Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ muutmine" eelnõu

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Haridus- ja Teadusministeerium

05.02.2024 nr 1-4/24/659

Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise

juhend“ muutmine" eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ muutmine“

eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal Kliimaminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. Määruse lisa

Arvamuse andmiseks: Riigimetsa Majandamise Keskus, metsakorraldusettevõtted, metsakorraldustarkvara arendavad ettevõtted, Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Leno Kuura, 626 2912

[email protected]

EELNÕU

5.01.2024

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn

Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri

16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa

korraldamise juhend“ muutmine“ eelnõu

Määrus kehtestatakse metsaseaduse § 11 lõigete 3 ja 4 alusel.

Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruses nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Takseerkirjelduses võib märkida eraldisel viimasel kümnel aastal tehtud

metsamajandustööd, märkides töö liigid ja tööde tegemise aastad.“.

2) määruse lisa 12 asendatakse käesoleva määruse lisaga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal Minister

(allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets

Kantsler

Lisa Tagavara juurdekasvu arvutamine

1

Kliimaministri määruse

„Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2

„Metsa korraldamise juhend“ muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ muutmise

eesmärk on täpsustada eraldise kirjeldamise sätteid, mis on ajale jalgu jäänud. Üheks selliseks on näiteks tehtud tööde kirjeldus. Lisaks on viimased uurimused kinnitanud tagavara jooksva juurdekasvu arvutamise valemite muutmise vajadust metsa korraldamise juhendi lisas 12.

Määruse muutmise eelnõu koostasid Kliimaministeeriumi metsaosakonna nõunik Leno Kuura ([email protected]) ja Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Enn Pärt ([email protected]). Õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik

Marko Lelov ([email protected]), eelnõu ja seletuskirja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre ([email protected]).

Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõukohase määrusega

muudetakse keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ 16. juulil 2023. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 13.07.2023, 33).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Punktiga 1 muudetakse tehtud tööde märkimine vabatahtlikuks, sest riik saab tänapäeval infot

tehtud tööde kohta täpsemalt ja kiiremini nt kaugseire abil, mille andmete ja metsateatiste info kombineerimise alusel koostab Keskkonnaagentuur igal aastal eksperthinnangu tehtud raietest. Kui metsakorraldaja märgib metsas viimase kümne aasta jooksul tehtud töid, siis ei saa olla

kindel, millal ja mis raiet on tehtud, sest looduses võivad nt harvendus- ja sanitaarraie paista sarnased. RMK ei edasta inventeerimisandmetega tehtud töid, sest tehtud tööde arvestust peetakse teisiti. Küll aga esitab RMK uued inventeerimisandmed alati pärast raieid või muid

inimtekkelisi tegevusi maksimaalselt kolme kuu jooksul. Selleks, et riigil oleks ülevaade tehtud töödest, on plaanis reguleerida metsaseadust nii, et ka erametsades antakse metsateatise

realiseerimisest teada läbi metsaregistri kas märkega, et töö on tehtud või esitades eraldise kohta uued inventeerimisandmed. Ka õiguskantsler on viidanud 27.07.2023 saadetud kirjas, et riigi- ja erametsamaade metsakorraldajate ebavõrdse kohtlemise vältimiseks tuleb järgida metsa

korraldamise juhendit või vajadusel muuta juhendit.

Kui omanikule on tehtud tööde märkimine informatiivne, on metsakorraldajal võimalus seda märkida. Mingeid kulusid muudatusega ei kaasne.

Punktiga 2 asendatakse metsa korraldamise juhendi lisa 12 käesoleva määruse lisaga.

Metsa korraldamise juhendi järgi on praegu puistu tagavara juurdekasvu arvutamise aluseks

enam kui kolm aastakümmet tagasi koostatud valemid, mille aluseks olevad uuringud ei olnud tehtud Eesti metsades. Aja jooksul on püütud valemeid küll meie oludele kohandada, kuid see

ei olnud piisav arvutamaks tegelikku juurdekasvu, mistõttu hinnati juurdekasvu väiksemaks kui näiteks SMI alusel tuvastatud juurdekasv. Uute valemite alusel arvutatav juurdekasv näitab ka tõenäolisemalt tegelikku süsiniku sidumist metsades. Valemite ajakohastamiseks on Eesti

Maaülikoolil valminud uuring „Puistu ristlõikepindala juurdekasvu mudel Eesti metsa kasvukäigu püsiproovitükkide andmetel“

Uuringus kasutatakse 1995 aastal rajatud proovitükkide 2000-2020 mõõdetud andmeid. Töö

tulemusena on valminud uued juurdekasvu arvutamise algoritmid, mis võimaldavad ajakohastada metsa korraldamise juhendi lisa 12.

2

Töö põhjal valmis ka eelretsenseeritud teadusartikkel, mis avaldati ajakirja „Metsanduslikud Uurimused“ numbris 781. Artikkel ilmus 2023 aastal ja autoriteks olid Allar Padari, Andres Kiviste, Diana Laarmann ja Ahto Kangur.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Võrreldes praegu kasutatavate juurdekasvu arvutamise algoritmidega näitab uus mudel puistute täisjuurdekasvu suuremana eelkõige keskealistes ja vanemates metsades, noortes puistutes ei ole erinevused nii olulised. Kuna uued algoritmid põhinevad meie metsades teostatud

mõõtmistel ja nende väljatöötamisel on kasutatud teaduslikke meetodid, on need paremini sobivad kasutamiseks praktilises metsakorralduses.

Määruse rakendamisel kulutusi ei teki. Kaasnev arenduskulu, mis on marginaalne, puudutab

lisa 12 algoritmide muutmist metsaregistris.

5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse

andmiseks Riigimetsa Majandamise Keskusele, metsakorraldusettevõtete le, metsakorraldustarkvara arendavatele ettevõtetele ja Eesti Erametsaliidule.

1 https://mi.emu.ee/userfiles/instituudid/mi/MI/FSMU/a2023/FSMU_78_91-142.pdf

1

„Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“

lisa 12

TAGAVARA JUURDEKASVU ARVUTAMINE

Tagavara juurdekasv arvutatakse vaid I rinde puistuelementidele, mille kõrgus on vähemalt

6 meetrit ja puistu puhul on tegemist vähemalt latimetsa arenguklassiga. Esmalt arvutatakse ristlõikepindala täisjuurdekasv:

= ∙ 0+1∙ln +2∙(ln ) 2 , kus (1)

0 = 0 · 100

2 + 1 · 100 +2 ∙ ln(100) + 3; (2)

1 = 0 · 100 2 + 1 · 100 + 2 ∙ ln(100) + 3; (3)

2 = 1

0∙100+1 ; (4)

= (100) 0 ∙ (

100

100+10 ) 1 ∙ (

+1 ) 2 ∙ (

+3 ) 4 ∙ (

1

) 5 ∙ 6 + 7 ∙ ; (5)

A – puistuelemendi keskmine vanus, a;

H100 – puistu kõrgusindeks (boniteet), m; K – parand; T – puistu esimese rinde täius, %;

G1 – esimese rinde ristlõikepindala, m2/ha; Gsum – kõikide eluspuu rinnete summaarne ristlõikepindala, m2/ha;

b0, b1, b2, b3, c0, c1, c2, c3, d0, d1, e0, e1, e2, e3, e4, e5, e6, e7 – valemite kordajad vastavalt tabelile:

Valemi kordaja

MA, LH, SD

KU, NU, TS, TO

KS HB,

PP, PN LM

LV, RE, TL

TA, SA, VA, JA, KP

b0 -0,0012210 0,0018364 0 0 0 0 -0,0012210

b1 0,158686 0.,010248 0 0 0 0 0,158686

b2 0 0 5,2140 1,9202 1 1 0

b3 -5,9781 -4,6873 -20,3850 -8,4410 -4,7467 -22,7712 -5,9781

c0 -0,0003358 -0,0022301 0 0 0 0 -0,0003358

c1 -0,001375 0,095526 0 0 0 0 -0,001375

c2 0 0 -2,2018 -0,4439 0 0 0

c3 2,1019 1,0537 9,7701 2,9609 1,2460 11,9181 2,1019

d0 0,0410 0,0556 0,05645 0,02584 0 0 0,0410

d1 -7,081 -7,653 -6,889 -6,5293 -4,9644 -6,4998 -7,081

e0 -0,1216 0 0 0 0 0 -0,1216

e1 0 -3,0160 -0,9095 -2,1190 -2,6860 0 0

e2 -11,5142 -7,3726 -2,7151 0 -4,8688 0 -11,5142

e3 10 1000 10 10 1000 0 10

e4 0,6164 0,4279 2,6006 5,9814 0,4772 0 0,6164

e5 0,7270 0,4977 1,9882 0 0,4716 0 0,7270

e6 1 1 1 1 1 0 0,8

e7 0 0 0 0 0 0,01158 0

Parandi K arvutamisel on kaks erandit:

1) kuuse puhul on alumiseks boniteedi (H100) piiriks 9,5 m ehk väiksema väärtusega H100

puhul kasutatakse väärtust 9,5 m;

2

2) männi puhul on vanuse väärtuseks 10 aastat ehk kui männi element on noorem kui 10 aastat, siis kasutatakse K arvutamisel vanuse väärtusena 10.

Ristlõikepindala juurdekasvu kaudu puistu tagavara juurdekasvu arvutamiseks tuleb arvestada metsa kõrguse juurdekasvuga ja kasutada puistu vormiarvu mudelit. Puistuelemendi kõrguse

arvutamiseks aasta pärast (HA+1) kasutatakse valemeid:

50 = 100 ∙{1+∙[(

50

100 ) −1]}

{1−∙100 ∙[( 50

100 ) −1]}

;

+1 = 50

{1+(+∙50 )∙[( 50

+1 ) −1]}

,

kus H100 on puistu kõrgusindeks (m), A on puistu vanus, α, β ja c on metsa korraldamise juhendi lisas 10 toodud konstandid.

Vormiarvude (F ja FA+1)) arvutamiseks kasutatakse Metsa korraldamise juhendi lisas 11 toodud valemit.

Puistuelemendi tagavara juurdekasvu arvutatakse puistu ristlõikepindala juurdekasvu kaudu

valemiga: = +1 ∙ ( + ∙ ) ∙ +1 − ∙ ∙ ,

kus zM on puistuelemendi tagavara juurdekasv, m3/ha/aasta;

FA+1 – puistuelemendi vormiarv aasta pärast; G – puistuelemendi ristlõikepindala enne kasvatamist, m2/ha;

KFG – puistuelemendi G osakaal (Gelement/GI rinne); zG – puistuelemendi G juurdekasv juhul kui puistuelemendi koosseis oleks 100%, m2/ha/aasta; F – puistuelemendi vormiarv enne kasvatamist;

H – puistuelemendi kõrgus enne kasvatamist, m.

Puistu juurdekasvu leidmiseks erinevate puistuelementide juurdekasvud summeeritakse.