab keskkonnaloa väljastamist.

• Plastpakendijäätmete efektiivsemaks käitlusliini soetamine ja efektiivne tööle rakendamine

Taastumatute loodusvarade tarbimise vähendamine, kütuse kulu, hooldusainete kasutamise ja heitgaaside emissiooni optimeerimine

Taastumatu looduvarade vähenemine Õhukvaliteedi langus, kasvuhooneefekt

Teekondade optimeerimine ja teeninduse efektiivsuse tõstmine

• Aegunud tehnika uuendamine – tellitud uutest veokitest 6 jõudsid kohale

• Segaolmejäätmete ümberlaadimiseks vajalike keskkonalubade taotlemine ja ümberlaadimise võimekuse loomine erinevates asukohtades

Taastumatute loodusvarade tarbimise vähendamine, ladestamisele suunatavate jäätmete koguse vähendamine ja suurema koguse materjali taaskasutamine

Positiivne mõju, mis vähendab taastumatute loodusvarade tarbimist, prügilate täitumist ning jäätmete ladestamisega kaasnevat keskkonnareostust

Jäätmete vastuvõtu protsessi kiirendamine, kvaliteedikontrolli tõhustamine, ladude halduse efektiivsuse parandamine, jälgitavuse suurendamine

Käitlus- ja laomooduli arendamine ning kasutuselevõtmine (pilootprojektina testimine plaanis 2022 aastal vähemalt 1-s käitluskohas) – edasi lükatud 2023 I kv.

8. KESKKONNAALASE TEGEVUSE TULEMUSLIKKUS

Ettevõtte igapäevase keskkonnategevuse tulemuslikkuse põhinäitajad esitatakse järgmiselt:

• arv A, mis tähistab kogu aasta sisendit/mõju ettevõtte tegevuses asjaomases valdkonnas;

• arv B, mis tähistab ettevõtte poolt aasta jooksul vastuvõetud jäätmete kogust (s.h. klientidelt otse kogutud jäätmed, jäätme- ja keskkonnajaamades vastuvõetud jäätmed ning käitluskeskustes vastuvõetud jäätmed) tonnides;

• arv R, mis tähistab suhtarvu A/B.

13

TABEL 5. Keskkonnatulemuslikkuse näitajad aastatel 2020-2022

SISSE-VÄLJA 2020 2021 2022 Ühik 2020 2021 2022

Vastuvõetud jäätmed, B 389628,228 523834,322 511888,941 t

A A A A Suhtarv R

(A/B) Suhtarv R

(A/B) Suhtarv R

(A/B)

ENERGIA KASUTUS

Tarbitud elektrienergia 2547012 2687431 3559138 kWh 6,537 5,130 6,953

Tarbitud soojusenergia 18570 18971 22503 MWh 0,048 0,036 0,044

VEE KASUTUS

Tarbitud vesi 11940 15351 4287 m3 0,031 0,029 0,008

KÜTUSE KASUTUS

Kasutatud kütus 2323463 3541983 2703696 l 5,963 6,762 5,282

Kasutatud kütus jäätmete kogumisel ja veol 2156924 2043276 2007026 l 5,536 3,901 3,921

Keskmine kütusekulu jäätmeveol 39,800 45,100 42,100 l/100 km 0,000 0,000 0,000

Läbisõit jäätmeveol 5424309 4535366 4765939 km 13,922 8,658 9,310

JÄÄTMED

AS Eesti Keskkonnateenused käitlukeskustes vastuvõetud ja käideldud jäätmed (s.h. sorteeritud, ümberpallitud, ajutiselt ladustatud) 272243,986 254355,341 243581,407 t 0,699 0,486 0,476

AS Eesti Keskkonnateenused poolt ringlussevõetud jäätmed 95671,046 67895,324 96235,158 t 0,246 0,130 0,188

AS Eesti Keskkonnateenused poolt tavajäätmete prügilatele üle antud jäätmed 73788,833 56514,842 82153,174 t 0,189 0,108 0,160

AS Eesti Keskkonnateenused poolt põletusse antud tava- ja olmejäätmed 91623,040 111458,360 121428,980 t 0,235 0,213 0,237

Jäätmete omateke 1189,290 882,035 125,803 t 0,003 0,002 0,000

HEITMED ÕHKU

Süsinikdioksiidi heitkogus CO2 6273 9563 7300 t 0,016 0,018 0,014

Bioloogilise mitmekesisusega seotud maakasutuse näitajaid ei pea ettevõte asjakohaseks esitada, kuna ettevõtte põhitegevuseks on siiski jäätmete kogumine ja vedu, lisaks asuvad mitmed ettevõtte käitluskeskused renditud või hangete tulemusena ettevõttele ajutiseks kasutamiseks antud territooriumidel. Jäätmeruanded, mis ettevõte iga-aastaselt esitab Keskkonnaametile, sisaldavad oluliselt detailsemat infot jäätmete liikide, koguste, päritolu, käitluse ja üleandmise kohta, kuid kuna tegemist on ettevõtte äritegevuse seisukohalt mõnevõrra delikaatsete andmetega, siis nende täiemahulist avalikustamist ettevõte ei pea Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 kohaselt asjakohaseks.

14

9. KESKKONNAARUANDE KINNITAMINE

Bureau Veritas Eesti OÜ, kes on akrediteeritud tõendaja EE-V-0002, kinnitab peale Eesti Keskkonnateenused keskkonnajuhtimissüsteemi ja 2022. aasta keskkonnaaruande kontrollimist, et organisatsiooni keskkonnaaruandes esitatud teave ja andmed on usaldusväärsed ja õiged ning vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009, 25. november 2009, organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis nõuetele. Käesolevas aruandes on rakendatud Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2017/1505, 28. augustist 2017 ja Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2018/2026, 19. detsembrist 2018, milledega muudeti Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 lisad I, II, III ja IV.

Keskkonnaaruanne on kinnitatud 25.08.2023 Janno Semidor EMAS tõendaja Bureau Veritas Eesti OÜ https://www.bureauveritas.ee/ /allkirjastatud digitaalselt/

Mustamäe tee 33 / 10616 Tallinn / Telefon 666 0901 / Faks 666 0909 / [email protected] / www.keskkonnaagentuur.ee

Registrikood 70009540

Keskkonnaamet

[email protected] 13.03.2024 nr 1-12/24/42 Päring seoses Eesti Keskkonnateenused ASi ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu pikendamisega Eesti Keskkonnateenused AS (edaspidi organisatsioon) esitas Keskkonnaagentuurile (edaspidi

KAUR) 31.12.20231 ja korrigeeritult 08.03.20242 taotluse ühenduse keskkonnajuhtimis- ja

auditeerimissüsteemi (EMAS) registreeringu pikendamiseks. Taotlusega esitati

keskkonnaaruanne, mille on kinnitanud akrediteeritud EMASi tõendaja (keskkonnaaruanne

lisatud PDFi kujul).

EMASi registreeringu väljastamist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri

2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 „organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta

ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse

kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ“

(edaspidi määrus) ning selle lisad.

EMASi registreeringu pikendamisel on KAURi määruse artikli 14 kohaseks ülesandeks mh

kontrollida, kas huvitatud isikud on esitanud asjakohaseid kaebusi ning kas need on lahendatud

positiivselt ning veenduda, et pädeval täitevasutusel puuduvad tõendid kehtivate

keskkonnalaste õigusaktide nõuetele mittevastavuse kohta.

1. Taotluse kohaselt on huvitatud isikuteks määratud Maksu- ja Tolliamet, Tartu

Linnavalitsus, Tallinna Linnavalitsus, Maardu Linnavalitsus, Viljandi

Linnavalitsus, Kastre Vallavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Rakvere Linnavalitsus

ja Kambja Vallavalitsus.

Huvitatud isikutel palume teavitada, kas Teie huvitatud isikuna olete esitanud

organisatsiooni kohta asjakohaseid kaebuseid, mis võiksid takistada organisatsioonile

EMASi registreeringu väljastamist.

2. Punktis 1 märgitud kohalikud omavalitused on määruse mõistes ühtlasi ka

pädevad täitevasutused. Lisaks on taotluse alusel pädevateks täitevasutusteks

Keskkonnaamet, Põllumajandus -ja Toiduamet ning Päästeamet.

Pädevatel täitevasutustel palume teavitada, kas Teile teadaolevalt esineb organisatsiooni

1 Registreeritud KAURi kirjana nr 1-12/24/1 2 Registreeritud KAURi kirjana nr 1-12/24/1-6

2 (2)

suhtes tõendeid kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide nõuetele mittevastavuste kohta,

mis võiksid takistada organisatsioonile EMASi registreeringu väljastamist.

Tõendite olemasolu korral, palume vastavasisuline teave koos keskkonnalaste õigusaktide

mittevastavust tõendavate dokumentidega (haldusaktid, väärteootsused või samaväärsed

dokumendid) edastada KAURi e-posti aadressile [email protected] 14 tööpäeva jooksul alates

käesoleva kirja registreerimise kuupäevast. Juhul kui tõendid kehtivate keskkonnaalaste

õigusaktide rikkumiste kohta puuduvad ja asjakohaseid kaebusi ei ole esitatud, siis palume Teil

seda vastuskirjaga kinnitada.

Täiendavalt soovime juhtida tähelepanu, et määruse artikli 32 lõikest 5 tulenevalt on pädev

täitevasutus kohustatud KAURi informeerima esimesel võimalusel organisatsiooni asjakohaste

keskkonnaga seotud õigusaktide nõuetele mittevastavusest ja nende osas tuvastatud

rikkumistest.

Täpsustuste ja küsimuste korral võtta ühendust keskkonnakasutuse osakonna peaspetsialistiga

Kätlin Kurg-McGregor (vt kontaktandmed allpool). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Ala direktor Lisa: 13001-KA_EKT KESKKONNAARUANNE_2022 Sama: Põllumajandus- ja Toiduamet, Päästeamet, Maksu- ja Tolliamet, Tartu Linnavalitsus,

Tallinna Linnavalitsus, Maardu Linnavalitsus, Viljandi Linnavalitsus, Kastre Vallavalitsus,

Pärnu Linnavalitsus, Rakvere Linnavalitsus, Kambja Vallavalitsus

Teadmiseks: Eesti Keskkonnateenused AS, Bureau Veritas Eesti Osaühing

Kätlin Kurg-Mcgregor 5192 3187 [email protected]