kaart_Linnaku DP

v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v

v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v

v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v v

vv

vv

vv

vv

544

543

551

555

558

566

572

579

585588

634

647

653 655

666

383385

393

381

388

377

395

415

468

430

466

472

446

461

469

424

444

493

433

427

460

439

497

405

509

412

495

463

426

690

37

45

24

32

66

94

35

63

52

43

96

97 99

81

27

42

49

132

119

128

184

160

157

145

197

201

199

190193

208

206

209

223

207

204

274

296

268

265 292 283

257

243

226

231

297

325

361

338

336

337

355

368

341 358

332

320

346 350

317

339

718

732

749

765

767

786

819

820

823

834

838

849

855

856

873

877

897

900

902

928

932

959

965

967

998

1001

1004 1040

1045

1057 1058

1064

V V

V V

V V

V V

HALJASPUHVER HALJASPUHVER

AVALIK PARGIALA

11

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

V

RISTKASUTUS

3.2 5

3.0 0

3.2 5

3.8 0

3.0 0

TEEKAITSEVÖÖND 10m

TEEKAITSEVÖÖND 10m

200m (V=70 RAHULDAV)

200m (V=70 RAHULDAV)

200m (V=70 RAHULDAV)

KÜLGNÄHTAVUS 16m

KÜLGNÄHTAVUS 16m

VABA RUUM 7.0m

VABA RUUM 7.0m

VABA RUUM 7.0m

VABA RUUM 7.0m

TEEKAITSEVÖÖND 10m

TEEKAITSEVÖÖND 10m

KÜLGNÄHTAVUS 16m

KÜLGNÄHTAVUS 16m

2.50

2.0 0

2.0 0

2.0 0

Olemasolev konserveeritud puurkaev

(puurkaev katastri n r 704; puurkaevu

passi nr A-9208, sanitaarkaitseala 50

m)

TTM

mp 47.84

1) 46.02

mp 48.00

1) 44.75

mp 48.00

1) 46.60

Ühenduskoht olemasoleva

veetorustikuga

4 5 6 7 8

9

10

15

16

13

12

17

18

29

20

23

22

30

K1 K1

1

14

3

EP 100

10 240 1+1

2

3006

2 EP 100

10 240 1+1

2

3661

EP 100

10 240 1+1

2

3000

24

21

25

27

Perspektiivne kergliiklustee täpne asukoht ja servituudi vajadus täpsustada Raasiku vallavalitsusega

Perspektiivne kergliiklustee täpne asukoht ja servituudi vajadus täpsustada Raasiku vallavalitsusega

Geoalusel osaliselt trassid puudu, ristmiku piirkonnas ehitustööde ajaks tellida täpsustatud geoalus

Ühendus Välja teega: lahendus kuulub täpsustamisele ehitusprojektis

Asfalteerimisele kuuluv Harju tee lõik

Servituudiala täpsustada vast. parkla lahendusele, tagada juurdepääs avalikult kasutatavatele kohtadele

19

28

Juurdepääs plan. alajaamale (vt Tehnovõrkude koondplaan)

EP 100

10 240 1+1

2

3470

EK 100

10 500

1

2

3088

HP 100

- -

-

-

9720

EP 100

10 240 1+1

2

3000 EP 100

10 240 1+1

2

3076 EP 100

10 240 1+1

2

3001 EP 100

10 240 1+1

2

3012 EP 100

10 240 1+1

2

3012

EP 100

10 240 1+1

2

3012

EP 100

10 240 1+1

2

3001

EP 100

10 240 1+1

2

3002

EK 100

10 500

1

2

3000

EK 100

10 500

1

2

3000

EE 100

10 500

1

2

3954

EE 100

10 500

1

2

3052

EK 100

10 500

1

2

3081

EP 100

10 240 1+2

2

3076

EP 100

10 240 1+2

2

3099

LT100

- -

-

-

652

EP 100

10 240 1+2

2

3025

EP 100

10 240 1+2

2

3111

LT100

- -

-

-

1744

LT100

- -

-

-

6978

LT100

- -

-

-

2585

EP 100

10 240 1+1

2

3000

EK 100

10 500

1

2

3000

LT100

- -

-

-

3072

26

Jäätmete liigiti kogumise konteinerite plats

EL. ALAJAAMA ASUKOHT

Perspektiivne läbipääs riigimetsa

31

OJ 100

- -

-

-

175

Nähtavuskolmnurk "peatu ja anna teed" liikluskorraldusega

Ava müratõkkeseinas kõrgusega min 2.3m (lahendada ehitusprojektiga). Müratõkkesein paigutada kas joonisel näidatud asukohta või koostöös Võidu 11 omanikuga Võidu 11 põhjapiiri terves ulatuses

P-2

P-2 P-2

P-2 P-2 P-2

P-2

P-2

P-2

P-2

P-2

P-2

P-2

P-12

P-12

P-24

P-12

P-12

P-12

P-12

P-4

P-4

P-4

P-4

2E

2E

2E 2E

2E 2E

2E 2E 2E 2E

2E

2E

2E

2PE

2PE

2PE

2PE

2KE

2KE

2KE

2KE

2KE

2KE

2KE

A A

B B

49867

49866

49868

P-12

2.00

3.2 5

3.8 0

3.0 0

3.2 5

3.2 5

0.5 0

3.8 0

BUS

BUS

0.5 0

2.5 0

5.60

3.0 0

3.2 5

200m (V=70 RAHULDAV)

200m (V=70 RAHULDAV)

2.50

3.8 0 BUS

2.5 0

Olemasolev mahasõit maanteelt likvideerida

V

EL. ALAJAAMA ASUKOHT

SISSELÕIGE OL.OL. KESKPINGE MAAKAABLISSE

143092.0 0

Planeeritav kuiv hüdrant

Planeeritav survestamiskaev

Planeeritav reoveepumpla

Planeeritav ühenduskoht

ühisveevärgiga

mp 47.96

1) 46.56

mp 48.00

1) 44.75

mp 48.00

1) 45.20

mp 47.80

1) 46.40

Reoveepumpla kuja 20 m

Võimalik ühenduskoht

ühiskanalisatsiooniga OÜ Raven

tehniliste tingimuste järgi

(täpsustatakse edaspidise

projekteerimise käigus sõltuvalt

Aruküla aleviku ühiskanalisatsiooni

arendamise plaanidest).

V1 V1

V1 V1

V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1

K1

K1 K1 K1

K1 K1

V1 V1

V1

K1

K1

K1

K1

2W1

2W1 2W1

2W1 2W1

2W1

2W1 2W1

2W1 2W1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W 1

2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1 2W1

2W 1

K1

2W1

2W1

8.9 5

10.15

13.95

8.3 0

V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1

V1 V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1

V1

V1

V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1

V1

V1

PLANEERITAV KATASTRIÜKSUS (LINNAKU 65101:003:0760)

PLANEERITAV HOONESTUSALA

PLANEERITAVA ÜKSIKELAMU ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT JA KORRUSELISUS

RUUMIKASUTUS

MOODUSTATAV KRUNT

PLANEERINGUALA PIIR

2E PLANEERITAVA KORTERELAMU ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT JA KORRUSELISUS2KE PLANEERITAVA PAARISELAMU ILLUSTRATIIVNE ASUKOHT JA KORRUSELISUS2PE

PERSPEKTIIVNE ÜHENDUS VÄLJA TEEGA (TÄPSUSTUB PÕHILAHENDUSES)

DENDROLOOGILISE INVENTUURI TÖÖPIIR

KAHELEHISE KÄOKEELE KASVUKOHT / VÕIMALIK ÜMBERISTUTAMISE ALA/

1.0 1.0 0.5 1.0 0.5 1.0 6.0 1.0 1.0 3.0 0.5 1.0 0.5

18.0

0, 7.

..0 ,8kr

un di

p iir

kr un

di p

iir

sõidutee kergliiklustee

si de

ka na

lis at

si oo

n S1

re ov

ee k

an al

is at

si oo

n K1

su rv

ek an

al is

at si

oo n

KS 1

üh is

ve et

or us

tik V

1

tu le

tõ rje

v ee

to ru

st ik

V 2

tä na

va va

lg us

tu s

w 1.

1

ke sk

pi ng

ek aa

be l 2

w 2

m ad

al pi

ng ek

aa be

l 2 w

1

min 2% min 2% min 2%

1.0 1.0 1.0 0.5 1.0 6.0 2.5 0.5 1.0 0.5

15.0

0, 7.

..0 ,8kr

un di

p iir

kr un

di p

iir

sõidutee kergliiklustee

si de

ka na

lis at

si oo

n S1

re ov

ee k

an al

is at

si oo

n K1

üh is

ve et

or us

tik V

1

tu le

tõ rje

v ee

to ru

st ik

V 2

tä na

va va

lg us

tu s

w 1.

1

m ad

al pi

ng ek

aa be

l 2 w

1

min 2% min 2%

TÄNAVA RISTLÕIGE A-A 1:100 (TRANSPORDIMAA LAIUS 18 M)

TÄNAVA RISTLÕIGE B-B 1:100 (TRANSPORDIMAA LAIUS 15 M)

0, 7.

..0 ,8kr

un di

p iir

kr un

di p

iir

si de

ka na

lis at

si oo

n S1

re ov

ee k

an al

is at

si oo

n K1

su rv

ek an

al is

at si

oo n

KS 1

üh is

ve et

or us

tik V

1

tu le

tõ rje

v ee

to ru

st ik

V 2

tä na

va va

lg us

tu s

w 1.

1

ke sk

pi ng

ek aa

be l 2

w 2

m ad

al pi

ng ek

aa be

l 2 w

1

0, 7.

..0 ,8kr

un di

p iir

kr un

di p

iir

si de

ka na

lis at

si oo

n S1

re ov

ee k

an al

is at

si oo

n K1

üh is

ve et

or us

tik V

1

tu le

tõ rje

v ee

to ru

st ik

V 2

tä na

va va

lg us

tu s

w 1.

1

m ad

al pi

ng ek

aa be

l 2 w

1

SERVITUUTIDE SEADMISE VAJADUS

RAASIKU VALLA KASUKS

RAVEN OÜ JA TELIA EESTI AS KASUKS SEATAV KOLLEKTIIVNE KASUTUSÕIGUS

TELIA EESTI AS KASUKS SEATAV ISIKLIK KASUTUSÕIGUS

RAVEN OÜ KASUKS SEATAV ISIKLIK KASUTUSÕIGUS

ELEKTRILEVI OÜ KASUKS SEATAV ISIKLIK KASUTUSÕIGUS

K1 K1 K1

K1 K1 K1

V1 V1 V1

TTM

V1 V1 V1

2W1 2W1 2W1

V V V V V V V V V V V V V V

PLANEERITAVAD TEHNOVÕRGUD

PLANEERITAV VEETORU

PLANEERITAV ISEVOOLNE REOVEEKANALISATSIOON

PLANEERITAV REOVEE SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK

PLANEERITAV REOVEEPUMPLA JA KUJA 20 M

PROJEKTEERITAVAD TULETÕRJEHÜDRANDID VAHEKAUGUSEGA MÕJURAADIUSEGA 50 M

PLANEERITAV TULETÕRJEVEETORUSTIK

PLANEERITAV TULETÕRJEVEE MAHUTI

RAASIKU ÜVK ARENGUKAVA JÄRGI RAJATAV VEETORUSTIK

RAASIKU ÜVK ARENGUKAVA JÄRGI RAJATAV ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORUSTIK RAASIKU ÜVK ARENGUKAVA JÄRGI RAJATAV SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK

PLANEERITAV LIITUMISKILP

OLEMASOLEV PUURKAEV

PLANEERITAV ALAJAAM

OL.OL. ELEKTRI- JA SIDEPAIGALDISE KAITSEVÖÖND

PLANEERITAV KESKPINGEKAABEL

PLANEERITAV MADALPINGEKAABEL

PLANEERITAV TÄNAVAVALGUSTUSE TOIDE

PLANEERITAV SIDEKANALISATSIOON

RAASIKU VALLA ÜVK ARENGUKAVA KOHASELT PLANEERITAVAD TRASSID

MUU

LIKVIDEERITAV VEETRASS

Planeering

Joonise nr

Projekti nr

Kuupäev

Mõõtkava

Planeerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn EESTI Tel. +372 664 5808 [email protected]

Joonise nimetus

Korraldaja:

Staadium

Huvitatud isik:

15.05.2023 DP-06

Tehnovõrgud

Planeerija

Planeerija

Ainar HärmPlaneerija

Ivan GavrilovProjektijuht

Põhilahendus 1:500 2019-0101

[email protected] +372 56222399

OÜ Madegar

[email protected] 6070348 Eesti 75201 Aruküla Tallinna mnt 24 Raasiku Vallavalitsus

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

MÄRKUSED: 1. Dendroloogiline inventuur on läbi viidud joonisel tähistatud alal (vt tingmärgid). Joonise

loetavuse huvides on peale kantud ainult kõrgeima esineva väärtusklassi (II) haljastuslikud objektid. I klassi kuuluvad objektid puuduvad. Teiste haljastuslike objektide klass vt dendroloogilise inventuuri joonisel.

2. Tehnovõrkude lahendused on põhimõttelised ja töpsustuvad ehitusprojekti koostamise käigus.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering Tehnovõrgud

M 1:500

Töö number 2019-0101

Korraldaja Raasiku Vallavalitsus, Tallinna mnt 24

75201 Aruküla

e-post: [email protected]

Konsultant

Huvitatud isik

Skepast&Puhkim OÜ

Laki 34, 12915 Tallinn

Telefon: 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

OÜ Madegar

Seisund

Kuupäev

Põhilahendus

15.05.2023

Linnaku katastriüksuse ja lähiala

detailplaneering

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

2 / 26

Algatamine

Eskiisi avalik väljapanek

07.04.2020

…

Vastuvõtmine …

Avalik väljapanek

Kehtestamine

…

…

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

3 / 26

I SELETUSKIRI

SISUKORD

1. PLANEERINGU LÄHTEINFO ................................................................................ 6

2. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................... 7

2.1. Kontaktvöönd ...................................................................................................... 8

2.2. Rohevõrgustik ..................................................................................................... 8

2.3. Kohalikud kitsendused .......................................................................................... 9

3. PLANEERINGULAHENDUS ................................................................................ 11

3.1. Üldlahendus ...................................................................................................... 11

3.2. Vastavus üldplaneeringule ................................................................................... 11

3.3. Ehitusõigus ja kruntimine .................................................................................... 12

3.4. Kuni 20m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5m kõrgete väikeehitiste püstitamine ............ 13

3.5. Katastriüksuste maadebilanss .............................................................................. 14

3.6. Hoonele ja rajatistele esitatavad nõuded ............................................................... 14

3.7. Teede, liikluse ja parkimise üldpõhimõtted ............................................................ 14

3.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted......................................................................... 16

3.9. Perspektiivne ühendus Välja teega ....................................................................... 16

3.10. Haljastus ja heakord ........................................................................................... 17

3.11. Jäätmekäitlus .................................................................................................... 17

3.12. Servituudid........................................................................................................ 18

3.13. Tuleohutusnõuded .............................................................................................. 18

3.14. Keskkonnakaitse abinõud .................................................................................... 19

3.15. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed ............................................................. 21

3.16. Piirdeaiad .......................................................................................................... 21

4. TEHNOVÕRGUD ............................................................................................... 22

4.1. Üldinfo .............................................................................................................. 22

4.2. Veevarustus ...................................................................................................... 22

4.3. Tuletõrje veevarustus ......................................................................................... 22

4.4. Reovee kanalisatsioon ........................................................................................ 23

4.5. Sadevee käitlemine ............................................................................................ 23

4.6. Elektrivarustus ................................................................................................... 23

4.7. Sidevarustus ..................................................................................................... 24

4.8. Küte ................................................................................................................. 24

4.9. Valgustus .......................................................................................................... 24

4.10. Päikesepaneelide ja -kollektorite kasutamine ......................................................... 24

5. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................... 25

5.1. Avalikult kasutatava taristu väljaehitamine ............................................................ 25

5.2. Ühendamine Välja teega ..................................................................................... 25

5.3. Harju tee lõik ..................................................................................................... 25

5.4. Ohtlikud jäätmed, lõhkekehad, võimalikud EOD protseduurid................................... 26

5.5. Liiklusmüra järelhindamine pärast planeeringu realiseerimist ................................... 26

II JOONISED

DP-01 Situatsiooniskeem

DP-02 Väljavõte üldplaneeringu maakasutuse kaardilt

DP-03 Väljavõte üldplaneeringu piirkondlike ehitustingimuste skeemist

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

4 / 26

DP-04 Tugiplaan

DP-05 Põhijoonis

DP-06 Tehnovõrkude koondplaan

III LISAD

1. Tehnilised tingimused

2. Puittaimestiku haljastuslik hinnang

3. Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne

4. Keskkonnamüra ja vibratsiooni hinnang

5. Kaitstavate taimeliikide inventuur

6. 3D visualisatsioon

IV MENETLUSDOKUMENDID

V KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

5 / 26

Planeeringu koostajad

Detailplaneering koostatakse koostöös Raasiku Vallavalitsuse haldus- ja arendusosakonna ja

Skepast&Puhkim OÜ konsultantidega:

Skepast&Puhkim OÜ

Ivan Gavrilov Projektijuht ja planeerija

Korraldaja esindaja:

Krista Erg-Scacchetti Raasiku Vallavalitsuse haldus- ja arendusosakonna planeeringute

spetsialist

Huvitatud isik:

OÜ Madegar esindaja Tarmo Mitt

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

6 / 26

1. Planeeringu lähteinfo

Eesmärk

Planeeringu eesmärk on Aruküla alevikus, Linnaku katastriüksused välja jagada elamumaa,

üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega kruntideks ning neile ehitusõiguse määramine,

avalikult kasutatavate alade, liikluspindade ja tehnovõrkudega varustuse planeerimine, olulise

haljasmassiivi võimalike kaitsemeetmete planeerimine, Mõisamaa tee ja Välja tee elanikele täiendava

ühendustee võimaldamine alevikuga, Lagedi-Aruküla-Peningi maanteele jalakäijatele turvalise

teeületuskoha planeerimine. Detailplaneeringuga määratakse ka arhitektuursed tingimused,

juurdepääsud, tehnovõrkudega liitumised jm detailplaneeringu ülesanded.

Ülesanded

Planeeringu ülesanded vastavalt detailplaneeringu algatamise otsusele ja lähteseisukohtadele on

järgmised:

• Vajalike alusuuringute läbiviimine

• Linnaku kinnistu kruntideks jagamine, ehitusõiguse ja ehituslike tingimuste määramine

• Tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine

• Parkimise korraldamine ja juurdepääsude ning liikluskorralduse määramine

• Haljastuse ja heakorra lahenduse põhimõtete määramine

• Servituutide vajaduse ja ulatuse määramine

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas kehtiva Raasiku valla üldplaneeringuga.

Üldplaneeringu järgi on tegemist elamumaa juhtotstarbega alaga.

Planeeringu koostamise alused

• Raasiku Vallavolikogu 07.04.2020 otsus nr 17 Linnaku katastriüksuse ja lähiala

detailplaneeringu koostamise algatamiseks koos lisaga 1 (Lähteseisukohad), sh

Lähteseisukohtade lahutamatuks osaks olev 12.02.2020 esitatud põhijoonise eskiis

• Planeerimisseaduse § 124 lõiked 1-4 ja lg 10; § 125 lg 1 p 1; § 126; § 127; § 128;

• Raasiku valla üldplaneering 2020 (kehtiv);

• Harju maakonnaplaneering 2030+;

• Planeeringu alusinfona on kasutatud topo-geodeetilist mõõdistust, koostaja geodeet Jaanus

Tahk (kutsetunnistus 137031/EEG000440), töö nr 8-4/2019, välitööd teostatud 22.08.2019

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

7 / 26

2. Olemasolev olukord

Planeeritav ala asub Aruküla alevikus Linnaku katastriüksusel, mis asub Aruküla männikus, vanal

sõjaväebaasi alal, Lagedi-Aruküla-Peningi maantee ääres. Planeeringu alasse on haaratud ka

nimetatud maantee lõik ja vajaliku suurusega lähiala.

Tabel 1. Planeeringuala kinnistud.

Katastriüksus Katastri tunnus Pindala Sihtotstarve

Linnaku 65101:003:0760 99037 m² Riigikaitsemaa 100%

11300 Lagedi- Aruküla-Peningi tee (osaliselt)

65101:003:0397

6948 m²

Transpordimaa 100%

Harju tee lõik 2

(osaliselt)

65101:003:0622 15037 m² Transpordimaa 100%

Paunküla metskond 199 (osaliselt)

65101:003:0883

65230 m²

Üldkasutatav maa 100%

Pumbamaja (ala sees, ei käsitleta)

65101:003:0074 10008 m² Tootmismaa 100%

Planeeringuala suurus kokku on ca 14ha. Põhirõhk on planeeritaval Linnaku katastriüksusel, mis on

osa Aruküla männikust. Aruküla männik on väärtuslik puhkeala ning metsase miljööga elamu

piirkond. Linnaku KÜ on pikalt olnud kasutuses riigikaitsemaana (viimane valdaja enne käesoleva

planeeringu finantseerijat oli Kaitseliit) ja selle funktsiooniga on seotud kinnistul esinevad hoonete

varemed, vundamendiplaadid ja teed. Valdavas osas on KÜ hoonestamata ja kaetud männimetsaga.

Juurdepääsuvõimalused maale on head, kuid kitsaskohaks on kergliiklejate ohutu ületuskoha

puudumine üle Lagedi-Aruküla-Peningi maantee.

Ala tehnovõrkude varustatus on puudulik ja kuulub lahendamisele.

Olemasolev olukord Linnaku katastriüksusel. Foto: Skepast&Puhkim OÜ

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

8 / 26

2.1. Kontaktvöönd

Planeeringuala asub Aruküla aleviku põhiosast edelas. Aleviku väljakujunenud elamumassiivist on

planeeringuala eraldatud Lagedi-Aruküla-Peningi maantee. Aleviku põhiosas maantee ja raudtee

vahel on tihe olemasolev tänavavõrk, kuid maanteest lõunas on tänavavõrk katkendlik või puudulik.

Aruküla aleviku põhimassiiv raudtee ja maantee vahel ning planeeringuala maanteest lõunas. Aluskaart: Mapstack

Planeeringuala kontaktvööndi jäävad ulatuslikud parkmetsamaad ja maanteega piirnev üksikelamute

piirkond keskmise kinnistu suurusega ca 2000…4000m2. Vahetusse kontaktvööndi jääb ka Välja tee

1a ärimaa kinnistu planeeringualast edelas. Planeeringuga kavandatava perspektiivse

liikluslahenduse mõju puudutab ka Välja tee ja Mõisamaa tee üksikelamute piirkonda. Aruküla aleviku

keskus (kool, vallamaja) on alast linnulennult ca 1,6km kaugusel ja raudteejaam ca 2km kaugusel.

Kontaktvööndi ala on üldiselt homogeenne ja valdavas osas monofunktsionaalne, suhteliselt väikese

hoonestustiheduse ja suure roheluse osakaaluga.

Alal või kontaktvööndil puuduvad ohtlikud ettevõtted.

Planeeringuga kasvab eeldatavasti suurim mõju Männiku teele, mis on nii auto- kui kergliiklusele

lühim tee aleviku keskuseni. Männiku teel ei ole hetkel kõnniteed ja ruumivaru selle rajamiseks on

minimaalne. Männiku teele kõnnitee rajamine ja kergliikluse maksimaale soodustamine peab

muutuma kohaliku omavalitsuse prioriteediks, kui Linnaku planeering realiseeritakse. Aruküla aleviku

liikuvusskeemis (OÜ Skepast&Puhkim töö nr 2020_0053) on Männiku tee kajastatud aleviku keskuse

tänavavõrgu jätkuühendusena.

2.2. Rohevõrgustik

Planeeringuala on osa järgmistest rohevõrkudest:

- Raasiku rohevõrk vastavalt Raasiku valla üldplaneeringule

- Harjumaa rohevõrgustik vastavalt Harju maakonnaplaneeringule

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

9 / 26

Aruküla männik on rohevõrgustiku tugiala. Rohevõrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et

looduslike alade osatähtsus kogu tugiala piires ei langeks alla 90%. Seoses sellega vastavalt

lähteseisukohtadele kavandatakse kõrghaljastuse osakaal üksik-ja paariselamute kruntidel 60%,

korterelamute kruntidel 50% ja avalikult kasutataval haljasalal säilitada maksimaalne võimalik

kompaktne haljastus.

Planeeringuala vahetu kontaktvöönd on suure roheluse osakaalu ja madala hoonestustihedusega. Aluskaart: Mapstack

2.3. Kohalikud kitsendused

Planeeringuala läbivad või sellele ulatuvad järgmised kitsendused:

• Lagedi-Aruküla-Peningi maantee 10 m kaitsevöönd

• OÜ Raven veeettevõttele kuuluva puurkaevu sanitaarkaitseala

• OÜ ELEKTRILEVI ettevõttele kuuluv alla 1kV elektriõhuliin ning selle kaitsevöönd 3m

õhuliini teljest mõlemas suunas;

• Geodeetilised punktid 49866, 49867 ja 49868 kaitsevööndiga 3 m

• Sideehitised kaitsevööndiga 1 m teljest mõlemas suunas

• Kahelehise käokeele kasvukohad Maa-ameti kitsenduste kaardil näidatud ulatuses

Planeeringualal ei ole muid teadaolevaid kitsendusi.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

10 / 26

Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardilt.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

11 / 26

3. Planeeringulahendus

Planeeringulahenduse välja töötamisel on arvestatud eelkõige järgmiste põhiprintsiipidega:

- Sidus tänavavõrk ja umbtänavate vältimine

- Olemasolevate teede ja vundamentide taaskasutamine

- Koormusindeks min 500

- Ala keskosa läbikäidavuse säilitamine ja ebamõistliku tarastamise vältimine

- Haljaspuhvri säilitamine maantee ääres puutumata kujul

- Kompaktse haljasala planeerimine ala sees, mis tagab ümbritsevate parkmetsade sidusust

- Olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine võimalikult suures mahus

- Kergliikluse soodustamine Aruküla aleviku keskuse suunas

3.1. Üldlahendus

Üldlahendus näeb ette kolme uut tänavat, mis tagavad ala logistilist sidusust. Ala keskosa on

kavandatud jätta avatud poolprivaatse ruumina, sinna on kavandatud korterelamute grupp.

Korterelamute krundid ei ümbritseta piirdeaiaga, mis tagab parema käidavuse ja visuaalse sidususe

ala lääneosas kavandatud haljasalaga. Korterelamute kruntidel on võimalik maastikuarhitektuursete

võttetega määrata selged üldkasutatavad jalgrajad, mis võimaldavad planeeringu keskosa jalgsi või

rattaga läbida, liikudes parkmetsaalade vahel. Korterelamu kruntidel (võimalusel) kasutatakse

autode parkimiseks olemasolevaid vundamendiplaate. Hoonestusalad on valitud lähtudes nende

vundamentide asukohtadest ja väärtusliku haljastuse säilitamisest. Korterelamute puhul on

koormusindeks min 500 ja korterite arv on max 6 hoone kohta.

Planeeringuala peatänavaks on Männiku tee pikendus, mida on ettenähtud ühendada Välja teega.

Sellega paranevad Mõisamaa tee elamute juurdepääsuvõimalused.

Lääne-ida suunaline uus tänav teenindab maanteeäärseid krunte ja olemasolevat puurkaevuga

katastriüksust. Tänav ühendatakse idas Harju teega juurdepääsuvõimaluste parandamiseks.

Planeeringuala põhjaosas on kavandatud kokku 13 üksikelamu krunti min suurusega 3000m2.

Maantee äärde on planeeritud jätta 50m haljaspuhver, kuhu hoonestust ei planeerita.

Planeeringuala lõunaosas on kavandatud kokku 4 kahe korteriga elamu krunti min suurusega

3000m2. Krunte teenindav põiktänav võimaldab lääne-ida suunalist kergliikluse läbipääsu

parkmetsaalade vahel.

Ala lääneosas on kavandatud kompaktne üldkasutatav haljasala.

3.2. Vastavus üldplaneeringule

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas 24.05.2020 Raasiku valla volikogu otsusega nr

24 kehtestatud Raasiku valla üldplaneeringuga ning ei sisalda olulise keskkonnamõjuga tegevusi

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimisssüsteemi seaduse tähenduses. Vastavalt

üldplaneeringule jääb planeeringuala elamumaa juhtotstarbega maa-alale, kus krundi minimaalne

suurus on 3000m2. Elamu maa-alal on lubatud erinevat tüüpi elamud - üksik-, kaksik-, rida-, kahe

või mitme korteriga elamud. Detailplaneeringu lahendus on sellega kooskõlas. Väljavõtted

üldplaneeringu maakasutuse kaardilt ja ehitustingimuste skeemist on toodud joonistel DP-02 ja DP-

03.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

12 / 26

3.3. Ehitusõigus ja kruntimine

Ehitusõigust antakse kokku 24 planeeritavale krundile, sh 7 korterelamu, 13 üksikelamu ja 4 kahe

korteriga elamu ehitamiseks. Lisaks sellele moodustatakse 4 transpordimaa krunti tänavate

rajamiseks, 1 tavajäätmete käitluse maa krunt jäätmete liigiti kogumise korraldamiseks ja üks

üldkasutatava maa krunt haljasala rajamiseks, mida antakse munitsipaalomandisse. Transpordi- ja

üldkasutatava maa kruntidele ei määrata ehitusõigust. Kõik nimetatud krundid moodustatakse

olemasolevast Linnaku maaüksusest lahutamisega.

Lisaks sellele tehakse ettepanek transpordimaa krundi moodustamiseks ja munitsipaalomandisse

andmiseks olemasolevast Paunküla metskonna 199 maaüksusest lahutamisega eesmärgiga rajada

tänava ühenduslõik Välja teega.

Ehitusõiguse näitajad: vt Põhijoonis.

Kruntide moodustamise ettepanek on toodud tabelis 2 “Kruntide moodustamise ettepanek”.

Lahutatavate tükkide bilanss on toodud tabelis 3 „Moodustatavate kruntide andmed“.

Tabel 2. Kruntide moodustamise ettepanek

Pos

nr

Krundi plan

suurus, m2

Maa sihtotstarve vast.

detailplaneeringu liigile:

Maa sihtotstarve vast.

katastriüksuse liigile:

1 3470 EP100 E100

2 3661 EP100 E100

3 3006 EP100 E100

4 3000 EP100 E100

5 3000 EP100 E100

6 3076 EP100 E100

7 3001 EP100 E100

8 3012 EP100 E100

9 3012 EP100 E100

10 3012 EP100 E100

11 3001 EP100 E100

12 3000 EP100 E100

13 3002 EP100 E100

14 3088 EK100 E100

15 3052 EK100 E100

16 3954 EK100 E100

17 3000 EK100 E100

18 3000 EK100 E100

19 3000 EK100 E100

20 3081 EK100 E100

21 3111 EP100 E100

22 3099 EP100 E100

23 3076 EP100 E100

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

13 / 26

24 3025 EP100 E100

25 1744 LT100 L100

26 6978 LT100 L100

27 2585 LT100 L100

28 3072 LT100 L100

29 9720 HP100 Üm100

301 652 LT100 L100

312 175 OJ100 J100

Üksikelamukruntidele (POS1…13) on lubatud üks põhihoone ja üks kuni 50m2 abihoone, mida tuleb

püstitada hoonestusala piirides. Üksikelamu krundil on maksimaalne lubatud ehitisealune pind kokku

kuni 240m2.

Korterelamukruntidel (POS14…20) on lubatud hoonestusala piires püstitada põhihoonet, abihooned

ei ole lubatud, v.a. p3.4 kirjeldatud korras. Korterelamu krundil on maksimaalne lubatud ehitisealune

pind kuni 500m2.

Paariselamukruntidel (POS21…24) on lubatud üks põhihoone ja kuni kaks abihoonet summaarse

ehitisealuse pinnaga kuni 50m2, mida tuleb püstitada hoonestusala piirides. Teatisekohustusele

mittealluvate väikeehitiste (kuni 20m2) püstitamine ei ole lubatud. Paariselamu krundil on

maksimaalne lubatud ehitisealune pind kokku kuni 240m2.

Hooned tuleb paigutada planeeringus määratud hoonestusalade piiridesse. Üldjuhul on hoonestusala

kaugus krundipiirist min 4 m tagamaks kruntide vahel 8 m laiusega tuleohutuskuja, kuid tulenevalt

haljaspuhvri vajadusest ja väärtuslike puude säilitamisest on paljude kruntide hoonestusalad mõnest

piirist ka kaugemal – täpsemalt vt Põhijoonis.

Sama tüploogiaga hoonete kavandamisel tuleb järgida, et hooned oleksid oma põhiparameetrite osas

võimalikult sarnased - hoone kõrgus (korruselisus, sokli korruse kõrgus, räästa ja katuseharja

kõrgus), katusekalle ja piirdeaia kõrgus.

Joonisel kajastatud planeeritavate hoonete illustratiivsed asukohad on näidatud indikatiivsetena ning

see täpsustub hoonete projekteerimise käigus.

3.4. Kuni 20m2 ehitisealuse pinnaga ja kuni 5m kõrgete väikeehitiste

püstitamine

Lisaks põhihoonetele on üksik- ja korterelamukruntidel lubatud püstitada kuni 1 ehitis ehitisealuse

pinnaga 0…20m2 ja kuni 5m kõrge Ehitusseadustikus ettenähtud korras ka väljapoole hoonestusalast

(v.a. haljaspuhvri alal), kuid sellised hooned ja rajatised peavad olema põhihoone funktsiooni

toetavad, nagu nt pergola, katusealune jalgrattaparkla vms. Nimetatud rajatised ja hooned tuleb

kavandada arhitektuurselt ja mahuliselt sidusatena põhihoonega ja kooskõlastada kohaliku

omavalitsusega.

Paariselamukruntidel ei ole kirjeldatud väikeehitised lubatud.

1 Ajutine krunt, pärast DP kehtestamist kuulub liitmiseke Männiku tee tänavamaale (POS26) või Välja tee

tänavamaale 65101:003:0579 2 Jäätmete liigiti kogumise koht

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

14 / 26

3.5. Katastriüksuste maadebilanss

Krundid 1...29 ja 31 moodustatakse Linnaku kinnistu jagamise teel. Krunt nr 30 eraldatakse

katastriüksusest Paunküla metskond 199 (65101:003:0883).

3.6. Hoonele ja rajatistele esitatavad nõuded

Ehitiste projekteerimisel tuleb arvesse võtta järgnevaid nõudeid ja põhimõtteid:

• Katusekalle: 0…35 kraadi;

• Korruste arv: kuni kaks maapealset täiskorrust

• Hoonete kõrgus: kuni 10 m katuseharjani, lamekatuse puhul kuni 8 m parapeti kõrgeima punktini

• Välisviimistluses kasutada väärtuslikke ehitusmaterjale, näiteks tellist, betooni, termotöödeldud puitu, vm kaasaegsed ning kvaliteetsed materjalid, mis sobivad piirkonda. Välistatud on imiteerivad materjalid, plastik, ümarpalk, madalakvaliteetne laudis;

• Välisviimistluses tuleb eelistada piirkonnale omaseid looduslähedasi materjale ja värvitoone

• Hoonete fassaadid võivad aga ei pea asetsema tänava lõikes sirget joont mööda. Hoone asukoha ja orientatsiooni kavandamisel lähtuda looduslikust metsakeskkonnast ja II väärtusklassi puude säilitamise vajadusest;

• Sama tüpoloogiaga hooned peavad olema sarnased nende põhiparameetrite osas, nt sokli kõrgus, korruselisus, räästa kõrgus, katusekalle, katuseharja kõrgus

• Hoone eskiis kooskõlastada Raasiku vallavalitsusega;

• Ehitusprojekti raames igale korterile ette näha rõdu või terrass (soovitavalt klaasitud)

• Korterelamute ehitusprojektis näha maja sees ühine tänavatasapinnal asuv hoiuruum

jalgrataste, lapsevankrite jms hoidmiseks. Vastav hoiuruum peab olema ligipääsetav ilma

treppideta.

• Jalgratta parkimiskohad peavad võimaldama raamist lukustamist ja võimalusel paiknema

kaetult

• Üksik- ja paariselamute parkimiskohad näha ette soovitatavalt katuse all

• Piirdeaiad vt 3.16

3.7. Teede, liikluse ja parkimise üldpõhimõtted

Sõidukite (sh teenindava transpordi) peajuurdepääs planeeritavale alale on kavandatud Lagedi-

Aruküla-Peningi maanteelt. Selleks planeeritakse ehitada ümber Harju tee ja maantee ristmik

selliselt, et ilma peatamata otse läbisõit üle maantee on tõkestatud ristmiku geomeetriaga. Ristmik

on projekteeritud kiirusele 70 km-h ja varustatud ületuskohtadega. Harju teele nõuetekohase ristmiku ehitamisega on võimalik Harju tee kujundada nö kogujateeks,

millest tulevikus saaksid juurdepääsu ka sellest itta jäävad perspektiivsed elamumaad – nii ei ole

vajadust iga järgmise arenduse puhul riigiteele ristmikke kavandada.

Männiku tee ristmikku ei ole käesoleva planeeringuga ette nähtud ja olemasolev mahasõit

arengualale tuleb likvideerida. Planeeringus jäetakse maareserv Männiku tee pikendamiseks Linnaku

arendusalale juhuks, kui tulevikus tekkib linnaline keskkond ja KOV soovib tänavavõrku ühendada.

Ühtlasi jäetakse sinna täiendav kergliikluse ülepääs. Kahe kergliikluse ülepääsu vajalikkus on

põhjendatud asjaoludega, et a) Tallinna suunalise bussipeatuse nihutamine ei ole otstarbekas ja

selleks ei ole ka head sobivat kohta detailplaneeringuga lahendataval maanteelõigul ja b) valla

kavandatav kergliiklustee jääb aleviku asustatud keskosast teisele poole maanteed, seega on

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

15 / 26

otstarbekas anda ületusvõimalus vähemalt iga aktiivselt kasutatava tänava sihil vältimaks riigitee

ületamist selleks mitte ettenähtud kohas. Selleks jäetakse algselt planeeritud Männiku tee pikenduse

teemaa krunt alles ja hoonestamata ja selline tegevus tuleb täiendavalt kooskõlastada

Transpordiametiga ehitusprojekti staadiumis.

Vasakpöörderada Aruküla aleviku suunas Männiku teel on näidatud eesmärgiga illustreerida

maksimaalselt võimalikku maavajadust riigitee laiusele juhuks, kui tulevikus tekkib linnaline

keskkond, kiirus väheneb 50 km-h ja KOV soovib tänavavõrku ühendada ning tuleb projekteerida

kanaliseeritud ristmik ka Männiku teele.

Detailplaneeringu joonistel on näidatud Lagedi-Aruküla-Peningi maantee nr 11300 kaitsevöönd 30

meetrit (vastavalt EhS § 71 lg 2). Maanteele nõutav külgnähtavus 16m (Majandus- ja taristuministri

05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“, tabel 2.14, lähtetase rahuldav) ning vaba

ruumi nõue sõiduteega külgneval alal 7,0m (Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106

„Tee projekteerimise normid“, tabel 2.17, lähtetase rahuldav). Antud külgnähtavusalasse jääb

üheltpoolt mets ja planeeritaval alale on kavandatud müratõkkesein.

Lähtudes Maanteede projekteerimisnormidele on peateele avanev nähtavuskaugus ristumiskohal

projektkiirusega 70km/h ja lähtetasemega rahuldav, 200m ning nähtavuskaugus kõrvalteelt

vastavalt tüüpskeemile A, lähtetasemega rahuldav kaugus 7m. Nähtavuskolmanurkadesse ei jää

takistusi.

Teeregistri andmetele on riigitee nr 11300 km 9,697-11,39 väljaehitamise klass- linn, alev, alevik.

Teeregistri andmetel oli riigi kõrvalmaantee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi lõigul 10,14-10,57km

aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 3720 sõidukit ööpäevas (2019 aasta loendus).

Liikluskoosseis 2019 aastal jaotuse alusel oli sõiduautosid 97%, veoautod ja bussid 2% ja auto- ja

sadulrongid 1%. Planeeringuala näol on tegemist on areneva elamupiirkonnaga, mis ei tõsta olulisel

määral liikluskoormust. Riigi kõrvalmaantee nr 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi lõigul 10,14-10,57km

kehtib kiirusepiirang 70/km/h.

Arendatav elamurajoon ühendatakse maantee ääres olevate bussipeatustega perspektiivsete

kõnniteede kaudu. Kergliiklustee Harju ja Männiku teede vahel on ühendatud läbi valla omandis oleva

Männiku tee 35 roheala, mis võimaldab ka aleviku poolt ohutult jõuda Tallinna suunas väljuvate

busside peatuseni.

Planeeritava ala sees on kavandatud rajada kolm kvartalisisest tänavat, mis teenindavad kõiki

krunte, sh olemasoleva puurkaevuga maaükust. Kõik planeeritavad tänavad on kavandatud avaliku

kasutusega ja kuuluvad üleandmiseks munitsipaalomandisse, seega tuleb ehitusprojektis ette näha

avalike tänavate vastavus standardile EVS 843:2016.

Sisetänavate nähtavuskolmnurgad on moodustatud vastavalt EVS 843:2016 tänava projektkiirusega

30 km/h, nähtavuskaugus peateele rahuldav, nähtavuskaugus kõrvalteele hea, risrmku

liikluskorraldus – “peatu ja anna teed”. Nähtavuskolmanurkadesse ei jää takistusi, v.a. üksikud puud.

Kõik planeeritud tänavad on asfaltkattega.

Kuna tegemist on kompaktse aleviku tiheasustusalale planeeritava elamurajooniga, siis on

kvaliteetsed kergliiklejatele mõeldud ühendused kriitilise tähtsusega. Eraldi kõnniteega tuleb

varustada kõik planeeringuga kavandatud tänavad vastavalt Põhijoonisele. Kõnnitee laius on 2,5…3

m. Sõidutee laius läbivalt 6,0 m. Korterelamu kruntide juurdepääsutee projekteerimisel pöörata

tähelepanu liiklejate ohutusele väljumisel linnatänavale.

Juhul, kui tulevikus toimub Männiku tee ja riigimaantee ristmiku ümberehitamine, tuleb

ehitusprojekti koostamisel ette näha geodeetilise punkti 49867 teisaldamine.

Eraldatud kergliiklustee on planeeritud POS23 ja POS24 vahele. Sellele lisanduvad avalikule

pargialale rajatavad käiguteed või terviserajad. Väljakujunenud jalgraja suuna säilitamiseks on

reserveeritud üldkasutatava jalgsiraja koridor läbi POS17, mida reguleeritakse servituudiga valla

kasuks. Koridori kaudu on perspektiivselt võimalik rajada läbipääs riigimetsa.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

16 / 26

Teede ja parklate projekteerimisel tuleb arvestada hooldussõidukite ja päästetehnika juurdepääsu

vajadusega alale.

Parkimine planeeritaval alal on lahendatud krundisiseselt.

Detailplaneeringus on parkimiskohtade arvutus tehtud lähtuvalt DP lähteseisukohtades sätestatud

normist planeerida 2 parkimiskohta iga elamuühiku kohta. Üksikelamute juurde tuleb

ehitusprojektiga kavandada min 2 parkimikohta, paariselamute juurde 4 ja korterelamute juurde 2

iga korteri kohta.

POS20 korterelamu krundile ja POS29 pargiala krundile on planeeritud ühine ristkasutusega parkla,

kus tuleb kasutuskorraga reserveerida kuni 12 parkimiskohta korterelamu elanikele ja ülejäänud

parkimiskohad jäävad avalikku kasutusse rajooni ja pargiala külalistele. See võimaldab

maksimaalselt ära kasutada olemasolevat betoonplatsi ja leevendab külaliste võimalikku

parkimisprobleemi. Põhijoonise infokastis POS 20 parkimiskohtade arv 24 koosneb 12

parkimiskohast korterelamu parklas ja 12 parkimiskohast servituudiga kaetud avalikult kasutatavas

parklas.

Sõiduautode parklale näha projektis ette tolmuvaba katend, milleks minimaalselt on

asfaltbetoonkate. Mitte kasutada murukivi, kuna see põhjustab liikumisraskusi abivahenditega

liiklejatele.

Kuna piirkond üldiselt soosib jalgrattaga liiklemist, tuleb pöörata tähelepanu projekteeritavate

hoonete ligipääsetavusele jalgrattaga ja selle parkimisvõimalustele, samuti tänavate ja

kergliiklusteede katenditele. Jalgratta parkimiskohad peavad võimaldama raamist lukustamist ja

võimalusel paiknema kaetult.

Põhijoonisel kajastatud teede ja parkimise lahendus on illustratiivne ning lahendatakse edasise

projekteerimise käigus. Ka parkimiskohtade arvu tuleb projekteerimise faasis täpsustada. Kui

projekteerime etappis nähakse ette detailplaneeringus näidatust väiksema parkimisvajadusega

hooneid, siis ei ole hoone arendajal kohustust ehitada välja detailplaneeringus ettenähtud

parkimiskohtade arv.

Detailplaneeringuga ei kavandata uusi mahasõite ega ristmike riigiteele. Olemasolev mahasõit

riigiteelt planeeritavale kinnistule tuleb likvideerida.

3.8. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Vertikaalplaneeringu koostamine igale elamukrundile kuulub ehitusprojekti mahtu. Hoonete 0.00

tasapind valida lähtuvalt olemasoleva maapinna kõrgusest ja projekteeritud tänavate, tehnovõrkude

ja sissesõiduteede kõrgusmärkidest. Olemasoleva maapinna tõstmine ei ole lubatud rohkem kui 0,5

m. II väärtusklassi puude kasvualal on maapinna tõstmine lubatud kuni 0,1 m.

Vertikaalplaneerimisega tuleb välistada sadevee valgumist naaberkruntidele, sh tänavamaale.

Vertikaalplaneering peab olema sujuv, välistatud on järsud kallakud ja tugimüürid krundi piirile

lähemal kui 4 m.

3.9. Perspektiivne ühendus Välja teega

Planeeringuga nähakse ette Männiku tee ühendamine Välja teega (transpordimaa katastriüksuse

tunnus 65101:003:0579). Selleks planeeritalse Männiku tee planeeritava ala sees pikendada kuni

Linnaku KÜ lõunatipuni ja rajada valmidus ühenduseks Välja teega. Ühenduse tarbeks on vajalik

Männiku tee pikenduse ja Välja tee vahelisel lõigul kruntida välja 652 m2 suurune teemaa krunt, mis

on põhijoonisel näidatud kui POS30.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

17 / 26

3.10. Haljastus ja heakord

Planeeritav ala asub rohevõrgustikus. Rohevõrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike

alade osatähtsus kogu tugiala piires ei langeks alla 90%. Seda nõuet tuleb järgida ka

detailplaneeringute koostamisel. Sellest tulenevalt planeerida kõrghaljastuse osakaal üksik-ja

paariselamute kruntidel 60%, koerterelamute kruntidel 50% ja avalikult kasutataval haljasalal

säilitada maksimaalne võimalik kompaktne haljastus.

Kuna planeeritav ala paikneb väärtuslikus männimetsas, on läbi viidud dendroloogiline inventuur

põhijoonisel näidatud ala ulatuses ja kaitsealuste taimeliikide uuring. Dendroloogilise inventuuriga

on tuvastatud maksimaalselt II väärtusklassi haljastuslikke objekte, mis on kantud põhijoonisele. II

väärtusklassi puude säilitamist on hoonestusalade kavandamisel püütud maksimaalses mahus

tagada. Hoonestusaladele ja tänavamaale jäävate II väärtusklassi likvideerimine on lubatud üksnes

kaalukalt põhjendatud juhtudel, st nt üksikelamute rajamisel on eeldatavasti võimalik hoone kuju ja

oaiknemise valikuga tagada ka hoonestusala sisse jäävate väärtuslike puude säilimine. Raietööd on

lubatud teha kolmes etapis ehk alusvõsa, mis ei nõua raieluba, väheväärtuslikud puuliigid ühtse

raieloaga ja väärtuslikud puuliigid üksikpuu kaupa.

Madalamate kategooriate puude likvideerimine hoonestusalal on lubatud ilma täiendavate

piiranguteta. Võimaliku asendusistutuse tingimused kooskõlastada vallavalitsusega ehitusloa

taotlemisel. Üldjuhul tuleb krundil säilitada sama arv mände. Juhul kui on vaja mõni mänd

likvideerida, tuleb samale krundile istutada sama arv mände sobivasse kasvu- ja asukohta. Kui

krundil ei leidu uue männi jaoks sobivaid kasvutingimusi, tuleb see asendada männiku alusmetsa

sobiva puuliigiga (nt tamm, kask, kuusk) või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega kasutada

asendusistutust väljaspool krunti.

Haljastuse kavandamisel arvestada hoonete, tehnovõrkude- ja rajatiste asukohtadega ning eelistada

linnakeskkonda sobivaid ja saastele vastupidavaid liike. Haljastuse projekteerimisel tagada puudele

ja taimedele vajalikud kasvutingimused arvestades hoonest ja olemasolevast kõrghaljastusest

tulenevate võimalike mõjutustega kasvuruumi osas.

Mitmekesisemate maastikulahenduste nagu uute pinnavormide kavandamiseks võib kasutada

vundamentide kaevetöödest ülejäänud täitemaerjali. Maakivid, mis kaevetööde käigus pinnale

tulevad, saab kasutada haljastuses või kunstilises komposistioonis. Samblaga kaetud maakivid on

sellele asukohale iseloomulikud.

Jalakäijate liikumistrajektooridele sh avalikule haljasalale paigaldada avalikuks kasutamiseks

prügikastid (kahe jaotusega prügikastid - pakendid, segaolmejäätmed) ja pingid – soovitatavalt 5

kuni 10 pinki pargiala kohta. Avalikule pargialale võib kavandada vaba aja veetmist soodustavaid

elemente nagu piknikukohad laudade ja toolidega, grilliplats, katusealune, kiiged jms, kuid välimuses

tuleks järgida lähimate hoonetega sarnast stiili, ning et nende kasutamine ei häiriks naabreid.

Pargialale tuleb rajada mänguväljak suurematele lastele. Võib ka lisada mänguväljaku väikelastele.

Täpne lahendus tuleb anda pargiala projektis.

Pargiala käiguteedele tuleb rajada valgustus. Ala valgustamiseks kaaluda ehitusprojektis madalate

jalgtee valgustite kasutamist. Käiguteede võrk kuulub lahendamisele pargi projektis. Pargiala tuleb

säilitada maksimaaleslt loodusliku männikuna. Pargiteed ei pea olema kõva kattega.

Iga 3 korterelamu kohta peab rajama hoonete vahetusse lähedusse vähemalt ühe väikelastele sobiva

turvalise mänguväljaku. Võimalikud indikatiivsed asukohad on näidatud põhijoonisel.

3.11. Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Jäätmeseadusest ja Raasiku valla jäätmehoolduseeskirjast.

Vastavalt Jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas

paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Ohtlikud jäätmed

koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Jäätmete kogumise asukoht paigutada hea

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

18 / 26

juurdepääsuga asukohta, kuid selliselt, et see ei rikuks üldist visuaalset vaadet. Eelistatud on

jäätmekonteinerite aedik, mida lahendatakse arhitektuurses projektis koos põhihoonega.

Ala idaosas on planeeritud eraldi munitsipaalomandisse antav krunt jäätmete liigiti kogumise

korraldamiseks (POS 31). Sinna tuleb rajada plats ja poolmaa-alused konteinerid vastavalt valla

jäätmekäitluseeskirjale.

Ehitustööde käigus tekkinud jäätmed tuleb ära koristada vastavalt eelpool toodud jäätmete

käitlemise korrale. Betoonist tükke ja ja vundamentide kaevamisest ülejäänud materjali võib

kasutada täitematerjalina uute pinnavormide moodustamiseks. Raudbetoonist on soovitav enne raud

eemaldada.

Maa-alused tühimikud (mahutid, punkrid, kui leidub) tuleb enne elamute kasutuslubade taotlemist

täielikult täita ja sulgeda.

3.12. Servituudid

Servituutide seadmine Raasiku valla kasuks on vajalik POS 7,13,17,20 kruntidel kergliiklustee ja/või

raja rajamiseks ja ristkasutuses parkla opereerimiseks Põhijoonisel näidatud ulatuses. Servituudi

seadmise vajadusega ala tuleb täpsustada vastavalt nimetatud rajatiste lahendusele. Parklale ja

kergliiklusrajale peab olema tagatud vaba juurdepääs.

POS 7 kergliiklustee servituut peab võimaldama 3 m laiusega kergliiklustee rajamist. POS 13 ja 17

läbiv vervituudi laius on 3,5 m (kuni 3 m laia jalgraja rajamiseks).

Maanteega paralleelselt kulgeva perspektiivse kergliiklustee servituudiulatus kuulub täpsustamisele

vastavalt kergliiklustee lahendusele.

Tehnovõrkude jaoks vajalikud servituudid seatakse järgmiselt:

- POS 25,26,27,28 kollektiivne kasutusõigus OÜ Raven ja AS Telia Eesti kasuks

tehnovõrkude opereerimiseks joonisel DP-06 näidatud ulatuses: reeglina 1 m väljapoole

äärmise võrgu teljest

- POS 25,26,27,28 isiklik kasutusõigus OÜ Elektrilevi kasuks tehnovõrkude opereerimiseks

joonisel DP-06 näidatud ulatuses: reeglina 1 m või kuni elamumaa krundi piirini kaabli

teljest mõlemas suunas

- POS 16 isiklik kasutusõigus OÜ Elektrilevi kasuks alajaama rajamiseks ja hooldamiseks

ning tehnovõrkude opereerimiseks joonisel DP-06 näidatud ulatuses

- POS 29 isiklik kasutusõigus OÜ Raven kasuks tuletõrje veemahuti rajamiseks ja

hooldamiseks ning tehnovõrkude opereerimiseks joonisel DP-06 näidatud ulatuses

- POS 26 isiklik kasutusõigus OÜ Raven kasuks tehnovõrkude opereerimiseks joonisel DP-06

näidatud ulatuses reeglina 1 m väljapoole äärmise võrgu teljest

- POS 26 isiklik kasutusõigus AS Telia Eesti kasuks tehnovõrkude opereerimiseks joonisel

DP-06 näidatud ulatuses reeglina 1 m väljapoole äärmise võrgu teljest

3.13. Tuleohutusnõuded

Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt

siseministri 30.03.2017. a määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ vm

projekteerimise hetkel kehtivatele tuleohutuse normidele. Hoonestus on planeeritud

tulepüsivusklassiga min TP3.

Kruntide hoonestusalade vahele on üldjuhul jäetud min 8 m lai tuleohutuskuja (4 m + 4 m), kohati

on hoonestusalade vahed suuremad väärtuslike puude säästmise eesmärgil.

Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs

ettenähtud päästevahenditega.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

19 / 26

Ehitusprojektis piirata elamu tuletõkkesektsioonid piirpindalaga 800m2.

Planeeringuala läheduses pole tuletõrjehüdrante ja välise tulekustutusvee tagamiseks on planeeritud

maa-alune tuletõrjevee mahuti aktiivse mahuga 108 m³ ning kuivhüdrant koos survestuskaevuga.

Mahuti kuulub üleandmisele valla vee-ettevõttele. Mahuti täitmine on ette nähtud olmeveevõrgust.

Lisaks planeeritakse päästeautoga survestatav kahe tuletõrjehüdrandiga tuletõrjeveetorustik (V2-

De110). Tuletõrjeveetorustikku survestatakse kuiva hüdrandi juurde paigaldatavast

survestamiskaevust. Päästeauto võtab vee kuivhüdrandist (mis on ühendatud tuletõrjevee mahutiga)

ning pumbab vee survestuskaevu kaudu hüdrantidega varustatud torustikku. Torustikul paiknevate

hüdrantide vahekaugus on kuni 100 m ja mõjuraadius 50 m.

Mahuti täitmine hakkab toimuma ühisveevärgist. Mahuti tühjenemise korral peab selle täitmine

olema tagatud 72 h jooksul. Tuletõrje veevõtukoht tuleb nõuetekohaselt tähistada.

Kustutusvee normvooluhulk peab olema tagatud vastavalt normile - arvestada normvooluhulgaga

10l/s, arvestusliku tulekahju kestvusega 3t. Tuletõrjeveevarustus, mahuti vajadus ja hüdrantide

asukohad täpsustatakse ja määratakse lõplikult kindlaks veevarustuse projekti koosseisus.

Hoonete sisemine tuletõrjeveevarustus ning täpsemad tuleohutusnõuded lahendatakse hoone

projekteerimise staadiumis.

3.14. Keskkonnakaitse abinõud

Planeeritav kinnistu on pikalt olnud kasutuses riigikaitsemaana (Kaitseliidu kasutuses), mistõttu

küsiti planeeringu koostamise käigus seisukohta võimalike militaarohtude kohta Kaitseliidult ja

Päästeametilt (kiri 2. märts 2020). Kaitseliidu seisukohal (vastuskiri 3. märts 2020) ei ole

laskemoonaga seotud väljaõppelisi tegevusi planeeringualal viljeletud, mille tõttu võinuks maa-alale

maha jääda UXO kehi, laske- või muud sõjamoona ning imitatsioonivahendeid. 2011. aastal, kui

Kaitseliidu tellimusel lammutati linnakus asuvad amortiseerunud ehitised, ühtegi UXO-t (ei

nüüdisaegseid ega ka ajaloolisi) ehitusobjektil ei tuvastatud. Päästeameti kinnitusel ei ole alal

tuvastatud lõhkekehi (vastuskiri 3. aprill 2020). Eelpool tulenevast ei ole alust arvata, et alal võib

esineda ohtlikke militaarbojekte.

Kaitsealuste taimeliikide uuringu inventuuri tulemusel tuvastati kahe kaitstava taimeliigi esinemine

inventeeritud alal. Leitud liikideks on suur kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) ja laialehine

neiuvaip (Epipactis helleborine), viimast liike leiti vaid üks isend. Mõlemad liigid kuuluvad

kolmandasse kaitsekategooriasse. Muid kaitstavaid taimeliike inventeeritud alal ei tuvastatud.

Inventuuri käigus leitud kahelehise käokeele elupaikade näol on tegemist suhteliselt väikeste, kuid

tõenäoliselt elujõulise kogumitega, mida on soovitatav säilitada. Suurem looduskaitseline väärtus

antud elupaikadel siiski puudub kuna liik on sage ning ei ole otseselt ohustatud. Juhul kui elupaika

pole võimalik säilitada, siis on soovitatav isendid ümber istutada lähemasse piirkonda liigile sobivasse

paika, mille puhul pole arendusi ette näha ning, kus liigi säilimine on seetõttu tagatud. Eelistatud

paigaks on Aruküla männiku riigimaal paiknevad looduslikud osad. Liigi ümberistutamise korral tuleb

see kooskõlastada maaomaniku/maavaldaja ning Keskkonnaametiga. Avalikule planeeringualale

jäävas kasvukohas kasvutingimused tõenäoliselt halvenevad ja kaitsealune liik on võimalik ümber

istutada pargiala vähema eeldatava kasutuskoormusega tsooni. Põhijoonisel näidatud asukoht on

illustratiivne ja kuulub lahendamisele pargiala eskiisis.

Ümberasustamine peab toimuma vastavuses kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise korrale3

Keskkonnaameti loal.

Alal leidub kuklaste pesasid. Kategooria pole küll range (III), kuid hoonestusalasse või teealasse

jäämise korral on soovitatav esimese eelistusena kuklasepesade teisaldamine, sobivasse ehk sama

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/783077?leiaKehtiv

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

20 / 26

tüüpi valgusrikkasse männi enamusega metsa vähemalt 500 m kaugusele. Ilmselt sobib selleks nn

Aruküla männiku teine serv. Teisaldamine kooskõlastatakse Keskkonnaametiga4.

Keskkonnaregistris on ühe nahkhiireliigi elupaik metsa edelapoolses servas väljaspool

planeeringuala. Hõre, lagendikega männimets on nahkhiirtele heaks toitumisalaks. Kuna

planeeringuga säilitatakse piisavalt kõrghaljastust ja valgustust pole üleliia palju, siis tegelikult

nahkhiirtele sobivad elualad ilmselt osalt ka säilivad.

eElurikkuse loodusvaatluste andmebaasis on planeeringuala lähistelt kakulise kõrvukrätsu (III

kaitsekategooria) vaatlus, nii et kaitsealuseid liike usutavalt välistada ei saa, kuid planeeringu

elluviimise otseseid takistusi ja piiranguid nimetatud liikide kaitse ei sea.

Keskkonnamüra ja vibratsiooni hindamiseks on katastriüksusel läbi viidud vastav uuring. Uuringu

tulemusena on jõutud järeldusele, et:

- 2019. a liiklusloendust arvestades saab müratõkkeseina püstitamisega tagada müra

vastavuse elamumaa sihtväärtusele

- 2040 liiklusprognoosi arvestades saab müratõkkeseina püstitamisega tagada müra

vastavuse elamumaal keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

kehtestatud II kategooria piirväärtusele

Sellest lähtuvalt on planeeringuala põhjapiirile ette nähtud müratõkkesein kõrgusega 3 m

maapinnast. Transpordiamet ja kohalik omavalitsus ei võta endale täiendavaid kohustusi müra mõju

vähendamiseks planeeringualal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Aruküla aleviku

tiheasustusala läbival maanteel piirkiiruseks 50km/h.

Tagamaks siseruumides kehtestatud liiklusmüra normtasemete täitmine, on vaja määrata hoonete

fassaadidele mõjuvad liiklusmüratasemed, mille tulemusel saab kehtestada fassaadidele vastavad

heliisolatsiooni nõuded. Selle jaoks arvutati müratasemed planeeringualal paiknevate hoonete

fassaadidele, kus on esitatud hoonete fassaadidele korruste kaupa mõjuvad kõrgeimad liiklusmüra

ekvivalenttasemed päevasel ja öisel ajal (lisad 5 ja 6).

- 2019 aasta liiklussageduse olukorras ulatuvad kahe esimese kortermaja Lagedi-Aruküla-Peningi

mnt teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal Ld = 45-48 dB ja öisel ajal Ln = 38-40 dB müratasemed.

Ülejäänud kortermaja fassaadidele ulatuvad päevasel ajal Ld ≤ 45 dB ja öisel ajal Ln ≤ 38 dB

müratasemed.

- 2040 aasta liiklussageduste olukorras ulatuvad kahe esimese kortermaja Lagedi-Aruküla-Peningi

mnt teepoolsetele fassaadidele päevasel ajal Ld = 48-50 dB ja öisel ajal Ln = 41-43 dB müratasemed.

Ülejäänud kortermaja fassaadidele ulatuvad päevasel ajal Ld = 40- 48 dB ja öisel ajal Ln ≤ 41 dB

müratasemed.

Radooniohu hindamiseks on alal läbi viidud vastav mõõtmine ja vähemalt ühes uuringupunktis

mõõdetud tulemuse võib liigitada kõrge Rn-sisaldusega pinnaste kategooriasse, kuna uringupunktis

mõõdetud tulemus on normaalse ja kõrge taseme piiripealne. Selle uuringupunkti läheduses (vt

radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne) on vajalik arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja

8 juhiseid. Meetmed, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet

ja nõuetekohane ventilatsioon, tarindite radoonikindlad lahendused (näiteks radoonitorustik). Teistes

uuringupunktides, kus radooni sisaldus on nomrmaalne oleks samuti soovitatav tihendada ja

hermetiseerida kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid

või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli

ning hülsi vahe. Soovitatav on ka hermetiseerida põrandas olevad praod ja vuugid.

4 https://loodusveeb.ee/et/themes/lindude-ja-teiste-loomadega-seotud-mured-ning-soovitused/kuidas-

teisaldada-sipelgapesa

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

21 / 26

Planeeringus kavandatud tegevusega kaasneda võivad negatiivsed mõjud on valdavalt seotud

ehitustegevuse ja puude raiega. Nende ulatus piirneb planeeritava ala ning selle vahetu lähialaga,

kuhu võib levida ehitustegevusest ja ehitustehnika liikumisest tulenev vibratsioon, müra ja tolm.

Nimetatud häiringud võivad kaasa tuua ebamugavusi piirkonna elanikele ning takistusi liikluses.

Nimetatud häiringud on ajutised ning ei ole ette näha ohtu inimeste tervisele või varale. Ehitustööde

kavandamisel tuleb tööohutuse plaanis kavandada ja kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse

levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud ning ehitustegevusega kaasnevate

jäätmete veo korraldust.

3.15. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed

Planeeritava ala turvalisuse tagamiseks vajalikud meetmed:

• hoonete ümber, parkimisaladele, avalikele aladele ja juurdepääsuteedele rajada välisvalgustus;

• piirdeaia püstitamine üksilk- ja paariselamute kruntide perimeetril;

• kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale;

• luua atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavaruum jm avaliku ruumi elemendid;

• planeeritava ala korrashoid;

• süttimatust materjalist prügikonteinerite kasutamine

• aadressisiltide ja muude viitade süsteem peab olema ühtse stiiliga ja piisavalt suuremõõtmeline, et tagada operatiivteenistuste töötajate kiire orienteerumine

Kuritegevuse ennetamise meetmete osas on lähtutud normatiivist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.

3.16. Piirdeaiad

Üksik- ja paariselamu krundi piirdeaia kõrgus kuni 1,6m. Piirdeks on lubatud keevispaneel- või

keevisvõrkaed või läbipaistev puitlippaed (mitte kasutada teravate otstega piirdeid). Piirdeaiad tuleb

ühtlustada vähemalt ühe tänava sama külje lõikes. Piirdeaia lahendus tuleb täpsustada

ehitusprojektis vastavalt sobivusele kesskonda ja projekteeritud hoonega. Piiridel naaberkinnistutega

on keelatud topeltpiire. Teravate otstega tarad (sh allpool, sh keevispaneelidel) on keelatud!

Kuni 1,4 m kõrgune aed võib olla ka läbipaistmatu ja kui on aia juurde on rajatud ka hekk, siis seda

käsitletakse läbipaistmatuna ja selle kõrgus ei tohi ületada 1,4 m.

Maanteeäärsete kruntide põhjapoolne piirdeaed tuleb rajada perspektiivsest kergliiklusteest majade

poole. Kui kergliiklustee ei realiseeru, võib piirdeaiaga piirata krunti kuni müratõkkeseinani.

Hekkide ja aedadega ei tohi piirata liikluse nähtavust. Hekke ei tohi istutada krundipiirist väljapoole.

Korterelamukruntidel on piirdeaia püstitamine keelatud, v.a. erandina väikelaste mänguväljakute

ümber.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

22 / 26

4. Tehnovõrgud

4.1. Üldinfo

Planeeringus kajastatud tehnovõrkude lahendused on põhimõttelised ja kuuluvad täpsustamisele

hoone projekteerimise käigus vastavalt hoone suurusele paiknemisele ja sihtotstarbele. Käesoleva

planeeringu lisadeks olevad tehnilised võrguoperaatorite tingimused ei ole aluseks

detailplaneeringule järgnevate projekteerimisstaadiumite koostamisel.

Käesolevas peatükis on kirjeldatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused.

4.2. Veevarustus

Planeeringualal puudub ühisveevarustus. Aruküla aleviku ühisveevarustuse süsteem koosneb ühtsest

veevõrgust, mis saab toite kahest puurkaevpumplast Aruküla PK-3-st (4638) ja Aruküla PK-5-st

(4647). Planeeringuala kõrval Pumbamaja 6 kinnistul asuva puurkaevu Aruküla PK-6 (704) ei

kasutata, see puurkaev on konserveeritud.

Planeeritavale alale rajatavate hoonete ööpäevane veevajadus on kuni 25 m³/d.

Detailplaneeringu ala veevarustus on lahendatud olemasoleva planeeringuala lähedal, Männiku teel

asuvast De90 veetorustikust. Igale planeeritava ala krundile on ette nähtud võimalus liituda

planeeritava veetorustikuga. Kruntide liitumispunktid ühisveevärgiga paigaldada kuni 1m kaugusele

kinnistupiirist. Liitumispunkti paigaldada maakraan.

Käesoleval ajal läbib detailplaneeringu ala konserveeritud puurkaevu ja Aruküla aleviku ühendav

veetorustik. Detailplaneeringu lahendus näeb ette selle torustiku ringitõstmist Pumbamaja 6 kinnistu

ja 11300 Lagedi-Aruküla-Peningi tee kinnistu vahelisel lõigul tee maa-alale.

Planeeritud veetorustik paigaldatakse PEH, PN10 plasttorudest ~1,8 m sügavusele planeeritud

maapinnast, tihendatud ja kuivale alusele.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud veevarustus trasside põhimõtteline asukoht. Torude täpsed

asukohad, läbimõõdud ja kruntide veesisendid täpsustatakse ning määratakse edasise

projekteerimise käigus, võttes aluseks kinnistute arvutusliku veetarbimise ja hüdrantidele vajaliku

vooluhulga ning rõhu.

4.3. Tuletõrje veevarustus

Planeeringu tuletõrjeveevarustus on lahendatud vastavalt Siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

tingimused ning kord“ ja standardile EVS 812-6:2012+A1+A2 EHITISTE TULEOHUTUS Osa 6:

Tuletõrje veevarustus.

Planeeringuala hoonete väliskustutusvee vajadus on arvutuslikult 10 l/s 3 tunni jooksul, mis teeb

tuletõrjevee vajaduseks 108 m³.

Planeeringuala läheduses pole tuletõrjehüdrante ja välise tulekustutusvee tagamiseks on planeeritud

maa-alune tuletõrjevee mahuti aktiivse mahuga 108 m³ ning kuivhüdrant koos survestuskaevuga.

Mahuti kuulub üleandmisele valla vee-ettevõttele. Mahuti täitmine on ette nähtud olmeveevõrgust.

Lisaks planeeritakse päästeautoga survestatav kahe tuletõrjehüdrandiga tuletõrjeveetorustik (V2-

De110). Tuletõrjeveetorustikku survestatakse kuiva hüdrandi juurde paigaldatavast

survestamiskaevust. Päästeauto võtab vee kuivhüdrandist (mis on ühendatud tuletõrjevee mahutiga)

ning pumbab vee survestuskaevu kaudu hüdrantidega varustatud torustikku. Torustikul paiknevate

hüdrantide vahekaugus on kuni 100 m ja mõjuraadius 50 m.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

23 / 26

Mahuti täitmine hakkab toimuma ühisveevärgist. Mahuti tühjenemise korral peab selle täitmine

olema tagatud 72 h jooksul. Tuletõrje veevõtukoht tuleb nõuetekohaselt tähistada.

Tuletõrjeveevarustus, mahuti vajadus ja hüdrantide asukohad täpsustatakse ja määratakse lõplikult

kindlaks veevarustuse projekti koosseisus.

Menetluses olev Võidu 17 naaberkinnistu detailplaneering näeb ette, et Raveni pumbamaja krundil

(65101:003:0074) olev tuletõrjeveemahuti renoveeritakse. Kui pumbamajas asuv mahuti on

renoveeritud ja töökorras käesolevas planeeringus ettenähtud hoonestuse projekteerimise ajaks, siis

ei pea ilmtingimata selle kõrval olevatele hoonetele uusi hüdrante rajama.

4.4. Reovee kanalisatsioon

Planeeringualal puudub ühiskanalisatsioonisüsteem.

Planeeringualale lähim isevoolne kanalisatsioonitorustik asub ca 0,6 km kaugusel Männiku ja Talve

tee ristis. OÜ Raven väljastatud tehniliste tingimuste kohaselt asub liitumispunkt

ühiskanalisatsiooniga orienteeruvalt Männiku tee ja Tallinna maantee ristmiku ääres, punktis

koordinaatidega X6580576.8615 Y560219.6255.

Planeeritava ala ööpäevane reovee kanalisatsiooni vooluhulk on kuni 25 m³/d.

Kruntide reoveed kogutakse isevoolsete kanalisatsioonitorustikega, millega reovesi juhitakse

planeeritavasse reoveepumplasse. Reoveepumpla kujaga 20 meetrit on planeeritud avaliku pargiala

kinnistule. Reoveepumplast survetorustikuga pumbatakse reovesi Aruküla aleviku

ühiskanalisatsiooni.

Planeeritud isevoolse kanalisatsiooni välisvõrk paigaldatakse ∅160 mm SN8 reoveekanalisatsiooni

torudest. Reoveekanalisatsiooni kaevud paigaldatakse plastkaevudest ja kaetakse asfaltkattega

pindade all nn „ujuvat“ tüüpi malmluukidega.

Igale planeeritava ala krundile on ette nähtud reoveeühendus ja kanalisatsiooni liitumispunkt

ühiskanalisatsioonitorustikust. Liitumispunktiks on kuni 1m kaugusele krundi piirist paigaldatav

kontrollkaev.

4.5. Sadevee käitlemine

Piirkonnas puudub sadevee kanalisatsioon ja sadevee tsentraalne kogumine planeeringualal ei ole

kavandatud. Sadeveed katustelt ja katendatud pindadelt juhitakse kallete abil haljasaladele kruntide

piires ja immutatakse pinnasesse. Ala ei ole liigniiske ja immutamine on eeldatavasti võimalik.

Sadeveed ei vaja erikäitlust. Täpne sademeveelahendus ja täpsustatud vooluhulgad antakse edasiste

projekteerimise etappide käigus ning lahendatakse koos vertikaalplaneerimisega.

4.6. Elektrivarustus

Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele 351139. Planeeritavate

kruntide tarbeks kavandatav elektrivarustus 63x(3x25A), kokku 3x1575A, nähakse ette

projekteeritavatest mitmekohalistest liitumiskilpidest ja jaotuskilpidest toitega projekteeritavatelt

0,4kV maakaablitelt. Liitumiskilbid ja jaotuskilbid jäävad tarbijate kruntide piiridele teealasse.

Liitumiskilbid ja jaotuskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Projekteeritavate kilpide toide nähakse ette 0,4 kV maakaablliinidega planeeringualale

kavandatavast läbijooksvast komplektalajaamast, mille asukoht on näidatud põhijoonisel. Alajaama

asukoht on planeeritud võimalikult koormuskeskme lähedusse krundile POS 16, planeeritava tee

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

24 / 26

äärde eraldi juurdepääsuga, kus on tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Alajaamale ei ole

planeeritud eraldi krunti. Alajaamal kehtib kaitsevöönd 2m seinast või piirdeaiast.

Projekteeritava alajaama toide nähakse ette sisselõikega olemasolevasse keskpinge maakaablise

14309. Mõlemad keskpinge maakaabli otsad pikendatatakse projekteeritava alajaamani.

4.7. Sidevarustus

Sidevarustuse lahendamiseks on väljastatud AS Telia Eesti tehnilised tingimused nr 33864126.

Sidevarustuse liinirajatiste lähim võimalik liitumispunkt asub planeeringualast ca 500m eemal ja

seetõttu ei ole käesolevas planeeringus kavandatud planeeringualast väljapoole jäävaid siderajatisi.

Planeeringu tehnovõrkude koondplaanil on kajastatud orienteeruvad trassikoridorid planeeringuala

sisesele kaablikanalisatsioonile, mida on perspektiivselt võimalik ühendada sidevõrku. Kuni

ühendamiseni lahendatakse elamute side traadita tehnoloogiate baasil. Sidevõrguga liitumise korral

kasutada võimalusel liitumiseks valguskaablit. Kui see kohe pole võimalik, siis planeerida kogu

plnaeeringuala ulatuses valmidus valguskaabliga ühendusega liitumiseks nii, et maa-aluste kaablite

paigaldamise käigus ei peaks lõhkuma vastvalminud taristut.

4.8. Küte

Liitumist keskküttega ei ole planeeritud, samuti puudub piirkonnas küttegaasi võrguvõimalus.

Elamute küte lahendatakse ehitusprojektis lokaalsete küttesüsteemidega, nagu nt

õhksoojuspumbad, energiakaevud jne. Eelistust tuleb anda kõrge kasuteguriga ja

taastuvenergiaallikatel töötavatele süsteemidele, nt osalise päikesepaneelide toitega ja kõrge COP

arvuga soojuspumbad. Eriti saastavad kütteliigid, nagu kivisüsi, masuut jne, on välistatud. Elamute

energiatõhusus tagada vastavalt ehitusloa taotlemise hetkel kehtivatele energiatõhususe

miinimumnõuetele.

4.9. Valgustus

Planeeritava teemaa äärde ja halasjala kõnniteede äärde kavandatakse tänavavalgustus.

Tänavavalgustus planeerida võimalikult madalate postidega ja kasutada valgusvihku suunavaid

lambivarje, mis on pealt kaetud. Valgusallikana kasuatada konoomseid LED-lampe

valgustemeperatuuriga 3000-4000 K. Vältida sinist tooni valgusallikaid. Kaaluda võimalust kasutada

valgustite reguleerimiseks näiteks liikumis- ja valgustegevuse andureid. Üldkasutatava haljasala

kõnniteede valgustamiseks võib kaaluda madalate valgustite kasutamist.

Mastide täpsed asukohad lahendatakse ehitusprojektiga. Valgustite mastide asukoha valikul on

otstarbekas mastid paigutada võimalikult rohkem krundi sissepääsude lähedusesse, arvestades

samal ajal mastide üldist sammu/rütm, eraldi on vajalik mast kindlasti paigaldada

ümberpööramiskoha vahetuslähedusse.

Tänavavalgustusmastide vahe on ligikaudu 30…35 m. Toide tänavavalgustusele lahendatakse

maakaablitega, mis paigaldatakse samasse kaevisesse magistraalkaablite ja elamute toitekaablitega.

4.10. Päikesepaneelide ja -kollektorite kasutamine

Planeeringuala hoonestusel võib päikesepaneele ja -kollektoreid paigaldada kogu katuse ulatuses

olenemata installeeritud võimsusest juhul, kui ehitusprojektis esitatakse visuaalse mõju analüüs, mis

on eriti soovitatav suure katusepinnaga korterelamutel. Vastasel juhul on installeeritud võimsus

krundi kohta piiratud 15 kW.

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

25 / 26

5. Planeeringu elluviimine

Kehtestatud detailplaneering määrab planeeringuala edaspidise maakasutuse ja on aluseks

ehitusprojektide koostamiseks.

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

Kui planeeringulahendust ei ole 5 aasta jooksul ellu viima asutud, on omavalitsusel õigus planeering

kehtetuks tunnistada.

Avalike rajatiste ja infrastruktuuride väljaehitamine toimub asjast huvitatud osapoolte kokkuleppel.

Koostöö käigus pannakse paika avalike rajatiste ja infrastruktuuride rajamise maht ja finantseerimise

tingimused.

Tehnovõrkude rajamine toimub kinnistu omaniku, omavalitsuse ja tehnovõrkude valdaja koostöös.

Servituudilepingud sõlmitakse vastavalt asjaosaliste kokkulepetele.

5.1. Avalikult kasutatava taristu väljaehitamine

Planeeringuala sisesed avalikud tänavad, pargiala rajatised ja tehnovõrgud kuuluvad

väljaehitamisele arendaja poolt ja seejärel antakse tasuta üle munitsipaalomandisse. Riigimaanteega

ristmiku ümberehitamine toimub arendaja kulul.

Müratõkkeseina väljaehitamine on arendaja kohustus.

5.2. Ühendamine Välja teega

Vallavalitsuse pöördumistele, kuidas oleks võimalik Paunküla metskond 199 kinnistust eraldada välja

teemaa ja küsida see munitsipaalomandisse, on RMK vastanud, et ei pea seda võimalikuks.

Vallavalitsus palus Keskkonnaministeeriumilt, kui riigivara valitsejalt infot, kuidas oleks võimalik

Välja tee lõik ühendada Linnaku kinnistut läbiva teega.

Keskkonnaministeerium peab põhjendusi asjakohasteks ja arvestades, et Paunküla metskond 199

kinnistu on kavandatava tee asukohas riba kujuline ja seega uus tee hõlmaks suhteliselt väikest osa

metsamaast, mille ulatuses tuleb läbi viia raadamine ja mis võetakse kasutusele muul otstarbel kui

metsa majandamine, siis võib tee rajamise mõju metsamaale hinnata väikseks.

Keskkonnaministeerium on seisukohal5, et tee rajamine on võimalik nii piiratud asjaõiguse alusel või

tee ehituseks vajaliku maa võõrandamise kaudu, mis saab toimuda riigivaraseaduse alusel. Palume

RMK-l ja Raasiku Vallavalitsusel selles osas teha detailplaneeringu menetluse raames koostööd.

Vastav teelõik põhijoonisel näidatud ajutise krundi ulatuses kuulub väljaehitamisele arendaja poolt

ja seejärel antakse üle munitsipaalomandisse.

5.3. Harju tee lõik

Kõva kattega Harju tee lõik riigimaantee ja planeeritud kvartalisisese tänava vahel projekteeritakse

ja ehitatakse arendaja kulul.

5 Keskkonnaministeeriumi 21.01.2021 vastukiri nr 13-1/20/5048-4

Linnaku katastriüksuse ja lähiala detailplaneering

26 / 26

5.4. Ohtlikud jäätmed, lõhkekehad, võimalikud EOD protseduurid

Kaitseliit (endise valdajana) ei ole otsinud planeeringualal lõhkekehi ega muid ohtlikke jäätmeid.

Planeeringu eelnõu koostamise käigus tehti Kaitseliiduga koostööd, mille käigus selgitati välja, et

seoses võimalike lõhkemata lõhkekehade (UXO) olemasoluga ja EOD protseduuride vajalikkusega

Harjumaal Raasiku vallas Aruküla alevikus asuval Linnaku kinnistul (kat. tunnus 65101:003:0760),

saab Kaitseliidu peastaap kinnitada järgmist: ajal, mil Kaitseliit oli Linnaku kinnistu omanik

(võõrandamine OÜ-le Madegar toimus 2019. a oktoobris), Kaitseliidu allüksused kinnistul selliseid

väljaõppelisi tegevusi ei viljelenud, mille tõttu võinuks maa-alale maha jääda UXO kehi, laske- või

muud sõjamoona ning imitatsioonivahendeid. Kaitseliidule teadaolevalt linnakus UXO objekte ei ole,

samas ei ole Kaitseliit nende leidmiseks / tuvastamiseks eraldi teenust ka tellinud6.

2011. aastal, kui Kaitseliidu tellimusel lammutati linnakus asuvad amortiseerunud ehitised, ühtegi

UXO-t (ei nüüdisaegseid ega ka ajaloolisi) ehitusobjektil ei tuvastatud.

Samasisulisele päringule vastas Päästeameti demineerimiskeskus, et ei näe reeglina vajadust

teostada endistel riigikaitsemaadel planeeritud lõhkekehade otsingut. Kui on lõhkekeha leid, siis

reageerib väljakutsele pommigrupi valvemeeskond. Suuremahulisemaid demineerimistöid

planeeritakse vastavalt sellele, kui kuskil Eesti territooriumil on alasid, kust on sagedamini leitud

lahingumoona. Vastavalt Demineerimiskeskuse andmebaasi DEMIS andmetele pole Aruküla alevikus

asuvale Linnaku katastriüksusele toimunud ühtegi demineerimisalast väljakutset alates 1992 aastast

kuni tänaseni7.

Seoses sellega ei ole eraldi EOD protseduurid ja täiendavad uuringud planeeritaval alal vajalikud.

Ehitusprojektides ja kaevetööde lähteülesandes tuua välja selgesõnalised juhised tööde teostajale,

et tundmatu keha leidmisel maapinnas tuleb tööd viivitamatult peatada ja võtta ühendust

Päästeametiga.

5.5. Liiklusmüra järelhindamine pärast planeeringu realiseerimist

Pärast detailplaneeringu realiseerimist tuleb hinnata kujunenud liiklusmüra olukorda Männiku tee

äärsete müratundlike hoonetega aladel ning võtta vajadusel kasutusele täiendavaid müra

leevendavaid meetmeid. Liiklusest tulenevad müratasemed peavad lähedalasuvatel müratundlike

hoonetega aladel vastama KeM määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemetele. Liiklusmüra

maksimaalne helirõhutase ei tohi KeM määruse nr 71 § 6 lg 3 järgi ületada müratundlike hoonetega

aladel päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A).

6 Kaitseliidu peastaabi tagalakeskuse kinnisvaraosakonna 03.03.2020 vastukiri 7 Päästeameti demineerimiskeskuse 04.03.2020 vastukiri