Kihid

KOR R A L D U S

02. veebruar 2024 nr 1-3/24/26

Kurtna-Vilivere loodusala (hoiualade, Saunaküla

maastikukaitseala) kaitsekorralduskava

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan „Kurtna-Vilivere loodusala (hoiualade, Saunaküla maastikukaitseala)

kaitsekorralduskava”; 2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. loodukaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk peadirektori asetäitja

Jaotuskava: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Lissel Tanni

spetsialist looduskaitse planeerimise osakond

1

Keskkonnaamet 2024

Kurtna-Vilivere loodusala (hoiualade,

Saunaküla maastikukaitseala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 2.02.2024 korraldusega nr 1-3/24/26

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire ................................................................................................................ 7 1.1.1. Inventuurid ja uuringud ................................................................................................ 7 1.1.2. Riiklik seire................................................................................................................... 7 1.1.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ................................................................................ 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................ 8 3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 13

3.1. Külastuskorraldus......................................................................................................... 15 3.2. Tähistamine................................................................................................................... 15

Kasutatud andmeallikad .......................................................................................................... 16

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

KliM – kliimaministeerium

LKS - looduskaitseseadus

MKA – maastikukaitseala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

4

1. Ala iseloomustus

Loodusala nimi ja kood Kurtna-Vilivere loodusala (EE0020318)

Loodusalale jäävad kaitstavad

loodusobjektid

Kurtna-Vilivere hoiuala (Harju) (KLO2000144), Kurtna-Vilivere hoiuala (Rapla) (KLO2000179), Saunaküla maastikukaitseala (KLO1000663)

Maismaa pindala (ha) 68,6 ha (maismaa pindala 67 ha ja siseveekogu pindala 1,6 ha)

Asukoht ja piirid

Harjumaa, Saku vald, Kurtna küla; Raplamaa, Kohila vald,

Vilivere küla Leitav Keskkonnaportaalist

Kaitsekord

Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrus nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas”

Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas” Looduskaitseseaduse § 14, 32, 33

Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri”

Vabariigi Valitsuse 29. märts. 2018. a määrus nr 29 „Saunaküla maastikukaitseala kaitse-eeskiri”

Koostaja nimi Lissel Tanni

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Kurtna-Vilivere loodusala koosneb kahest lahustükist (Joonised 1‒2). Lõunapoolne lahustükk on kaitse alla võetud jääpaisjärve rannavalli kaitseks, seal asub ka Saunaküla maastikukaitseala. Rannavallid on kaetud sürjametsade ja vanade loodusmetsadega. Põhjapoolse lahustüki keskmeks

on Keila jõgi, mille kallastel on lamminiidud. Poollooduslike koosluste kaitse tagatakse läbi hoolduse ja metsaelupaigad jäävad looduslikule arengule. Loodusala kaitse tagatakse läbi

loodusliku arengu, taastamise ja hooldamise. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise

parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Kurtna-Vilivere loodusala (Kurtna-Vilivere hoiualade, Saunaküla maastikukaitseala) kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue

inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Kurtna-Vilivere loodusala põhjapoolne lahustükk hoiualade ja Natura elupaikadega (lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510)) (piirid: EELIS, september

2023; aluskaart: Eesti ortofoto, Maa-ameti WMS kaardirakendus, september 2023).

6

Joonis 2. Kurtna-Vilivere loodusala lõunapoolne lahustükk, Saunaküla maastikukaitseala piirid ja

Natura elupaigad (vanad loodusmetsad (9010*), okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel (9060)), (piirid: EELIS, september 2023; aluskaart: Eesti ortofoto, Maa-ameti WMS kaardirakendus,

september 2023).

7

1.1 Uuritus ja seire 1.1.1. Inventuurid ja uuringud

Kurtna-Vilivere loodusala territooriumit on alates 2000. aastast üksikute lahustükkidena

inventeeritud, samaaegset kogu ala hõlmavat inventuuri toimunud ei ole. Poolloodusliku koosluse kuivad niidud lubjarikkal mulla (6210*)1 inventuur jääb Natura pilootprojekti algusaastatesse. Natura pilootprojekti raames on inventeeritud ka vanad loodusmetsad (9010*) ja okasmetsad

oosidel ja moreenkuhjatistel (9060). Enamus lamminiitude (6450) inventuure jääb samuti 2000. aastate algusesse, kuigi osasid alasid on inventeeritud ka hiljem: 2017. aastal inventeeriti

kokku 6,4 ha elupaika (inventeerija Sirje Azarov), kus pandi nende alade esinduslikkuseks C. 2020. aastal inventeeriti kokku 10,1 ha lamminiite (inventeerijad Rein Kalamees ja Toomas Kukk), kus pandi ühele 3,9 ha suurusele alale esinduslikkuseks A ja ülejäänud aladele pandi

esinduslikkuseks B.

Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niite (6510) inventeeriti 2019. aastal 1 ha (inventeerijad Annaliisa Kaaremaa ja Sander Laherand) ja 2020. aastal 15,5 ha (inventeerijad Rein Kalamees ja Toomas Kukk). Elupaikadele pandi esinduslikkuseks C (arvestatav). Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510) ei ole loodusala ega ka siseriiklikuks kaitse-eesmärgiks seatud.

Kava koostamise raames 30.08.2023 teostatud paikvaatlusel veenduti, et kuivade niitude lubjarikkal mulla (6210*) lamminiiduks (6450) määramine katastriüksusel tunnusega 31701:001:0584 oli põhjendatud. Varasem määrang oli ekslik.

Loodusala lõunapoolsel lahustükil asuvaid metsaelupaiku ei ole lähiaastatel inventeeritud ‒ nende puhul arvestati Natura standardandmebaasi esinduslikkusega.

1.1.2. Riiklik seire

Kurtna-Vilivere loodusalal asub riiklik seirejaam LF66-SJA5930000, kus uuritakse saarma (Lutra

lutra) olemasolu. Keskkonnaseire infosüsteemi (KESE) järgi on seiret teostatud kahel korral (2012, 2018).

1.1.3. Inventuuride ja uuringute vajadus

Kurtna-Vilivere loodusalal tuleb inventeerida seni inventeerimata Natura elupaik jõed ja ojad

(6230) (SDF-is 1,6 ha). Elupaiga jõed ja ojad inventeerimiseks on vajalik täiustada vooluvee- elupaikade inventeerimise juhist ja selle järgi inventeerida loodusala jõed ja ojad. Lisaks on vaja inventeerida lõunapoolsel lahustükil olevad metsaelupaigad vanad loodusmetsad (9010*) ja

okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel (9060).

1 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*) on

tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala kaitse eesmärkideks olevad väärtused (kaitseväärtused) on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2004. aasta korraldusega2, hoiualade omad Vabariigi Valitsuse 2005. aasta määrustega34

ja Saunaküla maastikukaitseala omad Vabariigi Valitsuse 2018. aasta määrusega5.

Kurtna-Vilivere loodusala kaitse eesmärgid on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübid, nendeks on jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*), lamminiidud (6450), vanad loodusmetsad (9010*) ning okasmetsad oosidel ja

moreenkuhjatistel (9060). Lisaks on loodusala ja hoiualade kaitse eesmärkideks direktiivi II lisas nimetatud liigid, milleks on saarmas (Lutra lutra) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).

Kurtna-Vilivere hoiuala Harju poolse osa kaitse eesmärkideks on lisaks eelnimetatud loomaliikidele ka jõgede ja ojade (3260) ja lamminiitude (6450) kaitse. Rapla poolsel osal on

kaitse eesmärkideks lisaks eelnimetatud loomaliikidele jõgede ja ojade (3260), kuivade niitude lubjarikkal mullal (6210*), lamminiitude (6450) ja oosidel ja moreenkuhjatistel kasvavate

okasmetsade (sürjametsade) (9060) kaitse. Saunaküla maastikukaitseala kaitse eesmärkideks on vanad loodusmetsad (9010*) ja okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060). Kaitse-eeskirja seletuskirjas tehti ettepanek loodusala piiride muutmiseks ja selle vastavusse viimiseks

maastikukaitseala välispiiriga.

Kurtna-Vilivere loodusala kaitse eesmärkidest tuleb eemaldada kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) ja lisada aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), sest tegu oli teadusliku veaga (antud elupaika loodusalal ei ole). Kurtna-Vilivere hoiuala (Harju) kaitse eesmärkidesse tuleb

lisada aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510). Kurtna-Vilivere hoiuala (Rapla) kaitse eesmärkidesse tuleb samuti lisada aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ja eemaldada

okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060). Tabelis 1 on elupaigatüüpide seisund ja eesmärk määratud looduses reaalselt olemasoleva, st

inventeeritud ja EELISesse kantud elupaigatüüpide alusel. Vastavalt sellele tuleb korrigeerida ka standardandmebaasi andmeid. Standardandmebaasi muudatuse põhjendus on varasem

valemäärang kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) osas. Tabelis 1 võetakse kokku Kurtna-Vilivere loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse

eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtud meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad

tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis.

2 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiriˮ 3 Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrus nr 166 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas” 4 Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas” 5 Vabariigi Valitsuse 29.03.2018 määrus nr 29 „Saunaküla maastikukaitseala kaitse-eeskiri”

9

Tabel 1. Kurtna-Vilivere loodusala, hoiualade ja Saunaküla maastikukaitseala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus6

Seisund7

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk8 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus9 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)10

Jõed ja ojad

(3260) LoA – ja,

KE (Harju) – ja,

KE (Rapla) – ja,

LoD – I, MKA –

ei

1,6 ha / A

Elupaigaandmed

vajavad

täpsustamist

Elupaiga säilitamine

1,6 ha-l

Andmete

täpsustamine 1,6 ha

Tööstus,

põllumajandus,

inimareng, turism

Meetmed tulenevad

veemajanduskavast

Heas seisus

elupaik on

säilinud 1,6 ha

Andmed on

täpsustatud 1,6

ha

Kaitse

eesmärk on

seatud

SDF-i

alusel,

EELISes

elupaigaand

med

puuduvad.

Veemajand

uskava

alusel on

veekogumi

seisund

kesine.

0,017 / 0,049

6 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

MKA (jah/ei) – on või ei ole maastikukaitseala kaitse-eesmärk 7 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 8 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 9 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta taggant. 10 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

10

Kaitseväärtus6

Seisund7

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk8 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus9 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)10

Kuivad niidud

lubjarikkal

mullal (6210*)

LoA – ja, KE

(Harju) – ja, KE

(Rapla) – ja, LoD

– I, MKA – ei

0 ha Puudub Eemaldada kaitse

eesmärkide hulgast

Tegemist

on

teadusliku

veaga.

Elupaigatüü

pi alal ei

leidu.

Antud

elupaigatüü

bi asemel

on

lamminiit

(6450).

Aas-rebasesaba

ja ürt-

punanupuga

niidud (6510)

LoA – ei, KE

(Harju) – ei, KE

(Rapla) – ei,

MKA– ei, LoD –

I

16,5 ha / C Elupaigatüübi

säilitamine 16,5 ha

Elupaigatüübi

seisundi

taastamine16,5 ha

Võsastumine/metsist

umine

Taastamine ja seejärel

hooldamine 16,5 ha

Heas seisus

elupaik on

säilinud 16,5 ha

Tuleb lisada

loodusala ja

hoiualade

kaitse-

eesmärkide

ks

0,41 / 0,75

Lamminiidud

(6450) LoA – ja,

LoD – I, KE

(Harju) – ja, KE

(Rapla) – ja,

MKA – ei

• 3,9 ha / A

• 14,2 ha / B

Elupaigatüübi

säilitamine 18,1 ha

Elupaigatüübi

seisundi taastamine

18,1 ha

Võsastumine/metsist

umine

Taastamine ja seejärel

hooldamine 18,1 ha

Heas seisus

elupaik on

säilinud 18,1 ha

SDF-is 19

ha

0,12‒0,09 /

0,12

Vanad

loodusmetsad

(9010*) LoA –

ja, LoD – I, KE

(Rapla) – ei, KE

11,8 ha / B

Elupaigaandmed

vajavad

täpsustamist

Elupaigatüübi

säilitamine 11,8 ha

Andmete

täpsustamine 11,8 ha

Looduslikule arengule

jätmine

Heas seisus

elupaik on

säilinud 11,8 ha

0,01 / 0,02

11

Kaitseväärtus6

Seisund7

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk8 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus9 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)10

(Harju) – ei,

MKA – ja

Andmed on

täpsustatud 11,8

ha

Okasmetsad

oosidel ja

moreenkuhjatist

el (sürjametsad)

(9060) LoA – ja,

LoD – I, KE

(Rapla) – ja, KE

(Harju) – ei,

MKA – ja

4,4 ha / B

Elupaigaandmed

vajavad

täpsustamist

Elupaigatüübi

säilitamine 4,4 ha

Andmete

täpsustamine 4,4 ha

Looduslikule arengule

jätmine

Heas seisus

elupaik on

säilinud 4,4 ha

Andmed on

täpsustatud 4,4

ha

Eemaldada

Rapla

hoiuala

kaitse-

eesmärkides

t

0,14 / 0,14

12

Tabel 2. Kurtna-Vilivere loodusala ja hoiualade kaitseväärtuste koondtabel (liigid)

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Natura eesmärgid

Paksukojaline

jõekarp (Unio

crassus) LKS –

II, LoD – II, IV,

LoA – ja, KE

(Rapla) – ja, KE

(Harju) – ja

Esineb alal

Liigi andmed

vajavad

täpsustamist

Liigi esinemine alal ja

sobiliku elupaiga

säilitamine 1,6 ha

Andmete

täpsustamine 1,6 ha

Põllumajandus,

tööstus

Andmed on täpsustatud

Meetmed tulenevad

veemajanduskavast

Liik esineb alal ja

sobiv elupaik (jõed ja

ojad) on säilinud heas

seisundis 1,6 ha

2015. a SDF-i seisuga

arvukuse kategooria C

(andmekvaliteet P ‒

kehv)

Saarmas (Lutra

lutra) LKS – III,

LoD – II, IV, LoA

– ja, KE (Rapla) –

ja, KE (Harju) –

ja

Esineb alal Liigi esinemine alal ja

sobiliku elupaiga

säilitamine 1,6 ha

Põllumajandus,

tööstus

Meetmed tulenevad

veemajanduskavast

Liik esineb alal ja

sobiv elupaik (jõed ja

ojad) on säilinud heas

seisundis 1,6 ha

2015. a SDF-i seisuga

arvukuse kategooria C

(andmekvaliteet P ‒

kehv)

13

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused Vajalike tegevuste tabelisse (Tabel 3.) on koondatud tööd, mis on vajalikud tabelites 1 ja 2 seatud kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelid on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüübi jõed ja ojad (3260)

andmete täpsustamine 1,6 ha Inventuur KeA I 2030

2 Elupaigatüübi vanad loodusmetsad

(9010) andmete täpsustamine 11,8 ha Inventuur KeA I 2030

3

Elupaigatüübi okasmetsad oosidel ja

moreenkuhjatistel (9060) andmete

täpsustamine

4,4 ha Inventuur KeA I 2030

4 Kaitse-eesmärgiks oleva liigi

inventuur (paksukojaline jõekarp) 1,6 ha Inventuur KeA I 2027

Hooldus, taastamine ja ohjamine

5 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

(6510) niitude taastamine 16,5 ha Koosluse taastamistöö MO II 2025

6 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

(6510) niitude hooldamine 16,5 ha Koosluse hooldustöö MO I Igal aastal

7 Lamminiitude (6450) taastamine 18,1 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO II 2025

14

8 Lamminiitude (6450) hooldamine 18,1 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

Taristu, tehnika ja loomad

9 Tähiste hooldamine X

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK II Igal aastal

Kavad, eeskirjad

10 Loodusala ja hoiualade kaitse-eesmärkide ja piiride

muutmine Kaitsekorra muutmine KeA, KliM I 2025

11 Kaitsekorralduskava andmete ülevaatamine ja vajadusel

uuendamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

12 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

3.1. Külastuskorraldus

Kurtna-Vilivere loodusala külastavad peamiselt kohalikud elanikud. Alal ei asu ühtegi tähistatud matkarada ega külastustaristut ja käesoleva kaitsekorralduskavaga seda ei

planeerita. Küll oli paikvaatlusel näha, et loodusala lõunapoolsel alal 6510 koodiga elupaikadele on sisse niidetud kergliiklusteid meenutavaid radasid, kus ilmselt kohalikud käivad jooksmas ja suusatamas.

3.2. Tähistamine

Loodusala on tähistatud. Tähised olid kava koostamise hetkel loetavad ja hooldust ei vajanud. Tähised ei ole kantud külastustaristu virtuaalkontorisse, mida käesoleva kavaga ei tehta.

Tähiste hooldamine on II prioriteedi töö, mida korraldab Riigimetsa Majandamise

Keskus.

16

Kasutatud andmeallikad EELIS. (2010). Kasutamise kuupäev: 24. juuli 2023. a., https://www.eelis.ee/default.aspx?state=7;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult=rahvala &obj_id=549040168 Paal, J. (2004). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk. Keskkonnaseire Infosüsteem. Seireandmed. Kättesaadav: https://kese.envir.ee/kese/listParameterValueNew.action?backAction=menu Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava. (2017). Keskkonnaamet, https://pilv.envir.ee/index.php/s/7i5MKGRrkTqXK6r?dir=undefined&path=%2FLoomad%2 FSelgrootud&openfile=3695 Natura Standardandmebaas. Kurtna-Vilivere: https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0020318