KOR R A L D U S

02. veebruar 2024 nr 1-3/24/27

Kõrvemaa loodusala (Kõrvemaa

maastikukaitseala) kaitsekorralduskava

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Kõrvemaa loodusala (Kõrvemaa maastikukaitseala) kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada tegevuskava avaldamine

Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt) Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Kristi Pai

vanemspetsialist looduskaitse planeerimise osakond

„Laialehine mets Kõrvemaalˮ Kristi Pai.

Keskkonnaamet 2024

Kõrvemaa loodusala

(Kõrvemaa maastikukaitseala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD Keskkonnaameti 2.02.2024 korraldusega nr 1-3/24/27

Sisukord

1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 4

1.1. Uuritus ja seire ................................................................................................................. 5

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................... 7

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ......................................................................... 18

3.1. Inventuurid ja uuringud.................................................................................................. 21

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd.............................................................................. 21

Kasutatud allikad........................................................................................................................... 22

Kasutatud lühendid

KE – jah/ei: liik või elupaigatüüp kas vastavalt on/ei ole nimetatud ala kaitse-eesmärgina

KeA – Keskkonnaamet

KliM – Kliimaministeerium

KKK – kaitsekorralduskava

MKA – maastikukaitseala

LoA – loodusala

LoD – loodusdirektiiv

KESE – Keskkonnaseire Infosüsteem

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

MO – maaomanik

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Kujunemise potentsiaal – SKV-s potentsiaal tulevikus elupaikade kujunemiseks potentsiaalsete

elupaikade arvelt

Metsavajakute ala – vanad metsakooslused (laane-, salu- ja soovikumetsad), mis on seni ebapiisavalt kaitstud. Metsanduse arengukava 2020 näeb ette, et kõikide metsa tüübirühmade osas

peab olema tagatud metsade range kaitse vähemalt 10% tüübirühma pindalast

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Kõrvemaa maastikukaitseala

Loodusala nimi Kõrvemaa loodusala (EE0060119)

Pindala maastikukaitseala 20 523,3 ha; loodusala 20 653,4 ha

Asukoht ja piirid

Harju maakond Anija vald Mustjõe, Voose, Vetla, Pikva küla ja Aegviidu alev; Kose vald Kõrvenurga, Laane, Kiruvere ja Vanamõisa küla;

Järva maakond Paide linn Sõmeru, Purdi, Nurme, Võõbu, Puiatu, Kirisaare, Oeti ja Allikjärve küla; Järva vald Vetepere, Lehtmetsa, Kaalepi, Mägede, Järva-Madise ja Mõnuvere küla; Lääne-Viru maakond Tapa vald Kõrveküla ja Jäneda küla.

Asukoht Keskkonnaportaalis

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2023. a määrus nr 32 „Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse- eeskiri”

Koostaja nimi Kristi Pai

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Kõrvemaa loodusala moodustab osa Vahe-Eesti massiivsest soode ja metsade vööndist, sisaldades haruldasi metsa-, magevee-, niidu- ja sookooslusi, haruldasi ja ohustatud liike ning nende elupaiku. Loodusala on elupaigaks tõmmuujurile, kollasele kivirikule, kaunile

kuldkingale, palu-karukellale ja eesti soojumikale. Alal on vaja täpsustada erinevate elupaikade ja liikide seisundit ning loodusliku veerežiimi taastamise võimalusi.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi

ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Kõrvemaa loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

Käesolevas KKK-s ei käsitleta Kõrvemaa linnuala (EE0060171) kaitse-eesmärke.

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid

Varasemad (Natura inventuur 2001) loodusala elupaigatüüpide inventuurid viis läbi Tartu Ülikooli

Ökoloogia ja Maateaduste Instituut (endise nimega Bioloogia ja Ökoloogia Instituut). Põhjapoolse lahustüki, Alavere-Jäneda maanteest põhja poole jääva osa metsaelupaigatüüpide inventuuri tegi 2009. aastal OÜ Metsakorralduse Büroo. Ülejäänud Kõrvemaa maismaaelupaigatüüpide

inventuuri tegid 2010. aastal OÜ Metsaruum eksperdid. 2022. aastal kaardistas piiranguvööndis asuvaid (metsa)elupaigatüüpe MTÜ Puuseen ekspert Indrek Sell. Kordusinventuuride käigus

kontrolliti ja täpsustati varem kameraalselt määratud elupaigatüübid, samuti varasemalt inventuuridega katmata alad. Vastavalt uutele inventuuridele tuleb korrigeerida ka standardandmebaasi andmeid.

Niiduelupaigatüüpe on kaitsealal inventeerinud 2009. aastal Pärandkoosluste Kaitse Ühingu eksperdid ja 2017. aastal Sirje Azarov. Allikaid ja allikasoid on 2011. aastal inventeerinud Mati Ilomets ja Laimdota Truus. Loodusala järveelupaiku on inventeerinud 2016. aastal Margit Berg-

Jürgens.

Taimede inventuuri tegi 2009. a Ester Valdvee. Inventuuri tulemusel on Kõrvemaal kokku registreeritud 39 kaitsealust liiki, mis on piirkonna kõrgeim näitaja. Kõige liigirikkam ala on Suur-

Kalajärve õõtsiksoo, Palgisaare, Tellissaare ja Siniallika soo.

Riiklik seire

Kõrvemaa loodusalal on loodusala eesmärkidega seonduvalt läbi viidud kaitstavate soontaimede seiret, ohustatud taimekoosluste (Natura elupaigad) seiret ja jõgede hüdrobioloogilist seiret.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Kõrvemaa loodusalal on vaja teostada kaitseväärtuste inventuure. Loodusalal on vaja inventeerida

vananenud andmetega (nt D-esinduslikkusega) niidu-, metsa- ja sooelupaigad. Inventuuriga on vajalik täpsustada allikate ja allikasoode ning sellega kaasneva elupaigatüübi nõrglubja-allikate

seisundit ja paiknemist loodusalal.

Lisaks on vaja inventeerida kauni kuldkinga, palu-karukella ja eesti soojumika esinemine leiukohtades, mille kohta puuduvad andmed.

Vajalik on täiendavalt inventeerida jõgesid ja ojasid. Loodusalal leidub vooluveekogusid, mida ei ole inventeeritud, kuid mis tõenäoliselt vastavad elupaigatüübi kriteeriumitele (Mustjõgi, Jänijõgi, Tarvasjõgi, Liivoja). Inventuuriga on vaja täpsustada varasemalt inventeeritud Jägala jõe, Pärnu

jõe, Ambla jõe ja Matsimäe soone seisundi hinnanguid. Lisaks on vajalik ekspertiis, et saada ülevaade loodusala jõgesid ja ojasid mõjutavatest teguritest ja meetmetest.

Loodusalal leidub ligikaudu 24 ha C-esinduslikkusega järveelupaiku, mille seisundi parandamise meetmete väljaselgitamiseks on vaja koostada ekspertiis.

Kõrvemaa loodusalal leidub kuivenduskraave, mis on mõjutanud (metsa)elupaigatüüpide seisundit. Vajalik on loodusalal läbi viia loodusliku veerežiimi taastamise uuring, mis peab

selgitama vajalikud taastamistegevused (nt kraavide sulgemine) loodusalal.

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Kõrvemaa loodusala kaitse-eesmärgid on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2004. aasta korraldusega1

ja maastikukaitseala eesmärgid Vabariigi Valitsuse 2023. aasta määrusega2.

Kõrvemaa loodusalal kaitstakse järgmisi magevee-, niidu-, soo- ja metsaelupaigatüüpe: liiva- alade vähetoitelised järved (3110) 3 , vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140),

huumustoitelised järved ja järvikud (3160), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), lamminiidud (6450), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (7220*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad

laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks

on lisaks veel looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad (3260), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), liigirikkad madalsood (7230), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060) ning lammi-lodumetsad (91E0*).

Hetkel ei ole loodusala kaitse-eesmärgiks looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad

(3260), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), liigirikkad madalsood (7230), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060) ning lammi-lodumetsad (91E0*). Nimetatud

elupaigatüübid tuleb Kõrvemaa loodusala kaitse-eesmärkide hulka lisada.

Kõrvemaa loodusala katab looduslikult mitmekesisema osa Kesk- ja Lõuna-Kõrvemaast, kus on levinud laiaulatuslikud metsa- ja sooalad metsajõgede ja -ojadega. Kesk-Kõrvemaa on metsasem, jõgede-ojadega liigendatud, Lõuna-Kõrvemaa aga soisem. Kõrvemaal leidub peaaegu kõiki

metsatüüpe, sest ala pinnamood on väga vaheldusrikas. Selle kujunemisele on kaasa aidanud jääaeg ning taanduv jääserv. Muuhulgas on siin kunagi laiunud jääpaisjärvest maha jäänud

erinevaid rannikumoodustisi – astanguid, rannavalle ja luiteid. Kogu Kõrvemaad läbivad pikkade ahelikena kitsad ja kõrged oosid. Need tekkisid setete kogunemisel jääs olnud pragudesse. Pikimad oosistikud on Matsimäe-Voose ja Aegviidu-Jäneda. Sinna, kus sulava mandrijää serv pikemalt

peatus, kuhjusid liivast mõhnastikud. Lõuna-Kõrvemaa enamasti soistele aladele annavad ilmet väikevoored.

Loodusala kõige silmapaistvamaks kaitseväärtuseks on suurtel aladel paiknevad laukalised lage-

ja puisrabad: Kakerdaja, Seli, Põhjaku, Kautla, Kilingi, Kodru. Metsaelupaikadest leidub loodusalal enim vanasid loodusmetsi ning siirdesoo- ja rabametsi. Niiduelupaigatüüpidest leidub kaitsealal kõige arvukamalt lamminiite. Järvedest kuuluvad elupaigatüüpi liiva-alade

vähetoitelised järved Urbuksejärv ja Nikerjärv. Elupaigatüüpi vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved kuuluvad Kalijärv ja Väike Kalajärv. Looduslikult rohketoiteliste järvede

hulka on määratud Suur Kalajärv. Kõik ülejäänud inventeeritud loodusalal olevad järved

1 Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiriˮ . 2 Vabariigi Valitsuse 17.03.2023 määrus nr 32 „Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskiriˮ . 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale.

Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

(suuremad nt Seli järv, Kakerdaja järv, Kutniku järv, Matsimäe Pühajärv, Kaanjärv) ja väikesed rabalaukad kuuluvad elupaigatüüpi huumustoitelised järved ja järvikud.

Liikidest kaitstakse loodusalal loodusdirektiivi II lisa taimeliike kaunist kuldkinga (Cypripedium

calceolus), palu-karukella (Pulsatilla patens), kollast kivirikku (Saxifraga hirculus) ja eesti soojumikat (Saussurea alpina subsp. esthonica). Alal on registreeritud neliteist kauni kuldkinga,

seitse palu-karukella, üks kollase kiviriku ja neli eesti soojumika leiukohta. Lisaks loodusdirektiivi taimeliikidele leidub Kõrvemaal ka II lisa liik tõmmuujur (Graphoderus bilineatus). Loodusala kolmes järves on registreeritud tõmmuujuri leiukohad. Kaitse eesmärgiks olevate liikide seisundite

kirjeldused on esitatud tabelis 2.

Kõrvemaa MKA siseriiklikuks kaitse-eesmärgiks on lehitu pisikäpa ja tema elupaikade kaitse. Liik on LKS-i alusel arvatud haruldase ja hävimisohus liigina I kaitsekategooria liikide hulka. Alal on

registreeritud kaks liigi kasvukohta (leiukohta) kogupindalaga 2,8 ha.

Kõrvemaa MKA-l kaitstakse siseriiklikult ka metsavajakute alasid. Kaitseala sihtkaitsevöönditesse jääb ligikaudu 490 ha metsavajakute alasid, millest umbes 415 ha

moodustavad laanemetsad ja 68 ha salumetsad. Kuna metsavajakute alad ei ole loodusala kaitse- eesmärgiks, siis neid väärtusi kaitsekorralduskavas ei käsitleta.

Tabelis 1 ja 2 on Kõrvemaa loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid ja soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid. Samuti on tabelis

toodud kaitse-eesmärkide täitmist mõjutavad tegurid, negatiivsete tegurite ärahoidmise või leevendamise meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused.

Tabel 1. Kõrvemaa loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus4

Seisund5

(pindala/esindusli

kkus)

Kaitse eesmärk6 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus7 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)8

Poollooduslikud kooslused

Liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal

(6270*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 5,2 ha / B

• 17 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine

5,2 ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

17 ha

• Võsastumine • Hooldamine

5,2 ha

• Taastamine ja

seejärel

hooldamine

17 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 22,2 ha,

sh 17 ha taastatud

0,74 / 0,82

Lamminiidud

(6450)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 0,3 ha / A

• 77,9 ha / B

• 36,6 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine

78,2 ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

36,6 ha

• Võsastumine • Hooldamine

73,8 ha

• Taastamine ja

seejärel

hooldamine 41

ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 114,8 ha,

sh 41 ha taastatud

0,76 / 0,76

4 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk 5 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne, D – väheesinduslik 6 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 7 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. 8 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

Kaitseväärtus4

Seisund5

(pindala/esindusli

kkus)

Kaitse eesmärk6 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus7 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)8

Aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga

niidud (6510)

KE – jah, LoD – I,

LoA – ei

• 31,8 ha / B

• 18,3 ha / C

• 0,8 ha / D

• Elupaigatüübi

säilitamine

31,8 ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

18,3 ha

• Andmete

täpsustamine

0,8 ha

• Võsastumine

• Vananenud

andmed

• Hooldamine

39,2 ha

• Taastamine ja

seejärel

hooldamine

10,9 ha

• Inventuur

0,8 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 50,9 ha,

sh 10,9 ha

taastatud ja

andmed

täpsustatud 0,8 ha

Varasemalt pole

inventeeritud,

lisada loodusala

eesmärkide hulka.

0,98 / 1,78

Metsaelupaigatüübid

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 626,4 ha / A

• 2502,8 ha / B

• 3092,5 ha / C

• 213,9 ha / D

• Elupaigatüübi

säilitamine

3129,2 ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

3092,5 ha

• Andmete

täpsustamine

213,9 ha

• Kuivendamine

• Vananenud

andmed

• Veerežiimi

taastamise

ekspertiis

• Inventuur

213,9 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud

6435,6 ha, sh

andmed on

täpsustatud

213,9 ha

9,19 / 11,11

Vanad laialehised

metsad (9020*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 20,5 ha / A

• 2,5 ha / D

• Elupaigatüübi

säilitamine

20,5 ha

• Andmete

täpsustamine

2,5 ha

• Vananenud

andmed

• Looduslikule

arengule

jätmine

• Inventuur

2,5 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 23 ha, sh

andmed on

täpsustatud 2,5 ha

0,32 / 0,32

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 37,3 ha / A

• 57,8 ha / B

• 161,8 ha / C

• 22 ha / D

• Elupaigatüübi

säilitamine 95,1

ha

• Vananenud

andmed

• Looduslikule

arengule

jätmine

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 278,9 ha,

3,13 / 3,79

Kaitseväärtus4

Seisund5

(pindala/esindusli

kkus)

Kaitse eesmärk6 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus7 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)8

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

161,8 ha

• Andmete

täpsustamine

22 ha

• Inventuur 22

ha

sh andmed on

täpsustatud 22 ha

Okasmetsad oosidel

ja moreeni-

kuhjatistel (9060)

KE – jah, LoD – I,

LoA – ei

• 26,5 ha / A

• 49,4 ha / B

• 107,5 ha / C

• 16,3 ha / D

• Elupaigatüübi

säilitamine

75,9 ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

107,5 ha

• Andmete

täpsustamine

16,3 ha

• Vananenud

andmed

• Looduslikule

arengule

jätmine

• Inventuur

16,3 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 199,7 ha,

sh andmed on

täpsustatud 16,3

ha

Varasemalt pole

inventeeritud,

lisada loodusala

eesmärkide hulka.

6,24 / 6,24

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 8,5 ha / A

• 370,1 ha / B

• 552 ha / C

• 154,8 ha / D

• 23,1 ha / p

• Elupaigatüübi

säilitamine

378,6 ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

552 ha

• Andmete

täpsustamine

154,8 ha

• Kuivendamine

• Vananenud

andmed

• Veerežiimi

taastamise

ekspertiis

• Inventuur

154,8 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud

1085,4 ha, sh

andmed on

täpsustatud

154,8 ha

• Kujunemise

potentsiaal

23,1 ha

3,1 / 2,97

Kaitseväärtus4

Seisund5

(pindala/esindusli

kkus)

Kaitse eesmärk6 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus7 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)8

Siirdesoo- ja

rabametsad

(91D0*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 667,8 ha / A

• 1863,8 ha / B

• 931,6 ha / C

• 189,1 ha / D

• Elupaigatüübi

säilitamine

2531,6 ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

931,6 ha

• Andmete

täpsustamine

189,1 ha

• Kuivendamine

• Vananenud

andmed

• Veerežiimi

taastamise

ekspertiis

• Inventuur

189,1 ha

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud

3652,3 ha, sh

andmed on

täpsustatud

189,1 ha

8,3 / 9,3

Lammi-lodumetsad

(91E0*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – ei

• 12,4 ha / B

• 1,1 ha / C

• 0,2 ha / p

• Elupaigatüübi

säilitamine

12,4 ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

1,1 ha

• Looduslikule

arengule

jätmine

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 13,5 ha

• Kujunemise

potentsiaal 0,2 ha

Varasemalt pole

inventeeritud,

lisada loodusala

eesmärkide hulka.

0,35 / 0,41

Sooelupaigatüübid

Rabad (7110*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

Nokkheina-

kooslused (7150)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 2514,8 ha / A

• 666,1 ha / B

• 45 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine

3180,9 ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

45 ha

• Looduslikule

arengule

jätmine

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud

3225,9 ha

Nokkheina-

kooslused

kujutavad endast

üht osa rabadele

iseloomulikust

taimkatte-

kompleksist.

2,4 / 2,95

Siirde- ja

õõtsiksood (7140)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 123,9 ha / A

• 36,3 ha / B

• 23,8 ha / C

• 17 ha / D

• Elupaigatüübi

säilitamine

160,2 ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

23,8 ha

• Vananenud

andmed

• Looduslikule

arengule

jätmine

• Inventuur

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 201 ha,

sh andmed on

täpsustatud 17 ha

Peale inventuuri

selguvad täpsemad

meetmed.

0,5 / 0,62

Kaitseväärtus4

Seisund5

(pindala/esindusli

kkus)

Kaitse eesmärk6 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus7 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)8

• Andmete

täpsustamine

17 ha

Allikad ja

allikasood (7160)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 3 ha / A

• 5,5 ha / B

• 2,3 ha / D

• Elupaigatüübi

säilitamine

8,5 ha

• Andmete

täpsustamine

2,3 ha

• Vananenud

andmed

• Inventuur • Heas seisus

elupaiku on

säilinud 10,8 ha,

sh andmed on

täpsustatud 2,3 ha

Peale inventuuri

selguvad täpsemad

meetmed.

1,35 / 2,4

Nõrglubja-allikad

(7220*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 0,001 ha / A • Andmete

täpsustamine

• Info puudumine • Inventuur • Andmed on

täpsustatud

Kõrvemaa LoA-l

on nõrglubja-

allikad märgitud

kaasnevaks

elupaigatüübiks

allikatele ja

allikasoodele.

Seisundi puhul on

kasutatud SDF-is

olevaid andmeid,

mida tuleb

inventuuriga

täpsustada.

Peale inventuuri

selguvad täpsemad

meetmed.

Liigirikkad

madalsood (7230)

KE – jah, LoD – I,

LoA – ei

• 20,7 ha / A

• 77,5 ha / B

• 64,9 ha / C

• 22,4 ha / D

• Elupaigatüübi

säilitamine

98,2 ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

64,9 ha

• Vananenud

andmed

• Looduslikule

arengule

jätmine

• Inventuur

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 185,5 ha,

sh andmed on

täpsustatud 22,4

ha

Varasemalt pole

inventeeritud,

lisada loodusala

eesmärkide hulka.

Peale inventuuri

selguvad täpsemad

meetmed.

0,7 / 1,07

Kaitseväärtus4

Seisund5

(pindala/esindusli

kkus)

Kaitse eesmärk6 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus7 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)8

• Andmete

täpsustamine

22,4 ha

Mageveekooslused

Liivaalade

vähetoitelised

järved (3110)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 4,8 ha / B

• 4 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine

4,8 ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

4 ha

• Kallaste

intensiivne

kasutamine

• Seisundi

parandamise

ekspertiis

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 8,8 ha

0,62 / 0,64

Vähe- kuni

kesktoitelised

kalgiveelised järved

(3140)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 1 ha / A

• 4,1 ha / B

• Elupaigatüübi

säilitamine

5,1 ha

• Looduslikule

arengule

jätmine

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 5,1 ha

0,11 / 0,15

Looduslikult

rohketoitelised

järved (3150)

KE – jah, LoD – I,

LoA – ei

• 1,7 ha / C • Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 1,7

ha

• Seisundi

parandamise

ekspertiis

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 1,7 ha

Varasemalt pole

inventeeritud,

lisada loodusala

eesmärkide hulka.

0,005 / 0,005

Kaitseväärtus4

Seisund5

(pindala/esindusli

kkus)

Kaitse eesmärk6 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus7 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)8

Huumustoitelised

järved ja järvikud

(3160)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

• 73 ha / A

• 7 ha / B

• 18 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine

80 ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

18 ha

• Kinnikasvamine • Seisundi

parandamise

ekspertiis

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 98 ha

17,7 ha C-

esinduslikkusega

elupaigast

moodustab

Seli järv

3,37 / 3,56

Jõed ja ojad (3260)

KE – jah, LoD – I,

LoA – ei

• 15,6 ha / A

• 4,5 ha / B

• 17,9 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine

20,1 ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

17,9 ha

• Andmete

täpsustamine

• Info puudumine • Inventuuri ja

ekspertiisi

tellimine

• Heas seisus

elupaiku on

säilinud 38 ha

• Andmed on

täpsustatud

Varasemalt pole

inventeeritud,

lisada loodusala

eesmärkide hulka.

LoA-l leidub

jõgesid, mida ei

ole inventeeritud,

kuid mis

tõenäoliselt

vastavad elupaiga

kriteeriumitele.

Lisaks on vaja

täpsustada

varasemalt

inventeeritud

jõgede seisundit.

Peale inventuuri

selguvad täpsemad

meetmed.

0,4 / 1,16

Tabel 2. Kõrvemaa loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid)

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Natura eesmärgid

Tõmmuujur

(Graphoderus

bilineatus)

LKS – III, KE – jah,

LoD – II, IV, LoA –

jah

Kolm liigi

elupaika

(leiukohta)

kogupindalaga

4 ha, liik on

elupaikades

esindatud

Liigile sobiliku

elupaiga säilimine

4 ha-l ja liigi

esinemine

elupaigas

Looduslikule arengule

jätmine

Liigile sobilik elupaik

on säilinud 4 ha-l ja liik

esineb elupaigas

Leiukohtade vaatlusel on

täheldatud liigi esinemine

elupaikades.

SDFis arvukust märgitud

ei ole.

Meetmed seotud järve

elupaikadega.

Kaunis kuldking

(Cypripedium

calceolus)

LKS – II, KE – jah,

LoD – II, IV, LoA –

jah

14 liigi

kasvukohta

(leiukohta)

kogupindalaga

2,8 ha

Liigile sobiliku

kasvukoha

säilimine 2,8 ha-l

Andmete

täpsustamine

Ebapiisavad andmed Liigi inventuur Liigi kasvukoha

säilimine 2,8 ha-l

Liik on EELIS-esse kantud

11 punktobjekti ja kolme

pindobjektina. 10

punktobjekti viimane

kinnitatud vaatlus toimus

1978, 1979 või 1995,

isendite arvu märgitud ei

ole. SDF-is on arvukuse

hinnanguks märgitud 600.

Vaatlustel on isendite

arvukust märgitud

erinevalt (taim, puhmik,

vars). Peale inventuuri

selguvad täpsemad

meetmed.

Palu-karukell

(Pulsatilla patens)

LKS – II, KE – jah,

LoD – II, LoA – jah

Seitse liigi

kasvukohta

(leiukohta)

kogupindalaga

0,6 ha, 435

taime

Liigile sobiliku

kasvukoha

säilimine 0,6 ha-l

arvukusega

vähemalt 435

taime

Andmete

täpsustamine

Ebapiisavad andmed Liigi inventuur Liigi kasvukoha

säilimine 0,6 ha-l

arvukusega vähemalt

435 taime

Liiki on alal esmakordselt

vaadeldud 1993. Liik on

EELIS-esse kantud kahe

punktobjekti ja viie

pindobjektina.

Punktobjektide puhul ei

ole isendite arvu märgitud.

SDFis arvukust märgitud

ei ole.

Peale inventuuri selguvad

täpsemad meetmed.

Eesti soojumikas

(Saussurea

alpina ssp. esthonica)

LKS – II, KE – jah,

LoD – II, IV, LoA –

jah

Neli liigi

kasvukohta

(leiukohta),

isendite arv

teadmata

Liigi esinemine ja

sobilike

kasvukohtade

säilimin

Andmete

täpsustamine

Ebapiisavad andmed Liigi inventuur Liigile sobivad

kasvukohad on säilinud

Liik on EELIS-esse kantud

kolme punktobjekti ja ühe

pindobjektina. Ühe

leiukoha ainus vaatlus

toimus 1995. Kahe

leiukoha esmased

vaatlused toimusid 2001,

siis on isendite arvuks

kokku märgitud 300.

Leiukohtade viimased

kinnitatud vaatlused

toimusid 2008 ja 2010,

isendite arvu märgitud ei

ole. SDFis arvukust

märgitud ei ole.

Peale inventuuri selguvad

täpsemad meetmed.

Kollane kivirik

(Saxifraga hirculus)

LKS – II, KE – jah,

LoD – II, IV, LoA –

jah

Liigi

kasvukoha

(leiukoha)

pindala 0,2 ha

Liigile sobiliku

kasvukoha

säilimine 0,2 ha-l

Kasvukoha looduslikule

arengule jätmine

Liigi kasvukoha

säilimine 0,2 ha-l

Kasvukoht asub siirde- ja

õõtsiksoo elupaigas.

Esimene leiukoha vaatlus

toimus 1995. Kõige

suurem on arvukus olnud

2008 vaatluse ajal, kui

loendati 150 isendit. 2016

loendati 111 isendit.

Viimane kinnitatud vaatlus

toimus 2022, siis loendati

7 võsu. SDFis arvukust

märgitud ei ole.

Meetmed seotud siirde- ja

õõtsiksoo elupaigaga.

Siseriiklikud eesmärgid

Lehitu pisikäpp

(Epipogium aphyllum)

LKS – I, KE – jah,

LoD – ei, IV, LoA – ei

Kaks liigi

kasvukohta

(leiukohta)

kogupindalaga

2,8 ha

Liigile sobilike

kasvukohtade

säilimine 2,8 ha-l

Kasvukoha looduslikule

arengule jätmine

Liigi kasvukoha

säilimine 2,8 ha-l

Esimene leiukohtade

vaatlus toimus 2003.

Kõige rohkem taimi (29)

loendati 2015. Viimase

kinnitatud vaatluse (2022)

ajal taimi ei leitud.

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse

hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine); 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Metsaelupaikadele inventuur Täpne maht

selgub tegevuse

kavandamise

käigus9

Inventuur KeA I 2024, 2025

2 Sooelupaikadele inventuur Täpne maht

selgub tegevuse

kavandamise

käigus9

Inventuur KeA I 2024, 2025

3 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niitude inventuur 0,8 ha Inventuur KeA I 2025

4 Kauni kuldkinga inventuur Olemasolevates

leiukohtades Inventuur KeA I 2025

5 Eesti soojumika inventuur Olemasolevates

leiukohtades Inventuur KeA I 2025

6 Palu-karukella inventuur Olemasolevates

leiukohtades Inventuur KeA I 2025

9 D-esinduslikkusega elupaiku on alal ligikaudu 643 ha (sellest sood 42 ha) ja Natura inventuur 2001 raames inventeeritud elupaiku ligikaudu 5390 ha (peaaegu

kogu ulatuses metsad).

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

7 Inventuur ja ekspertiis jõgedele ja

ojadele

Jägala jõgi, Pärnu

jõgi, Ambla jõgi,

Matsimäe soon,

Mustjõgi, Jänijõgi,

Tarvasjõgi,

Liivoja

Inventuur/uuring KeA I 2025

8 Loodusliku veerežiimi taastamise

ekspertiis Uuring KeA I 2025

9 Järvede seisundi parandamise

ekspertiis 24 ha Uuring KeA I 2024

Hooldus, taastamine ja ohjamine

10 Liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal (6270*) hooldamine

5,2 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 17 ha

11 Lamminiitude (6450) hooldamine 73,8 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal + 41 ha

12 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niitude (6510) hooldamine

39,2 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 10,9 ha

13 Liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal taastamine 17 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024, 2025, 2026

14 Lamminiitude taastamine 41 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024, 2025, 2026

15 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niitude taastamine 10,9 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2024, 2025, 2026

16 Vanade loodusmetsade (9010*)

seisundi parendamine 3092,5 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi loodusliku

arengu10

KeA I 205011

17 Rohunditerikaste kuusikute (9050)

seisundi parendamine 161,8 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi loodusliku

arengu

KeA I 2050

18

Okasmetsad oosidel ja moreeni-

kuhjatistel (9060) seisundi

parendamine

107,5 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi loodusliku

arengu

KeA I 2050

19 Soostuvate ja soo-lehtmetsade

(9080*) seisundi parendamine 552 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi loodusliku

arengu

KeA I 2050

10 Seniks jäävad need elupaigad, mille kohta koostatakse loodusliku veerežiimi taastamise ekspertiis, looduslikule arengule, kuni ekspertiis on tehtud ja selguvad

taastamistegevused. 11 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

20 Siirdesoo- ja rabametsade (91D0*)

seisundi parendamine 931,6 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi loodusliku

arengu

KeA I 2050

21 Lammi-lodumetsade (91E0*)

seisundi parendamine 1,1 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi loodusliku

arengu

KeA I 2050

22 Rabade (7110*) seisundi

parendamine 45 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi loodusliku

arengu

KeA I 2050

23 Siirde- ja õõtsiksoode (7140)

seisundi parendamine 23,8 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi loodusliku

arengu

KeA I 2050

24 Liigirikkad madalsood (7230)

seisundi parendamine 64,9 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi loodusliku

arengu

KeA I 2050

Kavad, eeskirjad

25 Kaitsekorralduskava andmete üle

vaatamine ja vajadusel uuendamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

26 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse

hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

27 Loodusala kaitse-eesmärkide

muutmine Kaitsekorra muutmine KliM I 2024

3.1. Inventuurid ja uuringud

Loodusalal on vaja inventeerida vananenud andmetega (nt D-esinduslikkusega alad, mida leidub

alal ligikaudu 643 ha ja Natura inventuur 2001 raames inventeeritud alad, mida leidub alal ligikaudu 5390 ha) niidu-, metsa- ja sooelupaigad. Inventuuriga on vajalik täpsustada allikate ja

allikasoode ning sellega kaasneva elupaigatüübi nõrglubja-allikateseisundit ja paiknemist loodusalal. Inventeeritava ala täpne maht (pindala) selgub tegevuse kavandamise käigus.

Loodusalal on vaja inventeerida kauni kuldkinga, palu-karukella ja eesti soojumika esinemine

leiukohtades, mille viimane vaatlus toimus palju aastaid tagasi ja/või mille kohta puuduvad andmed.

Vajalik on täiendavalt inventeerida jõgesid ja ojasid. Loodusalal leidub vooluveekogusid, mida ei ole inventeeritud, kuid mis tõenäoliselt vastavad elupaigatüübi kriteeriumitele (nt Mustjõgi, Jänijõgi, Tarvasjõgi, Liivoja). Inventuuriga on vaja täpsustada varasemalt inventeeritud Jägala jõe,

Pärnu jõe, Ambla jõe ja Matsimäe soone seisundi hinnanguid. Lisaks on vajalik ekspertiis, et saada ülevaade loodusala jõgesid ja ojasid mõjutavatest teguritest ja meetmetest. Inventeeritava ala täpne

maht (pindala) selgub tegevuse kavandamise käigus.

Loodusalal leidub ligikaudu 24 ha C-esinduslikkusega järveelupaiku, mille seisundi parandamise meetmete väljaselgitamiseks on vaja koostada ekspertiis.

Kõrvemaa loodusalal leidub kuivenduskraave, mis on mõjutanud (metsa)elupaigatüüp ide seisundit. Kuivenduse negatiivsele mõjule on viidatud ka elupaigatüüpide inventuuride

käigus. Seetõttu on vajalik loodusalal läbi viia loodusliku veerežiimi taastamise uuring, mis peab selgitama vajalikud taastamistegevused (nt kraavide sulgemine) loodusalal. Loodusliku veerežiimi taastamine aitab tagada looduslike koosluste seisundi paranemise.

Tegemist on I prioriteedi tegevustega, mida korraldab Keskkonnaamet.

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd

Hetkel on Kõrvemaa loodusalal 118,2 ha hoolduses olevaid poollooduslikke kooslusi. Vajalik on majandamisest välja jäävate koosluste taastamine ja seejärel hooldusesse võtmine. Selliseid poollooduslikke kooslusi on loodusala ligikaudu 70 ha.

Tegemist on I prioriteedi tegevusega, mida korraldab Keskkonnaamet koostöös maaomanikega.

Kasutatud allikad

Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur.

Keskkonnaseire Infosüsteem (KESE). Keskkonnaagentuur.

Looduskaitseseadus (2004).

MTÜ Puuseen. (2022). Ülevaade Natura metsaelupaigatüüpide inventuuri tulemustest Kõrvemaa maastikukaitsealal.

Natura aruandlus (2019).

Vabariigi Valitsuse 05. augusti 2004. a korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiriˮ.

Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2023. a määrus nr 32 „Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri”.