Teabenõue

From: [email protected] <[email protected]> Sent: 08 February 2024 12:26:07 To: RMK; Triin Küttim Cc: Subject: Teabenõue

Teabenõue

Tere MTÜ Hoiame Loodust pöördub hea usus ja soovis RMK poole, et saada Nursipalu vahetus läheduses toimuvatele RMK töödele Teie poolne adekvaatset seisukohta, mille abil saame koostada avalikkuse jaoks informatiivse seisukoha.

Mati Sepp (mina) kontrollis RMK raietegevust Nursipalu vahetus läheduses 06.02.2023 ja siinkohal esitame mõningased küsimused koos selgitusega, mida me täheldasime. Rõhutame, et me ei esita küsimusi süüdistuse vormis vaid eesmärgiga saada aru, mis on juhtunud, kuidas RMK omalt poolt asju näeb ja kas kõik vajaminevad load olid olemas.

Alustasin raietegevuse kontrollimist raudtee äärse metsaveo kaardistamisest. Metsafirma kasutas metsamaterjali vahelaoplatsi viimiseks raudtee kaitsevööndit, aga tegemist on väga pehme pinnasse alaga ja pinnase kahjustusi esines raudtee kaitsevööndis nii vahetus läheduses raudteerööbastele kui ka kaugemal raudteerööbastest. Siinkohal ilmselt pole ei RMK-ga ega ka MTÜ pädev seisukohta võtma, kas selline pinnase kahjustamine võib kuidagi olla ohtlik raudtee liiklusele, kas võib tekkida raudtee rööbastee alla jääva muldkeha lagunemine jne. Seetõttu pöördusime Eesti raudtee poole selles küsimuses hinnangu saamiseks, aga millele saab RMK vastata on alljärgnevad küsimused.

Raudtee kaitsevööndis on vajalik saada raudtee omaniku ja siis ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kirjalik nõusolekut, et kaitsevööndis saaks tegutseda metsatöödega.

Küsimus: Kas RMK-l oli vastav luba olemas, et metsafirma saaks seal kaitsevööndis tegutseda?

1.1 Kui luba oli olemas, siis millistel tingimustel võis töösid läbi viia? Eelduslikult peaks olema loal tingimused, mida peab järgima, et vältida ohtu raudtee ühendusele. Palun võimalusel saatke MTÜ-le vastav luba vastuse lisana juhul kui see on olemas.

1.2 Kui luba RMK-l puudus siis palume selgitust, kes vastutab ja milliseid sammusid astutakse, selliste olukordade edaspidiseks vältimiseks RMK juhtkonna poolt. Tegemist on tõsise küsimusega ja ohutusnõuded peavad olema raudtee kaitsevööndis kõige tähtsamal kohal.

Järgmine teema, millele sooviksime saada vastust on seotud seni mahavõtmata metsaosadega seoses. RMK oli võtnud kokku ca 20 metsateatist erikohtadesse, aga ca poolte teatiste puhul oli lageraie lõpule viimata. Nt kvartal SP163 eraldus 2 oli raietööd läbiviidud, aga SP163 eraldus 4 ja 5 oli teostatud ainult alusmetsaraie.

Sellest lähtuvalt meie küsimus

Kas RMK on nõus seni lagetaks raiumata jäetud eraldustel loobuma lageraie tegemisest ja jätma need alad kasvama? Küsimus on tingitud asjaolust, et raiealade vahetus läheduses on Nursipalu harjutusväljak ja möödapääsmatult tekkib seal mürareostust, mis mõjutab ümbruskonna elanike elu. Igasugune kõrgema kasvuline mets Nursipalu ja elanike vahel aitab leevendata mürareostuse mõju ulatust kohalikele elanikele. Lisaks kui vaadata ala ökoloogilises võtmes ja võtta arvesse ka Nursipalu poolset osa on metsalad tänaseks suures ulatuses läbiraiutud lageraiega ja iga lisanduv lageraie on koormaks ökosüsteemile.

MTÜ Hoiame Loodust lähtudes inimlikust aspektist ja looduskeskkonna hoidmise vajadusest sooviksime, et RMK lageraied lõpuni ei viiks. Palume vastust, kas RMK on nõus MTÜ soovi arvestama ja ellu viima.

Vaatluse käigus tuvastasin küsimust tekitava eralduse asus see kvartalil QB326 eraldus 5. RMK oli sinna võtnud lageraie teatise ja teostanud võsakameestega raietööd. Metsa esimese rinde täius on kirjas 30% ja looduses ilmselt oli see veelgi väiksem silmaga hinnates. Ala oli uuenenud looduslikult väga edukalt kuuse ja sookase järelkasvuga ja eraldusel kasvad üksikud sookased, mille tüvede jämedus jäi valdavalt alla 20 cm. Võsakamehed olid sisuliselt kogu elujõulise metsajärelkasvu maha lõiganud, et RMK saaks raiuda mõnikümmend üksikut kidurat sookaske. On ilmselge, et selline majandamine on kilplaslik ja lageraie teatis võeti arvatavasti exeli tabelit kasutades ja RMK töötaja

polnud raieala ülevaadanud looduses, sest kui oleks looduses olukorda hinnatud siis iga metsast hooliv metsamees oleks jätnud raieala puutumata ja lasknud teha ehk alal valgustusraie. Sellest lähtuvalt küsimus!

3.Kas RMK ei võiks praktiseerida põhimõtet, et kui RMK enda töötajad ise ei jõua metsaalasid ennem raiesse minemist üle vaadata, siis metsafirmad teeks ise vajaminevad täpsustused RMK-le? Kuna ma ise kunagi töötasin RMK heaks siis ma küll proovisin mõnikord täpsustusi teha, aga neid ei võetud kunagi arvesse ja hetkel tundub, et see aastate tagune minu kogemus kehtib tänase päevani. Kas ei oleks aeg leida selles suunas lahendusi, et tõsta RMK tööde kvaliteeti?

Kõige viimaseks teemaks jätsin kahtlustuse järgi keskkonnaameti tehtud vea. Seda hetkel uuritakse! Ma tuvastasin lageraie ala, mis erinevate eralduste kombineerituse tõttu minu kahtlustuse järgi ületas metsaseaduses lubatud 7 ha piiri. Eesti rahva ootus oli ja on, et RMK ei loo ulatuslike lageraied ühte piirkonda. Hetkel on tekkinud selline olukord, et erametsaomanik raius suuresti oma kinnistu lagetaks ja RMK nüüd sai mingi valemiga keskkonnaametilt loa omapoolne raieküps metsaosa ka maha raiuda ja kahtlustuse järgi on tekkinud seaduses lubadust suurem lagedaks raiutud ala.

Isegi kui kõik lõpuks osutub kuidagi juriidiliselt poolelt vaadatuna seaduslikuks siis vastuolu on ikkagi selles, et RMK kohalikud töötajad ei ole raiete planeerimisel arvesse võtnud looduse heaolu. Järveäärsed metsamassiivid omavad tähtsat ökoloogilist rolli ja RMK töötajad peaks suurendama oma mõistmist ka looduse hoidmisel. Kui RMK juhatus ja nõukogu kõneleb loodushoiust, aga kui RMK alumise astme töötajad seda looduses ei järgi siis lõppkokkuvõttes langeb ikkagi ühiskonna pahameel RMK juhtkonna õlgadele. Selleks ,et paremini mõista ,millest kõnelen tasub vaadata kvartalit QB147 ja vahetus läheduses asuvaid kvartaleid koos lagetaks raiutud eraldustega.

Selleks, et olukorda leevendust tuua oleks vaja selget RMK juhtkonna sõnumit oma töötajatele, et looduskeskkonnaga tuleb raiete tegemisel arvestada kuniks töötatakse välja selgem tööjuhend RMK töötajatele. Selgelt on siin kõik tahtmise ja nägemuse taga kinni. Kui RMK nõukogu ja juhatus lubab Eesti rahvale RMK poolt paremini hoitud looduskeskkonda siis meie vastutasuks soovime, et RMK juhtkond tagab selle lubaduse elluviimise!

Teabenõue on koostatud selgitava tekstiga, mille sisse on lisatud küsimused, millele sooviksime saada RMK poolseid vastuseid. Kõige viimase teema osa kui RMK soovib anda kommentaari oleksime tänulikud!

Lugupidamisega

Mati Sepp

MTÜ Hoiame Loodust

53936991

Vastus teabenõudele

Austatud härra Sepp

Pöördusite Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) poole seoses Nursipalu läheduses

toimuvate RMK raietöödega. Oma pöördumises soovisite teada, kas töödeks olid olemas vajalikud

kooskõlastused ning üksiti tahtsite mõningate raielankide planeerimise protsessi osas selgitusi.

Mis puudutab metsamaterjali kokkuvedu raudtee kaitsevööndis, siis peame nentima, et

kahetsusväärse inimliku eksituse tõttu on nimetatud tegevus käesoleval juhul tõesti jäänud

kooskõlastamata– oleme selles osas Eesti Raudtee esindajatega looduses kõnealuses kohas

kohtunud ning juhtunut ka siiralt kahetsenud. Kohtumisel tõdeti, et tööde käigus ei ole siiski

raudteega seotud taristuelemente kahjustatud ning lepiti kokku, et RMK korrastab pärast tööde

lõpetamist metsamaterjali kokkuveotee– mis on nüüdseks ka tehtud.

Raietööde kavandamise osas oli Teil esmalt küsimus kvartali QB326 eraldisega 5.

Teie hinnangul oleks sel eraldisel piisanud valgustusraiest, sest Teie pöördumise kohaselt oli see

eraldis uuenenud sookase ja kuuse järelkasvuga. Paraku peame vajalikuks juhtida Teie tähelepanu

asjaolule, et nimetatud eraldise I rinde täius oli takseerandmete kohaselt 30% ning II rinde täius

27%. Seega ei oleks valgustusraie sel eraldisel mingit positiivset mõju omanud, sest ei kask ega

kuusk ole suutelised läbi valitsevate rinnete välja kasvama– kask peaasjalikult oma

valgusnõudlikkuse tõttu ning kuusk omakorda suutmatusest taluda kaseokste poolset piitsutamist.

Lisaks oli Teie pöördumises kahtlus, et RMK võib olla raietega moodustanud liiga suure lageda ala,

sest Teie hinnangul ei ole osade lankidega piirneval eramaal toimunud lageraiejärgset metsa

uuenemist.

Selgituseks, et RMK ei analüüsi teiste maahaldajate omandis olevate kinnistute takseerandmeid,

mistõttu RMK-l pole võimalik ka anda hinnangut teiste maaomanike lankide metsauuenduse kohta.

Vajaliku uuenduse olemasolu kontrollimine on osa Keskkonnaameti tööprotsessist ka RMK

esitatavate metsateatiste menetlemisel, ehk kuna Keskkonnaameti hinnangul on käesoleval juhul

RMK kavandatavad raieööd olnud lubatavad, siis ei ole ka meil põhjust arvata, et lageraielangi

suurus läheks vastuollu metsaseadusega.

Hr Mati Sepp

Hoiame Loodust MTÜ

juhatuse liige

e-post [email protected]

Teie 08.02.2024

Meie 15.02.2024 nr 3-2.1/2024/791

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erko Soolmann

RMK juhatuse liige

676 7500, [email protected]