Vastused ettepanekutele, mis laekusid Ritsike palo metsa kohaliku kaitseala moodustamise kaitse-eeskirja eelnõu avalikul väljapanekul

From: Urmas Kolina <[email protected]> Sent: 02 February 2024 13:23:55 To: RMK; Tiit Timberg Cc: Subject: FW: Vastused ettepanekutele, mis laekusid Ritsike palo metsa kohaliku kaitseala moodustamise kaitse-eeskirja eelnõu avalikul

väljapanekul

Tere! Kanepi vallavalitsus edastab Teile vastused eepanekutele, mis laekusid Ritsike palo metsa kohaliku kaitseala moodustamise kaitse- eeskirja eelnõu avalikul väljapanekul. Parimate soovidega, Urmas Kolina Kanepi vallavalitsus keskkonnaspetsialist [email protected] telefon 53014438

Tutvusime saadetud Ritsike palo metsa kohaliku kaitseala moodustamise kaitse-eeskirja

eelnõuga ning sinna lisatud dokumentidega (vallavolikogu algatamise otsus, ekspertarvamus,

eelnõu seletuskiri).

Kaitseala kaitse-eesmärgina defineeritakse: „Säilitada Jõksi järve kaldal oleva ajalooliselt

järjepideva nn Ritsike palo nime all tuntud loodusliku väärtusliku metsakoosluse

puhkemajanduslikud, esteetilised ja maastikulised väärtused.“ Eelnõu seletuskirjas viitab

ekspert, et männid elavad looduslikes kooslustes 200-300 aastaseks. Väide on pädev

üksikpuude tasemel, aga seda ei saa laiendada puistu-männiku tasemele. Lisatud fotod

2023.aasta septembrist, mis viitavad ca 130 aastaste mändide juurestiku ulatuslikule

juurepessu (Heterobasidion spp.) kahjustustele. Kõigil vaadeldud tuuleheite puudel (10

mändi) esines juuremädaniku kahjustus, mis paraku viitab puistu olulisele nõrgenemisele

ja järgnevate kahjustuste (kuivamine, tuuleheide) suurele tõenäolisusele.

Volikogu määruse eelnõu ja seletuskirja koostanud ekspert viitab, et on bioloog-maastiku

ökoloog ning ei ole õigusekspert. Eelnõust ei nähtu, et õigusekspertiis oleks teostatud, kuigi

sellele viidatakse ja see on vajalik.

Viitame mittevastavustele koostatud kaitse-eeskirja eelnõus:

§ 5. Lubatud tegevus

(2) Kaitsealal on lubatud raie, arvestades järgmisi erisusi:

1) kõigil metsa majandamistöödel peetakse kinni linnurahu kuupäevadest;

Viidatud säte on esitatud n.ö. tavakõnepruugis ja konkreetsete kuupäevadeta. Nõue tuleks

esitada täpselt ja konkreetselt: “ Loomastiku ja linnustiku kaitseks on raiete tegemine

keelatud ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini.“

3) peened raiejäätmed tuleb koristada ning lubatud on kohapealne põletamine;

Raiejäätmeteks loetakse oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv

ja alusmets. Millised on „peened raiejäätmed“? Ettepanek sõnastada punkt 3 valikuna

metsaseaduse nõuetest: „ Raiejäätmete koristamise viisidena on lubatud raiejäätmete äravedu,

tükeldamine ja laialilaotamine ning põletamine.“

4) valikraie on lubatud üle 150 aastastes puistutes;

Säte, kavandatav valikraie alustamise vanuseline piirang, ei ole õigusaktidest tulenev ja

praktikas vajalik.

Looduskaitseseadus § 31. Piiranguvöönd, sätestab piirangute seadmist:

Hr Urmas Kolina Teie 11.01.2024

Kanepi Vallavalitsus

e-post: [email protected] Meie 26.01.2024 nr 3-1.1/2024/160

RMK arvamus-ettepanekud / Ritsike palo

kohaliku kaitseala moodustamine

(4) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa

vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid ning raie tegemise

ajapiiranguid, mis on vajalikud koosluse või sellesse kuuluva kaitsealuse liigi säilimiseks ja

elutingimuste parandamiseks.

Ettepanek õigusaktidest mittetulenev vanuseline piirang ära jätta ja lähtuda valikraietel

looduskaitseseaduse lisas 1 toodud nõuetest.

Oleme arvamusel, et Ritsike palo kohaliku kaitseala moodustamine ei ole tingimata

vajalik. Ritsike palo on ajalooliselt kujunenud n.ö inimõjulisena - 19.sajandi lõpus oli ala

kasutuses karjamaana, ala on korduvalt põlenud, mis ilmselt on mõjutanud puistu tänast

tervislikku seisundit. Puhkemajanduslikult, esteetiliselt ja maastikuliselt väärtusliku

männiku säilitamine oleks võimalik seda samaväärselt uuendades, kasutades selleks

väheintensiivseid (kuni kaks raiejärku) turberaieid koos metsauuendusvõtetega (mändide

istutamine häiludesse).

Lugupidamisega

Tiit Timberg

Põlvamaa metsaülem

Kanepi Vallavalitsus

Riigimetsa Majandamise Keskus Teie 26.01.2024 nr 3-1.1/2024/160

Mõisa/3 Sagadi küla, Haljala vald Meie 01.02.2024 nr 6-3/2024/1-4 45403 Lääne-Viru maakond

rmk@rmk

[email protected]

Edastame Teile vastused ettepanekutele, mis laekusid Ritsike palo metsa kohaliku

kaitseala moodustamise kaitse-eeskirja eelnõu avalikul väljapanekul.

1. Tiit Põder (25.01.2024): „Seoses Ritsike palo metsa kohaliku kaitse alla võtmisega,

teen ettepaneku täpsemalt välja kirjutada kaitseala kaitse-eeskirjas sõna "raie"

tähendus. Et oleks selguse mõttes välja toodud millist tüüpi raie on kaitsealal lubatud.

Eeldatavalt on lubatud ainult sanitaarraie, kuivade, vigastatud ja ohtlike puude

raiumiseks. See, et uuendusraie on keelatud, on hästi arusaadav.“

Vastus: Kaitse-eeskirja kohaselt on lubatud kõik raied peale uuendusraie, kuid tuleb täita

§ 5 (2) seatud tingimusi. Kui neid tingimusi raietel täidetakse, ei saa metsa täius langeda

allapoole valikraie jaoks sätestatud piiri (ei teki suuri lagealasid), samuti säilitatakse kõige

olulisemad elemendid, mis on vajalikud looduslikule liigirikkusele ja säilitavad puhkemetsa

looduslähedase ilme. Lõpptulemusena mets aastakümnete jooksul I rindes hõreneb, kuid II

rinde, järelkasvu ja alusmetsa liigirikkus tõuseb, samuti säilib kohati praegusest enam kuivanud

puid ja lamapuitu

2. RMK (26.01.2024): „Eelnõu seletuskirjas viitab ekspert, et männid elavad looduslikes

kooslustes 200-300 aastaseks. Väide on pädev üksikpuude tasemel, aga seda ei saa

laiendada puistu-männiku tasemele. Lisatud fotod 2023.aasta septembrist, mis viitavad

ca 130 aastaste mändide juurestiku ulatuslikule juurepessu (Heterobasidion spp.)

kahjustustele.

Vastus: 2023.a. torm põhjustas Lõuna-Eesti metsades vaatamata nende vanusele või

haigestumusele ulatuslikke kahjustusi ja pigem võib olla rahul, et Ritsike palo metsas on

tormimurdu mõõdukalt ja piiritletud aladel.

EMU professor Rein Drenkhani ja paljude teiste kirjutistes on üheselt sedastatud, et

igasugused raied soodustavad juurepessu säilimist alal, seevastu loodusmetsades juurepess

peaaegu puudub rohkete seenanatagonistide tõttu. Järjest enam soovitatakse üle minna

segametsade kasvatamisele. Seetõttu puhtmänniku taastamine alal ei oleks nagunii

perspektiivne. Samuti selgub R. Drenkhani kirjutistest, et männil põhjustab juurepess

puidukahjustusi vaid 20-30cm ulatuses tüvealusel, seega männi-juurepess ei langeta

valikraiepuude puidukvaliteeti.

Kaitse-eeskirja kohaselt on lubatud kõik raied peale uuendusraie, seega kahjustunud

puude eemaldamine on lubatud määral, kuni see pole vastuolus § 5 (2) seatud tingimustega.

Samuti on kaitse-eeskirjas lubatud raievõtetega (kohapeal raiejäätmete põletamine

soodustab samuti noorte mändide kasvu) võimalik tagada maastikuliselt, esteetiliselt ja

puhkemajanduslikult väärtusliku metsa jaoks piisav mändide juurdekasv, eesmärgiks ei ole

praeguse tiheda männienamusega puistu igavene alalhoid, vaid looduslähedase vaaterikka

ja elustikuliselt mitmekesise püsimetsa hoidmine.

3. RMK (26.01.2024): „1) kõigil metsa majandamistöödel peetakse kinni linnurahu

kuupäevadest Viidatud säte on esitatud n.ö. tavakõnepruugis ja konkreetsete

kuupäevadeta. Nõue tuleks esitada täpselt ja konkreetselt: “ Loomastiku ja linnustiku

kaitseks on raiete tegemine keelatud ajavahemikul 15. aprillist 15. juunini.“

Vastus: Ei pea vajalikuks, sest RMK lähtub oma tegevuses Eesti seadustest. Linnurahu

kestuse üle käib ühiskonnas pidev debatt ja selle täpsed kuupäevad võivad muutuda või

tulevikus võidakse kehtestada ka erisusi näiteks vastavalt rändlindude saabumise ajale või

metsa kasvukohatüüpidele. Seetõttu võib tekkida olukord, kus kaitse-eeskiri leevendab

oluliselt üldkehtivaid norme. Piirang ei ole ka majanduslikus mõttes kuigi oluline, sest

lubatud raievõtted on igati soovitav läbi viia talvel nii juurepessu vältimiseks kui külastajate

ohutust arvesse võttes. Ala on ka talvel hästi ligipääsetav.

4. RMK (26.01.2024): „3) peened raiejäätmed tuleb koristada ning lubatud on kohapealne

põletamine; Raiejäätmeteks loetakse oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega

rikutud järelkasv ja alusmets. Millised on „peened raiejäätmed“? Ettepanek sõnastada

punkt 3 valikuna metsaseaduse nõuetest: „ Raiejäätmete koristamise viisidena on

lubatud

raiejäätmete äravedu, tükeldamine ja laialilaotamine ning põletamine.“

Vastus: Arvestada. Seejuures tuleb kinni pidada eeskirja nõuetest § 5 (2), sealhulgas

näiteks punkt 5) raietel säilitatakse kõik elusad ja surnud männid, nende tüükad ja

terviklikud lamapuud, mille tüve diameeter rinnakõrguselt on üle 40cm ning elusad kuused

ja kuuse lamapuit, mille tüvediameeter rinnakõrguselt on üle 50cm.

Terviklik lamapuu tähendab puud, mida pole järgatud, millelt pole oksi eemaldatud.

Nõude mõte on, et alal säiliks inimeste jaoks esteetiliselt vastuvõetaval kujul kuivavaid ja

kuivanud ning kõdunevaid puid, mis on vajalikud loodusmetsaelustiku jaoks. Uuringutest

on teada, et puhke- ja loodusmetsades hinnatakse lõikepindadega tüvetükke ning

oksahunnikuid väga negatiivselt, samas mõõdukas hulk looduslikke vanu surnud puid

mõjub maaliliselt.

5. RMK (26.01.2024): „4) valikraie on lubatud üle 150 aastastes puistutes; Säte,

kavandatav valikraie alustamise vanuseline piirang, ei ole õigusaktidest tulenev ja

praktikas vajalik. Looduskaitseseadus § 31. Piiranguvöönd, sätestab piirangute

seadmist: (4) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule

ning metsa vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid ning raie

tegemise ajapiiranguid, mis on vajalikud koosluse või sellesse kuuluva kaitsealuse liigi

säilimiseks ja elutingimuste parandamiseks. Ettepanek õigusaktidest mittetulenev

vanuseline piirang ära jätta ja lähtuda valikraietel looduskaitseseaduse lisas 1 toodud

nõuetest.

Vastus: Mitte arvestada. Nagu eespool kirjas, on seadusest tulenevalt võimalik seada

metsa vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid. Puistu

majandatavatest aladest kõrgem vanus on põhjendatud, sest Ritsike palo on maastikuliselt,

esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtuslik mets. Selliste metsadena hinnatakse aga nii

maastiku kui looduskaitses ja ka puhkemajanduses kõrgelt eelkõige vanu või järjepidevaid

metsi. Metsa pidev uuenemine on tagatud vastavalt eeskirja § 5 (2) tingimustele, vaata ka

käesoleva kirja punkte 1 ja 2.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Mikk Järv

Kanepi vallavanem

Urmas Kolina

keskkonnaspetsialist

53014438

[email protected]

Turu põik 1 Telefon 797 6311 Arvelduskonto Kanepi alevik EE152200001120263205 63101 PÕLVA MAAKOND E-post: [email protected] Registrikood 77000186 Internet: www.kanepi.ee