Tudusoo loodus- ja linnuala kaitsekorralduskava kinnitamine

KOR R A L D U S

02. veebruar 2024 nr 1-3/24/28

Tudusoo loodus- ja linnuala kaitsekorralduskava

kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel: 1. kinnitan Tudusoo loodus- ja linnuala kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel isikutel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud

kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Saata/teadmiseks: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Triin Amos

vanemspetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Vaade Punasoole. Foto: Triin Amos

Tudusoo loodus- ja

linnuala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 2.02.2024 korraldusega nr 1-3/24/28

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 4

1.2 Uuritus ja seire ...................................................................................................................... 5

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................................................................... 7

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ......................................................................... 15

3.1. Külastuskorraldus .......................................................... Error! Bookmark not defined.

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

ELF – Eestimaa Looduse Fond

EOÜ – Eesti ornitoloogiaühing Inv – inventeerija(d)

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk) Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KAUR ‒ Keskkonnaagentuur KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

KliM ‒ Kliimaministeerium LKS ‒ looduskaitseseadus

LKA – looduskaitseala

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja kasutamiseks)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala) LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid) LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

MPS – maaparandussüsteem PEP ‒ püsielupaik

PV – piiranguvöönd

RMK ‒ Riigimetsa Majandamise Keskus SKV ‒ sihtkaitsevöönd

SDF – Natura standardandmebaas Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

4

1. Ala iseloomustus

Alutaguse lääneosas asuva Tudusoo loodusala eesmärgiks on Tudu soostiku (Punasoo, Järvesoo, Anisoo ja Luusaare soo), soolaamu ümbritsevate metsamassiivide ning soode ja vanade metsakooslustega seotud liikide kaitse. Pea kogu ala on tugevalt mõjutatud

kuivendussüsteemidest, mille tagajärjel on toimunud kunagiste lagedate rabade ja siirdesoode ulatuslik metsastumine. Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel 1 on suletud 71 km soid

ümbritsevaid kraave, et ennistada kuivenduseelne veerežiim ning luua tingimused lagesoodega seotud elupaikade taastumiseks. Lähiaastatel on plaanis Luussaare soost lõunas asuvate märgade metsade veerežiimi taastamine 2 LIFE-IP projekti „Loodusrikas Eesti” (ForEst&FarmLand

LIFE18IPE/EE/000007) raames.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Tudusoo loodus- ja linnuala kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse

hindamise või uute inventuuride andmetest.

1 LIFE-projekt „Soode kaitse ja taastamine“ (Conservation and Restoration of Mire Habitats – LIFE Mires Estonia;

LIFE14 NAT/EE/000126) 2 LIFE-IP projekt „Loodusrikas Eesti“(ForEst&FarmLand LIFE18IPE/EE/000007)

Kaitstavate alade

nimed

Tudusoo ja Paadenurme looduskaitseala; Palasi, Küüska, Peressaare, Kruusoja, Pasuna ja Paadenurme lendorava püsielupaik

Loodusala nimi Tudusoo loodusala (EE0060209)

Linnuala nimi Tudusoo linnuala (EE0060209)

Pindala 5307,7 ha

Asukoht ja piirid

Lääne-Viru maakond, Vinni vald; Ida-Viru maakond Alutaguse vald;

Jõgeva maakond Mustvee vald (Joonis 1) Leitav Keskkonnaportaalist

Kaitsekord

Vabariigi Valitsuse 10.03.2006 määrus nr 72 „Tudusoo looduskaitseala

kaitse-eeskiri” Vabariigi Valitsuse 26.03.2020 määrus nr 23 „Paadenurme looduskaitseala kaitse-eeskiri”

Keskkonnaministri 14.07.2006 määrus nr 52 „Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” ja looduskaitseseaduse § 14

Koostaja nimi Triin Amos

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

Keskkonnaministri 2.11.2022 määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava

koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

5

Joonis 1. Tudusoo loodus- ja linnuala paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus seisuga november 2023).

1.1. Uuritus ja seire 1.1.1. Inventuurid ja uuringud

Metsaelupaigad ja -kooslused

• 1993–1996 – vanade metsade inventuur (Eesti-Soome koostööprojekt)3

• 1999 – Eesti metsakaitsealade võrgustiku projekt4

• 2000 – Natura pilootprojekt

• 2012–2013 – metsaelupaikade inventuur (OÜ Metsaruum, inventeerija Marje Talvis)

• 2023 – Luussaare soost lõunasse jäävate märgade metsade inventuur (OÜ Metsaruum, inv Ahto Täpsi)

Märgalad

• 1993–1994 ja 1997 – projekt „Eesti märgalade kaitse ja majandamise strateegia” (ELF)

3 Inventory of Old Forests in Estonia 1993‒1996 (koost E. Leibak, P. Paaer, T. Varis). ELF, 1996. 4 Viilma jt 2001. Eesti metsakaitsealade võrgustik. Projekti „Eesti metsakaitsealade võrgustik“ lõpparuanne. Tartu.

6

• 2007 ja 2008–2011 – projekt „Eesti soode inventeerimine tagamaks nende bioloogilise mitmekesisuse säilimist” (ELF, inv vastavalt Eerik Leibak ja Alar Soppe)5

• 2016 – projekt „Soode kaitse ja taastamine”, (LIFE Mires Estonia; LIFE14 NAT/EE/000126 (ELF, inv Eerik Leibak)

Liigid

• 2010 – haruldased ja ohustatud seened (inventeerija Indrek Sell)6

• 2019 – haudelinnustiku (metsaliigid: rähnid, laanepüü, kakud, öösorr jm ning tedremängud) inventuur (Eesti Ornitoloogiaühing, inv Aarne Tuule, Renno Nellis, Triin Leetmaa)7

• 2021 – kaitsealuste taimeliikide (sagristarn, harilik ungrukold, laialehine nestik, väike käopõll, kuradi- ja vööthuul-sõrmkäpp) inventuur teadaolevates leiukohtades ja pv

metsades (MTÜ Linnurohi, inv Iti Jürjendal)8 Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud siin loetletud inventuuride andmete põhjal.

1.1.2. Riiklik seire

• Madalsoode ja rabade haudelinnustiku seire toimub kümneaastase intervalliga eraldiseisvatel seirealadel Punasoos, Tudu Järvesoos ja Luussaare soos. Viimane seire toimus 2017. aastal ning selle tulemusena tuuakse välja, et Tudu soostiku linnukooslused

on metsastunud ‒ kahlajate asemel on domineerima hakanud metsavärvulised, pesitsejate hulgast on kadunud rüüt ning vähenenud on heletildri arvukus.

• Kevadine metsise mängude seire toimub teadaolevates mängudes vähemalt üks kord 5-aastase perioodi sees. Tudusoo loodusala mängudes on seire viimati toimunud 2021. aastal (Seljamäe ja Suigu).

• Lendorava seire raames seiratakse loodusalal asuvaid lendorava elupaiku, seiremetoodika näeb ette liigi esinemise kontrollimist igal aastal kõikides registreeritud leiukohtades.

• Kotkaste ja must-toonekure riikliku seire raames kontrollitakse igal aastal Tudusoo lka- l asuvat kaljukotka pesa. Pesa on olnud viimasel aastakümnel püsivalt asustatud, 2022.

aastal lennuvõimestus üks poeg.

1.1.3. Inventuuride, uuringute ja seirete vajadus

• Metsaelupaikade inventuur. Vajalik on inventeerida Tudu Järvesoo ja Luussaare soo vaheline kompaktne kunagine märgade metsade massiiv, mis 2013. aastal metsaelupaikade

inventuuri ajal määrati tugevalt kuivendusest mõjutatud kõdusoo- ja siirdesoomännikuteks, mis loodusdirektiivi elupaigatüübi kriteeriumitele ei vastanud. Ala mõjutanud tihe

kuivendusvõrk suleti 2018. aastal ELFi sootaastamisprojekti käigus, millega loodi eeldus

5 Eesti soode seisund ja kaitstus (koost J. Paal ja E. Leibak). Tartu, 2013. 6 Järva-Lääne-Viru regiooni haruldaste seente inventuur, EMÜ. Tartu, 2010. 7 Sirtsi (EE0070173) ja Tudusoo (EE0060209) linnualade haudelinnustiku inventuur 2019, Eesti Ornitoloogiaühing.

Harjumaa, 2019. 8 Tudusoo looduskaitseala valitud taimeliikide kasvukohtade ja kaitsealuste taimeliikide potentsiaalsete

kasvukohtade inventuur, MTÜ Linnurohi. Pirita -Kose, 2021.

7

loodusliku veerežiimi taastumiseks ja elupaigatüüpidele vastavate metsakoosluste

taastekkeks. Loodusala põhjaosas tuleb läbi viia metsaelupaikade inventuur Punasooga piirnevatel

aladel, mis 2013. aastal elupaikadeks ei kvalifitseerunud. Kuna alates kaitseala loomisest 2006. aastal on need metsad olnud majandustegevusest mõjutamata, on seal tekkinud eeldused metsaelupaikade kujunemiseks.

• Punasoo veetasemete seire. Punasoo põhjaossa lõikub hambana sisse Punasoo turbatootmisala (keskkonnaluba LVIM-015, kehtiv kuni 14.04.2025). Loa pikendamisel on

vaja läbi viia Natura hindamine ning rakendada leevendusmeetmeid, muuhulgas seada tingimused soo veetasemete seiresüsteemi rajamiseks, et tuvastada võimalik

turbakaevanduse mõju soo veerežiimile.

• Tudusoo linnuala kordusinventuur on EOÜ linnualade seirekava 2025–2036 andmetel plaanis läbi viia 2030. aastal.

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid Tudusoo loodusala kaitse-eesmärkidena on nimetatud:

• loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), nokkheinakooslused (7150), vanad

loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);

• loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid harilik lendorav (Pteromys volans) ja harilik võldas (Cottus gobio).

Tudusoo linnuala kaitse-eesmärkidena on nimetatud karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-toonekurg (Ciconia

nigra), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), kalakotkas (Pandion haliaetus) ja metsis (Tetrao urogallus).

Tudusoo looduskaitseala kaitse-eesmärkidena on nimetatud:

• elupaigatüübid huumustoitelised järved ja järvikud (3160), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*),

rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);

• I ja II kaitsekategooria liigid;

• kaitsealused taimeliigid kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), hariliku ungrukold (Huperzia selago) ja roomav öövilge (Goodyera repens);

• kaitsealused linnuliigid väiketüll (Charadrius dubius), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), suurkoovitaja (Numenius arquata), punajalg-tilder (Tringa totanus), heletilder (Tringa nebularia), väänkael (Jynx torquilla), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), õõnetuvi (Columba oenas), herilaseviu (Pernis apivorus), teder (Tetrao tetrix), sookurg (Grus grus),

soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallrähn

(Picus canus), musträhn (Dryocopus martius), nõmmelõoke (Lullula arborea), vööt-põõsalind

8

(Sylvia nisoria), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), punaselg-õgija (Lanius collurio) ja

laanepüü (Bonasa bonasia).

Palasi, Küüska, Peressaare, Kruusoja, Pasuna ja Paadenurme lendorava püsielupaiga kaitse- eesmärgina on nimetatud lendorava elupaikade kaitse liigi soodsa seisundi tagamiseks.

Palasi, Küüska, Kruusoja, Pasuna ja Paadenurme lendorava püsielupaiga alale jääb ka loodusdirektiivi elupaigatüübi tunnustele vastavaid vanu loodusmetsi (9010*). Metsaelupaikade

kaitse ei ole püsielupaikade kaitse-eesmärgina eraldi välja toodud, kuid seal kehtiv sihtkaitsevööndi kaitsekord tagab nende soodsa seisundi säilimine ja paranemise.

Tabelis 1 on elupaigatüüpide seisund ja eesmärk määratud looduses reaalselt olemasoleva, st viimastel aastatel inventeeritud ja EELISesse kantud elupaigatüüpide alusel. Vastavalt sellele tuleb

korrigeerida nii loodusala eesmärke kui ka standardandmebaasis esitatud elupaigatüüpide pindalade andmeid.

Standardandmebaasi andmeid tuleb korrigeerida kõikide Tudusoo loodusalal esinevate

elupaigatüüpide pindala osas.

Looduslikus seisundis rabasid (7110*) esineb vähem võrreldes andmebaasi esitatuga (SDF 1411 ha → esineb 940 ha). Ühelt poolt on põhjuseks 2000ndate kaardistusmetoodika ebatäpsus

võrreldes tänapäevaga – algselt oli elupaigatüüp määratletud Maa-ameti Eesti põhikaardi 1996– 2007 kõlvikutüübi rabad alusel, kus rabamassiivi piires ei olnud võimalik eristada puistunud alasid lagedatest aladest ega servaalade siirdesoid. Seetõttu oli rabadena kaardistatud suured

elupaigapolügoonid, mis hõlmasid lisaks lagerabade elupaigatüübile ka puistu parameetritelt siirdesoo- ja rabametsa elupaigatüübile (91D0*) vastavaid alasid (puude liituvus >0,3 ja kõrgus

üle 4 m)9 ning siirde- ja õõtsiksoid (7140). Teisalt täpsustati elupaikade esinemist ja ulatust hilisemal ajal (vt p 1.1.1) toimunud soo- ja metsainventuuride käigus, mille tulemusena määrati suur osa esialgselt rabadena kaardistatud aladest siirde- ja õõtsiksoo (7140) ning siirdesoo- ja

rabametsa (91D0*) elupaigatüüpideks. Kuna siirde- ja õõtsiksoid ei olnud varem loodusalal kaardistatud, ei ole need seatud loodusala eesmärgiks ega kajastu ka standardandmebaasis. Selles

osas tuleb täiendada nii SDF-i kui Natura korraldust.

Rabade elupaigatüübi arvelt on suurenenud siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) pindala (SDF 66 ha → esineb 500 ha).

Esimene põhjalik metsaelupaikade inventuur toimus loodusalal 2012. aastal, kui inventeeriti ulatuslikud seni elupaigaandmetega katmata alad. Inventuuri andmete põhjal tuleb

standardandmebaasi muuta nii vanade loodusmetsade (9010*, SDF 384 ha → esineb 1056 ha), rohunditerikaste kuusikute (9050, SDF 9 ha → esineb 32 ha) kui soostuvate ja soo-lehtmetsade

(9080*, SDF 54 ha → esineb 240 ha) esinemise ulatuse osas.

9 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.

9

Joonis 2. Tudusoo loodusalal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti

Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga november 2023).

Tabel 1. Tudusoo loodusala väärtuste koondtabel (elupaigad)

10

LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk; LoD – loodusdirektiivi lisa number; LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk 11

Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav 12

Kaitse-eesmärk seatakse aastaks 2050 13

2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast. 14

OÜ Rakvere Põllumajandustehnika keskkonnaluba nr LVIM-015 kehtiv kuni 14.04.2025 15

p-esinduslikkusega sooelupaikadena on defineeritud ELFi sootaastamisprojekti raames raadatud alad, mille sihtkoosluseks on lagesooelupaigad. Eeldused nende kujunemiseks on loodud, kuid turba ladestumine ja sooelupaikadele iseloomulik liigiline koosseis ei ole veel taastunud.

Väärtus10 Seisund11 Kaitse-eesmärk12 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused Panus üld-

pindalasse

/SDF-i (%)13 Huumustoitelised

järved ja järvikud

(3160) KE – jah, LoD – I, LoA – jah

26 ha – A

(Tudu järv)

elupaigatüübi säilitamine

26 ha

looduslikule arengule jätmine Tudu järve maht ja

seisund on säilinud

0,89/0,95

Looduslikus seisundis

rabad (7110*) KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

kokku 991 ha:

B – 673 ha C – 267 ha

p – 51 ha

• elupaigatüübi säilitamine

673 ha (B)

• seisundi parendamine

267 ha (C→B)

• turba kaevandamine

(ala põhjaosas Punasoo

turbamaardla)14

• toimiv kraavitus

• Natura hindamine loa

pikendamisel/leevendus- meetmete rakendamine

• veerežiimi seire ja taastamine

Punasoo osas

• looduslikule arengule jätmine

• heas seisus elupaika on

säilinud 940 ha

• kujunemise potentsiaal

51 ha15

korrigeerida SDFi elupaiga

pindala osas (SDF 1411 ha

→ 940 ha)

0,70/0,86

Rikutud, kuid

taastumisvõimelised rabad (7120)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

kokku: 43 ha:

B – 4 ha C – 39 ha

elupaigatüübi teisenemine

looduslikus seisundis rabadeks (7110*) või

siirdesoo- ja rabametsadeks

(91D0*)

• loodusliku veerežiimi

taastamine

• looduslikule arengule jätmine

• elupaigatüüpi ei esine

• sõltuvalt rakendatud

kaitsemeetmetest ja

asukohast on

kujunemas

elupaigatüübiks 7110* või 91D0*

0,25–0,16/

1,95

Siirde- ja õõtsiksood

(7140) KE – ei, LoD – I, LoA

– ei

kokku 90 ha:

B – 19 ha C – 36 ha

p – 35 ha

• elupaigatüübi säilitamine

19 ha (B)

• seisundi parendamine 36

ha (C→B)

• looduslikule arengule jätmine

• elupaigatüüp tuleb seada

loodusala ja kaitseala

eesmärgiks

• heas seisus elupaika on

säilinud 55 ha

• kujunemise potentsiaal

35 ha14

lisada loodusala ja Tudusoo

lka kaitse-eesmärgiks (SDF 55 ha)

0,14/0,17

Nokkheinakooslused

(7150) KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

ei ole eraldi

kaardistatud

elupaigatüübi säilitamine

looduslikus seisundis

rabade (7110*) koosseisus

looduslikule arengule jätmine kuulub rabade (7110*)

koosseisu, ei käsitleta

eraldi elupaigana

Vanad loodusmetsad (9010*)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

kokku 1084 ha: A – 208 ha

B – 376 ha

C – 472 ha

• elupaigatüübi säilitamine

584 ha (A+B)

metsa majandamine pv- s elupaikadega

piirnevatel aladel

• looduslikule arengule jätmine

• tsoneeringu ja kaitsekorra

muutmine (pv→skv)

• heas seisus elupaika on

säilinud 1046 ha

• korrigeerida SDFi

elupaiga pindala osas

(SDF 384 ha→1084 ha)

1,55/1,87

11

Tabel 2. Tudusoo loodus- ja linnuala väärtuste koondtabel (liigid)

16 Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmise ettepanek ja väljatöötamise kavatsus ning Tudusoo looduskaitseala kaitsekorra ja tsoneeringu muutmise ettepanek, registreeritud KeA DHS 31.12.2020 nr 7-16/20/21599 17 Lendorava (Pteromys volans) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti 04.01.2023 korraldusega nr 1-3/23/2

p – 28 ha • seisundi parendamine

462 ha (C→B), 28 ha

(p→C)

• seisundi säilitamine 10 ha

(C→C)

• C-esinduslikkusega

elupaika on 38 ha

ulatuses (C+p)

• C→C: seisundi

paranemine on aktiivselt

kasutatava matkaraja ja teega piirnevas osas

vähetõenäoline

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

kokku 32 ha:

A – 25 ha

B – 6 ha

C – 1 ha

• elupaigatüübi säilitamine

31 ha (A+B)

• seisundi parendamine 1 ha

(C→B)

looduslikule arengule jätmine • heas seisus elupaika on

säilinud 32 ha

korrigeerida SDFi elupaiga

pindala osas (SDF 9 ha →

32 ha)

0,36/0,44

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

kokku 244 ha:

A – 8 ha

B – 128 ha C – 104 ha

p – 4 ha

• elupaigatüübi säilitamine

136 ha (A+B)

• seisundi parendamine 104

ha (C→B, p→C)

• metsa majandamine

pv-s elupaikadega piirnevatel aladel

• toimiv kraavitus

• tsoneeringu/kaitsekorra

muutmine

• looduslikule arengule jätmine

• veerežiimi taastamine

• kaitseala laiendamine kunagise kompaktse

Luussaare kaguosa

soometsaala taastamiseks

• heas seisus elupaika on

säilinud 240 ha

• kaitseala piires on

taastatud ajalooline

soometsamassiiv

Luussaare lõunaosas,

mistõttu kujunevate elupaikade pindala on

suurenenud

korrigeerida SDFi elupaiga

pindala osas (SDF 54 ha →

240 ha)

0,69–0,6/

0,66

Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

kokku 522 ha: A – 33 ha

B – 394 ha

C – 73 ha

p – 22 ha

• elupaigatüübi säilitamine

427 ha (A+B)

• seisundi parendamine 73

ha (C→B)

toimiv kraavitus • veerežiimi taastamine

• looduslikule arengule jätmine

• heas seisus elupaika on

säilinud 500 ha

• kujunevat elupaika on

22 ha ulatuses

korrigeerida SDFi elupaiga pindala osas (SDF 66 ha →

500 ha)

1,14–1,00/ 1,27

Väärtus Seisund Kaitse-eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Natura eesmärgid

Lendorav (Pteromys volans) KE – jah, LoD – I, LoA – jah

18 elupaika: 14 asustatud (2022–

2023)

kõik teadaolevad elupaigad on asustatud

• metsa majandamine pv elupaikades

• elupaikade isoleeritus

• elupaikade kadumine ja killustumine väljaspool

loodusala

• kaitsekorra ja tsoneeringu muutmine (pv→skv)

• Tudusoo lka laiendamine

elupaiga KLO9126285

osas16

• loodusala elupaigad on asustatud

• jooksva aasta kohta on

üle Eesti asustatud

vähemalt 250 lendorava elupaika15

seisund ala piires sõltub Eesti asurkonna seisundist, mistõttu

tuleb lähtuda tegevuskavaga

sätestatud kaitse-eesmärkidest,

meetmetest ja tulemuslikkuse

hindamise kriteeriumitest17

Harilik võldas (Gottus

gobio)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

loodusala piires

elupaiku ei

ole/sobivad biotoobid puuduvad

puudub eemaldada kaitse-eesmärkide

hulgast

Eesmärgiks seadmisel tegemist

teadusliku veaga. Loodusala

piires liigile sobivaid biotoope

12

18 Must-toonekure kaitse-eesmärgiks arvulisi näitajaid ei seata ‒ taaspesitsemise eelduseks on üle-Eestilise populatsiooni arvukuse tõus, millele aktiivsete kaitsekorralduslike meetmetega

linnuala piires kaasa aidata ei saa. Sellegipoolest on elupaiga jätkuv kaitse oluline. 19 Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105 20 Leivits, M., 2021. Prioriteetsed ja kaitset vajavad metsise elupaigad Eestis. 21 2019. a linnustiku arvukuse andmed siin ja edaspidi pärinevad uuringust „Sirtsi (EE0070173) ja Tudusoo (EE0060209) linnualade haudelinnustiku inventuur 2019“. Aruanne, koost T.

Leetmaa. EOÜ, 2019.

(kõrge hapnikusisaldusega

kiirevoolulised jõed) ei leidu.

Must-toonekurg (Ciconia

nigra) KE – jah, LiD – jah,

LiA – jah

kokku 3 elupaika:

• 2 Tudusoo lka

• 1 Paadenurme lka

(kõik pesad enam kui 10 a tagasi varisenud)

sobivate elupaikade

säilitamine18

kaitsealavälised tegurid:

• metsamassiivide

killustumine

• toitumisalade degradeerumine

rakendatakse liigi

tegevuskavas ette nähtud

meetmeid18

loodusala elupaigad on

soodsas seisundis

seisund ala piires sõltub üle-

Eestilisest populatsioonist,

mistõttu tuleb lähtuda

tegevuskavaga19 sätestatud

kaitse-eesmärkidest, meetmetest ja tulemuslikkuse

hindamise kriteeriumitest

Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) KE – jah, LiD –

jah, LiA – jah

1 elupaik/1 p (viimati 2022, EELIS)

vähemalt 1 p sobivate elupaikade

säilitamine

pesitsusaegne häirimine

järelevalve liikumispiirangu järgimise osas

vähemalt 1 pesitsev paar

Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) KE – jah, LiD –

jah, LiA – jah

linnuala piires elupaiku registreeritud ei

ole/pesitsuseks sobivad

biotoobid puuduvad

puudub kuigi tüüpilisi elupaiku neile liikidele loodusala piires ei

esine ja arvulisi eesmärke ei

seata, pole juhuslik

pesitsema asumine

populatsiooni arvukuse tõusul välistatud ning oluline

on inimtegevusest

vähemõjutatud soo- ja

metsamaastike säilimine

kunagine pesapaik varisenud, elupaik tunnistatud

ebasobivaks (EELIS)

Kalakotkas (Pandion

haliaetus) KE – jah, LiD –

jah, LiA – jah

linnuala piires elupaiku

registreeritud ei

ole/võimalikke pesitusbiotoope esineb

puudub • viimane teadaolev pesitsus

1955. aastast

• tänapäeval on populatsioon

koondunud Alutaguse idaossa

Metsis (Tetrao urogallus)

KE – jah, LiD – jah, LiA –

jah

Kokku 9 mängu:

• 8 Tudusoo lka

• 1 Paadenurme lka

(kokku 31–40 kukke)20

LiA mängudes kokku

vähemalt 35–40 kukke

sobivate elupaikade

säilitamine

• metsa kuivendamine

• metsa majandamine elupaikade pv-s asuvas

osas

• mänguaegne häirimine

(lokaalse tähtsusega,

Seljamäe (Tudusilla) mängu puhul)

• piirnevate MPS

rekonstrueerimisel Natura

hindamine/leevendus- meetmete rakendamine

• järelevalve liikumis-

piirangu järgimise osas

• tsoneeringu muutmine (pv→skv)

metsisemängudes kokku

vähemalt 35–40 kukke

veerežiimi taastamisega on

loodud eeldused metsise

elupaikade kvaliteedi

paranemiseks ja sellega seoses arvukuse tõusuks

Karvasjalg-kakk (Aegolius

funereus) KE – jah, LiD – jah, LiA – jah

kokku 3 p:

2 p Tudusoo lka 1 p Paadenurme lka

(2019)21

vähemalt 2–4 p

sobivate elupaikade säilitamine

metsa majandamine pv-s

asuvas elupaigas (KLO9130302)

tsoneeringu muutmine

(pv→skv)

vähemalt 2–4 p

13

Väike-kärbsenäpp

(Ficedula parva) KE – jah,

LiD – jah, LiA – jah

kokku 8–10 p (hinnang

45–55 p)

(2019)

vähemalt 40–60 p

sobivate elupaikade

säilitamine

metsa majandamine pv-s

asuvates elupaikades

tsoneeringu muutmine

(pv→skv)

vähemalt 40–60 p

Siseriiklikud eesmärgid

Kuradi-sõrmkäpp

(Dactylorhiza maculata)

KE – jah, LoD – ei, LoA – ei

6 registreeritud

elupaika (Tudusoo lka) • vähemalt 6 piiritletud

elupaika

• esineb kõikides elupaikades

kasvab vähemalt 6

elupaigas stabiilse või

suureneva arvukusega

Roomav öövilge (Goodyera

repens) KE – jah, LoD – ei, LoA – ei

9 registreeritud

elupaika (Tudusoo lka) • vähemalt 9 piiritletud

elupaika

• esineb kõikides

elupaikades

kasvab vähemalt 9

elupaigas stabiilse või suureneva arvukusega

Harilik ungrukold

(Huperzia selago)

KE – jah, LoD – ei, LoA – ei

4 registreeritud

elupaika (Tudusoo lka) • vähemalt 4 piiritletud

elupaika

• esineb kõikides elupaikades

kasvab vähemalt 4

elupaigas stabiilse või

suureneva arvukusega

Kummeli-võtmehein

(Botrychium multifidum)

KE – ei, LoD – ei, LoA – ei

1 registreeritud elupaik

• 2016: 11 isendit

• 2018: 13 isendit

• 2020: 16 isendit

vähemalt 10–15 isendit

sobivate elupaikade

säilitamine

võsastumine seada Tudusoo lka kaitse-

eesmärgiks

vähemalt 10–15 isendit

II kaitsekategooria liik, punase

nimestiku kategooria

väljasuremisohus, Eestis kokku 22 leiukohta

Soo-neiuvaip (Epipactis

palustris)

KE – jah, LoD – ei, LoA – ei

kaitsealal kasvukohti

registreeritud ei

ole/sobivad biotoobid

puuduvad

puudub eemaldada Tudusoo lka

kaitse-eesmärkide hulgast

tegemist on

madalsoo/sooniitude liigiga,

mida Tudusoo lka-l ei leidu

Suurkoovitaja (Numenius

arquata) KE – jah, LiD –

jah, LiA – ei

• 2007: 1 p

• 2017: ei leitud

0–1 p

elupaikade seisundi

parendamine

lisada Tudusoo LiA kaitse-

eesmärkide hulka

0–1 p

veerežiimi taastamisega on

loodud eeldused sooelupaikade

kvaliteedi paranemiseks ja

nendega seotud liikide arvukuse taastumiseks Väikekoovitaja (Numenius

phaeopus) KE – jah, LiD – jah, LiA – ei

linnualal registreeritud

elupaiku ei ole

potentsiaalsete

elupaikade (soode) seisundi parendamine

Punajalg-tilder (Tringa

totanus) KE – jah, LiD – jah,

LiA ‒ ei

linnualal registreeritud

elupaiku ei ole

potentsiaalsete

elupaikade (soode)

seisundi parendamine

Heletilder (Tringa

nebularia) KE – jah, LiD –

jah, LiA – ei

• 2007: 8 p

• 2017: 4 p

vähemalt 4–5 p

elupaikade seisundi

parendamine

lisada Tudusoo LiA kaitse-

eesmärkide hulka

vähemalt 4–5 p

Mudatilder (Tringa

glareola) KE – jah, LiD –

jah, LiA – ei

• 2007: 1 p

• 2017: 3 p

vähemalt 3–4 p

elupaikade seisundi

parendamine

lisada Tudusoo LiA kaitse-

eesmärkide hulka

vähemalt 3–4 p

14

Rüüt (Pluvialis europaeus)

KE – jah, LiD – jah, LiA – ei • 2007: 4 p

• 2017: 1 p

vähemalt 2–4 p

elupaikade seisundi

parendamine

lisada Tudusoo LiA kaitse-

eesmärkide hulka

vähemalt 2–4 p

veerežiimi taastamisega on

loodud eeldused sooelupaikade

kvaliteedi paranemiseks ja

nendega seotud liikide arvukuse taastumiseks

Sookurg (Grus grus) KE –

jah, LiD – jah, LiA – ei • 2007: 2 p

• 2017: 1 p

• 2019: 2 p

vähemalt 3–5 p

elupaikade seisundi

parendamine

lisada Tudusoo LiA kaitse-

eesmärkide hulka

vähemalt 3–5 p

Teder (Tetrao tetrix) KE –

jah, LiD – jah, LiA – ei

kokku 9 mängu/45–50

kukke

(Tudusoo lka, 2019)

vähemalt 45–50 kukke

elupaikade seisundi

parendamine

lisada Tudusoo LiA kaitse-

eesmärkide hulka

tedremängudes 45–50

kukke

Laanepüü (Bonasa bonasia)

KE – jah, LiD – jah, LiA – ei

kokku 68 p (hinnang 225–240 p):

65 p Tudusoo lka

3 p Paadenurme lka

(2019)

vähemalt 225–240 p sobivate elupaikade

säilitamine

lisada Tudusoo LiA kaitse- eesmärkide hulka

vähemalt 225–240 p

Punaselg-õgija (Lanius

collurio)

KE – jah, LiD – jah, LiA – ei

• 2007: 4 paari

• 2017: ei leitud

vähemalt 4–6 p

elupaikade seisundi

parendamine

lisada Tudusoo LiA kaitse-

eesmärkide hulka

vähemalt 4–6 p

Väike-kirjurähn

(Dendrocopos minor) KE – jah, LiD – ei, LiA – ei

5 p (hinnang 5–7 p)

(Tudusoo lka, 2019)

vähemalt 5–7 p

sobivate elupaikade säilitamine

metsa majandamine pv-s

asuvates registreerimata elupaikades

tsoneeringu muutmine

(pv→skv) lisada Tudusoo LiA kaitse-

eesmärkide hulka

vähemalt 5–7 p

Hallpea-rähn (Picus canus)

KE – jah, LiD – jah, LiA – ei

5 p (hinnang 5–7 p)

(Tudusoo lka, 2019)

vähemalt 5–7 p

sobivate elupaikade

säilitamine

metsa majandamine pv-s

asuvates elupaikades

tsoneeringu muutmine

(pv→skv)

lisada Tudusoo LiA kaitse-

eesmärkide hulka

vähemalt 5–7 p

Musträhn (Dryocopus

martius) KE – jah, LiD – jah, LiA – ei

kokku 17 p (hinnang

16–18 p): 16 p Tudusoo lka

1 p Paadenurme lka

(2019)

vähemalt 16–18 p

sobivate elupaikade säilitamine

metsa majandamine pv-s

asuvates elupaikades

tsoneeringu muutmine

(pv→skv) lisada Tudusoo LiA kaitse-

eesmärkide hulka

vähemalt 16–18 p

Laanerähn (Picoides tridactylus)

KE – jah, LiD – jah, LiA – ei

kokku 5 p (hinnang 5– 7 p):

3 p Tudusoo lka

2 p Paadenurme lka

(2019)

vähemalt 5–8 p sobivate elupaikade

säilitamine

lisada Tudusoo LiA kaitse- eesmärkide hulka

vähemalt 5–8 p

Õõnetuvi (Columba oenas)

KE – jah, LiD – jah, LiA – ei

kokku 5 p (hinnang 5–

6 p):

3 p Tudusoo lka

1 p Paadenurme lka 1 p Paadenurme PEP

(2019)

vähemalt 5–6 p

sobivate elupaikade

säilitamine

metsa majandamine pv-s

asuvates elupaikades

tsoneeringu muutmine

(pv→skv)

lisada Tudusoo LiA kaitse-

eesmärkide hulka

vähemalt 5–6 p

15

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Öösorr (Caprimulgus

europaeus) KE – jah, LiD –

jah, LiA – ei

13 p (hinnang 45–50 p)

(Tudusoo lka, 2019)

vähemalt 45–50 p

sobivate elupaikade

säilitamine

lisada Tudusoo LiA kaitse-

eesmärkide hulka

vähemalt 45–50 p

Händkakk (Strix uralensis )

KE – jah, LiD – jah, LiA – ei

kokku 18 p (hinnang

17–19 p ):

17 p Tudusoo lka 1 p Paadenurme lka

(2019)

vähemalt 17–19 p

sobivate elupaikade

säilitamine

metsa majandamine pv-s

asuvates elupaikades

tsoneeringu muutmine

(pv→skv)

lisada Tudusoo LiA kaitse- eesmärkide hulka

vähemalt 17–19 p

Väiketüll (Charadrius dubius)

KE – jah, LiD – ei, LiA – ei

kaitsealal registreeritud elupaiku ei ole/sobivad

biotoobid puuduvad

puudub eemaldada Tudusoo lka kaitse-eesmärkide hulgast

liigi peamiseks pesitusbiotoobiks on kaasajal

inimtekkelised paigad

(karjäärid jm) või veekogude

paljad kaldad

Soo-loorkull (Circus

pygargus)

KE – jah, LiD – jah, LiA – ei

kaitsealal registreeritud

elupaiku ei

ole/tüüpilised

biotoobid puuduvad

puudub eemaldada Tudusoo lka

kaitse-eesmärkide hulgast

tänapäeval pesitseb enam

Lääne-Eestis, lamminiitudel,

siirde- ja madalsoodes.

Tudusoo lka-l tüüpilisi

elupaiku ei ole

Väänkael (Jynx torquilla)

KE – jah, LiD – ei, LiA – ei

kaitsealal registreeritud

elupaiku ei

ole/tüüpilised biotoobid puuduvad

puudub eemaldada Tudusoo lka

kaitse-eesmärkide hulgast

liigi peamiseks elupaigaks on

kultuurmaastikud

Vööt-põõsalind (Sylvia

nisoria) KE – jah, LiD – jah, LiA – ei

kaitsealal registreeritud

elupaiku ei ole/tüüpilised

biotoobid puuduvad

puudub eemaldada Tudusoo lka

kaitse-eesmärkide hulgast

peamiselt põõsastikes,

metsaservades, liigi edukus ei sõltu soo- ja metsamassiivide

hoidmisest, mis on Tudusoo

lka peamisi eesmärke

Herilaseviu (Pernis apivorus)

KE – jah, LiD – jah, LiA ‒ ei

kaitsealal registreeritud elupaiku ei

ole/tüüpilised

biotoobid puuduvad

puudub eemaldada Tudusoo lka kaitse-eesmärkide hulgast

liigi esinemine sõltub avamaastike kiletiivaliste

seisundist, kaitse-

korralduslikud tegevused ala

piires populatsiooni seisundit ei mõjuta

Rukkirääk (Crex crex)

KE – jah, LiD – jah, LiA ‒ ei

loodusalal

registreeritud elupaiku

ei ole/sobivad biotoobid puuduvad

puudub eemaldada Tudusoo lka

kaitse-eesmärkide hulgast

asustab avamaastiku elupaiku,

puudub suurtest

metsamassiividest, Tudusoo lka tüüpilisi elupaiku ei paku

Nõmmelõoke (Lullula

arborea)

KE – jah, LiD – jah, LiA ‒ ei

loodusalal

registreeritud elupaiku

ei ole/tüüpilised

biotoobid puuduvad

Puudub eemaldada Tudusoo lka

kaitse-eesmärkide hulgast

eelistab nõmmesid jm kuivi

liivaseid biotoope, mida

Tudusoo lka-l ulatuslikult ei

leidu

16

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri

kõrvaldamisele

suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid,

külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Natura metsaelupaikade inventuur 700 ha Inventuur KeA I 2035

2 Punasoo veetasemete seire Seire KeA/MO I Igal aastal

3 Tudusoo linnuala kordusinventuur 5000 ha Inventuur EOÜ I 2030 Hooldus, taastamine ja ohjamine

3 Vanade loodusmetsade (9010*) seisundi parendamine

462 ha Koosluse seisundi parendamine looduslikule arengule jätmise teel

KeA I 2050

4 Rohunditerikaste kuusikute (9050) seisundi parendamine

1 ha Koosluse seisundi parendamine looduslikule arengule jätmise teel

KeA I 2050

5 Siirdeoo- ja rabametsade (91D0*) seisundi parendamine

73 ha Koosluse seisundi parendamine looduslikule arengule jätmise teel

KeA I 2050

6 Soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) seisundi parendamine

104 ha Koosluse seisundi parendamine looduslikule arengule jätmise teel

KeA I 2050

7 Luussaare lõunaosas asuva põlise soometsamassiivi taastamine

600 ha Koosluse taastamistöö RMK/KeA I 2027

8 Punasoo veerežiimi taastamine 250 ha Koosluse taastamistöö RMK/KeA/MO I 2040

9 Taastatud alade paisude hooldamine Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal Taristu, tehnika ja loomad

10 RMK Seljamäe ja Tudu-Järvesoo matkaraja taristu hooldamine

2 tk Radade, külastuskeskuste ja puhkekohtade hooldamine

RMK II Igal aastal

Kavad, eeskirjad

11 Tudusoo lka kaitse-eeskirja muutmine Kaitsekorra ja kaitse-eeskirja muutmine KeA I 2025

12 Loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkide muutmine ja SDF-i uuendamine

Kaitse-eesmärkide muutmine KliM I 2024

17

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

13 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

14 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta jooksul

3.1. Külastuskorraldus Tudusoo lka-l asuvad RMK külastusrajatised Seljamäe lõkkekoht, Seljamäe loodusrada, Tudu Järvesoo õppe-matkarada ja Tudu metsaonn.

Rajatised on heas korras ning nende abil suunatakse külastajad kindlatesse piirkondadesse, mis jätab ülejäänud piirkonnad külastusest vähe mõjutatuks. Uusi rajatisi ei planeerita. Kaitsealade tähiste asukohad on Maa-ameti külastustaristu virtuaalkontoris.