| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/622 |
| Registreeritud | 05.02.2024 |
| Sünkroonitud | 31.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaagentuur |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaagentuur |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: Peeter Puhke Sent: 05 February 2024 09:55:19 To: Malle Viiburg Cc: Subject: FW: Saueaugu paisjärvest ja Saueaugu kraavist
From: Peeter Puhke Sent: Monday, February 5, 2024 9:51 AM To: Marko Vainu <[email protected]> Subject: RE: Saueaugu paisjärvest ja Saueaugu kraavist Tere! Vastuseks Teie küsimusele annan teada, et MPS eesvool Saueaugu TP-649 6112750010010/003 on põhitelg. Lisan selgitava joonise. Vajadusel annan täiendava selgituse.
Lugupidamisega Peeter Puhke 5038772 From: Marko Vainu <[email protected]> Sent: Thursday, February 1, 2024 7:46 PM To: Järvamaa <[email protected]> Subject: Saueaugu paisjärvest ja Saueaugu kraavist
Tere!
Kirjutan teile Keskkonnaagentuurist. Korrastame Eesti Looduse Infosüsteemis veekogude andmeid ja tekkis küsimus seoses Saueaugu kraaviga, mis läbib Saueaugu küla. Tuvastasime koos Maa-ametiga kaartide ja ortofotode põhjal, et Saueaugu kraavi vesi hargneb Saueaugu külast põhja pool ilmselt kahes kohas (punased nooled alloleval joonisel). Osa vett on suunatud läbi paisjärve (roheline joon) ja osa küla keskusest lääne poolt mööda (sinine joon). Selline lahendus tähendab, et kraavi ruumikuju tuleks veekogude registris muuta mitmeharuliseks. Üks nendest harudest peab aga olema põhitelg ja ülejäänud sekundaarsed teljed. Kui vaadata Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendust, siis on eesvool kujutatud kulgema mööda läänepoolset trassi. See justkui viitaks, et see võiks ka olla Saueaugu kraavi põhitelg. Samuti on läänepoolne kraav madalamal kui idapoolne kraav. Kui aga vaadata kaldaerofotosid, siis näeb eesvooluks olev kraaviharu põhjapoolsest hargnemiskohast lõunapool üsna kinnikasvanud välja. Samas kui paisjärve kulgev haru on veerohke ja lai. Seega ainuüksi visuaalse väljanägemise põhjal võiks hoopis paisjärvest läbi mineva haru lugeda põhiteljeks.
Seega tekkis meil küsimus, et ega selles hargnemiskohas regulaatorit ei ole, mis enamiku veest eesvoolu asemel paisjärve suunab? Teine küsimus on lõunapoolsema hargnemiskoha kohta. Kas seal on regulaator või valib vesi vabalt, kas voolata edasi kagusse paisjärve poole või edelasse eesvoolu tagasi?
Marko Vainu,
Keskkonnaagentuuri peaspetsialist
From: Marko Vainu <[email protected]> Sent: 01 February 2024 19:45:32 To: Järvamaa Cc: Subject: Saueaugu paisjärvest ja Saueaugu kraavist
Tere!
Kirjutan teile Keskkonnaagentuurist. Korrastame Ees Looduse Infosüsteemis veekogude andmeid ja tekkis küsimus seoses Saueaugu kraaviga, mis läbib Saueaugu küla. Tuvastasime koos Maa-amega kaarde ja ortofotode põhjal, et Saueaugu kraavi vesi hargneb Saueaugu külast põhja pool ilmselt kahes kohas (punased nooled alloleval joonisel). Osa ve on suunatud läbi paisjärve (roheline joon) ja osa küla keskusest lääne poolt mööda (sinine joon). Selline lahendus tähendab, et kraavi ruumikuju tuleks veekogude registris muuta mitmeharuliseks. Üks nendest harudest peab aga olema põhitelg ja ülejäänud sekundaarsed teljed. Kui vaadata Maa-ame maaparandussüsteemide kaardirakendust, siis on eesvool kujutatud kulgema mööda läänepoolset trassi. See justkui viitaks, et see võiks ka olla Saueaugu kraavi põhitelg. Samu on läänepoolne kraav madalamal kui idapoolne kraav. Kui aga vaadata kaldaerofotosid, siis näeb eesvooluks olev kraaviharu põhjapoolsest hargnemiskohast lõunapool üsna kinnikasvanud välja. Samas kui paisjärve kulgev haru on veerohke ja lai. Seega ainuüksi visuaalse väljanägemise põhjal võiks hoopis paisjärvest läbi mineva haru lugeda põhiteljeks.
Seega tekkis meil küsimus, et ega selles hargnemiskohas regulaatorit ei ole, mis enamiku veest eesvoolu asemel paisjärve suunab? Teine küsimus on lõunapoolsema hargnemiskoha kohta. Kas seal on regulaator või valib vesi vabalt, kas voolata edasi kagusse paisjärve poole või edelasse eesvoolu tagasi?
Marko Vainu, Keskkonnaagentuuri peaspetsialist