Rail Baltica Kangru liiklussõlme teerajatiste ehitusloa menetlusse kaasamine

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine Rail Baltica

Kangru liiklussõlme teerajatiste

ehitamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☐ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Ave Kallo

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

Rail Baltica Kangru liiklussõlme teerajatiste ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee

ehitusloa andmise korraldusele).

2. Laoplatside asukohtade ja transpordimarsruutide valikul arvestada juttselg-kärnkonn e

kõre (Epidalea calamita) sigimisveekogude ja püsielupaiga piiranguvööndi paiknemisega.

3. Kõrede aktiivsusperioodil 15.04 – 30.09 ei tohi öösiti sõidukitega liikuda Viljandi

maanteest Raku järve pool.

4. Juhul kui sigimisveekogudes esineb kõre kulleseid, siis ei tohi nendest veekogudest 300 m

raadiuses sõidukitega liigelda juulikuu jooksul (nii öösel kui päeval), so ajal kui toimub

noorloomade hajumisränne.

5. Tuginedes liigi kaitse tegvuskavale tuleb Ülemiste väike-konnakotka (Aquila pomarina)

pesa ümbruses 750 m raadiuses pesast vältida häiringuid 15. märtsist 31. augustini.

6. Looduskaitseseaduse § 55 lõike 61 punkti 1 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate

lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine,

välja arvatud LKS § 55 lõike 3 punktides 2-5 toodud juhtudel ja Keskkonnaameti loa

alusel. LKS § 55 lõike 61 punkti 2 kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude

tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Raietööd ja raadamine

tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi. Lindude pesitsusaegse häirimise

vältimine on laialdaselt kasutatav loodushoiu meede, nt riigimetsas kehtib raierahu 15.

EELNÕU

2

aprillist 30. juunini. Kuna paljudel liikidel algab pesitsusperiood varem ja lõpeb hiljem,

siis on mõistlik kaasata linnustiku ekspert, kes teeb kindlaks, millised liigid töömaal ja selle

vahetus ümbruses pesitsevad ning määrab kohapõhised piirangud.

7. Kaitsealuste kuklaste (Formica spp) suremuse vältimiseks tuleb raadamise käigus (st

ehitusetapi algul) leitud sipelgapesad ringi kolida. Kuklaste pesade kolimiseks peab olema

Keskkonnaameti luba ja soovitatav on seda teha spetsialisti juhendamisel. Kolimiseks

parim aeg on kevadel kuiva ilmaga, kui sipelgaid on pesas veel suhteliselt vähe. Pesa tuleb

kogu ulatuses varahommikul või hilisõhtul välja kaevata ja transportida vähemalt 500 m

kaugusele päikesele avatud kuiva kohta metsa servas. Kui kaevatakse välja kogu pesa ja

uus asukoht on kuklastele sobiv, siis ehitavad nad pesa uuesti üles ja meede on tõhus. Enne

raadamist tuleb eksperdi kaasabil trassile jäävad kuklaste pesad kaardistada ja koostada

kava nende ümberasustamiseks. Kuklaseid esineb suurema tõenäosusega okas- ja

segametsades.

8. Projektiala asub rohekoridoris. Rohevõrgustiku sidusus maantee suhtes tagatakse loomade

altpääsudega maanteeviaduktide all piki raudtee piirdeaedu. Raietööd peavad toimuma

minimaalses vajalikus mahus.

9. Impulssmüra põhjustavat tööd (nt vaiade rammimine) võib teha tööpäevadel ajavahemikul

7.00-19.00.

10. Tolmu tekke vähendamiseks tuleb kuiva ilmaga vältida tolmu tekitavaid tegevusi või

kasutada niisutamist.

11. Juhul, kui viaduktide rajamiseks kasutatakse vaiade rammimist või muud olulist

vibratsioonitaset põhjustavat ehitustehnoloogiat, siis tuleb ehitustöödel tagada, et

vibratsioonitase elamutes ei ületaks normidekohast taset. Eestis on vibratsiooni

normtasemed hoonetes reguleeritud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“. Selleks, et hinnata vibratsiooni tõttu tekkivaid hoonete kahjustusi

tuleb kuni 200 meetri raadiuses ehitusobjektist fikseerida hoonete seisukord enne

ehitustööde (rammimise) algust, et hiljem (võimalike kaebuste korral) saaks tuvastada, kas

rammimine on kahjustanud hoonet.

12. Ehitamisel tuleb arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Veenduda tuleb, et

ehitusel kasutatavatest masinatest ei lekiks kütust ega määrdeaineid – nii vähendatakse

pinnase reostumise ning seeläbi ka põhja- ja pinnavee reostumise riski. Tekkinud reostus

tuleb kohe lokaliseerida ja eemaldada pinnasest.

13. Jäätmete töötlemine ja ladustamine Raku järve piiranguvööndis on looduskaitseseaduse

kohaselt keelatud.

14. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms

mõjul, tuleb kohe eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida

tuleb ka pinnase, ehitusmaterjalide või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt

veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.

15. Võimalusel tuleb maksimaalselt ehitusmaterjale taaskasutada (nt muld, pinnas jms).

Kõlblik kasvumuld kasutatakse nõlvade kindlustamisel ja haljastamisel, kõlbmatut

kasvumulda saab võimalusel kasutada korrastatavate alade ja haljasalade täiteks.

Raiejäätmed ja kännud tuleb taaskasutada kohapeal väiksematele loomadele varjete

rajamiseks loomaradadel.

16. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Ehituse käigus tekkinud jäätmed tuleb üle anda jäätmekäitlusettevõttele. Jäätmete

ajutised kogumiskohad peavad olema sellised, kus on välistatud jäätmete ja reostuse

sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette.

17. Ehitustegevuste läbiviimisel juhindutakse muinsuskaitseseadusest, mille kohaselt tuleb

tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse,

veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid. Leiukoht

tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada Muinsuskaitseametit. RB

EELNÕU

3

maakonnaplaneeringu KSH raames läbiviidud arheoloogiaväärtuste uuringuga[1] ei leitud

projektiala piirkonna alalt kultuurkihti ega kultuuriväärtuslikke leide, kuid Peeter Suure

merekindluse osad tuleks enne Kangru riste ja raudteetrassi ehitustöid kindlasti

dokumenteerida.

1. Andmed tee kohta Ehitavad rajatised jäävad Rail Baltica Kangru

liiklussõlme ehitamisega järgnevate teede uuele

trassile:

15 Tallinn–Rapla–Türi

11115 Kurna−Tuhala 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi IDOM, Consulting, Engineering,

Architecture S.A.U.

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood A48283964

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Avenida Zarandoa 23, 48015 Bilbao,

Hispaania

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +34 944 79 76 00

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalve

teenus uue trassi ehituseks lõigus Tallinnast

Raplani. Põhiprojekt. DPS2 Kangru-Rapla

Maakond.

2.7 Tee ehitusprojekti number

Rajatis Projekt nr

BR0345 Kangru viadukt RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0345 rev 003

BR0347 Raudalu viadukt RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0347 rev 003

BR0350 Raku viadukt RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0350 rev 003

BR0545 Männiku kergliiklusviadukt RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0545 rev 003

BR0547 Männiku kergliiklustunnel RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0547 rev 003

(allkirjastatud digitaalselt)

[1] Aruanne arheoloogilisest baasleirest Rail Balticu Harjumaa läänepoolsel trassilõigul ja detailuuringud Harjumaa lääne- ja

idapoolsel trassilõigul. Kriiska, A. jt. Tartu 2015

EELNÕU

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine Rail Baltica Kangru liiklussõlme teerajatiste ehitamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse Rail Baltica Kangru liiklussõlme

teerajatiste ehitamiseks (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olevad teerajatised paiknevad riigi kinnisasjadel

(katastritunnused 71801:001:2151, 30401:001:1976, 71801:001:2152) Harju maakonnas Kiili

Vallas Kangru alevikus ja Saku vallas Männiku külas.

Transpordiameti 22.06.2023 korraldusega nr 1.1-3/21/258 on antud projekteerimistingimused Rail

Balticut ületavate riigiteede 15 Tallinn–Rapla–Türi km 4,2- 6,65 ja 11115 Kurna−Tuhala km 0-0,8

Kangru liiklussõlme koos viaduktide ja rajatistega ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad vastavalt IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. töö

„Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalve teenus uue trassi ehituseks lõigus Tallinnast Raplani.

Põhiprojekt. DPS2 Kangru-Rapla Maakond“ tabelis 1 toodud rajatise põhiprojektidele:

Rajatis Projekt nr

BR0345 Kangru viadukt RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0345 rev 003

BR0347 Raudalu viadukt RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0347 rev 003

BR0350 Raku viadukt RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0350 rev 003

BR0545 Männiku kergliiklusviadukt RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0545 rev 003

BR0547 Männiku kergliiklustunnel RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0547 rev 003 Tabel 1. Kavandatavad teerajatised ja vastavad projektid

Projektide üldjoonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2025 nähtavad lingilt:

https://pilv.mkm.ee/s/xjpnuiecwbyf8fO

Projektide üldeesmärk on Rail Baltica Kangru liiklussõlme teerajatiste ehitus.

Ehitusluba antakse ainult tabelis 1 toodud rajatiste ehitamiseks. Kangru liiklussõlme teede ja tehnovõrkude osas viiakse läbi eraldiseisvad ehitusloa menetlused.

2. MENETLUSE KÄIK

2

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Raku viadukt, Männiku

kergliiklusviadukt ja Männiku kergliiklustunnel jäävad alale, kuhu on kavandamisel Männiku kõre

ja kivisisaliku püsielupaik.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et tabelis 1 toodud ehitusprojektidega kavandatavate ehitiste puhul

pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju

esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud

eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju

ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet,

Terviseamet, Kaitseministeerium, Kiili Vallavalitsus, Saku Vallavalitsus.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

3

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8,

§ 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited,

otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba tabelis 1 toodud Kangru liiklussõlme teerajatiste ehitamiseks vastavalt

korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata tabelis 1 toodud ehitusprojektidega kavandatavate tegevuste

keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu

alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui

kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud

kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju

keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Põhja osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Rail Baltica Kangru liiklussõlme teerajatiste tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

4

(allkirjastatud digitaalselt)

Ave Kallo

juhataja

projekteerimise üksus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud menetlusosaline

06.02.2024 nr 8-1/21-024/2094-1

Rail Baltica Kangru liiklussõlme teerajatiste

ehitusloa menetlusse kaasamine

Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse Rail Baltica Kangru liiklussõlme teerajatiste

ehitamiseks. Ehitusluba antakse IDOM, Consulting, Engineering, Architecture S.A.U. poolt

koostatud põhiprojektide alusel järgnevate rajatiste ehitamiseks:

Rajatis Projekt nr

BR0345 Kangru viadukt RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0345 rev 003

BR0347 Raudalu viadukt RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0347 rev 003

BR0350 Raku viadukt RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0350 rev 003

BR0545 Männiku kergliiklusviadukt RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0545 rev 003

BR0547 Männiku kergliiklustunnel RBDTD-EE-DS2-DPS2_IDO_BR0547 rev 003

Ehitusluba antakse ainult rajatiste ehitamiseks. Kangru liiklussõlme teede ja tehnovõrkude osas

viiakse läbi eraldiseisvad ehitusloa menetlused.

Projektidega on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/xjpnuiecwbyf8fO

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks

ehitusloa eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 19.02.2024 e-posti aadressile

[email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Kaarel Ilustrumm poole (+372 5557 8458, [email protected]).

Lugupidamisega

2 (2)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaarel Ilustrumm

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisad: 1. Rail Baltica Kangru liiklussõlme teerajatiste ehitamise ehitusloa eelnõu 2. Tee ehitusloa andmise ja KMH algatamata jätmise korralduse eelnõu

Adressaadid: Maa-amet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Riigimetsa Majandamise Keskus

Osaühing Rail Baltic Estonia

Osaühing Eesti Killustik

EMG Karjäärid OÜ

Kangru Külaselts MTÜ

55578458, [email protected]