Lisad

From: Olga Rudomina <[email protected]> Sent: 06 February 2024 09:44:05 To: [email protected]; [email protected]; [email protected];

[email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; RMK; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Ülle Kadak; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Jelena Golubeva; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Narva-Jõesuu Linnavalitsus; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Eleonore de Montesquiou; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Erki Jaanson; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Elektrilevi; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Aare Objartel; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Tarmo Pajuri

Cc: [email protected] Subject: 05.02.2024 nr 24/7-1.1/1 kirja lisad Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja selle

KSH eelnõu,avaliku väljapaneku tulemuste,korduv avalik arutelu

Tere

Käesolevaga tõestame, et 05.02.2024 kirja nr 24/7-1.1/1 lisad jäid lisamata.

Narva-Jõesuu linna veebilehel on kättesaadav info üldplaneerinu kohta sh

lisa 1, lisa 2 ja lisa 3. Link https://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering.

Palume tutvuda lisadega veebilehel või käesoleva kirja manuses.

--

Lugupidamisega

Olga Rudomina

Planeeringuspetsialist

Narva-Jõesuu Linnavalitsus

mob +372 5302 0276

e-mail [email protected]

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

1 / 85

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu I avaliku väljapaneku (25.10.2021 – 25.11.2021) käigus

laekunud seisukohad ning nende vastused

Jrk

nr

Esitaja ja kuupäev Seisukoht või küsimus Seisukohaga arvestamine/mittearvestamine

1 Tardek OÜ/ Ohaka

Energia OÜ

(Tarmo Pajuri)

22.11.2021

Teeme ettepaneku Ladiska kinnistu maa üldplaneering järgi muutmiseks

perspektiivseks tootmismaaks.

Katastrid järgmised:

85101:012:0063

85101:012:0064

Seisukohaga arvestatakse, nimetatud

katastriüksustele on antud tootmise maa-ala

juhtotstarve.

2 Tardek OÜ/ Ohaka

Energia OÜ

(Tarmo Pajuri)

21.10.2021

Teeme ettepaneku nende kinnistute sihtotstarbe muutmise uue

üldplaneeringu järgi tootmismaaks.

Pildil näidatud ala mis jääb riigikaitselistest piirangutest välja.

85101:012:2600

85101:012:0053

85101:012:0093

85101:012:0094

85101:012:0095

Seisukohaga ei arvestata. Nimetatud kinnistud on

riigiomandis. Kinnistute riigivara valitsejad on

Riigimetsa Majandamise Keskus ja Maa-amet. Maa-

amet on esitanud omalt poolt põhjendatud kirjaliku

ettepaneku maade kasutamise kohta. Narva-Jõesuu

Linnavalitsus on arvestanud Maa-ameti

ettepanekuga ja määranud antud kinnistutele mäe- ja

turbatööstuse maa-ala juhtotstarve (kuna maavarade

registri andmetel asub seal mäeeraldis).

3 Tardek OÜ/ Ohaka

Energia OÜ

(Tarmo Pajuri)

24.10.2021

Saadame ettepaneku tootmismaaks muutmiseks uues üldplaneeringus.

85101:011:0074

85101:011:0100

Seisukohaga ei arvestata. Kinnistusraamatu

andmetel (24.01.2024) ei ole Tardek OÜ/ Ohaka

Energia OÜ kirjas toodud katastriüksuste

maaomanik. Selgitame, et ettepaneku

üldplaneeringu koostamisse võib teha igaüks, kuid

kui ettepaneku tegija ei ole maaomanik on vajalik

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

2 / 85

esitada taotlusele juurde maaomaniku volikiri ning

oma taotlust põhjendada. Informeerime, et tulenevalt

Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst keelatakse

Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide rajamine.

Narva-Jõesuu linna on lubatud rajada 26.06.2015

määruse nr 16 § 6¹ „Raadiosüsteemi töövõime

kriteeriumid“ lõigete 1 ja 2 alusel ainult oma

katastriüksuse tarbeks mõeldud päikeseelektrijaam,

mille päikesepaneelide koguvõimsus ei ole üle 50 kW

ning mis on ühendatud kuni 0,4 kV madalpinge

jaotusvõrguga.

4 TÜ Energiaühistu

(Märt Helmja,

juhatuse liige)

08.11.2021

Mitmel pool Eestis saab päikeseparke rajada maatulundusmaale, kuid

meie andmetel kehtib teie vallas üldplaneering, mis selle välistab. Et

hetkel on käimas üldplaneeringu uuendamine, siis palume teil kaaluda

võimalust selline välistav tingimus ära muuta.

Selgitus.

Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst

keelatakse Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide

rajamine. 26.06.2015 määruse nr 16 § 6¹

„Raadiosüsteemi töövõime kriteeriumid“ lõigete 1 ja 2

alusel on lubatud rajada ainult oma katastriüksuse

tarbeks päikeseelektrijaam päikesepaneelide

koguvõimsusega mitte üle 50 kW, mis on ühendatud

kuni 0,4 kV madalpinge jaotusvõrguga. Juhime teie

tähelepanu, et vastavalt maakatastriseaduse §-le 18¹

lg 3 on tootmismaa tootmiseesmärgil kasutatav maa.

Samas lõikes on välja toodud ka, et tootmismaa on

tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi

teenindav maa. Päikeseelektrijaam peab seaduse

kohaselt asuma tootmismaal.

Lisaks näeme, et kehtivates üldplaneeringutes on palju maid, mille osas

otstarve ja plaanid on ajas muutunud. Näiteks on eelmise

üldplaneeringuga ette nähtud perspektiivseid elamumaad, kuid

tegelikkuses pole need realiseerinud. Ka selliste maade puhul ei peaks

olema päikeseparkide rajamine olema välistatud. Seda enam, et

päikesepargid on oma olemuselt ajutised rajatised, mille eemaldamine

pole võimatu. Näiteks on mitmel pool väärtuslikel põllumaadel jt

päikeseparkidele vaid ajutiseks kasutuseks antud maade puhul

projekteerimistingimustes nähtud ette kasutada päikesepargi rajamisel

nn. kolmjalgraamide süsteemi, mis ei tekita pinnasele jäädavaid

muudatusi ja mida on lihtne eemaldada. Palume ka teil kaaluda, et neil

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

3 / 85

maadel, kus võib tulevikus olla soov rajada elamuid vms, näha

planeeringus ette, et maale võib siiski päikesepargi rajada kui kasutatakse

raamisüsteemi, mis ei vaja paigaldamisel ja eemaldamisel kaevetehnika

kasutamist objektil ega ka betooni valamist.

5 Terviseamet

(Marje Muusikus,

osakonnajuhataja

Ida

reginaalosakond)

09.11.2021 kiri nr

9.3-4/21/13197-2

Terviseameti Ida regionaalosakond on tutvunud esitatud Narva-Jõesuu

linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõuga aadressil http://narva-

joesuu.ee/uus-uldplaneering ning märgib, et KSH aruandes lk 59

märgitakse, et „Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil osutab

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust AS Narva Vesi ning AS KA

Vaiko.“ Sellega seoses juhime tähelepanu, et AS-l KA Vaiko on ärinimi

muutunud ning alates 2020. aastast ettevõtte ärinimi on AS Narva-Jõesuu

Kommunaal.

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP KSH aruannet on

korrigeeritud.

6 MTÜ Narva Kristlik

Nelipüha Kogudus

Immanuel

(Vadim Šutov)

15.11.2021

„Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu raames palun määrata krundi

Savikalda (85101:001:0292) sihtotstarbeks puhkeala. Kuna Narva Kristlik

Nelipühi Kogudus Immanuel on MTÜ, siis antud krunti ei plaanita ärilisel

eesmärgil kasutada. Antud territooriumit plaanitakse arendada ja

kasutada puhkealana MTÜ liikmete ning nende laste jaoks. Selleks

kavatsetakse rajada järgnevad hooned:

1. Elumaja.

2. Köök – söökla toitude valmistamiseks ja puhkajate

toitlustamiseks.

3. Elamukompleks puhkajatele elukohaks.

4. Saun puhkajatele ja puhkajate riietuse pesemiseks.

5. Majandusplokk vajamineva inventari ja sisustuse hoiustamiseks.“

Seisukohaga arvestatakse.

Üldplaneeringus määratakse Savikalda

katastriüksuse (tunnus: 85101:001:0292) maa-alale

puhke- ja virgestustegevuse maa-ala maakasutuse

juhtotstarve.

Selgitame, et üldplaneeringuga ei määrata

sihtotstarvet. Üldplaneeringuga saab määrata vaid

maakasutuse juhtotstarvet, mis võib olla sihtotstarbe

määramise aluseks.

Sihtotstarve määratakse maakatastriseaduses

sätestatu alusel. Maakastriseaduse § 18 lõike 1

punkti 1 kohaselt ehitisteta katastriüksusele

määratakse sihtotstarve maa tegeliku kasutuse

alusel või detailplaneeringu koostamise kohustuse

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

4 / 85

Olles avalikustamise raames läbi vaadanud üldplaneeringu esialgsed

dokumendid, leidsime, et krunti Savikalda (85101:001:0292) plaanitakse

kasutada rohealana, s.t tühja maana.

MTÜ Narva Kristlik Nelipühi Kogudus Immanuel väljendab oma

kategoorilist vastuseisu antud otsusele ja palub tungivalt arvestada meie

arvamusega edaspidisel Narva-Jõesuu üldplaneeringu koostamisel.

Seoses sellega palume Teid, linnapea ja aselinnapea, pöörata meie

küsimuse lahendamisele erilist tähelepanu ja meid kirjalikult informeerida

planeeringu läbiviimise tulemustest.

puudumisel üldplaneeringu alusel, sama lõike punkti

3 kohaselt ehitist teenindavale katastriüksusele

määratakse kogu ulatuses ehitise kasutamise

otstarbest tulenev sihtotstarve ehitise tegeliku

kasutuse, ehitusloa, ehitisteatise, linna- või

vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku või kasutusloa

alusel.

Lisaks juhitakse tähelepanu, et vaadeldav

katastriüksus piirneb Pimestiku Ojaga, mille

ehituskeeluvöönd on 25 m. Kui astang on kõrgem kui

5 meetrit, tuleb ehituskeeluvööndit (ja

veekaitsevööndit ning piiranguvööndit) arvestada

astangust mitte põhikaardile kantud veekogu

veepiirist (täpsemalt on ehituskeeluvööndist kirjas

looduskaitseseaduse 6. peatükis „Rand ja kallas“).

7 Maa-amet

(Artu Ellmann,

peadirektori

asetäitja

peadirektori

ülesannetes)

16.11.2021

Kiri nr 6-

3/21/15937-2

KSH aruande peatükis 3.2.1 Maastik ja maakasutus on märgitud

(tsiteerin): „Linna lõuna- ja edelaosa hõlmavad üleriigilise tähtsusega

põlevkivimaardla 2 Estonia ja Sirgala kaeveväljad.“ Selgusetuks jääb,

mida tähistab lauses number „2“. Samuti pole tänasel päeval enam

asjakohane jaotada maardlaid kohaliku tähtsusega ning üleriigilise

tähtsusega maardlateks. Vabariigi Valitsuse 09.06.2005 määrus nr 131

Üleriigilise tähtsusega maardlad kehtis kuni 31.12.2016. Palume

täpsustada.

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP KSH aruannet on

korrigeeritud.

KSH aruande peatükis 3.2.2.3 Maavarad on selgitatud, et maavaradest

esineb vaadeldaval alal lubjakivi, turvast, sinisavi, liiva ja kruusaliiva.

Märgime, et Narva-Jõesuu linna territooriumil ei ole maavarana arvel

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP KSH aruannet on

korrigeeritud.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

5 / 85

sinisavi, samuti palume kruusaliiva asemel kasutada mõistet „kruus“.

Samuti märgime, et KSH aruande samas peatükis esitatud Tabelis 5

märgitud Süsinõmme maardla ei asu Narva-Jõesuu linna territooriumil.

Täiendavalt informeerime, et võrreldes seisuga 03.12.2020 on muutunud

aktiivsete ja taotletavate mäeeraldiste koosseis.

Seletuskirja peatükis 2.6.17 Mäe-ja turbatööstuse maa-ala on kirjeldatud,

et Narva-Jõesuu linna territooriumil on 2021. aasta seisuga väljastatud

kolm kaevandamise luba põlevkivi ja liiva kaevandamiseks. Omavalitsuse

territooriumil asuvad Sirgala põlevkivikarjäär, Narva põlevkivikarjäär ja

Kirikuküla liivakarjäär. Märgime, et praeguseks kehtib Narva-Jõesuu linna

territooriumil neli maavara kaevandamise keskkonnaluba, mäeeraldiste

korrektsed nimetused on järgmised: Sirgala karjäär, Narva karjäär,

Kirikuküla liivakarjäär ja Kirikuküla II liivakarjäär. Palume täpsustada.

Seisukohaga arvestatakse.

Märgime, et olemasolevate mäeeraldiste teenindusmaade aladele on

märgitud mäetööstusmaa juhtotstarve osaliselt, samas kohati on märgitud

mäetööstuse maa-ala juhtotstarve aladele, kus ei asu mäeeraldise

teenindusmaad. Võimalik, et juhtotstarbe määramisel on lähtutud

katastriüksuse sihtotstarbest. Palume mäetööstusmaa juhtotstarve

määrata kogu mäeeraldiste (sh taotletavate) teenindusmaade ulatuses.

Selgitame, et olukorras, kus üldplaneeringu alal on kehtiv

kaevandamisluba, kuid mäetööstusmaa või turbatööstusmaa juhtotstarve

puudub või ei ole kaardipildis (joonistel) kujutatud, ei ole planeering

kooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga 15, mille kohaselt üldplaneeringu

ülesanne on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate

kitsenduste määramine. Palume üldplaneeringu koostamisel kasutada

keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. Keskkonnaregistri

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

6 / 85

seaduse § 6 kohaselt peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes

keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. Planeeringu

täiendamiseks palume küsida keskkonnaregistri maardlate nimistust

ajakohane väljavõte. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus

kasutada ka WFS-teenust aadressil

https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0

&request=GetCapabilities . Palume märkida joonistele, mis kuupäeva

seisuga andmeid on kasutatud.

Lisaks palume kaaluda üldplaneeringu joonistele altkaevandatud alade

lisamist, et üldplaneering kajastaks täielikumalt informatsiooni

kaevandamisest mõjutatud alade kohta. Tallinna Tehnikaülikooli poolt on

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel 2015. aastal koostatud töö

„Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja

stabiilsushinnangu andmine“, mille tekstiosa ja ruumiandmed on

kättesaadavad aadressil:

https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised-

andmed/Polevkivi-altkaevandatud-alad-p501.html. Samuti palume

jooniste koostamisel jälgida, et juhtotstarbed ei varjutaks üksteist.

Seletuskirja peatükis 2.2 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad

ja juhud on märgitud, et detailplaneeringu koostamine on kohustuslik

olulise keskkonnamõjuga objektide kavandamisel. Selgitame, et eeltoodu

võib kohalduda ka maavarade kaevandamisele. Selgitame, et maardlatel

antakse kaevandamisluba õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel

ning maavara kaevandamine kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi

detailplaneeringu koostamist. Maavara kaevandamise loa taotluse

menetlus on avalik protsess ning loa taotluse menetlusele kaasatakse nii

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

7 / 85

kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Igakordne

detailplaneeringu kohustus oleks kaevandamisloa taotluse avalikku

menetlust dubleeriv avalik menetlus. Loa andja saadab kaevandamisloa

taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks

kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kohalik

omavalitsus saab hinnata kaevandamisloa taotlusega tutvumisel

detailplaneeringu algatamise otstarbekust ja teha vajadusel põhjendatud

kaalutlusotsuse detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu

koostamise igakordne nõudmine halvendab maavarale juurdepääsu osas

olemasolevat olukorda ning on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Palume

seletuskirjas täpsustada, et detailplaneeringu koostamise kohustus ei

kohaldu maavara kaevandamise korral. Maa-amet nõustub ka sellega, et

üldplaneeringu seletuskirjas täpsustatakse, et mäetööstusmaade

määramisel, uute kaevandamiskohtade avamisel ja olemasolevate

karjääride laiendamisel tuleb kohaliku omavalitsuse põhjendatud

kaalutlusotsuse korral koostada detailplaneering.

Seletuskirja peatükis 4.5 Kultuuriväärtuslikud objektid on selgitatud, et kui

Narva-Jõesuu linnas kavandatakse suuremaid maastikku muutvaid

rajatisi, sh teed, karjäärid vms, tuleb eelnevalt konsulteerida

Muinsuskaitseametiga. Sarnast mõtet on korratud ka KSH aruande

peatükis 4.1.1.6 Üldplaneeringu mõju kultuurimälestistele, kus on

märgitud (tsiteerin) „Kui Muinsuskaitseametilt saadakse kaardikihid, kus

edastatakse info Narva-Jõesuus kindlate alade kohta, kus on suurem

potentsiaal veel avastamata arheoloogiapärandi leidmiseks, tuleb

üldplaneeringus antud aladel suuremate maastikku muutvate rajatiste, sh

teede, karjääride vms planeerimisel ette näha kohustust teha koostööd

Muinsuskaitseametiga.“ Palume maardlate aladele üldplaneeringuga

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

8 / 85

mitte kehtestada kaevandamise eelduseks tingimusi, mis ei tulene

seadusest. Muinsuskaitseseaduse 2. jagu „Arheoloogiline leid ja

arheoloogiline leiukoht“ sätestab kõigile kohustuslikud

ettevaatusmeetmed, et vältida arheoloogilise leiukoha ja arheoloogilise

leiu rikkumist ning hävitamist. Palume seletuskirjas täpsustada, et

kaevandamisloa andmise menetlustes otsustab arheoloogiatundlikel

aladel arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kooskõlastamise

vajalikkuse kaevandamisloa andja. Alternatiivina palume eelnimetatud

tingimused muuta soovituslikuks.

Maa-amet ei nõustu Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 06.10.2021 kirjaga nr

7-1.1/10 edastatud Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lahendusega.

Palume täpsustada planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud

märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale

juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS

§ 14.

Teadmiseks võetud.

8 SA Ida-Virumaa

Tööstusalade

Arendus

(Tiit Kuusmik,

juhatuse liige)

18.11.2021

kiri nr 1-502

Üldplaneeringu seletuskirjast: Lk 51 p.4.2 ja lk 86 Väärtuslikud maastikud:

Üldplaneeringu koostamise raames määrati väärtuslike maastike hulka

lisaks kaks kohaliku tähtsusega väärtuslikku maastikku: Sirgala ja Narva

karjääri ala. IVIA teeb ettepaneku Narva karjääri ala välja võtta väärtuslike

maastike hulgast.

Põhjendus:

• Hetkel on käimas Auvere Agropargi detailplaneeringu ja

keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostamine, mistõttu on

teada, et Narva karjääri ala planeeritakse kasutusele võtta

majandustegevuse otstarbel (sealhulgas on ala äri- ja

tootmismaana kantud koostatava üldplaneeringu kaardile); maa-

Seisukohaga arvestatakse.

Narva ja Sirgala karjääri ala eemaldatakse

väärtuslike maastike hulgast. Ala jääb

rohevõrgustikku ning tagada tuleb selle säilimine ja

järgida tuleb üldplaneeringus toodud tingimusi.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

9 / 85

ala arvamine väärtuslike maastike hulka toob kaasa täiendavaid

seadusandlike piiranguid ja kitsendusi, mille tõttu muutub projekti

elluviimine bürokraatiast tulenevalt oluliselt aeglasemaks ja

kulukamaks;

• Eestis määratakse üldjuhul väärtuslikeks maastikeks alasid, millel

on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik,

identiteedi- või puhkeväärtus. Narva karjääri ala ei ole ühtegi neist,

täna ja ka keskmises ajaperspektiivis toimub Narva karjääri

territooriumil aktiivne kaevandusega seotud materjali vedu ning

territoorium on kinnine aktiivne karjääriala, millele puudub vaba

ligipääs;

• Üldplaneeringus ei ole põhjendusi, millist kasu omavalitsuse

arengule annaks Narva karjääri maa-ala väärtusliku maastikuna

määratlemine. Seda eriti olukorras kus Auvere Agropargi projekti

elluviimisega (detailplaneering koostamisel) antaks endistele

rekultiveeritud väheväärtuslikele maadele uus innovatiivne

majanduslik kasutus.

Üldplaneeringu seletuskirjast: p 4.2. 8) Sirgala ja Narva karjääri

bioloogilise (metsa istutus) korrastamise läbinud alade raadamine on

keelatud ilma detailplaneeringu koostamiseta ja keskkonnamõjude

hindamise läbi viimiseta. Alade rohevõrgustiku esindatus ja sidusus peab

olema tagatud.

IVIA teeb ettepaneku täiendada sõnastust, et ei tekiks tulevikus

asjaamisega seotud ja õiguslikke takistusi tõlgendamisel ja sõnastada

punkt järgnevalt: Sirgala ja Narva karjääri bioloogilise (metsa istutus)

korrastamise läbinud alade raadamine on keelatud ilma detailplaneeringu

Seisukohaga arvestatakse.

Üldplaneeringu seletuskirja sõnastust on muudetud

vastavalt ettepanekule.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

10 / 85

koostamiseta ja keskkonnamõjude hindamise või keskkonnamõjude

strateegilise hindamise läbi viimiseta. Alade rohevõrgustiku esindatus ja

sidusus peab olema tagatud.

9 Transpordiamet

(Marek Lind,

juhtivspetsialist,

projekteerimise

osakonna taristu

kooskõlastuste

üksus)

23.11.2021

kiri nr 7.1-

2/21/24208-2

1. Üldplaneeringu dokumentides vajavad ühtlustamist ning täpsustamist

kitsendused ja põhimõtted, mis tulenevad maakonnaplaneeringut

täpsustavast teemaplaneeringust „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori

täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ (edaspidi

teemaplaneering).

Seisukohaga arvestatakse.

a. 2+2 trassikoridor on kenasti kantud taristu ja tehnovõrkude joonisele,

kuid info puudub maakasutust kajastavatelt plaanidelt. Meie praktika

näitab, et lokaalsete arenduste korral on trassikoridoriga seotud

informatsioon kriitilise tähtsusega, sest maaomanike huvi kipub piirduma

vaid maakasutusega seotud joonistega. Järgneval joonisel (vt joonis nr 1)

on illustreeriva näitena väljavõte Laagna küla Relvamehe

detailplaneeringu alast, kus perspektiivne maakasutus ja teedevõrgustik

on otseses konfliktis perspektiivse 2+2 trassiga. Kuna tegu on olulise

muutusega piirkonna liikluskorralduses, siis on sobilik ja vajalik kajastada

riigitee 2+2 trassikoridor maakasutuse plaanidel (st minimaalselt 150 m

laiune teemaplaneeringus tumedama roosaga tähistatud tee-ja

teekaitsevööndi ala).

Seisukohaga arvestatakse. Maakasutuse joonisel

kajastatakse riigitee 2+2 tee- ja trassikoridor.

Pöörame teie tähelepanu sellele, et Laagna külas

asuva kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas oleva

Relvamehe maaüksuse (katastritunnus

85101:002:0332) ja selle kontaktvööndiala

detailplaneeringu menetlus on lõpetatud Narva-

Jõesuu Linnavalitsuse 09.05.2023 korraldusega nr

161 (teavitasime teid sellest 15.05.2023 kirjaga nr 7-

1.2/11).

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

11 / 85

Joonis nr 1. Väljavõte maakasutuse plaanilt. Punase joonega on näidatud

2+2 tee ligikaudne asukoht.

b. Trassikoridori kajastamine maakasutusplaanidel võimaldab arendajal

teha kohe algusest paremaid ruumiotsuseid. Oluline on järgida, et

trassikoridoris lubatakse üksnes tegevusi, mis ei välista põhimaantee ja

selle toimimiseks vajalike rajatiste väljaehitamise võimalust. Näiteks, meie

22.11.2019 kirja nr 15-2/19/40629-3 punkt 6 kohaselt ei ole soovitatav

riigiteedelt leviva müra sisse planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel

korral on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest

tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku

mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad

keskkonnatingimused. Arvestada, et meetmete kasutusele võtmine ja

finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus.

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

12 / 85

c. Tuleb arvestada, et 2+2 realiseerumise korral on juurdepääs

põhimaanteele võimalik ainult liiklussõlmede kaudu, st likvideeritakse kõik

olemasolevad mahasõidud ja kohalike teede ristumiskohad. Seletuskirja

punkti 5.1.2 lisada teemaplaneeringu seletuskirjast tulenevalt järgnev

tekstilõik: Põhimaantee rekonstrueerimisel I klassi maanteeks suletakse

mahasõidud ja juurdepääsud maanteega piirnevatele kinnistutele ja

majapidamistele, et tagada sõidu sujuvus ja liiklusohutus 2+2 trassil.

Juurdepääsude sulgemisega samaaegselt lahendatakse ja korraldatakse

koheselt ka juurdepääs maaüksustele või aladele kogujateede ja

eritasandiliste ristmike kaudu.

Seisukohaga arvestatakse.

d. Ääremärkusena tekitab segadust seletuskirja lk 60 lause: OLT

loenduse andmed ning paiknemine muutub Tallinn – Narva E20 trassi

välja ehitamisel. Kaaluda, kas lause on sellisel kujul vajalik. Lõigu eelnev

lause kirjeldab kenasti, et OLT on ajas ju ruumis muutuv ning täpsed

loendusandmed saab Transpordiametilt.

Seisukohaga arvestatakse.

e. Palume täpsustada lk 60 punkti 1: „riigitee nr 1 Tallinna–Narva

põhimaanteel Sinimäe aleviku ulatuses (km 189,45–192,42) 50 m (skeem

11). Sinimäe aleviku Mere tn 1 (85101:001:0101) ja Mere tn 2

(85101:001:0103) katastriüksusel on lubatud olemasoleva õueala piires

ehitada.“ Kui silmas on peetud põhikaardi järgset õueala, siis tuleb tähele

panna, et teemaplaneeringu trassikoridor ulatub nendele kinnistutele ning

ei ole välistatud, et olemasolevatest hoonetest riigitee poole

projekteeritakse 2+2 trassi elemendid. Hoonestust on võimalik juurde

kavandada arvestades kinnistute hoonestusjoont, st olemasolevate

hoonetega samale joonele või olemasolevatest hoonetest põhjapoole.

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

13 / 85

f. Taristu ja tehnovõrkude joonisel on maakonnaplaneeringu

leppemärkides likvideeritav tee joonobjektina (vt joonis nr 2). Palume

kasutada selgemini eristatavat tähistust: nt punase ristiga. Selgitus anda

teemaplaneeringuga analoogselt „likvideeritav juurdepääs“.

Joonis nr 2 (paremal). Väljavõte Taristu ja tehnovõrkude joonise legendist.

Seisukohaga arvestatakse.

2. Vastavalt planeerimisseaduse § 75 lõigetele 1 ja 3 tuleb

üldplaneeringus käsitleda transpordivõrgustiku ja tehnorajatistega seotud

kitsendusi. Sellega seoses juhime tähelepanu, et planeeringu alal

paiknevad navigatsioonimärgid 001 Narva-Jõesuu tuletorn, 015 Narva-

Jõesuu jõesihi alumine tulepaak ja 016 Narva-Jõesuu jõesihi ülemine

tulepaak. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 06. detsembri

2002 a määrusele nr 26 „Ehitustegevuse kord veeteel või

navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas“ §4 lõikele 1

tuleb navigatsioonimärgi vahetus läheduses ja selle mõju piirkonnas

ehitustegevus kooskõlastada Veeteede Ametiga, mis on nüüdse

Transpordiameti osa. Sisuliselt tähendab see piiranguid ehitustegevusele

(s.h. ka tugevate valgusallikate kasutamisele) vältimaks

navigatsioonimärkide nähtavuse vähendamist veekogult vaatlemisel.

Seetõttu palume käsitleda navigatsioonimärke üldplaneeringu

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

14 / 85

seletuskirjas 5.1 all ning kanda need ka üldplaneeringu joonisele 4

Maakasutus Narva-Jõesuu linn. Navigatsioonimärkide asukohti ja

andmeid on võimalik vaadata kaardirakenduses Nutimeri püsimärkide kihi

all (https://gis.vta.ee/nutimeri/) või navigatsioonimärkide andmekogus

(https://nma.vta.ee/aton/).

3. EhS § 92 lg 6 kohaselt on riigitee riigile kuuluv tee, mille osas omaniku

ülesandeid täidab Transpordiamet. Sellest tulenevalt on sobilik asendada

endine Maanteeameti nimi Transpordiametiga.

Seisukohaga arvestatakse.

10 Riigimetsa

Majandamise

Keskus

(Alar Süda,

metsaülem)

24.11.2021

kiri nr 3-

1.1/2021/5783

RMK-l on Lüganuse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelnõu ja kaardikihtide osas järgmised seisukohad:

Üldplaneeringuga on matkaradasid, suusaradasid ja terviseradasid

planeeritud riigimetsa Pimestiku, Sillamäe ja Sinimägede piirkonnas.

RMK on nõus matka- ja suusaradade rajamisega riigimetsa tingimusel, et

nende haldaja on tingimused RMK-ga läbi arutanud ja sõlmib radade

haldamiseks RMK-ga maarendilepingu.

Seisukohaga arvestatakse.

Seletuskirja lisatakse täpsustus.

Üldplaneeringuga on Viivikonna asula ümbruse riigimetsa planeeritud

kompaktse asustusega ala (lisa 1). Vältima peaks kompaktse asustusega

alade planeerimist majandatavasse riigimetsa. Vajadusel peab see olema

põhjendatud ja RMK-ga läbi räägitud.

Seisukohaga arvestatakse osaliselt.

Viivikonna kompaktse asustusega ala sees olevatele

riigimetsa maadele näidatakse loodusliku ala

maakasutuse juhtotstarve. Kompaktse asustusega

ala piire ei muudeta.

Üldplaneeringuga on Narva-Jõesuu linna ümbruse riigimetsa ja

kaitsealale ning Sinimäe asula lähedale riigimetsa planeeritud

tiheasustusala (lisa 2). Vältima peaks tiheasustusalade planeerimist

majandatavasse riigimetsa. Vajadusel peab see olema põhjendatud ja

RMK-ga läbi räägitud.

Selgitus.

Narva-Jõesuu linnasisene linn ja Sinimäe alevik on

kogu ulatuses määratud tiheasustusaladeks, sest

antud alad on vastavalt planeerimisseadusele kogu

ulatuses detailplaneeringu kohustuslik.

Tiheasustusala ei piira RMK tegevust.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

15 / 85

Üldplaneeringuga on Energeetiku AÜ, Koiduvalguse AÜ ja Saare AÜ

ümbruse riigimetsa planeeritud kitsas riba aiandusühistu ala (lisad 3, 4).

RMK ei ole aiandusühistu laienemisega riigimetsamaale nõus.

Seisukohaga arvestatakse.

Palume arvestada, et tegemist on üldplaneeringuga

ning joonised on koostatud üldplaneeringu

täpsusastmes.

Üldplaneeringuga nähakse Narva-Jõesuu linnas ette kaks perspektiivset

tuulepargi ala. Allpool on kujutatud 2 perspektiivset tuulepargi ala siniselt

ning nendel asuvad RMK alad kollaselt. RMK alade kogupindala kahel

alal on näidatud alumises tabelis.

Selgitus.

Vastavalt Kaitseministeeriumi esitatud seisukohale

eemaldatakse üldplaneeringust tuulepargi alad.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

16 / 85

Üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.2.3.1 „Tuuleenergia“ on kirjas, et

tuulegeneraatorite rajamine on lubatud ainult taristu ja tehnovõrkude

joonisele kantud tuulepargi piirjoonest lõuna poole. Kui soovitakse rajada

tuuleparki väljapoole üldplaneeringus määratud tuulepargi ala, tuleb

koostada eriplaneering (kui tuulepargi alal paiknevad tuulegeneraatorid

on kõrgemad kui 30 m vastavalt planeerimisseadusele).

Pildil on kujutatud tuulepargi piirjoonest (sinine joon) lõuna pool asuvad

RMK alad kollaselt. Lilla värviga on kujutatud kõik RMK alad kogu Narva-

Jõesuu omavalitsuses. RMK alade kogupindala tuulepargi piirjoonest

(sinine joon) lõuna pool on näidatud alumises tabelis.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

17 / 85

Üldplaneeringus toodud tuulepargi piirjoonest lõuna pool asub RMK

alasid kokku ca 4 803 ha (sh. 2 224 ha, mis asuvad üldplaneeringus

toodud kahel perspektiivsel tuulepargi alal). RMK on välja töötamas

mudelit taastuvenergeetika arendamiseks sobivate alade leidmiseks RMK

maadel. Seetõttu ei esita me hetkel täiendavaid ettepanekuid RMK alade

osas. Pärast analüüsi mudeli valmimist esitame täpsustatud ettepanekud

antud alade kohta.

Üldplaneeringu seletuskirjas lk 71: „Vältida tuleb tuuleenergeetika

arendamist aktiivses metsamajanduslikus kasutuses olevatel aladel, kuna

metsamaa peab jääma metsa kasvatamiseks, ning väärtuslikel

põllumajandusmaadel. Metsamaale on lubatud tuulepargi rajamine, kui ei

takistata metsa majandamist.“ Seletuskirjas toodud lõik on vastuoluline.

Lõigu esimene pool ütleb, et metsamajanduslikus kasutuses olevatel

aladel tuleb vältida tuuleenergeetika arendamist. Lõigu teine pool ütleb,

et metsamaale on lubatud tuulepargi rajamine. Teeme ettepaneku

täpsustada sõnastust järgmiselt: „RMK aladel, mis jäävad

üldplaneeringus näidatud planeeritavatele tuulepargi aladele ja tulevikus

eriplaneeringu aladele, on tuulepargi ehituse ajal lubatud metsa

raadamine ehituseks vajalikus mahus ja ulatuses eelneval kokkuleppel

RMK-ga. Pärast tuulepargi valmimist on RMK-l õigus riigimetsamaal

tuulepargi aladel jätkata metsa majandamist“.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

18 / 85

Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud tingimused tuulepargi rajamiseks

aktiivses metsamajanduslikus kasutuses olevatel aladel, kuid ei selgu

päikesepargi rajamise tingimused. RMK on üldisel seisukohal, et

päikeseparke ei tohi rajada metsamaadele. Esmajärjekorras peaks

võimalike asukohtadena läbi vaatama reformimata riigimaad.

Päikesepargid tuleks rajada mittemetsamaadele, rohumaadele ja

metsastamata karjäärialadele. Endisi karjääre ei tohi automaatselt lugeda

potentsiaalseteks päikeseenergiaaladeks. Kui karjäär on edukalt

metsastatud, tuleb seda käsitleda metsamaana.

Selgitus.

Vastavalt Kaitseministeeriumi esitatud seisukohale

eemaldatakse üldplaneeringust tuulepargi alad.

Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst

keelatakse Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide

rajamine. 26.06.2015 määruse nr 16 § 6¹

„Raadiosüsteemi töövõime kriteeriumid“ lõigete 1 ja 2

alusel on lubatud rajada ainult oma katastriüksuse

tarbeks mõeldud päikeseelektrijaame, mille

päikesepaneelide koguvõimsus ei ole üle 50 kW ning

mis on ühendatud kuni 0,4 kV madalpinge

jaotusvõrguga.

Riigimetsamaale on hulgaliselt planeeritud väärtuslikke maastikke (lisa 5,

6, 7), mille mõte jääb vahel segaseks. Küsitav on väärtusliku maastiku

määramine Narva ja Sirgala karjääri aladele. Kui väärtuslik maastik on

planeeritud tulundusmetsa, ei ole raiepiirangud mõistlikud. Kas on

mõttekas väärtuslikku maastikku planeerida kaitsealale (Auga

sihtkaitsevöönd) – dubleerib.

Selgitus.

Väärtuslikud maastikud on planeeritud

maakonnaplaneeringus.

Sirgala ja Narva karjääri väärtuslikud maastikud

eemaldatakse üldplaneeringu käsitlusest.

Riigimetsamaadele on määratud mitmeid väärtuslikke põllumaid (lisa 8).

RMK ei nõustu väärt põllumaade määramisega riigimetsamaadele kuna

kõik nad on kas metsastatud (kvartalid NA318, NA271, NA292) või

ajutiselt rendile antud rohumaa (kvartal NA322) mis peale maakasutust

samuti metsastatakse.

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

19 / 85

Vältima peaks tihe- ja hajaasustusalade, elamumaa, ärimaa, ehitiste

planeerimist majandatavasse riigimetsa. Vajadusel peab see olema

põhjendatud ja RMK-ga läbi räägitud.

Selgitus.

Palume täpsustada, milliste maa-aladega on täpselt

küsimused.

Tuletame meelde, et RMK on esitanud oma seisukohad Narva-Jõesuu

linna üldplaneeringu ja KMH väljatöötamise kavatsuse osas oma

27.11.2019 kirjaga nr 3-1.1/11.

Seisukohaga arvestatakse.

11 Kaitseministeeriu

m

(Oliver Tüür,

riigikaitseliste

infosüsteemide ja

innovatsiooni

osakonna juhataja)

25.11.2021

kiri nr 12-3/21/3702

1. Kaitseministeerium ei nõustu üldplaneeringu eelnõu seletuskirja

peatükis 2.6.16 „Riigikaitse maa-ala ja riigikaitselised ehitised“, KSH

aruande eelnõu peatüki „Müra“ alalõigus „Riigikaitselised ehitised“ ja

üldplaneeringu joonistel Kaitseministeeriumile tehtud ettepanekuga

olemasoleva Sirgala harjutusvälja ja selle perspektiivse laienduse ala ning

piiranguvööndi ulatuse vähendamiseks. Sirgala harjutusväli ja selle

perspektiivne laiendusala ning piiranguvööndi ulatus on määratud Ida-

Viru maakonnaplaneeringus 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering).

Samas on selgitus Sirgala harjutusvälja laiendamise vajaduse ja asukoha

kohta. Palume kogu Sirgala harjutusvälja ja selle laienduse ala ning

piiranguvööndi ulatus viia üldplaneeringu eelnõus kooskõlla

maakonnaplaneeringus kehtestatuga.

Kaitseministeerium ja Kaitsevägi peavad jätkuvalt vajalikuks harjutusvälja

realiseerimist maakonnaplaneeringus kavandatud maa-alal. Alates 2020.

aastast toimub harjutusvälja laienduse projekteerimine ja projekti

keskkonnamõju hindamine, mis lähtuvad maakonnaplaneeringus

kavandatud piiridest. Keskkonnamõju hindamise raames viiakse läbi

erinevaid keskkonnauuringuid, sh modelleeritakse võimalikku müra, mis

võimaldab harjutusvälja laienduse kavandamisel valida optimaalseim ja

Seisukohaga arvestatakse kirjas toodud

tingimustel: Alates 2020. aastast toimub

harjutusvälja laienduse projekteerimine ja projekti

keskkonnamõju hindamine, mis lähtuvad

maakonnaplaneeringus kavandatud piiridest.

Keskkonnamõju hindamise raames viiakse läbi

erinevaid keskkonnauuringuid, sh modelleeritakse

võimalikku müra, mis võimaldab harjutusvälja

laienduse kavandamisel valida optimaalseim ja

sobivaim lahendusvariant, et minimeerida

riigikaitselisest tegevusest tulenevat võimalikku

negatiivset keskkonnamõju, sh müra. Harjutusvälja

laiendamise kavandamisel arvestatakse nii

ümbritsevate asulate paiknemise kui ka

olemasolevate keskkonnatingimustega. Uus

tulevane laskeväli ning õppe- ja treeningalad

kavandatakse asustusest võimalikult kaugele ning

oluliselt on juba vähendatud ehitamise ja raadamise

mahtu võrreldes esialgu planeerituga.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

20 / 85

sobivaim lahendusvariant, et minimeerida riigikaitselisest tegevusest

tulenevat võimalikku negatiivset keskkonnamõju, sh müra. Harjutusvälja

laiendamise kavandamisel arvestatakse nii ümbritsevate asulate

paiknemise kui ka olemasolevate keskkonnatingimustega. Uus tulevane

laskeväli ning õppe- ja treeningalad kavandatakse asustusest võimalikult

kaugele ning oluliselt on juba vähendatud ehitamise ja raadamise mahtu

võrreldes esialgu planeerituga.

Paraku tuleb harjutusvälja laiendusalal teede ning laske- ja

väljaõppealade rajamisel arvestada paljude erinevate aspektidega (sh

ohualade suunad ja ulatused, võimalik veetaseme tõus peale

kaevandamistegevuse lõppemist, maastiku eripärad, loodusväärtused

jms), mistõttu on harjutusvälja laiendamiseks vajalik kogu

maakonnaplaneeringus kavandatud ala ning alternatiivi laienduse

ulatusele või asukohale ei ole.

Maakonnaplaneeringus on määratud Sirgala harjutusväljale ja selle

laiendusele piiranguvöönd 2 km harjutusvälja piirist. Piiranguvöönd on

vajalik riigikaitselise ehitise (harjutusvälja) töövõime tagamiseks.

Selgitame, et piiranguvöönd ei too vaikimisi kaasa ühtki konkreetset

piirangut maakasutusele või ehitiste ehitamisele. Erinevatest seadustest

(näiteks ehitusseadustik, planeerimisseadus, maapõueseadus), tuleneb

kohustus kooskõlastada Kaitseministeeriumiga tegevused riigikaitselise

ehitise piiranguvööndis. See tagab ühelt poolt, et Kaitseministeeriumil on

ülevaade riigikaitselise ehitise ümbruses toimuvast ning lähtudes

riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumitest on võimalik loamenetlustes

seada tingimusi riigikaitselise ehitise töövõime, julgeoleku ja ohutuse

Meile teadaolevalt on 2022. aasta

augustis/septembris esimene Sirgala harjutusvälja

laienduse lahenduse tutvustamine. Üldplaneeringus

lähtutakse antud tutvustusest ning eelnõu viiakse

sellega kooskõlla.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

21 / 85

tagamiseks. Teisalt annab piiranguvöönd seal tegutsejale teavet, et tema

tegevusel võib olla mõju riigikaitselisele ehitisele või riigikaitselisest

ehitisest võib tuleneda mõju tema tegevusele. Nii näiteks on

Kaitseministeerium järjepidevalt teavitanud harjutusväljade

piiranguvööndites elamute ja muude müratundlike ehitiste

detailplaneeringute, projekteerimistingimuste ja ehituslubade menetluses

kooskõlastuse taotlejaid võimalikest mürahäiringutest ning soovitanud

rakendada ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel neid häiringuid

leevendavaid ehituslikke meetmeid. Samuti on Kaitseministeerium

soovitanud harjutusväljade piiranguvöönditesse müratundlikke ehitisi või

maakasutusi mitte kavandada. Lähtudes harjutusväljade töövõime

tagamise vajadusest ei ole seni olnud põhjust ühegi tegevuse täielikuks

keelamiseks erinevate harjutusväljade piiranguvööndites.

Samas tuleb arvestada, et harjutusvälja kasutatakse selliseks

riigikaitseliseks tegevuseks, millega paratamatult kaasnevad

keskkonnahäiringud nagu müra, vibratsioon, tolm jms. Nende tekkimist ja

levimist harjutusväljast väljapoole ei ole võimalik täielikult vältida. Seetõttu

soovitab Kaitseministeerium harjutusvälja laienduse piiranguvööndisse

müratundlikke ehitisi mitte kavandada, nagu on märgitud ka teie

üldplaneeringu eelnõu seletuskirja peatükis 2.6.16.

2. Lähtudes punktis 1 esitatud selgitusest palume korrigeerida

üldplaneeringu eelnõus kavandatud Viivikonna küla tiheasustusalal elamu

maa-ala ulatust ning mitte kavandada elamu maa-ala juhtotstarvet

Mustanina külas Kaevuri AÜ 56 kinnisasjast (katastritunnus 85101:001:

0692) lõuna poole. Elamu maa-ala täpsema piiri määratlemiseks oleme

vajadusel valmis andma täiendavaid selgitusi ja soovitusi.

Seisukohaga arvestatakse

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

22 / 85

Praegu on maakasutuse joonistel (joonised 1 ja 8) elamu maa-alana

tähistatud ka Mustanina külas asuvad riigimaad Kirsi tn 23 // 25 // 27 //

Aiandi katastriüksus 85101:011:0077, mille kehtiv sihtotstarve on

sihtotstarbeta maa ning Vaivara metskond 5 katastriüksus

85101:011:0004, mille kehtiv sihtotstarve on maatulundusmaa. Nimetatud

maaüksused asuvad maakonnaplaneeringus määratud Sirgala

harjutusvälja laienduse naabruses. Nendele üldplaneeringus elamumaa

juhtotstarbe kavandamine väljendab seisukohta, nagu oleks sellele maa-

alale elamute püstitamine sobiv ja soovitav. Kaitseministeeriumi

hinnangul see nii ei ole, arvestades tulevikus võimalikke Sirgala

harjutusvälja laienduselt lähtuvaid mürahäiringuid. Palume veelkord

kaaluda ja hinnata selles piirkonnas uute elamu maa-alade kavandamise

otstarbekust ja asukohta ning planeerida uued elamu maa-alad

võimalikult kaugele maakonnaplaneeringuga määratud Sirgala

harjutusvälja laienduse piirist. Eelnimetatud aladele palume kavandada

müra suhtes vähem tundlik maakasutus. Võimalusel palume soodustada

seal metsa kasvatamist, mis aitaks leevendada laiendatud harjutusväljalt

levida võivaid mürahäiringuid.

3. Punktis 1 märgitud põhjustel ei nõustu Kaitseministeerium

üldplaneeringu seletuskirja peatükis 12 „Ettepanek maakonnaplaneeringu

muutmiseks“ Sirgala karjääri ala väärtusliku maastiku moodustamisega

ning sellele alale seletuskirja peatükis 4.2 märgitud väärtuslike maastike

kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimuste kehtestamisega. Palume Sirgala

karjääri alale, mis hõlmab maakonnaplaneeringus määratud Sirgala

harjutusvälja laiendusala, uut kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku

ala mitte moodustada.

Seisukohaga arvestatakse.

Sirgala karjääri väärtuslik maastik eemaldatakse

üldplaneeringust.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

23 / 85

Sirgala harjutusvälja perspektiivne laienduse ala asub endise

pealmaakaevanduse alal, kus rekultiveerimistööde käigus on looduslik

maastik ja reljeef ümber kujundatud tehislikuks maastikuks ning

vanematele kaevandusaladele on istutatud mets. Tegemist ei ole

kultuurilisajaloolise või puhkemajandusliku väärtusega alaga, kus oleks

säilinud traditsioonilisi ja algseid piirkonnale iseloomulikke maastikke,

asustust või maakasutust.

Sirgala harjutusvälja perspektiivse laienduse maa-ala kasutatakse

tulevikus eelkõige sõjalise väljaõppe korraldamiseks ning selleks vajalike

alaliste ja ajutiste ehitiste rajamiseks. Sellisele maa-alale uue väärtusliku

maastiku moodustamine ning sellest tulenevalt täiendavate kaitse-,

maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine ei ole asjakohane ning

takistaks väljaõppe eesmärkide täitmist.

Sirgala harjutusvälja laiendamiseks ja kasutusele võtmiseks toimub juba

keskkonnamõju hindamine, mille käigus hinnatakse muuhulgas

kavandatava tegevuse mõju loodusväärtustele, metsadele ja kaitsealuste

liikidele ning esitatakse sobivaimad lahendusvariandid soovitud tegevuste

elluviimiseks ja mõjude leevendamiseks. Kaitseministeeriumi hinnangul

on keskkonnamõju hindamine sobiv vahend arvestamaks harjutusvälja

laiendusalal asuvate loodusväärtustega. Üldplaneeringus täiendavate

maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine harjutusvälja perspektiivsele

laiendusalale ei ole vajalik ega ka põhjendatud.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

24 / 85

4. Palume täiendada üldplaneeringu eelnõud ning kajastada joonistel ja

seletuskirjas Jõhvi- Vasknarva maanteed ja Sirgala harjutusvälja

ühendava tee ligikaudne asukoht vastavalt kirjale lisatud failile.

Harjutusvälja laienduse projekteerimise raames oleme kavandanud

võimaliku uue tee asukoha, mis tänase olukorraga võrreldes oleks

märkimisväärselt otsem, ohutum ja ressursse säästvam ühendustee

Sirgala harjutusvälja ja Kaitseväe Jõhvi linnaku vahel. Teel oleks ka laiem

funktsioon, kuna see võiks vähemalt osaliselt olla kasutatav avaliku teena

lähipiirkonna elanikele, millest võiks tekkida selge kasu piirkonna

arengule. Täpse trassi asukoha ja avalikuks kasutamiseks jäävad lõigud

täpsustame edasise projekteerimise käigus koostöös Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse ja teiste omavalitsustega, kelle territooriumil tee paikneb.

Seisukohaga arvestatakse.

5. Palume üldplaneeringu eelnõust välja jätta tingimused ja võimalused

elektrituulikute rajamiseks Narva-Jõesuu linna territooriumil ning märkida

üldplaneeringus selgesti, et Narva- Jõesuu linna territooriumile ei ole

elektrituulikute püstitamine lubatud, kuna mistahes kõrgusega elektrituulik

Narva-Jõesuu linna territooriumil vähendab riigikaitseliste ehitiste

töövõimet.

Kaitseministeerium palus juba Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsuse menetluses 26.11.2019 kirjas nr 12-3/19/4252,

et üldplaneeringus ei kavandataks Narva-Jõesuu linna territooriumile

mistahes kõrgusega elektrituulikuid. Ida-Viru maakonnaplaneeringus

2030+ Narva-Jõesuu linna territooriumile kavandatud potentsiaalsete

tuuleparkide maa-alade kohta on samas kirjas selgitus, et need ei ole

Seisukohaga arvestatakse.

Tuuleparkide ja üksikute tuulikute rajamist ei käsitleta

üldplaneeringus ning lisatakse täpsustus

„Narva-Jõesuu linna territooriumile ei ole lubatud

tuulegeneraatorite ja tuuleparkide rajamine, kuna

mistahes kõrgusega elektrituulik Narva-Jõesuu linna

territooriumil vähendab riigikaitseliste ehitiste

töövõimet.“

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

25 / 85

realiseeritavad, kuna elektrituulikute püstitamine Narva-Jõesuu linna

territooriumil vähendab oluliselt riigikaitseliste ehitiste töövõimet.

Sama seisukohta väljendab kohalikele omavalitsustele, sealhulgas

Narva-Jõesuu linnale saadetud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi 01.06.2021 kiri nr 17-7/2021/3487-1

„Tuuleenergeetika ja üldplaneeringud“, milles tutvustatakse ja

selgitatakse võimalusi tuuleenergeetika kavandamiseks Eestis. Kirjas on

esitatud skemaatiline kaart, millel on näidatud maa-alad, kus pärast

riigikaitseliste kompensatsioonimeetme käivitumist (eri piirkondades maa-

alad, kus pärast riigikaitseliste kompensatsioonimeetme käivitumist (eri

piirkondades eeldatavalt 2024. ja 2025. aastal) on võimalik elektrituulikute

rajamine ning kus leevenevad senised kõrguspiirangud. Antud kirjast

nähtub, et ka kavandatud kompensatsioonimeetmete rakendumisel

piirangud Narva-Jõesuu linnas paraku ei leevene ning ka edaspidi ei saa

Narva- Jõesuu linna territooriumile elektrituulikuid püstitada.

Arvestades, et edaspidi ei saa Kaitseministeerium ehitusseadustiku § 120

lõike 1 punkti 3 ja kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise

ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed

riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta “ § 4 lõike 2 ja §

5 lõike 2 alusel kooskõlastada Narva-Jõesuu linna territooriumil ühegi

elektrituuliku planeeringut ega projekteerimistingimuste või ehitusloa

eelnõud, on elektrituulikute rajamise võimaluste ja tingimuste esitamine

üldplaneeringus eksitav ja perspektiivitu.

6. Palume täiendada päikeseelektrijaamade (päikeseparkide) rajamise

tingimusi üldplaneeringus.

Selgitus.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

26 / 85

Praegu on üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2.3.2 „Päikeseenergia“

eristatud kolme tüüpi päikeseelektrijaamu (PEJ), millest üks on alla 50 kW

võimsusega oma tarbeks paigaldatav PEJ ning kaks on üle 50 kW

võimsusega osaliselt või täielikult elektrienergia tootmise, jaotamise ja

müügi eesmärgil rajatud PEJ (seletuskirjas nimetatud päikesepark).

Palume PEJ-de rajamiseks lisada tingimus, et kõigi üle 50 kW võimusega

PEJ –de planeeringud ning projekteerimistingimuste või ehitusloa

eelnõud tuleb ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 alusel

kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kuna sõltuvalt asukohast ja

võimsusest võivad sellised PEJ-d Narva-Jõesuu linna territooriumil

vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Soovitame selliste PEJ-de

rajamise soovi korral alustada koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult

varases PEJ kavandamise etapis, et välja selgitada täpsemad

riigikaitselised tingimused ja võimalused.

Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst

keelatakse Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide

rajamine. 26.06.2015 määruse nr 16 § 6¹

„Raadiosüsteemi töövõime kriteeriumid“ lõigete 1 ja 2

alusel on lubatud rajada ainult oma katastriüksuse

tarbeks päikeseelektrijaam päikesepaneelide

koguvõimsusega mitte üle 50 kW, mis on ühendatud

kuni 0,4 kV madalpinge jaotusvõrguga.

Kõigi üle 50 kW võimusega PEJ –de planeeringud

ning projekteerimistingimuste või ehitusloa eelnõud

tuleb ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 alusel

kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.

12 Vjatšeslav Külaots

Seoses Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu muutmisega palun, jätta

Külaotsa kinnistu (katastritunnus 85101:012:0059) tootmismaaks

reserveeritud ala piirkonnas.

Käesoleval ajal kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu rohevõrgustiku

kaardi alusel asub Külaotsa kinnistu tootmismaaks reserveeritud alal.

Maakatastriseaduse §181 lg3 p4 kohaselt on tootmismaa

tootmiseesmärgil kasutatav maa. Tootmismaa on tootmis- ja

tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas:

tehnorajatiste maa, mis moodustab iseseisva katastriüksuse, sealhulgas

kütte-, vee-, gaasi- ja elektrivarustusega seotud ehitiste maa.

Ehitusregistri andmetel on Külaotsa kinnistul (katastritunnus

85101:012:0059) L351 Eesti EJ - Balti AJ 330 kV õhuliin, ehr kood:

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

27 / 85

220576440, ehitisealune pind-2392,5m2; L356 Eesti EJ - Paide 330 kV

õhuliin, ehr kood: 220576443, ehitisealune pind-8279,5m2; L373 Eesti EJ

- Kingisepp 330 kV õhuliin, ehr kood: 220576448, ehitisealune pind-

2073,5m2.

Tehnorajatise ja kõrgpingeliini koridor juba hõlmab väga palju kinnistu

pindalad kogu kinnistu pindalast, ning seoses sellega on otstarbekas jätta

kinnistule staatus „reserveeritud tootmismaa“.

Samuti uue Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu punkti 2.6.11 alusel

kinnistu asub TOOTMISE MAA-ALA piirkonnas.

SEGAOTSTARBEGA Maa-ala, võimaldab erinevaid kasutamise

otstarbeid ja kus täpsem maa-ala kasutusvajadus selgub tulevikus

vastavalt arengusoovidele ja –vajadustele.

Segaotstarbega maa-alade planeerimisega on jäetud rohkem

valikuvabadust ning paindlikkust kohaliku omavalitsuse arengule (uue

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu punkt 2.6.13).

Samuti palun teha muudatus uues Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu

punktis 5.2.3.2 Päikeseenergia ning jätta võimaluseks lubada ehitada

Päikeseenergia tootmise pargid mitte ainult lõuna poole Tallinn – Tapa –

Narva raudteed vaid samuti põhja poole, näiteks kuni TALLINNA-NARVA

maanteeni, või vähemalt teha erand minu kinnistule katastritunnus

85101:001:0074.

Seisukohaga mitte arvestatud.

Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst

keelatakse Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide

rajamine. Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud

koostööst keelatakse Narva-Jõesuu linnas

päikeseparkide rajamine. 26.06.2015 määruse nr 16

§ 6¹ „Raadiosüsteemi töövõime kriteeriumid“ lõigete

1 ja 2 alusel on lubatud rajada ainult oma

katastriüksuse tarbeks mõeldud päikeseelektrijaame,

mille päikesepaneelide koguvõimsus ei ole üle 50 kW

ning mis on ühendatud kuni 0,4 kV madalpinge

jaotusvõrguga.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

28 / 85

13 Eesti Raudtee

(Riho Vjatkin,

ehitusteenistuse

juht)

06.10.2021

kiri nr 7-1.1/10

AS Eesti Raudtee on tutvunud avalikule väljapanekule esitatud ÜP ja KSH

eelnõuga

ning esitab alljärgnevad ettepanekud seletuskirjas ja joonistel

kajastamiseks:

1. Hoonestusalade planeerimisel arvestada raudteeveeremist tulenevate

mõjudega, sh võimaliku vibratsiooni ning müraga. Uute hoonestusalade

rajamise korral raudtee vahetusse lähedusse ei võta AS Eesti Raudtee

endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra, vibratsioon)

leevendamiseks. Palume kajastada eeltoodut ÜP seletuskirjas.

Seisukohaga arvestatakse.

2. Rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud

ning mille kogukõrgus on 30 m ja enam (nt tuulikud, mobiilimastid), tuleb

kavandada selliselt, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist oleks

võrdne rajatise kogukõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele

lisada tiiviku laba pikkus. Palume kajastada eeltoodut ÜP seletuskirja

„Raudtee“ peatükis

Seisukohaga arvestatakse.

3. Raudteeäärse haljastuse kavandamise või säilitamise korral tuleb

lähtuda nähtavuse tagamise tingimustest, mis on valdkonnaga seotud

normides, standardites ning regulatsioonides sätestatud. Palume

kajastada eeltoodut ÜP seletuskirja „Raudtee“ peatükis.

Seisukohaga arvestatakse.

4. Uue raudteeülesõidukoha projekteerimiseks ja ehitamiseks tuleb

lähtuda majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106

„Tee projekteerimise normid“ nõuetest ning täiendavatest nõuetest, mis

on sätestatud Raudtee tehnokasutuseeskirja lisas 4

„Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja

kasutamise juhend. Palume kajastada eeltoodut ÜP seletuskirja

„Raudtee“ peatükis.

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

29 / 85

5. Uue raudteeülekäigukoha projekteerimiseks ja ehitamiseks ning

liiklusohutuse tagamiseks on nõuded sätestatud Raudtee

tehnokasutuseeskirja lisas 4 „Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha

ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend”. Palume kajastada eeltoodut

ÜP seletuskirja „Raudtee“ peatükis.

Seisukohaga arvestatakse.

6. ÜP Taristu joonisel tähistada leppemärgiga olemasolevad

raudteeülesõidukohad ja raudteeülekäigukohad. Narva-Jõesuu linna

haldusterritooriumil on Vaivara, Sinimäe, Auvere ja Soldina

raudteeülesõidukohad ning üks nõuetekohane raudteeülekäigukoht

Vaivara raudteejaamas.

Seisukohaga arvestatakse.

7. Kui üldplaneeringuga kavandatakse uusi raudteeületuskohti, siis teeme

ettepaneku tähistada need eraldi leppemärgiga perspektiivsed

raudteeületuskohad. ÜP seletuskirjas palume lisada, et tehnilised

lahendused uue raudteeületuskoha rajamiseks ning täpne asukoht

määratakse kindlaks projekteerimisel vastavalt AS Eesti Raudtee

tehnilistes tingimustes ning valdkonnaga seotud normides, standardites

ja regulatsioonides sätestatud nõuetele. Samuti tuleb arvestada et uute

samatasandiliste raudteeületuskohtade projekteerimisel tuleb hinnata

nendega kaasnevat mõju liiklusohutusele ja vastavalt EhS §73 lõikes 4

sätestatule on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil, kui

projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastajal, õigus põhjendatud juhul

nõuda riskianalüüsi või muu asjakohase analüüsi koostamist, et hinnata

kavandatud tegevuse mõju raudtee seisukorrale ja raudteeliiklusele.

Seisukohaga arvestatakse.

Üldplaneeringuga ei planeerita uute

raudteeületuskohtade rajamist.

8. Kaubarongide parema teenindamise eesmärgil on planeeritud Vaivara

raudteejaama laiendamine. Jaama põhjakülge kavandatakse juurde

ehitada kaks rööbasteed (jaamateed). Olemasolev raudtee kaitsevöönd

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

30 / 85

laieneb põhja poole. Käesolevale kirjale on lisatud Vaivara raudteejaama

laiendamise eskiis. Palume kajastada Vaivara jaama laienduse kavatsus

ÜP Taristu joonisel ja seletuskirjas.

9. Vaivara jaama laiendamise korral tekib raudtee hooldustöid

teenindavale autotranspordile juurdepääsu vajadus raudteemaale Suvila

tee nr 8510110 ja Konna üldmaa 4 (51401:001:1028) kaudu. Palume

määrata Konna üldmaa 4 maatükil paiknev tee kohalikuks avaliku

kasutusviisiga teeks, et selle kaudu oleks tulevikus tagatud

juurdepääsuvõimalus raudteemaale ja kajastada eeltoodu vastavalt ÜP

joonisel ja seletuskirjas.

Seisukohaga arvestatakse.

10. Lähtuvalt Üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+“ ja Vabariigi

Valitsuse otsusest elektrifitseerida raudteeliiklus on alustatud

kontaktvõrgu projekteerimise ettevalmistustöödega ning ehitus on

kavandatud aastatele 2023-2028. Ehitatakse välja kontaktvõrk koos

mastidega ja nende teenindamiseks vajalikud alajaamad,

alajaamade ja kontaktvõrgu vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid jms

rajatised raudtee elektrifitseerimise otstarbeks. Seoses eeltooduga peab

arvestama, et raudteemaale lisandub kitsendusi põhjustavaid tehnovõrke

ja rajatisi ning võib selguda lisamaa vajadus (näiteks veoalajaama ja

elektriliinide rajamiseks). Täiendav maaressursi vajadus nende rajatiste

teenindamiseks Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil selgub

projekteerimise käigus. Palume kajastada eeltoodut ÜP seletuskirja

„Raudtee“ peatükis.

Seisukohaga arvestatakse.

11. Pikemas perspektiivis, rongide liiklussageduse suurenemise ja

kaubavoogude läbilaskevõime ammendumise riski korral, on Tapa-Narva

liinil planeeritud jaamavahedes rajada paralleelselt olemasoleva raudtee

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

31 / 85

peateega teine peatee (raudtee telgede vahega ligikaudu 4,3 meetrit).

Palume kajastada teise peatee perspektiivi ÜP seletuskirja „Raudtee“

peatükis.

14 Keskkonnaamet

(Helen Manguse,

keskkonnakorraldu

se büroo juhataja)

25.11.2021

kiri nr 6-5/21/21363-

2

Keskkonnaamet on tutvunud avalikustatud Narva-Jõesuu linna

üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande

(KSH) eelnõuga. Keskkonnaamet esitab järgnevad tähelepanekud ja

märkused.

1. Looduskaitse

1.1.KSH ptk-s 4.1.3.1 on esitatud: „Ehitada saab ainult neid ehitisi ja teha

saab ainult neid maakorraldustoiminguid, mida kaitse-eeskiri võimaldab.“

Palume lisada ka looduskaitseseaduse viite.

Seisukohaga arvestatakse.

1.2.ÜP ptk-s 2 „Alade üldised maakasutus-ja ehitustingimused“ (lk 9) on

välja toodud, et kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada

ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta.

Juhime tähelepanu, et ehitusseadustiku kohaselt on ehitiste

püstitamiseks vajalik kas ehitusluba või ehitusteatis, mitte enam

kirjaliknõusolek. Kaitstavatel loodusobjektidel tuleb ehitiste püstitamisel

järgida kaitse-eeskirja. Kui kaitse-eeskirja kohaselt tuleb igasugune

ehitustegevus kooskõlastada kaitseala valitsejaga on alla 20 m2 ehtiste

püstitamine võimalik kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul. Rannal

ja kaldal on alla 20 m2 ehitiste ehitamine keelatud. Palume antud punkti

täiendada.

Seisukohaga arvestatakse.

Seletuskirja on täpsustatud järgmiselt: „Kuni 20 m2

ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada

ehitusloata ja ehitusteatiseta, kui seda ei piira muu

regulatsioon või seadus (nt kaitseala kaitse-

eeskiri, looduskaitseseadus).“

1.3.ÜP-s (lk 11) on käsitletud piirete rajamist mererannal

ehituskeeluvööndis. Juhime tähelepanu, et ehituskeeluvöönd ei kehti

üksnes mererannal, vaid ka järvel, jõel, ojal ja maaparandussüsteemi

eesvoolul (looduskaitseseadus (LKS)§ 38). Palume ÜP-d korrigeerida.

Seisukohaga arvestatakse. Kuna

ehituskeeluvööndis tegutsemine on sätestatud

looduskaitseseadusega, siis segaduse vältimiseks

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

32 / 85

on ÜP selestukirjast lk 11 eemaldatud lõik, mis

käsitleb merekalda ehituskeeluvööndit.

1.4.ÜP ptk-s 4.7 (lk 59) on esitatud: „Maastiku üksikelemendi ümber

moodustatakse 50 meetri kaugusele ulatuv kaitsevöönd, kui kaitse alla

võtmisel ei sätestata selle väiksemat ulatust.“ Looduse üksikobjekti ümber

moodustatakse 50 meetri raadiuses piiranguvöönd, kui kaitse alla võtmise

otsusega ei ole kehtestatud väiksemat ulatust (LKS § 68 lg 1). Palume

asendada „maastiku üksikelement“ „looduse üksikobjektiga“.

Seisukohaga arvestatakse.

1.5.ÜP ptk-s 5.1.1„Teed“on välja toodud liikluskorralduseüldised

põhimõtted (lk 63). Palume lisada punkti 11 (juurdepääsuteed

kinnistutele) märkus, et LKS alusel on erateede ehitamine ranna ja kalda

EKV-s keelatud. LKS § 38lg 5 p 10 sätestab erandi üksnes kehtestatud

üldplaneeringu või detailplaneeringu alusel kavandatud avalikult

kasutatavale teele. Erateede ehitamiseks tuleb taotleda EKV

vähendamist LKS-s sätestatud korras.

Seisukohaga arvestatakse.

1.6.ÜP ptk-s 5.1.7 „Matkarajad ja terviserajad“ (lk 68) on välja toodud: (p

5) „Vastavalt looduskaitseseadusele on kaitseala piirangvööndis keelatud

mootorsõidukiga liiklemine (sh radade hooldamine)“. Selgitame, et

kaitstavatel loodusobjektidel sh kaitsealadel tuleb sõidukitega liiklemisel

järgida kaitstava loodusobjekti kaitseks kehtestatud kaitsekorda (kaitse-

eeskirja). Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti on sihtkaitsevööndis ja

piiranguvööndis keelatud sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga

sõitmine (LKS § 30 lg 2 p 5 ja § 31 lg 2 p 10). Palume peatükki korrigeerida

ja täpsustada.

Seisukohaga arvestatakse.

1.7.ÜP ptk-s 5.2.3.1 „Tuuleenergia“ (lk 70-72) on välja toodud, et Narva-

Jõesuu linna territooriumil on reserveeritud kaks perspektiivset tuulepargi

Selgitus.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

33 / 85

ala – korrastatud Narva karjääri maa-alal ja Kõrgesoo alal, kuid KSH

aruandes neid käsitletud ei ole. Samas paikneb vahetult Kõrgesoo ala

kõrval Narva-Mustajõe tee ääres I kaitsekategooria liigi kalakotka elupaik

ja Narva karjääri maa-ala kõrval Narva karjääri kalakotka püsielupaik.

Tegemist on häiringute suhtes tundlike liikidega.

Tuginedes teadusallikatele ja ekspertteadmisele on Keskkonnaamet

töötanud välja omapoolsed soovitused (seisuga 10.11.2021), kuidas

kohaliku omavalitsuse üldplaneeringute koostamise käigus

tuuleenergeetika arendusalasid (olulise ruumilise mõjuga objektide)

looduskaitselisi väärtusi arvestades planeerida, et negatiivset mõju

vältida. I kaitsekategooria liigi kalakotka puhvervööndiks tuleb arvestada

2000 m.

Vastavalt Kaitseministeeriumi seisukohale ei ole

tuuleparkide rajamine lubatud ning antud teema

eemaldatakse üldplaneeringust.

1.8.ÜP ptk-s 5.2.3.3 „Maasoojussüsteem“ (lk 75) on välja toodud, et

maasoojusrajatiste rajamine EKV-s on keelatud ning kaitstaval

loodusobjektil on vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Juhime tähelepanu,

et maasoojussüsteemidele saab rakendada LKS § 38 lg 4 p-st 9, mille

puhul EKV-s ei laiene ehituskeeld olemasoleva elamu tarbeks rajatavale

tehnovõrgule ja rajatistele. Märgime, et mistahes ehitise püstitamisel

kaitstavale loodusobjektile tuleb enamasti küsida kaitstava loodusobjekti

valitseja nõusolekut. Jääb arusaamatuks, miks on see tingimus toodud

vaid maasoojussüsteemide kohta.

Seisukohaga arvestatakse. Kuna

ehituskeeluvööndis tegutsemine on sätestatud

looduskaitseseaduses, siis segaduse vältimiseks on

antud lause ÜP-st eemaldatud.

1.9.KSH-s ptk-s 3.3.2 „Tehniline infrastruktuur“ (lk 62) on välja toodud:

„Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 38 lg 5 ei laiene muulile

ehituskeeluvöönd.“ Palume parandada sõnastust st vastavalt LKS §-le 38

lg 5 ei laiene muulile mitte ehituskeeluvöönd vaid ehituskeeld. LKS § 38

lg 4 ja lg 5 sätestab ehituskeeluvööndis ehitamist võimaldavad erandjuhud

Seisukohaga arvestatakse.

KSH aruannet on korrigeeritud.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

34 / 85

st tegemist on ehitistega, mille püstitamine on ehituskeeluvööndis

võimalik.

1.10. Kuna Narva-Jõesuu linnas on igal pool rohkelt invasiivse karuputke

kasvukohti, siis võiks ÜP-s kajastada, et edaspidi detailplaneeringuid

tehes või ehitustegevust kavandades tuleb arvestada invasiivsete

võõrliikide kasvukohtadega. Tõrjes olevad ja hävinud kolooniad on

jälgitavad Maa-ameti geoportaalis.

Seisukohaga arvestatakse.

1.11. ÜP ptk-s 2.6.11 „Tootmise maa-ala“ on eraldi välja toodud

keskkonnaohtliku suurtootmise piirkond (skeem 2, lillaga piiritletud), mis

hõlmab ligi poole Narva-Jõesuu linna territooriumist ning katab tunduvalt

suuremat ala kui Maakasutuse joonisel kujutatud tootmise, tehnoehitiste

ja jäätmekäitluse maa-ala kokku. Samuti kattub keskkonnaohtliku

suurtootmise piirkond riigikaitse maa-alaga. Samuti sisaldab suurtootmise

piirkond mitmeid kaitstavaid loodusobjekte ja kaitsealuste liikide leiukohti

(sh Mustajõe loodusala, projekteeritav Virgina võtmeheina püsielupaik

jm). Palume selgitada, kas ja millised kitsendused elu- ja

majandustegevusele suurtootmise piirkonnas rakenduvad.

Ühtlasi paikneb suurtootmise piirkonna kirdeosas (Auvere

soos/Kõrgesoos) u 300 ha suurune rahvusvaheliselt oluline väikeluige (II

kaitsekategooria ja linnudirektiivi I lisa liik) ööbimisala, kus peatuvate

lindude arv ületab 180 isendi piiri e. Ramsari 1% kriteeriumi (maksimaalne

arvukus on olnud 250). Taristu joonisel on see ala planeeritud ühtlasi ka

tuulepargi alaks. Eesti on vastutusriik väikeluige kaitse korraldamisel ning

tema kaitseks tuleb rakendada erimeetmeid, sh oluline roll on ka

ööbimisalade kaitsel. Kokkupõrked tuulegeneraatoritega on liigile olulise

Seisukohaga arvestatakse.

Auvere soo (Kõrgesoo) arvatakse välja suurtootmise

piirkonnast.

Vastavalt Kaitseministeeriumi seisukohale ei ole

võimalik Narva-Jõesuu linna tuuleparke ja üksikuid

elektrituulikuid rajada. Vastavalt Kaitseministeeriumi

seisukohale ÜP materjale korrigeeritakse.

Selgitame, et keskkonnaohtliku suurtootmise

piirkonnas ei rakendu kitsendusi, aga selle

kajastamine üldplaneeringus annab võimaluse

keskkonnaohtlike tootmiste rajamiseks. Antud

piirkonnas tuleb järgida kehtivat seadusandlust (sh

looduskaitseseadust). Täpsustame, et

keskkonnaohtliku suurtootmise piirkonna teema

vaadatakse ÜP lahenduses üle ja ala piire

korrigeeritakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

35 / 85

tähtsusega ohutegur. Seega tuleb settebasseinidest põhja-ida-kagu

suunda jääv veel säilinud Auvere soo ala välja arvata kõikide arenduste

ja tootmistega seotud planeeringutest ja jätta see ala inimtegevusest

puutumatuks sooalaks.

1.12. ÜP-s (lk 71) on välja toodud tuuleenergia arendamise tingimused,

kus on esitatud: „Tuuleparkide rajamiseks kasutada eelkõige endiseid

kaevandusalasid, muid aktiivsest inimkasutusest väljapoole jäävaid alasid

…“. Palume seda tingimust täpsustada, kuna inimtegevusest kõrvale

jäänud alad võivad ühtlasi olla ka kõrge loodusväärtusega looduslikud

alad, kuhu tuuleparkide eelisjärjekorras arendamine looduskaitselistest

aspektidest lähtuvalt ei peaks olema soositud.

Selgitus.

Tulenevalt Kaitseministeeriumi esitatud

seisukohtadele eemaldatakse tuuleparkide teema

üldplaneeringust.

1.13. ÜP lisades (lk 9) „Miljööväärtuslikud alad ja objektid“ on välja toodud:

Mereranna piirkond. „Liivaranna ja liivaluidete erosiooniprotsessist

kaitseks on tarvis kõrg- ja madalhaljastuse istutamine liivaluidetele“.

Liivarannale ja –luidetele on iseloomulik just lahtise liiva olemasolu, ning

luidete dünaamika on looduslik protsess, mille täisistutamine hävitab.

Palume veidi täpsustada istutusalade ulatust mereranna suunal.

Seisukohaga arvestatakse.

Seletuskirja lisatakse täpsustus

„Liivaranna ja liivaluidete erosiooniprotsessi kaitseks

on tarvis kõrg- ja madalhaljastuse istutamine

liivaluidetele – avatud/liikuva liivaga luidetele ei tehta

istutusi. Tuleb lähtuda olemasolevast haljastuse

vööndist.“

1.14. ÜP lisades (lk 10) „Miljööväärtuslikud alad ja objektid“ on välja

toodud: Kungla, Raja, Piiri ja Metsa tänavaga piiretletud ala. „…eelkõige

tuleb istutada puid rannajoonele et kaitsta liivaluiteid erosioonist“. Ilmselt

on see lause sattunud lõiku kogemata, sest kirjeldatud kvartal asub

rannajoonest eemal (ligi 1 km kaugusel).

Seisukohaga arvestatakse.

1.15. Maakasutuse joonisel on elamumaaks kavandatud Põhjaranniku

maaüksuse (Udria maastikukaitsealal asuv osa. Palume mitte määratleda

Selgitus.

Katastriüksuse sihtotstarve on juba määratud

elamumaaks. Ehituskeeluvööndis ja kaitsealal

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

36 / 85

selle maaüksuse kaitsealal asuvat osa elamumaaks, sest see asub EKV-

s, kus elamuehitus ei ole lubatud.

ehitamiseks tuleb maaomanikul saada

Keskkonnaameti nõusolek ka siis kui ala on

üldplaneeringus määratud elamumaaks.

1.16. Taristu joonisel on märgitud trassikoridoride sarnase leppemärgiga

heleoranžid joonobjektid piki Udria maastikukaitsealal (MKA) asuvate

ojade sänge. Ei ole aru saada, millise planeeritava tegevusega või

taristuga võiks olla tegemist, kuid Udria MKA-l tuleb lähtuda kaitse-

eeskirjast ja õigusaktidest. Palume joonis üle kontrollida ja korrigeerida.

Seisukohaga arvestatakse.

Tingmärgid muudetakse rohkem eristuvateks. Jõe

sängides on kujutatud lammimuldade leviku piirid.

1.17. ÜP ptk-s 2.6.8 „Kalmistu maa-ala“ palume lisada kõrvalotstarbena

ka looduslik maa-ala (palu-karukellade kasvukoha säilitamine Riigiküla

kalmistul).

Riigiküla kalmistu laiendusalal asuv palu-karukella leiukoht on väga

esinduslik. LKS § 55 lg 7kohaselt on II kaitsekategooria taimede

kahjustamine keelatud. Palu-karukell ei talu liigi kaitse tegevuskava

kohaselt ümberistutamist. Keskkonnaamet ja Narva-Jõesuu linnavalitsus

on jõudnud kokkuleppele, et palu-karukella kasvukoha kõige

esinduslikumale osale kalmistut ei laiendata, muus osas katsetatakse

ümberistutamist.

Seisukohaga arvestatakse.

1.18. ÜP ptk-s 2.6.15 (lk 37) on esitatud: „Väikesadamate arendamine ei

tohi kahjustada Natura 2000 alade kaitstavaid loodusväärtusi.“ Märgime,

et väikesadamade arendamine ei tohi kahjustada mitte üksnes Natura

2000 alade loodusväärtusi vaid ka teisi, sh siseriikliku kaitse all olevaid

loodusväärtusi (Narva jõe alamjooksu hoiuala).

Seisukohaga arvestatakse.

1.19. ÜP ptk-s4.2 (lk 42) Sinimäe väärtuslikul (Udria loodusala) maastikul

ei tohi „kunagise kuurordi imago taastamine ja piirkonna puhkemajanduse

arendamine“ kahjustada ala loodusväärtusi. KSH ptk-s 4.1.4 ei ole

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

37 / 85

analüüsitud külastuse mõju loodusala väärtuste säilimisele. Palume mõju

analüüsida.

1.20. Palume täiendada ÜP skeemi 9 ja selle allkirja –milline on

maakonnaplaneeringu järgne rohevõrgustik ja milline ÜP rohevõrgustik.

Lisaks märgime, et kavandatavad tegevused (tuulepargid,

harjutusväljakud, kaevandamine) on vastuolus rohevõrgustiku

põhimõtetega.

KSH ptk-s4.1.2 ei käsitleta vastuolu, et rohevõrgustiku aladele

kavandatakse tuuleparke, harjutusväljakut jne. Palume lisada analüüs.

Selgitus.

Skeemil 9 on kujutatud ainult üldplaneeringuga

kavandatud rohevõrgustik.

Selgitame, et rohevõrgustiku teema vaadatakse ÜP

koostamisel üle ning nii ÜP seletuskirja ja jooniseid

kui ka KSH aruannet täiendatakse. Näiteks on

otsustatud rohevõrgustikust välja arvata Lennuvälja

kinnistu (85101:003:1275).

Vastavalt Kaitseministeeriumi seisukohale ei ole

võimalik Narva-Jõesuu linna tuuleparke ja üksikuid

elektrituulikuid rajada ning selle kohaselt ÜP

materjale korrigeeritakse.

1.21. ÜP ptk-s 4.7 „Kaitstavad loodusobjektid“ esitatud on väga üldine

informatsioon (ei käsitleta projekteeritavaid kaitstavaid alasid) ja peatükk

ei iseloomusta sisuliselt ÜP ala. Kohati ebatäpne, nt liikide kaitses on

olulisteks dokumentideks liigi kaitse tegevuskavad.

Kirjeldatakse kohaliku omavalitsuse kaitse tasandit, kuid kas selliseid

objekte alal on (lisas 12 ei ole neid nimetatud)?Märgime, et

Keskkonnaameti nõusolek on vajalik ka muudel juhtudel kui ainult

ehitustegevuseks. Mis on „vaba ehitustegevus“?

Seisukohaga arvestatakse.

KSH aruannet täiendatakse.

1.22. ÜP ptk-s 5.1.9 on esitatud: „Liiklemine on lubatud selleks ettenähtud

maastikusõidukite (motokrossi) alal.“ Kus on motokrossi alad? Palume

läbi mõelda olemasolev olukord ja sõnastus, et ei tekiks vastuolu puhke-

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

38 / 85

ja virgestusaladel mootorsõidukitega sõitmise keeluga (LKS § 37 lg 3 p

6).

Ptk-s on esitatud: „Riigimetsas (väljas pool teid ja looduskaitsealadel) on

keelatud maastikusõidukiga (samuti mootorrataste, mootorsõidukitega)

sõitmine välja arvatud kui see on seotud riigimetsa majandamise ja

hooldamisega.“ Palume lisada ka maastikukaitsealadel ja

püsielupaikades. Märgime, et kaitstaval alal liiklemist reguleerib ala

kaitse-eeskiri.

1.23. KSH-s (lk 104) on arvestatud ainult Sirgala harjutusväljaku

laiendamise puhul müra ja ehituspiirangute mõju Viivikonna ja Sirgala

küladele. Märgime, et ei ole käsitletud mõju loodusväärtustele, sh

piirnevatele Natura 2000 aladele ja kaitsealadele. Palume hinnata ka

mõjusid lootuväärtustele, Natura 200 aladele ja kaitsealadele.

Selgitus.

KSH aruandest on viidatud mõju hinnang (müra osas)

eemaldatud.

Sirgala harjutusvälja laiendamine toimub

ehitusprojekti alusel, millele koostatakse ka

keskkonnamõjude hindamine. Ehitusprojekti KMH

programmi avalik väljapanek toimus 2020. aastal.

Meile teadaolevalt toimub 2022. aasta

augustis/septembris esimene Sirgala harjutusvälja

laienduse lahenduse tutvustamine. Üldplaneeringu

maakasutuse lahenduses on harjutusvälja

laienemisega arvestatud, kuid eraldi mõju hindamist

sellele ÜP KSH-s läbi ei viida, kuna harjutusväljaku

laienemisega kaasnevaid keskkonnamõjusid

hinnatakse projekti KMH-s (mis võimaldab täpsemat

hindamist). Vastavalt Kaitseministeeriumi esitatud

seisukohtadele ei ole laienduse ala ja selle

piiranguvööndit võimalik muuta.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

39 / 85

1.24. KSH ptk-s 3.2.5.2 ei ole käsitletud projekteeritavaid püsielupaiku.

Palume peatükki täiendada.

Seisukohaga arvestatakse. KSH aruande ptk-i

3.2.5.2 on vastavalt täiendatud. Üldplaneeringuga ei

ole projekteeritavate kaitsealuste loodusobjektidele

kavandatud perspektiivseid maa-alasid või objekte.

Negatiivne mõju projekteeritavatele püsielupaikadele

üldplaneeringu elluviimisel puudub.

2. Ehituskeeluvööndi vähendamine

2.1.Ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamise ettepanek (1) on tehtud Narva

jõel Narva-Jõesuu linnas Kalda tn 10 katastriüksusel. EKV vähendamine

on vajalik avalikult kasutatava slipi rajamiseks, kalapaatide veeskamiseks

ning paadisilla rajamiseks. Samuti on planeeritud alale rajada

paadikuurid, mida saab vajadusel ööbimiseks kasutada ja mõnekümne

toaga külalistemaja kaugemalt tulnud kalastushuvilisetele.

Juhime tähelepanu, et ehituskeeld ei laiene kehtestatud

detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud

sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele (looduskaitseseadus (LKS) § 38 lg

5 p 2). Kalda tn 10 katastriüksusele kavandatavad sadama

sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised slipp, paadisild,

paadikuur kuuluvad erandite alla ja nende ehitiste jaoks EKV-d ei

vähendata. Külalistemaja ja ööbimisvõimalustega hoonete kavandamist

EKV-sse tuleb põhjendada ja kaaluda nendele hoonetele teisi

asukohaalternatiive EKV-st väljaspool. Ehitisregistri andmetel paikneb

Kalda tn 10 katastriüksusel hoone (47 m2). EKV-s on olemasolevate

hoonete rekonstrueerimine võimalik. Ehituskeeld ei laiene olemasoleva

ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on

väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist (LKS § 38 lg

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

40 / 85

4 p 5).Palume EKV vähendamise ettepanek Kalda tn 10 katastriüksusel

eelnevaga kooskõlla viia.

2.2.EKV vähendamise ettepanekud (2 ja 3) on tehtud Narva jõel Külmajõe

SÜ, Valgejõe SÜ, Mustajõe SÜ, Ehavalguse AÜ ja Saare AÜ aladel

veekaitsevööndi piirini; Tõrvajõel Energeetiku AÜ, Vikerkaare AÜ aladel

veekaitsevööndi piirini ja Kudruküla ojal Viljapea AÜ aladel

veekaitsevööndi piirini olemasolevatel hoonetel.

ÜP-s (lk 45, 48) on esitatud kirjeldused, millises ulatuses EKV

vähendamist taotletakse, kuid puuduvad põhjendused, mille jaoks on EKV

vähendamine vajalik. Samuti pole neid piirkondi käsitletud KSH aruandes.

Valdavalt asuvad aiandusühistute piirkonnas elamumaa sihtotstarbega

hoonestatud õuemaad. Selgitame, et juhul, kui EKV-s asuvad

elamisfunktsiooniga hooned, rakendub LKS § 38 lg 4 p 1sätestatud erand,

mille kohaselt ei laiene ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva elamu

õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse.

Eeltoodut arvestades palume täiendada ja korrigeerida EKV

vähendamise ettepanekud 2 ja 3.

Antud lahenduse väljatöötamisel on lähtutud Narva-

Jõesuu linna ja Keskkonnaameti esindajate 22. juuli

2021 nõupidamise tulemustest. Küsimuse

lahendamisel tehakse edasist koostööd

Keskkonnaametiga. Küsimust on käsitletud KSH

aruandes ptk-s 4.2.1 „Narva-Jõesuu suvila- ja

aiandusühistute perspektiivne areng“.

2.3.ÜP kohaselt jäävad vähendatud EKV-d kehtima muutmata kujul. Neid

piirkondi on kirjeldatud lisas 14 „Ehituskeeluvööndi vähendamine“.

Vähendatud EKV on kantud taristu ja tehnovõrkude joonisele. Ettepanek

parandada lisas 14 esitatud sõnastust. Tegemist ei ole enam EKV

vähendamise ettepanekutega vaid vähendatud EKV-ga.

Seisukohaga arvestatakse.

2.4.KSH ptk-s 2.1 (lk 12) on esitatud: „Maakasutuse planeerimisel on

arvestanud veekogude kaldaaladega ning asustust ei suunata

pinnaveekogude kaldaalale.“ Väide on vastuolus EKV vähendamisega.

Palume sõnastust korrigeerida.

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

41 / 85

3. Vesi

3.1. ÜP-ga lahendatakse üldplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste

üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste ning sanitaarkaitsealaga

veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine

(planeerimisseadus § 75 lg 1 p-de 3 ja 30). Samuti Keskkonnaministri

31.07.2019 määruse nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja

täpsustatud ulatus“§ 24 lg 1 kohaselt sama määruse §-des 4-8 sätestatud

kuja ulatust kohaldatakse üld- ja detailplaneeringu kehtestamise ajal

kehtinud määruse redaktsioonis. „Taristu ja tehnovõrkude“ joonisel on

kajastatud suuremate reoveepuhastite asukohad, kuid ei ole planeeringu

joonisele kantud nende kujasid. Palume täiendada planeeringujoonist.

Seisukohaga arvestatakse.

3.2. ÜP ptk-s 5.2.3.3 „Maasoojussüsteem“ on välja toodud: „Ühisveevärgi

puurkaevude sanitaarkaitsealas on maasoojussüsteemide rajamine

keelatud.“ Palume täiendada, et maasoojussüsteemide rajamine on

keelatud kõikide puurkaevude sanitaarkaitse-ja hooldusaladel.

Seisukohaga arvestatakse.

3.3. KSH ptk-s 3.2.3.3 „Põhjaveevarud“ on tabelis 13 välja toodud

keskkonnaministri 06.04.2006 kinnitatud põhjaveevarud Narva-Jõesuu

linna haldusterritooriumil. Vastavalt ptk-s 4.1.5.2 „Põhjavee tarbimine“

toodule, on eriti oluline võimalikult kiiresti läbi viia põhjaveevarude

ümberhindamine, et vältida põhjavee ületarbimist. Keskkonnaamet juhib

tähelepanu, et kuni 31.12.2045 on Keskkonnaministri 26.07.2021

käskkirjaga nr 1-2/21/333 kehtestatud Narva karjääri põhjaveevarudega

alale Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveevarud koguses 180

m3ööpäevas (puurkaevud PRK0003416 ja PRK0003434).

Keskkonnaministri 22.10.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/441 on Narva-

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

42 / 85

Jõesuu vallasisese linna põhjaveevarudega alale Kambriumi-Vendi

Voronka põhjaveevarud –1 600 m3 ööpäevas (puurkaevud PRK0002079,

PRK0002080, PRK0002081, PRK0002082, PRK0002083, PRK0002085,

PRK0002089, PRK0002089, PRK0002091, PRK0002092 ja

PRK0002093). Palume ptk-des 3.2.3.3 ja 4.1.5.2 parandada ja täiendada

eeltoodud andmetega kinnitatud põhjaveevarude kohta.

3.4.KSH ptk-s 3.3.2 „Tehniline infrastruktuur“ on välja toodud: „Narva-

Jõesuu linna haldusterritooriumil osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

teenust AS Narva Vesi ning AS KA Vaiko.“Juhime tähelepanu, et Narva-

Jõesuu linna haldusterritooriumil osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

teenust AktsiaseltsNarva Vesi ning NARVA-JÕESUU KOMMUNAAL AS.

Palume KSH aruannet korrigeerida.

Seisukohaga arvestatakse.

KSH aruannet on korrigeeritud.

3.5.KSH ptk-s 3.2.3.5 „Pinnaveekogumid“ on välja toodud: „Eesti

pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnangu

kohaselt on Narva_4 pinnaveekogumi seisund väga halb ning ülejäänud

kahe seisund halb (Narva_1, Narva_2).“Juhime tähelepanu, et

veekogumite koondseisundile 2020 on veekogum Narva_4 halvas

seisundis (mitte väga halvas seisundis perioodil 2013-2020).Keemiline

seisund on 2010-2019 seire ja uuringute tulemuste põhjal hea ning

kajastub Keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 28 „Prioriteetsete

ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete,

prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna

kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid,

vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused,

ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ § 2 toodud ohtlike ainete

sisaldust pinnavees, settes ja/või elustikus. Palume andmed

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

43 / 85

pinnaveekogumi Narva_4 seisundi kohta parandada ning lisada andmed

pinnaveekogumi Narva-Kunda lahe rannikuvesi seisundi kohta.

3.6.KSH ptk-s 4.1.5.2 (lk 87-88) „Põhjavee tarbimine“ on ekslikult

Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum nimetatud Veronika

põhjaveekogumiks. Palume eemaldada ebatäpsus.

Seisukohaga arvestatakse.

3.7. Lisas 13 veealade tabelis on puudu Läänemeri. Palume tabelit

täiendada

Seisukohaga arvestatakse.

3.8.ÜP-s (lk 38) on välja toodud: „Harjutusvälja laienduse rajamisel tuleb

arvestada võimalike mõjudega Vasavere veehaardele. Eriti oluline on

läänepoolse filterekraani säilitamine, kuna selle kahjustamine võib

mõjutada Vasavere järve veetaset.“ Palume selgitada, mida selle all on

mõeldud. Negatiivset kaudset mõju Kurtna järvestikule ei saa eitada, kuid

Narva-Jõesuu ÜP-s käsitletud harjutusväli ei piirne Kurtna järvestikuga,

vaid neid eraldab 4-5 km laiuselt Toila ja Alutaguse valla ala. Vasavere

järv/Pannjärve karjäär on tehisveekogu ning veetaseme mõjutamise

suhtes on tundlikumad pigem Martiska ja Kuradijärv ja harjutusväljale

lähemal asuvad, st enam mõjutatud on pigem Liivjärv ja Valgejärv.

Antud lõik võetakse üldplaneeringu seletuskirjast

välja.

4. Metsandus

4.1. ÜP ja KSH kohaselt on vastavalt maakasutuse juhtotstarbele seatud

kõrghaljastuse säilitamise nõue. Palume täpsustada, kas see tähendab

täielikku või osalist (nt millised raieliigid) raiekeeldu.

Selgitame, et kõrghaljastuse säilitamise tingimused

ÜP-s ei ole seotud raiekeeluga vaid ehitustegevuse

suunamisega.

4.2.Palume ÜP jõustudes saata Keskkonnaametile alade kohta, kus

Keskkonnaametil tuleb metsateatiste menetlemisel ja raiete osas otsuse

tegemisel arvestada mistahes ÜP-ga seatud tingimusi (sh alad, kus tuleb

raie kooskõlastada/raiest teavitada) kaardifail (soovitavalt *tab , *shp või

*mif formaadis) koos selgitustega, kus milline nõue kehtib. See on vajalik

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

44 / 85

selleks, et saaksime vajalikud alad kanda otse metsaregistrisse ÜP

kitsenduste kaardikihile ja vastavaid tingimusi metsateatiste menetlusel

arvestada.

4.3.Linna rohealade kohta palume kaardikiht edastada Maa-ametile

nende andmebaasis asuva linnade rohealade kaardikihi uuendamiseks.

Seal hakkab vastavalt metsaseaduse § 42 lg-le3 kehtima kohustus raied

kooskõlastada kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist.

Soovitatav on sellele ka ÜP-s viidata.

Seisukohaga arvestatakse.

4.4.„Väärtuste“ joonisel ja ÜP seletuskirja skeemil 9 (lk 57) ei ole

rohevõrgustiku elementide piirid päris kattuvuses. Palume rohevõrgustiku

piirid üle kontrollida.

Seisukohaga arvestatakse.

5. Maapõu

5.1.KSH aruandes palume sõnade „kaevandusluba“, „kaevandustegevus“

jms asemel kasutada mõisteid „kaevandamisluba“ (või maavara

kaevandamise keskkonnaluba) ja „kaevandamistegevus“. Mõiste

„kaevandus“ on seotud vaid allmaakaevandamisega. Seega ei ole

soovituslik kasutada ka sõna „allmaakaevandus“. ÜP-s palume sõnade

„kaevandustööd“, „pealmaakaevandus“, „kaevandustegevus“,

„kaevandusluba“ jms asemel kasutada korrektseid mõisteid. Sõna

„rekultiveerimine“ asemel kasutada „korrastamine“.

Seisukohaga arvestatakse.

6. Müra. Lõhn. Õhukvaliteet

6.1.Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Narva-Jõesuu ÜP „Maakasutus“

kaardi kohaselt on kohati tootmismaad ja elamumaad kõrvuti planeeritud.

Võimalusel vältida eelnimetatud maakasutustega maa-alade kõrvuti

paiknemist või võtta kasutusele vajalikud meetmed võimalike müra, lõhna

või õhukvaliteediga seotud probleemide ennetamiseks.

Seisukohaga arvestatakse.

Üldplaneeringus on seatud tingimused müra, lõhna

või õhukvaliteedi seotud probleemide ennetamiseks.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

45 / 85

7. Üldised teemad

7.1.ÜP ptk-s „Piirded“ (lk 11) on välja toodud: „… vaatekoridorides ei tohi

piirded (piirdeaed, hekid) ja muud ehitised sulgeda vaateid ja kahjustada

maastiku vaadeldavust.“ KSH aruandes sellist tingimust välja toodud ei

ole. Palume KSH aruannet täiendada.

Selgitus. Kõik üldplaneeringus toodud tingimused ei

peagi olema KSH aruandes dubleeritud. KSH

aruandes on antud hinnang üldplaneeringu

realiseerumisega kaasnevast mõjust vaatekoridoride

säilimisele. Tingimuse KSH aruandesse sisseviimise

põhjendus puudub.

7.2.ÜP ptk-s 2.6.3 on kasutatud mõistet Ühiskondlike hoonete maa-ala.

Arengupiirkondade ja maakasutuse joonistel Ühiskondlike ehitiste maa-

ala. Palume ühtlustada.

Seisukohaga arvestatakse.

7.3.Palume üle vaadata KSH aruande ja ÜP vormistust (peatükkide ja

jooniste/skeemide nummerdus ei klapi)

Seisukohaga arvestatakse.

7.4.Kõik KSH esitatud Maa-ameti geoportaalil põhinevad joonised on

näha ainult osaliselt ning sageli jääb kuvamata just ÜP-piirkond. Vaid

osaliselt on näha ka joonis 16 (lk 62). Palume edaspidi üldplaneeringu

kooskõlastamisel esitada kaardimaterjal MapInfo kaardikihtidena.

Selgitus.

Tegemist on arvatavasti Teie tarkvara veaga. Meie

PDFis on kõik joonised kogu ulatuses nähtavad. KSH

aruandes esitatud jooniseid ei esitata eraldi

kaardikihtidena. Tegemist on illustreerivate

joonistega.

7.5.Palume joonisele „Väärtused ja piirangud“ lisada projekteeritavad

kaitsealad, vääriselupaigad ja hoiualad. Lisaks soovitame kasutada

erinevat tähistust liikide ja kaitsealuste üksikobjektide tähistamiseks

joonisel. Samuti palume Natura 2000 alade puhul kasutada selgemat

tähistust, sh kajastada see legendis. Nt Struuga loodusala näib asuvat

Kudruküla kandis põllumaal.

Seisukohaga arvestatakse, joonise „Väärtused ja

piirangud“ tingmärke proovitakse muuta selgemaks,

kuid selgitame, et kaitsealuseid loodusobjekte

käsitletakse ÜP-s n-ö taustinfona. Tegemist on ajas

muutuva infoga ning täpset ja asjakohast infot tuleb

vaadata vastavatest andmebaasidest. ÜP

materjalides on tähtis ennekõike ÜP-ga kavandatava

esiletoomine.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

46 / 85

7.6. ÜP ptk-s 2.1 (lk 12)„Juhul kui katastriüksuse piir ulatub veekogu

veepiirini, ei tohi piire takistada inimeste ja loomade liikumist kallasrajal.“

Kui on tegemist karjatatava alaga, on kallasraja sulgemine loomadele

vajalik (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 38 lg 5).

Seisukohaga arvestatakse.

7.7.ÜP ptk-s 2.1 (lk 12) on välja toodud allmärkus „väärtuslikuks

kõrghaljastuseks loetakse ka heas seisukorras võõrliike“.Samuti on sama

märkus välja toodud KSH-s (lk 13 ja 71) Palume täpsustada sõnastust.

Märgime, et kohati jääb ebaselgeks, kas kõrghaljastusena käsitletakse

ainult tiheasustusaladel olevaid puid või ka metsamaad.

Selgitame, et antud teema vaadatakse üle ja

täiendatakse.

7.8.ÜP ptk-s 2.6.4 (lk 25) on välja toodud: „Suure puhke- ja

virgestustegevuse potentsiaaliga on endised kruusa-ja liivakarjäärid …“.

Kas puhkeala potentsiaali nähakse ainult endistes kruusa- ja

liivakarjäärides, miks mitte nt põlevkivikarjäärides?

Seisukohaga arvestatakse.

7.9.ÜP ptk-s2.6.15 on nimetatud neljast sadamast ainult kolm. Palume

lisada Kudruküla sadama ja täpsustada lautrikohtade tingimusi.

Seisukohaga arvestatakse.

Seletuskirjas on nimetatud planeeritud sadamad.

Olemasolevate sadamate nimekiri on toodud lisas7.

Palume täpsustada vea asukoht.

7.10. ÜP ptk-s 2.6.16 „Riigikaitsemaa“. Maakasutuse joonis erineb taristu

joonisest. Sh ei ole riigikaitsemaaks märgitud mitte üksnes planeeritav ja

perspektiivne, vaid ka olemasolev harjutusväljak. Riigikaitsemaa on

märgitud u 170 m kaugusele Viivikonna loodusalast, kus asub Narva

karjääri kalakotka püsielupaik ja projekteeritav Mustanina virgiinia

võtmeheina püsielupaik. Lisaks Sirgala harjutusväljakule on ÜP-alal

mitmeid kinnistuid, mille sihtotstarve on riigikaitsemaa, kuid neid ei

käsitleta ei ÜP-s ega KSH-s.

Palume eelneva põhjal jooniseid korrigeerida.

Selgitus.

Olemasolev harjutusväljak on samuti kasutuses ning

me ei näe põhjust, miks see ei peaks olema ÜP

maakasutuse joonisel kajastatud.

Harjutusväli ja selle laiendus on kajastatud vastavalt

maakonnaplaneeringule ning ala arendamisel peab

Kaitseministeerium arvestama ka looduskaitseliste

piirangutega.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

47 / 85

Teiste riigikaitse maa-alade puhul on tegemist

olemasolevate objektidega ning puudub vajadus

nende eraldiseisvaks kajastamiseks üldplaneeringus.

7.11. ÜP ptk-s 3 on viide Keskkonnainspektsioonile. Palume parandada

Keskkonnaametiks.

Seisukohaga arvestatakse.

7.12. Lisas12 on trükiviga: Hundinurga mitte Hundinurge. Palume

trükiviga parandada.

Seisukohaga arvestatakse.

7.13. Taristu joonisel ei ole eristatud, millised on olemasolevad ja millised

perspektiivsed matka- ja terviserajad ning puhkekohad. Palume joonist

täiendada. ÜP ptk-s 5.1.7 „Matkarajad“ ei ole välja toodud tingimus, et

kaitstavatele aladele kavandatavad rajad on vaja kooskõlastada

Keskkonnaametiga. Palume peatükki täiendada.

Seisukohaga arvestatakse, taristu joonist

täiendatakse. ÜP seletuskirja lisatakse juurde, et

kaitstavatel loodusobjektidel tuleb matkaraja

rajamine kooskõlastada Keskkonnaametiga

7.14. ÜP ptk-s 5.1.8 „Veeskamiskoht“ on jäänud arusaamatuks kas

nimetatud on veeskamiskohad on olemasolevad või alles planeeritavad?

Palume täpsemalt lahti kirjutada juurdepääsukanalite jm rajamisega

seonduvad tingimused, sh kooskõlastuste vajadus.

Seisukohaga arvestatakse.

7.15. KSH ptk-s 3.2.1.2 on väärtuslike maastikena kirjeldatud kahte alal

(Sinimäe ja Narva-Jõesuu). Samas KSH joonise 6 (lk 30) oleva kaardi

legendis on nimetatud Narva (paiknemine ei ole vormistuse tõttu näha).

ÜP-s ei käsitleta kahte nimetatud kohaliku tähtsusega väärtuslikku

maastikku (Sirgala ja Narva karjääri alad). ÜP-s ei käsitleta kirjeldatud

väärtuslike alade piiride muutmist. KSH joonisel 6 näidatud kaart ei kattu

ÜP

Seisukohaga arvestatakse.

Väärtuslike maastike käsitlus on ÜP-s vastavalt

saabunud seisukohtadele muutunud.

KSH-s ei ole Narva väärtuslikku maastikku käsitletud,

kuna see ei ulatu Narva-Jõesuu territooriumile. KSH

joonist korrigeeritakse.

7.16. KSH ptk-s 4.1.1.1 esitatud väide, et ÜP lahenduse mõju maastikule

üldises skaalas puudub, kuna säilitatakse olemasolevat olukorda. Väide

Seisukohaga arvestatakse.

KSH aruannet on korrigeeritud. Täiendavalt toome

välja, et ÜP lahendus on vastavalt saabunud

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

48 / 85

on arusaamatu, sest planeeritakse suuremahulisi tuuleparke,

harjutusväljakuid jne. Palume sõnastust korrigeerida.

seisukohtadele muutunud. Narva-Jõesuu linna

territooriumile ei tohi tuule- ja päikeseparke rajada

kuna see vähendaks riigikaitseliste ehitiste

töövõimet.

Sirgala harjutusvälja laiendamine toimub

ehitusprojekti alusel, millele koostatakse ka

keskkonnamõjude hindamine. Ehitusprojekti KMH

programmi avalik väljapanek toimus 2020. aastal.

Meile teadaolevalt toimub 2022. aasta

augustis/septembris esimene Sirgala harjutusvälja

laienduse lahenduse tutvustamine. Üldplaneeringu

maakasutuse lahenduses on harjutusvälja

laienemisega arvestatud, kuid eraldi mõju hindamist

sellele ÜP KSH-s läbi ei viida, kuna harjutusväljaku

laienemisega kaasnevaid keskkonnamõjusid

hinnatakse projekti KMH-s (mis võimaldab täpsemat

hindamist). Vastavalt Kaitseministeeriumi esitatud

seisukohtadele ei ole laienduse ala ja selle

piiranguvööndit võimalik muuta.

7.17. KSH ptk-s 4.1.1.2 ilmneb, et kui maakonnaplaneeringus käsitletakse

väärtusliku põllumajandusmaana massiive, mis on suuremad kui 0,3 ha,

siis ÜP-s alates 5 ha. Põhjenduseks tuuakse, et väiksemaid alasid ei ole

majanduslikult otstarbekas harida. Kas ja kui palju alasid jäi selle

muudatuse tõttu välja? Märgime, et viidatud väärtusliku

põllumajandusmaa seaduse eelnõu kohaselt on massiivi suuruspiiriks 2

ha, st oluliselt vähem kui ÜP-s. Võrreldes suurte massiividega on just

Selgitus.

Kui seadus kehtima hakkab siis kehtestatakse ka

alad antud seaduse järgi.

Teie poolne seisukoht: „Võrreldes suurte

massiividega on just väikesed põllulapid ja

poollooduslikud kooslused olulised elurikkuse

kaitsmisel ning neid tasub hoida ja väärtustada.“ ei

ole asjakohane. Väärtuslike põllumajandusmaade

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

49 / 85

väikesed põllulapid ja poollooduslikud kooslused olulised elurikkuse

kaitsmisel ning neid tasub hoida ja väärtustada.

kaitse on vajalik, et tagada riigi julgeolek toidu

tootmisel, mitte et kaitsta elurikkust. See tähendab, et

väärtusliku põllumajandusmaa ja sellele

kaitsetingimuste määramisel lähtutakse

põllumajanduslikust tootmisest, mitte elurikkuse

kaitsest.

15 Enefit Power AS

(Andres Vainola,

juhatuse esimees)

25.11.2021

kiri nr NJ-JUH-

6/1089-2

1. Juhime planeeringu koostaja tähelepanu, et Narva-Jõesuu

Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega nr 105 on kehtestatud "Kehtivat

üldplaneeringut muutva Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala

detailplaneeringu kehtestamine". Palume üldplaneeringu koostajal viia

üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbed vastavusse eelnimetatud

detailplaneeringu ala ulatuses kehtestatud maakasutuse sihtotstarvete ja

planeeringulahedusega.

Seisukohaga arvestatakse.

2. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 24.11.2020 korraldusega nr 500, mida on

muudetud 10.08.2021 korraldusega nr 372 " Metsapipra maaüksuse

ehitise teenindamiseks vajaliku maa ja katastriüksuse sihtotstarbe

määramine hoonestusõiguse seadmiseks riigimaale ning arvamuse

andmine maa riigi omandisse jätmise kohta" on määratud Enefit Power

AS omandis olevate ehitiste teenindamiseks vajalik maa hoonestusõiguse

seadmise eesmärgil riigimaale ja katastriüksuse (katastritunnus

51401:001:0408) sihtotstarve, pindala ja lähiaadress Ida-Viru maakonnas

Narva-Jõesuu linnas, Auvere külas. Palume üldplaneeringu koostajal viia

eelnimetatud katastriüksuse ulatuses maakasutuse juhtotstarve

vastavusse kohaliku omavalitsuse poolt määratud maakasutuse

sihtotstarbega.

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

50 / 85

3. Teeme planeeringu koostajale ettepaneku mitte määrata Auvere külas

Sadulakivi karjääriväli kinnisasja (katastritunnus 85101:012:2600)

maakasutuse juhtotstarbeks mäetööstusmaa, kuna nimetatud kinnisajalt

on maavara väljatud ning Enefit Power AS on teostanud Sadulakivi

karjääriväli kinnisasjal korrastamistööde käigus rekultiveerimise

(metsakultuuride istutus).

Seisukohaga ei arvestata. Selgitame, et

vaadeldavas asukohas asub maavarade registri

andmetel olemasolev mäeeraldis, mistõttu tuleb

üldplaneeringus sinna määrata mäe- ja turbatööstuse

maa-ala juhtotstarve (sisend saadud Maa-ametilt).

4. Üldplaneeringu joonisel Taristu ja tehnovõrgud on tähistatud Narva

karjääri läbiva lintkonveieri võimalik asukoht. Käesolevaga kirja lisana

esitame planeeringu koostajale plaani lintkonveieri ja seda teenindava tee

täpsustava asukohaga Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil. Palume

üldplaneeringu koostajal arvestada planeeringu edasisel menetlemisel

esitatava konveierlahendusega.

Seisukohaga arvestatakse.

5. Üldplaneeringu joonisel Maakasutus on määratletud Narva karjääri

tööstusterritoorium (katastritunnusega 85101:012:0100) kinnisasja

maakasutuse juhtotstarve jäätmehoidla maa. Kuna tegemist on Enefit

Power AS Narva karjääri teenindava tööstusterritooriumiga, kus

paiknevad administratiivhooned, tootmishooned, tootmise abihooned,

tööstusrajatised, reovee puhastusrajatised ja raudtee, siis teeme

planeeringu koostajale ettepaneku määrata Narva karjääri

tööstusterritooriumi üldplaneeringu kohaseks maakasutuse

juhtotstarbeks tootmismaa – kõrvalotstarve – transpordimaa ja

jäätmehoidla maa.

Seisukohaga arvestatakse.

6. Üldplaneeringu Maakasutus joonisel on endised (rekultiveeritud) Narva

karjääri maa-alad tähistatud äri- ja tootmismaa maakasutuse

juhtotstarbega (alale on Narva-Jõesuu Linnavolikogu 25.07.2020

otsusega nr 147 algatatud Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere

Seisukohaga arvestatakse osaliselt.

Nimetatud teedele tehakse avalikuks kasutuseks

määramise ettepanek. Tee liiki (kõrvalmaantee) ei

tooda ÜP-s välja.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

51 / 85

Agropargi ja selle lähiala detailplaneering ning selle keskkonnamõju

strateegiline hindamine). Märgime, et eelnimetatud arendusalale puudub

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, mistõttu teeme ettepaneku

määrata üldplaneeringuga Toori tee (katastritunnusega 85101:011:0065)

ja Narva karjääri tööstusterritoorium (katastritunnusega 85101:012:0100)

katastriüksustel paiknev tee kuni Sõsara katastriüksuseni

(85101:001:0964) avalikult kasutatavaks kõrvalmaanteeks.

7. Eelnimetatud ettepanekuga seonduvalt juhime üldplaneeringu

koostamist korraldava omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Alutaguse

valla üldplaneeringu kohaselt on vahetult Narva-Jõesuu linnaga piirnevad

Narva karjääri maa-alad perspektiivselt kavandatud tootmismaa

juhtotstarbega. Tagamaks eelnimetatud aladele juurdepääs (sh avalikult

kasutatavalt teelt) ja olukorras, kus Narva karjääri tegevuse lõpetamise

järgselt täituvad senised tranšeed veega, teeme ettepaneku näha ette

koostatavas üldplaneeringus põhimõtteliste lahendustena

juurdepääsuteed ja tehnovõrkude koridorid nii Narva karjääri

tööstusterritooriumi suunal kui ka Auvere tööstusterritooriumi suunal

eelnimetatud aladele mööda olemasolevaid puistanguid.

Seisukohaga arvestatakse, Toori teele

(katastritunnusega 85101:011:0065) ja Narva

karjääri tööstusterritoorium (katastritunnusega

85101:012:0100) katastriüksustel paiknev teele kuni

Sõsara katastriüksuseni (85101:001:0964) tehakse

ÜP-s avalikuks kasutuseks määramise ettepanek.

8. Teeme ettepaneku näha ette koostatavas üldplaneeringus võimalus

ühendada perspektiivselt Vaivara-Viivikonna-Sirgala raudtee (kuulub

Enefit Power AS) Sillamäe sadama raudteega (kuulub AS Sillamäe

Sadam). Esitame käesoleva kirja lisana ühendusraudtee asukoha

skeemi, mis arvestab Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu

„E20 Jõhvi–Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva

ümbersõidu trassikoridori määramine“ lahendusega ning määratleb

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

52 / 85

võimaliku raudteetunneli asukoha AS Eesti Raudtee kuuluva Vaivara-Oru

jaamavahe raudtee all.

9. Üldplaneeringu seletuskirja (lk 13) punktis 2.2. Detailplaneeringu

koostamise kohustusega alad ja juhud alapunktis 9 Detailplaneeringu

koostamise kohustusega alad on sätestatud üldtingimus, et

detailplaneering tuleb koostada päikesepargi rajamisel.

Oleme seisukohal, et eeltoodud tingimus on liialt koormav, ebatäpne ning

ei haaku planeeringu seletuskirja punkti 5.2.3.2 Päikeseenergia

kajastatud sisu ja tingimustega. Üldplaneeringu seletuskirjas eristatakse

kahte erinevat päikeseparkide rajamise põhimõtet: oma tarbeks rajatud

päikesepaneelide kavandamise tingimused ja suurtootmise

päikeseparkide rajamise tingimused.

Punktis Suurtootmise päikeseparkide rajamise tingimused on märgitud

järgnev:

1) päikesepargi rajamist menetletakse avalikkust kaasates

(projekteerimistingimuste avatud menetlus) välja arvatud juhul kui park

rajatakse kasutusest välja langenud tootmise maa-alale, tootmismaale

(sh üldplaneeringuga kavandatud), tööstusalale või karjääri ja kui parke

kavandatakse alale, kus elamud ei paikne naabruses (1 km);

Eelnimetatud sõnastuses jääb ebaselgeks, millistel juhtudel ja

maakasutustingimustest lähtuvalt on võimalik kasutusest välja langenud

tootmise maa-alale, tootmismaale (sh üldplaneeringuga kavandatud),

tööstusalale või karjääri …….kavandada päikeseparke

projekteerimistingimuste alusel. Samuti jääb ebaselgeks tingimuse, kus

elamud ei paikne naabruses (1 km), sätestamise alused ja põhjused, kuna

näiteks punktis Oma tarbeks rajatud päikesepaneelide kavandamise

Selgitus.

Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst

keelatakse Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide

rajamine.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

53 / 85

tingimused on lubatud päikeseparke (kuni 50 kW võimsusega) rajada

tiheasustusalal nii maapinnal kui ka hoonete katustel. Seega palume

selgitada, miks tootmismaadel, tootmis- ja tööstusaladel ning karjäärides

ei tohi kavandatav päikesepark olla elamutele lähemal kui 1 km, samas

kui tiheasutusaladel ja linnalises keskkonnas on päikesepargi rajamine

lubatud.

2) päikesepargi rajamisel, mille võimsus ületab 500 kW, tuleb koostada

detailplaneering (põhjendatud juhul võib linnavalitsus planeeringu

koostamise asemel anda välja projekteerimistingimused läbi avaliku

menetluse). Palume planeeringu koostajal selgitada, millistele andmetele

või tehnilistele näitajatele tuginedes on sätestatud päikesepargi rajamisel

võimsusega seotud limiteeriv tingimus - 500 kW, kui tuleb koostada

detailplaneering. Juhime tähelepanu, et täna rajatavete päikeseparkide

praktika ületab kordades eelnimetatud võimusnäitajat ja halduspraktikas

on päikeseparkide rajamine projekteerimistingimuste alusel pigemini

reegel, kui erand ning detailplaneeringu koostamise kohustus pigemini

erandjuht. Päikesepargid ei ole tänase planeerimisseaduse vaates

rajatised, millel lasub detailplaneeringu koostamise kohustus.

Sellesisulise nõude sisse viimine on vastuolus taastuvenergia direktiiviga

(EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/200),

kuna suurendab oluliselt tarbetut halduskoormust päikeseparkide

rajamisel ja opereerimisel.

Lisaks märgime, et Ehitusseadustiku (EhS) § 26 punkt 1 sätestab

järgneva: „projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku

hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui

puudub detailplaneeringu koostamise kohustus“. EhS § 3 punktis 2 on

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

54 / 85

sätestatud, et „Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast

katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on

ehitis, mis ei ole hoone.“ Seega on päikeseparkide korral tegu

ehitusloakohustusliku rajatisega ja projekteerimistingimusi üldjuhul EhS

põhjal ei väljastata. Üldine praktika on, et pädev asutus annab ehitusloa.

Punktis 5.2.3.2 Päikeseenergia on sätestatud järgnevad tingimused:

• tootmiste kohapeal elektrienergia kasutamise eesmärgil rajatud

päikesepark (sh päikesepargi toimimiseks vajalik infrastruktuur)-

päikesepark võimsusega üle 50 kW, millest saadav elektrienergia

tarbitakse Narva-Jõesuu linna piires asuvas tootmises. Lubatud on

ületootmisest tingituna väikeses mahus (elektrienergia tootmisest ca 15%

ulatuses) elektrienergia müümine. Antud elektritootmisi on lubatud

püstitada ainult üldplaneeringus kavandatud äri maa-aladele, tootmise

maa-aladele ning äri ja tootmise maa-aladele (v.a Narva-Jõesuu

linnasises linnas) või lõuna poole Tallinn – Tapa – Narva raudteed (skeem

10).

Küsimus: Mida peetakse silmas „ületootmise“ all ja kuidas kavatseb

kohalik omavalitsus seda kontrollida? Mis asjaoludel ja miks sätestab

kohalik omavalitsus 15% tingimuse elektrienergia võrku müümisel. Millest

tulenevalt see % on määratud ja mis asjaoludest tulenevalt peab kohalik

omavalitsus vajalikuks antud valdkonda reguleerida ning kuidas kavatseb

seda kontrollida?

• suurtootmise elektrienergia tootmise, jaotamise ja müügi eesmärgil

rajatud päikesepark (sh päikesepargi toimimiseks vajalik infrastruktuur)-

päikesepark võimsusega üle 50 kW, millest saadav elektrienergia

müüakse elektrivõrku.

Selgitus.

Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst

keelatakse Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide

rajamine.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

55 / 85

Selgitame, et ka suurtootmises rajatakse päikeseparke (on need siis

maapinnal või siis ehitise tarindile kinnituvad ja võimsamad kui 50 kW) nii

tootmise omatarbe katmiseks kui ka elektrienergia edastamiseks võrku.

Kuna päikeseelektri tootmine on sõltuv ilmastikust ning tarbija

elektrikasutus otseselt sõltuv seadmete kasutamisest, rajatakse

päikesepargid põhimõttel, et elektrienergiat on võimalik võrku anda või

võrgust võtta vastavalt vajadusele. Seega oleme seisukohal, et sõltumata

päikesepargi võimsusest, on ebamõistlik sätestada kohaliku omavalitsuse

poolt tingimus, kas ja kui palju tohib/ei tohi elektritootja (päiksepargi

omanik) müüa toodetud elektrienergiat elektrivõrku, kuna tegemist on

tootmisest ja tarbimisest tingitud asjaoludega, mille reguleerimine ei kuulu

kohaliku omavalitsuse pädevusse.

Eeltoodust tulenevalt ja selguse huvides teeme kohalikule omavalitsusele

ettepaneku üldplaneeringu seletuskirja punktis Päikeseenergia

päikeseparkide kavandamise tingimuste sätestamisel keskenduda

maakasutuse ja ehitusõiguse saavutamise tingimuste täpsele ning

taastuvenergia valdkonna arengut soosivale määratlemisele, jättes

kõrvale soovi reguleerida või sätestada päikeseparkidega toodetud

elektrienergia edasise kasutuse, edastamise ja müügiga seonduvate

tingimuste määratlemise.

10. Üldplaneeringu seletuskirjas lk 81 on nimetatud:

Enefit Energiatootmine AS Eesti Elektrijaama tuhaväljad – õige on Enefit

Power AS elektrijaamad, õlitehased ja tuhaväljad ning eelnimetatud

objektidega seotud ehitised, samuti Narva karjääri tööstusterritoorium.

Üldplaneeringu seletuskirja lk 86 on märgitud: Väärtuslikud maastikud.

Üldplaneeringuga moodustati Narva-Jõesuu haldusterritooriumile kaks

Selgitus.

Sirgala ja Narva karjääri väärtuslikud maastikud

eemaldatakse üldplaneeringu käsitlusest.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

56 / 85

uut kohaliku tähtsusega väärtuslikku maastikku: Sirgala karjääri ala ja

Narva karjääri ala. Mõlema väärtusliku maastiku puhul on tegemist

vanade põlevkivikarjääri aladega, mis on taasmetsastatud ning millel on

olemas rekreatsiooniline ja kultuuriline väärtus. Narva karjääri ala on

kasutusel metsakatsetuste läbiviimiseks.

Kommentaar: Selguse huvides on vaja täpsustada väärtuslike maastike

nimetusi, et need ei laieneks kogu karjäärialale. Näiteks Sirgala karjääri

põhja-ala, Narva karjääri põhja-ala või leida neile uued nimed

kohapealsete suuremate maaüksuste nimede põhjal.

11. KSH märkused:

• lk 42 parandada põhjaveevarude tabelis – Narva karjääri

põhjaveevarud V2vr 180 m3/ööp kuni 31.12.2045;

Seisukohaga arvestatakse.

• lk 107 on kirjutatud:

KSH aruanne teeb ettepaneku täpsustada, mõistet “sõltuvalt” ehk milliste

tootmisotstarvete puhul ja millise katastriüksuse täisehituse juures hakkab

antud tingimus kehtima. Üldplaneeringu seletuskirjas on (seisuga

30.08.2021) tootmise maa-ala haljastuse teemat muudetud vastavalt:

Tootmise maa-aladel on minimaalne lubatud haljastuse osakaal 30%,

millest vähemalt 50% peab olema kõrghaljastus. Väiketootmise puhul

tuleb katastriüksuse vaba ala haljastada. Müra häiringute ennetamise

koha pealt on palju efektiivsemaks hajaasustuse alale üldplaneeringuga

seatud tingimus, mis ütleb, et tootmise maa-alale tuleb kavandada

vähemalt 50 m rohelised puhvertsoonid (kaitsehaljastus) eraldamaks

tootmismaad elamutest, puhkealadest ja üldkasutatavatest hoonetest.

Puhvertsoon tuleb rajada tootmismaa katastriüksusele. 50 m laiused

Seisukohaga arvestamist kaalutakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

57 / 85

rohelised puhvertsoonid suudavad vähesel määral müra vähendada.

Antud tingimus sobib hajaasustusse, kus pole ruumipuudust.

Teeme ettepaneku üldplaneeringu ja KSH sõnastust täpsustada

järgnevalt :

Tootmise maa-alale tuleb kavandada vähemalt 50 m rohelised

puhvertsoonid (kaitsehaljastus) eraldamaks tootmismaad elamutest,

puhkealadest ja üldkasutatavatest hoonetest juhul, kui tootmisest tekkiv

müra ületab elamute juures kehtestatud müra norme

• KSH lk 14 tabel 3 - Toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti

tarbimisvajadust,….

• Kommentaar: Asjakohane oleks lisaks tuule- ja päikeseparkidele

nimetada ka põlevkivil põhinevat elektritootmist, aastani 2030 saame

põlevkivi töötlemisest siiski arvestatava osa Eestis tarbitavast elektrist.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030-s on märksõnad „põlevkivi“,

„elektrijaam“ ja „õlitööstus“ nimetatud.

Selgitus. Viidatud tabelis on analüüsitud, kuidas

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lahenduses on

arvestatud Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

eesmärkidega. Põlevkivil põhinevat elektritootmist ei

ole antud juhul välja toodud, kuna seda teemat

üldplaneering ei käsitle.

• KSH lk 25 on kirjas - Haldusterritooriumi kaguosas asuvad Eesti

soojuselektrijaama settebasseinid.

Õige on: Haldusterritooriumi kaguosas asuvad Enefit Power AS Eesti

Elektrijaama, Auvere elektrijaama ja õlitehaste tööstusterritooriumid,

tuhaväljad ja settebasseinid.

Lisaks – peatüki nimi on Looduslik keskkond – korrektne lähenemine

oleks, et enne kirjeldatakse looduslikku keskkonda (ja põhjalikumalt),

seejärel viidatakse inimtegevusest tugevasti mõjutatud aladele.

Seisukohaga arvestatakse.

KSH aruandesse lisatakse lause:

“Haldusterritooriumi kaguosas asuvad Enefit Power

AS Eesti Elektrijaama, Auvere elektrijaama ja

õlitehaste tööstusterritooriumid, tuhaväljad ja

settebasseinid.”.

Selgitame, et tegemist on sissejuhatava tekstiga.

Täpsem looduskeskkonna kirjeldus on antud

järgnevates alapeatükkides. Kuna Narva-Jõesuu

linna haldusterritooriumi keskkond on oluliselt

mõjutatud ja muudetud inimtegevuse tõttu on peetud

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

58 / 85

vajalikuks selle ka kohe alguses (sissejuhatavas

lõigus) tähelepanu pöörata.

• KSH lk 25 p. 3.2.1 on kirjas: Linna lõuna- ja edelaosa hõlmavad

üleriigilise tähtsusega põlevkivimaardla 2 Estonia ja Sirgala kaeveväljad

(Narva-Jõesuu linna arengukava kuni 2025, 2018; Maa-ameti geoportaal,

2020).

Palume täpsustada tegelikku situatsiooni: N-J linna piiresse jäävad osa

Sirgala ja Narva kaeveväljadest.

Seisukohaga arvestatakse.

KSH aruannet korrigeeritakse järgmiselt: “Narva-

Jõesuu linna piiresse jäävad osa Sirgala ja Narva

kaeveväljadest”.

• KSH lk 31 3.2.2.3 Maavarad on kirjas: Maavaradest esineb vaadeldaval

alal lubjakivi, turvast, sinisavi, liiva ja kruusaliiva.

Kommentaar: Andestamatu ebatäpsus – välja on jäänud põlevkivi!

Järgmises lauses on põlevkivi nimetatud, aga see ei vabanda.

Seisukohaga arvestatakse.

• KSH lk 32 Joonis 10 on halvasti loetav – ei ole üheselt arusaadavad

põlevkivi levialad.

Selgitus. Viidatud joonis on väljavõte Maa-ameti

geoportaalist (täpsemalt kaardirakendusest 1:50 000

geoloogiline baaskaart), mille järgi ei jää Narva-

Jõesuu linna territooriumile põlevkivi leviala või

perspektiivala.

• KSH lk 33 Joonisel 11 on välditud maavara „põlevkivi“ – mis põhjusel?

Kas mäeeraldise teenindusmaa piir on kogu ulatuses kaardile kantud?

Kas teenindusmaa tähistamine joonisel sinise joonega on asjakohane –

jätab vale arusaama nagu oleks tegemist veekogudega (kanalitega)?

Selgitus. Viidatud joonis on väljavõte Maa-ameti

geoportaalist, täpsemalt kaardirakendusest

maardlate rakendus. Joonisel ei ole välditud maavara

“põlevkivi”. Joonise eesmärk on kirjeldada valla

territooriumile jäävaid maardlaid (ja turbaalasid)

eristamata sellest missuguse maavaraga on

tegemist, nii nagu Maa-ameti kaardirakenduses see

on kujutatud. Väljavõte legendist on ka võetud Maa-

ameti kaardirakenduseset.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

59 / 85

• KSH lk 34 - Soovitame tekstis läbivalt kasutada Maapõueseaduse

kohast terminit „maavara kaevandamise luba“

Seisukohaga arvestatakse.

• KSH lk 34 on kirjas: Eesti põlevkivimaardlas põlevkivi kaevandamise

esi liigub järk-järgult lõuna suunas, kus kasulik põlevkivikihind asub järjest

sügavamal. Kuna sügavusel üle 30 m on üldjuhul majanduslikult

otstarbekam kaevandada põlevkivi kaevandustes, suureneb edaspidi

allmaakaevandamise osakaal ja väheneb pealmaakaevandamise

osatähtsus (Keskkonnaministeerium, 2015). Lähitulevikus (vähem kui 5

aasta jooksul) on Narva karjääris plaanis võtta kasutusele

allmaakaevandustehnoloogia. Esialgselt toimuks peal- ja

allmaatehnoloogiate kooskasutamine, mis hiljem sujuvalt liiguks üle

täielikult allmaatehnoloogiale.

Kommentaar – viidatud on 2015. a. allikale, mis tänaseks on vananemas.

Allmaatehnoloogiale minnakse üle juhul, kui see on majanduslikult

otstarbekas ning tehnoloogiliselt võimalik. Käesoleval ajal on projekt töös,

kuid otsust kaevandamisviisi valikuks ei ole tehtud.

Seisukohaga arvestatakse.

KSH aruandesse lisatakse täpsustus, et

allmaatehnoloogiale minnakse üle juhul, kui see on

majanduslikult otstarbekas ning tehnoloogiliselt

võimalik.

• KSH lk 57 on kirjas: Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumi kaguosas

asub Eesti Energia AS Eesti Elektrijaam, mis kuulub Narva elektrijaamade

koosseisu. Tegemist on soojuselektrijaamaga, mille põhikütuseks on

põlevkivi.

Kommentaar: andmed on vananenud, õige on Enefit Power AS Eesti

elektrijaam, Auvere elektrijaam, õlitööstus.

Seisukohaga arvestatakse.

KSH aruandes andmeid uuendatakse.

• KSH lk 63 - p. 3.3.5 Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted - on

vajalik Enefit Power AS ettevõtete andmeid uuendada.

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

60 / 85

• KSH lk 63 p. 3.3.6 on kirjas: Eesti SEJ tuhaväljak on eriti ohtlik

jääkreostusobjekt. Objekti alla mõistetakse tuhavälja ja Eesti elektrijaama

tootmisterritooriumi ja Vaivara ohtlike jäätmete keskust.

Jääkreostusobjektil leitavad saaste liigid on: põlevkivi koldetuhk, lenduvad

orgaanilised ühendid, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, fenoolid,

naftasaadused. Sealne põhjavesi on reostunud naftasaaduste, fenoolide,

PAH'dega ja halogeenorgaaniliste ühenditega (VOC).

Kommentaar: Eesti Elektrijaama tuhaväljale ladestatav tuhk on hinnatud

mitteohtlikuks jäätmeks. Vastavalt kehtivale arusaamale ei ole

põlevkivituhk ohtlik ükskõik millisest käitisest. Palume tutvuda Narva-

Jõesuu Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega nr 105 on kehtestatud

"Kehtivat üldplaneeringut muutva Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala

detailplaneeringu kehtestamine" planeeringu materjalidega, kus

nimetatud teemavaldkond leiab põhjalikku käsitlemist.

Selgitame, et KSH-s oli kajastatud riigiregistri

andmeid seisuga 15.06.2022 ning too hetk oli Eesti

SEJ tuhaväljak registreeritud jääkreostusobjektina.

KSH andmeid uuendatakse (selgitatakse välja, kas

2024. aasta seisuga on Eesti SEJ tuhaväljak

jääkreostusobjektina registreeritud või mitte).

• Hiljaaegu valimis LIFE programmi raames kaevandusvee uuring, mis

muu hulgas käsitleb ka tranšeesse nr 13 moodustunud veekogu ehk

Rästikmetsa järve. Aruande saab EKUK-ist (hr Indrek Tamm). Soovitame

tutvuda.

Võtame teadmiseks.

16 KC Energy OÜ

(Ott Antsmaa)

25.11.2021

Perspektiivsed tuulepargi alad

Ülplaneeringu seletuskirja eelnõu peatüki 5.2.3.1 kohaselt nähakse

üldplaneeringuga Narva-Jõesuu linna ette kaks perspektiivset tuulepargi

ala. Samas peatükis on toodud, et perspektiivsetele tuulepargi aladele ei

ole lubatud püstitada rajatisi ja ehitisi, mis tulevikus välistaksid tuulepargi

rajamise.

Teadaolevalt on uute maismaatuuleparkide rajamise üheks peamiseks

piiravaks teguriks viimase kümnendi jooksul olnud riigikaitselised

Selgitus.

Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst

keelatakse Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide

rajamine.

Lähtuvalt Kaitseministeeriumi esitatud seisukohast

eemaldatakse üldplaneeringust tuuleparkide teema.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

61 / 85

piirangud, mille kohaselt mõjutavad elektrituulikud negatiivselt

riigikaitseradarite tööd ning võimet avastada madalatel kõrgustel

lendavaid objekte. Probleemi lahendamiseks otsustas Vabariigi Valitsus

käesoleva aasta aprillis toimunud kabinetiistungil teha investeeringuid

õhuseirevõimekuse parandamiseks, et leevendada suurel osal Mandri-

Eesti aladest riigikaitselisi kõrguspiiranguid tuuleparkide rajamiseks.

Tehtud otsuste tulemusel sai Kaitseministeerium mandaadi

investeeringute tegemiseks kompensatsiooniradaritesse, mille

paigaldamise järel vabaneb eeldatavalt 2025. aastaks suur osa Mandri-

Eestist tuuleparkide rajamise kõrguspiirangutest.

Paraku ei vabane eeltoodud meetmete rakendamise järel

kõrguspiirangutest joonisel 1 toodud punasest joonest ida poole

jääv piirkond, kuhu kuuluvad ka Narva-Jõesuu uue üldplaneeringu

järgi perspektiivseteks tuuleenergia aladeks määratavad alad.

Riigikaitseliste piirangute jätkumise tõttu võib eeldada, et planeeritud

perspektiivsetele aladele ei ole võimalik ka tulevikus rajada

konkurentsivõimelisi ja ärilist perspektiivi omavaid tuuleparke.

Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku muuta üldplaneeringus

perspektiivseteks tuulepargi aladeks määratud piirkonnad

perspektiivseteks taastuvenergia aladeks, mis võimaldaksid antud

asukohtades arendada taastuvenergia tootmist

tehnoloogianeutraalsel viisil ning võimaldada avalikku

projekteerimistingimuste menetlust kasutades antud asukohas ka

päikeseelektrijaamade rajamist.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

62 / 85

17 VKG Elektrivõrgud

(Erik Raal,

tehnikadirektor)

27.11.2021

1. Seletuskirja punktis 5.2.1 on öeldud, et „põhiliinide osas ei ole

muudatusi ette nähtud“. Mille alusel seda väidetakse? VKG Elektrivõrgud

OÜ-ga ei ole selles osas mitte keegi ühendust võtnud. Muudatuste

vajadused kõrgepingeliinidega on olemas. Mida tähendab mõiste

„põhiliin“?

Selgitus.

Põhiliini all mõeldakse põhivõrgu liine (110-330 kV

liinid).

Seletuskirja muudetakse.

VKG elektrivõrgud ja KOV-i vaheline koosolek

koostatava ÜP osas toimus 28.02.2023.

2. Seletuskirja punktis 5.2.1 on öeldud, et „täiendavate liinide

väljaehitamine peab toimuma projektipõhiselt seoses liitumissooviga“.

Täiendavate liinide ehitamise vajadus ei saa sõltuda ainult liitumise

soovijatest.

Seisukohaga arvestatakse.

Seletuskirja korrigeeritakse.

3. Lisa 15 pealkirjaks on „AS Elektrilevi olemasolevad liinid ja alajaamad“.

Kas AS Elektrilevi omab liine Narva-Jõesuu linnas?

Selgitus.

Lisa 15 olev nimekiri eemaldatakse, sest info on

kättesaadav ka Maa-ameti geoportaalist.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

63 / 85

4. Ülevaates elektriliinidest ja alajaamadest puuduvad VKG Elektrivõrgud

OÜ kõrgepingepaigaldised.

Selgitus.

Lisa 15 olev nimekiri eemaldatakse, sest info on

kättesaadav ka Maa-ameti geoportaalist.

5. Kaardimaterjalidel puuduvad VKG Elektrivõrgud kõrgepingeliinid. Selgitus.

Kui soovite oma liine samuti kuvada üldplaneeringu

kaartidel siis palun need edastada kas .shp, .tab või

.dwg kujul.

6. Seletuskirja punkt 5.2.3.2. Mille tõttu piiratakse elektrivõrku müüdavat

elektrienergiat? Kuidas planeeritakse kontrollida, et toodetud

elektrienergia tarbitakse Narva-Jõesuu linna piires asuvas tootmises?

Mida tähendab „suurtootmise päikesepark“?

Selgitus.

Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst

keelatakse Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide

rajamine.

7. Kuidas kajastuvad üldplaneeringus Eesti ja laiemalt Euroopa Liidu

ambitsioonid ning eesmärgid kliimapoliitika täitmiseks. Nende mõju on

märkimisväärne. Näiteks „Fit for 55“.

Selgitus. Seda kuidas üldplaneeringus on arvestatud

kliimapoliitika eesmärkidega on analüüsitud KSH

aruande ptk-s 2 “Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu

seos asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentide ja keskkonnapoliitikaga”,

ptk-s 4.6 “Kliimamuutustega kaasnevad mõjud ja

nendega kohanemine” ning ptk-s 4.8

“Kliimaneutraalsus”.

8. Kuidas mõjutab üldplaneeringut plaan elektrifitseerida Tallinn-Narva

raudtee? Kas on vajadus uute kõrgepinge alajaamade järgi?

Selgitus.

Vastavalt Eesti Raudtee esitatud seisukohtadele

tekib jah vajadus uute alajaamade järgi. Eesti

Raudtee esitas järgmise seisukoha

“Lähtuvalt Üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+“ ja

Vabariigi Valitsuse otsusest elektrifitseerida

raudteeliiklus on alustatud kontaktvõrgu

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

64 / 85

projekteerimise ettevalmistustöödega ning ehitus on

kavandatud aastatele 2023-2028. Ehitatakse välja

kontaktvõrk koos mastidega ja nende

teenindamiseks vajalikud alajaamad, alajaamade ja

kontaktvõrgu vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid

jms rajatised raudtee elektrifitseerimise otstarbeks.

Seoses eeltooduga peab arvestama, et

raudteemaale lisandub kitsendusi põhjustavaid

tehnovõrke ja rajatisi ning võib selguda lisamaa

vajadus (näiteks veoalajaama ja elektriliinide

rajamiseks). Täiendav maaressursi vajadus nende

rajatiste teenindamiseks Narva-Jõesuu linna

haldusterritooriumil selgub projekteerimise käigus.

Palume kajastada eeltoodut ÜP seletuskirja

„Raudtee“ peatükis.“.

18 Arne Pilvar

28.11.2021

Kõige olulisem ja suurema mõjuga nii looduskeskkonnale, kui

külakogukonnale on muutused maakasutuses.

Narva-Jõesuu hajaasustusega piirkonna suurim keskkonna probleem

tuleneb põllumajandusliku tootmise järsust muutumisest põhiliselt

loomakasvatuslikust (1990 aastal ca 4000 suursarvlooma)

viljakasvatuslikule- koduloomade arvukuse vähenemine üle kümne korra.

Siit tulenevalt on kordades vähenenud ka looduslike rohumaade

osatähtsus.

Looduslikud rohumaad on eluliselt vajalik keskkond paljudele linnu ja

loomaliikidele.

Selgitus:

Üldplaneeringus ei ole käsitletud eraldi looduslike

rohumaade teemat. Käsitletud on väärtuslike

põllumajandusmaade teemat, mis osaliselt kattub

looduslike rohumaadega.

Üldplaneeringuga ei ole võimalik seada tingimusi

karjatamise jätkumiseks.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

65 / 85

Loomapidamise nii suur vähenemine on avaldanud mõju ka osade

putukate arvukuse olulisele vähenemisele, mis omakorda mõjutab lindude

toidulaua kaudu oluliselt lindude arvukust.

Metsade ja põldude osakaal on suurenenud pidevalt looduslike

rohumaade metsastumise ja ülesharimise tagajärjel.

Leian, et Narva- Jõesuu üldplaneeringus on vaja pöörata nii suurele

looduskeskkonna muutusele olulist tähelepanu. Lugedes hetkel koostatud

uut planeeringut ei leia ma selle probleemi käsitlust.

Looduslike rohumaade säilimise ainsaks tagatiseks on nende karjatamine

s.o. rohumaade säilimise tagatiseks on talumajapidamiste olemasolu.

Käeolevast planeeringu projektist leian aga maapiirkonna allesjäänud

asustusele täiendavate tegevuspiirangute seadmist. Seega käesolev töö

eeldab tulevikus looduskeskkonnale üha suurema kahju tekitamist.

Oluliselt kergem ja odavam on säilitada, kui likvideeritut taastada.

N.n. rohekoridoride käsitlus on väga halvasti üles ehitatud. Peamine või

tegelikult ainus loomade liikumise takistus Narva-Jõesuu linna

territooriumil on Tallinn-Narva maantee. Sellest teemast on aga antud töös

kõrvale hiilitud (lahendatakse projekteerimise käigus). Millal hakatakse

projekteerima ja millal ehitama? 10 või mitme aasta pärast! Mis nii kaua

juhtub? Kui palju loomi peab sellel teel hukkuma? Miks ei ole

ettepanekut piirata oluliste loomade ülekäigu kohtades

liikluskiirust??? Vähemalt pimedal ajal.

Etepanek käsitleda põhjlikumalt looduslike rohumaade

vähenemisest tulenevaid probleeme

(maas pesitsevad linnud, jänesed, siilid, konnad jne).

Üldplaneeringus on seatud tingimused asustuse

suunamiseks. Palume täpsemalt välja tuua

piiranguid tekitavad tingimused, et saaksime neid

täpsemalt ülevaadata.

Üldplaneeringu rohevõrgustiku lahendust on

analüüsitud KSH aruande ptk-s 4.1.2 “Mõju

rohevõrgustikule”, kus on välja toodud ka järgmine:

“Tallinn – Narva põhimaantee nr 1 ristub mitmes

kohas rohevõrgustiku aladega ning toimib barjäärina

eraldades kummalegi poole teed jäävad

rohevõrgustiku alad omavahel. Ida-Viru

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „E20

Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja

Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ on ette

nähtud olemasoleva maantee ümberehitamine nelja

realiseks I klassi maanteeks. Teemaplaneeringus on

määratud konfliktalad põhimaantee trassil, kus on

metsloomade väljakujunenud liikumiskoridorid (üle

maantee). Antud konfliktialad on välja toodud ka

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus. Tegemist on

metsloomade peamiste liikumistrajektooridega, mis

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

66 / 85

ristuvad maanteega ja kus oleks vaja lahendada

loomade ohutu jõudmine teisele poole maanteed

eritasandilise ristumisega ökoduktide või –tunnelite

abil. Üldplaneeringu etapis rohevõrgustiku

konfliktikohtadele leevendusmeetmete seadmine

ei ole asjakohane, kuna hetkel ei ole teada

maantee tervikliklahendus ning arvestatud ei ole

välitööde läbiviimisega. Otstarbekas on

rohevõrgustiku toimimisele lahenduste otsimine

tee projekti ja selle KMH raames, kus saab

vajadusel läbi viia ka detailsemaid uuringuid ning

analüüse, et välja töötada sobivaimad meetmed

rohevõrgustiku sidususe toimimise tagamiseks.”.

Üldplaneeringuga ei ole võimalik seada piiranguid

liikluskiirusele. Riigiteede osas reguleerib antud

teemat Transpordiamet.

Kas koduloomade pidamiseks vajalikud koplid on nüüd keelatud???

Karjatada tohib edaspidi ainult jahimeeste tarvis metsloomi. Meil ei ole

probleeme metsloomade liikumisega külades vaid talunikule vajaliku

keskkonna säilimisega. Külad tühjenevad regulaarselt ja siin loome uusi

piiranguid külaelule????

Tänaseks hajaasustuses allesjäänud majapidamised on olnud

aastakümneid ühe koha peal ja on eksisteerinud metsloomadega koos

teineteist segamata.

Seisukohaga ei arvestata.

Hajaasustusaladele seatud tingimused analüüsitakse

läbi ning vajadusel tehakse korrektuurid. Kindlasti ei

jäeta välja kõiki hajaasustuses asustuse

suunamiseks seatud tingimusi, sest ka

maapiirkonnas on oluline asutuse arengu suunamine.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

67 / 85

Jah vahepeal väga vohama läinud metssigade populatsioon segas

talupidamist, aga siin tuli loodus ise asja korda seadma (sigade katk).

Inimene ei saanud ju aru, et metssigu oli liiga palju.

Seakatk on järjekordne tõestus inimeste tehtud vigadele.

Kasvuhoonete rajamise piirang seab täiendava piirangu mitte soodustuse

väiketootmisele.

Traditsioonilise talu elamu fassaad ei ole suunatud tänava poole vaid

siseõue poole.

Traditsioonilises talus oli hooneid rohkem kui kolm- elamu, laut, saun, ait,

vankrikuur ja heinaküün.

Hooned paiknesid ringikujuliselt moodustades sisehoovi. Ainus väljasurev

liik on talunikud.

Kokkuvõtteks leian, et antud tööst tuleks välja jätta kõik

hajaasustuse kohta käivad täiendavad piirangud (punkt 2.5), kui

loodusele ja niigi hääbuvale talumajapidamisele täiendava kahju

tekitavad nõuded.

Hajaasustuse aladest tuleks välja jätta Kudruküla jõeäärne ala ja Narva

ning Sillamäe linnaga vahetult piirnevad alad, sest neis piirkondades on

mingi ehitushuvi veel olemas.

Piirang lintvundamentidele ehitatavatele piirdeaedadele peab jääma- see

ei ole taluehitis.

Lisada tuleb looduslikel rohumaadel peetavate loomade toetused.

Üldplaneeringus ei ole võimalik reguleerida toetuse

andmiste regulatsioone.

Miljööväärtuslike alade kehtestamiseks peavad olema alad, mitte üksikud

majad. Eeltöö selles valdkonnas on väga puudulik. Võimalik, et mingi

piirkond vajaks sellist regulatsiooni, aga selle planeeringu käigus tehtud

töö ei taga toimiva(te) ala(de) määratlemist.

Selgitus.

Üldplaneeringuga on määratud nii miljööväärtuslikud

alad kui ka objektid. Alad on määratud aladena

hõlmates kindlaid piirkondi.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

68 / 85

Ettepanek jätta käeolevast üldplaneeringust miljööväärtuslike alade

määratlemine välja ja naasta teemaplaneeringuga selle teema

käsitluse juurde.

Antud teemal ei koostata eraldi teemaplaneeringut.

Konkreetsed ettepanekud miljööväärtuslike alade

osas on oodatud eelnõu koostamise ja avaliku

väljapaneku ajal.

Käsitlemata on mereerosiooni kahjulik mõju Udria maastikukaitse

alal.

Selgitus.

Tegemist on teemaga, mida tuleb käsitleda

maastikukaitseala kaitsekorralduskavas.

Mis on väärtuslikud maastikud?

Pakun välja looduslikud rohumaad. Mis saab täna olla väärtuslikum.

Sellest tulenevalt vajab täpsemat määratlust, mis ikkagi on väärtus

maastiku mõttes.

Mis maksab selle või teise maastiku säilitamine ja mis läheb „maksma”

kui seda enam ei ole.

Selgitus.

Väärtuslikud maastikud on määratud

maakonnaplaneeringuga ning neid on

üldplaneeringuga võimalik ainult täpsustada. Meil

puuduvad piisavad põhjendused

maakonnaplaneeringu muutmiseks.

Lahendada vaatekoridoride teema koos miljööväärtuslike alade

määratlemisega.

Seisukohaga ei arvestata.

Antud teemal ei koostata eraldi teemaplaneeringut.

Konkreetsed ettepanekud miljööväärtuslike alade ja

vaatekoridoride osas on oodatud eelnõu koostamise

ja avaliku väljapaneku ajal.

Ebaselgeks jääb tuulepargi määratlust mis tuleks täpsustada. Kas kaks

100W mikrotuulikut moodustavad tuulepargi? !!

Mikrotuulikud ei saa ju mingit tuuleparki moodustada, kui neid just sadade

kaupa paigaldama ei hakata. Samuti nagu päikesepargil tuleb siin

määrata maksimaalne võimsus näiteks 50kW.

Selgitus.

Lähtuvalt Kaitseministeeriumi esitatud seisukohale

eemaldatakse üldplaneeringust tuuleparkide teema.

19 Aia tn 4 omaniku

ettepanek

Ettepanek jätta Aia tn 4 (51301:002:0013) KÜ sihtotstarbeks ärimaa

100%. Krundi omanik on esitanud detailplaneeringu algatamise taotluse

majutushoonete püstitamiseks.

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

69 / 85

(Detailplaneeringu

koostaja Ülle

Kadak,

K-Projekt AS)

15.11.2021

20 Nipress OÜ

22.11.2021

Ettepanek määrata Vabaduse tn 33 (51301:002:0120) KÜ sihtotstarbeks

ärimaa 100%.

Seisukohaga ei arvestata.

Kinnistul kehtib Narva-Jõesuu Linnavolikogu

03.10.2012 otsusega nr 120 kehtestatud

detailplaneering, mille järgi on kinnistu planeeritud

kasutamise otstarve 25% äri- ja 75% elamumaa. KÜ

sihtotstarve oli viidud detailplaneeringuga kooskõlla

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 04.05.2016

korraldusega nr 67 kinnistu omaniku taotluse alusel.

Linnavalitsusel puuduvad piisavad põhjendused

mitte arvestada kehtiva detailplaneeringuga

üldplaneeringu koostamisel.

21 Adven Eesti AS

22.11.2021

1.Ettepanek määrata Narva-Jõesuu kaugküttepiirkond vastavalt

ettepaneku Lisale 1.

Seisukohaga arvestatakse osaliselt.

Võttes arvesse asjaolu, et koostatav üldplaneering on

järgmiste vähemalt 10 aastate arengu visioon, soovib

KOV luua eeldused kaugküttevõrgu laiendamiseks.

Selleks on eriti vajalik, et mere läheduses asuvad

olemasolevad ja perspektiivsed

majutusfunktsiooniga hooned asuksid kaugkütte

piirkonnas.

2. Täiendada alajaotust „5.2.5. Soojavarustus“ alljärgnevalt: Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

70 / 85

• Soojamajanduse väljaarendamine toimub vastavalt

arengukavadele (sh Narva-Jõesuu linna soojusmajanduse

arengukava 2016-2026),

• Kaugkütte piirkonnad hõlmavad: Narva-Jõesuu linnasisese

linna kesklinna osa,Olgina ja Sinimäe alevikku. Narva-Jõesuu

linnasiseses linnas kasutavadsoojavõrgu küttesüsteeme

põhiliselt kortermajad ja ühiskondlikud asutused.Katlamajad

kasutavad kütusena biomassi, looduslikku gaasi ning

alevikes kapõlevkiviõli.

22 Maaelu-

ministeerium

12.11.2021

Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja jaotises 2.6.11 „Tootmise maa-ala“ on

muu hulgas märgitud, et tootmise maa-ala hõlmab tootmis- ja

tööstusmaid, laohoone maid ning põllumajanduslikke tootmismaid.

Seletuskirja jaotises 2.5 „Hajaasustus“ on märgitud järgmist:

„Hajaasustusalal on võimalik kavandada erinevaid uusi juhtotstarbeid

vastavalt ette nähtud tingimustele (ptk 2.6) ning asukohast tulenevatele

kohaspetsiifilistele tingimustele (ptk 3-9). Kui järgitud on kõiki tingimusi,

siis ei ole tegemist üldplaneeringut muutva lahendusega. Kui järgitud on

peatükkides 2.6 ning 3-9 etteantud maakasutus- ja ehitustingimusi ning

tegemist ei ole detailplaneeringu koostamise kohustusega ala või juhuga,

siis toimub arendustegevus ehitusseadustiku alusel“. KSH aruande

eelnõu lk-l 21 on kinnitatud, et üldplaneeringu lahenduses on

perspektiivseid maakasutuse juhtotstarbeid kavandatud vaid

tiheasustusaladele, välja arvatud kaks erandit (Perjatsi küla Elina

maaüksus ja Riigiküla kalmistu laiendusega seotud maaüksus).

Selgitus.

Täpsustame, et üldplaneeringu seletuskirjas

vaadatakse ptk-s 2.5 „Hajasustus“ toodud sõnastus

üle ja muudetakse arusaadavamaks. Selgitame, et

üldplaneeringu maakasutuse joonisel on

hajaasustuse aladel maakasutus kujutatud osaliselt,

st üksikuid elamu maa-alasid ei ole välja toodud.

Näidatud on suuremad elamuarenduseks sobilikud

piirkonnad ning detailplaneeringutega kavandatud

suuremad elamualad. KSH aruanne viiakse

üldplaneeringuga kooskõlla.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

71 / 85

Käsitledes eelnimetatud nõudeid kogumis, oleme arvamusel, et

seletuskirja jaotistes 2.6.11 ja 2.5 toodud tingimuste ning KSH aruande lk-

l 21 märgitud kinnitus ei ole omavahel arusaadavas

kooskõlas.

Esmalt ei ole üheselt mõistetav põllumajandusliku tootmismaa tähendus.

Kui põllumajandusliku tootmismaa all on mõeldud maatulundusmaa

sihtotstarbega haritavaid maid ja looduslikke rohumaid või mõlemaid

maid, siis ei ole nimetatu kooskõlas seletuskirja jaotises 2.5 toodud

tingimustega ning KSH aruande lk-l 21 märgituga.

Seisukohaga arvestatakse. Üldplaneeringu

seletuskirja sõnastust korrigeeritakse.

Põllumajanduslike tootmismaade all mõeldakse

põllumajanduslikke tootmishooneid.

Põllumajanduslike tootmismaade alla ei arvestata

looduslikke rohemaid ja haritavaid maid. KSH

aruanne viiakse üldplaneeringuga kooskõlla.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

72 / 85

Teiseks on seletuskirja jaotises 2.5 märgitud, et hajaasustusalal on

võimalik kavandada erinevaid uusi juhtotstarbeid …jne.

Planeerimisseaduse § 75 lõike 4 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve

üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve. See

tähendab, et maakasutuse juhtotstarbed tuleb määrata üksnes

üldplaneeringuga ning erinevaid uusi juhtotstarbeid, nagu on märgitud

seletuskirja jaotises 2.5 toodud tingimustes, määrata ei saa.

Oleme seisukohal, et maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel on

oluline mõju ning sellest tulenevalt peavad olema üldplaneeringu

tingimused ja nõuded kõikidele isikutele ka aastaid pärast üldplaneeringu

kehtestamist arusaadavad ja üheselt mõistetavad. Palume korrigeerida ja

täpsustada seletuskirja nii, et maakasutuse juhtotstarvete osas oleks

tagatud üheselt mõistetavus ja selgus.

Selgitus. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

(endine Rahandusministeerium) on antud lahendust

aktsepteerinud ning kui üldplaneering annab

võimaluse antud piirkonnas erinevaid juhtotstarbeid

kavandada, siis on see võimalik. Üldplaneeringu

seletuskirjas vaadatakse ptk-s 2.5 „Hajasustus“

toodud sõnastus üle ja muudetakse

arusaadavamaks.

23 Korteriühistu

Karja 18v

25.11.2021

Ettepanek rajada transpordimaal aadressil Mäe tn 9, Narva-Jõesuu linn,

Narva-Jõesuu linn (tunnus 51401:001:0298) avaliku parkla läheduses

asuvate kortermajade elanike vajaduseks.

Selgitus.

Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna

territooriumi või selle osa ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Mäe tn 9

on määratud transpordimaaks, mis tulevikus võib

sealhulgas kasutatud parkla ehitamiseks.

24 Narva

Linnavalitsus

29.11.2021

Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet (edaspidi

Amet) on tutvunud 06.10.2021 kirjaga nr 7-1.1/10 ning Narva-Jõesuu linna

üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

aruande materjalidega ning toob välja omapoolsed tähelepanekud:

- Palume täpsustada kaartide tingmärke, näiteks taristu kaardil

Olginas on helesinise joonega kaardistatud reovee kogumisala,

kuid seda pole täpsemalt käsitletud. Lisaks puudub Narva-Jõesuu

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

73 / 85

linnapiiri punane punktiir tingmärkide tabelist ning võib tekkida

ekslik arvamus, et tegemist on planeeritava kergliiklusteega,

- Juhime tähelepanu, et skeemide numbrid on segamini (nt kordub

skeem 10).

Seisukohaga arvestatakse.

- Perspektiivseteks olulise ruumilise mõjuga ehitisteks olete välja

toonud Narva lennuvälja – kui rajatakse vähemalt 1 000 m

pikkuse kõvakattega maandumisrajaga lennuväli. Käesolev

lennuväli on Narva linnale lähedal, kuid ÜP eelnõu koostamisel

pole Narva-Jõesuu linn lennuvälja lahenduse väljatöötamisel

Narva linnaga koostööd teinud. Samuti on lennuvälja KSH

aruande eelnõus puudulikult käsitletud.

Selgitus.

Lennuvälja planeerimiseks koostatakse eraldi

detailplaneering.

- Võiks täpsemalt käsitleda Narva-Jõesuuga sadamaga seotud

sadamate võrgustikku, sh kajastada Narva sadamat, Toila,

Sillamäe sadamat.

Seisukohaga ei arvestata.

Narva-Jõesuu linna sadamaid on kajastatud nii

seletuskirjas kui ka KSH-s. Sadamate võrgustiku

kajastamine ei ole üldplaneeringu ülesanne.

- Kas Narva-Jõesuu veevarustust lahendatakse mh Narva linna

vee- ja kanalisatsioonitrassi arvelt? Kui jah, siis kas Narva-Jõesuu

linna ÜP eelnõu on kooskõlastatud Narva Vesi AS-iga? Näiteks

Rootsilõvi detailplaneeringu planeeritava ala suurus on ca 31 ha.

ÜP eelnõus puudub igasugune käsitlus käesoleva ala

tehnovõrkudega- ja rajatistega varustamisest.

Selgitus.

Üldplaneeringusse on kantud kõik kehtestatud

detailplaneeringud, mis on kooskõlastatud

tehnovõrkude valdajate poolt.

Narva-Jõesuu veevarustus on põhjalikumalt

lahendatud Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arengukavas.

- Hetkel on Narva-Narva-Jõesuu kergliiklustee märgitud taristu

kaardil kui planeeritud kergliiklustee, tänaseks on see valmis

ehitatud ja kasutusel. Lisaks on taristu kaardil mõned

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

74 / 85

kergliiklusteed märgitud lilla punktiiriga, kuid tingmärkide tabelis

ei ole seda punktiiri välja toodud.

- Narva-Jõesuu linnas on Olgina ja sh Tõrvajõe piirkonnas ette

nähtud suur äri- ja tootmisala, kuid üksikasjalikumat piirkonna

arendust pole eraldi käsitletud.

Selgitus.

Suured äri- ja tootmismaa-alad Olgina ja Tõrvajõe

piirkonnas on määratud vastavalt kehtivatele

detailplaneeringutele.

- Palume välja tuua meetmed, mis vähendavad Narva-Jõesuu äri-

ja tootmisalade mõju nendega piirnevale Narva elamumaale

(müra vähendamine, visuaalne mõju jms).

Selgitus.

Antud alad on planeeritud detailplaneeringutega ning

kõik leevendusmeetmed on antud dokumentides

toodud.

- Palume kajastada, millist mõju avaldab Narva-Jõesuu äri- ja

tootmismaa sellega piirnevale Äkkeküla spordikeskusele?

Kindlasti esineb visuaalset mõju, vaatamata sellele, et pole

lubatud mõju üle krundi piiride. Millised meetmed on rakendatud

olemasolevate mõjude vähendamiseks (näiteks 10-20 meetriste

rohekoridorid)?

Selgitus.

Antud alad on planeeritud detailplaneeringutega ning

kõik leevendusmeetmed on antud dokumentides

toodud.

- Vastavalt maakasutuse kaardile on Olgina alevikku enamasti

ümbritseb äri- ja tootmismaa. Kas on hinnatud liiklusvoogusid,

kuidas olemasolev teede taristu hakkab teenindama käesolevat

piirkonda – kas on hinnatud liiklusvoogusid, näiteks kuidas

hakkavad raskeveokid

Selgitus.

Antud alad on planeeritud detailplaneeringutega ning

kõik leevendusmeetmed on antud dokumentides

toodud.

- Taristu kaardil ei ole arvestatud kehtiva Narva linna ÜP kohase

Olginast Kudrukülla kulgeva suusarajaga.

Seisukohaga arvestatakse.

- Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohaselt on

ette nähtud E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine

ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine. Samas vastavalt

Selgitus.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

75 / 85

maakasutuse kaardile on kavandatava teelõigu Narva jõe

kaldapiirkonnas ette nähtud elamumaa. Millised kitsendused on

seatud seoses kavandatava trassikoridoriga?

Otseseid piiranguid seoses trassikoridoriga

üldplaneeringuga ei seata. Kõik piirangud tulenevad

teemplaneeringust ja neid tuleb järgida.

- Väärtuste kaardil olevad andmed on vastuolus Narva linna

kehtiva ÜP-ga. Näiteks Narva linnas peaks Äkkeküla rohekoridor

jätkuma, kuid Narva-Jõesuus algab üle linnapiiri äri- ja

tootmismaa.

Selgitus.

Nimetatud piirkonna arenguvisioon on määratud

vastavalt kehtivatele detailplaneeringutele.

Kuna alal on kehtestatud detailplaneering siis alale

rohevõrgustiku kavandamine ei tagaks selle

toimimist. Lisaks on rohevõrgustiku korrigeerimisel

aluseks võetud maakonnaplaneeringus kavandatud

võrgustik, mis ei näe ette alale rohekoridori.

- Rohekaart – konfliktikohad: milles seisneb täpsemalt konflikt?

KSH-s on märgitud – Tallinn-Narva uue 3-realise mnt ehitus, aga

seda ei vaadelda ÜP raames. Samas on eraldi teemaplaneeringu

koostamisel tehtud eraldi uuringud ja mõjude hindamine.

Selgitus.

Tallinn-Narva maanteega seotud konfliktikohad on

üle toodud teemaplaneeringust ning neid on

täpsemalt käsitletud teemaplaneeringus.

- Kas Narva-Jõesuu ÜP koostamisel on teostatud eraldi

radooniuuringut või olemasolevad andmed põhinevad ainult Eesti

Geoloogiateenistuse andmetel?

Kasutatakse olemasolevaid andmeid.

- KSH aruande kohaselt Kudruküla põhjavesi asub kaitstud alas.

Kas on teostatud vastavaid uuringuid, mis kinnitavad antud

piirkonnas põhjavee kaitstust?

Kasutatud on olemasolevaid andmeid.

- Narva-Jõesuu linna Olgina arengupiirkonna kaardil on Narva

linna piiriäärne suur ala määratud äri- ja tootmisalaks. Narva

linnas on selle ala lähedal elamumaa, kus asub suvilate piirkond.

Juhul, kui sinna tuleb suur ja/või ohtlik tootmine, siis see võib

avaldada negatiivset mõju nii keskkonnale kui ka inimeste

Selgitus.

Antud alad on planeeritud detailplaneeringutega ning

kogu täpsem informatsioon on leitav sealt.

Üldplaneeringuga ei ole linna piiri äärde kavandatud

olulise ruumilise mõjuga ehitisi.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

76 / 85

heaolule, kuna antud piirkond põhjaveekaitstuse kaardi järgi on

nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Perspektiivseteks olulise

ruumilise mõjuga ehitisteks on oodata eraldi keskkonnamõjude

hindamine ning Narva Linnavalitsusega kooskõlastamine.

- Narva-Jõesuu linna ÜP KSH aruande kohaselt Narva-Jõesuu

linnas jäätmejaamasid ega jäätmekogumispunkte ei asu.

Lähimad kogumispunktid paiknevad Narva linnas ja Sillamäel.

Arusaamatuks jääb Olgina külas toimiv ettevõte Adoxa OÜ

aadressil Töökoja tn 3.

Seisukohaga arvestatakse.

KSH aruannet korrigeeritakse ja lisatakse juurde

teave Adoxa OÜ jäätmekäitluskoha kohta.

25 Keskkonna-

ministeerium

30.11.2021

Oleme tutvunud veebilehel http://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering

kättesaadavate materjalidega ning soovime märkida järgmist:

1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.6.15 Sadama maa-ala on

toodud sadama maa-ala maakasutuse juhtotstarbega alade üldised

tingimused ning kasutamise ja arendamise põhimõtted. Teeme

ettepaneku lisada tingimus, et sadama teenuste osutamisel peab olema

tagatud keskkonnakaitse nõuete täitmine sadamaseaduse kohaselt.

Seisukohaga arvestatakse.

2. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.6

Rohevõrgustik esitatud skeem 9. Narva-Jõesuu linna rohevõrgustiku

tugialad ja koridor ei kattu üldplaneeringu joonisega 3. Väärtused ja

piirangud. Lisaks juhime tähelepanu, et vastavalt rohevõrgustiku

planeerimisjuhendile tuleb üldplaneeringus lisaks rohevõrgustiku

ruumielementide määratlemisele (tugiala, rohekoridor) välja tuua

rohevõrgustiku vastavus hierarhilisele tasemele ehk väärtusklassile –

riiklik, maakondlik, kohalik tugiala. Hierarhilised tasemed annavad olulist

infot otsustajale hilisemal rohevõrgustiku tingimuste rakendamisel.

Näiteks uushoonestuse või

Selgitus.

Lähtuvalt Kaitseministeeriumi esitatud seisukohale

eemaldatakse üldplaneeringust tuuleparkide teema.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

77 / 85

tuulepargi lubamine riikliku tähtsusega tugialale vajab veelgi põhjalikumat

kaalumist kui kohaliku tähtsusega tugialal. Ida-Viru

maakonnaplaneeringus 2030+ on rohevõrgustiku hierarhilised tasemed

määratud, mis tuleks üle kanda linna üldplaneeringusse.

3. Üldplaneeringuga on kavandatud kaks perspektiivset tuulepargi ala,

mis on kantud joonisele 2. Taristu ja tehnovõrgud. Lisaks on

üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2.3.1 Tuuleenergia märgitud, et

tuulegeneraatorite rajamine on lubatud ainult taristu ja tehnovõrkude

joonisele kantud tuulepargi piirjoonest lõuna poole. Juhime tähelepanu, et

strateegilist planeerimisdokumenti ei tohi kehtestada, kui kavandatava

tegevuse ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale pole välistatud

(Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 45 lg

2). KSH raames on läbi viidud küll Natura eelhindamine, kuid selle käigus

ei ole hinnatud tuuleparkide arendusala mõju Natura 2000 aladele.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul tuleb üldplaneeringus määrata

potentsiaalseteks tuulepargi arendamise aladeks eelkõige need

piirkonnad, millel on olemasoleva teabe põhjal (arvestatud puhvrid

piirangutega aladest ja kaitstavatest loodusobjektidest) veendumus

nende sobivusel. Kui alasid käsitletakse üldplaneeringus tuulepargi

arendamiseks potentsiaalselt sobivate aladena, siis tuleb neid sellisena

hinnata ka KSH aruande eelnõus ning mõjude hindamist ei saa jätta

järgmisesse planeerimise etappi.

Selgitus.

Lähtuvalt Kaitseministeeriumi esitatud seisukohale

eemaldatakse üldplaneeringust tuuleparkide teema.

4. Keskkonnaamet on koostanud soovituse maismaatuuleparkide

planeerimisele (puhvrid), mida planeerijad ja kohalikud omavalitsused

saavad tuuleparkide planeerimisel aluseks võtta. Tegemist on parimal

olemasoleval teabel põhineva soovitusega, mis lähtub tuuleparkide poolt

Selgitus.

Lähtuvalt Kaitseministeeriumi esitatud seisukohale

eemaldatakse üldplaneeringust tuuleparkide teema.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

78 / 85

potentsiaalselt mõjutatud elustikurühmade käitumuslikust iseloomust ning

liigirühmade ohustatusest (st mitte pelgalt kuuluvusest teatud

kaitsekategooriasse), mille järgimine üldisel tasemel planeeringuid

koostades võimaldab minimeerida negatiivse mõju elustikule. Palume

antud dokumendis toodud soovitustega arvestada. Hetkel on planeeritud

tuulepargi alade vahetus läheduses ka näiteks I kaitsekategooria linnuliigi

püsielupaik ja Natura 2000 Puhatu linnuala. Kuigi hetkel ei ole võimalik

tuuleenergiat antud aladel arendada, siis võib see olla võimalik

lähitulevikus.

5. Keskkonnaministeeriumil on töös „Üle-eestiline maismaalinnustiku

analüüs“, mis valmib septembris 2022. Laiapõhjalisem teave maismaa

linnustikust (peamised rändeteed, ööbimis- (puhke-) ja toitumisalad)

koondatud analüüsina aitab meie hinnangul paremini planeerida

potentsiaalseid tuuleenergiaks sobivaid maismaa-alasid ilma

loodusväärtusi kahjustamata ja vastuollu minemata riiklike ning

rahvusvaheliste kohustustega. Antud töös esitatakse ka soovitused

tuuleparkide rajamiseks vajalike eeluuringute ja tuuleparkide rajamise

järgselt vajalike järelseire meetodite kohta (esitatakse kirjeldatud

metoodikad). Samuti valmib juhis tuulepargi eeluuringuks ja rajamise

järgseks järelseireks koos miinimumnõuetega (nt 3D radaruuringute

vajadus, uuringu kestus ja perioodid jt). Seetõttu peame vajalikuks, et

üldplaneeringu seletuskirja peatükki 5.2.3.1 Tuuleenergia lisatakse

tuuleenergia arendamise tingimuste loetellu, et tuuleenergia

kavandamisel tuleb arvestada tööga „Üle-eestiline maismaalinnustiku

analüüs“.

Selgitus.

Tulenevalt Kaitseministeeriumi esitatud

seisukohtadele eemaldatakse tuuleparkide teema

üldplaneeringust.

Narva-Jõesuu linna aladele. Ptk-i 5.2.3.1

„Tuuleenergia“ kaalutakse sellise tingimuse sisse

viimist, mis näeb ette, et tuuleenergia kavandamisel

tuleb arvestada tööga „Üle-eestiline

maismaalinnustiku analüüs“.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

79 / 85

6. KSH aruande eelnõu peatükis 3.2.3.3 Põhjaveevarud tooduga seoses

juhime tähelepanu, et Narva karjääri ja Narva-Jõesuu linna

põhjaveevarud on 2021. aastal ümber hinnatud, põhjaveevaruga alad

välja eraldatud ja keskkonnaministri käskkirjaga kehtestatud. Vaja on

vastavad parandused üldplaneeringus ja KSH aruande eelnõus sisse viia

ja varudega (ka põhjaveevaruga aladega) on vaja arvestada

tootmistegevuse ja elamualade planeerimisel.

Seisukohaga arvestatakse.

7. KSH aruande eelnõu peatükis 4.1.4 Mõju Natura 2000 aladele ei ole

arvesse võetud tegevuste piiriülest mõju. Natura eelhindamine on läbi

viidud vaid Narva-Jõesuu linna piires asuvatele Natura 2000 aladele, kuid

mitmetel üldplaneeringuga kavandatud tegevustel võib mõju ulatuda ka

kaugemale. Palume täiendada Natura hindamise peatükki ja kaasata

hindamisse ka lähedalasuvad Puhatu linnuala ja Puhatu loodusala ning

vajadusel ka Kurtna loodusala.

Seisukohaga arvestatakse.

8. KSH aruande eelnõu peatükis 4.1.5.1 Põhjavee kaitstus ja asustuse

suunamine on kirjas, et uue asustuse kavandamine suurendab põhjavee

reostuskoormust, kui ei peeta kinni Narva-Jõesuu Linnavolikogu

26.09.2018 määrusest nr 43 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“.

Palume teksti täiendada, et reovee kohtkäitluse nõuete täitmise

tagamiseks peab kohalikul omavalitsusel olema usaldusväärne ülevaade

kasutatavatest kohtkäitlussüsteemidest ja nende seisukorrast ning

omavalitsus peab tegema ka vajadusepõhist järelevalvet.

Seisukohaga arvestatakse.

Selgitame täiendavalt, et järelevalve teostamine ja

usaldusväärse ülevaade koostamine on võimalik

üksnes riikliku registri alusel, näiteks EHR.

9. KSH aruande eelnõu peatükis 4.1.5.1 Põhjavee kaitstus ja asustuse

suunamine on kirjas, et vastavalt Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.09.2018

määrusele nr 43 on Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu, Sinimäe, Olgina

ja Vaivara reoveekogumisaladel omapuhastite kasutamine ja heitvee

Selgitus.

Määruse muutmise menetlus toimub üldplaneering

menetluse väliselt.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

80 / 85

pinnasesse immutamine keelatud. Oleme seisukohal, et eelnimetatud

määrus nr 43 peab olema kooskõlas veeseaduses (edaspidi VeeS)

sätestatuga. VeeS § 124 lg 3 alusel reoveekogumisalal koormusega alla

2000 inimekvivalendi, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks reovee

lekkekindlate kogumismahutite kasutamisele rajada reovee

puhastamiseks omapuhasti ja juhtida bioloogiliselt või süvapuhastatud

reovett suublasse. Nõuded reovee puhastamisele on sätestatud VeeS §

128 lg 7 alusel keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61. Palume

vastavalt KSH aruande eelnõud täiendada.

VeeS § 124 lg 3 sätestab, et reoveekogumisalal

koormusega alla 2000 inimekvivalendi, kus puudub

ühiskanalisatsioon, võib lisaks reovee lekkekindlate

kogumismahutite kasutamisele rajada reovee

puhastamiseks omapuhasti ja juhtida bioloogiliselt või

süvapuhastatud reovett suublasse.

Selgitame, et Narva-Jõesuu, Sinimäe, Olgina ja

Vaivara reoveekogumisaladel on olemas

ühiskanalisatsioon, millest tuleneb ka kohustus

sellega liituda ning omapuhastite kasutamise ja

heitvee pinnasesse immutamise keeld.

10. KSH aruande eelnõu peatükis 4.6 Kliimamuutustega kaasnevad

mõjud ja nendega kohanemine on kirjas, et tulenevalt sademete hulga

suurenemisest, tuleb kompaktse asustusega/linnaliste alade arendamisel

eelistada lahendusi, mis vähendavad kõvakattega alade pindala osakaalu

ning mis soodustavad sademevee ja sulavee imbumist maapinda

vähendades üleujutusohtu. Palume KSH aruande eelnõus ka sademevee

looduspõhiste lahenduste kavandamise aluseid täpsemini kajastada, sest

juba üldplaneeringu tasemel tuleb arvestada vajalike maa-aladega

looduspõhiste ja kombineeritud sademeveelahenduste kasutamiseks

uutes asumites.

Seisukohaga ei arvestata.

Üldplaneeringu seletuskirjas on antud tingimused

kohaliku omavalitsuse territooriumil sademevee

immutamiseks ja sademevee süsteemide toimimise

tagamiseks ning nendest meie hinnangul

üldplaneeringu tasandil piisab. Kohapõhiseid

looduslikke või kombineeritud sademeveelahendusi

käsitletakse vajadusel detailplaneeringute

koostamisel või projekteerimistingimuste andmisel.

26 Jelena Golubeva

01.12.2021

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lisa „Taristu ja tehnovõrgud“.

Antud lisas esitatud Kudrukülas avaliku kasutusse määratud eratee

kulgeb mööda Välja kinnistud (85101:003:0245) Eesvälja kinnistu

(85101:003:0036) ja Puhke (85101:003:0307) kinnistuni. Palun täiendada

antud lisa ja pikendada avaliku kasutusse määratud eratee autotranspordi

Selgitus.

Olete esitanud täiendavalt ka omad ettepanekud

29.07.2022.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

81 / 85

teenindamiseks mööda Välja kinnistud (85101:003:0245) kuni Saare

kinnistu piirini (85101:003:0057)

Teie poolt esitatud ettepanekud Saare kinnistu

juurdepääsu osas on seotud eraomandis oleva

teega, mis asetseb Välja kinnistul.

Üldplaneeeringu koostamise raames vaadatakse

korduvalt üle teie ettepanek ning võetakse ühendust

Välja kinnistu omanikega selgitamaks välja ka nende

soovid tee valduse ja kasutamise osas.

27 Muinsuskaitse-

amet

10.12.2021

Leiame, et Narva-Jõesuu linna keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruandes on riiklikku kultuuripärandit käsitletud väga üldsõnaliselt,

mistõttu ei ole võimalik KeHJS § 40 lg 6 kohaselt üldplaneeringu

lahenduse tegelikku mõju riiklikule kultuuripärandile piisavalt hinnata ja

ÜP ja KSH aruande eelnõud vajavad selles osas täiendamist ja edasi

töötamist.

Seisukohaga arvestatakse.

Ettepanek lisada analüüs, milles tuua välja üldplaneeringu lahenduse

mõju riiklikele kultuurimälestistele.

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

82 / 85

Soovitame käsitleda XX sajandi arhitektuuriobjekte, mille seast soovitame

valida välja piirkonna ajaloo seisukohalt olulised väärtuslikud

üksikobjektid

Selgitus.

XX sajandi arhitektuuriobjektid on läbi analüüsitud

ning osaliselt määratud miljööväärtuslikeks

objektideks, millele on määratud arendus- ja

ehitustingimused.

Palume täiendada kultuuripärandi ülevaadet Muinsuskaitseameti poolt

koostatava avastamata arheoloogiapärandi ja arheoloogiatundlike alade

käsitluse ja kaardimaterjaliga. Arvestades olemasolevat infot mälestiste,

muististe ja leiuteadete kohta, piirkonna asustuse ajalugu ja

looduskeskkonna tingimusi, on Muinsuskaitseamet prognoosiva

meetodina alustanud võimalike arheoloogiatundlike alade välja

selgitamist, analüüsimist ning kaardile kandmist. Viidates MuKS § 3 lg 7,

mille kohaselt riik ja kohaliku omavalitsuse üksused arvestavad oma

ülesannete täitmisel kultuuripärandi kui avaliku väärtusega ning teevad

omavahel koostööd, et toetada kultuuripärandi säilimist ja kasutuses

hoidmist, teeme ettepaneku arvestada ehitustegevuse planeerimisel

arheoloogiatundlike aladega (nii KMH-d või detailplaneeringut nõudvate

projektide kui ka 500 m2 suuremate ehitiste kavandamisel). Prognoositud

arheoloogiatundlike alade kaardikihid ja seletuskiri edastatalse 2021.

aasta detsembri lõpuks.

Seisukohaga arvestatakse.

Palume esitada arheoloogiatundlike alade kaardikiht

esimesel võimalusel.

Palume täiendada üldplaneeringu eelnõud ja lisada ülevaade riiklikust

kultuuripärandist. Soovitame ülevaate koostamisel lähtuda

üldplaneeringu nõustikust ja Muinsuskaitseameti poolt koostatud

üldplaneeringute koostamise juhendmaterjalist. On oluline, et planeeringu

lahendus arvestaks kultuuripärandi kui avaliku huviga ning üldplaneering

sisaldaks infot, kuidas kultuuripärandiga arvestatud on.

Selgitus.

Ülevaade riiklikust kultuuripärandist on leitav

väärtuste ja piirangute jooniselt ning seletuskirja

peatükist 4.5 ja tabeli kujul ka lisast 11.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

83 / 85

Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud

kultuuripärandiga ning täpsemalt käsitletakse seda

KSH aruandes.

Palume lisada ptk 4.5 järgnev ülevaade: Kultuurimälestised näitavad

piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust, seetõttu tuleb

edasises tegevuses (detailplaneeringu koostamisel,

projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda mälestisi säästvast

põhimõttest ning arvestada nendega kui olulise avaliku huviga.

Kultuurimälestistena kaitse all olevad hooned hoida võimalusel

kasutuses. Kasutusest väljas olevatele leida (uus) võimaluse korral sobiv

kasutusotstarve. Tagada ümbruse heakord ja mälestise vaadeldavus

Seisukohaga arvestatakse.

Korrigeerida Lisa 11 ja ajakohastada objektide seisukorra kohta käiv info,

milles on esitatud praeguseks aegunud teave. Samuti soovitame

eemaldada lisast kaitse alla võtmise käskkirja viited, mis ei ole

üldplaneeringu kontekstis hädavajalik info.

Vaadata üle mälestiste kaitsevööndeid puudutav info, mis on esitatud

ebaühtlaselt.

Seisukohaga arvestatakse.

Palume täiendada Lisa nr 10 ja täpsustada:

- „Vana Luteri kalmistu“ paikneb Narva-Jõesuu linnakalmistu alal kvartalis

2, 3, 4, ja 5;

- lisada tabelisse Rootsi kants.

Seisukohaga arvestatakse.

Palume korrigeerida väärtuste kaarti ja muuta maa-alalised mälestised

visuaalselt selgelt loetavaks;

Seisukohaga arvestatakse.

Palume täiendada ptk 2.6.8 ja lisada, et vastavalt Kalmistuseaduse § 4 lg

4 tuleb kalmistu rajamisel ja laiendamisel planeeringuga näha ette

vähemalt 50 m laiune puhvervöönd kalmistu välispiirist, kuhu on keelatud

Selgitus.

Üldplaneeringu seletuskiri täiendatakse vastavalt

kehtivale seadusele.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

84 / 85

rajada ehitisi ja planeerida maakasutust, mis võib põhjustada kalmistul

müra, välja arvatud kalmistut teenindav rajatis.

Soovitame mõistete tabelis tuua välja kultuuripärandiga seotud mõisted ja

nende definitsioonid (nt kultuurimälestis, miljööväärtuslik üksikobjekt,

miljööala, arheoloogiatundlik ala).

Seisukohaga arvestatakse.

Soovitame käsitleda linna ruumilise arengu põhimõtete juures ka linna

ajaloo-, kultuuri- ja miljööväärtuseid, kuna linnal on silmapaistev ajalugu

ning seda ilmestavad tänini säilinud olulised objektid.

Seisukohaga arvestatakse.

Soovitame lisada seletuskirja ja väärtuste kaardile täpsustuse mälestise

kaitsevööndi kohta: üldjuhul on kultuurimälestise kaitsevöönd 50 m

mälestise väliskontuurist või piirist, tihedalt koos asuvatele mälestistele on

üldjuhul määratud ühine kaitsevöönd. Mälestise kaitsevööndi ulatus tuleb

kontrollida igakordselt kultuurimälestiste registrist.

Seisukohaga arvestatakse.

Soovitame analüüsida Muinsuskaitseameti uuringute tulemusi (XX

sajandi arhitektuur, maa-arhitektuur jne) ja pärandkultuuri objekte, et

selekteerida välja Narva-Jõesuu linna seisukohast olulised väärtuslikud

üksikobjektid.

Selgitus.

Muinsuskaitseameti uuringute tulemusi on

analüüsitud ning olulised väärtuslikud objektid ka

tähistatud ning neile on seatud arendus- ja

ehitustingimused.

Soovitame lisada ptk 4.4 lause: XX sajandi arhitektuuri nimekirja

kuuluvate objektide lammutamise soovi korral teha koostööd

Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti

mälestiseks tunnistamise menetluse algatamise vajadust või kaasata

amet juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku saanud objekti edasisse

saatusesse.

Seisukohaga arvestatakse osaliselt.

XX sajandi arhitektuuri objektide nimekiri on

üldplaneeringu koostamise käigus läbi analüüsitud

ning osaliselt rakendatakse objektidele

miljööväärtuslike objektide kaitsetingimusi. Täpne

nimekiri objektidest, mida väärtustatakse on toodud

üldplaneeringu lisades.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

85 / 85

Soovitame täiendada ptk 2.2 ja lisada: Detailplaneeringu muinsuskaitse

eritingimused koostatakse, kui planeeritaval maa-alal asub

muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Eritingimuste

koostamise kord on toodud kultuuriministri 24.04.2019 vastu võetud

määruses nr 15 „Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse

eritingimuste koostamise kord“. Muinsuskaitseametiga kooskõlastatult ei

pea eritingimusi koostama juhul, kui kavandatav tegevus ei muuda

oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala või

kinnismälestise säilimist ja vaadeldavust.

Seisukohaga arvestatakse.

Palume täiendada ptk 4.5 alljärgneva teabega: Prognoositud

arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida

planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust

arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui:

- algatatakse detailplaneeringut;

- kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui

500 m².

KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (kogu valla territooriumil ja ka

juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga

kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg

3).

Seisukohaga arvestatakse osaliselt. Selgitus.

KMH kohustusega tegevuste osas täiendatakse

üldplaneering vastavalt kehtivale seadusele.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

1 / 42

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku (15.07.2022 – 15.08.2022)

käigus laekunud seisukohad ning nende vastused

Jrk

nr

Esitaja ja kuupäev Seisukoht või küsimus Seisukohaga

arvestamine/mittearvestamine

1 Riigi Kinnisvara

(Kärt Vabrit,

projektidirektor)

19.04.2022

Oleme varasemalt Raim Sarvega suhelnud Piiri tee 11 kinnistu osas. Raim tegi

ettepaneku antud kinnistule määrata elamumaa juhtfunktsiooni ja RKAS nõustub

antud ettepanekuga. Nimelt anud kinnistu ei ole enam riigile vajalik ning ÜP

juhtfunktsioonis määratud riigikaitsemaa juhtfunktsioon ei ole enam vajalik. Kuna

riigikaitset saab teostada vaid riik, siis ei ole võimalik, et teine omanik seal

riigikaitse maa juhtfunktsiooni kasutaks.

Selgitus. Riigi Kinnisvara AS ei ole

enam Piiri tee 11 kinnistu omanik,

edaspidiselt suhtleme kinnistu

puudutavates küsimustes uue

omanikuga. Piiri tee 11 kinnistu uus

omanik on esitanud üldplaneeringu

koostamise raames oma taotluse koos

visiooniga Piiri tee 11 arenguks.

Teavitame, et vaatame esitatud

taotluse läbi jooksvalt üldplaneeringu

koostamise ajal ning edastame

maaomanikule kirjaliku seisukoha.

2 Jelena Burkova

19.07.2022

Plaanis on osta krunt, katastritunnus 85101:001:0374, pindala 10128 m²

(https://xgis.maaamet.ee/ky/85101:001:0374) Krundi sihtotstarve on 100%

Maatulundusmaa. Soovime sinna rajada elamiseks talu ja muuta maa sihtotstarve

100% elamumaaks. Palun selgitage, mida peame tegema, et muuta maa

sihtotstarvet ja kas sellel on mingeid piiranguid?

Selgitus.

Vuti katastriüksus asub

hajaasustusalal, kus on lubatud rajada

ühepereelamuid ja abihooneid ilma

sihtotstarbe muutmiseta ning

minimaalseks katastriüksuse

suuruseks elamu ehitamiseks 2 ha.

Vastavalt üldplaneeringule on

kohalikul omavalitsusel õigus teha

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

2 / 42

erandeid, võttes arvesse piirkonna

katatsriüksuste struktuuri,

maakorralduslikke võimalusi ja/või

minimaalsest suurusest kõrvalekalde

suurust.

Maa sihtotstarbe muutmiseks tuleb

esitada kirjalik avaldus kohalikule

omavalitsusele.

3 Krister Arusoo

19.07.2022

Teen ettepaneku märkida Tõrvajõe külas asuvate Lillemäe (katastritunnus

85101:003:0451; 85101:003:0452) ja Iljasoru (katastritunnus 85101:003:0015)

kinnistute sihtotstarbeks uues Narva-Jõesuu üldplaneeringus äri- ja tootmismaa.

Lillemäe kinnistu on kehtivas üldplaneeringus suures osas ärimaa ja Iljsoru kinnistu

suures osas elamumaa.

Seisukohaga ei arvestata.

Tegemist on suure maa-alaga, mis

osaliselt on mõjutatud perspektiivse

maakonnaplaneeringuga kavandatud

2+2 trassi teekoridoriga ja sellega

seotud kitsendustega.

Lisaks ulatuvad 85101:003:0452 ja

85101:003:0015 kinnistutele

olemasoleva ja kavandaud

lennujaama piirangu- ja kaitsevööndid.

Eeltoodu arvesse võttes leiame, et

antud kinnistute edaspidine areng äri-

ja tootmismaa funktsiooniga nõuab

detailplaneeringute koostamist, mille

käigus selgitatakse välja, kas

sihtotstarbe muutmine on võimalik ja

kui suurel määral.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

3 / 42

4 Transpordiamet

(Marek Lind,

juhtivspetsialist)

22.07.2022

Kiri nr 7.2-

1/22/14464-2

Tutvusime muudetud üldplaneeringu dokumentidega ning täname, et olete meie

ettepanekud arvesse võtnud. Palume veeteede seisukohast materjale järgnevaga

täiendada.

Hetkel on meresõiduohutusega seotud maa-aladel erinev juhtotstarve. Palume

kaalude juhtotstarvete ühtlustamist.

Seisukohaga arvestatakse.

Maa-alade juhtotstarbed ühtlustatakse

ning korrigeeritakse

navigatsioonimärgi leppemärki.

5 K-Projekt AS

(Ülle Kadak)

25.07.2022

Vaatasin üle meie kirja ja avalikul väljapanekul oleva üldplaneeringu materjali.

Suur tänu, olete meie ettepanekuid arvesse võtnud ja üldplaneeringusse kandnud.

Küsimus tekkis Aia tn 45 krundi ehituskeeluala vähendamisega. Seda ei olnud

mainitud.

Kas see jäi märkamata, või eeldate, et kuna uue hoone asukoht ei lähe ettepoole

naaberhoonetest, ei ole seal vaja ehituskeeluvööndit vähendada, vaid saab

arvestada olemasoleva ehitusjoonega?

Selgitus.

Kuna Aia tn 45 katastriüksusel on tänu

kõrvalolevatele kinnistutele välja

kujunenud ehitusjoon ning hooneid ei

soovita rajada ehitusjoonest mere

poole siis puudub vajadus eraldi

ehituskeeluvööndi vähendamiseks

antud alal.

6 Jelena Golubeva

29.07.2022

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse seisukohad esimese avaliku väljapaneku ajal

laekunud ettepanekutele on esitatud üldplaneeringu materjalide kaustas (fail „7.

Eelnõu avaliku väljapaneku seisukohtade tabel.pdf" kaustas

„Menetlusdokumendid" või vaata siin) http://narva-joesuu.ee/et/uus-uldplaneering.

01.12.2021 veebikeskkonnas ZOOM kell 18.30-20.00 toimus avaliku

väljapaneku tulemuste avalik arutelu. Arutelu protokolliti. Avaliku arutelu

käigus olen esitanud omapoolseid ettepanekuid Narva-Jõesuu linna

üldplaneeringu dokumentide osas. Ettepanek oli sh esitatud Narva-Jõesuu linna

üldplaneeringu lisa „Taristu ja tehnovõrgud“ Saare kinnistu (85101:003:0057)

Esmakordselt olete oma ettepaneku

esitanud 01.12.2021.

Kraavi küsimus (ettepanekut on

arvestatud): üldplaneeringu joonist ja

seletuskirja on korrigeeritud vastavalt

ettepanekule, kraavi uus asukoht on

näidatud planeeringu “Taristu ja

tehnovõrgud” joonisel. Kinnistu

omanik saab selle põhjal taotleda

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

4 / 42

sademevee kraavi (vooluveekogu) asukoha osas. Kraav asukohaks on Saare

kinnistu ja kraav kulgeb mööda Saare kinnistu piiri veekogusse (jõkke),

halvendamata Jõekalda kinnistu (naaberkinnistu) olemasolevat olukorda (esitatud

all oleval pildil).

Skeem avaliku kasutusse määratud erateest autotranspordi teenindamiseks ja

kraavi asukohast Saare kinnistul.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu seisukohtade tabelis nr 7 puuduvad andmed minu poolt esitatud

ettepanekust kraavi osas. Sellega seoses esitan korduva ettepaneku kraavi osas

(kraavi asukoht on esitatud eelpool oleval pildil) ning palun arvestada sellega

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus.

Täiendavalt taotlen Saare kinnistul võimalikku ehituskeeluvööndi vähendamist

järgimaks tulevikus väljakujunenud ehitusjoont ja hoonestusstruktuuri.

projekteerimistingimused kraavi

ehitamiseks.

Juurdepääsu küsimus (on toodud

selgitus): hetkel on üldplaneeringu

„Taristu ja tehnovõrgud“ joonisel Välja

kinnistul asuv eratee määratud

avalikuks kasutuseks. Siinkohal

selgitame, et Teie poolt esitatud

ettepanekud Saare kinnistu

juurdepääsu osas on seotud

eraomandis oleva teega, mis asetseb

Välja kinnistul, mistõttu vaadatakse

üldplaneeringu koostamise raames

korduvalt üle Teie ettepanek ning

võetakse ühendust Välja kinnistu

omanikega selgitamaks ka nende

soovid tee valduse ja kasutamise

osas. Narva-Jõesuu Linnavalitsus

teavitab teid täiendavalt oma otsusest

Saare kinnistu juurdepääsu osas.

Ehituskeeluvööndi vähendamise

küsimus (ettepanekut ei arvestata):

selgitame, et kuna kinnistu asub

osaliselt väljaspool ehituskeeluvööndit

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

5 / 42

siis puudub põhjendus, miks tuleb

hoonestus ehitada just

ehituskeeluvööndisse ning

üldplaneeringu raames ei tehta alale

ehituskeeluvööndi vähendamise

ettepanekut.

7 Maa-amet

(Artu Ellmann,

peadirektori asetäitja

peadirektori

ülesannetes)

29.07.2022

Kiri nr 6-3/21/15937-

6

Seletuskirja peatükis 2.6.17 MÄE- JA TURBATÖÖSTUSE MAA-ALA on

selgitatud, et üldplaneeringu mäe- ja turbatööstuse maa-ala juhtotstarve on

kavandatud kehtivate mäeeraldiste teenindusmaade ja taotletavate

mäeeraldiste teenindusmaade ulatuses. Märgime, et olemasolevate

mäeeraldiste teenindusmaade aladele on märgitud mäetööstusmaa

juhtotstarve osaliselt, samas kohati on märgitud mäetööstuse maa-ala

juhtotstarve aladele, kus ei asu mäeeraldise teenindusmaad. Võimalik, et

juhtotstarbe määramisel on lähtutud katastriüksuse sihtotstarbest. Palume

mäetööstuse maa-ala juhtotstarbe määramisel mitte lähtuda katastriüksuse

sihtotstarbest ning määrata mäetööstusmaa juhtotstarve kogu mäeeraldiste (sh

taotletavate) teenindusmaade ulatuses. Selgitame, et olukorras, kus

üldplaneeringu alal on kehtiv kaevandamisluba, kuid mäetööstusmaa või

turbatööstusmaa juhtotstarve puudub või ei ole kaardipildis (joonistel) kujutatud,

ei ole planeering kooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga 15, mille kohaselt

üldplaneeringu ülesanne on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest

tekkivate kitsenduste määramine. Planeeringu täiendamiseks ajakohaste

andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil

https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&reques

t=GetCap abilities või laadida piirid alla GIS-failidena veebilehelt Maavarade

registri andmete allalaadimine | Geoportaal | Maa-amet (maaamet.ee). Palume

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

6 / 42

märkida joonistele, mis kuupäeva seisuga andmeid on kasutatud. Samuti palume

jooniste koostamisel jälgida, et juhtotstarbed ei varjutaks üksteist.

Maa-amet nõustub ka alternatiivse variandiga, kui ühele alale antakse mitu

(alternatiivset) juhtotstarvet ning seletuskirjas tuuakse vastavad selgitused.

Näiteks nõustub Maa-amet Sirgala karjääri puhul lahendusega, kus ala

tähistatakse kahe erineva viirutusega: mäetööstuse maa-ala ja riigikaitse maa-

ala. Samuti nõustub Maa-amet Narva karjääri ja Narva põlevkivikarjäär II puhul

lahendusega, kus ala on tähistatud kahe erineva viirutusega: kehtiv mäetööstuse

maa-ala ja perspektiivne äri- ja tootmismaa.

Üldplaneeringu joonise Maakasutus kohaselt kattub Puhkova kruusamaardla

(registrikaart nr 0713) elamu maa-ala juhtotstarbega. Püsiva iseloomuga ehitiste

ehitamine maardlale halvendab maavara kaevandamise võimalust. Selgitame, et

maavarale juurdepääsuks on vajalik maavara katvate pinnasekihtide

eemaldamine, mille järel on võimalik maavara maapõuest väljata. Samaaegselt

ei ole võimalik kasutada maad eluhoonete ehitamiseks ja tagada maavarale

juurdepääs. Hoonete alt ja hooneid ümbritsevalt alalt kruusa kaevandamine

võimalik ei ole. Maardla alale ehitatud ehitis kasutab maapõue tuge, mida

võimaldab maapõue osa, mis on maavarana arvel maardlas. Maavara ja seda

katva pinnase maapõuest väljamise korral kaoks ehitisel ehituslik maapõuetugi.

Seega piirkonnas, kuhu on ehitis ehitatud, ei ole võimalik maavara kaevandada

ehk olemasoleva olukorraga võrreldes maavarale juurdepääs halveneb.

Tagamaks maavarale juurdepääsu ja kaevandamisväärsena säilimise

olemasolevat olukorda, palume Puhkova kruusamaardla alal ehitiste ehitamist

võimaldavat juhtotstarvet mitte määrata aladele, kus juba ei asu olemasolevat

hoonestust. Maa-amet nõustub Puhkova kruusamaardla alal ainult Kase

katastriüksuse idanurgas olemasolevate hoonete teenindamiseks vajalikul alal

Seisukohaga arvestatakse.

Elamu maa-ala eemaldatakse

Puhkova kruusamaardla alalt.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

7 / 42

elamumaa juhtotstarbe määramisega. Püsiva iseloomuga hoonete rajamine

Puhkova kruusamaardla alale on lubatud peale maavara ammendamist.

Üldplaneeringu joonise Maakasutus kohaselt kattub Laagna kruusamaardla

(registrikaart nr 0770) segaotstarbega maa juhtotstarbega. Seletuskirja peatükis

2.6.13 SEGAOTSTARBEGA MAA-ALA on selgitatud (tsiteerin): „Segaotstarbega

maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais

kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala,

ühiskondlike hoonete maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala ja/või

transpordi maa-ala. Omavalitsuse kaalutlusotsusel on lubatud ka väiketootmine.“

Tagamaks maavarale juurdepääsu, palume maardlaga kattuvale alale mitte

määrata ehitiste ehitamist võimaldava maa juhtotstarvet või täpsustada

seletuskirja selliselt, et Laagna kruusamaardlaga kattuval segaotstarbega maa

juhtotstarbega alal on lisaks eelnimetatud kasutustele võimalik ka maavarade

kaevandamine ja segaotstarbega maa juhtotstarbega maardla alale on püsiva

iseloomuga hoonete rajamine lubatud peale maavara ammendamist.

Selgitus.

Laagna kruusamaardla kattub

segaotstarbega maa-alaga kuhu on

planeeritud golfiväljaku rajamine.

Antud teema kohta lisatakse

seletuskirja täpsustus.

Seletuskirja peatükis 4.6 Rohevõrgustik on selgitatud, et Sirgala ja Narva karjääri

aladel tuleb säilitada vähemalt 30% olemasolevast metsamaa kõlvikust.

Selgitame, et maavara kaevandamise käigus ei ole võimalik säilitada taimestikku.

Ka osaline taimestiku säilitamine tähendaks maavara säästva kasutamise

põhimõtete eiramist, kuna väga suur osa maavarast jääks kaevandamata.

Palume seletuskirja täpsustada selliselt, et Sirgala ja Narva karjääri korrastatud

aladel säilitada vähemalt 30% olemasolevast metsamaa kõlvikust.

Selgitus.

Sirgala ja Narva karjääridega Narva-

Jõesuu linnas on tegemist

kaevandatud ja korrastatud aladega,

seega soovime jätta kehtima

üldplaneeringus toodud " Sirgala ja

Narva karjääri korrastatud aladel

säilitada vähemalt 30% olemasolevast

metsamaa kõlvikust"

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

8 / 42

Ettepanek tuua eraldi välja tingimused

karjäärialadele oli tehtud just

Agropargi detailplaneeringust lähtuvalt

selleks, et väärtustada aastakümneid

tehtud ja õnnestunud korrastustöid

ning ka sellepärast, et meil linnas on

selliseid kaevandatud ja korrastatud

karjääri alasid tuhandeid hektareid. On

olemas üks nurgake karjäärist kus ei

ole kaevandatud, kuid sellele kehtib

juba väljastatud kaeveluba jne.

8 SA Ida-Viru

Investeerigute

Agentuur

(Teet Kuusmik,

juhatuse liige)

29.07.2022

Kiri nr 1-536

Punkt 2.6.11 “Maksimaalne katastriüksuse täisehitusprotsent on 50%” muuta

täisehitusprotsent 70-le.

Selgitus: IVIA planeerib Auvere Agroparki arendades suures mahus katmikalasid,

mille puhul ei ole mõistlik kinnistut täita vaid pooles osas kasvuhoonega ning jätta

iga kasvuhoone kõrvale pool tühja maad. Samas punktis 2.6.11 mainitud

“minimaalne lubatud haljastuse osakaal 30%” muuta 10% samadel põhjustel, mis

eelnevalt kirjas.

Seisukohaga arvestatakse

osaliselt.

Kuna punktis 2.6.11 on kajastatud

tootmismaadele määratud üldised

tingimused, ei ole antud ettepanekuga

arvestada täies mahus võimalik.

Üldplaneeringu seletuskirja lisatakse

erand, et võttes arvesse projekti

omapära Agropargi detailplaneeringu

alal on võimalik täpsustada kinnistute

täisehitusprotsent detailplaneeringu

koostamise käigus ning vastavalt

kinnistu kasutamise eesmärkidele,

arvestades ka detailplaneeringu

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

9 / 42

käigus tehtuid uuringuid ja

keskkonnamõju hindamisi.

Punkt 4.6 arvata rohevõrgustiku aladest välja skeemil 11 märgitud

karjäärialad.

Selgitus: Tegemist on tehismaastikega, mis on loodusväärtusetud ning igast

küljest looduslikult või tehislikult loomade liikumisele suures osas piiratud.

Seisukohaga ei arvestata.

Narva ja Sirgala karjäärid on määratud

rohevõrgustiku koosseisu Ida-Viru

maakonnaplaneeringuga 2030+. Kuigi

Sirgala ja Narva karjääri alad on

tõepoolest rohevõrgustiku seisukohast

mõnevõrra erandlikud arvestades

seda, et antud aladel ei ole mets ja

maastik säilinud oma looduslikul kujul,

ei tähenda see seda, et seal oleks

välistatud rohevõrgustiku toimimine

täielikult. Ka maakonnaplaneeringu

KSH aruandes on välja toodud, et kuigi

üldiselt võib välja tuua, et kaevandatud

alad ja hiljem metsastatud alad on

looduslikult pigem väheväärtuslikud ja

madala liigirikkusega, siis toimivad

need alad siiski rohelise võrgustiku

osadena ning pikemas perspektiivis

alade looduslikkus ja liigirikkus

tasapisi taastub. Näiteks leidub

EELIS-e andmetel (seisuga

09.08.2022) Sirgala karjääri

korrastatud aladel I, II ja II

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

10 / 42

kaitsekategooria aluseid taimeliike,

mis viitab sellele, et tegemist ei ole

täiesti loodusväärtusetu alaga. Samuti

on maakonnaplaneeringu KSH-s välja

toodud, et karjääride kaevandatud

alad on korrastuse järgselt mõeldud

funktsioneerima rohelise

võrgustikuna. Eeltoodu tõttu ei ole

põhjendatud Narva-Jõesuu linna

üldplaneeringuga Sirgala ja Narva

karjääride välja arvamine

rohevõrgustikust.

Punkt 4.6 Arendustegevus ja ehitamine punkt 2. Arusaamatu on lõigus

“rohevõrgustiku rohekoridoris tuleb vältida seda katkestavate aedade ning muude

ulukite liikumist takistavate rajatiste püstitamine järgides seejuures, et aladel

ehitades peab koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma

katkematuks” nõue koridori alaga risti suunas.

Selgitus: Palume ümber sõnastada arusaadavalt või üldplaneerigust välja võtta.

Palume täpsustada, mis antud punkti

osas jääb arusaamatuks. Antud

tingimus puudutab ainult

rohevõrgustiku koridore ning eesmärk

on tagada nende toimivus. Agropargi

alal on eelnõu kohaselt ainult

rohevõrgustiku tugiala.

Punktiga 5.2.3.4 keelatakse kogu linna territooriumil päikeseparkide rajamine

määramata ajaks. Teeme ettepanek nõudest üldplaneeringus loobuda.

Selgitus: Leiame, et üldplaneeringuga ei peaks tegema pikaajalisi kitsendusi

tehnoloogiatele, mis muutuvad ja arenevad väga kiiresti, seda olukorras, kus

oleme energiakriisis ning taastuvenergialahendused on hädavajalikud nii täna kui

tulevikus mitte ainult elanikele, vaid ka väiksematele ja suurtele ettevõtetele.

Seisukohaga ei arvestata.

Antud punkt on üldplaneeringusse

lisatud koostöös

Kaitseministeeriumiga, et tagada

riigikaitseliste seadmete töövõime.

Ehituskeeld on toodud ptk 5.2.3.2.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

11 / 42

Riigikaitselisi piiranguid seab Vabariigi Valitsus või Kaitseministeerium oma

õigusaktidega vastavalt muutuvale olukorrale. Teeme ettepaneku võtta

üldplaneeringust välja lõik “Tulenevalt riigikaitseliste ehitiste seatavatest

piirangutest on Narva-Jõesuu linnas lubatud rajada ainult oma katastriüksuse

tarbeks kuni 50 kW võimsusega päikesepaneele, mis on ühendatud kuni 0,4 kV

madalpinge jaotusvõrguga. Päikeseparkide rajamine on keelatud.”

Vastav peatükk üldplaneeringus

vaadatakse üle ning viiakse kooskõlla

Kaitseministeeriumi kirjas sätestatuga.

9 Politsei- ja

Piirivalveamet

(Tarvo Kaiva,

politseikapten, Ida

prefektuuri, Narva

politseijaoskond,

Sillamäe

piirkonnagrupp

grupijuht)

08.08.2022

kiri nr 2.1-3/21438-2

Politsei- ja Piirivalveamet olles tutvunud Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise aruande eelnõuga esitame omapoolsed

ettepanekud liikluskorralduse muutmiseks:

1. Koidu tn 3, Narva-Jõesuu Päästekomando hoone väljasõiduteele

paigaldada peatumiskeelu märk ja komando väljasõit tähistada kollase

joonega.

Selgitus.

Antud detailsusastmega teemasid ei

lahendata üldplaneeringu raames.

Kohalik omavalitsus võtab probleemi

teatavaks ja edastab info antud

teemaga tegelevale spetsialistile.

2. Narva-Jõesuu Linna väljasõiduteele suvisel ajal paigaldada kuni Udria

mälestusmärgini soovituslik kiirus märgid 70 või pidevalt 70 maksimum. Suvel

pargitakse randa suunduvate juhtide poolt parem tee äär sõidukeid täis ja on

muutunud ohtlikuks liiklejate jaoks.

10 Suvesaare AÜ

08.08.2022

Tõlgitud, orginaaldokument asub menetlusdokumentide kaustas

Narva-Jõesuu Linnavolikogu otsuse projektiga on ette nähtud aiandusühistu AÜ

Suvesaar hoonete lammutamine.

Esitame hoonete lammutamisele vastuväite, kuna hooned on ehitatud 1972. aastal

Eesti Põlevkivi ametiühingu otsuse alusel baasiks „Viivikond“. Ehitada lubati

veekogu mõlemale küljele (olemas on tunnistajad).

Seisukohaga ei arvesta.

Üldplaneeringuga on planeeritud

likvideerida Auvere küla Suvesaare vkt

1 (kü tunnus: 51501:001:0011)

(endine kü lähiaadress Narva

metskond 17) katastriüksusel

paiknevad hooned. Antud hoonetel

puuduvad ehitus- ja kasutusload ehk

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

12 / 42

1987. aastal baas “Viivikond” vormistati ümber AÜ-ks Koiduvalgus, kus peavad

asuma ka meie dokumendid, kuid selgus, et miskipärast meie 11 hoonet pole

ümber vormistatud.

1988. a moodustasime juristi abiga oma AÜ Suvesaar (registrikood 803435621),

mille kohta on Viru Maakohtus avatud …, kus asuvad 11 ehitist (käesoleval ajal 10

ehitist).

Me sõlmisime lepingu AÜ-ga Koiduvalgus territooriumil tee kasutamiseks,

sisustasime autodele parkla, tagasime prügi äraveo, rajasime paadikai, kus asub

valvepaat meditsiinilise abi ja teiste teenuste osutamiseks, paigaldasime joogivee

kraani, lepingu eest tasusime igal aastal AÜ-le Koiduvalgus 40 eurot iga

majapidamise kohta. Hoonete elektriga varustamine toimub päikesepaneelide abil,

kuna elame saarel maist kuni oktoobrini.

Viime läbi ettevalmistustööd detailplaneeringu koostamiseks:

1) AÜ Suvesaar vormistamine

2) Leping juurdepääsutee, kraanivee kasutamiseks, autode parkimisplatsi ja

paatide hoiustamisplatsi kasutamiseks AÜ-ga Koiduvalgus

3) Päästeameti poolt väljastatud otsus

4) Vastus järelpärimisele hoone kohta, mis asub Narva metskond nr 17

5) Keskkonnamõju eelhinnang

6) Geodeetiline mõõdistus

7) Leping projekteerimistööde tegemiseks OÜ-ga Olegta

07.05.2015 ei algatanud Vaivara Vallavalitsus detailplaneeringut.

2021. aastal pöördusime Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljini poole meie hoonete

vormistamiseks AÜ-ks Suvesaar.

Saime vastuse: „Kuna hooned on ehitatud enne ehituskeelu kehtestamist, siis nii

või teisiti pole mingisugust seaduslikku alust nende hoonete lammutamise

hooned on alale püstitatud

ebaseaduslikult. Katastriüksusele ja

hoonetele puudub juurdepääs mööda

maismaad, mistõttu on raskendatud

vajadusel päästetehnika juurdepääs

hoonetele. Ainuke ligipääs hoonetele

on tagatud läbi Koiduvalguse

aiandusühistu ja mööda veekogu.

Katastriüksus on riigiomandis.

Hooned on hetkel aktiivselt kasutusel

eraisikute poolt.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

13 / 42

nõudmiseks. Kuid keskkonna seisukohast lähtudes tööd selles regioonis ei tohi

laieneda. Alates 1972. aastast pole uusi hooneid rajatud (v.a vanade ehitiste

remont).

Palume meie vastuväide AÜ Suvesaar hoonete lammutamisele läbi vaadata ja

anda meile positiivne vastus arvestades meie vanust (70-85 aastat) ja anda luba

meie hoonete kasutamiseks 15-20 aastaks erikokkuleppe alusel, kuna elame

saarel maist kuni oktoobrini.

11 Tarbijakaitse ja

Tehnilise

Järelevalve Amet

08.08.2022

kiri nr 16-6/18-0179-

012

TTJA palub teha üldplaneeringu seletuskirjas järgnevad muudatused:

1. Muuta üldplaneeringu seletuskirja leheküljel nr 73 punkti nr 11 järgnevalt:

"tehnilised lahendused uue raudteeületuskoha rajamiseks ning täpne asukoht

määratakse kindlaks projekteerimisel vastavalt valdkonnaga seotud normides,

standardites ja regulatsioonides sätestatud nõuetele."

Seisukohaga arvestatakse.

2. Palun eemaldada leheküljel 73 punkt 12. Seisukohaga arvestatakse.

12 Elering AS

05.08.2022

(Kristen Tammerand,

elektrisüsteemide

analüütik)

Palume uuendada peatükki 5.2.1 Elektri põhivõrk:

● Rekonstrueeritakse 330 kV õhuliin Viru-Tsirguliina L353 olemasolevas

liinikoridoris. Eeldatavalt lõppevad rekonstrueerimistööd aastal 2025.

● Narva-Jõesuu linna territooriumil vabaneb L356 Viru-Paide liinikoridor,

kuna liini rekonstrueerimisel ühendatakse liini Viru poolne ots uude

rajatavasse Mustvee 330 kV alajaama ehk Viru-Paide liinist saab Viru-

Mustvee liin (liini ehitus on planeeritud perioodil 2023-2025).

● 330 kV õhuliinidest Balti-Tartu L300 ja Balti-Püssi L359 moodustatakse

kolme otsaga Tartu-Balti-Püssi 330 kV õhuliin, mille tõttu kaob osaliselt

L300 lõik (Balti alajaamast kuni ristumiseni Sirgala ühendusliinidega).

Eeldatavalt lõppevad rekonstrueerimistööd aastal 2023.

Seisukohaga arvestatakse.

Peatükki korrigeeritakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

14 / 42

● Balti alajaama suunduvate 110 kV liinide konfiguratsiooni plaanitakse

optimeerida (allolev joonis). Optimeerimise käigus demonteeritakse

osaliselt 110 kV liinid Balti-Sirgala ja Balti-Eesti OT kuni Balti alajaamani.

110 kV liin Balti-Püssi katkestatakse mastist M98 (Allika alajaama

lähedal) ja ühendatakse kokku 330 kV õhuliini Tartu-Balti

rekonstrueerimise käigus vabanenud osaga ning tekkiv Ahtme-Balti liin

kulgeb vabanenud Tartu-Balti 330 kV õhuliini koridoris kuni Tartu-Balti

allesjäänud osani. Edasi kulgeb Ahtme-Balti 110 kV liin Tartu-Balti 330

kV liiniga ühistel mastidel kuni Ahtme alajaamani.

● Olemasolevad liinid Balti-Püssi ja Sirgala-Ahtme ühendatakse kokku

ühistel mastidel paiknevas osas, mille tulemusena tekib Püssi-Allika liin.

Allika alajaam muudetakse läbijooksvaks alajaamaks. Alajaama Eesti OT

esimene toide ühendatakse haruna liinile Allika-Balti ja teine toide haruna

liinile Ahtme-Balti.

● Sirgala alajaam ja selle ühendusliinid L117 ja L119 lähevad üle VKG-le

(joonisel sinisega tähistatud).

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

15 / 42

Lisaks juhime tähelepanu, Elering AS ei planeeri Narva-Jõesuu linna

territooriumile kaabelliine. Tulevikus rekonstrueeritakse Narva-Jõesuu linna

territooriumil paiknevad liinid nende olemasoleval trassil samal kujul ehk

õhuliinidena.

Elering AS-i hallatavad kõrgepingeliinid on enamuses õhuliinid pingel 110-330 kV.

Selliste õhuliinide ümber ehitamisel kaabelliinideks või segaliinideks

(õhu+kaabelliin) tekivad erinevad tehnilised probleemid:

● Kaabli läbilaskevõime on õhuliini omast väiksem.

Seisukoht võetakse teadmiseks.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

16 / 42

● Segaliinide puhul on kaabelliinil ja õhuliinil väga erinevad parameetrid, mis

raskendab releekaitse lahendust.

● Taaslülitusautomaatikat ei saa kaabelliini puhul kasutada kuna

kaabelliinidel ei esine mööduvaid rikkeid. Seega kaableid automaatselt ei

taaslülitata, mis vähendab kogu süsteemi töökindlust.

● Kaabelliini remont võtab tunduvalt rohkem aega kui õhuliini remont.

Ajavahe on vähemalt 10 korda.

● Õhuliini rikkeid on tunduvalt lihtsam ja kiirem avastada, kui kaabelliini

rikkeid.

● Kui 110 ja 330 õhuliinid on ühistel mastidel ja 110 kV liinile on ühendatud

kaabelliin, siis 330 kV liini riketel võib tekkida olukord, kus 330 kV lühisvool

võib muuta 110 kV kaabli kasutuskõlbmatuks.

● Majanduslikult on 1 km 110 kV kaablit 5,5 korda kallim 110 kV õhuliini 1

km maksumusest.

13 Gaasivõrk AS

(Rasmus Paris,

juhtivspetsialist)

10.08.2022

kiri nr 3-5/142-22

Lisaks kaugkütte arendamisele näha ette ka võimalus gaasivõrgu arendamiseks.

Üldplaneeringuga näha ette gaasivõrgu arendamine tööstuslikul otstarbel ning

samuti biometaani tootmisjaamade ja sisestuspunktide ning gaasitanklate loomise

eesmärgil AS-i Gaasivõrk võrgupiirkonna alas.

Seisukohaga arvestatakse.

Täpsustus lisatakse seletuskirja.

Võrgupiirkondade alad koos võrguettevõtjate nimedega kajastada üldplaneeringu

joonisel.

KOV otsus: võrgupiirkondade alad

kajastatakse eraldi linna GIS

rakenduses, mida võetakse

kasutusele. Selles kajastuv info on

aktuaalne ja uuendatav, kuid aga

planeeringus kajastatud pole võimalik

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

17 / 42

muuta planeeringut muutmata ja

vastava menetluse läbi viimata.

Enne projekteerimist on vaja taotleda AS-lt Gaasivõrk projekteerimistingimusi

projekteerimise planeerimiseks gaasipaigaldise kaitsevööndis.

Seisukohaga arvestatakse.

Täpsustus lisatakse seletuskirja.

14 Keskkonnaagentuu

r

(Taimar Ala, direktor)

10.08.2022

Tutvunud alates 15.07.2022.a. avalikule väljapanekule pandud Narva-Jõesuu

linna üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõuga, on Keskkonnaagentuuril alljärgnevad

ettepanekud:

1. Jätta Vaivara Ohtlike Jäätmete käitluskeskusest idas paiknev maa-ala

välja rohevõrgustikust ja tähistada see kui tootmismaa. Lisame ka

illustreeriva plaani, kus on punase piirjoonega tähistatud hetkel RMK

haldusalas oleva metsamaa piirid, mis peaksid võimaldama tulevikus

tootmismaa sihtotstarbega maaüksustel ringmajandusega tegelemist.

Seisukohaga arvestatakse.

Üldplaneeringu KSH aruandes on

analüüsitud vaadeldava ala

väljaarvamist rohevõrgustikust ptk-s

4.1.2.1 ning jõutud järeldusele, et ala

välja arvamisel puudub oluline mõju

Narva-Jõesuu linna rohevõrgustiku

toimimisele.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

18 / 42

2. Laiendada olulise ruumilise mõjuga ehitisega seonduvate tegevuste ala

eelmises punktis toodud RMK metsaala kaguosale (85101:012:0124),

mis on tähistatud punase joonega. Määratleda see maa-ala

tootmismaana, kus on võimalik teostada ka jäätmete töötlemist, sh nt

ringlusse võtmisega seonduvaid tegevusi. Eesmärgiks oleks kasutada

olemasolevat Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse katastriüksust kui

jäätmete ladestusala (jäätmehoidla) ja kavandada selle kõrvale ala (nn

RMK maa-ala), kuhu on võimalik rajada täiendavaid töötlemis- ja

laohooneid ning asjakohaseid muid ehitisi. Kuna tegevuses kasutatakse

ühist taristut olulise ruumilise mõjuga ehitisega seotud tegevustega

(ohtlike jäätmete keemilise töötlemise või ladustamise paik), siis oleks

mõistlik kajastada üldplaneeringus tootmisala tervikuna kui olulise

Seisukohaga arvestatakse.

Toome selgituseks välja, et

vaadeldava tootmis maa-ala

määramisel ORM objektiks on vajalik

esmalt läbi viia üldplaneeringu KSH

aruandes asukoha sobivuse analüüs.

Tulenevalt sellest, et antud hetkel

puudub igasugune täpsem info

vaadeldava ORM objekti kohta (välja

arvatud selle “kategooria” vastavalt

Vabariigi Valitsuse määrusele nr 102)

on KSH ptk-s 4.7 “Olulise ruumilise

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

19 / 42

ruumilise ehitisega seotud ala, kusjuures ladestamisalana käsitleda

olemasoleva käitise asukoha katastriüksust (85101:012:0130).

mõjuga ehitised” läbiviidud asukoha

analüüs väga üldine.

3. Täiendada eelnõud, nähes ette juhud ja alad, millal ei ole vajalik

koostada detailplaneeringut tootmis- ja laohoonete ehitamiseks, nagu

näiteks üldplaneeringus fikseeritud tootmismaadele üksikute

tootmishoonete ehitamise korral.

Seisukohaga ei arvestata.

Kohalik omavalitsus on

detailplaneeringu kohustusega alade

määramisel otsustanud, et tootmise

maa-alade planeerimisel tuleb

koostada detailplaneering.

Taotleme Narva- Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõus käsitleda käitisega seotud tegevuste laienemist

käitise asukohast itta kuni raudteeni. Käsitleda muuhulgas jäätmete ringlusse

võtmisega seotud temaatikat, sh sotsiaalmajanduslikest aspektidest ja

keskkonnakaalutlustest tulenevalt. Hetkel on KSH aruande eelnõus meie poolt

pakutud tootmismaa piiride laiendamine käsitletud joonisel 16 (Väljalõige

Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu kaardist).

Seisukohaga arvestatakse.

Rõhutame, et kuna antud hetkel

puudub igasugune täpsem

informatsioon kavandatava tegevuse

kohta on KSH aruandes läbiviidud

analüüs väga üldine (teemat on

käsitletud KSH aruandes ptk 4.7

“Olulise ruumilise mõjuga ehitised”, ptk

4.1.2 “Mõju rohevõrgustikule”, ptk

4.1.3 “Mõju kaitsvatele

loodusobjektidele” ja ptk 4.1.4.2

“Natura eelhindamine”), sh mõju

analüüs sotsiaalmajanduslikule

keskkonnale. Jäätmete ringlusesse

võtmise temaatikat on käsitletud KSH

aruandes niipalju, et on välja toodud,

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

20 / 42

et kavandatav tegevus toetab Euroopa

Liidu ja Eesti riigi jäätmepoliitika

eesmärke, luues võimalusi ohtlike

jäätmete ümbertöötlemiseks ja uuesti

ringlusesse võtmiseks. Teema

täpsemaks käsitlemiseks on vaja

kavandatava tegevuse kohta rohkem

infot.

15 Maaeluministeeriu

m

(Marko Gorban,

Põllumajandus- ja

maaelupoliitika

asekantsler kantsleri

ülesannetes)

10.08.2022

kiri nr 4.1-5/1274-1

Maaeluministeerium esitas Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja selle KSH

aruande eelnõu esimese avaliku väljapaneku ajal oma tähelepanekud

11.11.2021 kirjaga nr 4.1-5/1853-1. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse seisukohti

väljendavas tabelis on antud nõustuv vastus vaid meie poolt tehtud ühele

tähelepanekule, kuid ülejäänud meie tähelepanekud ei ole selles tabelis

kajastatud. Maaeluministeerium teavitas sellest 28. juulil e-kirjaga Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse arendusosakonda ning palus anda üldplaneeringu koostajate

vastused meie kõikidele tähelepanekutele. Kuni käesoleva ajani ei ole

Maaeluministeerium antud küsimuses tagasisidet saanud ning Narva-Jõesuu

linna üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõusse ei ole ka meie

tähelepanekutega arvestavaid muudatusi tehtud.

Tulenevalt eeltoodust jääb Maaeluministeerium oma 11.11.2021 kirjas nr 4.1-

5/1853-1 toodud seisukohtadele.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

21 / 42

Maaeluministeeriumi 11.11.2021 kiri nr 4.1-5/1853-1

Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja jaotises 2.6.11 „Tootmise maa-ala“ on muu

hulgas märgitud, et tootmise maa-ala hõlmab tootmis- ja tööstusmaid, laohoone

maid ning põllumajanduslikke tootmismaid. Seletuskirja jaotises 2.5 „Hajaasustus“

on märgitud järgmist: „Hajaasustusalal on võimalik kavandada erinevaid uusi

juhtotstarbeid vastavalt ettenähtud tingimustele (ptk 2.6) ning asukohast

tulenevatele kohaspetsiifilistele tingimustele (ptk 3-9). Kui järgitud on kõiki

tingimusi, siis ei ole tegemist üldplaneeringut muutva lahendusega. Kui järgitud

on peatükkides 2.6 ning 3-9 etteantud maakasutus- ja ehitustingimusi ning

tegemist ei ole detailplaneeringu koostamise kohustusega ala või juhuga, siis

toimub arendustegevus ehitusseadustiku alusel“. KSH aruande eelnõu lk-l 21 on

kinnitatud, et üldplaneeringu lahenduses on perspektiivseid maakasutuse

juhtotstarbeid kavandatud vaid tiheasustusaladele, välja arvatud kaks erandit

(Perjatsi küla Elina maaüksus ja Riigiküla kalmistu laiendusega seotud

maaüksus).

Käsitledes eelnimetatud nõudeid kogumis, oleme arvamusel, et seletuskirja

jaotistes 2.6.11 ja 2.5 toodud tingimuste ning KSH aruande lk-l 21 märgitud kinnitus

ei ole omavahel arusaadavas kooskõlas.

Selgitus. Täpsustame, et

üldplaneeringu seletuskirjas

vaadatakse ptk-s 2.5 „Hajasustus“

toodud sõnastus üle ja muudetakse

arusaadavamaks. Selgitame, et

üldplaneeringu maakasutuse joonisel

on hajaasustuse aladel maakasutus

kujutatud osaliselt, st üksikuid elamu

maa-alasid ei ole välja toodud.

Näidatud on suuremad

elamuarenduseks sobilikud piirkonnad

ning detailplaneeringutega

kavandatud suuremad elamualad.

KSH aruanne viiakse

üldplaneeringuga kooskõlla.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

22 / 42

Esmalt ei ole üheselt mõistetav põllumajandusliku tootmismaa tähendus. Kui

põllumajandusliku tootmismaa all on mõeldud maatulundusmaa sihtotstarbega

haritavaid maid ja looduslikke rohumaid või mõlemaid maid, siis ei ole nimetatu

kooskõlas seletuskirja jaotises 2.5 toodud tingimustega ning KSH aruande lk-l 21

märgituga.

Seisukohaga arvestatakse.

Üldplaneeringu seletuskirja sõnastust

korrigeeritakse. Põllumajanduslike

tootmismaade all mõeldakse

põllumajanduslikke tootmishooneid.

Põllumajanduslike tootmismaade alla

ei arvestata looduslikke rohemaid ja

haritavaid maid. KSH aruanne viiakse

üldplaneeringuga kooskõlla.

Teiseks on seletuskirja jaotises 2.5 märgitud, et hajaasustusalal on võimalik

kavandada erinevaid uusi juhtotstarbeid …jne. Planeerimisseaduse § 75 lõike 4

kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala

kasutamise valdav otstarve. See tähendab, et maakasutuse juhtotstarbed tuleb

määrata üksnes üldplaneeringuga ning erinevaid uusi juhtotstarbeid, nagu on

märgitud seletuskirja jaotises 2.5 toodud tingimustes, määrata ei saa.

Oleme seisukohal, et maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel on oluline

mõju ning sellest tulenevalt peavad olema üldplaneeringu tingimused ja nõuded

kõikidele isikutele ka aastaid pärast üldplaneeringu kehtestamist arusaadavad ja

üheselt mõistetavad. Palume korrigeerida ja täpsustada seletuskirja nii, et

maakasutuse juhtotstarvete osas oleks tagatud üheselt mõistetavus ja selgus.

Selgitus. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium (endine

Rahandusministeerium) on antud

lahendust aktsepteerinud ning kui

üldplaneering annab võimaluse antud

piirkonnas erinevaid juhtotstarbeid

kavandada, siis on see võimalik.

Üldplaneeringu seletuskirjas

vaadatakse ptk-s 2.5 „Hajasustus“

toodud sõnastus üle ja muudetakse

arusaadavamaks.

Lisaks osundame Maaeluministeeriumi seisukohale, et üldplaneeringuga tuleks

määrata väärtusliku põllumajandusmaa kohta põllumajandusmaa sihtotstarbelist

kasutust tagav maakasutuse juhtotstarve. Seaduse eelnõu § 3 punktiga 3

kavandataksegi täiendada planeerimisseaduse § 75 lõikega 5, mille kohaselt

tuleb määrata väärtuslikule põllumajandusmaale põllumajandusmaa

sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. Oleme arvamusel, et

Seisukohaga ei arvestata.

Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse

on tagatud vastavate tingimustega

ning eraldi maakasutuse juhtotstarvet

ei määrata.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

23 / 42

see annaks nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile suurema kindluse, et

üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu

kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel oleks minimeeritud.

2) Seletuskirja jaotises 4.1 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on toodud väärtusliku

põllumajandusmaa kasutuse ja arendamise tingimused ning märgitud, et

väärtuslike põllumajandusmaade määramisel on võetud aluseks

Põllumajandusuuringute Keskuse poolt väljastatud kaardikiht ja

maakonnaplaneering, mida on üldplaneeringu koostamise käigus täpsustatud.

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus vaadeldakse väärtuslikke

põllumajandusmaid, mille pindala algab viiest hektarist. Samas jaotises on

kinnitatud, et koostamisel on väärtusliku põllumajandusmaa määratluse aluseid ja

kasutamistingimusi reguleeriv seaduseelnõu, millest tuleb peale seaduse kehtima

hakkamist planeerimis- ja ehitustegevusel juhinduda.

Nimetatud jaotises 4.1 toodud tingimuste kohaselt tuleks maardlate

kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel

põllumajandusmaadel; väljaspool kompaktse asustusega alasid asuvate maa-

alade kruntimisel ning hoonestamisel on prioriteediks terviklike põllumassiivide

säilitamine ning lubatud on üksiku elamu rajamine, eelistades selleks vanu

talukohti. Hajaasustuses ei ole lubatud detailplaneeringute algatamine väärtuslikel

põllumajandusmaadel. Lisaks on seletuskirja jaotises 5.2.3.1 „Tuuleenergia“

toodud nõue, et vältida tuleb tuuleenergeetika arendamist väärtuslikel

põllumajandusmaadel, ning jaotises 5.2.3.2 „Päikeseenergia“ toodu kohaselt ei ole

üldjuhul ka päikeseparkide rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale lubatud.

Seisukohtadega arvestatakse

osaliselt.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

24 / 42

Maaeluministeerium osundab üldplaneeringu koostajate tähelepanu järgmistele

asjaoludele:

- seletuskirja jaotises 4.1 on toodud tingimus, mille kohaselt ei ole lubatud

väärtuslikul põllumajandusmaal detailplaneeringu algatamine. See tähendab, et

nimetatud keeld hõlmab seletuskirja jaotises 2.2 „Detailplaneeringu koostamise

kohustusega alad ja juhud“ toodud juhtude välistamist ehk väärtuslikule

põllumajandusmaale on igasugune ehitamine, välja arvatud üksiku elamu

rajamine, keelatud.

Selline kinnitus on toodud ka KSH aruande eelnõu jaotises 4.1.1.2 „Üldplaneeringu

mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele“. KSH hindaja on seisukohal, et

üldplaneeringu mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele on positiivne, kuna see

seab väärtuslikele põllumajandusmaadele kasutuse ja arendamise tingimused

eesmärgiga tagada nende säilitamine võimalikult suures ulatuses ning nende

kasutamine sihipäraselt vaid põllumajanduslikuks tegevuseks. Näiteks on

üldplaneeringuga lubatud väärtuslikule põllumaale ehitada vaid üksik elamu ja

seda tingimusel, et on tagatud tervikliku põllumassiivi säilimine. Samuti on välja

toodud, et hajaasustuses ei ole lubatud detailplaneeringute algatamine väärtuslikel

põllumajandusmaadel.

Maaeluministeerium toetab KSH hindaja järeldusi. Siinjuures aga soovitame

üldplaneeringu koostajatel kaaluda seletuskirja jaotises 4.1 toodud ehitamist

keelava tingimuse selgemat ja täpsemat sõnastamist. Meie hinnangul on isikutele

arusaadavam, kui üldplaneeringu seletuskirjas seatakse otsene ehitamist keelav

Seletuskirja sõnastust täpsustatakse

(välja arvatud üksiku elamu rajamine).

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

25 / 42

tingimus, hoidudes kaudse- või topeltkeelu (ehitamise keeld läbi detailplaneeringu

algatamise keelu) seadmisest.

- seletuskirja jaotises 4.1 toodud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja

kasutustingimused sedastavad üldise ehituskeelu (v.a üksikelamute ehitamise

võimalus), kuid sõnastamata on väärtusliku põllumajandusmaa mõiste. Leiame, et

viide, et peale seaduse kehtima hakkamist tuleb planeerimis- ja ehitustegevusel

juhinduda seadusest, on ebapiisav sellise olukorra ajal või juhul, kui üldplaneering

on kehtestatud, kuid vastavat seadust mitte. Tulenevalt sellest palume lisada

seletuskirja jaotisesse 4.1 seaduse eelnõu §-ga 355 kooskõlas olev väärtusliku

põllumajandusmaa definitsioon.

- seaduse eelnõu §-s 368 ja §-s 359 on toodud regulatsioonid väärtusliku

põllumajandusmaa metsastamise ja maastikuelemendi rajamise kohta.

Seletuskirja jaotises 4.1 ei ole nimetatud küsimusi käsitletud.

-seletuskirja lisatakse väärtusliku

põllumajandusmaa mõiste.

-kui seadus vastu võetakse siis

hakkab kehtima seadus aga hetkel

kaalutakse antud tingimuste lisamist

seletuskirja.

3) Maaeluministeerium analüüsis Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga

määratavate väärtuslike põllumajandusmaade kaardikihti ja võrdles saadud tulemit

Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud põllumajandusmaa massiive,

seal hulgas eelduslikult väärtuslikke põllumajandusmaid, kajastava kaardikihi

andmetega. Meie poolt tehtud analüüsi tulemusena selgus, et

Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud kaardikihi (2017. a seisuga)

alusel peaks olema kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil väärtuslikke

põllumajandusmaid u 1000 hektarit. Üldplaneeringuga kavandatakse määrata

väärtuslikuks põllumajandusmaaks rohkem kui 1400 hektari ulatuses

põllumajandusmaa massiive ehk u 400 hektari võrra eeldatust rohkem. See

tähendab, et üldplaneeringuga kavandatakse määrata väärtuslikeks ka neid

Seisukohaga arvestatakse

osaliselt.

ÜP KSH aruannet täiendatakse

üldplaneeringu elluviimise mõju

väärtuslikele põllumajandusmaadele

osas. Analüüs viiakse läbi eelkõige

üldises skaalas. Vaadatakse üle

suuremad väärtusliku

põllumajandusmaa massiivid, mis

üldplaneeringu lahenduse elluviimisel

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

26 / 42

põllumajandusmaid, mille mullastiku kaalutud keskmine boniteet väiksem kui Ida-

Viru maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet (38 hindepunkti).

Samas näitab analüüs, et üldplaneeringuga kavandatakse rohkem kui 300 hektari

ulatuses väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja arvata massiive, mille

boniteet on 38 hindepunkti ja rohkem (sh on 156 hektari ulatuses massiive

suurusega alla viie hektari). Üldplaneeringu maakasutuse kaardilt nähtub, et

väärtuslikest põllumajandusmaadest on välja arvatud kaks suurt, üle 30 hektari

suurust massiivi (Vaivara külas ja Olgina külas), kuhu on kavandatud elamumaad.

KSH aruande eelnõus ei ole väärtuslike põllumajandusmaade hõlmamisega

seotud mõjusid analüüsitud ja hinnatud. Maaeluministeerium ei ole sellisele

väärtuslike põllumajandusmaade määramise meetodile vastu, kuid kindluse

mõttes palume KSH hindajal hinnata suuremate põllumajandusmaa massiivide,

mille boniteet on vähemalt 38 hindepunkti, väärtuslike põllumajandusmaade

hulgast väljaarvamisega seotud mõjusid ja kaaluda võimalikke alternatiive.

kaoksid. Alternatiivide võrdlemist läbi

ei viida.

4) Nii seletuskirja kui ka KSH aruande eelnõus on kasutatud termineid „väärtuslik

põllumajandusmaa“ ja „väärtuslik põllumaa“. Looduskaitseseaduse § 4 lõikes 7 on

sätestatud, et kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla

muu hulgas ka väärtuslik põllumaa. Seetõttu tuleks üldplaneeringus üheselt

mõistetavuse tagamiseks kasutada väärtusliku põllumajandusmaa kohta üksnes

väärtusliku põllumajandusmaa mõistet. Palume selles osas dokumente

korrigeerida.

Seisukohaga arvestatakse.

16 Natalja Solovieva Ettepanek aiandusühistutes ja suvilaühistutes kehtivate ehitustingimuste osas:

Sisuliselt kõik aiandus- ja suvilaühstud asuvad hajaasustusega piirkonnas. Max

lubatud hoonete arv krundil - 1+2, 5 m kinnistu piirist ja kõrgusega kuni 9 m. ÜPs

Seletuskirja täpsustatakse

alljärgnevalt: Hajaasustuse piirkonnas

on lubatud 1-korruselised abihooned,

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

27 / 42

(Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse

ehitusspetsialist)

10.08.2022 e-kiri

pole kajastatud hajaasustuse piirkonnas paiknevate abihoonete kõrgus ja

korruselisus.

Seletuskirja p 2.6.1 ELAMU MAA-ALA on toodud kõrguse ja korruselisuse piirang

elamu ja abihoonetele. Ettepanek mitte piirata abihoonete korruselisust ühe

korrusega. Uue ÜP-ga abihoonete kõrgus on suurendatud 5,5 meetrini kuid

lubatud on ainult 1 korrus. Ettepanek lubada 2 korruste abihoonete rajamist max

kõrgusega 5,5 m.

Vähendada aiamajade lubatud max kõrgust 7,5 meetrini, nagu ka kehtivas Vaivara

valla üldplaneeringus.

mille kõrgus määratakse vastavalt

vajadusele, ja kuni 2-korruselised

elamud kõrgusega kuni 9m.

Suvilate maa-alal lubatud kuni 7,5 m

kõrgused 2-korruselised elamud ja

kuni 5,0 m kõrgused 1-korruselised

abihooned.

Tiheasustusaladel lubatud kuni 9 m

kõrgused 2-korruselised elamud ja

kuni 5,0 m kõrgused 1-korruselised

abihooned.

17 Kaitseministeerium

(Oliver Tsarski,

innovatsiooni

osakonnajuhataja

asetäitja,

osakonnajuhataja

ülesannetes)

11.08.2022

kiri nr 12-1/22/2648

Korduval avalikul väljapanekul olevas üldplaneeringu eelnõus palume korrigeerida

riigikaitselise ehitise Sirgala harjutusvälja nimetust. Praegu on dokumentides

märgitud „Sirgala harjutusväljak“, mis ei ole täpne nimetus. Õige on „Sirgala

harjutusväli“. Palume nimetus korrigeerida läbivalt kõigis üldplaneeringu

dokumentides.

Seisukohaga arvestatakse

Lisaks palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja peatükki 2.6.16 „Riigikaitse

maa-ala“ järgmise selgitusega.

Sirgala harjutusvälja laiendamise käigus kavandatakse Jõhvi-Vasknarva

maanteed ja Sirgala harjutusvälja ühendav uus teelõik, mis on otsem, ohutum ja

ressursse säästvam ühendustee Sirgala harjutusvälja ja Kaitseväe Jõhvi linnaku

vahel. Kavandatava teelõigu ligikaudne asukoht on kajastatud üldplaneeringu

Seisukohaga arvestatakse

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

28 / 42

joonisel „Taristu ja tehnovõrgud“. Täpne tee asukoht ja võimalikud avalikult

kasutatavad lõigud täpsustatakse projekteerimise käigus.

Sama ettepaneku, kajastada kavandatavat teed nii üldplaneeringu joonisel kui ka

seletuskirjas, esitas Kaitseministeerium ka oma varasemas kirjas. Avalikul

väljapanekul oleval joonisel „Taristu ja tehnovõrgud“ on tee asukoht markeeritud,

kuid puudub selgitus seletuskirjas.

18 Keskkonnaamet

(Helen Manguse,

juhataja,

keskkonnakorralduse

büroo)

11.08.2022

kiri nr 6-5/22/12773-

2

1. Looduskaitse

1.1.KSH aruande ptk-s 4.1.4.1 (lk 84) on kirjutatud „Mustajõe loodusala

(RAH0000169) – Loodusala piires ning selle läheduses ei planeerita

üldplaneeringuga maakasutuse muudatusi ega objekte, mis võiksid ala ja selle

kaitse eesmärke ebasoodsalt mõjutada“. Maakasutuse kaardil piirneb loodusala

vahetult tootmise maa-alaga ning KSH aruandes ei ole analüüsitud võimalikku

mõju loodusalale. Kui ebasoodsad mõjud Natura 2000 võrgustiku alale ei ole

välistatud, ei saa Keskkonnaamet ÜP-d kooskõlastada.

Selgitus.

Antud tootmise maa-ala on piirkonda

planeeritud Narva-Jõesuu

Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega nr

105 kehtestatud detailplaneeringuga

“Narva-Jõesuu linna territooriumil

Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala

detailplaneering”. Paralleelselt

detailplaneeringuga koostati

keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruanne, kus hinnati

detailplaneeringu elluviimisega

eeldatavalt kaasneda võivaid mõjusid

ümbritsevale keskkonnale, sh hinnati

mõju Mustajõe loodusalale.

Keskkonnaamet on andnud

detailplaneeringu KSH aruandele

kooskõlastuse 27.05.2019 kirjaga nr 6-

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

29 / 42

5/19/74-5. Narva-Jõesuu linna

üldplaneeringu KSH aruandesse

lisatakse viide antud

detailplaneeringule ja selle KSH

aruandele ptk-s 4.1.4.1 “Natura-

eelhindamine”.

1.2 ÜP seletuskirja ptk-s 2.6.11 (lk 34) „Tootmise maa-ala“ eraldi välja toodud

keskkonnaohtliku suurtootmise piirkond (skeem 2, lillaga piiritletud) ja

„Maakasutuse kaardil“ toodud tootmiseala piirid ei ühti, materjalides ei selgu

erinevuse põhjus. Skeemil 2 toodud keskkonnaohtliku suurtootmise piirkonda jääb

ka Mustajõe loodusala. Palume üheselt arusaadavalt kaardi ja skeemi vahelised

ebakõlad kõrvaldada.

Seisukohaga arvestatakse.

Keskkonnaohtliku suurtootmise

piirkonna teema vaadatakse ÜP

lahenduses üle ja ala piire

korrigeeritakse.

1.3 Ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamise ettepanek Kalda tn 10

(51301:001:0170). KSH aruande kohaselt on EKV vähendamine vajalik alale

mõnekümne toaga külalistemaja ja ööbimisvõimalustega hoonete rajamiseks.

Edastatud materjalidest ei selgu, kas on kaalutud külalistemaja ja

ööbimisvõimalustega hoone asukohti väljapoole EKV-d ning olemasoleva hoone

rekonstrueerimist ja laiendamist? Keskkonnaameti kirjas 25.11.2021 nr 6-

5/21/21363-2 on toodud välja „Külalistemaja ja ööbimisvõimalustega hoonete

kavandamist EKV-sse tuleb põhjendada ja kaaluda nendele hoonetele teisi

asukohaalternatiive EKV-st väljaspool. Ehitisregistri andmetel paikneb Kalda tn

10 katastriüksusel hoone (47 m2). EKV-s on olemasolevate hoonete

rekonstrueerimine võimalik. Ehituskeeld ei laiene olemasoleva ehitise

Selgitus.

Kalda tn 10 asub täielikult

ehituskeeluvööndis ning seetõttu ei ole

võimalik hooneid kavandada

väljaspoole ehituskeeluvööndit.

Olemasolevad hooned on

amortiseerunud ning nende

rekonstrueerimine külalistemajaks ei

ole võimalik.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

30 / 42

esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks

kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist (LKS § 38 lg 4 p 5)“.

1.4 ÜP lisas 14 „Ehituskeeluvööndi vähendamine“ esitatud sõnastus ei ole

jätkuvalt korrektne, kuna tegemist ei ole enam EKV vähendamise ettepanekutega

vaid vähendatud EKV-ga.

Viga on parandatud.

1.5 ÜP lisas maakasutuse kaardil on elamumaaks kavandatud Põhjaranniku

maaüksuse Udria maastikukaitsealal asuv osa. Palume mitte määratleda selle

maaüksuse kaitsealal asuvat osa elamumaaks, sest see asub EKV-s, kus

elamuehitus ei ole lubatud.

Seisukohaga arvestatakse.

Alale on Vaivara Vallavolikogu

26.08.2010 otsusega nr 56

kehtestatud detailplaneering

“Kiviranna maaüksuse

detailplaneering”. Antud kinnistu on

detailplaneeringuga määratud

elamumaaks, kuid maastikukaitsealale

ei ole ette nähtud ehitustegevust.

1.6 ÜP seletuskirja ptk 4.2 (lk 55) kohaselt on Sinimäe väärtuslikul (Udria

loodusala) maastikul planeeritud „taastada Meriküla-Udria kunagine kuurordi

imago ning arendada piirkonna puhkemajandust“. KSH aruandes ei ole jätkuvalt

analüüsitud külastuse mõju loodusala väärtuste säilimisele. Palume mõju

analüüsida.

Seisukohaga arvestatakse

osaliselt.

Seletuskirja lisatakse täiendus Udria

loodusalal tuleb läbi viia KSH

eelhinnang ja eelhinnangus käitleda

külastuse mõju loodusalale.

1.7 Juhime tähelepanu, et 6. juunist 2022 on kehtetuks tunnistatud

keskkonnaregistri seadus ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 395

alusel on asutatud andmekogu Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Seoses

keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamisega muutub viide

Seisukohaga arvestatakse.

Kõik andmed uuendatakse ning

korrigeeritakse viide.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

31 / 42

keskkonnaregistrile tühiseks. Palume andmete kasutamisel viidata: „ EELIS

(Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur“. Juhime tähelepanu, et

keskkonnaregistri andmed on ÜP eelnõus esitatud seisuga 21.12.2020, KSH

aruandes seisuga 09.11.2020, Väärtuste kaardil seisuga 03.12.2020. Soovitame

andmed üle vaadata ja kaasajastada.

2. Vesi

2.1.Hooldusala veeseaduse (VeeS) § 154 lg 2 alusel on salvkaevu,

puurkaevu või puurauku ümbritsev maa- või veeala, kus põhjavee

saastumise vältimiseks on sama § lg 5 kohaselt tegevus piiratud. Vastavalt

VeeS § 154 lg-tele 1 ja 3 on avatud soojussüsteemi puurkaevul 10-meetriline

hooldusala. Kinnise süsteemi soojuspuurkaevu ümber hooldusala ei

moodustata. Lähtuvalt eeltoodust palume ÜP pt k -s 5.2.3.3. kinnise

soojuussüsteemi puurkaevude korral sõna "hooldusala " asemel kasutada

"teenindusala ".

Seisukohaga arvestatakse.

2.2 .KSH aruande ptk-s 3.2.3.4 (lk 44) on välja toodud kehtetuks tunnistatud

keskkonnaluba nr L.VV/325553. Aktsiaseltsile Narva Vesi on 15.12.2021

korraldusega nr DM-108488- 27 antud keskkonnaluba nr KL-512749.

Seisukohaga arvestatakse.

3. Maapõu

3.1.KSH aruande ptk-s 2.2.1 (lk 19) palume sõna "kaevandusaladel" asemel

kasutada "kaevandamisaladel". Ptk-s 3.2.2.3.1 (lk 35) palume sõna

"rekultiveerimine" asemel kasutada „korrastamine“. Tabeli 11 (lk 42)

allmärkuses palume sõna "kaevanduspiirkondades" asemel kasutada

"kaevandamispiirkondades". Ptk-s 3.3.1.2 (lk 56) palume sõna

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

32 / 42

"allmaakaevandus" asemel kasutada "kaevandus" ja

sõna "kaevandusmahud" asemel kasutada "kaevandamismahud".

4. Metsandus

4.1.ÜP seletuskirja ptk-s 4.6 (lk 62) on rohevõrgustiku toimimist tagavate

tingimuste ja kitsenduste all mh välja toodud: „rohevõrgustiku metsamaal (nii

rohevõrgustiku tugialal kui ka koridoris) lageraie korral, kus metsa vanus on alla

20 aasta, on vajalik linnavalitsuse kooskõlastus tegevusele. Kooskõlastuse

andmiseks aluseks on Keskkonnameti antud kinnitus/hinnang, et

maa(metsa)omanik on täitnud Metsaseaduses ettenähtud metsa uuendus

kohustuse (sh saanud ettekirjutuse).“ Juhime tähelepanu, et metsaseaduse § 42

lg 3 kohaselt ei tohi planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud

alal kasvavat metsa raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie

kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist. See

tähendab, et kõik raied linna rohealadel tuleb nagunii kooskõlastada kohaliku

omavalitsusega.

Lisaks, nii noores metsas (<20 a) on lageraie erandlik. Lageraie lubatavuse

kriteeriumid on sätestatud keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa

majandamise eeskiri“ §-s 3. Arusaamatu on, miks alla 20 aasta vanuses puistus

lageraie kooskõlastamise aluseks peaks olema Keskkonnaameti hinnang metsa

uuendamise kohustuse täitmise kohta. Metsa uuenemist hinnatakse pärast raiet

ning mets peab olema uuenenud hiljemalt viis aastat (loo, siirdesoo, madalsoo,

raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat) pärast raiet või

metsa hukkumist (metsaseadus § 24 lg 3).

Narva-Jõesuu linna

omavalitsusüksuses on lisaks linnale

ka külad, kus metsaseaduse § 42 lg 3

ei kohaldu.

Seisukohaga ei arvesta. Antud ÜP

seletuskirja osa lisati seoses tegelikust

elust võetud juhtumist. Näiteks esitati

lageraie metsateatis noorendiku

arenguklassi (jooksev vanus 13

aastat) kuuluvale metsaeraldusele

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

33 / 42

ning lubav otsus anti lähtuvalt

keskkonnaministri 27.12.2006

määruse nr 88 „Metsa majandamise

eeskiri“ §-s 3 lg 2 "Kui puistu

enamuspuuliigiks on puuliik, mis ei ole

nimetatud lõikes 12, on lageraie

lubatud igas vanuses." Antud

eraldusel valgustusraie teostamisel

oleks saavutatud kasvukohale vastav

õige peapuuliik. Lõpptulemuseks oli

antud näitel tegemist ca 30 ha suuruse

raiega rohevõrgustikus.

Kohaliku omavalitsusena ei soovi

tekitada energiavõsa istandusi

rohevõrgustiku kuuluval metsamaal.

Täpsustame, et antud ÜP seletuskirja

osa puudutab kogu ÜP rohevõrgustiku

ning metsaseaduse § 42 lg 3 vastavad

rohealaks määratud alad, kus raied

tehakse kohaliku omavalitsuse

nõusolekul on määratud täiendavalt.

KOV teeb koostööd

Keskkonnaametiga.

5. Üldised teemad Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

34 / 42

5.1.Parandamata on jäänud, et ÜP ptk-s 2.6.3 on kasutatud mõistet Ühiskondlike

hoonete maa- ala. Maakasutuse joonistel Ühiskondlike ehitiste maa-ala. Palume

endiselt ühtlustada.

5.2.ÜP materjalidega ei ole esitatud asutuste ja isikute ettepanekuid,

vastuväiteid ja küsimusi ning ülevaadet nende arvestamisest või arvestamata

jätmise põhjendustest.

Kodulehel oleval lingil on olemas kõik

menetlusdokumendid, kus on

nähtavad esitatud ettepanekud ja

nendele esitatud vastused.

19 Terviseamet

(Marje Muusikus,

osakonnajuhataja,

Ida

regionaalosakond)

11.08.2022

kiri nr 9.3-

4/21/13197-5

Terviseameti Ida regionaalosakond on tutvunud korduvalt esitatud Narva-

Jõesuu linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõuga aadressil http://narva-

joesuu.ee/uus-uldplaneering ning täiendavalt juhib tähelepanu asjaolule, et

asutatav supluskoht (Narva jõe kaldal) peab vastama sotsiaalministri

03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“

nõuetele.

Selgitus.

Määrus kehtib olenemata

üldplaneeringust ja kui antud

supluskoht vastab määruses toodud

nõuetele siis määrust rakendatakse.

Me ei näe vajadust antud teema

kajastamiseks.

20 AS Eesti Raudtee

(Riho Vjatkin,

ehitusteenistuse juht)

15.08.2022

kiri nr 21-1/3890-5

Oleme tutvunud ÜP ja KSH aruande eelnõuga mille materjalid on

kättesaadavad https://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering ja esitame

käesolevaga ettepaneku kas oleks asjakohane lisada ÜP seletuskirja peatükk

„5.1.6 Raudtee“ Rööbasteede arendamise põhimõtted ploki alla ka järgmine

punkt: Olemasolevate raudteerajatiste laiendamine ja ümberehitamine (s.h

jaamateede juurde- või ümberehitamine tiheasustusalasse jäävas Vaivara

jaamas) ning Tapa-Narva liini raudtee teise peatee ehitamine toimub

projekteerimistingimuste alusel läbi avatud menetluse.

Seisukohaga arvestatakse.

21 RMK on dokumentidega tutvunud ja teatab järgmist: Seisukohaga arvestatakse

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

35 / 42

Riigimetsa

Majandamise

Keskus

(Alar Süda,

metsaülem)

15.08.2022

kiri nr 3-

1.1/2021/5783

1. Üldplaneeringu seletuskirja p. 4.2 „Väärt maastikud“ alapunkti 7 „Narva-

Jõesuu väärt maastik“ lk 55 on märgitud, et keelatud on männimetsa, pajuvõsa

ja põõsastiku eemaldamine, et vältida liivaluidete erodeerimist. Kui mõeldud

on ka raideid riigimetsamaal majandusmetsas, siis palun lisada, et raie

vajadusel täidetakse kõiki keskkonnakaitselisi tingimusi. Kõrgendatud avaliku

huviga metsa majandamise vajadusel koostatakse kümne aasta majandamise

kava mis kooskõlastatakse eelnevalt omavalitsuse ja kogukonnaga.

Seletuskirja vastav peatükk

täpsustatakse alljärgnevalt:

Tiheasustusalal, kõikidel maa

kasutamise sihtotstarvetel on rannaga

ja kallastega piirnevate liivaluidete

erodeerimise vältimiseks keelatud

väärtuslike puude raie ja elujõulise

põõsarinde raie. Eelpool nimetatud

alas on lubatud kohaliku omavalitsuse

nõusolekul ja loal olemasoleva avaliku

huviga taristu/ rajatiste (nt kraavid)

hooldamiseks minimaalselt vajalik raie

ja eesmärkidele vastav hooldusraie.

Maatulundusmaa metsamaa raietele

kehtib Metsaseadus ja sellega seotud

õigusaktide nõuded.

2. Üldplaneeringu seletuskirja p. 4.6 „Rohevõrgustik“ alapunkti

„Rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ja kitsendused“ p. 1 all lk 61 on

märgitud, et säilitada tuleb maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus –

metsakooslused, poollooduslikud ja looduslikud niidud ja neid ühendavad

koridorid. Oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade,

puude gruppide ja puittaimestiku ribade ning väikesepinnaliste biotoopide

(kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel) säilimine. RMK on seisukohal, et

metsaseaduse alusel toimunud metsa majandamisega ei rikuta

rohevõrgustiku toimimist. Metsakasutuse-kasvatuse läbiviimisel on

Selgitus.

Antud punktiga ei seata piiranguid

raietegevusele. Kui ala

taasmetsastatakse siis on tagatud

rohevõrgustiku toimimine.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

36 / 42

kindlustatud taasmetsastumine ja rohevõrgustiku sidusus. Seepärast ei ole

raiepiirangud rohevõrgustiku aladel põhjendatud.

3. Üldplaneeringu seletuskirja p. 4.6 „Rohevõrgustik“ alapunkti

„Rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ja kitsendused“ p. 6 all lk 62 on

märgitud, et rohevõrgustiku metsamaal (nii rohevõrgustiku tugialal kui ka

koridoris) lageraie korral, kus metsa vanus on alla 20 aasta, on vajalik

linnavalitsuse kooskõlastus tegevusele. Metsaseaduse alusel ei ole võimalik

alla 20 aastases metsas lageraiet teha. Võibolla on siin mõeldud raadamist

(lageraie rajatiste jaoks kus metsamaa kategooria muutub mittemetsamaaks).

Raadamised on lubatud vaid planeeringute ja projektide alusel kus

metsateatise kinnitab keskkonnaamet. Nimetatud punkti sõnastus vajab

täpsustamist.

Seisukohaga arvestatakse ja

sõnastust täpsustatakse, mõeldud oli

raadamist.

4. Riigimetsamaa majandusmetsa on planeeritud elamumaad (skeemil

kollaselt) katastritunnustele nr 32201:001:0112, 32201:001:0719 (lisa 1 ja 2).

RMK ei pea õigeks elamumaa planeerimist metsamaale. Elamumaa

planeerimine mittemetsamaale peaks maaomanikuga igal konkreetsel juhul

läbi arutama.

Selgitus.

Palun tähele panna, et tegemist on

üldplaneeringuga, kus kaardid on

koostatud üldplaneeringu

täpsusastmes.

Erinevat tüüpi hoonestust (sh elamuid)

saab alale rajada ainult maaomaniku

nõusolekul. Üldplaneering on

pikaajaline arengudokument ning kõiki

juhtotstarvete muudatusi ei arutata

maaomanikega läbi.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

37 / 42

5. Haljasalade kaardikihil on haljasalaks märgitud maad (skeemil kollaselt)

katastritunnustel nr 32223:001:0037, 85101:012:0111, 85101:001:0737 (lisad

3, 4, 5). Metsamaale määratud haljasalad ei tohi kaasa tuua piiranguid metsa

hooldamisele ja majandamisele. Hooldamata mets kaotab haljasalana

väärtuse. Vajadusel võib metsaraietööd majandatavasse metsa määratud

haljasalal omavalitsusega kooskõlastada.

Selgitus.

Kõik haljasaladele seatud tingimused

on toodud seletuskirjas.

6. Üldplaneeringu seletuskirja p. 5.2.3.1. „Tuuleenergia“ all lk 76 on märgitud,

et Narva-Jõesuu linna territooriumil ei ole lubatud tuulegeneraatorite ja

tuuleparkide rajamine, kuna mistahes kõrgusega elektrituulik Narva-Jõesuu

linna territooriumil vähendab riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Samas on

üldplaneeringu kaardikihil (skeemil pruunilt) riigimetsamaale märgitud mitu

tuuleenergia ala (lisa 6). Palun kaardikiht viia kooskõlla seletuskirjaga.

Selgitus.

Palun vaadata uusi kaardikihte, kus on

muudatused sisse viidud. Narva-

Jõesuu linna kodulehelt avaneval lingil

on toodud nii uued joonised kui ka

kaardikihid.

7. Väärtuslike põllumaade kaardikihil on märgitud ära ala (skeemil roheliselt)

katastritunnusel nr 51401:001:0140 (lisa 7). Ala on osaliselt metsastunud ja

pinnalt alla 5 ha. Palun ala välja võtta väärtuslike põllumaade hulgast.

Seisukohaga arvestatakse.

22 Enefit Power

(Andres Vainola,

juhatuse esimees)

15.08.2022 nr NJ-

JUH-6/1089-5

Kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu (kehtestatud 2010) põhilahendus näeb

ette perspektiivse torujuhtme asukoha Balti Soojuselektrijaama ja Eesti

Elektrijaama ühendamiseks. Teeme ettepaneku kanda eelnimetatud

joonobjekti (torujuhtme) planeeringulahendus üle koostatava Narva-Jõesuu

linna üldplaneeringu põhilahendusse, eesmärgiga säilitada võimalus

ühendada Balti Soojuselektrijaam ja Eesti Elektrijaam perspektiivse

torujuhtmega.

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

38 / 42

23 VKG elektrivõrgud

(Erik Raal,

Tehnikadirektor)

22.08.2022 e-kiri

NB! Ettepanekud on laekunud peale üldplaneeringu avaliku väljapaneku lõppu.

1. Narva linna poolt on tulnud ettepanekuid seoses kõrgepinge õhuliinidega ning

kuna antud õhuliinid läbivad mõlemaid omavalitsusi, on eelnevalt vajalik üheskoos

läbi arutada võimalikud uued trassi koridorid.

Ühtlasi on vajalik koostöös kohaliku omavalitsusega läbi arutada trassi koridorid

Olgina piirkonnas, kus varasemates planeeringutes on ette nähtud õhuliinide

asendamist maakaabeliinidega.

2. Kaardimaterjalidel puuduvad VKG Elektrivõrgud kõrgepingeliinid.

3. Seoses vajadusega elektrifitseerida Tallinn-Narva raudtee, peame vajalikuks

arutada järgmist: elektrivõrgu (35-110 kV) alajaamasid koos liinidega, mis on

vajalik rajada või rekonstrueerida võimsuse tagamiseks liitumispunktis Eesti

Raudteega ehk elektripaigaldised, mis üldjuhul jäävad väljapoole raudteemaad

ning kuuluvad elektrivõrgu ettevõttele. Leiame, et kui antud vajadus on, siis on vaja

see üldplaneeringu raames läbi arutada ning vajadused ära kaardistada.

KOV teeb koostööd VKG

elektrivõrgud AS-ga)

Täpsustus: 28.04.2023 toimus VKG

elektrivõrgud ja Narva-Jõesuu

Linnavalitsuse ühine koosolek.

Koostöö raames selgunud vajalikud

muudatused on ÜP-sse sisse viidud.

24 Narva Vesi AS

(Hilje Õunapuu,

projektijuht)

06.09.2022 e-kiri

NB! Ettepanekud on laekunud peale üldplaneeringu avaliku väljapaneku lõppu

Narva-Jõesuu linna ÜVK arengukava koostamise käigus.

Narva Vesi palub Narva-Jõesuu linnavalitsust sätestada käesoleval ajahetkel

koostamisel olevasse Narva-Jõesuu üldplaneeringusse riigiomandisse ja/või

munitsipaalomandisse kuuluvatele kinnistutele ühisveevarustus- ja/või

kanalisatsioonirajatiste rajamine ning vastavalt vajadusele ka maa-alade

sihtotstarbe muutmine alljärgnevatel põhjustel.

KOV võtab ettepaneku tegijaga

ühendust, et teha koostööd.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

39 / 42

1. Narva-Jõesuu linna ühisveevarustuse teenuse parandamiseks, sh

joogiveehaarde toiteala ning joogiveekvaliteedi kaitsmiseks, on linnal

otstarbekas rajada kolm asenduspuurkaevu olemasolevate asemel, kuna

kolmel praegu toimival puurkaevul (PK5 – Karja 25a, PK7 - Vilde 32 ja PK9 –

Metsa 9c), ei ole tagatud veeseaduse § 149 lg 1 p 2 kohane minimaalne

sanitaarkaitseala - 30 m. Mittenõuetekohaste sanitaarkaitsealade laiendamine

ning tagamine samal kinnistul, kus puurkaevud praegu asetsevad, pole

võimalik, kuna eraomandis olevate kõrvalkinnistute hoonestus on piiravaks ja

takistavaks asjaoluks.

Uueks võimalikuks pakutavaks asukohaks asenduspuurkaevudele oleks

järgmised kinnistud:

* 51301:016:0002, Narva metskond 31, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn.

Omanikuks riik. Maa sihtotstarve: maatulundusmaa 100%.

Asenduspuurkaevu asukoht võiks olla kinnistu kirde nurgas, Vambola tn

mõttelise pikenduse lähedal. Asenduspuurkaevu maa-ala selle

sanitaarkaitsealaga peaks olema tootmismaa.

* 51301:009:0001, Narva metskond 26, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu

vald. Omanikuks riik. Maa sihtotstarve: maatulundusmaa 100%.

Asenduspuurkaevu asukoht võiks olla kinnistu idapool, J. Poska tn vahetus

läheduses. Asenduspuurkaevu maa-ala selle sanitaarkaitsealaga peaks

olema tootmismaa.

* 51301:001:0067, J. Poska tn 69b, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu vald.

Omanikuks riik. Maa sihtotstarve: elamumaa 100 %. Asenduspuurkaevu

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

40 / 42

asukoht võiks olla kinnistu läänepool, E. Vilde tn. poole. Asenduspuurkaevu

maa-ala selle sanitaarkaitsealaga peaks olema tootmismaa.

2. Narva-Jõesuu reovee kokkukogumise ning ärajuhtimise teenuse

parandamiseks ning tulenevalt veeseaduse § 105 lg 1 nõudest on linnal

vajadus rajada uus reovee pumpla koos purgimissõlmega või ainult

purgmissõlm (kui reovett ei tule pumbata survekanalisse). Nimelt, veeseaduse

§ 105 lg 1 kohaselt on kohalik omavalitsus, kelle administratiivterritooriumil

asub üle 2000 i.e-ga reoveekogumisala (milleks Narva-Jõesuu on),

kohustatud rajama purgimissõlme. Täna purgimissõlme Narva-Jõesuu

reoveekogumisalal (üle 2000 i.e) ei ole. Reoveepumpla võib vajada avariilise

väljalasu kanalitoru näol rajamist Narva jõkke.

Uueks võimalikuks pakutavaks asukohaks reoveepumplale koos

purgimissõlmega või ainult purgimissõlmele (kui reovett ei tule pumbata

survekanalisse) oleks järgmine kinnistu:

* 51401:001:0165, J. Poska tn 100, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu vald.

Omandivorm: munitsipaalomand. Maa sihtotstarve: üldkasutatav maa 90 %,

veekogude maa 10 %. Reoveepumpla/purgimissõlme asukoht võiks olla

kinnistu läänepool, J. Poska tn vahetus läheduses.

Reoveepumpla/purgimissõlme maa-ala selle sanitaarkaitsealaga peaks

olema tootmismaa. Reoveepumpla võib vajada avariilise väljalasu kanalitoru

näol rajamist kuni väljundiga Narva jõkke.

25 Keskkonnaministee

rium

NB! Ettepanekud on laekunud peale üldplaneeringu avaliku väljapaneku lõppu. Selgitus. Antud ÜP seletuskirja osa

lisati seoses tegelikust elust võetud

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

41 / 42

(Meelis Münt,

kantsler)

24.08.2022 nr 7-

15/21/5640-4

Oleme tutvunud veebilehel https://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering

kättesaadavate materjalidega ning soovime märkida järgmist:

1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.6 Rohevõrgustik (lk 62) on

rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste ja kitsenduste punktis 6 märgitud, et

rohevõrgustiku metsamaal (nii rohevõrgustiku tugialal kui ka koridoris) lageraie

korral, kus metsa vanus on alla 20 aasta, on vajalik linnavalitsuse kooskõlastus

tegevusele. Kooskõlastuse andmiseks aluseks on Keskkonnaameti antud

kinnitus/hinnang, et maa(metsa)omanik on täitnud Metsaseaduses ettenähtud

metsa uuendus kohustuse (sh saanud ettekirjutuse).

Plans § 75 lõike 1 punkti 10 kohaselt üldplaneeringuga lahendatakse

rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning

nendest tekkivate kitsenduste määramine ja sama lõike punkti 14 kohaselt

üldplaneeringuga lahendatakse rohealade määramine ning nende kaitse- ja

kasutustingimuste seadmine. Metsaseaduse § 42 lõike 3 kohaselt planeeringuga

linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda

kohaliku omavalitsuse nõusolekuta ning raie kooskõlastatakse kohaliku

omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Üldplaneeringu kohaselt paikneb

Narva-Jõesuu linna haldusüksuse territooriumil asuvas Narva-Jõesuu linnas kui

asustusüksuses rohevõrgustik. Üldplaneeringust ei selgu, kas linna kui

asustusüksuse rohevõrgustiku puhul on tegemist Plans § 75 lõike 1 punkti 14

mõistes rohealadega, kus kehtib nagunii metsaseaduse § 42 lõikes 3 toodud nõue.

Palume üldplaneeringut täpsustada. Plans § 75 lõike 1 punkti 10 kohaselt saab

üldplaneeringuga määrata rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ja

kitsendused. Oleme seisukohal, et kooskõlastamise nõude korral peab aga

juhtumist. Näiteks esitati lageraie

metsateatis noorendiku arenguklassi

(jooksev vanus 13 aastat) kuuluvale

metsaeraldusele ning lubav otsus anti

lähtuvalt keskkonnaministri

27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa

majandamise eeskiri“ §-s 3 lg 2 "Kui

puistu enamuspuuliigiks on puuliik,

mis ei ole nimetatud lõikes 12, on

lageraie lubatud igas vanuses." Antud

eraldusel valgustusraie teostamisel

oleks saavutatud kasvukohale vastav

õige peapuuliik. Lõpptulemuseks oli

antud näitel tegemist ca 30 ha suuruse

raiega rohevõrgustikus.

Kohaliku omavalitsusena ei soovi

tekitada energiavõsa istandusi

rohevõrgustiku kuuluval metsamaal.

Täpsustame, et antud ÜP seletuskirja

osa puudutab kogu ÜP rohevõrgustiku

ning metsaseaduse § 42 lg 3 vastavad

rohealaks määratud alad, kus raied

tehakse kohaliku omavalitsuse

nõusolekul on määratud täiendavalt.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

42 / 42

selguma, mida kohalik omavalitsus kooskõlastuse andmisel hindab. Samuti jääb

arusaamatuks miks alla 20 aasta vanuses puistus lageraie kooskõlastamise

aluseks peaks olema Keskkonnaameti hinnang metsa uuendamise kohustuse

täitmise kohta.

2. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2.3.3 Maasoojussüsteem (lk 77) on

kirjas, et maasoojussüsteemi rajamiseks tuleb esitada vähemalt ehitusteatis.

Vertikaalsed maasoojussüsteemid (puuraugud ja puurkaevud) rajatakse

ehitusseadustiku lisa 1 alusel kõik ehitusloaga.

Selgitus.

Kuna ehitusseadustikus ei ole lahti

kirjutatud horisontaalsetele maasoojus

süsteemidele esitatavad nõuded,

peame vajalikuks antud punkt

seletuskirjas jätta.

3. KSH aruande eelnõus ei ole Natura eelhindamise peatükis välja toodud

kavandatava ehituskeeluvööndi vähendamise mõju Struuga loodusalale. Juhime

tähelepanu, et strateegilist planeerimisdokumenti ei tohi kehtestada, kui

kavandatava tegevuse ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale pole

välistatud (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 45

lg 2). Palume KSH aruande eelnõud täiendada.

Seisukohaga arvestatakse.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

1 / 3

Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu koostamise käigus jooksvalt laekunud seisukohad ning nende

vastused

Jrk

nr

Esitaja Ettepaneku lühikirjeldus Kommentaar

1 Artur Eistre (Sinimäe Ratas

OÜ/Virumaa Mets OÜ)

Omanikuna on esitatud kinnistute juhtotstarbe muutmise ettepanek (Lehmalauda

85101:003:0488, Kõrgemäe tn 2 51401:001:0315, Vasikalauda 85101:003:0967

kinnistute juhtotstarbe muutmine äri-ja tootmismaaks).

Ettepanekuga arvestatakse ja

üldplaneeringusse viiakse vastavad

korrektuurid jargmisel üldplaneeringu

koostamise etapil.

2 Erika Pällo Avaldas soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse (juurdepääs Erbertali

kinnistu 85101:002:0401 juurde).

Ettepanekuga arvestatakse,

informeerime, et jargmisel

üldplaneeringu koostamise etapil

informeeritakse ka teisi omanike kelle

kinnistutel asub see tee.

3 Kim Allikas (Green Life Capital OÜ) Omanikuna on esitatud kinnistu juhtotstarbe muutmise ettepanek (Piiri tee 11

51301:007:0009 juhtotstarbe muutmise ettepanek segaotstarbeks).

Ettepanekuga arvestatakse ja

üldplaneeringusse viiakse vastavad

korrektuurid jargmisel üldplaneeringu

koostamise etapil.

4 Protrena OÜ Omanikuna on esitatud kinnistu juhtotstarbe muutmise ettepanek (J.Poska tn 13

51301:001:0180 kasutamise sihtotstarve osaliselt elamumaaks

(70%) ja osaliselt ärimaaks (30%), elamumaa maakasutus otstarve korterelamu

maa ala).

Ettepanekuga arvestatakse ja

üldplaneeringusse viiakse vastavad

korrektuurid jargmisel üldplaneeringu

koostamise etapil.

5 OÜ MURBARAN Omanikuna on esitatud ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks (L. Koidula

tn 65 51301:012:0013).

Üldplaneeringu koostamise jargmisel

etapil eraldiseisvalt võetakse

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

2 / 3

ühenduste ettepaneku esitajaga selle

täpsustamiseks.

6 Ingka Investments Estonia OÜ Avaldas soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse. Üldplaneeringu koostamise jargmisel

etapil eraldiseisvalt võetakse

ühenduste ettepaneku esitajaga selle

täpsustamiseks.

7 Karo Mets OÜ Tulenevalt planeerimisseaduse §76 lõikest 2 lõikest 2 avaldas soovi olla kaasatud

üldplaneeringu koostamisse.

Üldplaneeringu koostamise jargmisel

etapil eraldiseisvalt võetakse

ühenduste ettepaneku esitajaga selle

täpsustamiseks.

8 Olga Anderžanova Avaldas soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse (Koiduneeme kinnistu

51401:001:0210 osas).

Üldplaneeringu koostamise raames on

võetud ühendus ettepaneku esitaja ja

sellle esindajaga.

9 Ivan Gavrilov Avaldas soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse (Vanatamme kinnistu

85101:001:0325 osas).

Üldplaneeringu koostamise jargmisel

etapil eraldiseisvalt võetakse

ühenduste ettepaneku esitajaga selle

täpsustamiseks.

10 Erki Jaanson Avaldas soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse. Üldplaneeringu koostamise jargmisel

etapil eraldiseisvalt võetakse

ühenduste ettepaneku esitajaga selle

täpsustamiseks.

11 Sergey Moshniko

Avaldas soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse (juurdepääs Laokünka

kinnistu 51401:001:0204 juurde).

Üldplaneeringu koostamise jargmisel

etapil eraldiseisvalt võetakse

ühenduste ettepaneku esitajaga selle

täpsustamiseks.

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel

3 / 3

12 Sergey Moshniko Avaldas soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse Üldplaneeringu koostamise jargmisel

etapil eraldiseisvalt võetakse

ühenduste ettepaneku esitajaga selle

täpsustamiseks.

13 Sergei Dmitrijev Avaldas soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse. Üldplaneeringu koostamise jargmisel

etapil eraldiseisvalt võetakse

ühenduste ettepaneku esitajaga selle

täpsustamiseks.