Smolnitsa LoA KKK kaardikihid

Metsastunud luited Smolnitsa loodusalal. Foto: Triin Amos

Smolnitsa loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 2.02.2024 korraldusega nr 1-3/24/30

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem Inv – inventeerija(d)

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk) Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet KKK – kaitsekorralduskava

LKS – looduskaitseseadus

KliM ‒ Kliimaministeerium LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud ala)

RP – rahvuspark

SKV ‒ sihtkaitsevöönd SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Sisukord 1. Ala iseloomustus ................................................................................................................... 4 1.1 Smolnitsa loodusala ................................................................................................................ 4 1.2. Uuritus ja seire ...................................................................................................................... 4 3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ........................................................................ 9

1. Ala iseloomustus

1.1 Smolnitsa loodusala

Kaitstava ala nimi Alutaguse rahvuspark

Loodusala nimi Smolnitsa loodusala (EE0070108) (joonis 1)

Pindala 241,89 ha

Asukoht ja piirid Ida-Viru maakond, Alutaguse vald Leitav Keskkonnaportaalist

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2020 määrus nr 97 „Alutaguse rahvuspargi kaitse-eeskiri”

Koostaja nimi Triin Amos

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Smolnitsa loodusala on kaitse all osana Alutaguse rahvuspargist. Loodusala hõlmab Peipsi põhjaranniku luidete esinduslikumat ja inimtegevusest vähem mõjutatud osa 7 km pikkusel lõigul

Smolnitsast Vasknarvani. Erinevate luiteelupaigatüüpide kõrval kaitstakse ka metsakoolsusi ja luitekooslustega seotud taimeliike.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise

parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Smolnitsa loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

1.2. Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

• 1996 – taimkatte inventuur: iseloomustati Smolnitsa luidete taimkatet, toodi välja tüüpilised ja kaitstavad liigid (inv Ülle Kukk)1

• 2002 – Natura pilootinventuur: Smolnitsa loodusala luite- ja metsaelupaigad (inv Kersti Püssa, Rein Kalamees)

• 2009 – sammalde inventuur: koostati sammalde üldnimekiri, toodi välja tähelepanuväärsed liigid ja anti kaitsekorralduslikud soovitused (inv Elle Rajandu),2

• 2009 – tähelepanuväärsete samblikuliikide inventuur kaitsekorralduslike soovituste andmisega (inv Inga Jüriado)3

1 Ida-Virumaa kaitsealade ja haruldaste taimeliikide kasvukohtade botaaniline iseloomustus. Looduskaitse

uurimiskeskus. Tartu, 1996. 2 Ontika MKA, Udria MKA, Smolnitsa MKA ja Iisaku parkmetsa sammalde inventuur., koost E. Rajandu, TÜ ÖMI,

Tartu, 2009. 3 Nelja Ida-Virumaa kaitseala (Ontika maastikukaitseala, Udria maastikukaitseala, Smolnitsa maastikukaitseala ja

Iisaku parkmetsa) harulda ste samblike inventuur, koost I. Jüriado, TÜ ÖMI, Tartu 2010

• 2010 – taimestiku ja taimkatte inventuur: ülevaade luidete ja luitemetsade taimestikust, koostati puu-, põõsa- ja rohurinde liiginimekirjad koos ohtrushinnangutega (inv Jaanus Paal)4

• 2015 – rannikuelupaikade inventuur (inv Reimo Rivis)5

• 2023 – metsaelupaikade inventuur (MTÜ Puuseen, inv Indrek Sell)

Riiklikud seired

Lendorava seire raames seiratakse loodusalal asuvat lendorava elupaika, seiremetoodika6 näeb ette liigi esinemise kontrollimist igal aastal kõikides registreeritud leiukohtades.

Joonis 1. Smolnitsa loodusala paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus seisuga september 2023).

4 Ontika maastikukaitseala, Udria maastikukaitseala, Smolnitsa maastikukaitseala ja Iisaku parkmetsa taimestiku ja

taimkatte inventuur. Jaanus Paali OÜ, Tartu 2010. 5 Ranniku (maismaaliste) elupaikade (Loodusdirektiivi I lisa) soodsa seisundi kriteeriumite ja seiremetoodika

väljatöötamine, elluviija TLÜ, Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) projekt, 2016. 6 Lendorava riikliku seire metoodika

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Smolnitsa loodusala kaitse-eesmärkideks on elupaigatüübid eelluited (2110), valged luited

(liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (2130*), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad

ja soo-lehtmetsad (9080*). Alutaguse rahvuspargi kaitse-eesmärkidena Smolnitsa loodusala territooriumil esinevate

väärtuste osas on lisaks eelnimetatud elupaigatüüpidele välja toodud kaitsealused liigid lendorav (Pteromys volans), harilik käokuld (Helichrysum arenarium) ja pruun lõikhein (Cyperus fuscus).

Tabelis 1 on elupaigatüüpide seisund ja eesmärk määratud looduses reaalselt olemasoleva, st inventeeritud ja EELISesse kantud elupaigatüüpide alusel. Vastavalt sellele tuleb korrigeerida

standardandmebaasi andmeid eelluidete (2110) ja valgete luidete (2120) esinemise osas (2110 SDF 1 ha → esineb 6 ha; 2120 SDF 15 ha → esineb 4 ha). Standardandmebaasi muudatuse

põhjendus luiteelupaigatüüpide osas on elupaikade ulatuse täpsustamine looduses toimunud kaardistamise ja kaasaegsete ortofotode põhjal.

2023. aastal toimunud inventuuril täpsustati metsaelupaigatüüpide esinemist ning SDFi tuleb korrigeerida metsastunud luidete (2180) ja vanade loodusmetsade (9010*) esinemise osas (2180

SDF 11 ha → esineb 20 ha; 9010* SDF 7 ha → esineb 44 ha).

Loodusala kaitse-eesmärgiks tuleb seada ja SDFi lisada elupaigatüüp rohunditerikkad kuusikud

(9050) pindalaga 8 ha.

Tabelites 1 ja 2 võetakse kokku Smolnitsa loodusala ning Alutaguse rahvuspargi Smolnitsa

lahustüki kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks

ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis.

Joonis 2. Smolnitsa loodusalal inventeeritud elupaigad (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga september 2023).

Tabel 1. Smolnitsa loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus Seisund (pindala/esin-

duslikkus)

Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused Panus üldpindalasse

/ SDF-i (%)

Eelluited (2110) KE – jah, LoD – I, LoA – jah

6 ha – A elupaigatüübi säilitamine 6 ha

looduslikud tegurid (eelduseks on

intensiivse eoolilise

protsessi olemasolu

looduslikule arengule jätmine

esineb kompleksis valgete luidetega (2120), korrigeerida SDFi elupaiga

pindala osas (SDF 1 ha →6 ha)

6,00/5,55

Valged luited (2120) KE – jah, LoD – I, LoA – jah

4 ha – A elupaigatüübi säilitamine 4 ha

looduslikud tegurid (rannaprotsessid,

maismaa poolt puistu

laienemine)

looduslikule arengule jätmine

esineb kompleksis eelluidetega (2110), korrigeerida SDFi elupaiga

pindala osas (SDF 15 ha →4 ha)

2,00/2,19

Hallid luited (2130*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

31 ha – A

elupaigatüübi säilitamine

31 ha

looduslikud tegurid

(täiskasvamine

puude ja põõsastega)

looduslikule

arengule jätmine

heas seisus elupaika on säilinud

31 ha ulatuses

5,17/6,19

Metsastunud luited (2180)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

kokku 38 ha:

A – 6 ha B – 5ha

C – 9 ha

p – 18 ha

• elupaigatüübi

säilitamine 11 ha (A+B)

• seisundi parendamine 9

ha (C→B)

looduslikule

arengule jätmine • heas seisus elupaika on säilinud

20 ha ulatuses

• kujunemispotentsiaaliga

elupaika on 18 ha

korrigeerida SDFi elupaiga pindala

osas (SDF 11 ha → 20 ha)

0,40‒0,25/0,40

Luidetevahelised niisked

nõod (2190) KE – jah, LoD – I, LoA – jah

0,5 ha – A elupaigatüübi

säilitamine 0,5 ha

looduslikule

arengule jätmine

heas seisus elupaika on säilinud

vähemalt 0,5 ha

korrigeerida SDFi elupaiga pindala

osas (SDF 3 ha → 0,5 ha) Smolnitsa loodusala luited paiknevad

enamasti ühe luitevallina, mistõttu ei

esine ka nendevahelisi nõgusid,

luitetagused niisked alad on

kaardistatud elupaigatüübina 9080* või 9010*

0,56/0,63

Liigirikkad madalsood

(7230)

KE – ei, LoD – I, LoA – ei

2 ha – C puudub kuivenduse

(teekraavide) mõju

väikesepindalalisi sooelupaigatüüpe

ei seata kaitse-eesmärgiks, kuna

teekraavide mõjualas ei ole nende seisundi parendamine ja säilitamine

tõenäoline. Kauksi-Vasknarva

riigimaantee on mh riigikaitseliselt

olulise tähtsusega ja kraavidest vee

ärajuhtimine peab olema tagatud

Siirde- ja õõtsiksood (7140)

KE – ei, LoD – I, LoA – ei

20 ha – C

puudub kuivenduse

(teekraavide) mõju

Vanad loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

kokku 45 ha:

A – 3 ha

B – 12 ha C – 29 ha

p – 1 ha

• elupaigatüübi

säilitamine 15 ha (A+B)

• seisundi parendamine

21 ha (C→B)

• seisundi säilitamine 8 ha (C→C)

looduslikule

arengule jätmine • heas seisus elupaika on säilinud

36 ha ulatuses

• C-esinduslikkusega elupaika on

8 ha

korrigeerida SDFi elupaiga pindala

osas (SDF 7 ha → 44 ha) C → C: elupaik asub intensiivselt

külastatavas piirkonnas ja piirneb

Kauksi-Vasknarva maanteega

0,07/0,08

Rohunditerikkad kuusikud

(9050) KE – jah, LoD – I, LoA – ei

8 ha – B elupaigatüübi säilitamine looduslikule

arengule jätmine • seada loodusala kaitse-

eesmärgiks

• heas seisus elupaika on säilinud

8 ha ulatuses

lisada SDF 8 ha 0,09/0,11

Kaitseväärtus

Seisund

(pindala/esin-

duslikkus)

Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Panus

üldpindalasse

/ SDF-i (%)

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

kokku 63 ha:

A – 13 ha

B – 34 ha

C – 12 ha p – 4 ha

• säilitamine 47 ha (A+B)

• parendamine 4 ha

(C→B)

• säilitamine 8 ha (C→C)

kuivenduse

(teekraavide) mõju

looduslikule

arengule jätmine • heas seisus elupaika on säilinud

51 ha ulatuses

• C-esinduslikkusega elupaika on säilinud 8 ha

C → C: elupaik asub teekraavide

jätkuva kuivenduse mõjualas, piirneb

Kauksi-Vasknarva maanteega

30,8/37,7

Tabel 2. Alutaguse rahvuspargi Smolnitsa lahustüki kaitseväärtuste koondtabel (siseriiklikud kaitse-eesmärgid)

Kaitseväärtus Seisund

(pindala/esinduslikkus) Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Lendorav (Pteromys volans)

KE – jah, LoD – jah, LoA – ei

üks elupaik, 2020–2023

asustatud (EELIS)

elupaik on asustatud • elupaikade isoleeritus

• elupaikade kadumine ja

killustumine väljaspool

loodusala

• seada Smolnitsa

loodusala kaitse-

eesmärgiks

• kaitstava ala (Alutaguse rahvuspargi)

laiendamine

• loodusala elupaigad

on asustatud

• jooksva aasta kohta

on üle Eesti asustatud vähemalt 250

lendorava elupaika7

seisund ala piires sõltub Eesti

asurkonna seisundist, mistõttu tuleb

lähtuda tegevuskavaga sätestatud

kaitse-eesmärkidest, meetmetest ja

tulemuslikkuse hindamise kriteeriumitest7

Harilik käokuld (Helichrysum arenarium)

KE – jah, LoD – ei, LoA – ei

üks elupaik/viimati 100 isendit (2023, EELIS)

• vähemalt 75–100

isendit

• sobiva elupaiga

säilitamine

elupaiga kinnikasvamine vajadusel männi järelkasvu eemaldamine

vähemalt 75–100 isendit

Pruun lõikhein (Cyperus

fuscus)

KE – jah, LoD – ei, LoA – ei

üks elupaik/viimati

vähemalt 500 isendit

(2021, EELIS)

• vähemalt 500 isendit

• sobiva elupaiga

säilitamine

rekreatiivsed tegevused järelevalve vähemalt 500 isendit

Kiirjas ruse (Bidens radiata)

KE – ei, LoD – ei, LoA – ei

üks elupaik/viimati

vähemalt 100 isendit

(2021, EELIS)

• vähemalt 100 isendit

• sobiva elupaiga säilitamine

rekreatiivsed tegevused • seada Alutaguse RP

kaitse-eesmärgiks

• järelevalve

vähemalt 100 isendit II kaitsekategooria liik, mis on levinud

vaid Emajõe-Peipsi kallastel, Eestis

kokku 16 leiukohta

7 Lendorava (Pteromys volans) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti 04.01.2023 korraldusega nr 1-3/23/2

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks ning seda võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Hooldus, taastamine ja ohjamine

1 Vanad loodusmetsad (9010*) 21 ha Koosluse seisundi parendamine loodusliku arengu teel

KeA I 2050

2 Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) 4 ha Koosluse seisundi parendamine loodusliku arengu teel

KeA I 2050

Kavad, eeskirjad

3 Loodusala kaitse-eesmärkide muutmine ja SDF uuendamine

Kaitse-eesmärkide muutmine KliM I 2024

4 Alutaguse RP laiendamine ja kaitse- eesmärkide muutmine

Kaitsekorra ja kaitse-eeskirja muutmine

KeA I 2025

5 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

6 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

Külastuskorraldus

Külastuskorralduslikke rajatisi alal ei asu. Ala külastatakse suvisel ajal ilusate ilmadega puhkamise-ujumise eesmärgil ja talvisel ajal jääkatte

olemasolul risti läbi ala lumesaanidega Peipsi peale sõitmiseks. Senine külastuskoormus kaitseväärtusi ei kahjusta ja külastust suunavate rajatiste järele vajadust ei ole. Siiski tuleb külastajate hulka ning loodusväärtuste seisundit (eeskätt kaitsealuste taimeliikide) ja ala heakorda jälgida ning

negatiivse mõju ilmnemisel seda rajatiste abil vähendada (nt laudtee, puhkekohtade, viitade jm rajamine).

KOR R A L D U S

02. veebruar 2024 nr 1-3/24/30

Smolnitsa loodusala kaitsekorralduskava

kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel: 1. kinnitan Smolnitsa loodusala kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel isikutel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud

kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Saata/teadmiseks: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Triin Amos

vanemspetsialist looduskaitse planeerimise osakond