Muraka loodus- ja linnuala kaitsekorralduskava kinnitamine

KOR R A L D U S

02. veebruar 2024 nr 1-3/24/29

Muraka loodus- ja linnuala kaitsekorralduskava

kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel: 1. kinnitan Muraka loodus- ja linnuala kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel isikutel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud

kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Saata/teadmiseks: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Triin Amos

vanemspetsialist looduskaitse planeerimise osakond

Muraka raba. Foto: Triin Amos

Muraka loodus- ja

linnuala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 2.02.2024 korraldusega nr 1-3/24/29

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ...................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ..................................................................................................................... 5

1.1.1 Inventuurid ja uuringud ........................................................................................... 5 1.1.2 Riiklik seire ................................................................................................................. 6 1.1.3 Muud seired................................................................................................................. 6

1.1.3 Inventuuride ja uuringute vajadus ......................................................................... 7

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid .............................................................................................. 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ............................................................... 19 3.1. Koosluste hooldustööd ............................................................................................... 21 3.2. Külastuskorraldus ...................................................................................................... 21

3

Kasutatud lühendid

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

ELF – Eestimaa Looduse Fond

EOÜ – Eesti ornitoloogiaühing Inv – inventeerija(d)

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk) Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KAUR ‒ Keskkonnaagentuur KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

KliM ‒ Kliimaministeerium LKS ‒ looduskaitseseadus

LKA – looduskaitseala

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja kasutamiseks)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala) LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid) LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

MPS – maaparandussüsteem p – paari (linde)

PEP ‒ püsielupaik

PV – piiranguvöönd RMK ‒ Riigimetsa Majandamise Keskus

SKV ‒ sihtkaitsevöönd SDF – Natura standardandmebaas

VMK – veemajanduskava

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

4

1. Ala iseloomustus

Muraka loodus- ja linnuala tuumiku moodustab nii raba-, siirdesoo- kui madalsookooslusi sisaldav

Muraka soostik. Kaitse-eesmärgiks on ulatusliku loodusmaastiku ning soo- ja metsaelupaikade hoidmine inimtegevusest võimalikult puutumatuna, mis tagab soo- ja metsaelustiku häirimatud elutingimused. Kaitsekorralduslikest töödest on RMK läbi viinud veerežiimi taastamisi mitmel

pool Muraka raba servaaladel ning Tagajõe kallastel toimub lamminiitude hooldamine. Lähiaastatel on plaanis Mustassaare märgade metsade veerežiimi taastamine1 LIFE-IP projekti

„Loodusrikas Eesti” (ForEst&FarmLand LIFE18IPE/EE/000007) raames.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Muraka loodus- ja linnuala kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja

uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uute inventuuride andmetest.

1 LIFE-IP projekt „Loodusrikas Eesti” (ForEst&FarmLand LIFE18IPE/EE/000007)

Kaitstavate alade nimed Alutaguse rahvuspark, Kaasiksoo ja Ratva metsise püsielupaik, Kivistiku, Kellassaare, Kuuse-Jaani ja Lõpe lendorava püsielupaik, Tagajõe ja Raju hoiuala

Loodusala nimi Muraka loodusala (EE0060209) Linnuala nimi Muraka linnuala (EE0060209)

Pindala Muraka loodusala 16 443,4 ha Muraka linnuala 17 768,7 ha

Asukoht ja piirid Ida-Viru maakond Alutaguse ja Lüganuse vald, leitav Keskkonnaportaalist

Kaitsekord

Vabariigi Valitsuse 17.12.2020 määrus nr 97 „Alutaguse rahvuspargi kaitse- eeskiri” Keskkonnaministri 13.01.2005 määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” Keskkonnaministri 14.07.2006 määrus nr 52 „Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri” Vabariigi Valitsuse 05.05.2005 määrus nr 93 „Hoiualade kaitse alla võtmine Ida-Viru maakonnas” ja looduskaitseseaduse §-d 14, 32 ja 33

Koostaja nimi Triin Amos

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

5

1.1. Uuritus ja seire 1.1.1. Inventuurid ja uuringud

Metsaelupaigad ja -kooslused

• 1993–1996 – vanade metsade inventuur (Eesti-Soome koostööprojekt)2

• 1999–2000 – Eesti metsakaitsealade võrgustiku projekt 3 , esitati ettepanek praeguse Roostoja skv ala kaitse alla võtmiseks

• 2000 – Natura pilootprojekt

• 2017 – metsaelupaikade inventuur (OÜ Consultare, inventeerijad Indrek Hiiesalu, Raido Kont, Oliver Parrest)

• 2023 – Mustassaare märgade metsade inventuur (OÜ Metsaruum, inv Ahto Täpsi)

Märgalad ja veekogud

• 1993–1994 ja 1997 – projekt „Eesti märgalade kaitse ja majandamise strateegia” (ELF)

• 2007 ja 2008–2011 – projekt „Eesti soode looduskaitseline hindamine” (ELF, inventeerijad Eerik Leibak, Alar Soppe, Marko, Helle ja Laila Kaasik)

• 2009 – Ratva järve limnoloogiline uuring (inv Ingmar Ott jt)4

• 2009 – Muraka raba ümbritsevate kraavide inventuur (ELF, inv Marko Kohv, Indrek Hiiesalu, Jüri-Ott Salm, Maarja Kirt)5

• 2011 – Tagajõe hüdromorfoloogiline kirjeldamine ja Tagajõe hoiuala väärtuste, ohutegurite ja kaitse-eesmärkide määratlemine Tagajõe HA kaitsekorralduskava koostamise raames6

• 2012 – Ratva raba hüdrogeoloogiline uuring (TÜ geoloogia osakond)7

• 2020 – Ratva raba turbalasundi sondeerimine selgitamaks soo tundlikkust põlevkivikaevandamise suhtes8

Liigid

• 2009 – Muraka lka taimestiku ja taimkatte inventuur (koostati soontaimede ja sammalde nimestikud, registreeriti kaitstavad liigid ja anti kaitsekorralduslikud soovitused nii liikide

kui ala kaitseks, inv Jaanus Paal, Elle Rajandu)9

• 2016 – Muraka lka haruldased ja ohustatud seened (inv Indrek Sell)10

• 2021 – haudelinnustiku (metsaliigid: rähnid, laanepüü, kakud, öösorr jm ning tedremängud) inventuur (Eesti Ornitoloogiaühing, inv Aarne Tuule, Gunnar Sein, Renno Nellis, Triin Leetmaa)11

2 Inventory of Old Forests in Estonia 1993‒1996 (koost E. Leibak, P. Paaer, T. Varis). ELF, 1996. 3 Projekti „Eesti metsakaitsealade võrgustik” lõpparuanne. Tartu, 2001. 4 Ratva järve limnoloogilised uuringud, EMÜ PKI limnoloogiakeskus (koost I. Ott). Rannu, 2009. 5 Agusalu, Sirtsi ja Muraka looduskaitsealade kraavide inventuur. Eestimaa Looduse Fond, 2 009. 6 Tagajõe hoiuala kaitsekorralduskava 2013–2022. Kinnitatud KeA peadirektori 13.11.2012 käskkirjaga 1-

4.2/12/515. 7 Ratva raba hüdrogeoloogilised uuringud ja Selisoo seiresüsteemi rajamine, TÜ ÖMI. Tartu, 2012. 8 Paat, R., Jõeleht, A., Kohv, M., Polikarpus, M., 2020. Põlevkivi piirkonna soode rajoneerimine. Aruanne. Tartu

Ülikool. 9 Muraka looduskaitseala, Aseri maastikukaitseala, Päite maastikukaitseala ja Kurtna maastikukaitseala taimestiku ja

taimkatte inventuur, ELUS. Tartu, 2009. 10 Looduskaitseliselt oluliste seeneliikide inventuur Muraka looduskaitsealal, MTÜ Puuseen. Tartu, 2017. 11 Muraka linnuala (EE0070172) haudelinnustiku inventuur 2021, Eesti Ornitoloogiaühing. Harjumaa, 2021.

6

1.1.2. Riiklik seire

• Madalsoode ja rabade haudelinnustiku seire toimub kümneaastase intervalliga Muraka linnuala soodes asuvatel eraldiseisvatel seirealadel Muraka ja Ratva rabas, Matkasoos,

Laevasoos ja Selisoos. Seiratakse pesitsevate paaride arvu. Viimased seired toimusid 2013. a Matkasoos ja Laevasoos, 2015. a Muraka ja Ratva rabas ning 2017. a Selisoos.

• Kevadine metsise mängude seire toimub teadaolevates mängudes vähemalt üks kord 5- aastase perioodi sees. Loendatavaks parameetriks on kukkede arv. Muraka linnuala mängudes on seire viimati toimunud 2022. a (Ratva ja Miiloja).

• Lendorava seire raames seiratakse loodusalal asuvaid lendorava elupaiku, seiremetoodika näeb ette liigi esinemise kontrollimist igal aastal kõikides registreeritud leiukohtades.

• Kotkaste ja must-toonekure riikliku seire raames kontrollitakse igal aastal Muraka raba servas asuvaid kaljukotka pesi. Pesa on olnud viimasel aastakümnel püsivalt asustatud,

2022. a lennuvõimestus üks poeg.

• Kaitstavate sammalde seire raames seiratakse viieaastase intervalliga Ojamaa jões asuvat juus-kiilsirbiku Eesti ainsat leiukohta. Viimati toimus seire 2022. aastal. Juus-kiilsirbiku seisund hinnati soodsaks.

• Tagajõel loodusala piires asub kaks jõgede hüdrobioloogilise ülevaateseire seirejaama (SJA7526000 ja SJA7908000). Viimati toimus seire 2015. aastal, mil Tagajõe ökoloogiline seisundiklass füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi hinnati väga heaks.

Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud siin loetletud inventuuride ja seirete

andmete põhjal.

1.1.3. Muud seired Keskkonnaameti väljastatud tegevuslubadega on Muraka loodusalaga piirnevatel aladel

tegutsevatele kaevandusettevõtetele määratud tingimused keskkonnaseire läbiviimiseks 1213 eesmärgiga hinnata allmaakaevandamise mõjusid kaitseväärtustele ja vajadusel rakendada leevendavaid keskkonnameetmeid.

• Põhjaveeseire toimub Muraka loodusala ning Ojamaa ja Estonia kaevanduse vahele rajatud seirekaevudes (Kvaternaari, Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse, Lasnamäe-Kunda veekihid) 3−8 h intervalliga.

• Pinnaveeseire toimub Ratva raba ida-, lõuna- ja põhjaossa rajatud transektidel aastaringselt 3−8 h intervalliga.

• Ratva järve veetaseme seire toimub aastaringselt 3−8 h intervalliga ning Ratva järve

füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate seire kaks korda aastas.

• Muraka raba taimkatte seire toimub iga kolme aasta tagant. Mõõdetakse taimestiku liigilist koosseisu, liikide ohtrust seireruutudes jm.

12 Ojamaa kaevevälja ja Muraka soostiku ökosüsteemi põhja - ja pinnavee seirekava. Eesti Geoloogiateenistus.

Rakvere, 2021. 13 Enefit kaevandused AS Estonia kaevanduse pinnase- ja põhjavee seirekava. Eesti Energia AS. Jõhvi, 2019.

7

1.1.3 Inventuuride ja uuringute vajadus

• Ratva järve ja Tagajõe (vastavad elupaigatüübid 3160 ja 3260) inventuur, loodusdirektiivi seisundihinnangute täpsustamine. Tagajõe osas elupaigatüübi seisundi hinnangud

puuduvad, Ratva järve osas on vananenud.

• Loodusala kaitse-eesmärgiks oleva soohiilaka esinemise ja populatsiooni seisundi väljaselgitamine. Liigi esinemise kohta loodusalal andmed puuduvad.

• Loodusala kaitse-eesmärgiks oleva männisinelase elupaikade inventuur. Andmed liigi esinemise kohta pärinevad 1999. aastast.

• Metsastuvatele jõelammidele (Tagajõe, Rannapungerja jõe, Mäetaguse jõe kallastel) kujunevate lammi-lodumetsade (91E0*) ja muude metsaelupaikade inventuur, eraldiseisvate ja raskesti ligipääsetavate väikestele metsastuvatele niidualade kujunevate lammimetsade looduskaitseline väärtuse väljaselgitamine.

• Kunagiste märgade metsade, sh metsise elupaikade (Kaasiksoo, Arvila, Ratva) loodusliku veerežiimi taastamise ulatuse hindamine ja planeerimine.

Joonis 1. Muraka loodus- ja linnuala paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus seisuga november 2023).

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid

Muraka loodusala kaitse-eesmärkidena on nimetatud:

• Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad

(7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0);

• Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid harilik lendorav (Pteromys volans*), männisinelane (Boros schneideri), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum) ja soohiilakas (Liparis loeselii).

Muraka linnuala kaitse-eesmärkidena on nimetatud piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus),

välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), laululuik (Cygnus cygnus), musträhn (Dryocopus martius), rabapistrik (Falco peregrinus), väike-

kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja

(Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), händkakk (Strix uralensis),

teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

Alutaguse rahvuspargi kaitse-eesmärkidena Muraka loodusala osas on lisaks Muraka loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele nimetatud rabapüü (Lagopus lagopus), lehitu pisikäpp (Epipogium

aphyllum), vesi-kiilsirbik (Dichelyma falcatum), nõmmnelk (Helichrysum arenarium), poropoorik

(Amylocystis lapponica), taigapässik (Inonotopsis subiculosa) ja haavanääts (Junghuhnia pseudozilingiana).

Tagajõe ja Raju hoiuala kaitse-eesmärk on lamminiitude (6450) kaitse.

Kaasiksoo ja Ratva metsise püsielupaiga kaitse-eesmärgina on nimetatud metsise elupaikade kaitse liigi soodsa seisundi tagamiseks.

Lõpe, Kuuse-Jaani, Kivistiku ja Kellassaare lendorava püsielupaiga kaitse-eesmärgina on nimetatud lendorava elupaikade kaitse liigi soodsa seisundi tagamiseks.

Nii metsise kui lendorava püsielupaikade alale jääb ka loodusdirektiivi elupaigatüübi tunnustele

vastavaid vanu loodusmetsi (9010*) rohunditerikkaid kuusikuid (9050), soostuvaid ja soo- lehtmetsi (9080*) ning siirdesoo-ja rabametsi (91D0*). Metsaelupaikade kaitse ei ole püsielupaikade kaitse-eesmärgina eraldi välja toodud, kuid sihtkaitsevööndis tagab nende soodsa

9

seisundi säilimise seal kehtiv majandustegevuse keeld. Piiranguvööndis asuvatele

metsaelupaigatüüpidele on vajalik tagada siseriiklik kaitse.

Tabelis 1 on elupaigatüüpide seisund ja eesmärk määratud looduses reaalselt olemasoleva, st viimastel aastatel inventeeritud ja EELISesse kantud elupaigatüüpide alusel. Vastavalt sellele tuleb korrigeerida nii loodusala eesmärke kui ka standardandmebaasis esitatud elupaigatüüpide

pindalade andmeid.

Standardandmebaasist tuleb eemaldada elupaigatüüp vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised

järved (3140), mida loodusalal ei esine. Sellesse elupaigatüüpi kuuluvana oli algselt määratletud Ratva järv, mis 2009. a limnoloogiliste uuringute tulemusena defineeriti looduslikult

huumustoitelise järvena (3160), vt tabel 1.

Looduslikus seisundis rabasid (7110*) esineb vähem võrreldes andmebaasi esitatuga (SDF 9503 ha → esineb 5264 ha). Ühelt poolt on põhjuseks 2000ndate kaardistusmetoodika ebatäpsus võrreldes tänapäevaga – algselt oli elupaigatüüp määratletud Maa-ameti Eesti põhikaardi 1996‒

2007 kõlvikutüübi rabad alusel, kus rabamassiivi piires ei olnud eristatud puistunud ja lagedaid alasid ega servaalade siirdesoid. Seetõttu olid rabadena kaardistatud suured elupaigapolügoonid,

mis hõlmasid lisaks lagerabade elupaigatüübile ka puistu parameetritelt siirdesoo- ja rabametsa elupaigatüübile (91D0*) vastavaid alasid (puude liituvus >0,3 ja kõrgus üle 4 m)14 ning siirde- ja õõtsiksoid (7140). Teisalt on elupaikade esinemist ja ulatust täpsustatud hilisemal ajal toimunud

soo- ja metsainventuuride (vt p 1.1.1) käigus, mille tulemusena määrati suur osa esialgselt rabadena kaardistatud alasid siirde- ja õõtsiksoode (7140, SDF 152 ha → esineb 3293 ha) ning

siirdesoo- ja rabametsade (91D0*, SDF 1381 ha → esineb 1632 ha) elupaigatüüpi kuuluvateks. Kuigi nokkheinakooslused (7150) on osa rabade taimkattekompleksist, mida omaette elupaigana tavaliselt ei eristata, on Muraka raba keskosas eraldisesivana kaardistatud esinduslik

nokkheinamäre pindalaga 184 ha, mis tuleb standardandmebaasi lisada (7150, SDF 0 ha → 184 ha).

Esimene põhjalik metsaelupaikade inventuur toimus loodusalal 2017. aastal, kui täpsustati Natura pilootinventuuril määratud elupaigatüüpe ja inventeeriti seni elupaigaandmetega katmata

loodusala koosseisu kuuluvad püsielupaigad. Inventuuri andmete põhjal tuleb standardandmebaasi muuta nii vanade loodusmetsade (9010*, SDF 2252 ha → esineb 2565 ha), rohunditerikaste

kuusikute (9050, SDF 480 ha → esineb 74 ha) kui soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*, SDF 21 ha → esineb 342 ha) esinemise ulatuse osas. Inventuuri käigus kaardistati ka laialehiste

metsade esinemisalad (9020*, SDF 0 ha → 3 ha) ning esialgsest enam leidub ka lammi-

lodumetsi (91E0*, SDF 1 ha → 12 ha). Viimaste pindala on pikas perspektiivis suurenemas jõgede kallastel asuvate endisaegsete lamminiitude metsastumise tagajärjel.

Niiduelupaigatüüpide osas tuleb loodusala kaitse-eesmärgiks lisada ja ühtlasi standardandmebaasi kanda aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510, SDF 13 ha) ja täpsustada liigirikaste

niitude pindala (6270*, SDF 1 ha → esineb 12 ha). Väike osa esialgu lamminiitudeks määratud aladest paikneb Tagajõe kõrgemal kaldal üleujutusalast eemal, mistõttu on lamminiitude pindala

mõnevõrra vähenenud (6450, SDF 121 ha → esineb 117 ha), need alad on määratud muudeks niiduelupaigatüüpideks (6270*, 6510).

14 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.

10

Joonis 2. Muraka loodusalal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga november 2023).

1. Muraka loodusala väärtuste koondtabel (elupaigad)

15

LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel; KE (jah/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk; LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk 16

Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav 17

2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide

SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

Väärtus15 Seisund16 Kaitse-eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused Panus üld- pindalasse

/SDF-i (%)17

Vähe- kuni kesk- toitelised kalgiveelised

järved (3140)

KE – ei, LoD – I, LoA

– jah

0 ha puudub eemaldada LoA kaitse- eesmärkide hulgast

Tegemist on teadusliku veaga, Ratva järv vastab tüübile 3160

(Ott, 2009; vt 1.1.1)

Huumustoitelised järved ja järvikud

(3160)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

Ratva järv

25 ha ‒ C elupaigatüübi säilitamine 25 ha (vähemalt C)

• veerežiimi muutused:

allmaakaevanduse

võimalik mõju

• vananenud andmed

Natura seisundihinnangute

kaasajastamine ja

ekspertiisi/inventuuri

tellimine järve seisundi

muutuste hindamiseks

Ratva järve looduskaitselised

hinnangud on

täpsustatud

25 ha Ratva järve

esinduslikkus on vähemalt C

C→C: enne vastava ekspertiisi/inventuuri tellimist

on ebaselge, kas järve looduslik

areng viib esinduslikkuse

paranemisele loodusdirektiivi

hinnangute mõistes

0,86/0,91

Jõed ja ojad (3260)

KE – ei, LoD – I, LoA – jah

Tagajõgi

6 ha – B

VMK

koondseisund:

2013 hea

2019 kesine

Tagajõe säilitamine heas

seisundis, elupaigatüübi pindala loodusala piires on 6

ha

• veekogu tõkestamine

(koprapaisud), sh ka väljaspool loodusala

• voolurežiimi

muutmine

• põllumajanduslik

reostus

• maaparandusobjektid

(settekoormus)

• vananenud hinnangud

• koprapaisude

lammutamine

• järelevalve

• settekoormuse

suurenemist vähendavad meetmed

• lisada elupaigatüüp

Tagajõe hoiuala kaitse-

eesmärkide hulka

• Natura

seisundihinnangute

kaasajastamine

• Tagajõgi on heas

seisundis

• looduslik veerežiim

on säilinud, veepeegli

pindala loodusala

piires on 6 ha

• VMK kriteeriumite

järgi seisund vähemalt

hea

0,06/0,18

Liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal

(6270*)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

kokku 12 ha:

A – 0,9 ha

B – 9 ha

C – 2,3 ha

• elupaigatüübi säilitamine

10 ha (A+B), 1,2 ha (C)

• C-esinduslikkusega

elupaikade looduskaitselise arengusuuna täpsustamine

1,1 ha

võsastumine,

metsastumine • hooldamine 11 ha

• inventuur, andmete

täpsustamine 1,1 ha

heas seisus elupaika on

11 ha

Korrigeerida SDFi pindala

osas:

6270* 1 ha→12 ha

6450 121 ha→117 ha

0,40–0,24/

0,44

12

Lamminiidud 6450)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

kokku 117 ha:

A – 17 ha

B – 73 ha C, D – 27 ha

• elupaigatüübi säilitamine

90 ha (A+B)

• C- ja D-esinduslikkusega

elupaikade looduskaitselise

arengusuuna täpsustamine

27 ha

võsastumine,

metsastumine • hooldamine 90 ha

• inventuur, andmete täpsustamine 27 ha

heas seisus elupaika on

90 ha

C-esinduslikkusega

elupaikadeks on määratud

ligipääsmatud väikesepindalalised osaliselt

metsastunud alad Tagajõe,

Rannapungerja jõe ja

Mäetaguse jõe kallastel, mille

looduskaitseline väärtus kujunevate metsaelupaikadena,

sh lammimetsadena (arvestades

taastamise töö- ja

ressursimahukust ning

kaasnevat süsinikuheidet) on kõrgem niiduelupaikadest

0,78–0,62/

0,78

Niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430)

KE – ei, LoD – I, LoA – ei

Kokku 3,9 ha:

B – 2,6 ha

C – 1,3 ha

puudub võsastumine,

metsastumine

elupaik ei ole seatud loodusala

ega kaitseala kaitse-

eesmärgiks, paikneb fragmentidena raskesti

ligipääsetavas kohas

Ürt-punanupuga niidud (6510)

KE – jah, LoD – I, LoA

– ei

kokku 13 ha: A – 0,6 ha

B – 7,6 ha

C – 4,8 ha

• elupaigatüübi säilitamine

8,2 ha (A+B)

• seisundi parendamine 4,8 ha

(C→B)

võsastumine, metsastumine

hooldamine 13 ha heas seisus elupaika on 13 ha

seada loodusala kaitse- eesmärgiks (SDF 13 ha)

0,33//0,59

Looduslikus seisundis rabad (7110*)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

kokku 5264 ha: A – 1952 ha

B – 3030 ha

C – 282 ha

• elupaigatüübi säilitamine 4982 ha (A+B)

• seisundi parendamine 79 ha

(C→B)

• seisundi säilitamine 203 ha

(C→C)

veerežiimi muutused:

• allmaakaevanduste

võimalik mõju

• metsakuivenduse

mõju

looduslikud protsessid

• põhja- ja pinnavee seire

• taimestiku seire

• leevendusmeetmete

rakendamine allmaakaevandamise

negatiivsete mõjude

ilmnemisel

• loodusliku veerežiimi

taastamine

• kaitstava ala (Alutaguse

RP) laiendamine

(võimaldab

elimineerida praeguse piirikraavituse mõju)

heas seisus elupaika on säilinud 5061 ha

korrigeerida SDFi elupaiga pindala osas (SDF 9503 ha →

5264 ha)

C→C: selgesti tuvastatavaid

kaitsekorralduslike tegevustega

elimineeritavaid mõjutegureid (nt kraavitus) ei ole, elupaikade

looduslik areng liigub pikas

perspektiivis elupaigatüübi

91D0* suunas

3,93/4,82

Siirde- ja õõtsiksood

(7140)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

kokku 3293 ha:

A – 857 ha

B – 2118 ha

C – 318 ha

• elupaigatüübi säilitamine

2975 ha (A+B)

• seisundi säilitamine 318 ha

(C→C)

heas seisus elupaika on

säilinud 2975 ha

korrigeerida SDFi elupaiga

pindala osas (SDF 152 ha →

3293 ha)

C→C: selgesti tuvastatavaid

kaitsekorralduslike tegevustega elimineeritavaid mõjutegureid

(nt kraavitus) ei ole, elupaikade

looduslik areng liigub pikas

perspektiivis elupaigatüübi

91D0* suunas

8,23/10,2

13

Nokkheinakooslused

(7150)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

184 ha – B elupaigatüübi säilitamine 184

ha

heas seisus elupaika on

säilinud 184 ha

korrigeerida SDFi elupaiga

pindala osas (SDF 0

ha→184 ha)

34,1–1,5/

34,1

Rikutud, kuid

taastumisvõimelised

rabad (7120) KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

kokku 115 ha:

B – 22 ha

C – 93 ha

elupaigatüübi teisenemine

looduslikus seisundis

rabadeks (7110*) või siirdesoo- ja rabametsadeks

(91D0*)

• loodusliku veerežiimi

taastamine

• looduslikule arengule

jätmine

• elupaigatüüpi ei esine

• sõltuvalt rakendatud

kaitsemeetmetest ja

asukohast on

kujunemas

elupaigatüübiks 7110* või 91D0*

0,67–0,43/

5,23

Vanad loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

kokku 2925 ha:

A – 699 ha

B – 1010 ha C – 856 ha

p – 360 ha

• elupaigatüübi säilitamine

1709 ha (A+B)

• seisundi parendamine 855

ha (C→B), 360 ha (p→C)

• seisundi säilitamine 1 ha (C→C)

• looduslikule arengule

jätmine

• metsise PEPdes

metsaelupaikade range

kaitse tagamine

• heas seisus elupaika

on säilinud 2564 ha

• C-esinduslikkusega

elupaika on 361 ha

ulatuses (p→C)

korrigeerida SDFi elupaiga

pindala osas (SDF 2252 ha →

2565 ha)

3,66/4,43

Vanad laialehised

metsad (9020*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

kokku 3 ha:

A – 1,4 ha

B – 1,4 ha

• elupaigatüübi säilitamine

vähemalt 3 ha

looduslikule arengule

jätmine

• heas seisus elupaika

on vähemalt 3 ha

korrigeerida SDFi elupaiga

pindala osas (SDF 0 ha→3 ha)

0,04/0,04

Rohunditerikkad

kuusikud (9050) KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

kokku 80 ha:

A – 58 ha B – 1 ha

C – 15 ha

p – 6 ha

• elupaigatüübi säilitamine 59 ha (A+B)

• seisundi parendamine 15 ha

(C→B), 6 ha (p→C)

looduslikule arengule

jätmine

• heas seisus elupaika on säilinud 74 ha

• C-esinduslikkusega

elupaika on 6 ha

(p→C)

korrigeerida SDFi elupaiga

pindala osas (SDF 480 ha →

74 ha)

0,83/1,01

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

kokku 431 ha:

A – 109 ha

B – 59 ha C – 174 ha

p – 88 ha

• elupaigatüübi säilitamine

168 ha (A+B)

• seisundi parendamine

174 ha (C→B), 88 ha (p→C)

• metsakuivenduse

mõju

• taristu (teede)

rekonstrueerimine

(lokaalse tähtsusega)

• looduslikule arengule

jätmine

• loodusliku veerežiimi

taastamine

• metsise PEPdes

metsaelupaikade range kaitse tagamine

• kaitstava ala (Alutaguse

RP) laiendamine

(võimaldab elimineerida praeguse piirikraavituse

mõju)

• heas seisus elupaika

on säilinud 342 ha

• C-esinduslikkusega

elupaika on 88 ha

(p→C)

• läbi on viidud veerežiimi

taastamistegevused,

mille tulemusel on

suurenenud

kujunemispotentsiaali ga elupaikade pindala

korrigeerida SDFi elupaiga

pindala osas (SDF 21 ha →

342 ha)

0,98–0,86/

0,94

Siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*) KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

kokku 1982 ha:

A – 384 ha B – 672 ha

C – 576 ha

p – 350 ha

• elupaigatüübi säilitamine 1056 ha (A+B)

• seisundi parendamine 576

ha (C→B), 350 ha (p→C)

• metsakuivenduse mõju

• taristu (teede)

rekonstrueerimine

(lokaalse tähtsusega)

• heas seisus elupaika on säilinud 1632 ha

• C-esinduslikkusega

elupaika on 350 ha

(p→C)

Korrigeerida SDFi elupaiga

pindala osas (SDF 1381 ha →

1632 ha)

3,71–3,26/

4,16

14

Tabel 2. Muraka loodusala väärtuste koondtabel (liigid)

18 Lendorava (Pteromys volans) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti 04.01.2023 korraldusega nr 1-3/23/2

Lammi-lodumetsad

(91E0*)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

12 ha – B

• elupaigatüübi säilitamine

12 ha

• Tagajõe, Mäetaguse jõe ja

Rannapungerja jõe

kallastele kujunevate

lammimetsade ulatuse

väljaselgitamine ja säilitamine

jõgede vooluveerežiimi

muutused • looduslikule arengule

jätmine

• kujunevate

lammimetsade

inventuur

• heas seisus elupaika

on säilinud vähemalt

12 ha

• kujunevate lammi-

lodumetsade ulatus ja

seisund on teada

Korrigeerida SDFi elupaiga

pindala osas (SDF 1 ha → 12

ha)

0,32/0,37

Väärtus Seisund Kaitse-eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Natura eesmärgid

Lendorav (Pteromys

volans)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

kokku 21 elupaika:

• 13 asustatud (2022–

2023)

kõik teadaolevad elupaigad

on asustatud

• elupaikade isoleeritus

• elupaikade kadumine

ja killustumine

väljaspool loodusala

kaitstava ala (Alutaguse

rahvuspargi) laiendamine

• loodusala elupaigad on

asustatud

• jooksva aasta kohta on

üle Eesti asustatud vähemalt 250 lendorava

elupaika

Seisund ala piires sõltub Eesti

asurkonna seisundist, mistõttu tuleb

lähtuda tegevuskavaga sätestatud

kaitse-eesmärkidest, meetmetest ja

tulemuslikkuse hindamise kriteeriumitest18

Männisinelane

(Boros schneideri)

KE – jah, LoD – I, LoA ‒ jah

• 1 elupaik

• 1999. a 1 valmik

• elupaik on asustatud

• elupaiga soodsa seisundi

säilitamine (sobivate

haudepuude – päikesele

avatud jämedate lahtise

korbaga surnud mändide ‒ esinemine)

elupaiga kaasaegne

seisund pole teada

inventuur elupaiga ja

populatsiooni seisundi

väljaselgitamiseks

• elupaik on asustatud

• loodusalal leidub liigile

sobivaid haudepuid

Väike-

punalamesklane

(Cucujus cinnaberinus) KE –

jah, LoD – I, LoA -

jah

• 1 elupaik

• 2014. a 1 vastne

• elupaigas leidub

liigile sobivaid

haudepuid (vanu

pehastuvaid haabu, sh lamatüvesid)

• elupaik on asustatud

• elupaiga soodsa seisundi

säilitamine (sobivate

haudepuude esinemine)

• elupaik on asustatud

• loodusalal leidub liigile

sobivaid haudepuid

Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) KE – jah,

LoD – I, LoA ‒ jah

• 1 elupaik

• 2007: 4 puhmikut

• 2018: 2 puhmikut

1–2 puhmikut looduslikud protsessid

(võsastumine)

1–2 puhmikut pikemas perspektiivis ei pruugi

kasvukoht olla jätkusuutlik, elupaik asub ajaloolises metsamassiivis

(9010*, B), kus looduslik suktsessioon

halvendab elupaiga valgustingimusi

Juus-kiilsirbik

(Dichelyma

capillaceum) KE –

• 2 elupaika

• 2022. a kokku

kolmel kivil

• kasvab vähemalt kolmel

kivil

veerežiimi muutused,

sh kaitsealast

väljaspool, eeskätt

Natura hindamine

Ojamaa/Moskva MPS

rekonstrueerimistöödel/

• kasvab vähemalt kolmel

kivil

• Ojamaa jõe loodusliku

veerežiimi säilimine

Eesti ainus leiukoht

Liigi elupaik Ojamaa jõgi on

Ojamaa/Moskva MPS eesvooluks

15

Tabel 3. Muraka linnuala väärtuste koondtabel

jah, LoD – I, LoA ‒

jah • elupaiga (Ojamaa jõe)

loodusliku seisundi

säilitamine

ülesvoolu toimuvad

tegevused

leevendusmeetmete

rakendamine

Soohiilakas (Liparis

loeselii) KE – jah,

LoD – I, LoA ‒ jah

liigi esinemise kohta

loodusalal andmed

puuduvad

andmete täpsustamine inventuur liigi esinemise

kindlakstegemiseks

liigi elupaigad ja

populatsiooni seisund

loodusalal on teada

Siseriiklikud eesmärgid

Lehitu pisikäpp

(Epipogium

aphyllum) KE – jah, LoD – ei,

LoA − ei

2 teadaolevat

kasvukohta:

Muraksaar: 2 taime (2009)

Heinassaare: 4 taime

(2020)

sobivate elupaikade

säilitamine

liik on elupaikades

säilinud

Vesi-kiilsirbik

(Dichelyma

falcatum)

KE – jah, LoD – ei,

LoA − ei

1 leiukoht (1995,

hiljem pole leitud)

sobiva elupaiga (Ojamaa jõe)

säilitamine

Ojamaa jõe seisund on

liigi elupaiganõudlustele

vastav

Nõmmnelk

(Helichrysum

arenarium) KE – jah, LoD – ei,

LoA − ei

2 teadaolevat

kasvukohta

kokku 680 taime (2018)

vähemalt 650−700 isendit

sobivate elupaikade

säilitamine

korjamine, tallamine,

tee rekonstrueerimine

järelevalve, elupaiga

seisundi jälgimine

vähemalt 650 isendit

Poropoorik

(Amylocystis lapponica)

KE – jah, LoD – ei,

LoA − ei

4 teadaolevat

kasvukohta kokku 6 isendit

(2023)

vähemalt 6 isendit

sobivate elupaikade säilitamine

vähemalt 6 isendit

Taigapässik

(Inonotopsis

subiculosa)

KE – jah, LoD – ei,

LoA − ei

Eesti ainus teadaolev

leiukoht, viimati

1965

sobivate elupaikade

säilitamine

Haavanääts

(Junghuhnia

pseudozilingiana) KE – jah, LoD – ei,

LoA − ei

18 teadaolevat

kasvukohta

esineb vähemalt 18 elupaigas

sobivate elupaikade

säilitamine

liik esineb vähemalt 18

elupaigas

Väärtus Seisund Kaitse-eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) KE – jah,

LiD – jah, LiA ‒ jah

1 elupaik/1 p (viimati 2022, EELIS)

1 p sobiva elupaiga

säilitamine

pesitsusaegne häirimine

järelevalve liikumispiirangu järgimise osas

1 pesitsev paar sobiv elupaik on säilinud

16

19 Soolindude arvukused summeerituna linnualal kokku siin ja edaspidi pärinevad linnuala piires eri aastatel läbi viidud riikliku soolinnustiku seire aruannetest 2013 – Matkasoo, Laevasoo; 2015 –

Muraka ja Ratva raba; 2017 ‒ Selisoo 20 Leivits, M., 2021. Prioriteetsed ja kaitset vajavad metsise elupaigad Eestis. 21 Metsalindude 2021. a arvukused siin ja edaspidi pärinevad uuringust „Muraka linnuala (EE0070172) haudelinnustiku inventuur 2021”. Aruanne, koostaja T. Leetmaa. EOÜ, 2021.

Merikotkas (Haliaeetus

albicilla)

KE – jah, LiD – jah, LiA ‒ ei

1 elupaik/1 p

(avastati 2021, EELIS)

1 p

sobiva elupaiga

säilitamine

pesitsusaegne häirimine

• järelevalve liikumispiirangu

järgimise osas

• lisada linnuala kaitse-

eesmärkide hulka

1 pesitsev paar

sobiv elupaik on säilinud

Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) KE –

jah, LiD – jah, LiA ‒ jah

liigi pesitsemise kohta linnualal andmed

puuduvad

0−1 p potentsiaalsete

elupaikade

säilitamine

0−1 p potentsiaalsed elupaigad

on säilinud

linnuala piires leidub liigile potentsiaalselt sobivaid

pesitsuspaiku

Piilpart (Anas crecca) KE – jah, LiD – jah, LiA

‒ jah

kokku 11 p (2013–2017)19

vähemalt 10–15 p sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 10–15 p sobivad elupaigad on

säilinud

Metsis (Tetrao

urogallus) KE – jah, LiD – jah, LiA

− jah

linnualal 18 mängu

(kokku 53–69 kukke)20

LiA mängudes kokku

53–69 kukke sobivate elupaikade

säilitamine

• metsa kuivendamine ja majandamine elupaikadega

piirnevatel aladel

väljaspool kaitseala

• mänguaegne häirimine (lokaalse tähtsusega,

Miiloja mängu puhul)

• Natura hindamine piirnevate MPS rekonstrueerimisel/

leevendusmeetmete

rakendamine

• järelevalve liikumispiirangu järgimise osas

• kaitstava ala (Alutaguse

rahvuspargi) laiendamine

LiA mängudes kokku

vähemalt 53–69 kukke sobivad elupaigad on

säilinud

Väike−kärbsenäpp

(Ficedula parva)

KE – jah, LiD – jah, LiA

− jah

kokku 11–12 p (hinnang

330–350 p, 202121)

vähemalt 330–350 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 330–350 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Sinikael-part (Anas

platyrhynchos ) KE – jah, LiD – jah, LiA

− jah

kokku 7 p

(2013–2017)

vähemalt 10–20 p

sobivate elupaikade säilitamine

vähemalt 10–20 p

sobivad elupaigad on säilinud

Rabahani (Anser

fabalis) KE – ei, LiD – jah, LiA −

jah

linnualal ei pesitse puudub eemaldada linnuala kaitse-

eesmärkide hulgast

läbirändaja, Muraka LiA ei

ole oluline rändepeatuspaik (rändeteed üle Lääne-Eesti)

Tuttvart (Aythya fuligula) KE – jah, LiD

– jah, LiA − jah

kokku 11 p (2013–2017)

vähemalt 6–11 p sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 6–11 p sobivad elupaigad on

säilinud

Sõtkas (Bucephala clangula) KE – jah, LiD

– jah, LiA − jah

kokku 26 p (2013–2017)

vähemalt 15–18 p sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 15–18 p sobivad elupaigad on

säilinud

17

22 Kassikaku (Bubo bubo) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti 24.05.2019 käskkirjaga nr 1-1/19/128

Kassikakk (Bubo bubo) KE – jah, LiD – jah, LiA

− jah

liigi esinemise kohta

loodusalal andmed

puuduvad

potentsiaalsete

elupaikade

säilitamine

looduslikud tegurid linnualal leidub

potentsiaalselt sobivaid

elupaiku (vanu kuivi männikuid)

kahanev populatsioon on

tänapäeval koondunud Eesti

rannikualale, seisund ala piires sõltub Eesti asurkonna

seisundist, mistõttu tuleb

lähtuda tegevuskavaga

sätestatud kaitse-

eesmärkidest, meetmetest ja tulemuslikkuse hindamise

kriteeriumitest22

Roo-loorkull (Circus

aeruginosus) KE – jah, LiD – jah, LiA ‒ jah

2 p

(2015, Muraka raba)

vähemalt 1–2 p

sobivate elupaikade säilitamine

vähemalt 1–2 p

sobivad elupaigad on säilinud

Väikekoovitaja

(Numenius phaeopus) KE – jah, LiD – jah, LiA

− jah

kokku 68 p

(2013–2017)

vähemalt 68–70 p

sobivate elupaikade säilitamine

vähemalt 68–70 p

sobivad elupaigad on säilinud

Suurkoovitaja

(Numenius arquata) KE

– jah, LiD – jah, LiA −

jah

kokku 20 p

(2015, Muraka ja Ratva

raba)

vähemalt 20–22 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 20–22 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Punajalg-tilder (Tringa

totanus) KE – jah, LiD – jah, LiA − jah

kokku 14 p

(2013–2017)

vähemalt 14–15 p

sobivate elupaikade säilitamine

vähemalt 14–15 p

sobivad elupaigad on säilinud

Heletilder (Tringa

nebularia) KE – jah,

LiD – jah, LiA − jah

kokku 42 p

(2013–2017)

vähemalt 40–45 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 40–45 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Mudatilder (Tringa

glareola) KE – jah, LiD

– jah, LiA − jah

kokku 92 p

(2013–2017)

vähemalt 90–100 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 90–100 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Rüüt (Pluvialis europaeus) KE – jah,

LiD – jah, LiA − jah

kokku 91 p (2013–2017)

vähemalt 90–100 p sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 90–100 p sobivad elupaigad on

säilinud

Sookurg (Grus grus) KE – jah, LiD – jah, LiA

− jah

kokku 17 p (hinnang 32– 40 p)

(2013–2017)

vähemalt 32–40 p sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 32‒40 p sobivad elupaigad on

säilinud

Teder (Tetrao tetrix)

KE – jah, LiD – jah, LiA

− jah

kokku 48 mängu/120–130

kukke

(2021)

vähemalt 120–130

kukke

sobivate elupaikade säilitamine

vähemalt 120–130 kukke

sobivad elupaigad on

säilinud

18

Kiivitaja (Vanellus

vanellus)

KE – jah, LiD – jah, LiA − jah

kokku 66 p

(2013–2017)

vähemalt 65–70 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 65–70 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Rukkirääk (Crex crex) KE – jah, LiD – jah, LiA

− jah

kokku 5 p (2021)

vähemalt 5–14 p sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 5–14 p sobivad elupaigad on

säilinud

Laululuik (Cygnus cygnus)

KE – jah, LiD – jah, LiA

− jah

1 p (2017, Selisoo)

vähemalt 1 p sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 1 p sobivada elupaigad on

säilinud

Välja-loorkull (Circus

cyaneus)

KE – jah, LiD – jah, LiA

− jah

liigi esinemise kohta

loodusalal andmed

puuduvad (1 p 1994, 2006,

hiljem pole kohatud)

potentsiaalsete

elupaikade

säilitamine

Potentsiaalsed elupaigad

on säilinud

Soo-loorkull (Circus

pygargus) KE – jah, LiD – jah, LiA − jah

3 p

(2015, Muraka raba)

0–3 p

sobivate elupaikade säilitamine

0–3 p

potentsiaalsed elupaigad on säilinud

Punaselg-õgija (Lanius collurio)

KE – jah, LiD – jah, LiA

− jah

kokku 11 p (2013–2017)

vähemalt 10–15 p sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 10–15 p potentsiaalsed elupaigad

on säilinud

Rabapistrik (Falco

peregrinus) KE – ei,

LiD – jah, LiA − jah

Eestis välja surnud puudub eemaldada linnuala kaitse-

eesmärkide hulgast

Rabapüü (Lagopus

lagopus) KE – jah, LiD

– ei, LiA − ei

1 p

(2015, Muraka raba)

vähemalt 1 p looduslikud tegurid vähemalt 1 p

Hallõgija (Lanius

excubitor) KE – jah,

LiD – jah, LiA − jah

kokku 14 p

(2013–2017)

vähemalt 14–15 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 14–15 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Musträhn (Dryocopus

martius) KE – jah, LiD

– jah, LiA − jah

kokku 11–13 p (hinnang

18–25 p)

(2021)

vähemalt 18–25 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 18–25 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Laanerähn (Picoides

tridactylus)

KE – jah, LiD – jah, LiA − jah

kokku 7–8 p (hinnang 7–

10 p)

(2021)

vähemalt 7–10 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 7–10 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Kalakajakas (Larus canus) KE – jah, LiD –

jah, LiA − jah

kokku 52 p (hinnang 50– 60 p )

(2013–2017)

vähemalt 50–60 p sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 50–60 p sobivad elupaigad on

säilinud

19

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada. Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

23 Pehlak, H., 2019. Mudanepi (Lymnocryptes minimus) levik Eestis: aastatel 2017‒2018 läbi viidud inventuuri kokkuvõte

Öösorr (Caprimulgus

europaeus) KE – jah,

LiD – jah, LiA − jah

kokku 68 p (hinnang 180–

200 p)

(2021)

vähemalt 180–200 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 180–200 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Mustsaba-vigle (Limosa

limosa) KE – jah, LiD –

jah, LiA − jah

kokku 38 p (hinnang 38–

40 p)

(2015, Muraka raba)

vähemalt 38–40 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 38–40 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Mudanepp

(Lymnocryptes minimus)

KE – jah, LiD – jah, LiA − jah

1 p

(201723, Muraka raba)

vähemalt 0−1 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 0−1 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Laanepüü (Bonasa

bonasia)

KE – jah, LiD – jah, LiA

− ei

kokku 45 p (hinnang

240−260 p)

(2021)

vähemalt 240–260 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 240–260 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Tutkas (Philomachus

pugnax)

KE – jah, LiD – jah, LiA − jah

loodusalal liigi pesitsemise

kohta kaasajal andmed

puuduvad 1994: 5 p

2006:1 p (Muraka raba)

potentsiaalsete

elupaikade

säilitamine

looduslikud tegurid kuigi arvulisi eesmärke ei

seata, pole taaspesitsemine

välistatud ning oluline on loodusliku veerežiimiga

lagesooalade säilitamine

potentsiaalsed elupaigad

on säilinud

tänapäeval pesitseb Lääne-

Eesti luhtadel ja

rannaniitudel

Sarvikpütt (Podiceps auritus)

KE – jah, LiD – jah, LiA

− jah

1 p (2017, Selisoo)

vähemalt 1 p sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 1 p sobivad elupaigad on

säilinud

Händkakk (Strix

uralensis) KE – jah, LiD

– jah, LiA − jah

kokku 12−14 p (hinnang

13−17 p)

(2021)

vähemalt 13−17 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 13−17 p

sobivad elupaigad on

säilinud

20

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus; Ajaliselt arvestada, et peab tehtud saama esimese viie

aasta jooksul alates KKK kinnitamisest; 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; peab tehtud saama kümne aasta jooksul alates KKK kinnitamisest; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele. Peaks tehtud saama 15 aasta jooksul alates kinnitamisest.

Tabel 3. Vajalikud tegevused

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Ratva järve ja Tagajõe inventuur, seisundi täpsustamine Inventuur KeA I 2025

2 Soohiilaka esinemise väljaselgitamine 1 tk Inventuur KeA I 2025

3 Männisinelase inventuur 1 tk Inventuur KeA I 2024

4 Metsastuvate lammialade inventuur 30 ha Inventuur KeA II 2030

5 Märgade metsade taastamisvajaduse ulatuse

väljaselgitamine 2500 ha Uuring KeA I 2027

Hooldus, taastamine ja ohjamine

6 Vanade loodusmetsade (9010*) seisundi parendamine 1215 ha Koosluse seisundi parendamine looduslikule

arengule jätmise teel KeA I 2050

7 Rohunditerikaste kuusikute (9050) seisundi parendamine 21 ha Koosluse seisundi parendamine looduslikule

arengule jätmise teel KeA I 2050

8 Soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) seisundi

parendamine 262 ha

Koosluse seisundi parendamine looduslikule

arengule jätmise teel KeA I 2050

9 Siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) seisundi parendamine 926 ha Koosluse seisundi parendamine looduslikule

arengule jätmise teel KeA I 2050

10 Mustassaare soometsamassiivi taastamine 236 ha Koosluse taastamistöö KeA, RMK I 2027

11 Taastatud alade paisude hooldamine 236 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

12 Liigirikaste niitude (6270) hooldamine 5 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

13 Liigirikaste niitude (6270) hooldamine 7 ha Koosluse hooldustöö KeA, MO I Igal aastal

14 Lamminiitude (6450) hooldamine 22 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

15 Lamminiitude (6450) hooldamine 73 ha Koosluse hooldustöö KeA, MO I Igal aastal

16 Ürt-punanupuga niitude (6510) hooldamine 11 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

15 Ürt-punanupuga niitude (6510) hooldamine 2 ha Koosluse hooldustöö KeA, MO I Igal aastal

Taristu, tehnika ja loomad

17 Taristu hooldamine (RMK Kotka matkarada, Varessaare

onn) 1 tk

Radade, külastuskeskuste ja puhkekohtade

hooldamine RMK II Igal aastal

21

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Kavad, eeskirjad

18 Kaitstava ala (Alutaguse rahvuspargi) laiendamine Kaitse-eeskirja muutmine KeA I 2025

19 Hoiuala, loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkide muutmine

ja SDF uuendamine Kaitse-eesmärkide muutmine KeA, KliM I 2025

20 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja vajadusel

uuendamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

21 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

3.1. Koosluste hooldustööd 2022. aastal hooldati (maksti hooldustoetust) Tagajõe hoiualal 17,4 ha lamminiite.

3.2. Külastuskorraldus

Muraka loodusalal Alutaguse rahvuspargi Rüütli soo lahustükil (osaliselt ka väljaspool kaitseal) asub RMK külastusrajatis Kotka matkarada (6,7

km), mis sisaldab kolme kaetud lõkkeaset, ühte lahtist lõkkeaset, viit kuivkäimlat, viit katusega pingikomplekti, kahte metsaonni ja vaatetorni. Rada jääb rahvuspargi Rüütli soo lahustükile ja osaliselt väljapoole kaitseala. Muraka raba idaserval Varessaare skv-s asub Varessaare matkaonn. Kuna Muraka soo- ja metsamassiivi looduskaitseline eesmärk on hoida looduskaastikke ja -kooslusi inimtegevusest võimalikult puutumatuna, siis uusi

külastusrajatisi ei planeerita.

Kaitsealade tähiste ja infotahvlite asukohad on Maa-ameti külastustaristu virtuaalkontoris.